Noorte tervistav puhkusrahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1480/1/Kurve2006.pdfpuhkus 2005” detsember 2004. Projekt sisaldas taotluse 33 881 noorele laagrituusiku toetamiseks (sealhulgas

1

Sissejuhatus

KOONDPROJEKT

“NOORTE TERVISTAV

PUHKUS 2005”

ARUANNE

Haridus- ja Teadusministeerium

Eesti Noorsootöö Keskus

TALLINN 2006

2

Koostaja Kadri KurveToimetaja Helle TiisväliTeostus: Kirjastus Argowww.argokirjastus.ee

ISBN 9985-72-163-2Trükitud trükikojas Vali PressTrükiarv 200

3

Sissejuhatus

SISUKORD

SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5

FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6Finantsaruande selgitus punktide lõikes .................................................................................................. 6Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste ning lastekodulastelaagrituusikute toetus tegevusloaganoortelaagrites .......................................................................................................................................... 7Laagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites ............................................................................... 9Laagrituusikute toetus projektlaagrites .................................................................................................. 10

NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA KASVATAJATE KOOLITUS .............................................................. 14

LAAGRIJUHTIDE NÕUKODA JA NOORTELAAGRITE KORRALDAJATE SEMINARID.................... 16

NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTE LÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID............. 17

TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID, MIS TÖÖTASID 2005. a LAAGRISUVEL ............................... 18

TRÜKISED ...................................................................................................................................................... 19

NOORTELAAGRITE SISULINE TEGEVUS ................................................................................................ 19Tegevusloaga noortelaagrid ................................................................................................................... 19Huvitavamad projektlaagrid ................................................................................................................... 41

KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................. 54

4

5

Sissejuhatus

SISSEJUHATUS

Käesolev kogumik püüab anda ülevaate koond-projektile eraldatud rahaliste vahendite kasutamisestja noortelaagrite sisulisest tegevusest aastal 2005.

Noorsootöö seaduse § 4 p 4 alusel koordineeribHaridusministeerium noorte tervistava puhkusekorraldamist vabariigis.

Töö operatiivseks korraldamiseks on moodustatudlaagrijuhtide nõukoda (Kultuuri- ja Haridusminis-teeriumi kantsleri 25.04.1995. a käskkiri nr 27,haridusministri 21.10.1996. a käskkiri nr 190,haridusministri 09.10.1998. a käskkiri nr 205,haridusministri 08.05.2000. a käskkiri nr 123,haridus- ja teadusministri 03.06.2003. a käskkirinr 465). Nõukoja ülesandeks on tagada noorsootööseadusest ja Eesti noorsootöö kontseptsioonist tule-nevate tegevuste algatamine noorte tervistava jaarendava puhkuse valdkonna arendamiseks noorte-ja projektlaagrite osas.

Infot noortelaagritega seonduvast – noortelaagritetegevust reglementeerivad normatiivaktid, abi-materjal noortelaagrite korraldajatele, tegevus-loaga noortelaagrid Eestis, laagrijuhtide ja -kas-vatajate koolituse võimalused, andmed nii Eestistoimuvatest laagrivahetustest kui ka rahvusvahe-listest noortelaagritest, kontaktandmed info saa-

miseks jne – leiate noortelaagrite koduleheküljeltwww.noortelaagrid.edu.ee

Eesti Noorsootöö Keskus esitas Hasartmängumak-su Nõukogule koondprojekti “Noorte tervistavpuhkus 2005” detsember 2004. Projekt sisaldastaotluse 33 881 noorele laagrituusiku toetamiseks(sealhulgas 3182 lasterikastest ja vähekindlustatudperedest lapse ja lastekodulapse laagrituusikutoetuseks) 11 802 874 kroonile. Projekt koostatiHTM-i poolt kinnitatud printsiipide alusel, misolid eelnevalt läbi arutatud laagrijuhtide nõukojanõupidamisel 13.–14. septembril 2004. a PivarootsiNoortelaagris ning laagrijuhtide seminarnõupida-misel 20.–21. septembril 2004 Tuksi Noortelaagris.

Hasartmängumaksu Nõukogu toetas 20.12. 2004. aotsusega nr 1 koondprojekti 11 802 874 krooniga,mis võimaldas tõsta osalevate laste arvu 31 814-lt33 881-le ja suurendada hüppeliselt soodustuu-sikute toetuse suurust – laagripäeva toetus tõusis103-lt kroonilt 144-le kroonile, tegevusloaganoortelaagrites 26-lt kroonilt 36-le kroonile ja pro-jektlaagrites 13-lt kroonilt 18-le kroonile. Koond-projektist said toetust nii õpilasmalevad kui kanoortelaagrid, milliste suunitluseks oli töökasva-tus.

6

Finantsaruanne

FINANTSARUANNE

NOORTE ARV LAAGRIPÄEVI SUMMA

Printsiibid / Fakt Printsiibid / Fakt Printsiibid / Fakt

1. TEGEVUSLOAGA NL 16 702 /16 794 150 318 / 148 986 5 411 488.- / 5 363 496.- TOETUS 36.-

( 34 LEPINGUT) ROHKEM 92 / – 1332 / – 47 992.-

2. PROJEKTLAAGRITE 13 997 / 14 564 125 973 / 131 981 2 267 514.- / 2 375 658.-TOETUS 18.-

( 91 LEPINGUT) ROHKEM 567 / + 6008 / + 108 144.-

3. SOTSIAALTUUSIKUTE 3182 / 3168 28 638 / 4 123 872.- / 4 063 512.-TOETUS

144.- VÄHEM 14 / – 60 360.-

4. TOETUSED KOKKU: 33 881 / 34 526 11 802 874.- / 11 802 666.-

ROHKEM LAPSI 645

JÄÄK / – 208.-

FINANTSARUANDE SELGITUS PUNKTIDE LÕIKES

Maakondade + Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametid esitasid Eesti Noorsootöö Keskusele jaotuskava 2761soodushinnaga laagrituusiku kohta oma maakonna lasterikaste ja vähekindlustatud perede lastele.

Lastekodulastele eraldatud 421 soodustuusikut jagas lastekodude lõikes Eesti Laste HoolekandeasutusteJuhtide Ühendus. Soodustuusiku toetus laagripäeva kohta oli 144 krooni. Sotsiaaltuusikute toetuse tõustegi märgatavalt lihtsamaks soodustuusikute jaotuse. Tänu otsekontaktidele, kus lastekodu ja noortelaagersõlmisid omavahel kokkulepped, õnnestus ka lastekodulaste soodustuusikute jaotus paremini kui eelmistelaastatel.

7

Finantsaruanne

LASTERIKASTE JA VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE NING LASTEKODULASTE

LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES

1. Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste 2 761 laagrituusiku jaotus maakondade lõikes:

JRK MAAKOND ERALDATUD TUUSIKUTE ARV

1. Harjumaa 350

2. Hiiumaa 30

3. Ida-Virumaa 395

4. Jõgevamaa 120

5. Järvamaa 80

6. Läänemaa 115

7. Lääne-Virumaa 126

8. Põlvamaa 136

9. Pärnumaa 160

10. Raplamaa 150

11. Saaremaa 70

12. Tallinn 440

13. Tartumaa 240

14. Valgamaa 129

15. Viljandimaa 90

16. Võrumaa 130

KOKKU: 2 761

2. Lastekodulaste tuusikute jaotus lastekodude lõikes:

JRK LASTEKODU ERALDATUD TUUSIKUTE ARV

1. Kohtla-Järve Lastekodu 57

2. Elva Väikelastekodu 7

3. Narva Lastekodu 55

4. Tallinna Lastekodu 150

5. Tartu VLK Käopesa 70

6. Rakvere Lastekodu 6

7. MTÜ Vahtramäe LK Mäekodu 16

8. Imastu Koolkodu 10

9. Kuressaare Väikelastekodu 6

10. Siimusti Lastekodu 2

11. Pärnu Lastekodu 20

8

Finantsaruanne

JRK LASTEKODU ERALDATUD TUUSIKUTE ARV

12. Koeru Lastekodu 2

13. SOS Lasteküla 12

14. Taheva Lastekodu 8

KOKKU: 421

3. Soodustuusikute jaotus tegevusloaga noortelaagrite lõikes:

JRK NOORTELAAGER SOODUSTUUSIKUGA LAPSI LASTEKODULAPSI KOKKUPlaan / Fakt Plaan / Fakt Lapsi / Summa

1. Luunja Noortelaager 544 / 544 9 / 9 553 / 666 288.-

2. Urumarja Noortelaager 404 / 404 35 / 35 439 / 524 880.-

3. Lastekaitse Liidu Laste- 443 / 443 90 / 90 533 / 556 704.-laagrite OÜ RemnikuLaste- ja Noortelaager

4. Valgemetsa Noortelaager 498 / 498 498 / 645 408.-

5. Kurtna Noortelaager 185 / 184 183 / 183 367 / 625 368.-

6. Romaškino Tiigrid 191 / 191 191 / 330 048.-Noortelaager

7. Kloogaranna Noortelaager 150 / 138 6 / 6 144 / 145 152.-

8. Relvo Sport Noortelaager 56 / 56 56 / 80 640.-

9. Rutja Noortelaager 3 / 3 3 / 3 024.-

10. Pärlselja Noortelaager 4 / 4 4 / 5 760.-

11. Vaibla Noortelaager 8 / 7 7/ 10 080.-

12. Pariisi Noortelaager 2 / 2 2 / 2 304.-

13. Taevaskoja Noortelaager 25 / 25 25 / 33 840.-

14. Veski Noortelaager 146 / 146 146 / 189 216.-

15. Pärnu SS Kalev 200 / 200 200 / 244 800.-

KOKKU: 3168 / 4 063 512.-

9

Finantsaruanne

LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES

Toetuse suurus 36 krooni laagripäeva kohta.

JRK NOORTELAAGER LASTE ARV LAAGRIPÄEVAD TOETUSE SUURUS

1. Kalev Madsa Puhkeküla OÜ 191 1 861 66 996.-

2. Piiri Spordilaager 1 190 10 850 390 600.-

3. Mäe-Kääraku Spordilaager 420 5 040 181 440.-

4. Kotka Noortelaager 480 5 360 192 960.-

5. Taevaskoja Noortelaager 545 4 832 173 952.-

6. Romaškino Tiigrid Noortelaager 741 8 142 293 112.-

7. Vihasoo Noortelaager 570 5 940 213 840.-

8. Võsu Noortelaager 391 2 707 97 452.-

9. Urumarja Noortelaager 686 5 980 215 280.-

10. Jaanimäe Spordilaager 315 2 050 73 800.-

11. Kurgjärve Spordilaager 2 111 18 070 650 520.-

12. Veski Noortelaager 472 4 107 147 852.-

13. Relvo Sport Noortelaager 280 2 296 82 656.-

14. Rannapungerja Noortelaager 288 2 808 101 088.-

15. Lastekaitse Liidu Lastelaagrite 416 2 956 106 416.-OÜ Pivarootsi Õppe- ja Puhke-laager

16. Rutja Noortelaager 134 938 33 768.-

17. Luunja Noortelaager 539 4 118 148 248.-

18. Pärlselja Noortelaager 640 6 028 217 008.-

19. Noortelaager Oravake 300 3 600 129 600.-

20. Kloogaranna Noortelaager 750 5 250 189 000.-

21. Kurtna Noortelaager 1 024 12 288 442 368.-

22. Tuksi Spordilaager 600 6 720 241 920.-

23. Lastekaitse Liidu Lastelaagrite 942 5 147 185 292.-OÜ Remniku Laste- ja Noortelaager

24. Valgemetsa Noortelaager 250 2 070 74 520.-

25. Pariisi Noortelaager 276 2 468 88 848.-

26. Vaibla Noortelaager 243 2 130 76 680.-

27. KutiMuti Noortelaager 495 4 005 144 180.-

28. Karepa Noortelaager 690 5 020 180 720.-

29. Pärnu SS Kalev 400 3 500 126 000.-

Urumarja noortelaagris

KOKKU: 16 379 146 281 5 266 116.-

10

Finantsaruanne

SÜGISTALVISTE LAAGRIVAHETUSTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUSED TEGEVUS-

LOAGA NOORTELAAGRITES

Peale aruannete esitamist 01.09.2005. a selgus, et laagritoetuste osas on jääk. Laagrijuhtide nõukoda tegiHTM-ile ettepaneku korraldada lisakonkurss sügistalviste laagrivahetuste läbiviimiseks.

Need on tegevusloaga noortelaagrid, kus ei planeeritud kohe algselt laagrivahetuste läbiviimist.


JRK NOORTELAAGER LASTE ARV LAAGRIPÄEVADE TOETUSEARV SUURUS

1. Veski Noortelaager 60 420 15 120.-

2. Romaškino Tiigrid 120 840 30 240.-Noortelaager

3. MTÜ EnglasValgemetsa Noortelaager 80 480 17 280.-

4. Karepa Noortelaager 90 540 19 440.-

5. MTÜ Nõmme Kaks TuhatKloogaranna Noortelaager 35 245 8 820.-

6. Lastekaitse Liidu LastelaagriteOÜ – Pivarootsi Noortelaager 30 180 6 480.-

KOKKU: 415 2 705 97 380.-

Laagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites kokku:

LASTE ARV SUMMAPlaan/Fakt Plaan/Fakt

19 884 / 19 962 9 535 360.- / 9 427 008.-

LAAGRITUUSIKUTE TOETUS PROJEKTLAAGRITES


JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI LASTE LAAGRI- TOETUSEARV PÄEVAD SUURUS

1. Maal Vanaema Juures 352 2 112 38 016.-

2. MTÜ Vaba Stiil 229 1 874 33 732.-

3. VK Janika 100 1 000 18 000.-

4. Väike-Maarja Vallavalitsus – töölaager 80 800 14 400.-

11

Finantsaruanne

5. Võru Muusikakool 60 600 10 800.-

6. Jahtklubi Merikotkas 156 1 872 33 696.-

7. Harku Vallavalitsus – töölaager 76 760 13 680.-

8. Tallinna Kesklinna SK VISA 300 2 520 45 360.-

9. Tapa Lastekaitse Ühing – töölaager 40 480 8 640.-

10. OK Põlva Kobras 80 800 14 400.-

11. SK Taifu 25 250 4 500.-

12. ESS Kalevi Ujumiskool 353 3 106 55 908.-

13. Jõhvi Spordikool 220 2 420 43 560.-

14. MTÜ Öökull – Tartumaa Õpilasmalev 300 3 600 64 800.-

15. MTÜ Pärnu Õpilasmalev 1 213 12 130 218 340.-

16. Tallinna SS Kalev 255 2 600 46 800.-

17. Tantsuklubi Stiil 200 2 000 36 000.-

18. Tallinna Raskejõustiku Liit 105 1 050 18 900.-

19. Spordiklubi Do 145 1 740 31 320.-

20. Jõgeva LV SK Forte 326 2 178 39 204.-

21. Siili Palliklubi 505 6 060 109 080.-

22. Võru Spordikool 144 999 17 982.-

23. Pärnu SS Kalevi Spordikool 390 3 750 67 500.-

24. Nõmme Kergejõustikuklubi 75 450 8 100.-

25. Sillamäe Suusaklubi 30 300 5 400.-

26. Rakvere Spordikool 330 3 300 59 400.-

27. MTÜ Sylvester SK 156 1 560 28 080.-

28. MA Viljandi Spordikool 600 6 000 108 000.-

29. MTÜ Krimmi Eestlaste Selts 48 480 8 640.-

30. MTÜ Oma Stuudio 30 210 3 780.-

31. SA Õpilasmalev 1 600 16 000 288 000.-

32. MTÜ Loovkeskus 60 420 7 560.-

33. MTÜ Männikumägi 25 175 3 150.-

34. Türi Lastekaitse Ühing – töölaager 190 1 380 24 840.-

35. Võimlemisklubi Rütmika 154 1 258 22 644.-

36. MTÜ Noored Toredate Mõtetega 60 440 7 920.-

37. Viljandi Noorte Huvikeskus 215 1 480 26 640.-

38. Tallinna Noorsootöö Keskus 320 1 920 34 560.-


12

Finantsaruanne

39. Tallinna Skautide rühm Tiigrid 40 240 4 320.-

40. Raasiku Vallavalitsus 25 175 3 150.-

41. MTÜ SK Biathlon 91 782 14 076.-

42. MTÜ Andi – Hiiumaa suvelaager 46 322 5 796.-

43. Marvella Majad OÜ 165 1 348 24 264.-

44. Noorsootöö ja Noorsoohariduse Arendamise Ühing 371 3 912 70 416.-

45. MTÜ Tsirkusestuudio Fox 50 500 9 000.-

46. MTÜ Nõmme Kaks Tuhat 44 352 6 336.-

47. Tantsuspordiklubi Teemant 120 1 200 21 600.-

48. Alutaguse Spordikool 80 960 17 280.-

49. Tabasalu Triatloniklubi 45 390 7 020.-

50. MTÜ Iris 45 270 4 860.-

51. VK Täht 100 1 040 18 720.-

52. MTÜ Võru Noortekeskus – töölaager 40 480 8 640.-

53. EELK Pärnu Praostkond 88 528 9 504.-

54. OK Joka 16 112 2 016

55. Paide Vallavalitsus – töölaager 40 400 7 200.-

56. Lõuna Politseiprefektuur 281 2 810 50 580.-

57. Kunda Linnavalitsus – töölaager 60 600 10 800.-

58. Pärnu Vibuklubi Meelis 123 1 371 24 678.-

59. Pärnu Linna Spordikool 120 1 090 19 620.-

60. Sõmeru Vallavalitsus 30 210 3 780.-

61. Lasteaed-Algkool Tõruke 80 480 8 640.-

62. MTÜ Nõmme Matkakeskus 69 606 10 908.-

63. OÜ Valkla Rand 230 1 378 24 804.-

64. Saaremaa NNKÜ-NMKÜ 101 854 15 372.-

65. Võru Vallavalitsus – töölaager 41 481 8 658.-

66. Järvakandi Vallavalitsus – töölaager 50 350 6 300.-

67. Päästeamet 210 1 260 22 680.-

68. Kose Vallavalitsus – töölaager 20 240 4 320.-

69. TOP-i Ujumisklubi 164 1 308 23 544.-

70. MTÜ Noorte Mereklubi 144 1 728 31 104.-

71. MTÜ Pyladese Laagrikeskus 188 1 316 23 688.-

72. MTÜ ETNA Kondor 144 1 008 18 144.-


13

Finantsaruanne

73. Nõmme Spordiklubi 20 120 2 160.-

74. MTÜ Noor Suvi – Narva-Jõesuu laager 246 2 665 47 970.-

75. Tallinna Kurtide Selts Tankur 15 180 3 240.-

76. MTÜ Sirtsucamp 85 700 12 600.-

77. Merivälja Aedlinna Selts 30 360 6 480.-

KOKKU: 13 404 124 200 2 235 600.-

SÜGISTALVISTE LAAGRIVAHETUSTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUSED PROJEKT-

LAAGRITES

Need on korraldajad, kes esialgselt ei planeerinud laagrivahetuste läbiviimist.


JRK PROJEKTI TEOSTAJA LASTE LAAGRIPÄEVADE TOETUSEARV ARV SUURUS

1. Pärnumaa Spordiliit 503 3 518 63 324.-

2. MTÜ Oma Stuudio 25 150 2 700.-

3. Merivälja Aedlinna Selts 30 240 4 320.-

4. Jõgeva linna ja valla SK Forte 100 650 11 700.-

5. Tallinna SS Kalev Kergejõustikukool 60 360 6 480.-

6. MTÜ Tsirkusestuudio Fox 40 280 5 040.-

7. OK Kobras 70 420 7 560.-

8. Põlva Spordikool 59 354 6 372.-

9. MTÜ TIM kool 70 420 7 560.-

10. MTÜ Nõmme Kaks Tuhat 32 192 3 456.-

11. MTÜ Tartu Kristlik Kodu 16 112 2 016.-

12. Tapa Lastekaitseühing 30 210 3 780.-

13. MTÜ Saaremaa NNKÜ-NMKÜ 25 175 3 150.-

14. MTÜ Noored Toredate Mõtetega 100 700 12 600.-

KOKKU: 1 160 7 781 140 058.-

Laagrituusikute toetus projektlaagrites kokku:

LASTE ARV SUMMAPlaan / Fakt Plaan / Fakt

13 997 /14 564 2 267 514.- / 2 375 658.-


14

Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate koolitus

01.01.2005. a jõustus haridus- ja teadusministri13. sept. 2004. a määrus nr 51 Noortelaagri ningProjektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsioo-ninõuded. RTL, 27.09.2004, 127, 1967

Määrus kehtestati “Noorsootöö seaduse” (RT I1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521;2004, 27, 179) § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel.

Määruse § 6. Kvalifikatsiooninõuete täitmiseksvajalik eksam.

(2) Eksami sooritamist tõendava tunnistuse vormija eksami korra kehtestab ENTK direktor, koos-kõlastades nimetatud dokumendi Haridus- ja Tea-dusministeeriumi noorteosakonnaga.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktori 25.01.2005. akäskkirjaga nr 1-5/ kinnitati Noortelaagri juhatajaja kasvataja kvalifikatsioonieksami tingimused jasooritamise kord.

I. Üldsätted

1. Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikat-sioonieksami läbimise kord on Eesti Vabariigisedaspidi noortelaagri juhataja ja kasvatajate kva-lifikatsioonieksami läbiviimist reguleeriv doku-ment.

2. Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikat-sioonieksami komisjoni koosseis kinnitatakse EestiNoorsootöö Keskuse direktori käskkirjaga. Eksami-komisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikme-line.

3. Noortelaagri juhataja ja kasvatajate kvalifikat-sioonieksami läbimise korral väljastatakse eksami-neeritavale tunnistus, mis kehtib viis aastat eksamisooritamise kuupäevast.

II. Eksami korraldamine

1. Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisestosast, teoreetiline osa on kirjalik.

2. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami tegijavastab õigesti vähemalt 80 protsendile küsimus-test ja sooritab edukalt praktilised ülesanded.

III. Laagrijuhataja eksami sooritamine

1. Eksamineeritav, kellel on pedagoogiline, noor-sootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskerihari-dus, esitab eksamikomisjonile järgmised doku-mendid:

1) koopia haridust tõendavast dokumendist;2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma-

abi koolituse tunnistusest;3) praktilise tööna vähemalt kuuepäevalise linna-

välise laagri toetuse taotlemise projekti.

Sooritab eksami teemadel:1) laagritegevust puudutav seadusandlus;2) erivajadustega laps laagris.

2. Eksamineeritav, kellel on vähemalt keskhari-dus ning vähemalt kolmeaastane töökogemuslaagri kasvatajana, esitab eksamikomisjonile järg-mised dokumendid:


abi koolituse tunnistusest;3) tõendi, et on töötanud eelneva kolme aasta

jooksul vähemalt 18 päeva laagrikasvatajana;4) praktilise tööna vähemalt kuuepäevalise lin-

navälise laagri toetuse taotlemise projekti.

Sooritab eksami teemadel:1) laagritegevust puudutav seadusandlus;2) erivajadustega laps laagris;3) pedagoogika alused;4) laagri töö organiseerimine, planeerimine ja

juhtimine;5) konfliktsituatsioonide lahendamine.

3. Eksamineeritav, kes on töötanud eelneva viie aastajooksul vähemalt 30 päeva laagrijuhatajana ningkelle kvalifikatsioonitunnistus on vananenud,esitab eksamikomisjonile järgmised dokumendid:

1) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisestesmaabi koolituse tunnistusest;

2) koopia viis aastat tagasi saadud laagrijuha-taja tunnistusest;

3) tõendi, et on töötanud 13. septembrile 2004eelneva viie aasta jooksul vähemalt 30 päevalaagrijuhatajana;

4) praktilise tööna vähemalt kuuepäevalise lin-navälise laagri toetuse taotlemise projekti.

NOORTELAAGRITE JUHTIDEJA KASVATAJATE KOOLITUS

15

Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate koolitus

Sooritab eksami teemadel:1) laagritegevust puudutav seadusandlus;2) erivajadustega laps laagris.

IV. Laagrikasvataja eksami sooritamine

1. Eksamineeritav, kellel on pedagoogiline, noor-sootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskerihari-dus, esitab eksamikomisjonile järgmised doku-mendid:


abi koolituse tunnistusest;3) praktilise tööna kuuepäevalise laagri tege-

vuskava.

Sooritab eksami teemadel:1) laagritegevust puudutav seadusandlus kas-

vatajat puudutavas osas;2) erivajadustega laps laagris.

2. Eksamineeritav, kellel on muu kõrg- või keskeri-haridus, esitab eksamikomisjonile järgmised doku-mendid:


abi koolituse tunnistusest;3) praktilise tööna kuuepäevalise laagri tege-

vuskava.


vatajat puudutavas osas;2) erivajadustega laps laagris;3) lapse arengu iseärasused.

3. Eksamineeritav, kellel on keskharidus, esitabeksamikomisjonile järgmised dokumendid:

1) koopia haridust tõendavast dokumendist;

2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma-abi koolituse tunnistusest;

3) praktilise tööna kuuepäevalise laagri tege-vuskava.


vatajat puudutavas osas;2) erivajadustega laps laagris;3) lapse arengu iseärasused;4) grupi juhtimine;5) meeskonnatöö;6) konfliktsituatsioonide lahendamine;7) ürituste korraldamine;8) mängu juhtimine ja mängujuhtimise metoo-

dika.

4. Eksamineeritav, kes on töötanud eelneva viie aastajooksul vähemalt 24 päeva laagrikasvatajana ningkelle kvalifikatsioonitunnistus on vananenud, esi-tab eksamikomisjonile järgmised dokumendid:

1) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisestesmaabi koolituse tunnistusest;

2) koopia viis aastat tagasi saadud laagrikas-vataja tunnistusest;

3) tõendi, et on töötanud 13. septembrile 2004eelneva viie aasta jooksul vähemalt 24 päevalaagrikasvatajana;

4) praktilise tööna kuuepäevalise laagri tege-vuskava.


vatajat puudutavas osas;2) erivajadustega laps laagris.

2005. a kevadel esitasid Eesti Noorsootöö Kes-kusele (ENTK) taotlused koos programmiga noorte-laagrite juhtidele ja kasvatajatele koolituste läbi-viimiseks 9 õppeasutust ja organisatsiooni:

JRK ORGANISATSIOON KOOLITUSTE ARV OSAVÕTJAD

1. Viljandi Kultuuriakadeemia 2 (1 tudengitele) 34

2. MTÜ Noorsootöö ja Noorsoohariduse Ühing 5 (1 laagrijuhtidele) 193

3. TÜ Narva Kolledý 3 (1 tudengitele) 74

4. Tallinna Pedagoogiline Seminar 2 (1 tudengitele 64

5. Tallinna Noorsoo- ja Spordiamet 7 159

6. SA Kesk-Eesti Noortekeskus 1 30

7. SA Õpilasmalev 1 (organisatsioonisisene) 80

8. MTÜ Nõmme Matkakeskus 2 (1 laagrijuhtidele) 45

9. MTÜ Pylades 1 (organisatsioonisisene) 40

Kokku: 24 715

16

Laagrijuhtide nõukoda ja noortelaagrite korraldajate seminarid

Lisaks korraldas oma piirkonna õpilasmaleva juh-tidele ja kasvatajatele koolituse Pärnumaa Õpilas-malev. Kõik koolitused lõppesid eksamiga.

Laagrikasvataja tunnistust oli võimalik saada kaeksternina, mis tähendas esmaabikoolituse läbimistja vastava tõendi esitamist, iseseisvat õppimist (“Käsi-raamat noortelaagri korraldajale”), essee kirju-

tamist etteantud teemal ning eksami sooritamist.Eksamid sooritati Eesti Noorsootöö Keskuse direk-tori käskkirjaga kinnitatud komisjonile. ENTKkorraldusel toimus 26 eksamit ja väljastati 738noortelaagri ja projektlaagri kasvataja ja 152 noorte-laagri ja projektlaagri juhataja kvalifikatsioonikinnitavat tunnistust, mis kehtivad 5 aastat.

LAAGRIJUHTIDE NÕUKODA JANOORTELAAGRITE KORRALDAJATE SEMINARID

Haridus- ja teadusministri 3. juuni 2003. a käsk-kirjaga nr 465 laagrijuhtide nõukoja moodusta-mine.

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2002. a määrusenr 429 “Haridus- ja Teadusministeeriumi põhi-määrus” (RT I 2002, 109, 651) § 24 punkti 22 alu-sel:

1. Moodustan laagrijuhtide nõukoja (edaspidinõukoda).

2. Kinnitan nõukoja järgmises koosseisus:

Aare Vilu - HTM-i noorteosakonna peaekspert, nõukoja esi-

mees;Kadri Kurve - ENTK nõunik, nõukoja ase-

esimees;Juhan Anupõld - MTÜ Nõmme Spordiklubi

juhatuse esimees, spordi- janoortelaagrite esindaja;

Valdek Murd - Sillamäe Linnavolikogu esi-mees, Eesti Linnade Liiduesindaja;

Toomas Ponkin - ENTK direktor;Silver Pramann - Tallinna NNKÜ-NMKÜ

juhatuse esimees, projekt-laagrite esindaja;

Tiiu Pramann - Treppoja Noortelaagri juha-taja, tegevusloaga töö- japuhkelaagrite esindaja;

Maie Reimann - Tallinna Pedagoogilise Semi-nari noorsootöö osakonnajuhataja, laagrijuhtide ja-kasvatajate koolitajateesindaja;

Alar Tamm - Lastekaitse Liidu juhataja;

Tiit Terik - Eesti Pyladese Liidu juha-tuse esimees, Eesti Noorte-ühenduste Liidu esindaja;

Merle Tomberg - Sotsiaalministeeriumihoolekande osakonna pea-spetsialist.

3. Määran nõukoja ülesandeks tagada noorsootööseadusest ja Eesti noorsootöö kontseptsioonisttulenevate tegevuste algatamine noorte tervistavaja arendava puhkuse valdkonna arendamiseksnoorte- ja projektlaagrite osas, sealhulgas:

1) teha HTM-i ministrile ettepanekuid vajalikeseadusandlike regulatsioonide kehtesta-miseks;

2) anda iga-aastaselt HTM-ile ülevaade koond-projekti “Noorte tervistav ja arendav puh-kus” täitmisest;

3) planeerida ja esitada kantslerile taotluskoondprojekti “Noorte tervistav ja arendavpuhkus” läbiviimiseks ning kontrollida eral-diste jaotamist ja kasutamist;

4) tagada noorte- ja projektlaagrite koostöövõr-gustiku toimimine;

5) tagada noortelaagrite juhatajate ja kasvata-jate koolituse koordineerimine.

4. Kinnitada laagrijuhtide nõukoja töökord.

5. Nõukoja teenindamine tagada ENTK-l.

6. Tunnistada kehtetuks haridusministri käskkirinr 123 “Laagrijuhtide nõukoja moodustamine”8. maist 2000. aastast.

17

Noortelaagri tegevusloa taotluste läbivaatamise komisjoni istungid

7. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitadeskaebuse Tartu Halduskohtusse “Halduskohtume-netluse seadustikus” sätestatud korras.

Toivo MaimetsMinister

2005. aastal toimus 5 laagrijuhtide nõukoja nõu-pidamist. Nõupidamised protokollitakse ja kõikotsused võetakse laagrijuhtide nõukoja pooltvastu lihthäälteenamusega.

NOORTELAAGRITE KORRALDAJATESEMINAR-KOOLITUSED toimuvad kakskorda aastas, kuhu on kutsutud nii tegevusloaganoortelaagrite juhatajad ja korraldajad kui ka pro-jektlaagrite läbiviijad.

Talvine seminar toimus 14.–15.02.2005. a Kurg-järve Spordibaasis. Osalejaid 78.

Seminari teemad:1) Muudatused HTM-i noorteosakonna töös2) 2005. a noorsootöö prioriteedid

3) Koondprojektiga seonduvast tegevusest Tuksija Kurgjärve seminaride vahelisel ajal 2005,rahastamise printsiibid, aruandlus, 2005. aprojektid, toetused, lepingute sõlmimisegaseonduv, trükiste tutvustamine jne

4) Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate kooli-tused ja eksamid 2005. a

5) Info Tervise Arengu Instituudi (TAI) kooli-tusprogrammidest

6) Sissejuhatus seaduste keerdkäikudesse ehkmida iga laagrikorraldaja õigusest kindlastiteadma peaks

Sügisseminar toimus 26.–27.09.2005. a Klooga-ranna Noortelaagris. Osalejaid 68.

Seminari teemad:1) Mõtted ja ettepanekud 2006. a laagrisuve

ettevalmistamiseks2) Kokkuvõte 2005. a noortelaagrite juhtide-

ja kasvatajate koolitustest ja eksamitest3) Ülevaade 2005. a laagrisuvest – lepingutest

ja nende täitmisest4) 2006. a laagrisuve ajagraafik5) Juhtimine loomariigis – A.Turovski6) Noortelaagrite korraldajate sõnavõtud

NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTELÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID

Lähtuvalt noorsootöö seaduse § 9 punktist 3 väl-jastab Haridus- ja Teadusministeerium noortelaag-ritele tegevusload.

2005. a toimus 2 noortelaagri tegevusloa taotlusteläbivaatamise komisjoni istungit.

07.03.2005. a anti Lastekaitse Liidu LastelaagriteOÜ Pivarootsi Õppe- ja Puhkelaagrile välja noorte-laagri tegevusluba nr 117 kehtivusega 3 aastat.

Komisjoni nõupidamisele 28.11.2005. a oli laeku-nud 9 noortelaagri taotlused noortelaagri tegevus-loa väljastamiseks. Kõik taotluse esitanud noorte-laagrid omasid eelnevalt tegevusluba, neil vaidlõppes tegevusloa kehtivus. Kõik taotlejad olidtäitnud noorsootöö seaduse § 10 noortelaagritegevusloa taotlemiseks esitatavad nõuded ningkomisjon tegi haridus- ja teadusministrile ette-paneku väljastada taotlejatele tegevusload.

18

Tegevusloaga noortelaagrid, mis töötasid 2005. a laagrisuvel

TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID,MIS TÖÖTASID 2005. a LAAGRISUVEL

JRK TEGEVUS- NOORTELAAGRI TEGEVUS- ASUKOHT VÄLJAANDMISE

LOA NR NIMI LOA KESTUS KUUPÄEV

1. 92 Relvo Sport Noortelaager 3 a Põlvamaa, Saverna vald 02.12.2002. a

2. 107 Noortelaager Oravake 3 a Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu 18.03.2004. a

3. 81 Karepa Noortelaager 3 a Lääne-Virumaa, Vihula vald 02.12.2002. a

4. 113 Rutja Noortelaager 1 a Lääne-Virumaa, Vihula vald 26.11.2004. a

5. 103 Romaškino Tiigrid 3 a Harjumaa, Harku vald 04.12.2003. aNoortelaager

6. 114 Võsu Noortelaager 1 a Lääne-Virumaa, Võsu vald 26.11.2004. a

7. 97 Vaibla Noortelaager 3 a Viljandimaa, Kolga-Jaani vald 04.12.2003. a

8. 98 Kloogaranna Noortelaager 3 a Harjumaa, Keila vald “

9. 115 Kurgjärve Spordilaager 3 a Võrumaa, Rõuge vald 26.11.2004. a

10. 116 Veski Noortelaager 3 a Valgamaa, Otepää vald ”

11. 102 Jaanimäe Spordilaager 3 a Võrumaa, Haanja vald 04.12.2003. a

12. 99 KutiMuti Noortelaager 3 a Harjumaa, Keila vald ”

13. 83 Urumarja Noortelaager 3 a Pärnumaa, Tori vald 02.12.2002. a

14. 101 Mäe-Kääraku Noortelaager 3 a Võrumaa, Haanja vald 04.12.2003. a

15. 109 Luunja Noortelaager 3 a Tartumaa, Luunja vald 26.11.2004. a

16. 110 Tuksi Spordi- ja puhkelaager 3 a Läänemaa, Noarootsi ”

17. 90 Piiri Spordilaager 3 a Valgamaa, Sangaste vald 02.12.2002. a

18. 85 Valgemetsa Noortelaager 3 a Põlvamaa, Vastse-Kuuste ”

19. 89 Lastekaitse Liidu Laste- 3 a Ida-Virumaa, Alajõe vald ”laagrite OÜ Remniku Laste-ja Noortelaager

20. 117 Lastekaitse Liidu Laste- 3 a Läänemaa, Hanila vald 07.03.2005. alaagrite OÜ PivarootsiÕppe- ja Puhkelaager

21. 111 Rannapungerja Noortelaager 3 a Ida-Virumaa, Tudulinna vald 26.11.2004. a

22. 82 Noortelaager Kotka 3 a Harjumaa, Loksa vald 02.12.2002. a

23. 105 Taevaskoja Noortelaager 3 a Põlvamaa, Taevaskoja 04.12.2003. a

24. 112 Kurtna Noortelaager 3 a Ida-Virumaa, Illuka vald 26.11.2004. a

25. 95 Pärlselja Noortelaager 3 a Pärnumaa, Varbla vald 02.12.2002. a

26. 84 Pariisi Noortelaager 3 a Lääne-Virumaa, Saksi vald ”

27. 104 Vihasoo Noortelaager 3 a Harjumaa, Loksa vald 04.12.2003. a

28. 108 Madsa Puhkeküla 3 a Valgamaa, Otepää vald 18.03.2004. a

19

Trükised

TRÜKISED

1. “Noortelaagri korraldaja käsiraamat”Käsiraamat sisaldab kõiki noortelaagri tegevuseksvajalikke normatiivakte ning noortelaagri juhata-jale ja kasvatajale esmaseid ja olulisemaid tead-misi tegevuseks noortelaagrites.

2. Koondprojekti “Noorte tervistav puhkus2005” aruanneAruanne sisaldab Hasartmängumaksu Nõukogupoolt eraldatud 11 802 874 krooni kasutamist jakoondprojektiga seotud olulisi tegemisi.

3. Plakat “Laagrisuvi 2006”Plakatil on tegevusluba omavate noortelaagriteasukohad, kontaktandmed, laagrivahetuste ajad javahetuste pikkused, suunitlus, tuusiku hind ja lastevanus.

Plakati materjal on üleval internetis noortelaag-rite kodulehel ning sama materjal esitatakse kaajakirjanduses.

NOORTELAAGRITE SISULINE TEGEVUS

TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID

TALLINNA NNKÜ-NMKÜ RANNAPUNGERJA NOORTELAAGER

Tallinna NNKÜ-NMKÜ Rannapungerja Noorte-laager asub Ida-Virumaal Tudulinna vallas Lemmakukülas kauni Rannapungerja jõe kaldal ilusas män-nimetsas. Laagri 3 hoonet ja saun piknevad 3 hasuurusel maa-alal, kus toimub ka põhiline laagritegevus. Magamishoone mahutab kuni 40 last.Renoveeritud on söögimaja.

2005. a suvel toimus 8 laagrivahetust, millest võt-tis osa 288 noort.

Rannapungerja Noortelaager on eelkõige mõeldudlinnalastele, kes saaksid linnakärast eemal värskesõhus aktiivselt puhata.

Puhkelaagrid eesti keele õppegaRannapungerja Noortelaagril on 7-aastane koge-mus korraldada keelelaagreid. Sellel aastal toimus3 vahetust, milles osalesid lapsed Tallinna erine-vatest koolidest.

Laagri suhtluskeel oli eesti keel ja eesti keele õpetoimus läbi huvitavate tegevuste.

Laagreid külastas Argo Bachfeldt, kes õpetas las-tele seiklusmänge, samuti kunstiõpetaja, kellejuhendamisel valmisid huvitavad käsitööd.

Nautida sai põnevat teatrietendust, külastati kae-vandusmuuseumi ja Iisaku vaatamisväärsusi.

Sõprus, mis eesti ja vene laste vahel tekkis, oliginende laagrite eesmärk.

Spordi-, tantsu-, draamalaagridOsalesid lapsed vanuses 7–16 eluaastat üle koguEesti. Igal päeval oli kindel teema ja lastel oli pide-valt tegevust. Spordipäevad olid sisustatud ena-muses humoorikate võistlustega, mis oleksid jõu-kohased kõigile lastele. Viidi läbi erinevaid maas-tikumänge. Põhirõhk oli pandud laste esinemisos-kuse arendamisele.

Vahetuste lõpuks valmisid omaloomingulised näi-dendid, mida esitati ka omavalmistatud kostüü-mides. Igast laagrivahetustest valmis videofilm,mida lapsed viimasel õhtul ka ise näha said.

Laagrid asotsiaalsetest peredest ja õpiraskus-tega lasteleNendes laagrivahetustes osalesid lapsed Ristikupõhikoolist, kaasatud olid ka lastekodulapsed TallinnaLastekodust (seega lapsed, kellel on suur oht täna-vale sattuda). Palju toimus nendes laagrivahetustes

20

Noortelaagrite sisuline tegevus

vestlusi ja ühisringe, kus põhilisteks teemadeksolid narkomaania, alkohol ja perevägivald. Laagripõhieesmärgiks oli näidata lastele, et neist hoo-litakse ja et tulevik on nende endi kätes.

Suvi 2005 Rannapungerja Noortelaagris oli meelde-jääv seiklus osalejatele, ja on jäädvustatudfotodena laagri kodulehel: www.rannapungerja-laager.ee

Kontaktandmed:Tallinna NNKÜ-NMKÜRoosikrantsi 11, 10119 TallinnTel 631 3004; [email protected] Jõgel

PÄRLSELJA NOORTELAAGER

Laager asub Pärnumaal, Varbla vallas, Matsi külas.Pärlselja Noortelaager on tegutsenud juba aastast1973 väikese vaheajaga kuni siiani. Pärlselja Noorte-laagri praegune omanik on Lääne Piirivalvepiir-kond.

Mereni on laagrist 300 meetrit. Laagrist viib plaat-tee läbi männituka liivaranda. Laagri territooriumon piiratud aiaga.

Laager töötab ainult suvekuudel. Ööbitakse kahe-korruselistes puidust puhkekorpustes. Laagris onviis maja viiekümne ja kolm maja neljakümne kohaga.Magatakse topeltnaridel, igas toas on kuus kohta.Igas majas on ka üks küllaltki suur ühine ruum,kus saab vihmase ilma korral üritusi läbi viia, ninglavaga saal õhtuste ühisürituste jaoks.

Pärlselja laagris on 360-kohaline söögisaal, kuslastele pakutakse kolm korda päevas sooja sööki.

Laagril on avarad võimalused sportimiseks ja omasaun koos duširuumidega.

Laager on skautliku suunitlusega. Sel aastal toi-mus kaks vahetust.

Kõik lapsed, kes laagrisse tulid, said käia matkal,skaudid ka öömatkal. Õpiti ehitama onne, püstitamatelki, orienteeruti, käidi ujumas, tehti mererannasliivaskulptuure.

Koos piirivalvega käisid lapsed merel kaatrigasõitmas. Laagrit külastas ka päästeamet, tutvusta-maks oma tööd. Hea on olnud koostöö Matkaexs-perdi rahvaga, kes organiseerisid ronimist ronimis-seintel ja meeskonnatööd mängude näol. Sel aastalkäis külas ka Kinobuss, kus õpiti ise filmi tegema.

Kõikides laagrivahetustes toimus huviringide töö(näite-, tantsu-, muusika-, kunsti-, spordi- ja kesk-konnaring). Õhtuti ei puudunud ka muusika.

Kontaktandmed:Saulepi sjsk, Matsi külaVarbla vald88203 PärnumaaTel 44 58158; [email protected] Berggrünfeldt

LASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITE OÜ PIVAROOTSI ÕPPE- JA PUHKELAAGER

Pivarootsi puhkekeskus asub Lõuna-LäänemaalHanila vallas. Tallinn – Virtsu maantee 130. kilo-meetril näitab suunaviit vasakule märkega Piva-rootsi. Laagrisse on siit 13 kilomeetrit.

Noorte tervistava puhkuse läbiviimiseks on asu-paik igati soodne – meri, puhas õhk, kaunis loo-dus, laagri eraldatus ning kaugus suurematest kes-kustest.

Pivarootsi õppe- ja puhkekeskus on Lastekaitse

Liidu struktuuriüksus ja tegutseb Lastekaitse LiiduLastelaagrite OÜ-na, mille põhitegevuseks on lasteja noorte puhkuse ning vaba aja veetmise, pere-puhkuse, kursuste, seminaride, õppekäikude, nõu-pidamiste, ürituste korraldamine ning selleks vaja-like tingimuste tagamine.

1995. aastast on laagris suviti programmi “Lapsja vaba aeg” raames korraldatud erinevatele laste-gruppidele ja sihtrühma lastele 6–10-päevaseidvahetusi.

21


Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatudtegevusluba tõendab, et laager vastab tervisekaitse-talituse ja päästeteenistuse poolt kehtestatud nõuetele.

Eesmärk on anda noortele mitmekülgset loomin-gulist tegevust ning pakkuda võimalust veeta sisu-kalt koolivaheaega. Traditsioonilisi laagriüritusipüüame igal aastal täiendada uute ettevõtmiste,matkade ja ekskursioonidega.

Toitlustamine on 4 korda päevas. Menüü koosta-misel on arvestatud laste vajadusi ja see ei kordulaagrivahetuse jooksul.

Matkale või ekskursioonile minnes pannakse toitja jook kaasa.

Laagril on kindel päevakava ja kodukord.

Hommikul ja õhtul soe dušš ning vahetuse jook-sul kahel õhtul saunamõnud.

Majutusruumid on elektriküttega. Magamisriidedja voodipesu on laagri poolt.

Matkadel on jalgrattad, kaitsekiivrid ja matka-varustus laagri poolt.

Huvitavad bussiekskursioonid.

Majutamine oma eakaaslastega 2–8-kohalistestubades.

Litsenseeritud kasvatajad.

Pivarootsis oli sel aastal 9 vahetust. Suvevaheaegakäis veetmas 415 last Eestimaa mitmest maakon-nast vanuses 7–17 eluaastat. Vahetused kestsid 6kuni 10 päeva.

Sport: Õues sai mängida nii mini- kui ka tavalistkorvpalli. Mängiti rahvastepalli ning võisteldi korv-pallis ja vabavisetes.

Puhkemaja esisele puitpõrandaga mänguväljakuleoli paigaldatud kaks lauatenniselauda ja koroona-laud. Peeti lauatennise- ja koroonaturniire. Võis-teldi maastiku- ja orieteerumismängudes ningteatevõistlustes. Punkte koguti nooleviskemängus.Seoses Helsingis peetud kergejõustiku maailma-meistrivõistlustega korraldati ka laagris “Vana-Kreeka olümpiamängud”, “Naljaolümpia”, “Muru-olümpia” jne.

Suvi oli päikseline ja merevesi väga soe, seetõttuoli iga laagripäeva oluliseks osaks ujumine. Nau-diti päikest, randa, ehitati liivaskulptuure, korjatikive maalimiseks ja taimi seadete valmistamiseks.Õhtuti käidi mererannas päikeseloojangut vaata-mas.

Isetegevus: Pärastlõuna oli ette nähtud õhtuseürituse ettevalmistamiseks. Ristimisrituaal püst-kojas. Pivavisiooni esitus. Draamaõpe, rollimän-gud, moeshow, playbox, ööhäire, laagritüdruku ja-poisi valimine. Tubade kaupa programmi esita-mine. Erinevad mõtte- ja liikumismängud, etüü-did ning pantomiimid etteantud teemadel ja vabalvalikul. Laagripäevad lõpetati diskoga. Laager saisel aastal uue muusikakeskuse koos karaokemasi-naga. Nii veedetigi enamus õhtuid, keegi laulissoolot, teised laulsid kaasa ja tantsisid.

Uus oli Harku valla LÜ vahetuses folgituba. Lap-sed õppisid rahvalikke mänge ja tantse, kandlel javilepillil mängimist.

Lõkkeõhtud “Laulge kaasa” koos grillimisega toi-musid laagrivahetuse viimasel õhtul. Need õhtudolid pidulikumad, kuid ka veidi nukramad, sest järg-misel päeval tuli sõpradest lahkuda.

Bussiekskursioonid: Muhumaa. Bussiga sõidetiVirtsu, sealt mindi jala praamile ja Kuivastussetuli vastu kohalik buss. Külastati Laasu jaanalin-nufarmi, kus perenaine Helena tegi lastele “muna-mänge”.

Sel aastal sai lisaks jaanalindudele näha ka emusidja känguruid. Üügu pangal peeti piknik. Näha saiEemu pukktuulikut, mis on üks vähestest tööta-vatest tuuleveskitest. Tihuse hobuturismitaluskorraldati ratsamatk mööda muinaskultuuri õppe-rada, kus tutvuti endiste aegade kommete jatavadega. Enne ärasõitu Muhumaalt külastatiKatariina kirikut.

Matsalu rahvuspark ja Lihula linnusemägi.Matsalu rahvuspargi alal tehti lastele paadisõitmööda Suitsu jõge, käidi Suitsu linnuvaatlustor-nis. Penijõe mõisas asub Matsalu rahvuspargikeskus ja looduskaitseala tutvustav muuseum,näidatakse Matsalu rahvuspargi slaidiprogrammi.Edasi sõideti vaatama Lihula linnuse varemeid(13.–16. saj), kus peeti piknik, koos giidiga käidiSaare-Lääne piiskopilinnuse varemetes, seejäreltutvuti Lihula mõisahoones asuva muuseumi väl-japanekutega.

Uus bussiekskursioon tehti sel aastal Pärnumaalasuvasse Soontagana maalinna, mis asub Järve soolõunaserval soosaarel. On olnud mitme sajandivältel inimestele pelgupaigaks vallutajate eest.Maalinna viinud vaid väga salajane tee läbi soo.Tee olnud vee all ja ainult teadjad inimesed osanudseda mööda linnuse juurde minna. Ekskursiooni

22


aitas läbi viia Oidrema mõisa peremees Riho Erismaa.

Jalgrattamatkad: Sõideti Pivarootsi tuulikujuurde, kus sai kätt harjutada minigolfis ja män-gida tennist. 10 km jalgrattamatkal sõideti vesi-rooside tiigi juurde, kus sai lisaks vesirooside ilunautimisele sööta tiigikalu ning suuremas tiigis kaujuda.

Sõideti Virtsu kanti ja tutvuti alevikuga. SuurelVäinal tehti lastele paadisõit piki rannikuäärt.

Seiklusrada: Seigeldi rajal, roniti 10 m ronimis-seinal ja läbiti “julgustükil” kahe männi vahelineõhuköistee. Lastel oli võimalik oma julgus ja osa-vus proovile panna.

Kunst ja käsitöö: Savikujude voolimine, lillesea-ded, klaasile värvimine ja kopeerimine paberile,kangamaal, puunikerdused, portselanimaal, klaas-vitraaý, lillepärgade ja taimevaipade punumine,kingipakkide, pudelite ja purkide kaunistamine eri-nevate materjalidega, viltmütside viltimine, T-särkidevärvimine batikatehnikas, ka voolimismassistCernit´ ehete valmistamine.

5. vahetuse ühistööna valmisid laagri jaoks maa-litud siidkardinad. 7. vahetuse ühistööna valmisherbaarium “111 tavalist taime Pivarootsis”.

Uus oli Sally Stuudio laagrivahetuse “Kunstiprak-tika – kunst rohujuure tasandil”. Kunstipraktikalolid olulisel kohal enesekohased teosed, video- jafotoinstallatsioonid, kehamaaling ja kipsmudelid.Võeti ette ühiseid happeningé, performanceídja filmiõhtuid.

Eesti Pereplaneerimise Liidust käis laagris loen-gut pidamas Siiri Hansen. Projekt “Õpilaste HIV/AIDS-i alane koolitus 2004–2005” oli tellitudTervise Arengu Instituudi poolt. Loengute ees-märgiks on riskikäitumise vähendamine noortehulgas ja HIV-alaste teadmiste suurendamine.Peale loengut tehti kirjalik test.

Toimus jalgsimatk Raul Meele suvekodusse.Peremees rääkis mesilaste pidamisest ja kunstist.Pakkus mett, meesaia kõrvale joodi allikavett.Lapsed said kiikuda suurel külakiigel.

Külastati ka Polli talu Loomingulist Keskust, milleperenaine Marika Blossfeldt tutvustas oma töid-tegemisi. Tutvuti ja osaleti Kundalini joogas.

Kuuldust ja nähtust korraldati viktoriine, parimaidauhinnati diplomite ja maiustustega.

Lapsed lõid kõigil üritustel aktiivselt kaasa, ühedesinejatena, teised ýüriiliikmetena, kolmandadpealtvaatajatena.

Viimasel päeval sai iga laagrilaps osalemise eesttunnistuse ja šokolaadimedali.

Kontaktandmed:Pivarootsi külaHanila vald90103 LäänemaaTel 47 29591; 50 [email protected] Kadakas

VIHASOO NOORTELAAGER

Vihasoo Noortelaager asub looduslikult kaunisLahemaa rahvuspargis Tammispea külas.

2005. aastal oli laagris 9 vahetust, nendest 6 suvelja 3 kevadisel, sügisesel ja talvisel koolivaheajal.Laagris puhkas kokku 570 last.

Iga vahetus oli erineva teemaga, aga kõikidel oliühine eesmärk: aktiivne tervistav puhkus linna-välises laagris.

Traditsiooniliselt korraldasime ekskursioone jajalutuskäike mööda Lahemaa rahvusparki, ühisüri-tusi naaberlaagritega, spordivõistlusi ja kontserte.

Vahetuste programmid olid koostatud sellise arves-tusega, et lapsele oleks tagatud tegevus kogu päe-vaks.

Kõikides vahetustes oli korraldatud huviringidetöö, kus iga laps sai leida endale meeldiva tege-vuse: töötasid kunsti-, tantsu-, laulu-, näite-, korv-palli- ja võrkpalliringid. Huviringide töö toimuspäeva esimeses pooles ja kestis 2–3 tundi.

Lapsed olid jagatud rühmadesse vanuse järgi jategevus sõltus rühma vanusest: vastavalt olidkorraldatud liikumismängud, matkad, viktoriinid,lõkkeõhtud.

23


Ülelaagrilises tegevuses said lapsed oma andeidproovida kunstilises isetegevuses kui ka spordis.

Noorte harimiseks olid korraldatud esmaabikoo-litus, päästeameti koolitus, ratsutamistunnid,enesetundmise testid.

Meie statistika järgi on 70% lastest meie püsiklien-did, ülejäänud 30% olid meie laagris esmakord-selt.

Küsitluse järgi olid lapsed väga rahul pakutavaprogrammiga ja soovivad järgmisel suvel jälle puhatameie laagris.

I vahetus. Kevad Lahemaal

Eesmärk: veeta sisukalt kevadine koolivaheaegLahemaa rahvuspargi kaunis looduses.

Sihtrühm: 12–5-aastased lapsed.

Läbiviidud tegevused:1. tutvusime piirkonna matkaradadega;2. õppisime jälgima ja nautima kevadist loo-

dust;3. õppisime orienteerumistarkusi;4. tegime ilmavaatlusi;5. külastasime loodusemuuseumi Sagadi mõi-

sas.

II vahetus. Muinasjutumaa

Eesmärk: populariseerida H. C. Anderseni loo-mingut.


Läbiviidud tegevused:1. tegime käsitöid ja joonistasime H. C. Ander-

seni muinasjuttude ainetel;2. lavastasime muinasjutu „Lumekuningana”;3. kõik ülelaagrilised üritused olid seotud

H. C. Anderseni muinasjuttudega.

III vahetus. Kunstilaager

Eesmärk: pakkuda noortele võimalust puhata loo-duses ja kasutada aega enesetäiendamiseks.


Läbiviidud tegevused:1. töötasid kunstiringid, mis aitasid lapsel aren-

dada oma teadmisi ja oskusi;2. korraldati käsitöönäitusi;3. toimus moeshow, kus lapsed tegid kostüüme

ajalehtedest, karpidest, looduslikest mater-jalidest;

4. meremotiivipäeval tegime mitmesuguseidkollektiivtöid.

IV vahetus. Seikluste ja matkavahetus

Eesmärk: arendada noorte teadmisi looduslikustkeskkonnast ja õpetada selles säästvalt elama.


Läbiviidud tegevused:1. matkatarkuste õppimine;2. tutvumine piirkonna matkaradadega;3. korraldasime õppekäike ja matku (vane-

matele rühmadele ööbimisega Lohja järvel);4. õppisime toime tulema rasketes tingimustes.

V vahetus. Me ise oma elu kujundajad

Eesmärk: kujundada lastes hoidlikku suhtumist omapsüühikasse ja füüsisesse.


Läbiviidud tegevused:1. propageerisime oma tegevusega ja üritus-

tega tervislikke eluviise;2. viisime läbi diskussiooni teemal: pole kerge

olla noor;3. psühholoogide abiga viisime läbi treenin-

guid, mis peaksid kujundama lastes oskusihoiduma halbadest kommetest ja sotsiaalseriskiga situatsioonidest;

4. Moskva Majakovski teatri lavastaja abigalavastasime “Romeo ja Julia”.

VI vahetus. Loodusesõprade vahetus

Eesmärk: väärtustada oma riigi kultuuri ja tradit-sioone ning kasvatada armastust ümbritseva loo-duse vastu.

Sihtrühm: 7–15-aastased lapsed

Läbiviidud tegevused:1. korjasime ja kuivatasime ravimtaimi, millest

tegime ja jõime teed;2. tutvusime Lahemaa vaatamisväärsustega

(mõisad, külad, matkarajad), omandasimeteadmisi praktilistel õppekäikudel;

3. tutvusime Sagadi metsamuuseumi ekspo-sitsiooniga;

4. kohtusime Eesti Looduse ajakirjanikuga.

24


VII vahetus. Saagem tähtedeks

Eesmärk: arendada lastes loovust, tõsta enesetead-vust, selgitada lavakunsti, tantsu ja muusika ole-must.

Sihtrühm: 7–15aastased lapsed.

Läbiviidud tegevused:1. korraldasime loominguliste stuudiote tööd;2. spetsialistide abiga selgitasime välja laste

loomingilisi võimeid ja andsime võimaluseneid arendada;

3. korraldasime 3 võistlusvooru ja finaali, kusselgusid “tähed” igal alal.

Kontaktandmed:MTÜ Noortekeskus VihasooTel 660 3014; 50 [email protected] Djatšenko

LUUNJA NOORTELAAGER

Luunja Noortelaager asub looduslikult kaunismänni-parkmetsas Tartu lähistel Kabina külasLuunja valla territooriumil. Laagri neljas laste-majas saab puhata 140 last ja ühes ka liikumis-puudega noored.

Laagrisse saavad tulla noored vanuses 7–12 aastatja keelelaagrisse 7–17-aastased. Sisulist tööd laag-ris koordineerib vanemkasvataja. Kõikides vahe-tustes on vajalik arv kasvatajaid ja teisi töötajaid,kes tagavad lastele laagris turvalise puhkuse jasõbraliku õhkkonna.

Populaarne on saksa keele suhtlemislaager. Keele-õpetajateks on välistudengid Saksamaalt ja suurelaagripraktikaga keeleõpetajad eesti koolidest.Keeletesti põhjal jaotatakse noored rühmadessening alati on olnud ka algajate rühm. Keelelaagerkestab 12 päeva. Lisaks keeleõppele käiakse mat-kamas, ratsutamas, mängitakse maastikumänge,võisteldakse spordis ja nuputamises. Õhtustelülelaagrilistel üritustel kehastutakse tuntud laul-jateks, iluvõimlejateks, muinasjututegelasteks võisuvisteks päkapikkudeks.

Tava- ja liikumispuudega laste integreerimine.

Viiendat aastat on toimunud laagrivahetus: lii-kumispuudega noor koos tavalapsega. See vahe-tus on olnud igati positiivne ja vajalik mõlemalepoolele. Puudega lapsed osalevad koos saatjategaaktiivselt kõikidel üritustel. Tavalapsed on näida-nud üles siirust ja abivalmidust ning meeldivat

suhtlemist puudega lastega. Käiakse koos jaluta-mas ja osaletakse ühisüritustel. Puudega lapsedelasid aktiivselt kaasa tavalaste võistlustele. Pla-neeritud tegevuse vaheaegadel oldi võimalikultpalju basseinis, et teha spetsiaalseid harjutusi.

Puhkelaagrid.

Puhkelaagrite eesmärgiks on noorte suve sisusta-mine huvitava tegevusega, et anda võimalusi midagijuurde õppida, üksteisega arvestada ja iseendagatoime tulla ning võimalikult palju viibida värskesõhus. Huvitava tegevuse loomiseks tegutsevadlaagris huvialaringid: draama-, tantsu-, spordi-,loodusesõbra-, ujumis-, töömehe- ja kunstiring.Igal laagripäeval on oma nimi, näiteks võlupäev.Õhtuti toimuvad ülelaagrilised üritused: moeshow,missi ja misteri valimised, playbox, lõkkeõhtud,diskod ja palju muud.

Laagri eripära on esmaabi õpetamine koos ohu-tunde kasvatamisega.

Laste rühi parandamiseks on võimalikult paljupäevast pühendatud sportimisele ja ujumisele.Ratsutamistunnid toimuvad Luunja Ratsakoolis.

Kontaktandmed:Kabina külaLuunja sjk 62201 TartumaaTel/faks 7 417225; 51 05010reet.rannasaar @mail.eeReet Rannasaar

25


LASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITE OÜ REMNIKU LASTE- JA NOORTELAAGER

Remniku Puhkekeskus asub Peipsi järve põhja-rannikul, imeilusa järve liivasel kaldal. Peipsi järvon üks soojema veega järvi Eestis. Eriliselt peenja puhas rannaliiv on suurepärane paik puhkuseksja puutumatu loodus inspireerib tegevusteks vabasõhus. Remniku Laste- ja Noortelaager asub Alajõevalla keskusest 8 ja Jõhvist 35 kilomeetri kaugusel,on rajatud 80. aastatel ning on sealses piirkonnasüks paremas seisukorras baase lastega seotud prog-rammide läbiviimiseks.

Remniku Laste- ja Noortelaager on LastekaitseLiidu struktuuriüksus ja tegutseb LastekaitseLiidu Lastelaagrite OÜ-na, mille põhitegevusekson laste ja noorte vaba aja programmide läbi-viimine ning erinevateks tegevusteks igakülgsetetingimuste loomine. Kasutada on mitmed spordi-väljakud – jalgpall, korvpall, võrkpall, väike staa-dion – ning võimalused erinevate mängude har-rastamiseks: koroona, lauatennis jne. Baas asub9,2 hektari suurusel aiaga piiratud maa-alal ningon suurepärane koht erinevate programmide läbi-viimiseks, samuti perepuhkuse, suvepäevade,kursuste, seminaride, õppekäikude, nõupidamiste,ürituste jms korraldamiseks.

Remniku Laste- ja Noortelaagri tegevus on litsent-seeritud, baasile on antud Haridus- ja Teadusminis-teeriumi poolt tegevusluba.

Remniku Laste- ja Noortelaagri tegevuse ees-märgiks on:

• tingimuste loomine erinevate vaba ajategevuste korraldamiseks;

• sihtsuunitlusega, laste sotsialiseerimise prot-sessi toetavate programmide korraldaminesuvisel koolivaheajal;

• laste vaba aja sisustamine, nende silmaringiavardamine ja huvi tõstmine sisuka ning

aktiivse vaba aja veetmise vastu.

Selleks korraldame mitmesuguseid üritusi (lõkke-õhtud, veepeod, matkad, teematilised päevad jne).

Majutamiseks on baasis suurte akende ja avaraterõdudega kahekorruselised paneelmajad, kus on6–8-kohalised toad. Igas majutuskorpuses on duši-ruumid ja teisel korrusel ruumid ürituste korral-damiseks. Majutuskorpustes on elektriküte.

Lapsi toitlustatakse laagris 4 korda päevas. Puhke-keskusel on uue mööbliga sisustatud avar söökla.

Temaatilistes programmides osalevad lapsedvanuses 7–15 aastat. Programme viivad läbi vas-tava eriala kogemustega spetsialistid.

Kontaktandmed:Alajõe vald, Remniku külaIda-VirumaaTel 33 93198; 631 [email protected] Tamm

VESKI NOORTELAAGER

Tartu linnale kuulub Valgamaal, Otepäält 2 kmkaugusel Kaarna järve ääres asuv Veski Noorte-laager. Selle haldamine on antud alates 1. novemb-rist 2003 Tartu Linna Spordibaasidele.

Veski Noortelaagris on kokku 70 majutuskohta.Need jagunevad kolme olmehoone vahel, millestkahes on 30 kohta, ühes aga 10 kohta. Lisaks kuu-lub spordibaasile söökla ja väike saun. Kõik hoo-ned on ligi 30 aastat vanad ja nende seisund onrahuldav. Veski Noortelaagrile on väljastatud noorte-laagrite korraldamiseks Haridus- ja Teadusminis-teeriumi tegevusluba. Seega on kõik olulisemadpäästeameti ja tervisekaitse nõudmised tänaseks

täidetud. Veski Spordibaasi agaramad kasutajad onolnud Tartu linna erinevad spordiklubid. Noorte-laagri renoveerimine aga kindlustab võimalusehoida vähemalt 30–35 kohta kasutuses ka talvel.Potentsiaalsete kasutajatena näeme külalisi koguEestist. Juba tänaseks on olnud igati positiivnekoostöö Tartu LV Kultuuriosakonna Noorsootee-nistusega, Tartu Kutsehariduskeskuse, spordi-klubide ja Tartu Kunstikooliga. See on näidanud,et erinevate projektlaagrite läbiviimine VeskiNoortelaagris on võimalik. Peale järk-järgulistrenoveerimist peaks aga Veski Noortelaagristsaama kõikidele tänapäevastele ohutus- ja tervise-

26


kaitsenõuetele vastav, kena ja aastaringselt kasu-tatav keskus, kus lisaks spordilaagritele viiakse läbimitmesuguseid lastele ja noortele mõeldud kul-tuuriüritusi ning koolitusprogramme.

2005. aasta suvel korraldasime noortele program-milise tegevuse kuues laagrivahetuses. Veski Noorte-laagri kolmes vahetuses osalesid mitmete oma-valitsuste poolt suunatud lapsed vähekindlustatudperedest (kokku 146 last). Lisaks neile kasutasidnoortelaagrit paljude erinevate huvialadeganoored – peamiselt sportlased ja Tartu Kunsti-kooli õpilased. Igas vahetuses puhkas keskmiselt73 noort. Kogenud laagrijuhi ja kasvatajate oskus-test tulenevalt said lapsed aktiivselt osaleda niispordiradadel kui ka õhtustel meelelahutuslikelüritustel. Looduskaunil Kaarna järvel sõideti kanuu-dega, kasutati ümbruskonna matkaradasid, supeldija ujuti. Iga laagrivahetus kulmineerus tüdrukutel“Veskipiiga” konkursiga ja poistel parima “Kivi-

mehe” võistluses. Kokkuleppel politseitöötajategademonstreeriti laagri territooriumil lastele politsei-koerte oskusi. Kunstiga (maalimisega) tegelevatelenoortele pakkus Otepää ilus maastik kindlasti paljuuusi ideid ja mõtteid. Sagedased olid kombineeri-tud teatevõistlused, pallimängud, külastati Otepääsuusamuuseumi ja ajalooliselt tähtsamaid kohtilähiümbruses.

Veski Noortelaager ootab ka edaspidi mitmekülg-sete huvidega noori aktiivselt puhkama, seda niisuvel kui talvel.

Kontaktandmed:Tartu Linna SpordibaasidKungla 1, 50403 TartuTel 7 461 062; 50 [email protected]/spordibaasidRaido Mägi

KLOOGARANNA NOORTELAAGER

Kloogaranna Noortelaager asub looduskauniskohas männimetsa all liivasel mererannal Klooga-ranna külas Harjumaal.

Kloogaranna Noortelaagri 2005. aastal pakutud 7–15-aastastele mõeldud seitsmest erineva suunitlu-sega laagrivahetusest võttis osa 894 noort.

Esimese laagrivahetuse nimi oli “UjumislaagerMULL” ning selle eesmärgiks oli ujumisoskuseparandamine, veekartuse vähendamine ning vee-mängude tutvustamine. Laagripäevade jooksul olikõigil võimalik iga päev käia koos kahe kasva-tajaga väikeste 15-liikmeliste gruppidena KeilaTervisekeskuses ujumistreeningutel, mille läbi-viijateks olid kogenud treenerid. Oli ka vahvaidteatevõistlusi ning põnevaid ja kasulikke veehar-jutusi, mis kohe välja ei tahtnud kukkuda, kuidlaagri lõppedes enamusele selgeks said. Pealetreeningute oli lastel lõõgastuseks võimalus kasu-tada mullivanni, sauna ning kõige haaravam olimuidugi vee keerdliumägi.

Teine vahetus oli kunsti- ja matkasõprade päralt.Laagri eesmärgiks oli noortele tutvustada võima-likke kunstivõtteid ja tehnikaid, arendada noortefantaasiat ning käelisi oskusi. Igapäevased kunsti-tunnid toimusid väiksemates gruppides, kus noor-tel oli võimalik laagri vältel meisterdada sõbra-

paela, tootemit metsaandidest, kipsmaski ja käe-maski, savikujukesi, õnnekivi, natüürmorti ningkoostada laagripäevikut, kuhu noored ise iga päevjoonistasid pilte kõige meeldejäävamast üritusestja täiendasid seda väikese jutuga. Kõik omameis-terdatud asjad saadi mälestuseks koju kaasa. Igapäev käidi ka lähiümbruses matkamas ning tuge-vamad ja julgemad käisid kanuudega merel.

Kolmandas vahetuses õppisid lapsed tundmaPiiblit ja ühe loo järgi õpiti selgeks näitemäng,mida esitati laagri viimasel päeval lapsevanema-tele.

Neljanda vahetuse nimi oli “Päikesepüüdjad” jaseda sõna otseses mõttes. Kuna päevad olid kõikpäiksepaistelised ja soojad, siis enamus võistlus-mänge toimus rannas. Iga päev jätkati järjejutukirjutamist, millest laagri lõpuks sai tore põnevus-jutt.

Viiendas vahetuses olid Haapsalu linna ja Tallinnaspordiklubi lapsed. Seikluslaagris õpetati lastelematkatarkusi, ronimist vastvalminud nelja meetrikõrgusel roniseinal ja muid põnevaid ranna- ningloodusmänge. Roniseinal julgestas lapsi kogenudinstruktor. Lõpuks korraldati ka võistlus kiirusepeale ning võitjaid autasustati. Käidi matkadel jaseiklusrajal, kus igaüks sai proovile panna oma

27


osavust, leidlikkust ning meeskonnatöövõimet.Jagati näpunäiteid matkaleminekuks – mida kaasavõtta, kuidas kotti pakkida, kus telkida, kuidastelki üles panna, kuidas lõket teha ja kuhu ningkuidas liikuda metsas, mida teha, kui oled eksi-nud, mida võib süüa looduses, kuidas puhast vettsaada jne.

Kuues laagrivahetus oli laste loometöölaager,mille lõppedes korraldati näitus.

Seitsmendas laagrivahetuses veedeti mõnusaltsuve tantsu- ja käsitöölaagris “Kepsujalg”. Ees-märgiks oli tutvustada noortele erinevaid tantsu-liike ja nende eripärasid. Koos tantsuõpetajagaõpiti ja tantsiti, arendati liikuvust, koordinatsioonija enesekindlust. Laagri lõpus esineti lapsevane-matele õpitud tantsukavaga, mis tegi nii ühele kuiteisele rõõmu. Kuna tegemist oli ka käsitöölaag-riga, siis oli lastel võimalus kaasa lüüa töötubades,kus tehti karnevaliks kipsmaske, tuulelohesid,klaasimaali, kaunistusega pildiraame ning sõbra-paelu.

Kõigis laagrivahetustes toimusid lisaks vastavateleteemadele ka tavapärased laagriüritused – maas-

tikumängud, palliturniirid, teatevõistlused, aarete-jaht, viktoriinid, Playbox, Blackbox, laagri missija misteri valimised, Kloogaranna TV, karneval,disko, arbuusifestival, lõkkeõhtu pulgasaia japannkoogi küpsetamisega. Korraldati mitmeidteemaõhtuid loovuse arendamiseks ning suhtlemis-oskuse parendamiseks.

Põnevaks muutis laagrielu ka kogu laagri vältelkestnud “Siilijaht”, mis tähendas oma kämpinguigapäevast korrashoidu, saamaks võimalikult headhinnet puhtuse ja korra eest. Laagri lõppedes saiparim kämping tordi.

Kloogaranna Noortelaager pakkus lastele vabasõhus tegutsemise kaudu tervistavat ja kosutavatsuvepuhkust.

Kontaktandmed:Keila vald, Kloogaranna külaTel 654 0845 noortelaager638 0757 ENTK51 [email protected] Eichen

KUTIMUTI NOORTELAAGER

KutiMuti Noortelaagril sai 2005. aastal täis kümmetegevusaastat Laulasmaal.

Lapsevanemate tänusõnad ja tunnustus laagritegevusele näitavad, et laager on noorte vaba ajasisustamisel jõudnud arvestatava tegija staatusesse.

Kokku veetis suvepuhkuse KutiMuti Noortelaag-ris 348 last. Rohkesti oli neid, kes suve jooksulikka ja uuesti laagrisse tulid.

Soodne asukoht Tallinna lähistel ja vaheldusrikastegevusprogramm on kasvatanud laagri populaar-sust. Laagrivahetused toimuvad ka sügis-kevad-talvistel koolivaheaegadel.

2005. aasta suvelaagri “hittideks” olid:• Seiklusõpetuse vahetuste lapsed käisid kahe-

päevasel jalgsimatkal Pakri maastikukaitse-alal. Ööbiti telkides ja tutvuti Põhja-Eesti üheunikaalsema paeastanguga. Matka käiguskorraldati astangult köielaskumisvõistlused.

• Liikluspäeva raames said üle 14-aastasedlapsed õppida autosõitu.

• Jalgratturi eksami sooritas edukalt ja sai laag-ris juhiload kätte 22 last.

• Kahes esimese vahetuses said lapsed supeldaLaulasmaa Resort Veekeskuses.

• Teatrilaagri lapsed esinesid suure suvelõpu-kontserdiga 27. augustil Laulasmaa Resortvabaõhulaval

• KutiMuti Noortelaagri sünnipäevapeol19. augustil osales üle 80 inimese – laagriendised kasvandikud, kasvatajad, programmi-juhid.

• Kuuendas vahetuses toimus Venno Loosaareüliedukas noorteprojekt “Küpsistega AIDSIvastu”, osalesid ka Merelaagri lapsed.

• Neljas vahetuses viidi läbi Eesti Pereplanee-rimise Liidu poolt noorte seksuaalkasvatuseprojekt, mis noortele suurt huvi ja elevust pakkus.

• Lapsed kirjutasid iga päev oma laagrimuljedlaagri foorumilehele. See oli heaks tagasi-sideks ja infoks kasvatajatele ja programmi-juhile.

28


I vahetus. Orienteerumine, seiklus ja esinemis-julgus

Osalesid lapsed vanuses 7–17 eluaastat.

Kaarditreeninguid viisid lastele läbi kogenudorienteerujad. Iga päev tehti treeninguid erineva-tel maastikel: Keila-Joa parkmetsas, Kloogarannaümbruses, Lohusalu pankrannikupealsel. Ühelpäeval toimus jalgsimatk Paldiskisse ja Pakripoolsaarele. Seal peeti ka valikorienteerumiseesimesed võistlused. Juba kogenud orienteerujatekõrval õppisid esimesi orienteerumisnippe ka pärisalgajad.

Selles vahetuses külastati Laulasmaa Resort Vee-keskust, mis lastele suure elamuse valmistas, eritikui arvestada asjaolu, et merevesi oli sel ajal veelväga külm. Tehti nagu ikka palju sporti: igapäe-vased pallimängud, teatevõistlused, lipumäng,kuulijämm, raudkuti- ja raudmuti mitmevõistlusjne. Toredaks laagritraditsiooniks on oma diplo-mite, medalite ja karikate andmine parimatelesportlastele.

II vahetus. Seiklus, sport, näitlemine, tants

Uus kasvataja Viljandi Kultuuriakadeemiast tõisellel suvel laagrisse palju elevust tantsutundidenäol. Ka need poisid, kes algul itsitades nurgatagant piilusid, said lõpuks tantsusammud selgeksja vanemate külastuspäeval oli tore isadele-emadele uusi oskusi näidata. Nii mõnigi lapse-vanem oli sügavas hämmingus oma võsukeseedusammude üle tantsupõrandal. Kava pandikokku 3–4 päevaga.

Seda vahetust jääb ka ilmestama jaaniõhtu ilusaterahvalike traditsioonidega: lustakad seltskonna-tantsud, loitsud ja suur jaanituli koos vorstiküp-setamisega. Tüdrukute kimbukorjamine seitsmesterinevast suvelillest, poiste vägikaika vedamineja matil maadlemine on juba traditsioonilised.Kõik koos vedisid jätkuva innuga ka köit. MatkalePakri poolsaarele said kaasa kõik üle 10-aastased.Ööbiti pangal telkides. Imeilus ilm, öine lõke tähis-taeva all ja kaunis pankranniku loodus jätsidkustumatu mälestuse.

III vahetus. Liiklusõpe, sport, seikluskasvatus,näitlemine, tants

Liiklusõppe uuenduseks oli see, et tunnid toimusidigapäevase laagriprogrammi osana. Tehti palju

teste, analüüsiti liiklusolukordi. Tulemus tasusennast ära – jalgratturi eksami sooritasid 25-stlapsest 22 väga edukalt. Liiklusõpet aitas korral-dada Plekk-Liisu Autokool, kes organiseeris kasuurematele lastele autosõidutunnid. Palju tehtiisetegevust, tantsiti ja lauldi. Kogu laagriperelemmikuks sai Kati loodud uus kantritants.

Üliedukalt lavastati “Pöial-Liisit”, kus peaosasdebüteeris 9-aastane Merjam Ahmet.

Ikka ja jälle on sportlikuks suursündmuseks vahe-tuses rogain. Kõik võistkonnad sööstavad ühis-stardist korraga metsa punktide jahile. Ja sel aastaloli päris mitu võistkonda, kes jõudsid etteantudaja raames (3 tundi) kõik punktid ka üles leida.Nii et võitjad selgitas välja parem aeg. Kokku läbisparim võistkond umbes 14 kilomeetrit.

IV vahetus. Seiklus, sport, näitlemine, tants

Vahetuse programm oli planeeritud sellise arves-tusega, et lapsed on suuremad ja kogenumad. Jõu-tigi rohkem korda saata kui tavavahetuses ja elugilaagris oli tunduvalt rahulikum ja asjalikum. Kas-vataja Sergo TPS-st innustas kõiki sportima, eritipopiks muutusid jalgpallitrennid pärast seda, kuiSergo hakkas õpetama vahvaid pallitrikke.

Lisaks tavapärasele lavaesinemisele õpiti sellesvahetuses palju uusi tantse. Ja vahva on see, etsuuremad poisid ei häbene ega põe enam omakohmakust, vaid õpivad innuga ja tahavad kaesineda. Vanemate külastuspäeva üheks toredaksosaks on ka traditsioonilised võistlused isadele-emadele, ja pärast said nemadki diplomid.

Nagu igas teises vahetuses, oli selleski oodatudspordisündmuseks raudkuti ja raudmuti mitme-võistlus. Seitsmest järjestikku toimuvast spordi-alast selgus lõpuks nii kangeim spordipoiss kui-tüdruk. Matk Pakrile ja öö lõkke ääres ühislau-ludega jäävad kindlasti kõigile kauaks meelde.

V vahetus. Seiklus, sport, näitlemine, tants

Selles vahetuses oli kõige rohkem Tartu lapsi,lisaks ka toredad õed Saskia ja Miika Los Ange-lesest. Draamaõppe tundidesse ei pidanud kedagisundima, see meeldis lastele ja tööd tehti täie in-nuga. Sigrid ja Lemmi õppisid oma pika lavadia-loogi suisa öösel selgeks. Lavastati eesti rahva-muistend “Kuidas hunt inimeste peale vihastas”.

29


Selleski vahetuses oli oodatud spordisündmuseksrogain– orienteerumisvõistlus, kus kahe tunnijooksul tuli metsas kontrollpunktid üles leida.

VI vahetus. Seiklus, sport, näitlemine, tants

Toredaks traditsiooniks sel suvel oli kõigis vahe-tustes seiklusraja läbimine meeskonnatöö kooli-tusena. Juba eelmisest aastast tuttavatele ämbliku-võrgule, köielkõndimisele ja “suusatamisele”lisandusid sel aastal kuristiku ületamine, köiegalaskumine kaljult ja meeskondlik köiehüpe täp-susele. Meeskondade ajad summeeriti ja sel moelselgus kõige efektiivsemat koostööd tegev mees-kond. Kasulik ja kogemusi andev on see seiklus-rada igatahes. Alati ei osutugi tugevamaks seevõistkond, kus kõige paremad sportlased, olulise-maks teguriks saab kaaslaste abistamine ja koos-töö.

Venno Loosaar oma noortetiimiga tõi laagrisse pro-jekti “Küpsistega AIDS-i vastu”. Huvitavad testidja lahedad mängud, eriti aga värvimuusika jatossuga disko meeldisid lastele väga. Selles prog-rammis lõid kaasa ka Merelaagri lapsed.

VII vahetus. Seikluskasvatus ja draamaõpe

Lapsed vanuses 9–15. Selles vahetuses oli eritirohkesti neid lapsi, kes sel suvel juba mitmendatvahetust laagris veetsid. Seetõttu tuli ka programmseada nii, et oleks võimalikult palju huvitavaid uusitegevusi. Öine maastikumäng, armeespordi võist-lused, maratonijooks – eriti poistele meeldis sport-lik ja põnev elu. Draamaõpe koos laulu ja tant-suga pakkus osalemis- ja tegemisrõõmu. Selle suveparimaks laagrilauluks tunnistati just selle vahe-tuse regilauluainetel loodud laul. Ja muidugilaagri sünnipäevapidu 19. augustil: suure tordivalmistamine, sünnipäevatelgi püstitamine ja pidukoos külalistega.

KutiMuti Stuudio noored näitlejad lavastasid laagrisünnipäevapeoks lustaka lühiloo “Mereröövli nai-sevõtt”, mis publiku naerust rõkkama pani.

Tantsu ja tralli jagus sellel öösel kauemaks kuitavaliselt. Selles vahetuses külastas meid ka Tallinnanoorsootöötajate nõukogu koos linnapea TõnisPaltsiga. Kui nõukogu oma väljasõiduistungilõpetas, jätkus neil ka aega laagriga tutvumiseksja lastega koos tantsimisekski.

VIII vahetus. Teatrilaager

Teater-teater! Üle Eesti olid kokku tulnud tõeliseddraamafännid, kelle õppetöö oli nii pingeline, etöörahu ajaks tavalise sigina-sagina ja itsitamiseasemel sügav vaikus ringi luusis. Noori olid juhen-dama tulnud oma ala tõelised profid.

Kõnetehnika ja häälekasutus: Toomas Lõhmuste.Nukk lavastuses: Hendrik ja Maie Toompere.Grimeerimise põhialused: Tiiu Luht. Laul ja rüt-mika: Lemme Täll. Tants ja koreograafia: NiinaRejeva. Foorum- ja sotsiaalteater: Piret Soosäär.

Grimmikoolitus Estonia teatri peajumestaja käeall pakkus suurt huvi. Põnev oli ka see, et poisidpidid tüdrukutele jumestuse tegema.

Lisaks veel moderntantsu tunnid, loengud teatri-semiootikast ja dramatiseeringust. Ja muidugi suureühislavastuse loomine ja etendamine LaulasmaaResorti vabaõhulaval, kus lavastaja rollis oli KristelElling Von Krahli teatrist.

Siiski jäi aega ka selles vahetuses seiklusraja jameeskonnatööga tegelemiseks, rohketeks ühislaul-misteks, stiilipidudeks, diskodeks. Vahetuse jook-sul toimus vabalavafestival, kus esitati kodus ette-valmistatud lavastusi. Ja parimaks tunnistati taasNõmme Kultuurikeskuse draamastuudio “Peegel”muinasjutuaineline “Etüüd”. Kolmel eriti ilusalaugustikuu suvepäeval jõuti soojas merevees veelrannamõnudki ära proovida. Suur ühiskontsert anti27. augustil rohkearvulisele publikule ja pärastseda oligi aeg koju sõita.

Kümnes laagrisuvi oli KutiMutis meeldejääv jasisukas.

Kui nüüd õnnestuks kolm aastat kestnud ponnis-tuste tulemusena ka mingi ime läbi kohalikult oma-valitsuselt ehitusluba hankida! Uue laagrimajaprojekt ootab juba pikemat aega ehitajaid ... agaparaku ei olene kõik laagrikorraldajast ja temaentusiasmist. Jääme lootma terve mõistuse võiduleja usume ikkagi, kõigest hoolimata, et KutiMutiuus laagrimaja varsti Laulasmaal uksed avab.

Kontaktandmed:Laulasmaa, Harju maakondTel 50 28180 [email protected] Mägi

30


ROMAŠKINO TIIGRID NOORTELAAGER

Romaškino Tiigrid Noortelaager asub Harju Maa-konnas Harku vallas Vääna-Jõesuu külas. Laagri-kompleksi kuulub 4 lastemaja kokku 144 lapseleja suur söökla diskosaali ning lastebaariga.

2005. aastal viidi läbi 9 laagrivahetust kevadisel,suvisel ja sügisesel koolivaheajal ning kokku osa-les laagri tegevuses 932 last ja noort.

Igal vahetusel oli oma, teistest erinev programm.

Traditsiooniliselt oli laagri tegevus sportliku suu-nitlusega, mängiti jalg-, korv- ja võrkpalli, lauaten-nist ning käidi meres ujumas. Sportlastest osalesidlaagri tegevuses TKSK VISA hokipoisid.

Koos noorte sportlastega osalesid laagri tegevu-ses ka tavanoored üle terve Eesti.

Mitmes vahetuses toimusid keelelaagrid ja kunalaagripere oli kakskeelne, siis tuli see kasuks niiühele kui ka teisele poolele.

Tavakohaselt viidi läbi nii individuaalseid kui karühmadevahelisi spordivõistlusi erinevatel spordi-aladel, matkati. August oli üldiselt vihmane, merioli külm ja see takistas tavapäraseid igapäevaseidsuplusi.

3–4 korda nädalas toimusid muusikatunnid, lastelepakuti võimalust esineda laulu- ja tantsukon-kurssidel ning lastevanemate külastamispäevadekontsertidel.

Ürituste plaan oli mitmekesine ja sellega püüti

rahuldada kõige erinevamate huvide ja maitsetegalaste ja noorte vajadusi. Õhtuti toimusid üle-laagrilised üritused: viktoriinid, isetegevuskont-serdid, diskod ja lõkkeõhtud, kus pandi proovilekõigi laagrisolijate võimed. Huvitavamate üritus-tena tuleks nimetada traditsioonilisi karnevale,lastelaatu ja lõkkeõhtuid, kus kõrvuti laste ja noor-tega osalesid ka kasvatajad ja lapsevanemad.

Juulis ja augusti alguses korraldasime laagrite-vahelised võistlused (jalg-, korv-, ja rahvaste-pallis), kus osalesid Romaškino Tiigrid, Vihasooja Kotka noortelaagrite võistkonnad.

Iga laagrivahetuse lõpul peeti meeles ühistege-vuse aktiivsemaid ja spordivõistluste paremaid,keda autasustati laagrisärkide, embleemide, tortideja maiustustega.

Kuna osalejaid oli üle Eesti, siis võimaldas seenoortel leida uusi sõpru ja avardada oma teadmisikoduvabariigi geograafia osas. Kõik laagris osale-nud said juurde palju uusi kogemusi.

Pilte saab vaadata meie koduleheküljel internetisaadressil www.hot.ee/romaskino

Kontaktandmed:Eevardi 5, 13516 TallinnTel 646 3395; 55 22377; 52 [email protected]/romaškinoBoriss Petrov

VAIBLA NOORTELAAGER

Meie laagri suvine tegevus on suunatud noortelevanuses 7–15 eluaastat. Loomulikult võivad tullaja tulevadki tihti nooremad, kes juba endaga isehakkama saavad ega pelga mõnda aega ollakodunt eemal päris uute inimeste hulgas. Omalaagrivahetused püüamegi organiseerida, pidadessilmas eesmärki, et see lühike aeg eile veel võõrasteinimeste hulgas muutuks igas vanuses noortelehuvitavaks, arendavaks, üllatusi ja ka äratundmis-rõõme pakkuvaks.

Tundes ennast selle lühikese aja jooksul ühtse pereväikese liikmena jääb iga noor ja laps rahule – igapäev on oma rõõme ja ootusi väärt!

Meie kasvatajad, kes on läbinud mitmeid kooli-tusi ja on põhikogemused saanud muidugi justtööst laagris, oskavad leida kontakti iga lapsega,haarata ta tegevustesse ja tekitada neis positiivseigapäevase eduelamuse. Kõik meie lapsed ontublid, oskavad laulda, tantsida, näidelda, pallimängida ja võistelda! Meie laagris teevad kõikrõõmuga kaasa: sportmängud, lõkkeõhtu, esine-mised, võistlused, mälumängud, diskod, ööhäire,ekskursioon jne – kõik on oodatud ja haaravadtegevused. Kuna Võrtsjärv on meil lausa aia taga,oleks patt seda kasutamata jätta: palju ujuda javeemänge korraldada on igati ootuspärane. Kui ilm

31


vähegi soosib, siis koju lähevad meilt päevitunudja rõõmsameelsed lapsed.

Vaibla Noortelaager asub Viljandist 32 km Tartupoole, Tartust 43 km kaugusel. Suve jooksul vee-dab meil oma aega keskmiselt 250–300 noort, kus-juures ligi 1/3 neist on korduvkäijad. Oleme tööta-nud 5 aastat ja iga vahetus ning iga laagrilaps ontoonud kaasa mingi killukese oma särast. Sõbra-lik õhkkond, rahulik ja huumorimeelne koostöö

ning igaühega arvestamine ongi vist need põh-jused, mis toovad lapsed ikka ja jälle meile tagasi.

Kontaktandmed:Kolga-Jaani vald, ViljandimaaVaiblaTel 56 693 [email protected]/ingrid/vaibla.htmlIngrid Rump

MÄE-KÄÄRAKU NOORTELAAGER

Mäe-Kääraku Noortelaager asub Võrumaal Haan-jas ja tegutseb põhiliselt suveperioodil. Laager onrajatud 70 noore vastuvõtuks. Juba 1973. aastaston laagri põhilisteks kasutajateks spordiga aktiiv-selt tegelevad noored.

Laagri üldterritoorium on 7,1 ha. Kompleks koos-neb kahest puithoonest (personali hoone ja söökla),võimlast (540m²), saunast ja kolmeteistkümnestkämpingumajast. Noortele ööbimiseks mõeldudkämpingumajad on möbleeritud ja nendes on 5–6kohta. Kasutusel on elektriküte. Toitlustamine toi-mub eraldiasuvas sööklamajas.

2005. aasta suvel õnnestus meil läbi viia suvelaagerkuues vahetuses, kus osales kokku 420 õpilast.Laagrivahetused komplekteerisime peamiselt Tartulinna spordiklubide õpilastest.

Laagri esmaseks sportlikuks ülesandeks oli õpi-laste kehaliste võimete arendamine, kuid ka eri-alaste oskuste arendamine. Laagril on oma saal,kus on võimalik mängida nii võrk- kui korvpalli.2005. aastal ehitasime teise liivaväljaku ranna-võrkpalli harrastamiseks ja uued jalgpalliväravad.Tavapäraselt jätkus laagris ka piisavalt spordivälist

tegevust. Laagrit külastasid korvpallimeeskonnaTartu Ülikool/Rock sportlased ja treenerid. Jubamitmendat aastat järjest osalesid nende laagrikorraldamisel mõned lapsevanemad. Lisaks lasteja treenerite endi poolt läbi viidud üritustele orga-niseeriti lastevanemate poolt kaks puhkeõhtut.Päeva toidurahaks ühele lapsele planeeritu olipiisav. Toitu valmistasid kaks kutselist kokka.Meditsiiniliselt teenindasid laagrit Tartu arstid,õnneks nende abi palju ei vajatud. Juba neljandataastat osalesid laagris lapsed väljaspoolt Tartut(Paidest, Ülenurmelt).

Võimaluse korral loodame pakkuda seda võimalustka järgmistel aastatel. Mäe-Kääraku Noortelaagrisuurimateks plussideks on ilus looduslik keskkond,ujumiseks väga sobiv järv ja rahulik õhkkond.

Kontaktandmed:Tartu Linna SpordibaasidKungla 1, 50403 TartuTel 7 461 062; 50 [email protected]/spordibaasidRaido Mägi

JAANIMÄE SPORDILAAGER

Jaanimäe Spordilaager tegutseb Võrumaal Haanjavallas Jaanimäe külas Jaanimäe Spordibaasis.Spordibaas kuulub Võru linnale ja on Võru Spordi-kooli hallata.

Spordibaas on käigus aastaringselt ja spordilaagrikäsutuses on see talvisel ning suvisel koolivaheajal.

Laagri territoorium on 1,5 ha, kus paiknevad kõiklaagri eksisteerimiseks vajalikud ruumid ja män-guväljakud.

Enamuse laagrituusikutest kasutavad ära VõruSpordikooli murdmaasuusatamise, laskesuusa-tamise ja orienteerumise osakondade õpilased

32


ning Võru lähivaldade lapsed. Spordilaagri peda-googiliseks personaliks on Võru Spordikooli tree-ner-õpetajad ja üliõpilased, kooli endised õpilased.

2005. aasta esimene vahetus toimus jaanuaris jajärgmised kaheksa vahetust ajavahemikul 4. juulistkuni 27. augustini. Viimane laagrivahetus toimubdetsembris.

Põhitegevuseks laagris oli sportlik treening, jaa-nuaris suusatamine ja suvel jooks, suusaimitat-sioon, matkad, orienteerumine, pallimängud ja uju-mine. Laskesuusatajad kasutasid laskeharjutusteksspordibaasi territooriumil asuvat minitiiru ja Vast-seliina valla lasketiiru. Rullsuusatamiseks kasu-tati Võru-Väimela rattateed ja Tehvandi radaOtepääl. Ujumiskohana kasutati spordibaasistkahe kilomeetri kaugusel asuvat Üvvärjärve ja 4 kmkaugusel olevat Kurgjärve spordibaasi ujulat. Igalaagrivahetuse õpilased andsid ka oma panuse

spordilaagri kütte varumisel, s.t aitasid ladustadaküttepuid ja turbabriketti. Kord laagrivahetusejooksul toimus peoõhtu (moedemonstratsioonid,isetegevus) koos diskoga. Ühel õhtupoolikul näda-las (tavaliselt neljapäeviti) oli külastusaeg (16.00–20.00) ja selle aja sees oli lastevanematel võima-lik osaleda koos lastega sportlikes mängudes ningpäeva lõpul nautida saunamõnusid.

Haanjamaa kauni looduse keskel asuv JaanimäeSpordilaager on mõnus koht õpilastele vaba aja jatervistava puhkuse veetmiseks ning meelisspor-dialaga tegelemiseks.

Kontaktandmed:Võru SpordikoolKreutzwaldi 16, 65609 VõruTel/fax 78 21225; 50 [email protected] Ojandu

KURGJÄRVE SPORDILAAGER

Kurgjärve Spordilaager asub Võrumaal Rõugevallas kahe ilusa järve vahel.

Nõmme Spordiklubi rendil olevas Kurgjärve Spordi-laagris on klubi 2005. aastal läbi viinud 16 laagri-vahetust 2111 lapsele.

Nii talvised, kevadised, sügisesed kui suvisedvahetused on möödunud sportliku tegevuse jalaste arendamise tähe all. Laagrites olid treenerid,huvijuhid, ujumisinstruktorid ja arstid. Huvijuhieestvedamisel oli sisustatud noorte vaba aeg.Õhtuti toimusid mälumängud, viktoriinid, ise-tegevus, erinevad turniirid, diskod jne. Pedagoo-gilisel personalil oli kõigil läbitud laagrikasvatajakursus ja nad omasid vastavat tunnistust. Laag-rites ei juhtunud lastega ühtegi suuremat õnnetustega reýiimirikkumisi.

Sellel suvel lisandus laagrisse 4 uut puitkämpin-

gut, valmis 90 m2 laudpõrandaga telk ühisürituste,treeningute ja diskode läbiviimiseks. Uuendati kavälisujula sillad, puhastati ujula rand.

Laagris oli lisaks Nõmme Spordiklubi lastele kaAudentese SK, KJK, Kalevi Korvpallikooli, KaleviUjumiskooli, Kalevi Ujumisklubi, Keila Ujumis-klubi, Haapsalu Ujumisklubi, Kadrina Ujumis-klubi, Parksepa Spordiklubi, Tallinna Kunstikoolija paljude teiste lasteorganisatsioonide lapsed.

Kurgjärve Spordilaager on üks vähestest laagritest,mis töötab aastaringselt.

Kontaktandmed:Nõmme SpordiklubiKülmallika 15 A 12617 TallinnTel 671 8544; 50 [email protected] Anupõld

KAREPA NOORTELAAGER

Huvikeskuse “Kullo” Karepa Noortelaager asubKarepal Vihula vallas Lääne-Virumaal.

Laager paikneb mere kaldal, kus on ilus liivarandja männimets, Tallinnast 112 km kaugusel.

Majutust pakutakse köetavates 4-kohalistes muga-vates palkmajakestes, kokku on 120 voodikohta.

Suures peamajas, sajandi alguses ehitatud suve-residentsis, asuvad köök, söögisaal, seminariruum,väike kohvik ja internetipunkt.

Suvel on välitegevusi võimalik korraldada kõla-kojas, mängu- ja spordiväljakutel ning suures tel-gis.

33


Laagris on meditsiinitöötaja ja vetelpääste, kes sei-savad heaolu eest mererannas.

Öisel ajal valvab korra järgi turvafirma.

Laager töötab:• suveperioodil (1. maist kuni 30. oktoobrini)

120 voodikohaga;• talveperioodil vähendatud mahuga – kuni

40 voodikohta.

Eraldi lühiprogrammid on mõeldud koolidele.Klassidel ja gruppidel on võimalus veeta kaunispäev Karepa puhkelaagris (september–mai) koosööbimise ja toitlustamisega (soovi korral).Võimaliktellida ekskursiooni Lahemaa rahvusparki.

Rahvusvaheline noortelaager

Selline projektlaager oli Karepas juba viies oma-taoline. Laager toimus koostöös Tallinna Haridus-ameti, Läti ja Leedu noorteorganisatsioonidega.Laagris pakuti mitmekesist programmi, mille üheosana tutvustati Lääne-Virumaa vaatamisväärsusikui ka Eesti kultuuri.

Lisaks korraldati erinevaid spordiüritusi, maas-tikumänge, lõkkeõhtuid, viktoriine ning stiilipidusid.

Lastekoor “Raduga”

Hommikupoolikutel toimusid kooriproovid hääle-rühmadele. Valmistuti eesseisvateks esinemisteksja konkurssideks. Õhtupoolikutel korraldati eri-nevaid muusikaga seotud teemapidusid ja käidiekskursioonidel.

“Ellerhein”

Päeva esimene pool pühendati kooriproovidele,teisel poolel toimusid ühisüritused ja konkursid,orienteerumismäng, uute liikmete ristimine, mat-kad ja ekskursioonid Lahemaa rahvusparki.

Õhtuti olid meelelahutusprogrammid, lõkkeõhtudmere ääres ja kontserdid kohalikele elanikele.

Teatrilaager

Foorumteatri õppelaager.

Põhiliseks tegevuseks laagris oli foorumteatri eten-duste ettevalmistamine. Proovides õpiti selgeksseitse uut lavastust. Proovid toimusid iga päevhommikul ja pärastlõunal.

Õhtud sisustati esinemiste või muude üritustega.Toimus ka narkoennetus-pidu koos esinejatega.

“Sõlekese” noorem rühm

Laagri alguses toimus show, kus kõik rühmadesitasid ennast tutvustava kava ja “Sõlekese” uuedtantsijad ristiti rebasteks.

Treeningud toimusid iga päev kaks korda: hom-mikul ja pärastlõunal. Päeval korraldati erinevaidvõistlusi ja konkursse ning valmistuti õhtusteksüritusteks.

Õhtuti toimusid tantsuga seotud üritused ja teema-õhtud (seltskonnatantsude õhtu, show teemal “Hoialoodust”, lõpuõhtu teemal “Maailma ilusaimmuinasjutt”.

Laager lõpetati vabalavaga ja peoga.

“Sõlekese” vanem rühm

Laager algas rebaste peoga ja seltskonnatantsudeõhtuga.

Treeningud toimusid kaks korda päevas, kus val-mistuti õhtusteks üritusteks. Õhtuti toimusid temaa-tilised show´d “Ei narkootikumidele – jah täisväär-tuslikule elule”, “Tõelise sõbra & tantsija päev”ja misside ning misterite valimised.

Laager lõpetati vabalavaga.

Kati tantsustuudio

Laagris pöörati erilist tähelepanu aktiivsele lii-kumisele, eriti tantsule.

Enamus ajast kulutati treeningutele ja valmistatiette uued esinemiskavad. Samuti toimusid mitmedtantsuga seonduvad üritused, näiteks valiti pari-maid tantsijaid ja korraldati tantsuõhtuid.

Laager lõpetati treeningutes ettevalmistatud lõpu-etendusega.

Mõttemängud

Põhiliselt orienteeriti tegevus rendzu mängimisele.Tegeleti ka muude mõttemängudega nagu “Alias”ja “Memoriin”. Õpilaste vahel korraldati ka rendzu-turniir.

Õhtuti jäi aega ka sportlikeks mängudeks ja eks-kursioonideks.

Kontaktandmed:Tallinna Huvikeskus “Kullo”Mustmäe tee 59 10621 TallinnTel 650 3576, 50 [email protected] Org

34


NOORTELAAGER KOTKA

Noortelaager Kotka asub Valgejõe kaldal Lahe-maa rahvuspargi territooriumil.

2005. aasta suvel puhkas laagris 480 last. Töö laag-ris oli organiseeritud kuues temaatilises vahetu-ses, mis rahuldasid igati laste huve.

Hooaeg algas puhkelaagriga. Selles vahetuses osa-lesid lapsed maastikumängudes, jalgpalli-, rahvaste-palli- ja sulgpallivõistlustel, koroona ja lauatenniseturniiridel. Aega jätkus ka intellekti ja loogilisemõtlemise arendamiseks. Viidi läbi erinevaid kon-kursse ja viktoriine.

“Mängumaailma” vahetuses organiseeriti lastelemajandusmänge, osaleti klubi “Mis? Kus? Millal?”istungil, mida juhatas klubi president. Vahetusekava täiendasid juhtimismängud – lapsed osalesidpartei loomisel, organiseerisid valimiskampaaniat,lõid pressikeskusi. Töötas debatikool, mis aitasareneda suhtlemisoskust. Loomulikult olid orga-niseeritud ka spordivõistlused.

“TV-show” vahetuses puhkasid lapsed, kes armas-tavad ja on huvitatud televisioonitööst. STV kanaliesindajad tutvustasid lastele televisioonimaailmahuviringide kaudu – operaatorid, diktorid, ajakir-janikud, monteerijad. Laagris töötas Kotka tele-visiooni kanal, kus viidi läbi konkursse ja presen-tatsioone. Iga rühm kirjutas erinevas ýanris filmi-stsenaariumi ja lavastas selle. Parimad filmid saidauhinna.

“Muusikaringi” vahetuses said laulu- ja tantsu-

huvilised lapsed võimaluse osaleda etenduses“Buratino seiklused”. Lapsed valmistasid ise kos-tüümid ning dekoreerisid lava. Laste tööd juhatasEuroülikooli õppejõud. Etendusele olid kutsutudlastevanemad ja Vihasoo naaberlaagri lapsed.Etenduse proovide vahel oli aega osa võtta kameeleolukast veepeost. Palju emotsioone tekita-sid Vihasoo ja Romaškino laagrite lastega läbiviidud jalgpalli- ja rahvastepallivõistlused.

“Tähtede vabriku” vahetuses olid need lapsed, kestahtsid mingil alal täheks saada. Konkureeritimuusika-, tantsu, disaini-, DJ-, moe-, spordi- jaintellektuaalaladel. Lastel oli võimalus arendadaoma loovust ja saada “täheks”. Oli kujundatudTähtede allee, millel autasustati parimaid auhin-naga “Show-meister 2005”.

“Üllatuste kaleidoskoobi” vahetuses oli iga päevorganiseeritud erinevalt. Viidi läbi ühe- ja kahe-päevaseid matku, karnevale, seiklus- ja maastiku-mänge ja spordiüritusi, tähistati vastlapäeva jajõule ning organiseeriti naljadelaat.

Laagri tegevusest ilmusid artiklid ajalehtedes“Molodjoý Estonii” ja “Vesti”.

Kontaktandmed:Tallinna Skautide Rühm TiigridKärberi 27-91, 13918 TallinnTel 635 5553; 56 [email protected] Jarotskaja

KURTNA NOORTELAAGER

Laager asub looduslikult kaunis kohas looduskaitsealal Kurtna järvede vahel 30 km Kohtla-Järvelinnast. Unikaalne soine loodus, madalikud, kõr-gendikud, imeilusad taimed, mis kõik soodusta-vad noortele tervistava ja arendava puhkuse läbi-viimist. Need kohad on seotud Kalevipoja eepo-sega ja aitavad kaasa oma rahva tavade tundma-õppimisele.

Laagris puhkas 1391 noort vanuses 7–18 aastat.Ka üritused, mis neile korraldati, olid vägagi erinevad.

Programmi ülesanded:• luua tingimusi omaalgatuseks;• luua tingimusi kommunikatiivsete oskuste ja

võtete omandamiseks suhtlemises eakaas-lastega ja erinevas vanusega lastega;

• luua tingimusi enesedistsipliini arenda-miseks;

• luua tingimused laste täisväärtuslikuks puh-kuseks, arvestades vanust ja iga lapse indi-viduaalseid erinevusi;

• laste silmaringi laiendamine, teadmiste and-mine erinevatest valdkondadest.

Lastega töötasid noored, kes olid läbinud laagrikas-vataja koolituse ja sooritanud kvalifikatsiooni-nõuetele vastava eksami.

Laagris viibimise ajal oli programmi erinevate

35


üritustega niivõrd täiustatud, et koolivaheaeg oliigale lapsele kui pidu, kus peategelaseks oli temaise. Programmi eesmärgiks oli kasvatada noorteseneseusku, meeskonnavaimu, vastutustunnet, otsus-tus-, suhtlemis- ja analüüsivõimet.

Laagris oli viis vahetust. Vahetuse igal päeval toi-mus erinev tegevus.

Projekti elluviimiseks on laagris kõik olemas: suurklubi, võrk-, korv- ja jalgpalliväljakud, spordisaalja spordilinnake.

Sport oligi lahutamatu osa laagri tööst. Kuna kogumatkainventar oli säilinud, käisime matkamas jaorienteerumas. Igas rühmas olid koroona, male,kabe, pallid, hüppenöörid, sulgpallireketid jne.Vihmase ilmaga mängisid lapsed klubiruumidesmeeleldi saalihokit.

Iga vahetus lõppes alati sportliku show-üritusega.See oli imeilus värviline show, kus eredates riie-tuses lapsed tegid muusika saatel püramiide,akrobaatikat ja iluvõimlemist. Programm sisaldablaste esteetilist ja intellektuaalset kasvatust.

Esimesel laagripäeval oli laagripersonaliga tutvu-mine ja mängud tutvumiseks rühmakaaslastega.Arutasime läbi vahetuse tegevusplaani. Järgmiselpäeval toimus vahetuse avamise pidu.

Konkursid ja viktoriinid looduse teemal “Me olemeEuroopas”. Looduskaitsepäev viidi läbi kaugelmetsas. See oli mõeldud laste kõige erinevamateloominguliste võimete arendamiseks.

Lastele pakuti võimalust esineda laulu- ja tantsu-konkurssidel, kus nad said oma andeid demonst-reerida. Põhieesmärgiks oli laste fantaasia arenda-mine läbi kunstilise ja muusikalise tegevuse.Muusika ja mängudega arendati lastes julgust ningeneseväljendusoskust. Guinessi rekordite tund, gala-kontserdid, loovad konkursid, “Saage 2005. aastatähtedeks”, peotantsuõhtu, “Lõbusad stardid” –noorematele, videofilmid. “Tööbörs” on mäng, kuslapsed tutvustasid erialasid, mis on vajalikudEestile. Valiti rühma miss ja mister ja 2005. aastalaagrisuve miss ja mister. Kõige nooremad seik-lesid muinasjutumaailmas, tegid kompositsioonelooduslikest materjalidest. Kuna rühmajuhid olidOleg Tabakovi stuudiost – korraldati palju teatri-etendusi. Iga rühmajuht korraldas omas rühmastähelepanu-, vaatlemisoskus- ja kiirreageerimis-mänge. Väga meeldisid lastele skautliku suunitlu-sega mängud, mis omakorda nõudsid suurematettevalmistust ja turvalisust.

Laagris puhkasid noored üle kogu Eesti. Lõppenudsuvi Kurtna Noortelaagris oli teguderohke ja sisu-kas.

Kontaktandmed:Kurtna NoortelaagerKeskallee 19 30395 Kohtla-JärveTel 56 [email protected] Šut

PIIRI SPORDILAAGER

Piiri Spordilaager asub Valgamaal Sangaste val-las looduslikult kaunis kohas metsade ja järvedekeskel. Suvine laager toimus 9 vahetuses, vahe-tuse pikkus 12 päeva. Esindatud olid kõik KotreeSpordiklubi spordialad, lisaks osalesid veel SokuKorvpallikool, Spordiklubi Rim, SpordiklubiMarcus, Korvpallikool Kalevi Pojad, TantsuklubiPalestra, FC Flora Jalgpallikool, Tallinna ja Lätikoreograafiakoolid.

Piiril toimus esimeses vahetuses kunstilaager jaIX vahetuses tänavalaste laager, viimane korral-dati Põhja-Tallinna Sotsiaalameti poolt. Piiri laagri-suvest said osa ka kohaliku valla paljulapselisteperede lapsed. Esmakordselt viidi Piiril läbi ka rah-vusvaheline laager, milles osalesid noored Hispaa-niast, Prantsusmaalt ja Eestist.

Piiril on olemas võrk- ja korvpalliväljakud, saal

lauatennise, iluvõimlemise ja aeroobikaga tege-lemiseks. Ujumise võimalus on 1,3 km kauguseljärves. 3 km kaugusel asub ka Kääriku korvpalli-saal, kergejõustiku ja jalgpallistaadion, kus käi-vad trennis kõik Piiri lapsed. Kasutasime ka Püha-järve ujulat.

Laagriüritused: rahvastepalli-, korvpalli-, ujumis-,kergejõustiku- ja teatevõistlused, Piiri suurjooks, lõbu-sad stardid jne. Õhtuti toimusid kultuuriüritused.

Piiril saab sportida ja puhata ka sügis-, talve- jakevadlaagris.

Kontaktandmed:Kotree SpordiklubiErika 5a 10416 TallinnTel 660 3009; 56 [email protected] Pops

36


RELVO SPORT NOORTELAAGER

2005. aastal toimus Relvo Sport Noortelaagriskuus suvist laagrivahetust, üks talve- ja üks kevad-vaheaja laagrivahetus. Kokku oli aktiivselt või-malus puhata 336 noorel.

Toimus 5 spordi- ja puhkelaagrit, teatri- ja kunsti-laager, rüütlilaager, matka- ja orienteerumislaager,talvelaager ja kevadlaager.

Laagrist võtsid osa 6–18-aastased lapsed. Laagrikasvatajad on kogemustega ja kõrgharidusega õpe-tajad, teatri- ja spordispetsialistid. Kasvatajate töögaoleme väga rahul. Lastel oli kogu aeg midagi teha.Samas panime sel aastal erilist tähelepanu lasteiseseisvuse arendamisele ja lülitasime päevakavvavaba aja, mil oli võimalik leida endale lisaaegalemmiktegevusega tegelemiseks või siis niisamapuhata ja lõõgastuda. Seda aega kasutati lauaten-nist mängides, vaadati toas või söögisaalis televii-sorit, mängiti õues korvpalli, võrkpalli, sulgpalli,visati täpsust ja suheldi omavahel; väiksemadlapsed pidasid ka lõunauinakut.

Lapsi toitlustatakse kolm korda päevas sooja toi-duga ja enne magamaminekut antakse ööoodet.

Uueks suunaks peame ka seda, et hakkame edas-pidi korraldama kitsama suunitlusega laagrivahetusi,nagu näiteks “rüütlisuvi”, mis oli mõeldud 9–10-aastastele lastele. Laager leidisi väga head vastukaja.

Laagrisuvest on osa saanud ka vene keelt kõnele-vad lapsed.

Tänavu suvel võtsime esimest aastat vastu ka eri-vajadustega lapsi ja täname Käopesa lastekodutublisid kasvatajaid, kes aitasid nende laste laagri-suve suurepäraselt läbi viia. Meie koostöö oli meeldiv.

Kõik laagrivahetused algasid traditsioonilise kodu-korra ja territooriumi tutvustamise, pallimängudeja tutvumisõhtuga. Kümne päeva jooksul män-gisime rahvastepalli, jalg-, pesa-, korv- ja võrk-palli, orienteerusime, jooksime, harjutasime tea-tevõistlust, viskasime käbisid, nooli, heitsime kivijne. Erilise vaimustusega võeti pallimängupäeva,millest võtsid osa ka häälekad tantsutüdrukud

ning piltnikud. Korraldati olümpiamängud välja-mõeldud riikide vahel. Suure innuga suhtuti kasalakirjade kirjutamisse ja nende lahendamisseaarete jahil. Tapva kuumusega eelistasid lapsedpäikesevannide võtmisele küll tubast kabe- võilauatenniseturniiri, ent paar-kolm korda päevaskäisime ka järves või basseinis suplemas. Meieigapäevane rituaal oli saun.

Õhtuid sisustasime Playback-show, TV-show,pantomiimide etendamise ja erinevate mõtlemistarendavate mängudega (viktoriinid, “Alias”, “Tähes-tik”, “Monopol”). Viisime läbi ujumise, hüppe-nööri ja petanque’i võistlusi. Nagu ühele korra-likule laagrile kohane, valisime ka vahetuse popimamuti ja kuti ehk missi ja misteri ning hindasimetubade korrashoidu. Lisaks sportida soovijateleviibisid ühe vahetuse ajal laagris teatrihuvilisedlapsed, kelle eesmärk oli laagripäevade lõppedesteatrietenduse lavaletoomine, ise valmistati kos-tüümid, piletid, maskid, afišid, esinemist harjutatiõpetaja juhendamisel ja nõu ning jõuga oli abikska Kaelapuu teatri juht Tõnis Lepp. Toimus lastekohtumine näitlejatega. Juhendajad leidsid ka eri-vajadustega lastele jõukohased esinemisvõimalused.

Orienteerumist tehti kõikides vahetustes, lühikesekokkuvõtva õppetunni järgi korraldati valikorien-teerumise mäng, millega kõik laagrilised suure-päraselt toime tulid.Üks vahetus sai orienteeru-misõpet põhjalikumalt, kuid kuna mitmes vahe-tuses olid väiksemad ja erivajadustega lapsed, siispiirdus õpetus vaid ala algtaseme kinnistamise jajulguse kasvatamisega iseseisvalt ka maastikullihtsaid olukordi lahendada.

Laagrisuvi 2005 Relvo Sport Noortelaagris on igatikordaläinud.

Kontaktandmed:Relvo Sport Motell OÜValgjärve vald 63401 PõlvamaaTe. 7974413; 53 403523relvosport@yahoo comSaima Värton

37


RUTJA NOORTELAAGER

Põhitegevusteks Rutja noorelaagris olid rollimän-gud Larp ja D&D. Neid mängisime noortegapoole aktiivsest ajast. Iga vahetus lõi oma hümni,maskoti ja lipu. Ujuti, peeti lõkkeõhtuid, veesõdu,mängiti seltskonnamänge jms.

Iga päev toimus vähemasti üks D&D mäng. Noo-red seiklesid kujuteldavas maailmas ringi vägasuure huviga. Võitlesid, lahendasid saladusi, aren-dasid oma fantaasiat ja suhtlemisoskust. Mäng oliväga populaarne, võimaluse korral oleksid nooredmänginud seda kogu laagrisoleku aja.

LARP ehk päris-elus-rollimängu mängimisekskäisime noortega Toolse linnuses kostümeeritultlahingut pidamas. Neljal korral toimus ühine lin-nuselarp ka Toolse noortelaagri ja malevlastega.Toimusid linnuse vallutamine ja luurekad. Val-lutamise puhul jagati rühm kaheks – kaitsjateks javallutajateks. Igal mängul oli ka stsenaarium. Luu-reka puhul jagati grupp kuni viieks võistkonnaksja kõik olid kõigi vastu. Tuli palju joosta, peituda,varitseda ja strateegiat arendada. Tore oli näha noortevõitlusoskuse arengut. Kui alguses ei osatud üldsevõidelda, siis lõpus oli juba ka kasvatajatel-õpeta-jatel tegu mõnest noorest jagusaamisega.

Kõige suuremaks ja ka õnnestunumaks üritusekssaab nimetada viimases vahetuses toimunud rolli-

mängularpi. Noored kirjutasid ise endale tegelas-kujud ja mängujuhid sobitasid selle stsenaariumiga.Mäng kestis viis tundi väljas ja sees. Söögisaal olimuudetud Seakihva kõrtsiks, kus müüdi mahla,šokolaadi, õunu, küpsiseid jms. Igal noorel oli män-gus oma roll – kes oli kelle vaenlane, kes mida jahtis.

Mängu lõppedes ütlesid pooled noored, et see olinende elu kõige parem ja huvitavam üritus.

Iga vahetus koges ka öist luurekat. Oli vaja märka-matult läbida piiratud ala laagri territooriumil, kuspatrullisid taskulampidega valvurid. Teekonnalpidid võistkonnad lahendama aga ka kümme üles-annet. Noortele väga meeldis.

Laagriga jäid rahule nii kasvatajad kui ka noored.Märkimist väärib, et viies vahetus otsustas pea-aegu täies koosseisus viimasesse vahetusse tagasitulla. Noored olid rahul ja plaanivad juba talvel korral-dada rollimängulaagri kokkutuleku. Vähemalt pooledlaagrilised on hakanud jätkuvalt aktiivselt tegelemarollimängudega ning on osalenud juba üleriigili-ses noortelarpis ning hakanud mängima D&D-d.

Kontaktandmed:MTÜ Pylades LaagrikeskusTel 56 [email protected] Kaldam

URUMARJA NOORTELAAGER

Urumarja Noortelaager asub Pärnumaal Tori val-las Pärnu jõe kaldal.

Laager pakub 7–15-aastastele lastele meelelahu-tuslikku ja sportlikku tegevust.

2005. aasta suvel toimus üheksa laagrivahetust,igas vahetuses 150 last.

Oli vahetusi, kus soovijaid oli rohkem.

Tegevus toimub rühmades, igas 10–15 last. Tege-vust juhivad erialase koolituse läbinud kasvatajad.Lisaks rühmategevusele toimuvad ka ülelaagrilisedüritused.

Ülelaagrilised üritused toimuvad vastavalt ilmale:matkad, maastikumängud, arvutimängud, sport-likud üritused, lauluvõistlused, viktoriinid, lille-seaded, veemängud, asfaldijoonistused, graffitid,filmide vaatamine jne.

Kõige meeldivam tegevus lastele on õhtune ühis-üritus. Tööle on võetud huvijuht, kes aitab kas-vatajatel neid üritusi ette valmistuda. Toimusid:näitemängud, playbox, tsirkus, tantsumaraton,moeshow, laagri missi ja misteri valimised jne.

Käidi ka matkadel, tervisekeskuses ujumas, paati-dega sõitmas, ekskursioonil sõjaväeosa relvalaos,oli võimalus proovida oma võimeid trikiratastega(kevadel valmis vastav rada) jne.

Laager täitis oma ülesande, andes noortele või-maluse olla linnaelust eemal, nautida kaunist loo-dust ning õppida seda hoidma ja hindama.

Kontaktandmed:Tori vald 86801 PärnumaaTel 44 74 038; 55 64 68 [email protected] Lindmaa

38


VALGEMETSA NOORTELAAGER

Põlvamaal Ahja jõe kaldal asuv ValgemetsaNoortelaager oli tänavu võõrustajaks 748 noo-rukile. Laagris osalesid põhiliselt 7–14-aastasedlapsed, kuid oli ka erandeid, kus isegi 6-aastasedsaid esimese laagrikogemuse. Meeldiv oli see, etigas vahetuses oli arvukalt neid, kes olid eelista-nud suvepuhkuseks just Valgemetsa programmi-list tegevust. Viimases vahetuses oli koguni 2/3koguarvust (229) osalejaid, kes olid Valgemetsasolnud juba 2–3 suve. Oli koguni 5-aastase staa-ýiga “laagriveterane”!

Jäi mulje, et lapsed tunnetasid teatud kindlustun-net varasemast kogemusest ja allusid meelsastikindlale päevakavale. Teada-tuntud traditsioonilisteettevõtmiste kõrval leidsid koha ka uued huvialad –Valgemetsa loto, miniseiklusrada jne. Tulevikus onkavas teha erinevad ja eakohased programmidnoorematele ja vanematele lastele.

Nagu ikka kulmineerusid tänavugi laagrivahetusteskired Rammumehe-konkursi ja Metsapiiga vali-miste ajal. Ahja jõel sõideti taas parvlaev “Lonniga”.

Parimad ja aktiivseimad laagrilised said auhinnaksdiplomid ja medalid (ehtsasse medalikarpi kujun-dasid kunstiringi lapsed ise nahast medalid) ning70% laagrilistest, kes olid lihtsalt aktiivsed, panidselga laagrilogoga T-särgi.

Võttes aluseks laste huvi Valgemetsa Noortelaagritegevuse vastu, on meil ka edaspidi põhjust avadaoma väravad uutele tulijatele.

Kontaktandmed:Vastse-Kuuste vald,PõlvamaaTel 51-44561; 79-70169valgemetsa @ hot.eePeeter Pree

VÕSU NOORTELAAGER

Sellel suvel, nagu ka mitmel eelmisel, toimus laa-ger Võsul Männisalu hostelis. Laagris oli kaheksa7-päevast vahetust. Noortele pakkusid laagris uutja põnevat tegevust 10 tublit ja hästi koolitatud kas-vatajat.

Tegevusprogramm oli suunatud noortele vanuses8–15 aastat ja paljud üritused eraldi vanusegrup-pidele. Igal laagripäeval oli oma konkreetne teema.

Sõbrapäeval – laagri esimesel päeval, toimusidtutvumismängud ja icebreaking-ülesannete lahen-damine, samuti üksiku-saare-mäng, mille käigusselgusid laagrireeglid ja territooriumi piirid. Teat-ripäeval olid kavas mitmesugused teatri ja ise-tegevusega seotud workshopíd, nagu lavalineliikumine, lavagrimm, häälekool, lavaline võitlusjms. Noored said hakkama huvitavate etenduste japaroodiatega. Spordipäeval toimusid mängud javõistlused nii laagris kui ka mere ääres, nooredvalmistasid ergutusplakateid ja mõtlesid väljatantse oma võistkonna ergutamiseks. Seikluse-päeval läbiti seiklusrada, toimus maastikumäng jaaaretejaht. Rahvaste päeval tulid noored väljaväga huvitavate ideedega, kuidas nende välja-mõeldud rahvus riietus, milline on nende lipp,hümn ja rahvusmäng. Kunstipäeval meisterdativõtmehoidjaid, kipsist maske ja liivaskulptuure.

Laagris toimus ka Võsuvisioon, eurovisiooniparoodia, mis tekitas palju lõbusat ärevust. Nooredvalmistasid etteasted, valisid õhtujuhid ja kooskülalisesinejate ja hindamisvooruga selgus ka igavahetuse uus eurovisioonitäht. Veel kuulusid meiehuvitavate tegemiste hulka lõkkeõhtud kitarri-mängu, laulmise, vahukommide küpsetamisega,Võsupiiga valimised, laagri “pulmad”, pidýaama-hommikusöögid, öödiskod, rannaskäimised ja pal-ju muud aktiivset ja põnevat.

Leiti palju uusi sõpru, kellega ka pärast laagrit onsuhtlema jäädud. Uued ideed ja põhjalik program-mitöö tagavad uudsuse ja see on ka põhjuseks,miks noored üha uuesti tagasi tulevad. Kuigi pea-mine, mis lapsi veetleb, on just omavanuste selts-kond, kellega kõike seda koos kogeda.

Järgmist laagrisuve ootab suur hulk noori ja kakasvatajaid.

Kontaktandmed:MTÜ Pylades LaagrikeskusTel 56 [email protected] Kaldam

39


TUKSI SPORDI- JA PUHKELAAGER

Tuksi spordi- ja puhkelaager asub looduslikult kau-nis kohas Läänemaal Noarootsi vallas.

2005. a suvel korraldati viis laagrivahetust, millestvõttis osa 600 last.

Suvelaagrite sisuks oli traditsiooniliselt sport.Lapsi oli erinevatest spordiklubidest ja spordi-koolidest. Spordialadest olid esindatud korvpall,kergejõustik, vehklemine, võimlemine, ujumine jasuusatamine. Aastate jooksul on välja kujunenudpalju üritusi, mis on juba saanud traditsiooniliseks,

nagu minikorvpalli festival, mis sellel aastal toi-mus juba üheteistkümnendat korda.

Kõikides vahetustes korraldati ka mitmesuguseidkultuuriüritusi.

Kontaktandmed:OÜ Haapsalu Linna SpordibaasidLihula mnt 10, HaapsaluTel. 4745061 , [email protected] Tuisk

PARIISI NOORTELAAGER

Toimusid kõik planeeritud vahetused kavandatudmahus.

Meie poolt korraldatud kolm vahetust sisaldasidõppetegevusi vastavalt valitud rühmale ja aktiivsettervistavat puhkust.

Aastaid on kõige “kuumem” olnud ratsutamine.Kohti on vähe ja need tellitakse aastajagu ette.

Tänavune suvi oli ratsutajatele kohati karm ilmas-tiku tõttu. Siiski polnud keegi suhkrust ja laagri lõpusdemonstreeriti omandatud oskusi vanematele.

Väga pika traditsiooniga toimuvad meil inglisekeele ja arvutiõppe rühmad nii algajaile kui edasi-jõudnuile. Õppetöö toimub väikestes rühmadesindividuaalsete õppekavade alusel ning arvestabiga lapse eelnevaid oskusi ja huve. Keelepraktikatkõigile võimaldab noor vabatahtlik Euroopast.

Sõjalis-sportlik õpperühm tegutses teist aastat ningjätkuva eduga. Noored õppisid palju vajalikkukaartide, maskeerumise, rännakute, esmaabi ningrelvade kohta.

Suurt elevust pakkusid meeskonnatööd õpetavadmaastikumängud.

Enim liguneda sai matkarühm. Niru ilma kiustesuudeti siiski realiseerida peaaegu kõik planeeri-tud tegevused ning lapsed jäid rahule.

Kunstirühm on samuti aastaid tegutsenud ningomab kindlat sõpruskonda.

Igal aastal tehakse midagi päris uut ning koju viiaksemapp kaunite töödega.

Arvestades laste ja vanemate soovidega püüamejätkata samas vaimus ning kindlasti tuleb laagrisuvi2006 Pariisis juubelihõnguline ja üllatustega.

Kontaktandmed:OK Neeruti ASPariisi küla 45201 Saksi valdLääne-VirumaaTel 52 39655Kaidi Bork

TAEVASKOJA NOORTELAAGER

Taevaskoja Noortelaager paikneb Põlva maakon-nas Taevaskoja asulas, Tartu-Põlva maanteest 2,5 kmkaugusel. Kaugus Tallinnast 240 km, Tartust 42 km,Põlvast 8 km.

Taevaskoja ümbrus on kaitsealade ja veekogude-rikas piirkond (Ahja jõgi, Kiidjärv, Saesaare pais-järv, Akste järv). Suured metsad, vaheldusrikas

reljeef annab võimaluse põnevate tegevuste läbi-viimiseks.

Taevaskoja Noortelaagri põhitegevused toimu-vadki looduse keskel kogenud kasvatajate käe all.Suvevahetustes saab matkata kanuu- või kanuu-parvega, ronida tehisseinal ja kõrgseiklusrajal, osaledasõpradega seiklusmängus ja proovida oma osavust

40


madalseiklusrajal. Lisaks toimuvad jalgratta- jajalgsimatkad ning ekskursioon. Õhtune aeg on pühen-datud võistlustele, konkurssidele, peoõhtutele.

Talvevahetuses osaletakse lumekingaretkedel,tõukekelgumatkal, videvikupiknikul tõrvikute jalõkke valgel, talvises seiklusmängus.

Laagris valmis sel aastal kõrgseiklusraja laiendus,noored lõid oma internetipõhise suhtluskeskkonnaja uue seiklusmängu “Hirmu faktor”.

Projektilaagritele ja koolidele pakub meie laagermajutust ja toitlustamist ning ka põnevaid tege-vusi (seiklusmäng, parvematk, kõrg- ja madalseik-lusrada, paketti “Kool looduses”, nädalavahetuse

seikluslaagreid, talviseid lumekinga- ja tõuke-kelguretki jne).

Taevaskoja Noortelaagri meeskond on noor, kuidhästi koolitatud ja omab rahvusvahelisi kogemusining sportlikke saavutusi. Täpsemalt saab meietegevuste ja meeskonnaga tutvuda kodulehekül-jel: www.taevaskoja.ee

Kontaktandmed:Taevaskoja sjsk 63202 PõlvamaaTel/fax 79 [email protected] Tohva

MADSA PUHKEKÜLA

Madsa Puhkeküla asub Valgamaal, Otepäält 10 kilo-meetri kaugusel looduslikult kaunis kohas metsadekeskel. Käärikule on meilt otseteed 3 km ja Kuut-semäele umbes 6 km.

2005. aastal viibis laagri kaheksas vahetuses kokku190 last.

Laagreid korraldavad spordikoolid ja -klubid,kelle eesmärgiks on tervistavad sportlikud üritusedja treeningud. Käesoleval aastal oli mitmeidvahetusi, mille sisuks oli siiski ka kunstikallak:õpiti maalimist keraamikale, siiditrükki ja maali-mist looduses (Tartu Kunstigümnaasium). Falckilaagrist osavõtjatele tutvustati päästetehnikat,politseitööd, aidsi-ennetust. Laagrite töös ei puu-dunud orienteerumisvõistlused, ellujäämistarkusteomandamine, tütarlapsed said näpunäiteid meiki-mises. Õhtuse aja sisustasid lõkkeõhtud, kus

juhendajate käe all valmistasid lapsed maitsvaidtoite ja suupisteid. Ei puudunud ka omavalmistatudkoogid ja tordid. Lõkkeõhtud lõppesid tantsu jadiskoga.

2005. a valmis meil väliujula, mille üle oli lastelsuur rõõm. Pallimängudeks on vajalikud plastidolemas. Puhkeküla läbivad matkarajad, naabruseson terviserajad. Talveperioodil on meil erinevapikkusega ja raskusastmega suusarajad.

Leian, et 2005. aasta laagrisuvi täitis oma ülesande.

Kontaktandmed:Kalevi Madsa Puhkeküla OÜArula küla,Otepää valdValgamaa 67301Tel 76 79655; 51 [email protected] Toomsalu

41


HUVITAVAMAD PROJEKTLAAGRID

PRANTSUSE KEELE ÕPPELAAGER

PARIISI NOORTELAAGRIS

Eesti prantsuse keele õpetajate ühingu iga-aastanetraditsiooniline keelelaager 9–14-aastastele õpilas-tele toimus sellel aastal kahes erineva pikkusegavahetuses. Vanema vanuseastme vahetus kestis10 päeva (16.–25. juuni) vastavalt laste ja laste-vanemate poolt eelmistel aastatel korduvalt väl-jendatud soovile, ja noorema vanuseastme vahe-tus 7 päeva (25. juuni–1.juuli).

Laager on kindla suunitlusega, s.t et osalejatenaolid oodatud need huvilised, kes õpivad prantsusekeelt erinevates koolides üle kogu Eesti. Soovitavon olnud vähemalt aastane keelekogemus, sestosa juhendajad on “frankofoonsed”, s.t nendeemakeeleks on prantsuse keel. Nii saab suvinepuhkus looduse keskel ühendatud võimalusegarakendada keeletunnis omandatut reaalses suhtle-mises kaaslaste ja juhendajatega. Oluline on kakontaktide ja sõprussidemete tekkimine erinevatekoolide õpilaste ja eri rahvusest laste vahel.

Juba laagrisse registreerumisel said osalejad koosinfolehega tegevusprogrammi päevade lõikes.Tänu info täpsemale jagamisele ei olnud laagrissetulnute hulgas lapsi, keda oleks koha peal oota-matult tabanud n-ö “tõsise töö” vajadus ateljeedeajal. Sama lähenemist tuleks kindlasti jätkatajärgmiste keelelaagrite korraldamisel.

Ühte põhilisemat iga-aastast probleemi – kustleida kasvatajaid-juhendajaid – aitas sellel aastallahendada koostöö Estyes’ kahe noore vabataht-likuga. EPÕÜ omalt poolt finantseeris ühe vägahea pedagoogilise töö kogemusega õpetajannatranspordikulud Prantsusmaalt Eestisse keele-laagris osalemiseks. Lisaks kolmele prantsusekeelt emakeelena rääkivale juhendajale kuulus2005. aasta keelelaagri meeskonda veel kakstöökogemustega prantsuse keele õpetajat Eestist(Mare Valk ja Signe Güsson). Sisulist tööd toeta-sid igati ka noored mängujuhid – kunagised laagrivilistlased. Nood olid vanemad (VIII klass), eel-nevate suvede laagrikogemusega õpilased, kesteist aastat järjest valmistuvad juba talvel ettenooremate juhendamiseks.

Mängujuhtide ettevalmistusprogrammi kuulusidmängudeks vajaliku sõnavara koostamine ja kin-nistamisnippide väljamõtlemine, õhtuste une-juttude valimine ja nende jutustama õppiminening vastuvõtu mõnus ja kiire organiseerimine.Kummaski vahetuses lõi aktiivselt kaasa kokku11 noort mängujuhti, kellest igaüks koondas endaümber 5–7 väikest sõpra. Laagrielus toetasid nadoma väikese rühma ettevõtmisi, vajadusel aitasidlapsi prantslannade poolt läbiviidavates ateljeedes,algatasid ise vestlusringe ja erinevaid mänge,nagu näiteks “Alias” ja “Seitsme perekonna” män-gud. Laagris osalenud lapsed leidsid neis vanemasõbra ja toe laagrielus, huvitava vestluspartnerining eeskuju edaspidiseks. Suured said omakordan-ö positiivse pedagoogilise kogemuse ja oskusenäha õppimist-õpetamist teise nurga alt. Mängu-juhtide kaasamine laagritegevuste planeerimisseja läbiviimisesse oli teist aastat järjest väga posi-tiivne kogemus meile kõigile.

Kahes laagrivahetuses (I vahetus V–VI klassiõpilastele ja II vahetus III–IV klassi õpilastele) olidpäevad sisustatud osalemisega erinevates atel-jeedes, kus väikeste rühmadena tegeldi nii lauludeja mängude õppimisega kui temaatiliste tegevus-tega (kokandus, loodusteadmised, meisterdamine,sportmängud jm). Hommikuti alustasime laulu jaeelmise päeva huvitavamate sündmuste prantsus-keelse kokkuvõttega, mis kirjapanduna jääb koosmuude materjalidega mälestuseks laste enda koos-tatud mappidesse. Mängulised ateljeed toimusidvabas õhus. Ka ujumine, ühised õuemängud,aaretejaht ja suuremate vahetuses korraldatudpaintball andsid piisavalt füüsilist koormust.Õnneks ei seganud ilm suuremaid ettevõtmisi,nagu pikem matk Neeruti järvede äärde ja eks-kursioonipäevad Rakverre, jaanalinnufarmi jaToolse kindlusesse.

Traditsiooniliselt algab laager väikese testiga jalõpeb küsitlusega. Vanema vanuseastme lapsedkirjutasid sellel aastal lisaks veel prantsuskeelsearvamusavalduse ateljeede sisulise poole kohta.Need materjalid säilitatakse laagri arhiivis ja

42


võimaldavad analüüsida eelmiste aastate kogemustuue laagri ettevalmistamisel. Soovi korral, näitekskeelemappi lisamiseks, võivad osalejad nendestkoopia saada.

Laagri õnnestumisest annab parima tunnistuse lastesoov järgmisel aastal tagasi tulla ja ka vanematetänusõnad.

Kontaktandmed:Eesti Prantsuse keele Õpetajate ÜhingTel 50 [email protected] Meinart

MAAL VANAEMA JUURES

Laager tegutseb aastast 1999. Asupaik on Järva-maal Saueaugu külas, mis on omaette asetsev väikekülake, kus põhielanikke vaid 17. Selline eralda-tus ja omaette olemise võimalus on laagrile vägahea, sest siis ei sega me oma tegevustega teisiinimesi ja lastelgi on tore tunda seda “oma kodu”tunnet. Meie käsutuses on elumaja 50 lapsele,söögimaja ning arenev kämpingute kompleks.Loodus on meile andnud kauni järve ja lopsakametsa. Laagril on oma lambad, kes küll sellel suvellõbustasid lapsi ainult pooltes vahetustes, sest onju lammastelgi omad kapriisid – nad lihtsalt eiilmu nähtavale kui ei taha, meelitage kuidastahate. Määravaks kohaleilmumise argumendiksosutusid vanaema kapsapeenrad.

Laager on võrreldes teiste tegutsevate noortelaag-ritega üsna noor, kuid samas on see ka üks plusse.Meil pole eelnevat minevikku, alustatud on puh-talt lehelt, eeskujuks loov mõtlemine ja lapsesõbra-likkus. Laager on olnud läbi aastate väga popu-laarne, hilisematel registreerujatel on kohti mõndavahetusse raske saada. Väga hea abiline on olnudmeie koduleht, kus alati on olnud laagrist vägapõhjalik info: detailsed päevaplaanid, vanematemeelespea, kohalesõit, registreerumine. Kõik ontehtud lapsevanemale ja lapsele väga kergesti kätte-saadavaks ja selgeks.

Laagris on lapsi üle kogu Eesti. Rõõmsaks teebsee, et suveks tuuakse siia ka mujal Euroopas jateistelgi mandritel elavaid eesti juurtega lapsi omasuvepuhkust veetma. Suvest 2005 võib tuua näite,kus ühte vahetusse sattusid juhuslikult lapsed,kellest kolmel on koduks Norra, kahel AmeerikaÜhendriigid, kahel Inglismaa, kahel Soome, ühelUkraina. Tänapäeva globaliseeruv maailm jaühiskond on saanud meie igapäevaelu osaks.

Laagri tegevussuund on loovus läbi meisterdamiseja kunsti. Loov mõtlemine ja oskus oma ideidrakendada on tulevases elus väga tähtsal kohal.Laagri eesmärk ongi arendada lapsel kunstimeelt,julgust kasutada värve ja detaile, neid omavahelsegada, leida uudseid lahendusi.

Muidugi peab lapsevanem ka ise oma lapse huvisidtundma ja hindama. Huvi pakutava vastu ja val-midus koostööks on laagrielus üks peamisi õnnes-tumise komponente.

Kontaktandmed:

Saueaugu küla, Väätsa vald, JärvamaaTel 50 [email protected] ja info: www.lastelaager.eeKaja Sepp

MTÜ ANDI HIIUMAA SUVELAAGER

Suve jooksul korraldasime Hiiumaal suvelaagreidkokku kolmes vahetuses.

Kogunesime Tallinna bussijaamas, kust alustasimesõitu Hiiumaale.

Esimesel päeval tutvusime ümbrusega, veetsimeaega rannas, korraldasime tutvumis- ja muidki mänge.

Kohe alguses püüdsime välja selgitada laste huvid,vastavalt sellele jaotasime tegevused järgnevatekspäevadeks.

Laagri ajal oli noortel võimalus ratsutada (suure-mad huvilised ratsutasid praktiliselt iga päevkutselise treeneri käe all), sõitsime kaatriga lai-

43


dudele, korraldasime ekskursiooni Hiiumaal, olivõimalus proovida ka akvalangiga sukeldumist,huvilised käisid koos kohalike kalameestega kalal.Õhtuti toimusid seltskonna- ja pallimängud (kamaastikumängud), oli võimalus käia välibasseinigasaunas. Rannas käisime põhiliselt jalgratastega,kellel oma ratast polnud, sai selle laagri poolt.Rannas paelusid noori hüppetorn, suur kiik ningvõimalus kasutada vesirattaid.

Laagri lõppedes andsime lapsed Tallinna bussijaa-mas taas vanematele üle.

Peame laagrisuve kordaläinuks, paljud lubasid kajärgmisel aastal tulla, mis kinnitab seda, et seenoortele meeldis. Ka sel aastal viibisid laagrismitmed noored, kes olid varasematelgi aastatelsellest osa võtnud.

Piret KipperLaagri juhatajaTel 5279713

LAHEDIKU LAAGER

Lahediku laager alustas 2005. aastat talvevahe-tusega Kosel. Koolivaheaja veetsime sisutihedalt.Matkasime, kelgutasime, võistlesime, ehitasimelumekujusid, suurt kindlust. Laste käe läbi valmisidpõnevad öölaternad, huvitavad sussid, kaunid klaas-maalid, peeglist diskomunad.

Sõbrakuul toimus näitus, kus oli üleval möödu-nud aasta fotokogumik ning enamus töid, midalapsed olid laagris teinud.

Lahediku laager tegutses 2005. aasta suvel viiesvahetuses, millest neli toimus Saaremaal ja viiesvahetus Lahemaal.

Esimene vahetus. Juba teel laagrisse külastasimejaanalinnufarmi, kiigeväljakut ja ehedaid Muhutuulikuid. Kõik said süüa jaanalinnumunast teh-tud pannkooke. Laagrivahetuse ajal valmis mitupõnevat lühifilmi, toimus fotomäng. Sõitsime jalg-rataste ja paadiga. Toimusid “olümpiamängud”.Väga põnevaks osutus öömatk telkimise, öise lõkkeja ujumisega. Kõik said juurde matkatarkusi telgiülespanemises, lõkke süütamisest jpm. Taigna-kollaaýi polnud varem ükski laps teinud, nüüd onka see ära proovitud. Väga populaarsed olid lõkke-õhtud.

Teine vahetus oli väga sportlik, kuna laagris osa-lesid väikesed jalgpallipoisid, kellel kolm kordapäevas toimusid trennid. Jalgpallitrenni tehtisuurel täismõõtmelisel muruväljakul, mille ülepoistel oli eriti hea meel. Laagris toimus palju lii-kumisega seotud tegevusi, mängisime luurekat,maastikumänge, sopsu, võrkpalli. Meelde jäävadhästi korraldatud võistkondlikud mängud, kombi-neeritud teatevõistlused. Laager lõppes väikese

perelaagriga, kus kahe päeva jooksul näitasid kalapsevanemad oma oskusi telgi ülespanemises,paadisõidus, kombineeritud teatevõistluses.

Kolmas vahetus oli mõeldud noorematele lastele.Imestus oli suur, kui sai oma käes hoida jaana-linnu muna, ja jaanalindude toitmisega said kahkõik hakkama. Lapsed joonistasid oma portreesid,tegid pilte laagri mappi, meisterdasid looduspilteja kratte. Mängiti tähe otsimise mänge, matkati,kiiguti. Toimus mini-maraton ja palju mitme-suguseid võistlusi. Laagri “pulm” oli väga lusti-line ja ilus.

Neljas vahetus oli suunatud teismelistele ja kõikpäevad olid jagatud teemade kaupa, lähtudes Eestirahvatraditsioonidest (künnipäev, kolmekuninga-päev jms). Toimus põnev matk vanasse sõja-väeossa, väga kaunis moedemonstratsioon, “presi-dendi” vastuvõtt, luulekonkurss, ööfilmide festi-val. Meisterdasime kipsnukke, laagriraamatuid,tantsisime, laulsime karaoket, mängisime luurekat.Üks terve päev kuulus soovide täitmisele, õhtuksolid kõikide laste soovid täide läinud. Laagris käiskülaline Pereplaneerimise Liidust, kes rääkis tüd-rukutele tüdrukute asjadest ja maailma erinevatestpulmatraditsioonidest; poisid kuulasid meestejuttuja neil jätkus arutamist kauemakski. Laagri “pulm”toimus kõigi eesti rahvatraditsioonide järgi. Pal-jude arvates oli see kaunimgi kui päris pulm.

Viies vahetus algas traditsiooniliselt matkagaSoovide kivimäele ja Kuradisaarele. Iga maja maa-lis tekstiilivärvidega endale majalipu. Üks vahvapäev selles vahetuses oli koolipäev, kus lapsed saidteada, kuidas käidi koolis meie vanaemade ja

44


vanaisade aegu ja millised traditsioonid olidemadel-isadel. Mängiti neid koolimänge, millesttänapäeva lapsed kuulnudki ei olnud. Toimus vahvakoolinäidendite esitlus ja karneval. Spordipäevalvõisteldi palju küll enda, küll võistkonna eest, toi-mus naljakate mängude MM ja viktoriin. Külaskäis spordijuttu ajamas rallisõitja, kes näitas oma

medaleid ja karikaid. Laager lõppes ekskursioo-niga Leiburisse, kus oli väga põnev. Pooled tüdruku-tirtsud lubasid kindlasti tulevikus pagariteks hakata.

Kontaktandmed:MTÜ Vaba StiilKrista Dreger 51 37685Nona Viro 56 675542

MTÜ LOOVKESKUS

PärimusKoja suvelaagrid

Selline pärimuslaager on vajalik lastele, kes onhuvitatud omakultuuri õppimisest, hoidmisest,arendamisest ja edasikandmisest, kes tahavadlisaks kuivale klassitunnile kogeda raamatustloetut, näha ja praktiseerida terviklikku tööprot-sessi. Selles laagris õpiti läbi mineviku olemaolevikus ja liikuma tulevikku, sest omakultuur onprotsess, mis on pidevas muutumises. Õpiti vaat-lema ja hindama loodust ning kuidas säästvalt iga-päevaelus toime tulla. Laagris toimusid õpikojad,mis õpetasid lastele töötegemise ja enesemotivee-rimise oskusi.

Eesmärgiks seadsime lapse enesemääratlemiseläbi omakultuuri (omakultuuri õpetus toimus maa-ilma kultuuride kontekstis, et noor inimene õpiksend tundma ja austama kui võrdväärset maailmarahvaste seas) ja püüdsime arendada neis loovustja eneseteostust.

Ülesanded: parandada noorte teadmisi looduslikustkeskkonnast ja õpetada loodustsäästvalt elama;arendada nende tööharjumusi ja -vilumusi; luuaolukord, kus laps ise esitab endale küsimusi: kesma olen, kus on minu juured, miks on just sellinetava, miks selline murre ja muster, miks sellisedtähtpäevad jne; õpetada hoidma, arendama ja loo-ma pärimuskultuuri.

Tegevuse kirjeldus: loovad tegevused ja mängudtoas ja õues; rahvuskultuurilise sisuga diskussioo-niõhtud; ellujäämiskursus metsas (tule tegemine);esmaabikursus (ravimtaimed); matkad; arhailinekäsitöö; eesti toidukultuur eile, täna ja homme;talutööd; vaba aja tegevused; videvikutunnid päri-musjuttude, muinasjuttude ja muude juttude saa-tel; tervisesport.

Tiit RemmProjektijuht

MARVELLA MAJAD OÜ NOORTELAAGER “BEAVERS CREEK”

Marvella Majad OÜ on olnud juba kuuendat suvelaagripaigaks rohkem kui 150-le noorele. AsumeValgamaal Sooru külas Tallinnast 250 km, Tartust75 km ja Valgast 10 km kaugusel. Sel aastal ontoimunud kuus erineva programmiga laagrivahe-tust. Sügis-talvel toimub veel kaks vahetust. Kõi-kides vahetustes olid erinevad juhendajad, sõltu-valt laste vanusest ja teemast.

Meie laagril on oma sümboolika: T-särgid, kruu-sid, vimplid ja kleepsud.

Sport on üheks keskseks tegevuseks kõigis meielaagrites. Päevakava on koostatud nii, et vaimsed

ja füüsilised tegevused oleksid tasakaalus. Noortekäsutuses on matkarada, korvpalli- ja võrkpalli-väljakud, minigolfirajad, tenniseväljakud, piljard,lauatennise- ja koroonalaud. Mängitakse kasaalihokit, jalgpalli, rahvastepalli, sulgpalli, korral-datakse teatevõistlusi, tehakse hommikuvõim-lemist ja võimalusel käiakse ujumas. Populaarneon laagris loodud uus mäng – jalgtennis. Laagri-lised käivad matkal, õpivad orienteerumist ja läbi-vad seiklusraja, mille eesmärgiks on meeskonnatööõppimine ja turvalisuse arendamine.

Palju tegeldakse lapse loovuse arendamisega.

45


Üheks selliseks tegevuseks on teatrikunstiõpetus,kus arendatakse eneseväljendusoskust, rühmatööd,esitatakse etüüde ja lühietendusi. Teiseks loovusearendamise suunaks on kunstiõpetus – joonis-tatakse, tehakse kollaaýe, niidi- ja salvrätikutrükispilte, rebimistehnikas portreesid, valmistataksekompositsioone ja ennast tutvustavaid plakateidning lõbusaid kaunistusi jäätisepulkadest. Vahe-tuse lõpus korraldatakse näitus noorte projekttöö-dest ja esinetakse ühiskavaga lastevanematele.Toimuvad ka meediapäevad, kus tehakse reklaam-klippe, intervjuusid ja antakse välja laagri lehte.Korraldatakse laagrilaulu ja -luuletuse konkurss.

Õhtuid sisustatakse ühiste etteastetega etteantudteemadel, viiakse läbi viktoriine ja tantsitaksening igaõhtuseks rituaaliks on kujunenud kogu-nemine puhketuppa, kus päeva jooksul toimunudsündmused läbi arutatakse ning salasõprade kirja-kast avatakse. Lõpuõhtud sisustatakse nädala jook-sul selgunud parimate tantsude, laulude ja näite-mängude esitamisega. Süüdatakse lõke, grillitaksevorste ja süüakse torti, autasustatakse tublimaidlaagrilisi.

Sel aastal viisime läbi ka töölaagri. Noored tegidlihtsaid ja jõukohaseid töid: kaevamine, kruusa-vedu, kõplamine, niitmine, koristustööd, värvi-mistööd ja maasikate korjamine. Nii said nooredteenida ka väikese taskuraha ja ennast proovilepanna uues situatsioonis – töökeskkonnas. Kaettevõtjad olid rahul ja soovisid, et selline töökas-vatusliku sisuga laager võiks toimuda ka järgmiselsuvel.

Toimus ka keeleõppe suunitlusega laagrivahetusnoortele venekeelsest keskkonnast koos eestilastega. Seal tutvustati eesti kultuuri põnevatemängude ja näidendite kaudu ning õpiti tundmafakte ajaloost.

Kontaktandmed:Marvella Majad OÜTõlliste vald 68301Sooru, pk 51Tel 76 79860; 51 62060Veiko Ardel

MTÜ NOORED TOREDATE MÕTETEGA SUVELAAGRID

MTÜ Noored Toredate Mõtetega korraldas 2005. asuvel kaks erinevat projektlaagrit. Esimene neistoli rahvusvaheline ja toimus Saksamaal Oberhau-senis koostöös sealse noortekeskusega Parkhaus –Kinder- und Jugendtreff im Uhlandpark. Laagrisosales 15 last Eestist ja sama suur grupp Saksa-maalt. Laagri programmis olid erinevad tegevused,nii kultuurilised kui sportlikud. Eraldi võiks väljatuua fotoprogrammi, mille käigus noored tutvusidväikeste gruppidena kohalike noorte juhtimiselümbruskonna vaatamisväärsustega ja jäädvustasidnähtu digikaameratega. Fotoprogrammi jätkuksoli omapärane ja huvitav kunstiprogramm, milleraames huvilised said välja valida ühe foto, missuurendatuna kanti kontuuridena lõuendile ja sealtedasi said noored kunstnikud kätt proovida kamaalimisega. Fotodest ja maalitud piltidest kor-raldatakse näitus, mis esialgu on üleval Saksamaalning jõuab hiljem ka Eestisse.

Sportlik-seikluslikust poolest võib mainida seik-lusraja läbimist, ronimist tehiskaljuseinal, ujumist,sportmänge ja teatevõistlusi. Huvitav ettevõtmineoli ka maisilabürindi külastus, kus oli võimalikekselda labürindis, “supelda” maisiväljal jne.

Tutvusime Ruhri tööstuspiirkonnaga ja selle aja-looga. Laagriprogramm sisaldas kahepäevaseväljasõidu Hollandisse Põhjamere rannikule. Soo-vijad said külastada jalgpallimatši klubi Schalke04 koduväljakul. Õhtuti toimusid lõkkeõhtud,ühel õhtul külastasime vabaõhukino.

Teine laager oli fotograafia- ja animatsioonitee-maline. Eelmisel aastal korraldasime analoogiliselaagri esmakordselt ning oodatult läks laager kasel aastal hästi korda.

Osaliselt toimus laager Anne Noortekeskuses(multimeedia laboris) ja osaliselt Endla loodus-kaitsealal.

Lapsed tutvusid fotograafia algtõdedega, saidnõuandeid, kuidas teha häid pilte, tutvusid omadigikaamerate võimalustega, külastasid KGBkongide muuseumi, Antoniuse aeda, pildistasid niilinnaruumis kui ka looduses. Laagri lõpuks pididosalised tegema nii portreepildi kui ka autoport-ree.

Animatsiooniõpetuse raames tutvustati animat-sioonifilmide ajalugu ja põhimõtteid, tutvuti erine-vate animatsioonitehnikatega ning loomulikult

46


meisterdas iga laagriline ka oma animatsiooni val-mis.

Foto- ja animatsioonilaagri laste töödest avati29. augustil näitus Y-galeriis ja see rändab hiljemka Endla looduskaitsealale ning Tartu koolidessening noortekeskustesse. Septembrikuu jooksul

saab laagri laste töid näha ka Anne Noortekeskusemultimeedia laboris. Samuti on lubanud ajakiri“Hea laps” avaldada oktoobrikuu numbris laagristehtud fotosid.

Heli ErikProjektijuht

MTÜ NÕMME KAKS TUHAT SUVELAAGRID

Rahvusvaheline seikluslaager Avastaja 1

Soomes, Bengtsåri saarel toimus juba teist aastatEesti ja Soome ühislaager Avastaja.

Laagris oli 22 noort vanuses 9–13 aastat.

Seikluse aitasid meeldivaks muuta ilusad ilmad,seiklusrada, soe vesi ja rõõmsad noored. Kõigeenam pakkusid pinget võistlused. Parimad selgi-tati paadirallil, vesijalgrattasõudmisel ja ümber-saare-maratonis. Esitleti oma maad, korraldati loo-dusmatk, külastati Hanko linna. Õhtused üritusedkorraldati noorte endi initsiatiivil, lõbusaim oliehk etendus, kus matkiti kasvatajaid. Palli-võistlused toimusid saarel koos teiste laagritega.Eesti grupp sai karikasarjas auväärse teise koha.

Rahvusvaheline seikluslaager Avastaja 2

Osalejad olid vanema vanusegrupi noored (13–15aastat). Rohkem tegevust nõudis noortelt ka seik-lusraja läbimine. 4 meetri kõrgusel takistust üle-tada ei tule just iga päev ette. Soojade suveilma-dega osutus võimalikuks mööda jõge paadiga sõitaja näha tegelikku elu Soomes. Algatatud vampiiri-mäng hoidis elevust üleval 5 päeva, kuni “ellu”jäi viimane vampiir. Korraldati koogivalmistamisevõistlus, mille algatajad olid noored ise. “Koogidolid loomulikult magusad ja neid kutsuti maitsmaka soome partnergrupi esindajad. Seltskonnamän-gud, lõkkeõhtud, öölaulupidu kuulusid kõik laag-ritegevuse hulka.

MTÜ Nõmme Kaks [email protected] 677 5506

NÕMME MATKAKLUBI SUVELAAGRID

Nõmme Matkaklubi laagrid toimusid sel suvelmitmes erinevas kohas. Läbi viidi viis vahetust:Kloogaranna Noortelaagris, Läänemaal Nõval,Arbavere Puhkekeskuses, rahvusvaheline noorte-laager Liechtensteinis ja Võhandu jõe matkalaa-ger.

Laagrid olid matkamise ja looduses liikumise suu-nitlusega. Uued laagrikohad pakkusid ka uusipõnevaid matkamise võimalusi.

Kloogaranna laagrilastega sai käidud ühe- ja kahe-päevasel kanuumatkal Keila jõel. Matka muutislastele meeldejäävaks see, et tegemist oli rasketeilmaoludega, millega nad vapralt hakkama said.

Meres suplemist kasutasid lapsed Kloogarannashoolsasti. Toimusid ka tavapärased laagritegevu-

sed: orienteerumine, mitmesugused spordivõist-lused, omaloominguliste näidendite esitamine jatantsuõhtu.

Nõva laagrist sai meie päikeseparadiis. Kõik päe-vad olid päikesepaistelised ja kuumad. Iga päevkülastasime Peraküla randa ja veetsime mitmeidtunde mere ääres ujudes ja mängides.

Samal ajal toimus Nõval ka “Looduslapse” laa-ger, mängisime nendega seltskonnamänge jakorraldasime tantsuõhtu. “Looduslapse” laagri-lised esinesid meile omaloodud näidendiga jameie õpetasime neid merel kanuutama.

3-päevane kanuumatk viis meid merele, mille käi-gus külastasime-avastasime sellised saari nagu:Seasaar, Väike-Tjuka, Suur-Tjuka ja Vormsi. Kogu

47


tegevus matkal oli laste enda korraldada: laagri-platsi otsimine ja selle ülesehitamine, lõkkemater-jali korjamine ja söögi valmistamine, joogiveemuretsemine. Matka jooksul üritasime kanuudega“lainetel surfata” ja kala püüda, millest viimaneebaõnnestus, kuna meres kalu ei olnud.

Pikalt ja väsitavalt matkalt saabudes koostasidlapsed matkapäevikud. Meie võõrustaja korralda-tud sauna- ja karaokeõhtul said lapsed oma mat-kapäevikuid ka esitleda.

Peraküla rabas käisime hommikul päikesetõusuvaatamas ja linnulaulu kuulamas. Raske oli küllnii vara tõusta, aga pärast oli seda mõnusam taasteki alla pugeda.

Kolmas laagrivahetus toimus Arbavere Puhke-keskuses, mis asub Põhja-Eestis Kadrina vallasLoobu jõe ääres. Sellesse laagrisse tuli osa lapsisel suvel juba teist korda. Arbaveres sai väga paljusporti tehtud: mängisime tennist ja sulgpalli, tänava-korvpalli, rannavollet ja rahvastepalli. Kõikidesnendes mängudes toimusid ka turniirid.

2-päevane matk toimus Valgejõel. AlustasimeSikalt ja lõpetasime teisel päeval Valgejõe külas.Matk on alati väga oodatud ja kõik on enne sedaalati elevil. Kuna suur osa lapsi on varem meielaagrites käinud, siis on matkamine ja matkalkäitumine neile juba selgeks saanud. Kõik teavad,mida ja kuidas tuleb teha. Esimese päeva lõpuskimbutas meid kõva vihm, aga lõkke ääres saikuivatatud oma riided ja söökki samal ajal valmistehtud. Kui lastel kõhud täis, on kõik mured kohemeelest läinud.

Jalgsimatk toimus Viitna järvede äärde. Seal olilastel hea võimalus ujuda. Korjati ja söödi musti-kaid ja metsmaasikaid. Toimus ka eraldi seene-korjamisretk, mis ei kujunenud küll väga saagi-rohkeks.

Võhandu jõe metsalaager oli 6-päevaline, ööbitiainult telkides. Kohtumispaigaks oli kokku lepi-tud Võru lähedal Kirumpää sild. Mitmetele las-tele läksime vastu Võru bussijaama. Oma varus-tuse pakkisime veekindlatesse kottidesse, seejäreljagasime üldkasutatavad asjad kanuudesse. Meieseiklus võis alata. Kõik, mis matkal teha tuli, tegidlapsed ise. Igapäevaselt oli kokku lepitud söögi-

valmistamise ja köögikoristamise toimkond.Lõkkematerjali kogumine ja tule tegemine olireeglina poiste töö.

Lisaks kaasavõetud söögile, proovisime leida söö-davat ka loodusest: püüdsime kala, korjasimemarju ja seeni, tomateid ja kurke pidime küll ostmalähedal asuvatest taludest.

Meie matk lõppes Räpinas, seal tegime väikesejalutuskäigu pargis, mis on tuntud oma suure puu-ja põõsaliikide poolest. Sõime koos torti ja lõpeta-sime oma matka.

Rahvusvahelisse laagrisse Liechtensteinis saidkandideerida varem Nõmme Matkakeskuse laag-ritest osavõtnud noored. Laagri nimeks oli “Kre-spofun”, mis lahtiseletatult tähendab creative, sportand fun. Laagris osalesid noored Eestist, Hispaa-niast, Saksamaalt, Soomest ja Liechtensteinist.Noored värvisid ise T-särke, tegid savivoolimistja valmistasid käepaelu. Ühiselt sporditi, matkatiselle väikese riigi erinevais paigus, nii mägedeskui ka jalgrattal Reini jõe ääres. Osavõtjad maadpakkusid oma rahvustoite, laulsid oma laule jatutvustasid oma riiki ka teistele. Viimasel õhtulkorraldati pidu kohalikele külaelanikele, kus rää-giti, mis laagris oli toimunud, kes osalesid jne.

Eesti noored olid kõige tublimad. Nad oskasidkõige paremini inglise keelt, olid alati sõbralikudja suhtlesid teiste riikide noortega kõige tiheda-mini, võtsid aktiivselt ja ilma hädaldamata osakõikidest üritustest.

Laagrisuve saab lugeda kordaläinuks. Uute koh-tade valik õigustas ennast. Igal pool oli võimalikkorraldada huvitav ja meeldejääv laager, samutisaime matkata uutel jõgedel ja uutes paikades.Paljud lapsed käivad meie laagrites mitmendatkorda, see on märk sellest, et senitehtud töö onkorda läinud. Järgmisel aastal sooviksime jätkatasamades kohtades ja leida uusi võimalusi neile,kes ikka ja jälle meie laagreid valivad.

Kontaktandmed:Pille PlakkProjektijuhtTel 56 222 [email protected]

48


MTÜ SIRTSUCAMP SUVELAAGRID

MTÜ Sirtsucamp korraldas 2005. aasta suvel kolmlaagrivahetust, millest võttis osa kokku 85 lastvanuses 5–15 aastat. Enamus meie laagrilapsi onkorduvkäijad ja meile tullakse tagasi just nendetraditsioonide pärast, mida me aastast aastasseedasi kanname. Laagrilastest ja kasvatajatest onkujunenud omamoodi suvepere, kus “vanadega”jälle kokku saades tuntakse meeletut kohtumis-rõõmu ja kus uued tulijad väga ruttu omaks võe-takse. Sellele aitavad kaasa just meie oma laagristsuureks sirgunud tublid abikasvatajad.

Meil on oma laagrisärk ja iga laps saab vahetuselõppedes kaasa CD laagripiltidega.

Selle suve kõik vahetused olid sportliku suunit-lusega, kuid väga suurt tähelepanu pöörati ka lasteloomingulisele arendamisele. Laagri päevakava olikoostatud nii, et sportlikud tegevused vaheldusidloomingulistega.

Igas vahetuses korraldati rühmadevaheline pio-neerpalli või rahvastepalli turniir, lendgolfi- jakriketivõistlus, individuaalalana ka korvpallivabavisetevõistlus ja lauatenniseturniir. Vane-matele lastele meeldis väga lihtsalt oma lõbuksjalgpalli mängida. Lisaks said lapsed proovida kättka meil veel suhteliselt tundmatus speed-mintonímängus, mis on sulgpalli ja tennise vahe-pealne mäng.

Et igas vahetuses toimus jalgrattamatk, tuli enneseda õppida matkatarkusi: sõlmede tegemist, lõkkesüütamist, köiel ronimist, lisaks esmaabi ja ohu-tusnõudeid jalgrattaga sõitmiseks. Enne matkakorraldasime maastikumängu, kus õpitud tarkusika rakendada tuli.

I ja II vahetuse matkad olid kahepäevased. Päevasläbiti keskmiselt 35 km ja sõita tuli nii päikeseskui vihmas. Matka marsruut oli seatud nii, etkülastasime Eestimaa Kivide Kuningat.

III vahetuse matk oli juba 3-päevane. Sel korralkäisime ära Paldiskis.

Kui uued lapsed olidki enne matka veidi ärevusesja kartsid, et kas ikka tulevad toime, siis pärastolid nad väga rahul ja uhked, et kõigega hakkamasaid. Ööbimine suurtes 10–12-kohalistes telkidesja lõkkel päris toidu valmistamine oli paljudeleomaette elamus.

Traditsiooniks on kujunenud Keila veekeskuse

külastamine. Nagu alati, kontrollisime seal lasteujumisoskust ja viisime läbi ujumisvõistluse, mison meie laagri triatloni esimeseks alaks. Kuigitegemist on suhteliselt raske alaga ja edasine osa-võtt jalgrattasõidust ja jooksust oli vabatahtlik,eemalejääjaid peaaegu ei olnudki!

Igas vahetuses valiti oma Rammumees. See olivõistlus, kus poisid tõeliselt proovile pandi jamida tüdrukutel oli põnev ja lustakas jälgida. Vastu-kaaluks poiste Rammumehele korraldati tüdru-kutele Metsapiiga konkurss. Meisterdati imeilu-said lillekimpe. Vaid looduslikust materjalist teh-tud esinemiskostüümides väljendus iga piiga oma-pära ja kunstimeel.

III vahetuses toimus esialgu küll ainult tüdrukutelemõeldud soengute konkurss, kuid sellest võtsidedukalt osa ka poisid.

Käsitöö tegemisel kasutasime sel aastal kipsi,millest tehti näpunukke, maske ja käekujusid.

Meie laagri traditsioonide hulka kuulub ka küp-setamise võistlus. I ja II vahetuses tuli igal rühmalpärmitaignast mingi laagriteemaline kook küpse-tada. “Laagriplats kohvilaual” oli ikka tõelinemeistriteos ja veel kui maitsev! Samuti III vahe-tuse pannkoogitordid. Kogesime taas, et laste fan-taasiatel pole piire

Õhtuid sisustasime vaheldumisi: kord korraldasidkasvatajad lastele mingi võistluse, viktoriini võimälumängu, kord esinesid lapsed meile nii ette-antud teemadel kui omaloominguga. Õhtud lõppe-sid kas lõkke ääres kitarri saatel lauldes või diskoltantsides.

Kindlasti said lapsed meilt kaasa suure annuseoptimismi, esinemisjulgust ja rõõmu, avastasidenda jaoks uusi võimalusi vaba aega sportlikultveeta ning leidsid palju sõpru.

Meie kasvatajatega jäime laagrisuvega vägarahule. Meie kodulehe foorumit jälgides võimelugeda, et lapsedki on rahul ja ootavad juba uutsuve.

Kontaktandmed:MTÜ SirtsucampTel 52 21 [email protected] Raud

49


OÜ VALKLA RAND SUVELAAGRID

OÜ Valkla Rand korraldas 2005. a suvel noortetervistava puhkuse ja vaba aja veetmise projekt-laagri nimetusega “Valkla puhkelaager”.

Esialgu planeeriti läbi viia üheksa kuuepäevastvahetust 270 lapsele, tegelikult õnnestus läbi viiakaheksa vahetust 230 lapsele.

Kasvatajateks olid Kuusalu Gümnaasiumi õpeta-jad ja OÜ Valkla Rand töötajad.

Projektlaager “Valkla puhkelaager 2005” on käi-vitatud 6-ööpäevase tsüklina, kus laager alustabtegevust pühapäeva pärastlõunal ja lõpetab tege-vuse laupäeva hommikul.

Neljale laagrivahetusele korraldasime kaatrimatkalähedalolevale Pedassarele.

Kasvatajad korraldasid lastele aarete otsimisemänge, võistlusi rannas ja ujumist soojas vees.Lõunasöögiks tuli lastel enestel lõkkematerjalikoguda, tuld teha ja vorstikesi grillida.

Pedassaare matka seiklustest räägiti õhinal nii küllatulnud vanematele kui omavahel.

Neljanda ja viienda vahetuse ja osa seitsmenda-kaheksanda vahetuse lapsi tuli laagrisse kaheksjärjestikuseks vahetuseks.

Kuna puhkekeskus oli kõik laupäevad firmadelevälja müünud suvepäevade korraldamiseks, siis eisaanud lapsed laagrisse jääda. Lahenduse leid-miseks korraldasime lastele matka metsa (möödaterviserada umbes 2 km ). 500 m kaugusele puhke-keskusest olid kohale toodud telgid, ette valmis-tatud lõkkeplats ja varutud toiduained. Laagri-platsile jõudes asusime lastega telke üles panema.

Igale lapsele anti magamiskott ja kotialus. Seejärelkorjati lõkkematerjali, tehti tuli üles, kohale tõimeka grillialused süte ja süütevedelikuga. Küll lastelemeeldis ise grillida ja endale sööki valmistada.Poole ööni istuti lõkke ääres ja lauldi oma laule.

Järgmisel hommikul ootas lapsi kohale toodud soepuder, piim, tee ja saiakesed.

Paljud lapsed magasid telgis esimest korda ja seeoli neile suureks meeldivaks elamuseks, millesträägiti pikalt omavahel, vanematele ja muidugi kalaagriülemale.

Aktiivne oli laste osavõtt ka käsitööringist. Met-sast korjatud vahenditest meisterdati küll majakesi,

vaase, pilte jne. Kaks tööd kingiti puhkekeskusele,ja need olid nii head, et seisavad siiani saalis kõi-gile vaatamiseks (mereteemaline mosaiik ranna-majaga ja juurikast tehtud purjekas).

Esimese vahetuse lapsed andsid vanematele kakontserdi, lauldi, jutustati lugusid ja kanti etteomaloominguline legend “Kuidas tekkis ValklaRand”.

See lugu juhtus palju aastaid tagasi ja seda mäle-tavad väga vähesed.

Valklas, otse mere kaldal, elasid kord eit ja taat.Nad elasid väikeses kalamehehütis ega osanudkimidagi muud soovida. Tööd tehes möödusidpäevad kiiresti. Eit korjas metsast hagu, koristas,õmbles ja tegi süüa. Taat lasi igal õhtul võrgudmerre ja käis neid hommikul välja võtmas.

Ühel hommikul, kui taat jälle võrke nõutas, nägita räimede keskel midagi sädelevat.

See oli kuldkalake, kes hakkas taadiga inimkeelesrääkima: “Ma ei ole tavaline kala, olen kuldkalaja võin täita kolm su soovi, kui mind lahti lased.”

Taat ei osanud midagi soovida, läks koju ja küsiseidelt nõu. Kaua mõtlesid eit ja taat, kuid ei leid-nud midagi, mida oleksid vajanud. Oli neil juväike majake, kus elada, leiba ja kala, ise sõbra-likud ja rõõmsad.

Nende lapsed olid juba suured ja elasid-töötasidlinnas, lapselapsed käisid koolis.

Kurvaks tegi vanakesi vaid see, et nad neid niiharva nägid.

Maja oli väike ja kõik lapsed ja lapselapsedkorraga koju ei mahtunud. “Jah, maja võikssuurem olla, et lapselapsed suvel kõik meiejuures võiksid olla, praegu jooksevad lapsed janende sõbrad linna tolmustel tänavatel.”

Nii ei läinudki eite-taati õhtul mere äärde midagisoovima. Hommikul ärgates ei tundnud nad agaoma hütti enam ära. Sellest oli saanud paljudetubadega villa. Uksele tulles nägid nad metsa allväikseid majakesi. Nende kõige suurem soov olitäitunud. Sellest ajast alates ootasid eit ja taatigal suvel enda juurde sõpru.

Enne kui eide-taadi aeg osa sai ja nad igaveselunele suikusid, rääkisid nad selle loo oma pojale.

50


Poeg talitas vanemate soovi järgi ja Valkla uksedjäid avatuks. Poeg andis teatepulga edasi omapojale ja nii edasi kuni tänase päevani.

Loomulikult ei möödu ükski laagrivahetus disko,lõkkeõhtu ja sportmängudeta, mitmekülgsed võist-lused küll rannas, vees ja laagrimetsas andsidlastele paraja koormuse, nii et õhtul tuppa jõudesjuba peaaegu magati.

Laagrivahetuse viimasel päeval said kõik lapsedlaagris osalemise tunnistuse, šokolaadimedali javahetult enne ärasõitu jäätise.

Enamus laagrilapsi lubas kindlasti järgmisel aastaltagasi tulla ja ka sõbrad kaasa võtta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et laagrisuvi meeldislastele väga.

Kontaktandmed:OÜ Valkla RandTel 56 455 [email protected] Saar

TALLINNA NOORSOOTÖÖ KESKUSE NOORTELAAGRID

Tallinna Noorsootöö Keskus (endise nimegaTallinna Avatud Noortekeskus) viis 2005. aastasuvel läbi 5 projektlaagrit. Laagrid olid erinevateteemadega ja erinevatele vanuserühmadele. Lisaksjuba läbiproovitud ja edukaks osutunud seiklus-laagritele olid kavas ka uued teematilised laagrid,mis osutusid väga populaarseteks.

Meie poolt korraldatud laagrites osalesid nooredüle vabariigi. Laagrite planeerimisel panime rõhkunoorte loovale tegevusele looduses, ja ohutusele.Noortel oli võimalus ise aktiivsust üles näidata jarakendada oma ideid laagripäevade sisustamisel.Senise hea töö tunnustuseks on kindlasti see, etpaljud noored osalesid ka eelmisel aastal meie laag-rites ning mitmedki osalesid suve jooksul mitmeslaagrivahetuses.

Harri Potteri laager

Laagripäevad olid jagatud kolme põhiossa. Enne-lõunasel ajal toimusid tunnid Harry Potteri raa-matu ainetel. Nõiajookide tund, kus noored kogu-sid metsast söödavaid taimi ja segasid nn professorijuuresolekul kokku oma võlujoogi. Igat erinevattaime jooki visates sooviti omadusi, mida see ainevõiks joogile anda, pärast muidugi prooviti kajoogi omadusi. Mustade jõudude vastase kaitsetund, kus noored meisterdasid erinevatest mater-jalidest unepüüdjaid ja draakoni silma, mis kait-seksid kurjade vaimude eest. Muundamise tunnis,õpetati noortele tajumist ka teiste meeltega pealenägemise ja läbi grupitegevuste usaldama omakaaslasi. Samuti valmistati oma majadele vapid,nii nagu ka raamatus kirjas.

Peale lõunat toimusid tulepeekri mängud, mis igapäev olid erinevad. Lisaks toimusid veel teate-võistlused, rabamatk, võistlused vees jne.

Pärast õhtusööki oli aeg seltskondlikeks tege-vusteks ja mängudeks. Meeldejäävaks kujunesmaskiball, kus kõik noored said ennast mõneksHarri Potteri raamatu tegelaseks maskeerida.

Tagasisidelehtedest selgus, et noortele oli unus-tamatu mulje jätnud ka öine maastikumäng, kusHarry Potteri raamatust võetud neli maja omava-hel võistlesid.

Nii nagu ka raamatule üha uusi järgesid tuleb, niiootavad ka lapsed juba põnevusega järgmist laag-rit. Harry Potteri temaatika sobis suurepäraseltsellise laagri korraldamiseks.

Tantsulaager

See laager oli mõeldud meie kõige noorematele,laagris osales palju 2. klasside lapsi. Nagu nimigiütleb, täitsid suurema osa päevast tantsutreenin-gud, millega alustati esimesel õhtul. Lapsedõppisid selgeks kaks täiesti uut tantsu: “Jump” ning“Aafrika”. Viimasel laagripäeval esineti värskelt-õpituga Paide tehisjärve ääres “Liivalinna päe-val”.

Laagrikoht oli fantastiline ja pakkus võimalusimõnusateks tegevusteks. Et treeningud liiga kur-navaks (sooja oli pidevalt 30 kraadi ringis) ja iga-vaks ei muutuks, sai pauside ajal järves ujuda ningkanuutada. Järve ääres sai ka käsitööga tegeleda.Juhendaja abil punuti trikotaaýiribadest kirjuidvöösid, valmistati “Aafrika” tantsu kostüüme ja

51


maaliti siidi, mis hiljem roosiks kujundati ningjuuksekummi külge kinnitati.

Õhtuti toimus mitmeid seltskondlikke tegevusi.Kantripeol õppisid lapsed kantritantsu, pidasidomatehtud kepphobustega maha teatevõistlusedning vastasid viktoriiniküsimustele. Toimus oma-loomingu konkurss, kus esitati nii omaloomingulisitantse kui väikeseid näidendeid. Samuti peetisaunaõhtut lõkke ja grillvorstidega. Korraldati rüt-mivõistlus erinevatel, omavalmistatud rütmi-pillidel. Ühel hommikul käisime ka rabamatkal,kus nägime kahte erinevat raba ja oh õnne, esi-mesed mustikad olid laudtee ääres valmis saanud.See oli mõnus jalutuskäik, vahelduseks pidevalehüppamisele.

Vaatamata väsitavatele treeningutele jätkus lasteljõudu enne magamaminekut uuesti tantsumuusikatnuruda, et õpitu ikka paremini meelde jääks. Esi-nemine läks loomulikult hästi, lapsed olid kogulaagri aja tublid, pererahvas armas ja abivalmisning juba tahaks järgmist suve ja päikest!

Kokkuvõttes võib lugeda 2005. aasta suvelaagridigati kordaläinuks.

Kõiki laagreid jäävad meenutama pildigaleriidTallinna Noorsootöö Keskuse kodulehelwww.taninfo.ee

Silver PramannTel 641 [email protected]

TOOLSE NOORTELAAGER

Sellel suvel toimus Pyladese Toolse noortelaageresimest korda.

Uus koht ja loodus pakkusid uut ja põnevat tegevust.

Toolsel toimusid erineva suunitlusega vahetused,meeldejäävamaks võib pidada filmi- ja kunsti-laagri vahetusi.

Filmilaagris valmis noortel seitsme päevaga filmkonnadest. Kuna Toolse laagri ümbruses neid paljuelutses, siis sündis stsenaariumi idee kohapeal.Moodustati töörühmad, kes siis oma fantaasiatkasutades filmiklipid valmis tegid.

Hiljem sobitati klipid kokku ning film saigi valmis.

Kunstilaager kasutas kohaliku firma “Aeroc” ehi-tusmaterjale ning tegi neist muljetavaldavaidtaieseid, mis muutsid Toolse laagri sisekujundusemärgatavalt huvitavamaks. Kujundatud sai pavil-joni põrand, kuhu igaüks sai maalida oma ette-kujutuse ilust.

Loomulikult ei puudunud muudki laagriellu kuu-luvad tegevused nagu ujumine, etlemise-näitlemisekool, pallimängud, kiired teatevõistlused jne. KaPlaybox, kus noored said rahuldada oma esinemis-vajadust.

Erinevad maastikumängud tutvustasid Toolse loo-dust, mis on väga mitmekülgne ja pakub looduse-sõbrale palju uut ja huvitavat.

Lõkkeõhtud kitarri saatel panid laulma nii mõne-gi noore, kes eelnevalt oli arvanud, et ega ta laul-da ei oska.

Kokkuvõttes võiks öelda, et laager läks korda.Noored ja kasvatajate tiim sulas ühte ning jubamõne aja pärast saadakse jälle kokku.

Eero KiipliToolse Noortelaagri [email protected]

52


MERELAAGER LAOKÜLAS

MTÜ Noorte Mereklubi Laoküla Merelaagris toi-mus neli laagrivahetust, igas 36 laagrilist.

Laagri mereline iseloom avaldus põhitegevusenapurjetamisõpetuses, toimus aga ka hulgaliselt muidüritusi, millest võtsid osa kõik lapsed.

– Ekskursioon praamlaevale “Vana Tallinn”Tutvuti muu hulgas ka laeva kaptenisilla jamasinaruumiga.

– Matkad PaldiskisseKõik vahetused käisid vähemalt korra (mõnesvahetuses tehti rühma kaupa lisaks mitu jalgsi-matka) 6 km laagrist eemal asuvas Paldiskiskommipoes ja tutvuti ka linnaga.

– ÖöhäiredLaste poolt väga oodatud ööhäire teema oli igasvahetus erinev. Toimusid öised maastikumän-gud ja lapsi “kimbutasid” ka Paldiski “kommi-onud”, kes laagriliste ühisrünnakuna tagasipeletati.

– Disko- ja lõkkeõhtu

– Neptunipidu

Traditsiooniline merelaagrite ja laevareiside üri-tus, mil Neptun koos abiliste ja näkineidudega ris-tib esmakordselt laagris (või laeval ametis) olnudja merd sõitnud lapsed.

Kostümeeritud, põneva ja üllatusterohke stsenaa-riumiga peo käigus avaldub laste iseloom, vaprusning arvamused tavaliselt kõige ehedamal kujul,peo lõpus saavad kõik värskelt ristitud vastava-sisulise tunnistuse.

– Piirivalvekordoni ja -laeva külastusKülastasime regulaarselt ka Paldiski Piiri-valvekordonit, kus tutvustati piirivalvurite iga-päevatööd ja räägiti merepiiri valvamisest. Olivõimalus jälgida staabi tööd. Hea ülevaade saadika kasutusel olevatest relvadest. Nauditi kaunistvaadet Pakri poolsaarele uuest radaritornist.Jälituskoer Villu leidis üles ka kõik “kaduma-jäänud” laagrilapsed.

– EllujäämisõppusRahuoperatsioonide Keskusest oli laagrissetulnud ellujäämisinstruktor, kes õpetas lasteleerinevaid võimalusi ellujäämiseks metsas. Antiteadmisi ohtlikest taimedest ja loomadest ningsellest, kuidas käituda ohtlikes olukordades.

Eriti pöörati tähelepanu metsas orienteeru-misele ja kuidas teha ennast otsijatele metsasnähtavaks. Õpetati meisterdama vilesid, maga-mismatte, püstitama telki, küpsetama kartuleid,tegema tuld jne.

– Ekskursioon Rahuoperatsioonide KeskusesseROK-is näidati lastele kõike, millega tegele-vad rahusõdurid. Külastati sõdurikodu, sõidetisoomustransportööriga, vaadati filmi rahuval-vamise ajaloost ja Eesti osalusest rahuvalvemissioonides, tutvuti relvadega, vaadati üle

sõdurite uued eluruumid vastvalminud kasar-mus, söökla ja meditsiinikeskus.

– Kohtumine KutiMuti NoortelaagrigaNarkopreventatsiooni üritus. Õhtut juhtis VennoLoosaar. Üritus lõppes diskoga.

– Kohtumine mereväe esindajagaSaadi põhjalik ülevaade ajateenistusest, lae-vadest, relvadest, miinidest ja õppustest.

– TuletõrjeõppusLaagrit külastas Paldiski komando tuletõrje-auto. Tuletõrjujate abiga said lapsed kuuldaerinevatest võimalustest ja vahenditest, midakasutatakse tule kustutamisel. Loomulikult saidkõik soovijad ka ise “tuld kustutada” ja vahusees möllata.

– KinoõhtudEsmakordselt oli laagris võimalik ka suureltekraanilt filme vaadata. See võimalus oli 1 kordvahetuse jooksul.

– Sõitmine erinevate veesõidukitegaÜlimalt populaarseks osutusid vaikse ilmaga(purjetamiseks sobimatu) korraldatud tuubi-,banaani- ja veesuusasõidud.

– Kohtumine Euroopa veemotospordi meistri Lembit Aaslav-Kaasik juunioriga

Kohtumine oli seda meeleolukam, et tegemiston meie laagri kunagise kasvandikuga. Lastepoolt vaadati põhjalikult üle nii paat, karikaskui ka medal. Soovijad said autogrammimütsile, särgile või paljale ihule.

– Mitmesugused võistlused

Kompleksvõistlus – mereterminoloogia alaneviktoriin (kogu võistkonnale), sõlmedevõistlus,viskeliini heitmine, õhupüssist märkilaskmine,

53


ujumine, jooks, merest leitud saapa viskamine.

Purjetamisvõistlus – iga vahetuse parimad kahespaadiklassis (“Optimist” ja “Kadett”) selgitati väljaminimaalselt kolme, maksimaalselt seitsme sõidualusel. Võistlusrada koosnes kolmest traditsioo-nilisest poist, arvestust peeti olümpia purje-regattide punktisüsteemis.

Sõlmedevõistlus – laagri jooksul omandati mit-meid merel kasutatavaid sõlmi, õpiti neid kiirestitegema ning saaadi selgeks nende kasutusvõi-malused nii merel kui maal. Võistlus toimus kii-ruse peale, teha tuli järjest 7 sõlme.

Ujumisvõistlus – toimus ainult soodsa ilma ja sobivaveetemperatuuri korral.

Teatevõistlused – toimusid laagripäevade jooksulja vastavalt ilmastikuoludele.

Maastikumäng – orienteerumine mereäärsel maas-tikul.

Laskmisvõistlus õhupüssidest.

Lauatennise võistlus – turniirisüsteemis.

Sõudmisvõistlus.

Prügikorjamise võistlus – parim võimalus laagriterritoorium kiiresti kommipaberitest puhtakssaada.

Lisaks veel mõned õhtupoolikuti soovi olemasolulaset leidnud tegevused: pallimängud, koroona,sulgpall, maalimine, lauamängud, laptuu, “kartul” jt.

Kokkuvõttes võime lugeda 2005. aasta laagrisuve“Merelaagri” jaoks kordaläinuks, raskustest aita-sid üle kasvatajatepoolne positiivne suhtumine jaentusiasm ning ääretult tublid ja abivalmid lapsed!

Kontaktandmed:[email protected] Aaslav-Kaasik

54

Kokkuvõtteks

KOKKUVÕTTEKS

2005. aasta laagrisuve kohta võib öelda, et noorte-laagrite korraldajad ja noortelaagrites osalenudnoored jäid laagrisuvega rahule. Kuigi suvi ei olnudsellel aastal nii ilus kui eelmisel ning rannas ja veessaid lapsed olla vähem, jäi laagrikülastustest jaaruannetest kõlama optimism – laagrisuve peetikordaläinuks.

Huvitavamad ja mitmekesisemad laagriprogram-mid on andnud laialdase valiku leida just omahuvidele vastav noortelaager või laagrivahetus, misteeb noorele laagrisuve veelgi meeldejäävamaks.

Korraldajad tänavad nii Hasartmängumaksu Nõu-kogu toetuse eest kui ka Haridus- ja Teadusminis-teeriumi ja Eesti Noorsootöö Keskust abi eestnoorte tervistava puhkuse korraldamise koordi-neerimisel ning loodavad ka edaspidi projektijätkamist.

Eriti täname noortelaagrite korraldajaid ja laagri-kasvatajaid vastutusrikka ning tänuväärse töö eestnoortelaagrite organiseerimisel ja läbiviimisel.

Aitäh kõigile!

55

56

Documents

Noorte tervistav puhkusrahvatervis.ut.ee/bitstream/1/1480/1/Kurve2006.pdfpuhkus 2005” detsember 2004. Projekt sisaldas taotluse 33 881 noorele laagrituusiku toetamiseks (sealhulgas