Embed Size (px)
Citation preview
Nägemispuudega inimesed tööl
Koostanud ja toimetanud Kerli TennosaarKujundanud Käärt Aru, OÜ Dreamers
Väljaandja:Eesti Pimedate Liit MTÜRaua 1, 10124 Tallinnwww.pimedateliit.ee
Trükise väljaandmist on toetanud Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu
3
Nägemispuudega inimesed töölSuuremal osal Eesti nägemispuudega tööealistest inimestest on vähemalt keskharidus, paljudel ka kõrgharidus. Ometi ei käi enamik neist tööl. Paljud on veendunud, et neid pole kellelegi tarvis. Meelepärase tööni jõudmiseks vajavad nad väga palju tuge ja julgustamist, teadmist, et nende vajadustega ollakse valmis arvestama.
Samal ajal on tööandjate suurim mure töökäte nappus. Nägemispuudega inimeste potentsiaal on jäetud sellegipoolest kasutamata. Miks see nii on? Üks peamistest põhjustest on see, et tööandjad kardavad puudega inimesi tööle võtta. Arvatakse, et neile sobivate tingimuste loomine on nii kulukas, et see ei tasu ära. Tegelikult ei pruugi see üldse nii olla. Lahenduse võti peitub selles, kuidas ületada mõlema poole teadmatus ja hirm.
Tänapäevased abivahendid on avardanud tohutult nägemispuudega inimeste töövõimalusi. Nad saavad teha kõiki töid arvuti abil, kui sellel on suurendus- ja/või ekraanilugemisprogramm, tausta kontrastsust on kohandatud vmt. See trükis sisaldab 8 nägemispuudega inimese lugu. Neil on positiivne ellusuhtumine, kindlad sihid ning nad tulevad endaga hästi toime. Nad soovivad enda eeskujuga julgustada teisi sama saatusega inimesi tööturule naasma. Loomulikult pole see kerge, aga kindlasti mitte võimatu.
4
Jaan Riis on tuntud eelkõige kui Looduse Omnibussi ja -laeva, Rahvusraamatukogu loodusõhtute ja fotokonkursi „Looduse aasta foto” eestvedaja. Looduse Omnibuss on alates 2001. aastast korraldanud kõigile soovijaile taskukohaseid loodusretki. Suvest 2013 on käivitunud ka Looduse Omnilaev, mis viib huvilisi Eesti saartele ja rannikupaikadesse. Jaan Riis on ka Eesti Looduskaitse Seltsi esimees.Jaan on tunnistanud, et loodusreiside korraldamisele andiski tõuke tema kehv nägemine. See ei lasknud majandusgeograafia
haridusega mehel looduses omapäi ringi liikuda, mistõttu kutsus ta alati sõpru kaasa. Jaan soovitab kõigil looduses viibides kasutada kõiki oma meeli.Jaani nägemine oli kehv juba lapsena, kuid see halvenes veelgi mõne aasta eest. See pole tal takistanud tegeleda südamelähedaste asjadega. Mees on veendunud, et nägemispuudega inimestel on hästi arenenud empaatia- ja huumorimeel ning keskendumisvõime. Tema sõnul on tähtis elus osaleda ja olla teiste inimestega koos. Ta soovitab pakutav abi rõõmuga vastu võtta ja hoolitseda ka selle eest, et oleks, mida teistele anda.
Jaan Riis on veendunud, et kui üks meel on kehvem, siis teised töötavad seda paremini. Foto: Kaido Einama
5
Julia Kabanova on särtsakas ja teotahteline peaaegu pime kahe lapse ema. Julia nägi halvasti juba lapsena, kuid kaotas nägemise glaukoomi tõttu 25aastaselt. Vene perest pärit Julia õppis algkoolis Riias, suures nägemispuudega laste internaatkoolis. Hiljem lõpetas ta Tartu Emajõe Kooli, kus sai raskustega eesti keele selgeks. Pärast seda õppis Julia Tallinna Ülikoolis eripedagoogikat. Aktiivne eluhoiak ja soov teisi aidata on Juliale väga iseloomulikud.Praegu töötab naine massöörina, Nägemis puudega Inimeste Rehabiliteerimis-keskuses eripedagoogina ning osaleb Põhja-Eesti Pimedate Ühingu töös juhatuse liikmena. Samuti viib aktiivne naine läbi pime-õhtusööke ning osaleb nägemispuudega inimes-test koosneva Terateatri tegevuses. Julia tahab elus võimalikult palju kogeda. Ta on nakatavalt julge ja elujanuline. Ta on hüpanud langevarjuga ning osalenud saates „Piire ületades”, kus läbis 350 km pikkuse rännaku läbi Eesti.Naine liigub valge kepi abil. Kirjatööd teeb ta kõnesüntesaatori ja ekraanilugemisprogrammiga arvutil. Julia on veendunud, et inimesega saab hullemaidki asju juhtuda kui pimedaks jäämine. Takistused on tema sõnul osa elust ning need tuleb lihtsalt kuidagi ületada.
Julia Kabanova jaoks pole elus võimatuid asju.
Foto: erakogu
6
Marge Kõrkjas on Eesti ujuja ning ühtlasi edukaim eestlasest paraolümpiamängudel osaleja. Ta on võitnud kokku 7 paraolümpiamedalit: 1992 Barcelonas hõbeda ja pronksi, 1996 Atlantas kaks kulda ja hõbeda, 2000 Sydneys hõbeda ning 2004 Ateenas hõbeda.Marge lõpetas Tartu Emajõe Kooli. Edasi läks ta õppima Tartu Ülikooli kehakultuuri, sel erialal on naisel magistrikraad. Tema treenerid on olnud Rein Põldme ja Eric Rootsi. Praegu on Marge EOK 5. kutsetaseme ujumistreener. Tema põhitöökoht on Tartu Ujumisklubis ning ta on praegugi aktiivne invasportlane. Ta on Eesti Puuetega Inimeste Ujumisliidu ja Eesti Paraolümpiakomitee juhatuse liige. Marge on samuti hea näide sellest, et sihikindlus tagab edu.
Marge Kõrkjas on Tartu Ujumisklubi kogenud treener. Foto: Tartu Ujumisklubi
7
Jakob Rosin on 21aastane noormees, kes on sünnist saadik olnud täiesti pime. Jakob on lõpetanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi tavaklassis õppides. See sai võimalikuks tänu pühendunud abiõpetajale ning tehnilistele abivahenditele. Praegu on Jakob Tallinna Ülikooli teise kursuse ajakirjandustudeng. Loomulikult on sellise edu eelduseks pere tugev toetus ja Jakobi enda veendumus, et sihikindlalt oma unistuste poole liikudes on elus kõik võimalik.Jakob liigub valge kepi abiga ja on seejuures uskumatult iseseisev. Noormees saab
tõepoolest kõigega hakkama, ja kui vajab abi, julgeb seda ka küsida. Ta inspireerib oma positiivse ellusuhtumisega kõiki, kes temaga kokku on puutunud. Jakobi arvutioskused on muljetavaldavad, ta on Eesti Pimedate Liidu e-kampaaniate juht. Jakob on suur tehnikavidinate huviline, tema artikleid võib lugeda digiportaalist geenius.ee. Noormees kasutab vilunult nutirakendusi, mis lihtsustavad oluliselt tema elu. Ta mängib ka klaverit, loob muusikat ning on sõprade seas hinnatud kaaslane. Jakobil ei jää miski tegemata põhjusel, et ta ei näe.
Jakob Rosin on ka väga andekas muusik.Foto: Janek Tischler
8
Marju Saar ja muusika on lahutamatud. Foto: erakogu
Marju Saar on ettevõtlik saare naine, kes on töötanud alates 1999. aastast Saaremaa Puuetega Inimeste Kojas projektijuhi, tegevusjuhendaja ja kultuuritegevuse eestvedajana. Marju on ka Saaremaa Puuetega Inimeste Koja, Saaremaa Pimedate Ühingu, folklooriseltsi Virvik ja Saaremaa Puuetega Inimeste Kultuuriühingu juhatuse liige.Nägemispuue tekkis Marjul 1990ndate alguses. Naine kasutab oma töös tehniliste abivahendite ning sõprade abi. Ta julgustab puuetega inimesi koduseinte vahelt välja tulema ja koostegemisest rõõmu tundma. Marju juhendab Saaremaa
Puuetega Inimeste Koja ansamblit Viu, milles ta ise laulab. Naine on aastaid laulnud Saare maakonna tantsuansamblites solistina ja toonud oma ansambli pillimehi vabatahtlikena puuetega inimestele esinema. Marju on aidanud säilitada ka külalaulu traditsiooni, vanu laule kogudes ja esitades.Marjut iseloomustab tahe uusi teadmisi omandada. Ta on aastate jooksul läbi viinud lugematul hulgal sotsiaal- ja kultuurivaldkonna projekte. Ta teeb oma tööd suure pühendumisega, et puuetega inimeste ellu rõõmu tuua ja aidata neil igapäevaselt paremini toime tulla.
9
Kaili Mikk on tegus Tartu naine, keda võib näha ringi liikumas oma musta juht-koera, Labradori retriiveri Jessy setsis. Naine lõpetas Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi, saades samal ajal ka õmbleja kutsetunnistuse. Neiu suurim soov oli saada algklassi õpetajaks, kuid elul olid temaga teised plaanid. Kaili jäi pimedaks 24aastaselt diabeedi tagajärjel.Praegu tegutseb Kaili Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu linnaosakonna volinikuna, esindades nägemispuudega inimeste huve omavalitsusega suhtlemisel. Kaili on eriti huvitatud psühholoo-giast. Ta on töötanud kogemusnõustajana ning soovib sel alal ka tulevikus jätkata. Samuti on ta olnud AHHAA-keskuses pimegiid, lapsehoidja ning lambavillast patjade toppija. Ta on vedanud ka Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu noortetööd.Kaili südameteema on siiski juhtkoerad. Ta on Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühingu asutajaliige ning olnud aastaid selle juhatuse liige. Eestis on juhtkoerte kasutajaid umbes 40. Kaili armas-tab raamatuid, muusikat, teatrit, matkamist ja muidugi loomi.
Kaili Mikk ja Jessy saavad koos kõigega hakkama.
Foto: erakogu
10
Priit Kasepalu on Eesti Pimedate Liidu aseesimees ja Eesti Pimedate Raamatukogu kauaaegne direktor, praegu teabejuht. See raamatukogu valmistab, kogub, säilitab ja laenutab nägemispuudega inimestele heli- ning punktkirjas teavikuid.Priit on lõpetanud vaegnägijana kiitusega Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna. Ta on hoolitsenud üle 30 aasta selle eest, et kirjandus oleks nägemispuudega inimestele kättesaadav ja samuti teave nägemispuudega inimeste tegevusest nägijaile kättesaadav. Priit on arendanud nägemispuudega inimeste raamatukoguteeninduse nüüdistasemele ja avaldanud ajakirjanduses palju artikleid
pimedatest ning vaegnägijatest. Ta on kindlameelselt seisnud nägemispuudega inimeste võrdsete võimaluste eest ka riiklikul tasandil.Priit kaotas nägemise täielikult 39-aastaselt. Ta vajab liikumiseks saatjat ja tal on abistaja, kes teda igapäevatoimetustes toetab. Ometi on mees ka praegu liidu tegemistes väga aktiivne. Ta on põhjalik ja töökas ning nõuab seda teisteltki. Priidul on ka põnevad hobid: tema margiekspositsioon pimedatest inimestest pälvis rahvusvahelisel filateelianäitusel medali ja talgikivist skulptuur oli näitustel Itaalias. Mehe rõõmus meel ja raugematu entusiasm on kadestusväärsed.
Priit Kasepalu kasutab tööl ekraanilugemistarkvaraga arvutit ja punktkirja kirjutusmasinat. Foto: Silva Paluvits
11
Mati Peling on Saaremaa mees. Ta töötas geodeedina, kuni suhkruhaiguse tagajärjel nägemine halvenes. Kuna maamõõtmine vajab täpset silma, tuli mehel senisest tööst loobuda. Alguses oli Mati masenduses, kuid peagi leidis ta tee Saaremaa Pimedate Ühingusse. Nüüdseks on temast saanud üks Saaremaa nõutumaid käsitöölisi. Viimastel aastatel on Mati teinud suuri tänavapühkimisharju, mida tellivad temalt taanlased. Ta valmistab ka imeilusaid vitspunutisi, mida turustab laatadel. Tööpuuduse üle mees igatahes kurta ei saa.Kuigi Mati töö on füüsiliselt raske, tunneb ta sellest suurt rõõmu. Ja tööd tehes saab ta heliraamatuid kuulata, mis on samuti üks mehe meelistegevusi. Ta on rahul, kui saab kedagi aidata ja kellelegi kasulik olla. Matit innustavad tema pere ja inimestega suhtlemine. Ta soovitab teistele nägemispuudega inimestele koduseinte vahelt välja tulla, sest ühistegevus liidab, arendab ja annab elujõudu.
Mati Peling teeb oma tööd hästi ja hingega. Foto: erakogu
MTÜ Eesti Nägemispuuetega Laste Vanemate LiitLootuse pst 90, 11619 TallinnTel: 5346 6135E-post: [email protected] MTÜ Eesti Pimemassööride ÜhingTondi 8a, 11313 TallinnTel: 5561 6818E-post: [email protected] MTÜ Ida-Eesti Pimedate ÜhingJõesuu 27, 20609 NarvaTel: 359 4542, 5836 2831E-post: [email protected] SA Juht- ja Abikoerte KoolTaara pst 12–1, 51005 TartuTel: 529 9193E-post: [email protected] MTÜ Jumalalaegas Tallinna mnt 8, 75203 Raasiku, HarjumaaTel: 5383 8129E-post: [email protected]: jumalalaegas
MTÜ Järvamaa Pimedate ÜhingTallinna mnt 13, 72713 PaideTel: 384 0372, 5341 0184E-post: [email protected]
MTÜ Lõuna-Eesti Pimedate ÜhingRingtee 1, 51013 TartuTel: 736 2349, 5380 1390E-post: [email protected]/lepy
MTÜ Läänemaa Nägemisvaegurite Ühing Kastani 7, 90508 HaapsaluTel: 5850 3765 E-post: [email protected] MTÜ Lääne-Viru Pimedate ÜhingLille 8, 44311 RakvereTel: 5198 6965 MTÜ Nägemispuudega Inimeste RehabiliteerimiskeskusTondi 8a, 11313 TallinnTel: 512 4022E-post: [email protected] MTÜ Nägemispuuetega Inimeste Kohtla-Järve ÜhingTel: 332 2577, 5386 3818E-post: [email protected]
MTÜ Pimedate Infoühing HelikiriJüri 54, 65604 VõruTel: 504 0841E-post: [email protected]
MTÜ Põhja-Eesti Pimedate ÜhingTondi 8a, 11313 TallinnTel: 674 8945, 557 5310E-post: [email protected] MTÜ Pärnu Pimedate ÜhingRiia mnt 15, 80019 PärnuTel: 443 3664E-post: [email protected] MTÜ Saaremaa Pimedate ÜhingPikk 39, 93812 KuressaareTel: 455 4515, 5693 7084E-post: [email protected] MTÜ Viljandimaa Pimedate ÜhingPosti 20, 71004 ViljandiTel: 5665 5688E-post: [email protected]: arvusarv
Liikmesühingud
