NIVOO 2013

SelleS vljaandeS ootab teid... ...NIVOO

N I V O OIda-Virumaa noorte ja noorsoot ajakiri -

Vljaandja\: Narva Noortekeskus, Tartu likooli Viljandi kultuuriakadeemia ja Narva Kolled

Toimetajad\: Jevgeni Semtiin, Urmo Reitav Tlge\: Olga AndreitukKorrektuur\ : Vadim Semenov, Urmo ReitavDisainer\: Jekaterina Poltavets

Trkikoda Sata Narva, Eesti. Tel: +372 35 61797Ringlus\ 1500.

Tel 359 2581, e-post ajakiri@noortek.eewww.noortek.ee

Maidla vald head inimesed on peamine ressurss ..........................................................................4

. .......................................................................6

Merle Harjo Toila noorsoottaja, kellele meeldib motosport ja kokkamine.........................................8

, .................10

, ..............................................................................12

Kool, kus saab ppida tnavatantsu..........................................................................................13

: , ...........................14

Milline on hea kodanik?..........................................................................................................15

..................................................................................................................................16

Mng.................................................................................................................................16

?.............................................................................................22

Viljar Andrejev: ksi hea asi ei snni siis, kui seda sundida...............................................................23Ida-Virumaa osaluskohvik ti kokku noored ja otsutajad heskoos noortesbralikuma

maakonna nimel! .................................................................................................................24 -

!..................................................................................................................26

Vabatahtlikud on vahva seltskond!............................................................................................28

- !......................................................................................29

...........................................30

Huvijuht ja noorsoottaja aktiivsed ja noorteprased elukutsed..................................................32

NIVOO 2013

,

!

, - ,

- ?

, - ? ,

, .

, .

,

. ?

, -,

?

Nivoo -

, , .

:

, .

, , , ,

, - .

,

, ,

.

KaS Sinu arvateS oleks vaja koolis, kodukohas vi mujal

midagi muuta? Kas oled kunagi melnud, et Sa tahaksid ise midagi veel teh

a? eldakse,

et tugeva riigi loovad just tegusad ja aktiivsed kodanikud nii suured

kui vikesed, nii noored kui vanad. Nndasamuti toreda kooli, vahva

noortekeskuse ja mnusa kodukoha. Tnastel ja homsetel noortel

on muutuste ellukutsumiseks palju vimalusi. Kas oled teadlik neist

vimalustest? Kas tunned mnda aktiivset ja toimekat tegijat?

Selles Nivoos tutvustamegi Sulle erinevaid vimalusi muutuste

lbiviimiseks ning neid, kes seda vimalust on kasutanud. Alati ei pea

ise midagi algatama, vimalus on osaleda ja panustada ka teiste poolt

kivitatud ettevtmistes.

Tule ja osale, mtle ja rgi kaasa ning tunnusta neid,

kes midagi teevad! Sest kui kik oleksid pealtvaatajad

vi nurisejad, siis ei toimukski midagi ja elu oleks

igav.

ra ole va

ataja,

oSale iSe!

Maidla vald heAd iNimeSed oN peAmiNe reSSurSS

Olla akTiivne kOdanik, thendab meie tn

asele intervjueeritavale vga palju.

Gerri Alamets ttab noorsoonunikuna maidla va

llavalitsuses ja sealses noortekeskuses,

samuti on ta mT maidla Noored juhatuse liige.

Tenoliselt ei mtle me sageli oma

hiskondlikule aktiivsusele ja kodanikuaktiivsusele

. Kui aga hetkeks peatuda ja melda

oma rollile riigis, siis mistame, et kik meie t vilja

d ja t iseenesest ongi see igapevane

aktiivseks kodanikuks olemine.

Tere! Gerri, mida peakSid Teadma meie luGejad SinuST?elan ida-Virumaal maidla vallas. peres kasvab neli last, kaks neist juba tiskasvanud ning pesamunad kivad kohalikus maidla lasteaias. diplomi olen saanud sotsiaalt erialal. erinevaid ameteid

pidades olen ttanud pidevalt inimeste keskel, olgu selleks siis ttamine kohvikus, kindlustusfirmas, kohtus vi kohalikus omavalitsuses.

mletan, kuidas kohtus kriminaalhooldusametnikuna ttades mtlesin tihtipeale, et minu tegevus on

tulekahju kustutamine. palju alaealisi noori, mures vanemaid, sassis suhteid, purunenud

peresid, thjaks varastatud kodusid jne. Tundsin vajadust liikuda sinna, kus noored

veel ei ole judnud sinnamaani, et kriminaalkorras karistatud saada. peale

kohtust ratulemist ttasin paar aastat omavalitsuses sotsiaalnunikuna ning peale seda asusin tle noorsootmaastikule maidla vallas! olin ja olen nnelik, et selline vimalus mulle anti.

kuidaS neb vlja Sinu Tavaline Tpev? vi iGa pev On eriline?minu tavaline argipev algab pisemate pesamunade lasteaeda viimisega. Tpevadeks on tavapraselt plaanid alati tehtud, milliseks peaks pev kujunema. Aga nneks on noorsoottaja ellu lisatud niipalju vrve ja vrtsi, et plaanid tavaliselt muutuvad ja pea tielikult vastupidiseks plaanitust. Tpeva esimesel poolel saan rahulikumalt svida erinevasse

paberimajandusse aruannete koostamisele, projektide kirjutamisele,

suhtlemisele arvuti-telefoni teel erinevate noorsoot teemade le vajalike

osapooltega jne. peva teisel poolel saan aga vtta vastu rmsate silmadega noori, kes noortekeskusesse tulevad. Sagedasti saab kuulda

nende saavutustest, nnestumistest, samuti ka rahulolematusest ja murest. Kui kindad mrjad, siis kuivama panna ja kui nina tilgub, siis prata sellele thelepanu. Jlgida kella, et keegi bussist maha ei jks, et koolikott oleks kaasas ja jope seljas, kui noortekast lahkutakse jne. Noortega heskoos

mtleme vlja ka erinevaid projekte ja hiseid tegemisi, mis lhiajal vi kaugemas tulevikus ette vtta. Kige rohkem on mul kahju sellest, et reaalselt saan noorte tegemiste krval olla vhe, kuna thelepanu peab jagama keskuses igasse ruumi ja erinevatele noortele. Lisaks nn tavaprastele tpevadele saab osaleda erinevatel konverentsidel, nupidamistel, koolitustel, mis samuti on minu t juures vajalikud, et kuulata teisi ja ppida teiste kogemustest ja samas oma kogemusi teistega jagada. maidla Noortekeskus kuulub eesti Avatud Noortekeskuste hendusse (eesti ANK), mis hendab eestis asuvaid noortekeskusi. Seetttu on meie noortekeskusel erinevaid vimalusi noorsoot paremaks elluviimiseks meie kodukandis. miS enda TS kiGe rOhkem meeldib?mulle meeldib, et minu tpevad on mitmekesised ning kordumatud ning saan igapevaselt noorte inimestega koos olla. mida noorem inimene, seda rikkumata ta veel nneks on.

kaS maidla vallaS On kOhad, mida kindlaSTi peab klaSTama? miS need On?maidla mis meie valla teline prl ja valla sda, mille renoveeritud kompleksis tegutseb kool, lasteaed, noortekeskus. eestis on maidla misakompleks ks suursugusemaid barokk-ansambleid, mis on nii hsti silinud. misat pseb klastama suvekuudel. huvitav fakt: misa ehitamiseks hangiti kogu vajaminev ehitusmaterjal lhikonnast: lubi saadi Samma misast, katusekivid purtse ja Kalvi misast.

mehide-Aruvlja looduse pperada. rada on hiljuti avatud, seega tulge meile klla. pikkus on 2 km. rada mdub rohukabja soost ja juab vana kingsepa majani, kus on vlikimla, lkkeplats ja istepingid. edasi kulgeb rada metsateeni, millest lheb risti le ja juab vlja mehide tiikide juurde, kuhu sisse keerates saab samuti teha vikese peatuse. Seal on olemas pingid ja lkkeplats. Tiikide juurest tagasi rajale tulles, viib rada vlja mehide mndideni, kus on ka raja lpp-punkt. raja res on vga levaatlik lbilige suuremast osast eestis leiduvatest metsatpidest alates palumetsadest kuni rabani. maidla misapargis asub liiklusppevljak. Teliselt meeldiv ning petlik koht kuhu eelkooliealise ja kooliealise noorega tulla ning ppida liiklema ohutult.maidla Noortekeskus on kaasaegne noortekeskus noortele kohtumiseks ning ndalavahetusel rituste korraldamiseks. meie keskuses on erinevaid vabaaja veetmise vahendid ja vimalused: piljard, huhoki, XBoX, tantsumatt, head vimalused savitegevusteks, arvutiruum, teleri vaatamise vimalus, kokkamisvimalused jpm. muidugi heks huvitavaimaks paigaks maidla piirkonnas kujuneb Aidu Veespordikeskus, mis saab heks suuremaks veespordikeskuseks nii phja- kui ka Baltimaades. hetkel kivad sudekanali svendi kaevamistd ning esimesed sudevistlused kanalil on planeeritud 2015 aastaks.

keS On akTiivne kOdanik?Aktiivne kodanik kodanikkond on riigi ks peamiseid tunnuseid. phiseadusega on aga mratud kodanike kohustused, igused ja vabadused. Seega on kodanikel kohustused oma riigi ees, mida tuleb tita. Thtis on, et kodanikud tunnetaksid seda, et igahest sltub meie igapeva elu, et igal hlel on tegelikult vastukaja. Kui inimene seda mistaks, siis julgeks ta olla ka aktiivne hiskonnaliige. milleks muidu on meil selline ilus tlus kus viga ned laita, seal tule ja aita, see kehtib kll vaieldamatult igal tasandil. Aidates riiki, aitab kodanik ka ennast.

kaS Te viTe elda, eT OleTe akTiivne kOdanik? milleS See vljendub?pole inimest, kes ei oleks kuulnud J.F. Kennedy surematut lauset: ra ksi, mida sinu riik saab teha sinu heaks, ksi endalt, mida sina saad teha oma riigi heaks. Selles lauses peitub vga suur tde. minu paljud tegemised on seotud otseselt selle mtteteraga.

milline On maidla nOOr?maidla noor on viisakas. Tihtipeale vib kuulda tagasisidet, et vga meeldivad lapsed-noored, oskavad teretada. Seda on alati soe kuulda. See tundub olema nii tavaline ja lihtne, et sellest vlja teha, kuid leian, et see on oluline. Arvan ikka, et oskus viisakalt kituda on omaette juba suur oskus. meie keskust klastavate noorte vanus on vga erinev, seetttu on tore, et kik mahutavad end kenasti he katuse alla ra, et ei tekitata ebameeldivustunnet ksteisele. meie noored on tantsu-ja lauluhuvilised, nii korv- kui ka jalgpallihuvilised. meeleldi toimetatakse keraamikatunnis saviga meisterdades. Noortekeskust klastavad meil enamasti noored vanuses 7 18 eluaastat. meie keskuse klastajateks on nii oma valla, kui naaber-omavalitsuste noored.

NIVOO 2013

Maidla vald heAd iNimeSed oN peAmiNe reSSurSS

kui TihTi ja kui TihedalT TOimub kOOST maidla vallavaliTSuSe ja nOOrTe vahel?maidla Noortekeskus on valla hallatav asutus. mina olen vallavalituse liige. Samuti kuulun haridus- ja noorsoot komisjoni. maidla vallavolikogu komisjonidesse kuulub vallast kolm noort. Kui noored korraldavad koosolekuid ja nupidamisi, siis vallajuhid ning ametnikud osalevad, kui neid kutsutakse.

TuTvuSTa viimaSeid maidla nOOrTele SuunaTuid prOjekTe.Viimane suurim projekt, mis sai noortega ellu viidud, oli meedialaager. 20.27. juulini 2012 toimus maidlas esmakordselt noortelaager, mille teema oli Noored ja sotsiaalmeedia. Antud tegevus sai toetust Leader-programmi vahenditest, meetmest Aktiivsed noored. Laagris osalenud 1520aastased noored olid kokku tulnud mbruskaudsetest omavalitsustest Sondast, pssist, Kivilist ja maidlast. Ndala jooksul toimusid reklaami, sotsiaalmeedia ning fotograafia teemalised ttoad, kus rgiti sotsiaalvrgustike plussidest ja miinustest. piti reklaami tegema, arutleti meedia mju le ning tutvuti lhemalt fotograafia tagamaadega. Laagri ks eesmrke oli valmistada videoid Aidu karjrist ning purtse jel kanuutamise vimalusest, mis algul tundus noortele, kes igapevaselt fotograafia ega filmide valmistamisega ei tegele, keeruline ettevtmine, ndala lpuks oli ette nidata aga neli videot. Valmis videosid on vimalik vaadata YouTubei keskkonnas.

kaS vid elda, eT maidla vallavaliTSuS Teeb kik, eT nOOrTealGaTuST TOeTada? meil on tubli omavalitsus, eesotsas tublide juhtidega. Aastaid soovis kohalik omavalitsus rajada noortekeskust, esitades selleks hasartmngumaksu nukogusse projektitaotluseid (minu mletamist mda vist 13 taotlust!), kuid neid ei rahuldatud. phjenduseks oli toona alati, et ei saadud piisavalt hid hindamistulemusi vi teatati sootuks, et maidlas on elu niigi ilus. meil on olemas spordihoone, kool, rahvamaja jne. et noorsootd on vimalik igati teha, hooneid ja ruume nagu jagub. Kuid rmusnum saabus meile 2008. aastal, kui saime rahastusotsuse ning keskuse renoveerimine sai teoks tnu maidla Vallavalitsuse, haridus- ja Teadusministeeriumi ja euroopa regionaalarengu Fondi toetusele. phjendatud noortealgatustele oleme seniajani toetust alati saanud vastava noorsoot edendamise taotluse korra alusele maidla Vallavalitsuselt. Samuti on noorsoot valdkonnas eraldi ressursid, mida saab kasutada noorte rituste ja algatuste lbiviimiseks koosts noorsoottajaga. Tean, eT maidlaS Olid vabaTahTlikud vliSriikideST. rGi neiST. Kui maidlas ei olnud veel noortekeskust, siis kisin ennast koolitamas euroopa Noored broos, et viia end kurssi eVS (euroopa Vabatahtlike Teenistus) vimalustega eestis. Teadsin, et kui maidlas peaks kunagi noortekeskus olema, siis selles keskuses hakkavad tle erinevate riikide vabatahtlikud. 2009. aasta sgisel vtsimegi tle esimese vabatahtliku portugalist Joao paulo de Almeida mendonca, kes ji meie juurde 9 kuuks. Tema oli poiss, kes liitus kohe rahvatantsugrupiga kohalikus rahvamajas, hakkas petama kohalikele oma emakeelt ning korraldas huvilistele kitarripet. peale vabatahtliku teenistust ji ta maidlasse veel pikaks ajaks. peale Joaod, saabus meie noortekeskusesse oma eVSi 9-kuulist teenistust lbima marina Bachler Austriast. Tema suur hobi oli erinev ksit, millega ta suutis paljud noored ra vluda. olgu selleks siis prlitest ehted, makaronidest pildiraamid vmt. Seejrel saabus maidlasse korraga kaks vabatahtlikku, denise rosenkranz Saksamaalt ning ins Soares portugalist. 2012.aasta septembrist novembrini oli noortekeskuses tl vabatahtlik Wojciech Jerzy Stecyszyn poolast. Alates jaanuarist 2013 peaks saabuma meile uus vabatahtlik itaaliast!

Vabatahtlikud annavad igapevasele noortekeskuse elule kindlasti juurde sra ning teistsugust hingamist, tegu ikkagi teise kultuuriga. Noored on muutunud aastatega julgemaks, seda kindlasti vabatahtlikega inglise keeles kneledes, kuid samuti ka erinevates ettevtmistes osalemises. Kui eelnevalt peljati rkida inglise keeles, siis ndseks on keelebarjr kadunud. Kindlasti annab vrast kultuurist tulnud inimene ka kohalikule kogukonnale jututeemat, tihtipeale on vanemaealised prouad need, kes muretsevad, kas vabatahtlikel ikka sa jagub, kas jalad ja ked on soojas jne. Tihti antakse omaltpoolt kohalikke aiasaaduseid, mune, moosi jne. See kik on nii imeline!

miS On Sinu elu mOTO?mulle ei meeldi vastused ei saa, pole vimalik jne. Selline telus tekitab mul kananaha!!! Aga motona viks tuua sellise tera mida krgemal me lendame, seda viksemad paistame neile, kes lennata ei oska. Ja siis tuleb ppida sellest faktist mitte vlja tegema.

Vestluse viis lbi Veera Knjazeva

marina bachler. vabaTahTlik auSTriaST.

it must have been two years since i first found myself on european Voluntary Service in estonia, in a place called maidla to be more precise. during nine months i was supposed to occupy a vacancy of an expert in working with young people. organizing activities both outdoors and inside a local youth centre, making my own little projects to implement whilst working with young people were the main responsibilities. Just imagine how surprising it was to discover that my mentor couldnt say a single word in english. how on earth am i going to handle all of this?- i told myself. Within next few days i succeeded very well in an art of pantomime; in order to be understood i was speaking with the help of my limbs. i used to live in a tiny village with extremely uncomfortable bus timetable. What is more important, i learnt to appreciate my previous comfy life in the city with all facilities. one month language course, both external and internal motivation, and youth contribution gave me the opportunity to say basic things in estonian soon. At last i could have a conversation with the youngest of my audience. Not only i performed my straight duties, but also carried German course and a handicraft course once a week. i used to accompany children during their trips. To these, i realized some small projects like Austrian day, working out on library, etc. participating in the project within european Voluntary Service became a cornerstone of my whole life. it is a brilliant opportunity to try oneself, to have some solitude, to express oneself freely, to enjoy every little thing. undoubtedly, i missed my family, and friends, and beloved one; however, the thirst for adventures prevailed over all of it. As it was impossible for me to keep still, almost every weekend i have been travelling either to russia or Finland, or Latvia. i would strongly recommend to each and everybody to take a chance and get deeper into any other culture environment, to explore other surroundings. Farewell became the most difficult part of the project, not without weeping i must confess. i am back home now, but one thing i know for sure i will keep all good memories for the rest of my life; and a part of me will always stay there, in estonia with people who became close to me. promise, i will visit you again!

Tlkis Oksana Rikkinen

jOaO paulO de almeida mendOnca. vabaTahTlik pOrTuGaliST

if there are times in your life that for sure you cant forget, are those that in a way or another, change your life. The adventure started in September 2009. i told yes, to make a project in a place far away for everything, in a country that i knew very few about. if i regret? Not at all! This country turn to be one of the most amazing there ive ever been, and the small place in the middle of nowhere turned to be close to everything.

my objective to come to estonia was exactly that, to escape from somewhere, and do something that was still missing in my life. i had many other volunteer experiences, but like a normal person, i was not satisfied at all. i think the key for everything to turn out so well, was mainly because i didnt create so many expectations. i was ready to live in a barn, far from everything, with no communication, no internet. Well, if you want to run away from the internet, then estonia is definitely not the best country, because internet follows you. in the end i had my own place, with everything that i could need.

First months, the youth center that i was supposed to work in, wasnt ready yet, and instead of being at home and dye with boredom, i decided to go help in whatever i could. of course it was not easy, the language was a problem, and it wasnt easy to find translators. But are in times like these that you figure out that your hands can speak all the languages in the world!! during this time i took the chance to do some work in the kindergarten, i gave some portuguese and Guitar lessons, helped kids with their homework in the school, and also helped in the music school from the near city. has i always say, this first months were really important for me to feel part of the community, someone that they could count with. The rest of my 9 months project were as well amazing, maidla Youth Center is one of the most incredible youth centers in estonia, with warm people and active youngsters. With all this positive aspects the resolve could be just one, stay longer in estonia. And here i am 3 years after this all happened, of course i couldnt forget!

Tlkis Veera Knjazeva

. .

- , ?- -, . , , . . , , , , . ,

, , , - . ,

, , , ...

, , . , , . , ,

.

- ?

?-

. , . ,

, , . , , - , - . , . , , . : , ; , , , , , . , . , , . , , , , , . , . .

- ? - , , . , ,

- , ? .- - -, 1465 . 1925 , , , - , . . ,

-

,

,

,

.

, ,

,

. ,

, ,

,

, ,

,

,

.

: , . -. 2 . , . ; , . . , , . , ( , ), . . Saksamaa Lions toetusel, , . , , . , , . , . : , -, -BoX, , , ; , . , . . , 2015 .

- ?- . , , . , , . , , . , . : kus viga ned laita, seal tule ja aita, , . , , . , .

- , ? ? - , : , , , . . .

- ? - . , . ! , . , . , , , , . , . . 7 18 , , , .- ? - . . . . , , .

NIVOO 2013

- , , , .

- , , -

, . 20 27

.

Leader, .

15 20 , : , , .

, , . . , , . . , , , , 4 . YouTube.

- , , ?- . . , , 13, . , . , . , , .. , , . 2008 , , , , , ! , . , , .

- , . . - , (euroopa Noored). , , . , 2009 - , 9 . , . 9 . , . . . , , . 2013 . , , , . , , . , . , , , , , . : , .. ! ( )

- , , : - , : , .. . : , , . !

. .

, . , , . , , -. : , !. . , , . . , , , . - . , , , . : , , . . , , , , - . , . , . -, . - , , , . . . . , . : , , , . .

. .

, , , , . 2009 . , , , . ? ! , , , . - -, , , , . , , , . , , , . , , . , , , , , . , , , . , , , , , , . , , , . , , ! - , , , , . , , , , . . , , . , . , , , !

Saame TuTTavakS.

olen merle harjo ja nib, et mul on titsa pris mitu rolli. olen ttar, sber, lipilane, kes peab noorsoottaja ametit Toila vallas.

mida Oled ppinud?

Alustasin oma pinguid Tartu likooli Viljandi Kultuuriakadeemias 2008.a otsus akadeemiasse minna tuli alles 12.klassi keskel. enne seda olin kaalunud algklasside petajaks ppimist. Samas olin ma kuni 12.klassi alguseni tiesti veendunud, et ma ei lhe isegi mitte Tartusse ppima minust saab pealinnatdruk.

Sisseastumiskatsed tegin aga imelikul kombel vaid Viljandis. Sisetunne tles, et mujale ei ole lihtsalt vaja. minu nneks sain sisse ja otsustasin huvijuht-loovtegevuse petaja eriala kasuks.

mletan, et kui vestlusel ksiti, miks just seda eriala ppida soovin, vastasin: ks hetk ma lihtsalt tundsin, et olen loomult vsimatu maailmaparandaja ning pean ppima arukalt oma energiat suunama.

Seniajani olen oma otsusega vga rahul. Kik ppejud, kellega kokku olen puutnud, on minu silmis vga hsti valitud. Nad ei ole tugevad vaid teoorias, vaid on petatava omal nahal jrgi proovinud ja oskavad seda loovalt edasi anda. mnus ja kodune aura, rahulik linnapilt. Kooli kige tugevamaks kljeks pean vikeseid gruppe, mis annab igale ppijale vimaluse loengus kaasa rkida, arutleda ja ainet seelbi paremini omandada.

Oled lOOnud ja kiviTanud TOilaS nOOrTekeSkuSe. TuTvuSTa Seda.

pean tunnistama, et kogu au noortekeskuse loomise eest lheb Toila valla noortele, kes sellise vahva algatusega 2011. aasta sgisel valla otsustajate ette judsid. eelmise aasta veebruari alguseks ehk ajaks kui mina tagasi Toila valda judsin, oli noortekeskus allasutusena juba loodud. minu roll oli vaid noorte alustatu ellu viia viisil, mis tagaks neile turvalise ja arendava koha, kus oma aega veeta.

Vib elda, et tnaseni on koost noorte, valla ja toetajate vahel vga edukalt sujunud ning 12. jaanuaril 2013 avas V.A.N.K. ehk Voka Avatud Noortekeskus oma uksed. Arvan, et noortekeskus on meil selline mnus ja hubane koht, kus valla noored koos kivad. ruumi on meil pris palju le 310 m.

Nagu enamik meie piirkonna noortekaid, pakub ka VANK infot noori huvitavate valdkondade kohta (vajadusel ka karjrinustamist). Lisaks on noorte jaoks hsti oluline osalus- ja kuuluvuskogemus, mitteformaalsed ppimisvimalused (osaleda koolitustel, organiseerida sndmuseid, kirjutada projekte ja viia neid ellu), vimalus korraldada snnipevi, infopevi, seminare.

Noortekeskuse ruumide nimetused mtlesid vlja noored meil on noortekohvik, kus saab ppida ja lauamnge mngida, seminariruum koosolekute, koolituste jaoks; tantsuruum kust leiab ka noolemngu; videoruum, kus saab vaadata filme vi mngida mngukonsooliga; ppekk; garderoob; kontor ja nustamisruum, kus hommikustel aegadel veedan aega mina. Kige populaarsem ruum VANKis on bndiruum, kus tnu ida-Virumaa ANK projektikonkurssile ja kahele agarale 13-14aastasele noormehele on kogu bnditegevuseks vajalikud vahendid.

miS On Sinu peamiSed TkOhuSTuSed?

minu peaminetkohustus on tagada see, et Toila valla noored oleks rahulolevad. et Toila valla noorsoot igapeva iseloomustaksid snad vaheldusrikas ja huvitav, et noortekeskuses valitseks noorte ideid tulvil sbralik ja hubane keskkond.

Teen kike alates VANKi kui asutuse eelarve koostamisest, projektide kirjutamisest kuni koristamiseni.

kui kaua Oled Sa nOOrSOOTGa TeGelenud? kuidaS Sinna judSid?

Noorsoot oli keskkooli ajal osake minu vabast ajast. olen kogu aeg soovinud panustada erinevatesse huvitavatesse ja kogukonda liitvatesse ettevtmistesse.

Valdkonda judsin lbi kultuuriakadeemia noorsoot ppeju, kes ratas minus huvi noorsoot vastu esmalt erialaste loengutega, prast juba konkreetsema pakkumisega. 2010. aasta oktoobri lpus-novembri alguses sain kutse osaleda Jhvi valla noorsoot hindamisel. Kuna olen sndinud ja gmnaasiumi lpuni elanud Jhvis, pakkus see mulle kohe huvi ja haarasin vimalusest kinni.

Vib elda, et igapevalselt tegelen noorsootga 2011. aasta algusest, kui prast noorsoot analsi lbiviimist tegi Jhvi vald mulle pakkumise asuda sinna osalise tajaga tle.

kuidaS neb vlja Sinu Tavaline Tpev?

minu tavaline tpev algab kell pool 12 peval. Tulen noortekasse, teen he kohvi vi tee ja vaatan le e-kirjad. millele vaja kohe vastust, vastan kohe teistele peva jooksul. Siis teen mrja pesu noorteka prandatele, vtan tolmu kust vaja. hommikupoolikul toimetangi arvuti taga, saan kokku toredate inimestega.

poole kolme ajal juab esimene koolibuss, tulevad noorimad ehk kuni 13aastased. Avatud oleme alles 18.jaanuarist 2013, aga juba nad teavad, kus saab mngida lauamnge, joonistada, kodutid teha. Samas vanemad noored saabuvad juba 13.30 ajal peamiselt ajavad nad juttu ja mngivad kitarri.

16.30 juab teine koolibuss ja siis lheb sagimiseks. Kik ruumid on jrsku hivatud vahel nib, et kik vajavad hel ajal thelepanu. :) Kes tahab teada kimasoleva koolituse, projekti kohta, kel huvi mingisuguste muude tegevuste heskoos joonistamise, meisterdamise, lauamngu mngimise vastu. Tihti juhtub, et tuleb noor koos ema, isa vi vanavanemaga. Siis vestlen ka lapsevanematega. rgime, mis ja kuidas tehtud, mis plaanis. pevad on meil ra jaotatud bndiaegadeks htuti 18.00-20.00, tantsuaeg on kolmapev. Kui leian juhendaja, siis saab esmaspeva hommikutest beebkooli ja koduste laste ja emmede aeg.

Merle HarjoToila noorsooTTaja, kellele Meeldib MoTosporT ja kokkaMine

NIVOO 2013

milliSed On TnaSed nOOred? ja milline nOOr Olid iSe kunaGi?

Tnased noored on arukad, kui neil on krval inimesed, kes suudavad nad arendavatele valdkondadele ja tegevustele mtlema suunata. Vahel on noored passiivsed neil puudub tegutsemistahe, eeskuju. mina nen noortes tohutut potentsiaali, nende ideed on lennukad ja vrivad tiskasvanute toetust, hoolimata sellest kui vimatutena need nivad.

mu hea sber tles kord, et iga situatsioon, iga olukord on valikute tegemise koht, mitte maailmalpp. Seda tlen noortele siis, kui nib, et kohe ldse enam edasi ei oska ja ei saa.

mina olin noorena paras frukt. pole sellest ka noorte ees kunagi saladust teinud, et kui mul oli Vi Viii klassis valida, kas olla kiusaja vi kiusatav, valisin esimese. Sel hetkel ei osanud ma nha asju nnda nagu nen praegu. kki tnu kogetule mistsingi keskkooli lpuks, mis on minu kutsumus, kui oluline on ennetada selliseid probleeme, mrgata noort inimest.

keS On Sinu jaOkS akTiivne kOdanik?

Aktiivne kodanik on see, keda ei jta klmaks tema kodukoha mured ja rmud. Keegi, kes asub asja kallale, kui neb, et miski vajaks muutmist, parandamist vi veelgi parem aktiivsel kodanikul ei j kahe silma vahele teha pai sellele, kes vajab tunnustamist.

mikS On vaja Olla akTiivne kOdanik?

Arvan, et aktiivsete kodanike tegudest ja mtetest vidavad nii kogukond kui need inimsed ise. ma olen alati melnud, et aktiviste hoiab tegusatena suur sisemine motivatsioon, ettengelikkus, unistamine ja tahe midagi veelgi paremaks ja toimivamaks muuta.

Ja siis see rahulolu, mis tekib, kui ned, et muutus, mida oodati on ellu viidud. :)

mida peakS Sinu arvaTeS TeGema, eT Olla hea kOdanik?

ppida vib mida tahes, ma arvan. Aktiivne kodanik viks osata argumenteerida ja panna ka teisi kaasa mtlema, tegutsema. unistustes peitub jud, kuid elluviidud unistuste jud on veel suurem!

milline kOdanik Sa iSe Oled?

sna aktiivne, ma arvan. ma ei oska mitte vaiki olla, kui midagi viks veelgi paremini olla.

miS Sulle enda TS kiGe rOhkem meeldib?

ma ei tea, kas ma olen saanud endale kuskilt vga roosad prillid, kuid iga pev vadab mind tunne, et mul testi vga vedanud tkaaslaste, noorte ja kogu selle keskkonnaga minu mber. Kige rohkem rohkem meeldib mulle oma ts see muhe ja rahulolev ilme noorte nol, kui millegi gedaga hakkama oleme saanud.

miS On Sinu harraSTuSed?

mulle meeldib auto- ja motosport. olen pris veendunud, et kui minust poleks saanud noorsoottaja oleksin tenoliselt diiselautode diagnostik vi mehaanik-lukksepp. Viimase poolaasta jooksul olen leidnud tee tagasi laulmise juurde, mis likooliaastatel unarusse ji.

Kui oleks aega ht-teist juurde ppida, siis tegeleksin rohkem fotograafiaga. Sgitegemine ja kpsetamine on ka ks vga meeldiv tegevus. oleks spradel rohkem aega klla tulla, teeks iga pev kolmekigulise htusgi.

milleST uniSTad?

minu unistustega on nii, et kui ks saab tidetud, siis tekib kohe teine. Kuni mdunud aasta lpuni olid suuremad unistused seotud noortekeskuse kivitamise ja avamisega. praegu olen unistama hakanud pris oma kodust ilusates toonides vikesest korterist, kus oleks suur kk.

mida SOOvid luGejaTele?

ks veitsi filosoof on elnud, et elu koosneb enamasti lhikestest otsustavatest tegudest, millele jrgnevad pikemad ja rahulikumad ajavahemikud. Nende viimaste kestel tuleb korjata kogemusi ning kinnistada phimtteid, mille jrgi on vimalik vaistlikult, ilma pikema jrelemtlemiseta tegutseda.

0

,

. ?

- , . , - , , , .

?

2008 , , . 12 . . , , !

, . , . . , , . .

, , , : , . !.

. , . , , . , , , .

, ?

, . , 2011 .

2012 , , . , . , 12 2013 . , , . 310 .

, , , ( ). , (, , ) , , , .

. , ; , ; , ; , ; ; ; , . . , 13-14 , -.

?

, . , .

, , .

? ?

, . . , , . , - 2010 . , , .

0

NIVOO 2013

,

...

. , .

?

11:30. , , . , ; . , . .

14:30 , 13 . , , , , . 13:30 . .

16.30 . , . :)

- ; - , , . , -. . , .

, 18.00 20.00, . , .

? ?

. , . , . , , .

, , . , , .

. , , 6-8 , . . . , , .

- ?

, . , , - . , , .

?

, : , . , , , - .

, , , ! :)

, -, , ?

-, , . . , !

?

, . , , .

?

, , , , . , - .

!

- . , , -. . - , . . , .

?

, . . , .

?

- , , . , , .

2 3

2003 JJ-Street dance Company. , . , . 20 JJ-Street dance Company, , , .JJ-Street dance Company , . , , . , . JJ-Street Crew, , . ; JJ-Street dance Company . , , , - . JJ-Street dance Company 10 Camp of hip-hop, 300 , , .

,

, . , . , - . - Camp of hip-hop Championships, , . , , , ! , 5 JJ-Street dance Company JJ-Street Baltic Session. , , . JJ-Street Baltic Session . 15 21 Nokia. 600 3000 . , ! JJ-Street Baltic Session 14 20 !JJ-Street dance Company , , - .www.jjsTreeT.ee

Facebook: JJ-Street Company, C.o.h.h. Camp of hip-hop, JJ-Street Baltic Session

JJ-Street dance Company

JJ-Street dance Company

Alates 2003. aastast on eestis tegutsenud aktiivselt esimene ja suurim tnavatantsukool JJ-Street dance Company. Tantsukooli loojaks on eesti ks tuntuim tnavatantsu pioneer ning koreograaf Joel Juht, kelle suureprasest petusest ja suunamisest on sirgunud juurde professionaalseid treenereid, tantsijaid ja eeskujusid. Ndseks on eestis le 20 JJ-Street dance Company filiaali ning kokku mitusada nii noort kui ka tiskasvanut tantsuhuvilist. JJ-Street dance Company on tunnustatud ka heks parimaks erahuvikooliks, mis suudab alati kiki oma pilasi llatada innovaatiliste ideedega. Nende eesmrkideks on kultuuri edasi andmine uutele liikmetele, oskuste arendamine ja uute teadmiste loomine. Tantsukooli pilased osalevad pidevalt ka mitmetel suurtel vistlustel nii eestis kui ka mujal riikides, saavutades mrkimisvrseid tulemusi. Tantsukooli esindustiimiks on JJ-Street Crew, kelle liikmed tegutsevad nii treeneritena kui ka tantsukooli tegevuse korraldamisega. Lisaks tantsu petamisele ja ppimisele tegelevad sealsed noored mitmete suurrituste ning aktsioonide korraldamisega nii eestis kui ka rahvusvahelisel tasemel, tnu millele on JJ-Street dance Company tuntus kasvanud juba terves euroopas. Seega vib elda, et tegemist on puhtalt noorteorganisatsiooniga, mille liikmeid on kokku toonud tnavatants, hised eesmrgid ning soov ra teha midagi suurt teiste inimeste jaoks. heskoos JJ-Street dance Company noortega on juba 10 aastat jrjest korraldatud rahvusvahelist tantsulaagrit Camp of hip-hop, kuhu tuleb igal aastal kokku ligi 300 tantsuarmastajat nii eestist kui ka vlismaalt. Laager kestab terve ndala ja seal saab ppida tantsu maailmatasemel tantsukoolitajate ning koreograafide juhendamisel. Lisaks tantsuppele saab laagris osaleda mitmetes erinevates histegevustes. igal aastal annab terve korraldustiim endast parima, et tuua osalejateni midagi uut ja enneolematut. Laagri tippsndmus on viimasel peval toimuv tantsuvistlus Camp of hip-hop Championships, kus kik laagrilised ja klalistantsijad vljaspool laagrit nitavad mida nad oskavad. See on kindlasti ks ritus, kuhu ihaldab iga tnavatantsuga tegelev inimene tulla! Teine suurritus, mille korraldamisega on juba viimased 5 aastat tegelenud JJ-Street dance Company noored on Baltikumi suurim tnavakultuurifestival JJ-Street Baltic Session. Festivalil saab nha tantsu, grfitikunsti, muusikaartiste ja palju muud. JJ-Street Baltic Session toimub Tallinnas ning sel aastal leidis see aset 15.-21. oktoobrini kulmineerudes vimsa tantsushow ja vistlustega Nokia Kontsertimajas. Viimastel aastatel on festival kokku toonud le maailma ligi 600 tnavakultuuriga tegelevat inimest ning pealtvaatajaid ligi 3000. Tegemist on vga vimsa ning meeldejva ritusega, mida tasub kigil vaatama tulla! 2013. aastal toimub JJ-Street Baltic Session 14.- 20. oktoobril!JJ-Street dance Company on meldud kigile, kes soovivad saada uusi kogemusi, olla aktiivsed ning ppida juurde midagi originaalset!www.jjsTreeT.ee

Facebook: JJ-Street Company C.o.h.h. Camp of hip-hop JJ-Street Baltic Session

kerTTu luik JJ-Street dance Company treener ja Crew liige

peeTer TaiM JJ-Street dance Company tantsukooli juhataja

2

NIVOO 2013

3

kool, kus saab ppida TnavaTanTsu

: ,

-! , , , . , , ? - ! , , 1/5 , . , , , . , , , . , , , , , , , , , , , . : , , , . , , , . , , - , . - .- ? ? - , , , , , . , . , -. : , , , , , , , . , , , . , , . , , .- ? ? -, , , , . , - ? ?- , . , , . . , , . - ,

? , , ? - , . , , , , , , . , , . , , , . , , - , , - , . , , . , : , , . - , ? - , , . . , .- , . , , ?- . , , , . , , , . . . , , . , , , , , . , . -, - . ? - , - , , . , , , , , . . , , , . , , , .

. 21

artikli jtk lehekljel nr.21

0,//,1(21+($.2'$1,."

, . !

: 2 .

:, , . , , , .. : ( ). , .

Tere tulemast mngima hea kodaniku mngu ja mtlema, kuidas hea kodanik erinevates olukordades ja rollides te-gutseb. Mng on vga lihtne ja lbus!

Mngijate arv:Vhemalt 2 mngijat, sltumata vanusest.

Vahendid: Tring, nupud ja rollikaardid. Nuppudena vid kasutada mnte, komme, npe, korke vm. Rollikaardid vid teha ise (lika paberist vlja vikesed sedelid ja kirjuta igale sedelile peale ks roll, mille leiad allpoolt) vi kasutada allolevat nimekirja.

"

:, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , 6, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . !

: . . , 6. . ( ). , . (, , , ). , . , . , 6. 6 . , . , !

Rollid:Koolipetaja, lapsevanem, poliitik, ttu noor, sot-siaalttaja, koristaja, hambaarst, teadlane, keevitaja, rimees, koduperenaine, aednik, pensionr, nitleja, ha-ridusminister, arhitekt, mbleja, pshholoog, klienditee-nindaja, olmpiavitja, 6.klassi pilane, noorsoottaja, jahimees, bussijuht, politseinik, vabatahtlik, loomaarst, president, muusik, luuletaja, immigrant, ametnik, laps, ehitaja, professor, piirivalvur, vahetuspilane Hispaaniast, pankrotihaldur, maadleja, poemja, astrofsik, linna-pea, kinnisvaramaakler.Vid alati ka ise uusi rolle vlja melda.

Mngu kik:Igal mngijal on oma nupp. Tringut saab veereta korraga 1 korra. Alustab mngija, kes veeretab 6. Edasi liigutakse juba kordamda. Igal korral edasi kies vtad endale uue rolli (vaata rollid, rollikaardid) ja vastad ksimusele oma rollist lhtuvalt (nt kui olen piloot, siis pan end melda piloodiks ja vastata piloodina). Ksimused on erinevad ja need sltuvad juba mngulaual olevast vrvist. Mngulaual on erinevad numbrid, mis thistavad hea kodaniku phimtteid. Kui satud niteks numbrile 6, siis vaatad hea kodaniku phimtet nr 6 ja vastad sltuvalt vrvile oma ksimusele. Vidab see, kes juab mngu lppu jrelikult on selles mngus kik kodanikud vitjad!

NIVOO 2013

8

1011

12

9

12

2

2

2

3

3

3

3

4

4

4

4

56

6

6

6

5 5

5

7

7

7

7

8

8

8

8

9

9

9

9

10

10

10

10

11

11

11

11

12

12

12

12LPP

START

1

1

1

+($.2'$1,.

WXQQHEDMDOXJXQLQJDXVWDERPDMD

WHLVWHUDKYDVWHNXOWXXUL

+($.2'$1,.

RVDOHEYDOLPLVWHO

+($.2'$1,.

RQDXVODKNHV}EUDOLN

+($.2'$1,.

SHDEOXJXKHDVWQDOMDVW

+($.2'$1,.

SHDEOXJXKHDVWQDOMDVW

.XLGDVWlLGDQLJDSlHYDVHOWVHGDS}KLP}WHW"

"

.XLGDVVDDQVHGDS}KLP}WHWULNNXGDY}LHLUDWD"

"

3DNXLVHYlOMDPLOOLQHRQKHDNRGDQLNPLGDWDRVNDEMDWHHE"

52//,'

Mil

line

on h

ea k

odanik

?"

1

56

7

24

3

Koolipetaja

Lapsevanem

Poliitik

Ttu

Noor

Sotsiaalttaja

Koristaja

Hambaarst

Teadlane

Keevitaja

rimees

Koduperenaine

Aednik

Pensionr

Nitleja

Haridusminister

Arhitekt

mbleja

Pshholoog

Klienditeenindaja

Olmpiavitja

NODVVL}SLODQH

Noorsoottaja

Jahimees

Bussijuht

Politseinik

Vabatahtlik

Loomaarst

President

Muusik

Luuletaja

Immigrant

Ametnik

Laps

Ehitaja

Professor

Piirivalvur

VahetuspilaneHispaaniast

Pankrotihaldur

Maadleja

Poemja

Astrofsik

Linnapea

Kinnisvaramaakler

0}WOHYlOMDUROO

0}WOHYlOMDUROO

0}WOHYlOMDUROO

0}WOHYlOMDUROO

Koolipetaja

Lapsevanem

Poliitik

Ttu

Noor

Sotsiaalttaja

Koristaja

Hambaarst

Teadlane

Keevitaja

rimees

Koduperenaine

Aednik

Pensionr

Nitleja

Haridusminister

Arhitekt

mbleja

Pshholoog

Klienditeenindaja

Olmpiavitja

NODVVL}SLODQH

Noorsoottaja

Jahimees

Bussijuht

Politseinik

Vabatahtlik

Loomaarst

President

Muusik

Luuletaja

Immigrant

Ametnik

Laps

Ehitaja

Professor

Piirivalvur

VahetuspilaneHispaaniast

Pankrotihaldur

Maadleja

Poemja

Astrofsik

Linnapea

Kinnisvaramaakler

0}WOHYlOMDUROO

0}WOHYlOMDUROO

0}WOHYlOMDUROO

0}WOHYlOMDUROO

20 2

8

1011

12

9

12

2

2

2

3

3

3

3

4

4

4

4

56

6

6

6

5 5

5

7

7

7

7

8

8

8

8

9

9

9

9

10

10

10

10

11

11

11

11

12

12

12

12LPP

START

1

1

1

+($.2'$1,.

WXQQHEDMDOXJXQLQJDXVWDERPDMD

WHLVWHUDKYDVWHNXOWXXUL

+($.2'$1,.

RVDOHEYDOLPLVWHO

+($.2'$1,.

RQDXVODKNHV}EUDOLN

+($.2'$1,.

SHDEOXJXKHDVWQDOMDVW

+($.2'$1,.

SHDEOXJXKHDVWQDOMDVW

.XLGDVWlLGDQLJDSlHYDVHOWVHGDS}KLP}WHW"

"

.XLGDVVDDQVHGDS}KLP}WHWULNNXGDY}LHLUDWD"

"

3DNXLVHYlOMDPLOOLQHRQKHDNRGDQLNPLGDWDRVNDEMDWHHE"

52//,'

Mil

line

on h

ea k

odanik

?"

1

56

7

24

3

20 2

0,//,1(21+($.2'$1,."

, . !

: 2 .

:, , . , , , .. : ( ). , .

Tere tulemast mngima hea kodaniku mngu ja mtlema, kuidas hea kodanik erinevates olukordades ja rollides te-gutseb. Mng on vga lihtne ja lbus!

Mngijate arv:Vhemalt 2 mngijat, sltumata vanusest.

Vahendid: Tring, nupud ja rollikaardid. Nuppudena vid kasutada mnte, komme, npe, korke vm. Rollikaardid vid teha ise (lika paberist vlja vikesed sedelid ja kirjuta igale sedelile peale ks roll, mille leiad allpoolt) vi kasutada allolevat nimekirja.

"

:, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , 6, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . !

: . . , 6. . ( ). , . (, , , ). , . , . , 6. 6 . , . , !

Rollid:Koolipetaja, lapsevanem, poliitik, ttu noor, sot-siaalttaja, koristaja, hambaarst, teadlane, keevitaja, rimees, koduperenaine, aednik, pensionr, nitleja, ha-ridusminister, arhitekt, mbleja, pshholoog, klienditee-nindaja, olmpiavitja, 6.klassi pilane, noorsoottaja, jahimees, bussijuht, politseinik, vabatahtlik, loomaarst, president, muusik, luuletaja, immigrant, ametnik, laps, ehitaja, professor, piirivalvur, vahetuspilane Hispaaniast, pankrotihaldur, maadleja, poemja, astrofsik, linna-pea, kinnisvaramaakler.Vid alati ka ise uusi rolle vlja melda.

Mngu kik:Igal mngijal on oma nupp. Tringut saab veereta korraga 1 korra. Alustab mngija, kes veeretab 6. Edasi liigutakse juba kordamda. Igal korral edasi kies vtad endale uue rolli (vaata rollid, rollikaardid) ja vastad ksimusele oma rollist lhtuvalt (nt kui olen piloot, siis pan end melda piloodiks ja vastata piloodina). Ksimused on erinevad ja need sltuvad juba mngulaual olevast vrvist. Mngulaual on erinevad numbrid, mis thistavad hea kodaniku phimtteid. Kui satud niteks numbrile 6, siis vaatad hea kodaniku phimtet nr 6 ja vastad sltuvalt vrvile oma ksimusele. Vidab see, kes juab mngu lppu jrelikult on selles mngus kik kodanikud vitjad!

22 23

viljar andrejev:ksi Hea asi ei snni siis, kui seda sundida

22

NIVOO 2013

23

-Tere! viljar, rGi endaST. kuST Oled priT ja milleGa TeGeled, kui Oled ruTiiniST vSinud? Lubage end sel juhul tutvustada! olen Viljar Andrejev ja vanus on mul 1/5 sajandist ning heks mu suurimaks hirmuks ongi rutiini teke. prit olen viksest idllilisest Konju klast, kus pikaldane suureks sirgumine on pakkunud aastate vltel kirjeldamatut rmu, vaheldusrikkust ja naudingut, kuigi sotsialiseerumise vimalused eakaaslastega olid varasemal ajal sna kehvad. Loodusega tunnen erilist sidet ka praegu, olenemata, et hetkel arstiteaduskonnas ppides elan hoopiski Tartus. Vabal ajal tegelen tantsimisega, kin jooksmas, vaatan filme, loen, filosofeerin endamisi elu le, maalin, pin kvasti aga eelkige otsin vimalusiet mul ja teistel oleks nii hea kui vimalik. maailmas on minu jaoks kahte tpi inimesi: need, kes jagavad maailma kahte tpi inimesteks ja need, kes seda ei tee. olen seisukohal, et meid mbritsevat vrvikat inimeksistentsi mitmeklgsust ei saaks kuidagi toppida standardiseerivatesse raamidesse. Lhidalt eldes isegi ilma religiooni vi usuta on vimalik tunda mnu elust, mille vlu seisnebki just asjaolus, et vaheldus on rikkus ja rikkuse puudumine vaheldus. melda vib erinevalt see ongi vti, mis meid nii kaugele on aidanud. miSSuGuSed OmaduSed peavad Olema akTiivSel inimeSel? kaS vid ennaST akTiivSekS nOOrekS nimeTada? Aktiivne inimene peab kindlasti olema pealehakkaja ja valmis selleks, et absoluutselt miski ei lhe nii, kuidas oli planeeritud (eriti projektidest rkides). Aktiivsuse miste tuleks sedapuhku vibolla veidi paremini defineerida, kuna ldjuhul mistetakse seda erinevalt. Aktiivne pole inimene, kes absoluutselt iga asjaga liitub, iga klubiga, iga vaatega, iga projektiga, iga aktsiooni ja protestiga, vaid pigem saame lugeda aktiivseks inimest, kes priselt teeb seda, mis aitab kaasa suuremale eesmrgile ja tunneb seda tehes mnu. maailmas ei ole htegi inimest, kellele meeldiksid kik lhnad, kik vrvid, kogu universumi muusika ja filmid. Seda phjusel, et igal hel on oma oma rida, mida on meeldiv n ajada. mina ei loe end aktiivseks, sest mulle ei meeldi end taevani kiita.kaS akTiivne kOdanik ja akTiivne nOOr On kS ja Sama miSTe vi miTTe? kaS nOOred peakSid Olema akTiivSed kOdanikud?Jah, tegemist on samade mistetega, kuna igal noorel on vimalus olla tisvrtuslik osa hiskonnast. Just sellisena nagu ta ise tahab ning sama kehtib ka kodanikule (tehnilisest vaatepunktist on noor ka kodanik).

milliST kaSu Saab inimene akTiivSekS kOdanikukS OlemiSeST? mida On See Sulle andnud?mina olen saanud vimaluse teha seda, mis on mulle meeltmda ja mis aitab ka nnelikuna psida. olete ometi mrganud, kui kiiresti kulgeb aeg oma meelistegevuse saatel. Just see hoiabki mind huvitatuna kigest iga pev on kordumatu uute ngude meri ning igal nol on oma vike mikroversum, mida meie kigiga jagada.

kuidaS arvad, kaS riik vi kOhalik OmavaliTSuS peakS akTiivSeid nOOri

TOeTama ja aiTama? kui jah, SiiS kuidaS See vikS vlja nha? riik peaks toetama projekte, mis reaalselt panustaksid hiskonda ja mida ei saaks nimetada thikargamiseks. iga projekt ei ole hea projekt, sest ta ei snni ehtsast tahtest, sdamlikust soovist ja loogilisest phjast, vaid arutust n tmblemisest ja eneseteostusvajadusest. ideaalset toetuse saamise ssteemi on tenoliselt vimatu vlja melda ning mudelid selleks sna keerukad. praegune ssteem jrgib ldjuhul vajaminevaid kriteeriume normaalseks funktsioneerimiseks, kuid siiski on projekti koostamine, planeerimine ja kogu seostuv protsess tihti le ju kivad neile, kel on head mtted ja tahet. Lhidalt eldes saab praeguse ssteemi jrgi rahastuse projekt, mis ei pruugi nii hea olla, aga mille krval puuduvad konkureeriva faktorina paremad projektid seda kike phjusel, et rahastuse saab see, kes kige ilusamini kirjutada oskab ja optimistlikumalt ennustada suudab. on olemas kaks asja mida riik reaalselt teha viks: muuta projektide kirjutamine lihtsamaks ja loogilisemaks ning teha rohkem reklaami olemasolevatele vimalustele, et keegi jalgratast leiutama ei peaks.

milliSed vimaluSed On Sinu kOdukOhaS lOOdud SellekS, eT nOOred OlekSid akTiivSed kOdanikud? otseselt ei ole midagi suurejoonelist ette vetud, kuid funktsioneeriv noortekeskus Vokas on tiesti olemas. Teoreetiliselt peaks see ttama vljundina headele mtetele. oma mtete ja projektidega olen alati prdunud aga helju mnni poole, kes kike organiseerida on aidanud.kindlaSTi On ka Sinu TuTTavaTe hulGaS keeGi, keda vikS nimeTada akTiivSe kOdaniku eeSkujukS. keS See Olla vikS?minu naaber ja hea sber helju mnni on kindlasti aktiivsuse kige otsesem snonm igas mttes. Lisaks sellele, et ta on paljulapselise pere ema, on tal tiskohaga t ning kimas ka likoolipingud. Lisaks eelnevale on ta kirjutanud arvukalt projekte igale sihtgrupile, nii vanuritele kui noortele. Tema lul on ka tohutu vastutus maanaiste Seltsi tegevuse juhtimise nol. Tema korralada on ka kik laadad ja muu ettekujutletav. Tttelda viks tema silmapaistvast aktiivsusest kirjutada rohkem, kuid raamatu kirjutamiseks mul ajalist resurssi napib. Kigest hoolimata leidis ta oma tihedas, peaaegu puhkusevabas graafikus hetke, et aidata mul kardinaid mmelda ja maanaiste Seltsi ruumides sai tnu temale ka vaiba tegemine selgeks ning seda kike tema enda inistiatiivil. maailm oleks parem paik, kui nii aktiivseid inimesi rohkem oleks.viljar, praeGu On unikaalne vimaluS elda midaGi meie luGejaTele. miS On Sinu Snum?iga kord, kui kellelgi tuleb mte vi kaks, tuleb neid edasi melda. edasi melda seni, kuni peas saaks koostada plaani ja kui plaan tundub hea, siis ksimine ei ole patt. Samas tuleb alati valmis olla selleks, et need mtted visid olla liialt sinisilmsed ja mnikord on ige tunnistada oma vigu. elu on liiga lhike, et head mtted luku vi huulte taha kinni jks, aga ksi hea asi ei snni siis kui seda sundida.

OPWFNCSJIPNNJLVQPPMJLPMJ+IWJ,POUTFSEJNBKBTFSBLPSETFMUSFW.EBNBKBBTLFMEBTJESJOHJTSBTJMNTFEOPPSFEIVTPMJWSTLFMULQTFUBUVETBJBLFTUFNOVTBLPIWJ KBIFBEFNUFUFIOHV,FMMPMJ TBBNBT KBLBNNFSTBBMPMJNCFSUFIUVEIVCBTFNJMKHBLPIWJLVLT,PSSBMEVTUJJNLFMMFLTPMJE*EB7JSVNBB/PPSUFLPHV MJJLNFEFFTPUTBTFOFSHJMJTF.BBSKB-JJTB5PPTUJHBPMJEWBMNJTWBTUVWUNBLMBMJTJ5OBWV**LPSEBUPJNVW*EB7JSVNBBPTBMVTLPIWJLPPUBTLPIUVNBMFOPPSFoQJMBTFBLUJWJTUJUVEFOHJNBBJMNBQBSBOEBKBIJTFMBVBUBIBLPPTPUTVUBKBUFHBoNBBWBOFNB FLTQFSEJ SJJHJLPHVMBTFOPPSTPPUUBKBHB7MKB PMJWBMJUVEUFFNBUNJTNFJFNBBLPOOBOPPSUFMFFSJUJTEBNFMIFEBTFE

Kogu ritus oli korraldatud worldcafe stiilis. Kohvikulauad olid jagatud teemade kaupa. Iga laua taha kogunenud seltskond peatus seal 30 minutiks, et sel teemal rkida. Kui aeg lbi, oli osalejal vimalus valida jrgmine huvipakkuv teemalaud, kuhu edasi liikuda. Kokku toimus 4 vahetust. See andis kigile vimaluse oma ideesid jagada vimalikult paljudel teemadel.

Igas lauas oli peale noorte kohal ka otsutaja oma ala ekspert, kes konkreetse teemaga hsti kursis oli ning kommenteeris teemat professionaalsest vaatenurgast. Lisaks juhtis arutelu kiku lauajuht, kelle lesanne oli hoida teemat kindlates piirides ning kogu vestlus les kirjutada. Traditsiooniliselt olid lauad kaetud paberiga, millele igaks sai endast mrgi jtta. See vimalus laudu sodida oli noortele vga meelt mda. Kirjutati les nii oma soove teistele, kui lihtsaid hid mtteid. Samuti said paljud oma suureprast kunstiannet nidata joonistati vga ilusaid pildikesi ja illustratsioone.

Lisaks vaimutoidule, mida pakkusid pnevad arutelud, kostitati osalejaid ka tervislike toiduvahepa-ladega. Kohvik Mozart pakkus kigile maitsvaid puuvilju, mnusaid saiakesi ja pirukaid ning loomu-

likult teed ja kohvi. Peva lpus esitles iga laudkond enda teema kokkuvtteid suurele ringile. Lavale paluti lauajuht ning ekspert, kes kommenteerisid arutelude kulgu milliseid arvamusi ja tundeid teema osalejates tekitas ning kuidas saaks midagi parandada. Klas palju vrt mtteid ning soo-vitusi. Osaluskohvikus tehtud ettepanekud edastatakse nii maavalitsusele kui ka Eesti Noortehen-duste Liidule (ENL), lbi ENLi juab sisend ka Riigikogu fraktsioonidesse. Kogutud ideedega ttab edasi Ida-Virumaa Noortekogu ning maakonna noortekeskused ka kigil ettevtlikel noortel on vimalus selle kige teostamisel kaasa la.

Ida-Virumaa osaluskohvik ti kokku meie maakonna headest mtetest pakatavad noored ning aru-teludeks avatud noortemeelsed tiskasvanud. Diskussioonides selgus paljude valdkondade tegelik olukord, jagati muresid ja rme ning tehti ettepanekud, mida on vimalik paremaks teha. Selle kige nimel tuleb nd igapevaselt heskoos td teha, sest noorte pralt ei ole mitte ainult tu-levik, vaid ka olevik!

Ida-VIrumaa osaluskohVIk ti kokku noored ja otsustajad heskoos noortesbralikuma maakonna nimel!

OsaluskOhviku jOOksul arutleti ning pti lahendus leida alljrgnevatel teemadel:t OPPSUFJOGPQJMHFOJUJTTFJOBEKBQPTULBTUJEOJOHUIKBESJUVTFEt TQPSUIVWJIBSJEVTKBUFHFWVTt OPPSFEOPPSTPPUTFILOPPSUFMFOPPSUFHBKBOPPSUFQPPMUt QMWLPOEBEFWBIFMJOFTPMJEBBSTVTLVJEBTLPPTFMBEBKBUFHVUTFEB t *EB7JSVNBBLPPMJWSHVTUJLt LFTLLPOEt LBJUTFWHJoLPIVTUVTMJLWJWBCBUBIUMJL t MJIUTBMUIENUUFE

Ida-VIrumaa osaluskohVIk ti kokku noored ja otsustajad heskoos noortesbralikuma maakonna nimel! Osalejate emOtsiOOnid tOimunud OsaluskOhvikust:

kevin Oja (17), pevajuht: Minu osaluskohvik sai alguse tnud toredale ja aktiivsele, noorsootd ppivale tudengile Maarja-Liisa Toostile. Ta kutsus mind meeskonda kas pevajuhiks vi lauajuhiks. Otsustasin end proovile panna pevajuhina, kasvi selleprast, et see oli mu esimene kord juhtida nii suurt ritust. Vikese seltskonna ees olen seda varemgi teinud, kuid suurema vaatajaskonna puhul kaob mu julgus.Tahtsin saada uusi kogemusi ja julgust.Enne ritust tegin ka osaluskohviku plakati, mis vttis tohutult aega ja jooksutas ka juhet kokku, ent tehtud ta sai loodan, et kigile meeldis.Koosts teise pevajuhi, Angela Tikoftiga, panime kokku jutu,mida rkida.Veetsime toreda peva Ida-Virumaa noorte ja noortemeelsetega ning muidugi kikide otsustajate ja korraldusmeeskonnaga. Arvasin, et pevajuhi t on minu jaoks keeruline, kuid ei olnudki nii hull kik laabus hsti, vhemalt minu meelest.Loodan, et ka jrgmine kord saan olla meeskonnas vi ehk hakkan ise koguni koordinaatoriks!

linda teetlok (14), osaleja:Osaluskohvikus osalesin ma esimest korda. See oli minu jaoks vga tore kogemus! Ma sain vga palju uusi ideid ja konkreetseid plaane tahan korraldada osaluskohviku ka oma vallas.Minu arvates olid lauajuhid vga positiivsed ja toredad. ldse kohtab selliseid inimesi vga harva, kellega seal kohtusin. Kik olid toredad, jutukad ning positiivsed. Osalema tuldi hea tuju ja pealehakkamist tis vaimuga. Kuigi enamik inimestest olid mulle vrad, ei linud palju aega, kui sain ka nendega tuttavaks, keda ei tundnud.Osaluskohvik jb mulle meelde kui tore noorte korraldatud ritus. Kindlasti osalen ka jrgmisel aastal!

*%"7*36."" 04"-64,0)7*,6 ,033"-%64.&&4,0/% 5/"#

,*,*,&4"*5"4*%,""4"4/%.64&50*.6.*4&-&

Eesti Energia, Jhvi Kontserdimaja, Kohvik Mozart, Eesti Noortehenduste

Liit, Haridus- ja Teadusministeerium ning Ida-Virumaa Noortekogu.

5FFNBMBVEv-JIUTBMUIENUUFEi&LTQFSU1JMMF3PPTJMBVBKVIU+BOF*MWFT

1) kuidas parandada vene ja eesti nOOrte vahelisi suhted?r Eestlased viksid juba noorena hakata vene keelt ppima ning venelased eesti keelt.

Sellega viks algust teha lasteaias, kuna see tuleks tulevikus kindlasti kasuks. Noortel ei tekiks probleeme sellega, et nad ei mista, mida teisest rahvusest inimene neile rgib.

r pilasvahetus, mis kestab umbes ndal aega mned eesti keelt knelevad pilased viks minna ndalaks ajaks vene keelt knelevate pilastega samasse kooli ja vastupidi. Erinevast rahvusest inimesed piksid teineteist paremini tundma ja piksid keelt.

r Inimesi tuleks vtta individuaalselt, mitte rhmana. Inimesed arvavad Ida-Virumaast ainult halba ja seega tuleks Ida-Virumaa mainet parandada. Selleks tuleks Ida-Virumaal korraldatavaid ritusi kajastada ka laiemalt. Inimestele tuleks teavitada, et ritusi on vaja kajastada positiivselt tuleb nidata, et me oleme tavalised inimesed tavaliste huvidega. Lauas klas ka ks mte, et me oleme ks ja sama inimene, aga teise keele ja kultuuriga.

r Kakskeelsed koolid vi hine ppet erinevast rahvusest inimestele. Niteks vib tuua Kohtla-Jrve Jrve Gmnaasiumi ja Kohtla-Jrve Vene Gmnaasiumi, kus pilastel on hine aine, mida nad koos pivad (sisekaitse eelpe).

r Tuleks korraldada hisprogramme (niteks muusikapevad, kus on paari pandud eestlased ja venelased ning kus ks neist mngib mingit pilli ja teine laulab; vi asfaldijoonistuste pev, kus on samuti paaris ks eestlane ja ks venelane).

2) mida tuleks ida-virumaal muuta?r Jhvi on vaja uut noortekeskust, kuna olemasolev noortekeskus pandi alles kinni ning

noored tunnevad, et nad jid millestki suurest ilma.r Noortekogu viks enda olemasolu rohkem reklaamida, kuna paljud noored ei tea sellest

midagi.r Tuleks arendada koostd omavalitsustega ja aktiivsed noored peaks saama tunnustatud.r Tiik tuleks ra puhastada.r Tuleks juurde tekitada rohkem ekstreemspordi vimalusi.r Tagurpidi taskuvaras noored viks ritada enda maakonna jaoks midagi head teha,

niteks viks nad ritada sebrasid paremaks teha.r Viks rajada rohkem kohti, kus noored saavad koos aega veeta.

3) head mttedr Enda unistused tuleb teoks teha.r Igas pevas on midagi uut. r Kik inimesed peaksid olema rmsad!r Noortel oleks vaja tegeleda mttevlja raviga - iga pev tuleb melda vhemalt ks hea

mte, siis lheb neil kiges hsti ja tekib hea tuju.r Kui tuju on halb, siis tuleb melda millegi positiivse peale vi kuulata head laulu.r Koolides viks olla nurgad/ruumid, kus noored saaksid vahetundide ajal koos aega

veeta. Selleks pakuti vlja idee, et tuleks kokku koguda grupid nind jagada enda ideed pilasesindustega, et koos koguda mblit, leida selleks sobilikud nurgad ning ruumid ra sisustada.

r Koolides viks kasutusele vtta pilaskohtud, siis mtleksid pilased enda tegude le jrele ega poleks muresid koolikiusamisega.

r Enda hid ideid ei tohi hoida vaid enda teada, vaid neid tuleb jagada ka enda maakonnas tegutsevate noortekogude ja muude organisatsioonidega.

,JHJUFFNBEFLPLLVWUFUFHBTBBUFUVUWVEBBBESFTTJM

IUUQJWOPPSUFLPHVCMPHTQPUDPN

/*700

2 2

OPWFNCSJIPNNJLVQPPMJLPMJ+IWJ,POUTFSEJNBKBTFSBLPSETFMUSFW.EBNBKBBTLFMEBTJESJOHJTSBTJMNTFEOPPSFEIVTPMJWSTLFMULQTFUBUVETBJBLFTUFNOVTBLPIWJ KBIFBEFNUFUFIOHV,FMMPMJ TBBNBT KBLBNNFSTBBMPMJNCFSUFIUVEIVCBTFNJMKHBLPIWJLVLT,PSSBMEVTUJJNLFMMFLTPMJE*EB7JSVNBB/PPSUFLPHV MJJLNFEFFTPUTBTFOFSHJMJTF.BBSKB-JJTB5PPTUJHBPMJEWBMNJTWBTUVWUNBLMBMJTJ5OBWV**LPSEBUPJNVW*EB7JSVNBBPTBMVTLPIWJLPPUBTLPIUVNBMFOPPSFoQJMBTFBLUJWJTUJUVEFOHJNBBJMNBQBSBOEBKBIJTFMBVBUBIBLPPTPUTVUBKBUFHBoNBBWBOFNB FLTQFSEJ SJJHJLPHVMBTFOPPSTPPUUBKBHB7MKB PMJWBMJUVEUFFNBUNJTNFJFNBBLPOOBOPPSUFMFFSJUJTEBNFMIFEBTFE

Kogu ritus oli korraldatud worldcafe stiilis. Kohvikulauad olid jagatud teemade kaupa. Iga laua taha kogunenud seltskond peatus seal 30 minutiks, et sel teemal rkida. Kui aeg lbi, oli osalejal vimalus valida jrgmine huvipakkuv teemalaud, kuhu edasi liikuda. Kokku toimus 4 vahetust. See andis kigile vimaluse oma ideesid jagada vimalikult paljudel teemadel.

Igas lauas oli peale noorte kohal ka otsutaja oma ala ekspert, kes konkreetse teemaga hsti kursis oli ning kommenteeris teemat professionaalsest vaatenurgast. Lisaks juhtis arutelu kiku lauajuht, kelle lesanne oli hoida teemat kindlates piirides ning kogu vestlus les kirjutada. Traditsiooniliselt olid lauad kaetud paberiga, millele igaks sai endast mrgi jtta. See vimalus laudu sodida oli noortele vga meelt mda. Kirjutati les nii oma soove teistele, kui lihtsaid hid mtteid. Samuti said paljud oma suureprast kunstiannet nidata joonistati vga ilusaid pildikesi ja illustratsioone.

Lisaks vaimutoidule, mida pakkusid pnevad arutelud, kostitati osalejaid ka tervislike toiduvahepa-ladega. Kohvik Mozart pakkus kigile maitsvaid puuvilju, mnusaid saiakesi ja pirukaid ning loomu-

likult teed ja kohvi. Peva lpus esitles iga laudkond enda teema kokkuvtteid suurele ringile. Lavale paluti lauajuht ning ekspert, kes kommenteerisid arutelude kulgu milliseid arvamusi ja tundeid teema osalejates tekitas ning kuidas saaks midagi parandada. Klas palju vrt mtteid ning soo-vitusi. Osaluskohvikus tehtud ettepanekud edastatakse nii maavalitsusele kui ka Eesti Noortehen-duste Liidule (ENL), lbi ENLi juab sisend ka Riigikogu fraktsioonidesse. Kogutud ideedega ttab edasi Ida-Virumaa Noortekogu ning maakonna noortekeskused ka kigil ettevtlikel noortel on vimalus selle kige teostamisel kaasa la.

Ida-Virumaa osaluskohvik ti kokku meie maakonna headest mtetest pakatavad noored ning aru-teludeks avatud noortemeelsed tiskasvanud. Diskussioonides selgus paljude valdkondade tegelik olukord, jagati muresid ja rme ning tehti ettepanekud, mida on vimalik paremaks teha. Selle kige nimel tuleb nd igapevaselt heskoos td teha, sest noorte pralt ei ole mitte ainult tu-levik, vaid ka olevik!

Ida-VIrumaa osaluskohVIk ti kokku noored ja otsustajad heskoos noortesbralikuma maakonna nimel!

OsaluskOhviku jOOksul arutleti ning pti lahendus leida alljrgnevatel teemadel:t OPPSUFJOGPQJMHFOJUJTTFJOBEKBQPTULBTUJEOJOHUIKBESJUVTFEt TQPSUIVWJIBSJEVTKBUFHFWVTt OPPSFEOPPSTPPUTFILOPPSUFMFOPPSUFHBKBOPPSUFQPPMUt QMWLPOEBEFWBIFMJOFTPMJEBBSTVTLVJEBTLPPTFMBEBKBUFHVUTFEB t *EB7JSVNBBLPPMJWSHVTUJLt LFTLLPOEt LBJUTFWHJoLPIVTUVTMJLWJWBCBUBIUMJL t MJIUTBMUIENUUFE

Ida-VIrumaa osaluskohVIk ti kokku noored ja otsustajad heskoos noortesbralikuma maakonna nimel! Osalejate emOtsiOOnid tOimunud OsaluskOhvikust:

kevin Oja (17), pevajuht: Minu osaluskohvik sai alguse tnud toredale ja aktiivsele, noorsootd ppivale tudengile Maarja-Liisa Toostile. Ta kutsus mind meeskonda kas pevajuhiks vi lauajuhiks. Otsustasin end proovile panna pevajuhina, kasvi selleprast, et see oli mu esimene kord juhtida nii suurt ritust. Vikese seltskonna ees olen seda varemgi teinud, kuid suurema vaatajaskonna puhul kaob mu julgus.Tahtsin saada uusi kogemusi ja julgust.Enne ritust tegin ka osaluskohviku plakati, mis vttis tohutult aega ja jooksutas ka juhet kokku, ent tehtud ta sai loodan, et kigile meeldis.Koosts teise pevajuhi, Angela Tikoftiga, panime kokku jutu,mida rkida.Veetsime toreda peva Ida-Virumaa noorte ja noortemeelsetega ning muidugi kikide otsustajate ja korraldusmeeskonnaga. Arvasin, et pevajuhi t on minu jaoks keeruline, kuid ei olnudki nii hull kik laabus hsti, vhemalt minu meelest.Loodan, et ka jrgmine kord saan olla meeskonnas vi ehk hakkan ise koguni koordinaatoriks!

linda teetlok (14), osaleja:Osaluskohvikus osalesin ma esimest korda. See oli minu jaoks vga tore kogemus! Ma sain vga palju uusi ideid ja konkreetseid plaane tahan korraldada osaluskohviku ka oma vallas.Minu arvates olid lauajuhid vga positiivsed ja toredad. ldse kohtab selliseid inimesi vga harva, kellega seal kohtusin. Kik olid toredad, jutukad ning positiivsed. Osalema tuldi hea tuju ja pealehakkamist tis vaimuga. Kuigi enamik inimestest olid mulle vrad, ei linud palju aega, kui sain ka nendega tuttavaks, keda ei tundnud.Osaluskohvik jb mulle meelde kui tore noorte korraldatud ritus. Kindlasti osalen ka jrgmisel aastal!

*%"7*36."" 04"-64,0)7*,6 ,033"-%64.&&4,0/% 5/"#

,*,*,&4"*5"4*%,""4"4/%.64&50*.6.*4&-&

Eesti Energia, Jhvi Kontserdimaja, Kohvik Mozart, Eesti Noortehenduste

Liit, Haridus- ja Teadusministeerium ning Ida-Virumaa Noortekogu.

5FFNBMBVEv-JIUTBMUIENUUFEi&LTQFSU1JMMF3PPTJMBVBKVIU+BOF*MWFT

1) kuidas parandada vene ja eesti nOOrte vahelisi suhted?r Eestlased viksid juba noorena hakata vene keelt ppima ning venelased eesti keelt.

Sellega viks algust teha lasteaias, kuna see tuleks tulevikus kindlasti kasuks. Noortel ei tekiks probleeme sellega, et nad ei mista, mida teisest rahvusest inimene neile rgib.

r pilasvahetus, mis kestab umbes ndal aega mned eesti keelt knelevad pilased viks minna ndalaks ajaks vene keelt knelevate pilastega samasse kooli ja vastupidi. Erinevast rahvusest inimesed piksid teineteist paremini tundma ja piksid keelt.

r Inimesi tuleks vtta individuaalselt, mitte rhmana. Inimesed arvavad Ida-Virumaast ainult halba ja seega tuleks Ida-Virumaa mainet parandada. Selleks tuleks Ida-Virumaal korraldatavaid ritusi kajastada ka laiemalt. Inimestele tuleks teavitada, et ritusi on vaja kajastada positiivselt tuleb nidata, et me oleme tavalised inimesed tavaliste huvidega. Lauas klas ka ks mte, et me oleme ks ja sama inimene, aga teise keele ja kultuuriga.

r Kakskeelsed koolid vi hine ppet erinevast rahvusest inimestele. Niteks vib tuua Kohtla-Jrve Jrve Gmnaasiumi ja Kohtla-Jrve Vene Gmnaasiumi, kus pilastel on hine aine, mida nad koos pivad (sisekaitse eelpe).

r Tuleks korraldada hisprogramme (niteks muusikapevad, kus on paari pandud eestlased ja venelased ning kus ks neist mngib mingit pilli ja teine laulab; vi asfaldijoonistuste pev, kus on samuti paaris ks eestlane ja ks venelane).

2) mida tuleks ida-virumaal muuta?r Jhvi on vaja uut noortekeskust, kuna olemasolev noortekeskus pandi alles kinni ning

noored tunnevad, et nad jid millestki suurest ilma.r Noortekogu viks enda olemasolu rohkem reklaamida, kuna paljud noored ei tea sellest

midagi.r Tuleks arendada koostd omavalitsustega ja aktiivsed noored peaks saama tunnustatud.r Tiik tuleks ra puhastada.r Tuleks juurde tekitada rohkem ekstreemspordi vimalusi.r Tagurpidi taskuvaras noored viks ritada enda maakonna jaoks midagi head teha,

niteks viks nad ritada sebrasid paremaks teha.r Viks rajada rohkem kohti, kus noored saavad koos aega veeta.

3) head mttedr Enda unistused tuleb teoks teha.r Igas pevas on midagi uut. r Kik inimesed peaksid olema rmsad!r Noortel oleks vaja tegeleda mttevlja raviga - iga pev tuleb melda vhemalt ks hea

mte, siis lheb neil kiges hsti ja tekib hea tuju.r Kui tuju on halb, siis tuleb melda millegi positiivse peale vi kuulata head laulu.r Koolides viks olla nurgad/ruumid, kus noored saaksid vahetundide ajal koos aega

veeta. Selleks pakuti vlja idee, et tuleks kokku koguda grupid nind jagada enda ideed pilasesindustega, et koos koguda mblit, leida selleks sobilikud nurgad ning ruumid ra sisustada.

r Koolides viks kasutusele vtta pilaskohtud, siis mtleksid pilased enda tegude le jrele ega poleks muresid koolikiusamisega.

r Enda hid ideid ei tohi hoida vaid enda teada, vaid neid tuleb jagada ka enda maakonnas tegutsevate noortekogude ja muude organisatsioonidega.

,JHJUFFNBEFLPLLVWUFUFHBTBBUFUVUWVEBBBESFTTJM

IUUQJWOPPSUFLPHVCMPHTQPUDPN

/*700

2

NIVOO 2013

2

- !

. - . , , 30 . , . 4 . .

, , . , . , , . . , . , .

, Mozart: , , , . - . , , . . (ENL), . - .

- , , . , ; , , -. , , !

:t -

t t t t t t o t

-- o -

- !

Eesti Energia, , Mozart, -

, ,

-.

:

(17), : , - - . , . , -. , , . . , . , . , . , , , - . , , , , . , , -!

(14), : . ! . . . , , , . , - . , - . , . !

vi

1) ?r . -

, . , . .

r . . . .

r , . , - . , - , . , .

r -. , - - sisekaitse eelpe .

r , - . , , . , ..

2) -? r . , -

. r , -

.r . -

. r .r r - . ,

.r ,

3) r .r - . r .r .

. , .

r , - .

r /, . , , /, .

r . , .

, , .

IUUQJWOPPSUFLPHVCMPHTQPUDPN

/*700

2 2

- !

. - . , , 30 . , . 4 . .

, , . , . , , . . , . , .

, Mozart: , , , . - . , , . . (ENL), . - .

- , , . , ; , , -. , , !

:t -

t t t t t t o t

-- o -

- !

Eesti Energia, , Mozart, -

, ,

-.

:

(17), : , - - . , . , -. , , . . , . , . , . , , , - . , , , , . , , -!

(14), : . ! . . . , , , . , - . , - . , . !

vi

1) ?r . -

, . , . .

r . . . .

r , . , - . , - , . , .

r -. , - - sisekaitse eelpe .

r , - . , , . , ..

2) -? r . , -

. r , -

.r . -

. r .r r - . ,

.r ,

3) r .r - . r .r .

. , .

r , - .

r /, . , , /, .

r . , .

, , .

IUUQJWOPPSUFLPHVCMPHTQPUDPN

/*700

2

NIVOO 2013

2

vabatahtliku saladusha sagedamini vib meil kuulda vabatahtlikest. Arvan, et tna ei pea enam pikalt seletama, kes nad on. nneks areneb meie riigis vabatahtlike liikumine sna aktiivselt, mis sest, et mitte nii kiires-ti, kui sooviksime. Inimesed teavad, kes on vabatahtlikud ja osalevad ka ise tegevustes, projektides, ritustel jm, kus on vabatahtlike abi vaja.

Kust tuleb selline soov heast tahtest ja tasuta oma kogukonda aidata? Sellele ksimusele on palju vastuseid. Peamine on see, et inimesed pole kskiksed mbritseva suhtes ning on valmis panus-tama oma aega ja judu, et teha head. Kogenud inimesed teavad vabatahtlike saladust kui teed midagi head, siis saad nii palju positiivseid emotsioone, et ei mtlegi materiaalsele aspektile. Paljud meist armastavad teha kingitusi. Vga meeldiv on nha, kui kingitust saava inimese silmad lhevad srama ja ta naeratab. Sel hetkel tekib mte, et meil endal on parem tunne, kui kingituse saajal. Vabatahtlik t on ka kingitus, mida saab teha nendele, kes seda vajavad.

Kindlasti ei saa selline saladus jda kauaks varjatuks. Ausalt eldes pole seda keegi varjanudki. Nd on meie riigis tohutult vimalusi hineda vabatahtlike tegevustega ja ise kogeda, kas see ikka toob kigile nne ja rmu. Lisaks hekordsetele ettevtmistele ja sndmustele on Eestis ka organisatsioonid ja keskused, kes alati pakuvad vabatahtlikele erinevaid vimalusi.

tahad Olla nnelik Ole!ks suuremaid ja kogenumaid organisatsioone Eestis on EstYES. Alates 1991. aastast tegutseb see organisatsioon koosts maailma erinevate riikidega ja arendab partnerlussuhteid. EstYESi peamine tegevusvaldkond on rahvusvahelised projektid ja ritused vabatahtlike osalusega.

Igal aastal lheb Eestist vlja umbes 200 vabatahtlikku, samal ajal tuleb meie riiki enam kui 300 va-batahtlikku. See on kindlasti suur hulk meie vikese riigi jaoks. Kuid EstYESi pakkumisi ja vimalusi jagub kigile, neid on isegi rohkem kui soovijaid. Vahel juhtub nii, et korraldatakse sit mingisse riiki, kus suurema osa kuludest hvitab Euroopa Komisjon, kuid osalejaid pole. Niteks, sit kaheks ndalaks Euroopas asuvasse laagrisse, seminarile vi treeningule, lheb tavaliselt maksma umbes 150-250 eurot, sh toitlustus, majutus ja lennupiletid. Kellegi jaoks on see kindlasti suur summa, kuid on ka teisi vimalusi, niteks saavad 18-30aastased noored sita heks aastaks mis-iganes maailma riiki tiesti tasuta. Siiski ka nendel tingimustel ei saa alati osalejaid kokku.

Paljud noored unistavad Eestist lahkumisest, kuid neil puudub ettekujutus vlismaal elamisest, vlja arvatud tuttavate jagatud kogemused. Aga saab ju sita vabatahtlikuna heks aastaks vlismaale, saades nii kindlustuse, majutuse, toitlustuse kui ka taskuraha; kogeda elu vlismaal, ppida selgeks

vabatahtlikud%NJUSJ'FMPWRahvusvaheliste projektide koordinaator

keel, saada teada rohkem kultuurist ja luua kontakte. Ning alles siis kaaluda kiki poolt- ja vastuar-gumente ning teha otsus.

Huvitav fakt on see, et eestlased kasutavad vabatahtliku t vimalusi teistest sagedamini. Igal aas-tal sidab Eestist ra vabatahtlikuna 25 inimest ja nendest vaid 2-3 on venekeelsed noored. Miks nii? Igahel on oma vastus sellele ksimusele. Kahju on, et noored ei kasuta selliseid vimalusi ja siis kurdavad, et elu on igav.

PrOOvi ja alles siis saad teada Rahvusvahelise vabatahtliku t krval on ka kohalikul tasandil palju huvitavaid sndmusi ja pro-jekte. Need on kas hekordsed ettevtmised vi siis pikemad projektid, mis tutvustavad noortele uusi ppemeetodeid ja arenguvimalusi. nneks ei ole vabatahtlik t meie riigis mitte ainult ta-suta t, vaid ka praktika, uued kontaktid, positiivsed emotsioonid ja muljed.

Poole aasta jooksul on korraldanud EstYESi Tallina meeskond kohtumisi ka Ida-Virumaa noorte-le. Need toimuvad Euroopa Komisjoni poolt toetatud projekti You dont know until you try (ehk Proovi ja alles siis saad teada) raames. Kohtumistel tutvuvad noored mitteformaalse ppimise meetoditega, vabatahtliku tga ning enesearendamise vimalustega. Projekti raames toimuvad kohtumised huvitavate inimestega. Niteks maikuus rkis jurist kodaniku igustest ja mida teha, kui oled sattunud raskesse olukorda vlismaal. Juunis korraldas elukutseline fotograaf meistriklas-si ning prast said osalised kaasa la fotovistluses, mis korraldati koosts Tehhi partneritega (vistlus kib siiamaani ja iga noor on oodatud osalema). Augustis klastas Narva linna rhm Aasia riikidest ja siis toimus Sillamel ka noortelaager. Varsti ootame klla Euroopa Noored programmi esindajat, kes seletab meile, kuidas tita projektitaotlusi ning mida on vaja arvestada projektide planeerimisel ja lbiviimisel. Kirjutasime rahvusvahelise projekti, mis viiakse ellu suvel, et noored saaksid ennast proovile panna koordinaatori ja korraldaja rollis ning lbusalt ja kasulikult veeta aega oma eakaaslastega teistest riikidest. Kavatseme vlja anda trkiseid osalejate fotode ja lugudega, et meie tegevused oleks nhtavad.

tundub huvitav? ra mtle pikalt, sest sa ei saa teada, kuni pole proovinud.

avarda silmaringi kOOs meiega Mdunud poole aasta jooksul, mil meie projekt on kestnud Ida-Virumaal, oleme tutvunud paljude aktiivsete ja huvitavate inimestega, kes on valmis tegutsema, osalema ja plaane ellu viima. Looda-me vga, et leiame veelgi rohkem huvilisi, et koos teha midagi head hiskonna ja iseenda jaoks.

0/7")7"4&-54,0/%

,VJUBIBENFJFHBMJJUVEBKBNFJFWJNBMVTUFTUFTJNFTFOBUFBEBTBBEBTJJTWUBNFJFHBIFOEVTULMBTTOBKBLPNQBOJKB!HNBJMDPNWJQSEVPUTF&TU:&4JFTUZFT!FTUZFTFFXXXFTUZFTFF)

. , , , , . , , , , , , . , , , , , .

. , -, , , , , . , , , .

, , . , , EstYES 25 , 2-3 . ? , , , .

YOu dOnt knOw until YOu trY , - , . ,

, , ? . , , , , , . , , . , : , , , ... , , , . , , .

, , , . - , . , , . , , , , .

! EstYES. 1991 . EstYES - . 200 , 300. , , , EstYES, . , , - , , . -: , 150-250 , , , . , - , . , 18 30 - . .

, - , ,

, - . , - . , , . , !

EstYES -. -, (You dont know until you try), - . - . . , , , . --, , ( , - ). , . ( ) , , , . - , , , . , - .

? , , !

, -, , , . , - , , , .

NIVOO 2013

LMBTTOBKBLPNQBOJKB!HNBJMDPN&TU:&4FTUZFT!FTUZFTFFwwwFTUZFTFF)

2 2

vabatahtliku saladusha sagedamini vib meil kuulda vabatahtlikest. Arvan, et tna ei pea enam pikalt seletama, kes nad on. nneks areneb meie riigis vabatahtlike liikumine sna aktiivselt, mis sest, et mitte nii kiires-ti, kui sooviksime. Inimesed teavad, kes on vabatahtlikud ja osalevad ka ise tegevustes, projektides, ritustel jm, kus on vabatahtlike abi vaja.

Kust tuleb selline soov heast tahtest ja tasuta oma kogukonda aidata? Sellele ksimusele on palju vastuseid. Peamine on see, et inimesed pole kskiksed mbritseva suhtes ning on valmis panus-tama oma aega ja judu, et teha head. Kogenud inimesed teavad vabatahtlike saladust kui teed midagi head, siis saad nii palju positiivseid emotsioone, et ei mtlegi materiaalsele aspektile. Paljud meist armastavad teha kingitusi. Vga meeldiv on nha, kui kingitust saava inimese silmad lhevad srama ja ta naeratab. Sel hetkel tekib mte, et meil endal on parem tunne, kui kingituse saajal. Vabatahtlik t on ka kingitus, mida saab teha nendele, kes seda vajavad.

Kindlasti ei saa selline saladus jda kauaks varjatuks. Ausalt eldes pole seda keegi varjanudki. Nd on meie riigis tohutult vimalusi hineda vabatahtlike tegevustega ja ise kogeda, kas see ikka toob kigile nne ja rmu. Lisaks hekordsetele ettevtmistele ja sndmustele on Eestis ka organisatsioonid ja keskused, kes alati pakuvad vabatahtlikele erinevaid vimalusi.

tahad Olla nnelik Ole!ks suuremaid ja kogenumaid organisatsioone Eestis on EstYES. Alates 1991. aastast tegutseb see organisatsioon koosts maailma erinevate riikidega ja arendab partnerlussuhteid. EstYESi peamine tegevusvaldkond on rahvusvahelised projektid ja ritused vabatahtlike osalusega.

Igal aastal lheb Eestist vlja umbes 200 vabatahtlikku, samal ajal tuleb meie riiki enam kui 300 va-batahtlikku. See on kindlasti suur hulk meie vikese riigi jaoks. Kuid EstYESi pakkumisi ja vimalusi jagub kigile, neid on isegi rohkem kui soovijaid. Vahel juhtub nii, et korraldatakse sit mingisse riiki, kus suurema osa kuludest hvitab Euroopa Komisjon, kuid osalejaid pole. Niteks, sit kaheks ndalaks Euroopas asuvasse laagrisse, seminarile vi treeningule, lheb tavaliselt maksma umbes 150-250 eurot, sh toitlustus, majutus ja lennupiletid. Kellegi jaoks on see kindlasti suur summa, kuid on ka teisi vimalusi, niteks saavad 18-30aastased noored sita heks aastaks mis-iganes maailma riiki tiesti tasuta. Siiski ka nendel tingimustel ei saa alati osalejaid kokku.

Paljud noored unistavad Eestist lahkumisest, kuid neil puudub ettekujutus vlismaal elamisest, vlja arvatud tuttavate jagatud kogemused. Aga saab ju sita vabatahtlikuna heks aastaks vlismaale, saades nii kindlustuse, majutuse, toitlustuse kui ka taskuraha; kogeda elu vlismaal, ppida selgeks

vabatahtlikud%NJUSJ'FMPWRahvusvaheliste projektide koordinaator

keel, saada teada rohkem kultuurist ja luua kontakte. Ning alles siis kaaluda kiki poolt- ja vastuar-gumente ning teha otsus.

Huvitav fakt on see, et eestlased kasutavad vabatahtliku t vimalusi teistest sagedamini. Igal aas-tal sidab Eestist ra vabatahtlikuna 25 inimest ja nendest vaid 2-3 on venekeelsed noored. Miks nii? Igahel on oma vastus sellele ksimusele. Kahju on, et noored ei kasuta selliseid vimalusi ja siis kurdavad, et elu on igav.

PrOOvi ja alles siis saad teada Rahvusvahelise vabatahtliku t krval on ka kohalikul tasandil palju huvitavaid sndmusi ja pro-jekte. Need on kas hekordsed ettevtmised vi siis pikemad projektid, mis tutvustavad noortele uusi ppemeetodeid ja arenguvimalusi. nneks ei ole vabatahtlik t meie riigis mitte ainult ta-suta t, vaid ka praktika, uued kontaktid, positiivsed emotsioonid ja muljed.

Poole aasta jooksul on korraldanud EstYESi Tallina meeskond kohtumisi ka Ida-Virumaa noorte-le. Need toimuvad Euroopa Komisjoni poolt toetatud projekti You dont know until you try (ehk Proovi ja alles siis saad teada) raames. Kohtumistel tutvuvad noored mitteformaalse ppimise meetoditega, vabatahtliku tga ning enesearendamise vimalustega. Projekti raames toimuvad kohtumised huvitavate inimestega. Niteks maikuus rkis jurist kodaniku igustest ja mida teha, kui oled sattunud raskesse olukorda vlismaal. Juunis korraldas elukutseline fotograaf meistriklas-si ning prast said osalised kaasa la fotovistluses, mis korraldati koosts Tehhi partneritega (vistlus kib siiamaani ja iga noor on oodatud osalema). Augustis klastas Narva linna rhm Aasia riikidest ja siis toimus Sillamel ka noortelaager. Varsti ootame klla Euroopa Noored programmi esindajat, kes seletab meile, kuidas tita projektitaotlusi ning mida on vaja arvestada projektide planeerimisel ja lbiviimisel. Kirjutasime rahvusvahelise projekti, mis viiakse ellu suvel, et noored saaksid ennast proovile panna koordinaatori ja korraldaja rollis ning lbusalt ja kasulikult veeta aega oma eakaaslastega teistest riikidest. Kavatseme vlja anda trkiseid osalejate fotode ja lugudega, et meie tegevused oleks nhtavad.

tundub huvitav? ra mtle pikalt, sest sa ei saa teada, kuni pole proovinud.

avarda silmaringi kOOs meiega Mdunud poole aasta jooksul, mil meie projekt on kestnud Ida-Virumaal, oleme tutvunud paljude aktiivsete ja huvitavate inimestega, kes on valmis tegutsema, osalema ja plaane ellu viima. Looda-me vga, et leiame veelgi rohkem huvilisi, et koos teha midagi head hiskonna ja iseenda jaoks.

0/7")7"4&-54,0/%

,VJUBIBENFJFHBMJJUVEBKBNFJFWJNBMVTUFTUFTJNFTFOBUFBEBTBBEBTJJTWUBNFJFHBIFOEVTULMBTTOBKBLPNQBOJKB!HNBJMDPNWJQSEVPUTF&TU:&4JFTUZFT!FTUZFTFFXXXFTUZFTFF)

. , , , , . , , , , , , . , , , , , .

. , -, , , , , . , , , .

, , . , , EstYES 25 , 2-3 . ? , , , .

YOu dOnt knOw until YOu trY , - , . ,

, , ? . , , , , , . , , . , : , , , ... , , , . , , .

, , , . - , . , , . , , , , .

! EstYES. 1991 . EstYES - . 200 , 300. , , , EstYES, . , , - , , . -: , 150-250 , , , . , - , . , 18 30 - . .

, - , ,

, - . , - . , , . , !

EstYES -. -, (You dont know until you try), - . - . . , , , . --, , ( , - ). , . ( ) , , , . - , , , . , - .

? , , !

, -, , , . , - , , , .

NIVOO 2013

LMBTTOBKBLPNQBOJKB!HNBJMDPN&TU:&4FTUZFT!FTUZFTFFwwwFTUZFTFF)

2

NIVOO 2013

2

30 3

, , , , , . . , , , , .

. , , , . , , .

, , , , Facebook , , . , , . , Facebook , (, occupy) . , , - . 2005 punamust.

punamust - , . -. punamust , , . , . , , . , punamust, . , , . , .

, , , . , ; ; .

. ? , . , . . , . 1987 ( , ) , .

(eestimaa rohelised) , , , . - , , , (prussakovi- nimeline rattahing). . , , . ( .. ) , , .

, . Loomade Nimel ( ) . 2006 , . , ; . Karusnahavaba hendus (, ). Bioneer ( ), Tartu maheaed ( ) eesti kokogukondade Liikumine . ( , , ).

, , , , .. , . , - ,

30

NIVOO 2013

3

(, , ..). .

, isade eest , . , punamust, , - , Tiibet Vabaks.

, , . , , . mcdonalds , , . , , . . , , , , .

, , . , . -, , . , - . , 1970 , - - - -. , succiety (, , ). , success society ( ), , . - . - , , . ,