NIIT

KUI ÖKOSÜSTEEM

Ivi Rammul

NIIDUD TEKIVAD:

- valdavalt lageraiete ja nendele järgnenud niitmise

ja karjatamise tagajärjel.

-mahajäänud põldudele

- osa niite jõelammidel ja mererannas on algselt

kujunenud niitudena

NIITE LIIGITATAKSE KUJUNEMISE JÄRGI:

- esmased e. primaarsed niidud ( on alati

olnud lagedad)

lamminiidud, rannaniidud, looniidud

- teisesed niidud e. sekundaarsed

(inimtegevuse tulemusena kujunenud

niidud)

aruniidud – mineraalmuldadel

sooniidud - turvasmuldadel

looniidud – paepealsetel

nõmme-aruniidud –

nõmmemännikutest, liivikutel

puisniidud - kus on veel laialehiseid

puuliike (n Laelatu puisniit)

Niitude taimkate on liigirikas, seal on

valguslembesed rohttaimed

Niidukoosluse iseärasuseks on ROHUSTU

moodustumine, siis kuuluvad rohttaimede

maapealsed osad

KAMARA moodustavad rohttaimede maa-aluste

osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja

kuluga.

Kamaras elab hulgaliselt mikroorganisme,

mullaorganisme,

toimub intensiivne taimeosade lagundamine ning huumuse teke.

Niitudel elab

rohkesti putukaid

närilisi

putuktoidulisi imetajaid (karihiired, mutid)

Niitudelt leiavad toitu

linnud

metskitsed

põdrad

rebased

PUTUKAID

ÄMBLIKKE

VÄGA ISELOOMULIKUD ON KÕRRELISED

PALJU VALGUSLEMBESEID ÕISTAIMI:

võilill

HÄRJASILM

KÄOKANN

…OHAKAS

HARILIK HIIREHERNES

KASSIRISTIK

ROOMAV TULIKAS

…TULIKAS

ojamõõl

kerakellukas

Harilik kurekael

…mailane

Suureõieöine kellukas

Keskmine ristik

käbihein

nurmnelk

mägiristik

Niidud püsivad

tänu niitjatele

NIITMINE HOIAB NIITUDE LIIGILIST

MITMEKESISUST

Pilt: internet