Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2019“ lõpparuanne
1. Koondaruanne
Noorte arv Laagripäevi Summa
1. Soodustuusikute toetus 11,00 eurot laagripäev 2 719 19 591 215 499,40 €
2. Püsilaagrite toetus 5,40 eurot laagripäev 18 114 140 352 757 901,60 €
3. Projektlaagrite toetus 2,70 eurot laagripäev 8 449 65 909 177 954,30 €
4. Noortekohtumised 1 798 234 022,00 €
5. Toetus noortelaagrite juhtide ja kasvatajate pädevuse suurendamiseks
40 963,14 €
KOKKU 31 080 noort
225 852 1 426 340,44 €
HMN toetus 1 400 000,00 €
ENTK toetus 26 340,44 €
2. Sisuaruanne Haridus- ja Teadusministeerium eraldab Eesti Noorsootöö Keskusele iga-aastaselt rahalisi vahendeid toetamaks noorte tervistavat ja arendavat puhkust projekt- ning noortelaagrites üle Eesti. 2019. aastal toetati laagrite tegevust ning laagri juhatajate ja -kasvatajate pädevuste suurendamist 1 400 000,00 euroga. Lisaks toetas projekti tegevusi Eesti Noorsootöö Keskus oma vahenditest summas 26 340,44 eurot. Tegelik toetuse vajadus on summas 1 442 064,44 eurot, mis on arvestatud koos ületäituvustega, mida käesoleval aastal kahjuks toetada ei olnud võimalik. Lisaks ei ole antud summasse arvestatud ka kevadised, sügisesed ja talvised vahetused, mille toetamise järele on tegelikult laagritel ka soov ja reaalne vajadus olemas. 2019. aasta seisuga on reaalne koondprojekti toetuse vajadus ilma laagripäeva maksumust tõstmata on 1 500 000,00 eurot, kuna juurde on tulnud mitmeid püsi- ja projektlaagreid. Kui me tõstaksime püsilaagrite toetuse 6 eurole, soodustuusiku 12 eurole ning projektlaagrite toetuse 3 eurole, oleks toetussumma vajadus 1 749 022,00 eurot. Noortelaagrites osalevad enamasti noored vanuses 7-16, keda on kokku 143 435. Koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ tegevustes osales 2019. aastal 30 782 noort, mis moodustab kõige enam laagriteenust kasutanud noorte arvust 21,5% ning noorte koguarvust (vanuses 7-26) 11,2%. Kõikidest laagritegevustes osalenud noortest said selleks võimaluse ka 2 719 vähemate võimalustega noort, kes on pärit lasterikastest või toimetulekuraskustega peredest, asenduskodudest või kellel on (hariduslik) erivajadus. 2019. aastal said riikliku toetuse 84 laagrikorraldajat ja 2 hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud kooli, millega suurendati noorte- ja projektlaagrite kvaliteeti ning kättesaadavust noorte sihtgrupile. 2019. aastal korraldati koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ raames noortelaagrite juhtide ja kasvatajate pädevuste suurendamiseks 18 laagrikasvataja või – juhataja koolitust, 2 koolitus-seminari laagrijuhtidele Kurgjärve ja Tuksi noortelaagrites, 1 koolitus laagrijuhtidele ja –kasvatajatele ning 1 õppevisiit Georgiasse. Noortekohtumistest saab 2019. aasta taotlusvoorude tulemusena osa kokku 1 798 noort.
Püsilaagrites osales ligikaudu 7,6% kõikidest Eesti noortest ning 14,5% noortest vanuses 7-16, sh vähemate võimalustega noored. Kõige rohkem püsilaagrite tegevustes osalenud noori oli pärit Harjumaalt (57,7%), Tartumaalt (28,2%) ja Ida-Virumaalt (20,84%). Võrreldes varasema aastaga on Ida-Virumaa noorte osakaal tõusnud 4%-lt ligikaudu 20%-ni, kuna seal on lisandunud 2 püsilaagrit – Laagna ja Karjamaa. Kõige vähem osales püsilaagrites noori Saaremaalt (0,28%), Hiiumaalt (0,8%) ning Viljandimaalt (1,1%). Kõikidest maakondadest pärit noored olid püsilaagrites esindatud. 2019. aastal toimunud projektlaagri vahetustes osales ca 3,06% Eestimaa kõikidest noortest ning 5,9 % noortest vanuses 7-16. Taas oli projektlaagrites osalenud noortest kõige enam pärit Harjumaalt (53,9%) ja Tartumaalt (16,1%) ning 8,2% olid Pärnumaa noored. Kõige vähem osales projektlaagrites noori Järvamaalt (0,44%), Hiiumaalt (0,45%) ja Saaremaalt (0,47%). Kõikidest maakondadest pärit noored olid projektlaagrites esindatud.
2.1. Soodustuusikute jagunemine
Soodustuusikute toetuse suurus oli 11,00 eurot laagripäeva kohta. Võrreldes 2018. aastaga, jäi
laagrituusiku maksumus samaks.
2019. aastal kasutati kokku 2 719 soodustuusikut, et toetada lasterikaste ja vähekindlustatud perede ning
asenduskodu laste noortelaagrites osalemist, mida on võrreldes varasema aastaga ca 10% rohkem
(2 453). Projekti kaudu toetati ka 2 hariduslike erivajadustega noortele mõeldud üldhariduskooli - Porkuni
Kool ja Tartu Maarja Kooli juures tegutsev tugikeskus, mille laagrivahetustes osales kokku 51 keskmise
või raske puudega noort.
Võrreldes 2018. aastaga kasutati soodustuusikuid 2019. aastal 266 võrra rohkem. Tuusikute arvu
suurenemine on ilmselt seotud haldusreformi järgsete muudatuste stabiliseerumisega. 2018. aastal
nägime ette soodustuusikute arvu suurenemist ning prognoos ka täitus 100%. Tegelik vajadus
soodustuusikute järele oli 2 736, seega ainult 17 noore puhul ei olnud meil võimalik soodustuusikut
pakkuda. Suure tõenäosusega 2020. aastal soodustuusikute arv tõuseb veelgi, kuna uued lisandunud
noortelaagrid planeerivad samuti soodustuusikuid võtta, mida nad esimesed tegevusloaga
tegutsemisaastal ei julgenud veel teha. Probleemkohana toovad püsilaagrid välja, et soodustuusikute
broneerimine on endiselt üsna ebaselge (kuigi parem, kui 2018. aastal) ja info laagritele noorte ning nende
potentsiaalsete (hariduslike) erivajaduste osas jõuab liiga hilja. Seetõttu tuleb teha rohkem tööd kohalike
omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatega, et nad saadaksid laagritele vajaliku info piisavalt ette, et
laagris ei tekiks olukorda, kus noori ei saa nende erivajadustest tulenevalt vastu võtta ja neile ning teistele
noortele piisavat turvalisust tagada.
Tabel 1. Soodustuusikute jaotus püsilaagrite kaupa
Jrk Püsilaager Noorte arv Laagripäevade arv Toetussumma
1. Viking-Tiigrid Noortelaager 330 2 813 30 943,00 €
2. KutiMuti Noortelaager 6 47 517,00 €
3. Rannapungerja Noortelaager 31 236 2 596,80 €
4. Urumarja Noortelaager 311 2 488 27 368,00 €
5. Pariisi Noortelaager 28 196 2 156,00 €
6. Kloogaranna Noortelaager 162 972 10 692,00 €
7. Pivarootsi Noortelaager 178 1020 11 217,60 €
8. Remniku Noortelaager 942 7021 77 231,00 €
9. Varemurru ja Pärlselja Noortelaager
148 945 10 395,00 €
10. Taevaskoja Noortelaager 92 649 7 139,00 €
11. Kotka Noortelaager 8 64 704,00 €
12. Veski Noortelaager 120 720 7 920,00 €
13. Uue Peedu Noortelaager 142 852 9 372,00 €
14. Valgemetsa Noortelaager 170 1 190 13 090,00 €
15. Porkuni Kool 36 288 3 168,00 €
16. MTÜ Tartu Maarja Tugikeskus 15 90 990,00 €
KOKKU 2 719 19 591 215 499,40 €
2.2. Laagrituusikute toetus püsilaagrites
Toetuse suurus oli 5,40 eurot laagripäeva kohta. Võrreldes 2018. aastaga, jäi laagrituusiku maksumus
samaks.
Eesti Noorsootöö Keskus eraldas 25 püsilaagrile vahetusteks kokku 18 114 tuusikut, mis on 252 võrra
vähem, kui 2018. aastal (18 366 tuusikut). Tavatuusikute arv vähenes suuresti soodustuusikute
suurenemise arvelt, seega üldine noorte osalus püsilaagrites oli tegelikult samas suurusjärgus, mis
möödunud aastal. 2019. aastal kahjuks ei õnnestunud rahaliste vahendite puuduse tõttu toetada kõiki
laagrivahetusi, seega tegelik vajadus suurema toetuse järele on hoopis suurem ning ideaalis võiksime
toetada kõiki laagrivahetusi täies mahus ja tuleviku perspektiivis tõsta ka päevamaksumust.
Tegelik püsilaagrite vajadus tavatuusikute osas oli ainult suvevahetuste jaoks 18 322 noore ning 142 242
laagripäeva. Toetussumma vajadus oleks ideaalis olnud 2019. aasta suvevahetusteks 768 106,80 eurot,
kuid hüvitada saame ainult summas 757 901,60 eurot. Usutavasti järgmisel aastal julgevad laagrid
rohkem kohti broneerida ning sestap on toetuse reaalne vajadus tegelikult suurem – sealhulgas siis
arvestada juurde ka kevad-, sügis- ja talvevahetused.
9-l noortelaagril 25-st oli probleeme vahetuste täituvusega, 5 noortelaagrit oli aga ületäituvusega,
ülejäänud täitsid oma prognoositud mahud täpselt. Püsilaagrite tegevustes osales ligikaudu 7,6%
kõikidest Eesti noortest ning 14,6% noortest vanuses 7-16, sh vähemate võimalustega noored. Nende
laagrite puhul, kellel oli planeeritust rohkem noori, ei saanud kahjuks vahendite puuduse tõttu ületäituvust
toetada.
2020. aastaks saab prognoosida püsilaagri tuusikute arvu suurenemist veelgi, kuna 2019. aastal
lisandunud püsilaagrid oskavad järgmiseks aastaks oma tuusikuid paremini planeerida ning soovivad
oma laagri täit potentsiaali paremini ära kasutada.
Tabel 2. Laagrituusikute toetus püsilaagrites
Jrk Püsilaager Noorte arv Laagripäevade arv Toetussumma
1. Viking-Tiigrid Noortelaager 590 4 892 26 416,80 €
2. KutiMuti Noortelaager 709 5 543 29 932,20 €
3. Madsa Noortelaager 1 525 12 255 66 177,00 €
4. Tuksi Noortelaager 840 9 380 50 652,00 €
5. Paunküla Noortelaager 840 5 700 30 780,00 €
6. Rannapungerja Noortelaager 432 3 216 17 366,40 €
7. Urumarja Noortelaager 520 4 160 22 464,00 €
8. Pariisi Noortelaager 198 1 508 8 143,20 €
9. Kloogaranna Noortelaager 700 4 990 26 946,00 €
10. Pivarootsi Noortelaager 444 2 926 15 800,40 €
11. Remniku Noortelaager 589 4 298 23 210,00 €
12. Vihasoo Noortelaager 517 3 572 19 288,80 €
13. Kurgjärve Noortelaager 1 738 13 957 75 367,80 €
14. Varemurru ja Pärlselja Noortelaager 960 6 550 35 370,00 €
15. Piiri Noortelaager 1 540 10 230 55 242,00 €
16. Taevaskoja Noortelaager 325 2 266 12 236,40 €
17. Karepa Noortelaager 1 065 8 080 43 632,00 €
18. Kotka Noortelaager 712 5 456 29 462,40 €
19. Veski Noortelaager 820 6 440 34 776,00 €
20. Uue Peedu Noortelaager 1 270 9 390 50 706,00 €
21. Mäe-Kääraku Noortelaager 165 1 408 7 603,20 €
22. Valgemetsa Noortelaager 485 3 395 18 333,00 €
23. Laagna Noortelaager 470 5 340 28 836,00 €
24. Karjamaa Noortelaager 540 4 500 24 300,00 €
25. Sparta Laagrid 120 900 4 860,00 € KOKKU 18 114 140 352 757 901,60 €
2.3. Laagrituusikute toetus projektlaagrites
Toetuse suurus oli 2,70 eurot laagripäeva kohta. Võrreldes 2018. aastaga, jäi laagrituusiku maksumus
samaks.
Eesti Noorsootöö Keskusele esitati 62 taotlust ning 59 korraldajaga sõlmiti toetuse kasutamise lepingud.
Kolme korraldajaga ei olnud võimalik lepingut sõlmida, kuna laager kas ei vastanud noorsootöö seaduse
nõuetele või ei olnud vajalikku kohaliku omavalitsus tegevusluba õigeaegselt taotletud (min 2 kuud enne
tegevuse algust), mistõttu ei olnud neid korraldajaid võimalik toetada.
Projektlaagritele eraldasime 2019. aastal kokku 8 449 tuusikut. Võrreldes varasema aastaga on seda 924
võrra vähem (2018. aastal 9 373). Tuusikute arvu vähenemine on seotud püsilaagrite lisandumisega, sh
üks püsilaager tegutses varasemalt ka projektlaagrina väga suures mahus. Tegelik tuusikute vajadus oli
8 651 noorele, kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei saanud rohkem ületäituvust toetada. Kuna
sellel aastal toetasime ainult suvevahetusi, siis reaalne toetuse vajadus on ilmselt suuremale hulgale
noortele.
16-l projektlaagril 59-st oli probleeme vahetuste täituvusega, 16 projektlaagrit olid aga ületäituvusega,
ülejäänud täitsid oma prognoositud mahud täpselt. 2019. aastal toimunud projektlaagri vahetustes osales
ca 3,06% Eestimaa kõikidest noortest ning 5,9% noortest vanuses 7-16.
Ühe projektlaagri (MTÜ Linnaaluste küla perenaiste selts) puhul tuvastasime suure rikkumise, mistõttu
peavad nad suurema osa toetusest tagasi maksma. Nimelt korraldas laager vastupidiselt noorsootöö
seaduses sätestatule 3-4 päevaseid laagreid ja meile näitas 6 ööpäevaseid. Kontrollisime saadud vihjele
tuginedes infot ning ka laager tunnistas oma eksimust. Kogu konkreetse laagri kontrolliga seotud
kirjavahetus on salvestatud ühiskettale, et oleks tõendusmaterjale ka tuleviku tarbeks. Hetkeseisuga on
laager arvamusel, et 2020. aastal nad toetust meilt ei küsi ning nõukoda ja HTM on seisukohal, et antud
laagrile toetuse eraldamine tulevikus on võimatu, kuniks nad ei ole oma dokumentatsiooni,
raamatupidamist (sularahatehingud, kolm erinevat pangakontot, kuhu rahad laekuvad jne) ja hooneid
korda teinud (hooned ei vasta Päästeameti nõuetele ning neil puuduvad kehtivad kasutusload).
Tabel 3. Laagrituusikute toetus projektlaagrites
Jrk Projektlaager Noorte arv Laagripäevade arv Toetussumma
1. Eesti Optimist Klassi Liit 60 420 1 134,00 €
2. Endla Turismitalu OÜ 20 120 324,00 €
3. Fän Clab MTÜ 150 900 2 430,00 €
4. Mittetulundusühing Arabesk 54 360 972,00 €
5. MTÜ Just Tants 40 250 756,00 €
6. MTÜ Kristjan Palusalu Spordiklubi 65 650 1 755,00 €
7. MTÜ Linnaaluste küla perenaiste selts 262 1803 4 868,10 €
8. MTÜ Loomekoda 90 540 1 458,00 € 9. MTÜ OleLukoe 408 3128 8 445,60 €
10. MTÜ Orca Swim Club 169 1014 2 737,80 € 11. MTÜ Sirtsucamp 120 810 2 187,00 € 12. MTÜ Spordikool Bushinkan 25 250 675,00 € 13. MTÜ Tallinna Võrkpalliklubi 323 2850 7 695,00 € 14. MTÜ TIMkool 50 500 1 350,00 € 15. MTÜ Urban Style 669 4475 12 082,50 € 16. MTÜ Võimlemisklubi Piruett 320 2280 6 156,00 € 17. MTÜ Võimlemisklubi "Rütmika" 170 1020 2 754,00 € 18. MTÜ Võrkpalliklubi Täht 280 2240 6 048,00 € 19. Noorte Mereklubi MTÜ 160 1880 5 076,00 € 20. Orienteerumisklubi Põlva Kobras 40 320 864,00 € 21. Pidu&Söök OÜ 100 600 1 620,00 € 22. Rakvere Spordikool 415 2905 7 843,50 € 23. Siili Palliklubi MTÜ 250 3000 8 100,00 € 24. Spordiklubi Lukas Basket MTÜ 300 3000 8 100,00 € 25. Spordiklubi "DO" 300 1950 5 265,00 €
Jrk Projektlaager Noorte arv Laagripäevade arv Toetussumma
26. Spordiklubi Newox 225 2250 6 075,00 € 27. Spordiselts Altis 0 0 - € 28. Tallinna Spordiselts Kalev 110 1100 2 970,00 € 29. Viljandi Spordikool 428 3264 8 812,80 € 30. Võimlemisklubi Janika MTÜ 200 1200 3 240,00 € 31. Võrkpalliklubi Viktooria MTÜ 77 539 1 455,30 € 32. MTÜ Sulgpalliklubi Triiton 70 1540 4 158,00 € 33. MTÜ Tartu Spordiselts Kalev 80 960 2 592,00 € 34. OÜ Roosa Tank 15 90 243,00 € 35. Eesti Veespordialade Kool MTÜ 27 243 656,10 € 36. SA Eesti Tantsuagentuur 60 360 972,00 € 37. MTÜ Tamsalu Tantsulaager 100 1000 2 700,00 € 38. MTÜ Tantsuklubi Agneta 10 70 189,00 € 39. MTÜ Lõimeleer 62 372 1 004,40 € 40. MTÜ Hiiumaa Lastekaitse Ühing 80 560 1 512,00 € 41. MTÜ Real Aikido Eesti Keskus 35 315 850,50 € 42. MTÜ Spordiklubi TATS 150 900 2 430,00 € 43. MTÜ Tabasalu Ujumisklubi 38 228 615,60 € 44. MTÜ Tantsuklubi Shaté 220 1770 4 779,00 €
45. MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi 201 2266 6 118,20 €
46. MTÜ Ühing IRIS 90 540 1 458,00 € 47. Põlva Spordikool 60 540 1 458,00 € 48. Pärnu Spordikool 180 1185 3 199,50 € 49. Seikluspunkt MTÜ 60 360 972,00 € 50. Toni Judokool EST MTÜ 47 376 1 015,20 € 51. Tramburai ja Bamba MTÜ 90 540 1 458,00 € 52. Tsirkusestuudio Folie MTÜ 50 400 1 080,00 € 53. Võru Spordikool 165 1020 2 754,00 € 54. MTÜ TP Laulukool 40 280 756,00 € 55. Loov Noor MTÜ 24 144 388,80 € 56. MTÜ Toolse Okkad 103 618 1 668,60 € 57. MTÜ Aberg 55 385 1 039,50 € 58. Mustvee Valla Noortekeskus 30 210 567,00 € 59. Pärnumaa Spordiliit 427 2989 8 070,30 €
KOKKU 8 449 65 909 177 954,30 €
2.4. Noortekohtumised
Projekti „Noortekohtumised“ eesmärk on suurendada Eestis elavate ja erinevat emakeelt kõnelevate
noorte omavahelist suhtlemist, teineteise mõistmist ja arengut. Noortekohtumiste raames said kokku eesti
ja vene emakeelt kõnelevad noored, et ühiselt arutada huvipakkuvatel teemadel (populaarseimad:
keskkond, kultuur, sport, tervis, sh vaimne tervis, meeskonnatöö, nutivaba suhtlus). Kokku toetati 2019.
aastal 39 projekti, mille raames toimub kokku 61 noortekohtumist. Toetatud noortekohtumiste raames
said projekti raames omavahel kokku 1 551 eesti ja vene kõnekeelega noort, et koos huvipakkuvaid
teemasid õppida. Kvaliteediseminaridel osales kokku 117 inimest, sh 85 noort. Infoseminaridel osales
kokku 50 inimest, sh 24 noort, Idee45 projektikirjutamise koolitustel osales kokku 170 inimest, sh 138
noort. Projektivisiite viidi 2019. aastal läbi kokku 13. Kõikidest tegevustest on kasu saanud 2019. aasta
taotlusvooru järel või saavad kasu 2020. aastal 1 972 inimest, sh 1 798 noort. Toetussummana eraldati
2019. aastal noortekohtumiste korraldamiseks 190 555 eurot ning ülejäänud projekti summa 43 467 eurot
kulus korralduse peale, sh personalikulud.
I kvartalis viidi läbi kvaliteediseminar Tartus, kus osales 23 inimest, sh 17 noort. Toimus 3 infoseminari –
20.02.2019 Tartus, 22.02.2019 Tallinnas ja 26.02.2019 Jõhvis. Kokku osales infoseminaridel 50 inimest,
sh 24 noort. Toimus ka projektikirjutamise koolitus Idee45 (08.-10.03.2019 Peetris), kus osales kokku 85
inimest, sh 64 noort. 15.02.2019 sai alguse kampaania „Sõbralikkuse saadikud“, mille raames
tutvustatakse Noortekohtumiste projektitegijaid ning jagatakse kogemusi. Esimese kahe sõbralikku
saadiku tutvustus jõudis sotsiaalmeedia vahendusel 3 000 inimeseni. Noortekohtumised leidsid esimeses
kvartalis kajastust üleriiklikus meedias – projekt „Õpime loodusega“ ETV+ hommikusaates ja Raadio 4-s
ning projekt „Скаут друг всем и брат всякому другому скауту“ venekeelses ERRis. Esimeses kvartalis
jõudis noored.ee blogisse kuue projekti kajastus, kahe projekti puhul on tegemist põhjaliku ülevaatega
projektitegevustest igapäevaselt – noortekohtumisi tutvustavaid postitusi jõudis esimeses kvartalis
blogisse 12.
II kvartalis toimus 2019. aasta I taotlusvoor, kokku esitati 19 projektitaotlust, millest 10 olid eestikeelsed,
7 venekeelsed ja 2 inglise keelsed. Korduvtaotlejaid oli 11, uusi taotlejaid 8 ning uutest 2 olid varem
osalenud programmis partneritena. Kokku rahastati I taotlusvoorus 19 projekti summas 95 519 eurot.
Projektide raames korraldatakse 2019. aasta jooksul 29 noortekohtumist, 197 päeva jooksul 725-le
noorele. Projektides lööb kaasa 41 noortejuhti. Taotlejatest 4 olid noortegrupid, 4 mittetulundusühingut, 6
kooli, 3 noortekeskust ja 2 huvikooli. Lisaks toimus 2 kvaliteediseminari – 21.05.2019 Tallinnas ja
12.06.2019 Tartus, kus osales kokku 51 inimest, sh 37 noort. Viidi läbi 4 projektivisiiti. Kampaania
„Sõbralikkuse saadikud“ jätkus. Avalikkuse ette jõudsid viis sõbralikkuse saadikut ja keskmine ulatus ühe
saadiku puhul Facebookis on 1 200 inimest. Noortekohtumisi tutvustavaid blogipostitusi jõudis noored.ee
veebilehele teises kvartalis neli. Kohalikes ajalehtedes oli kolm projektikajastust:
1) Lääne-Harju Valla Leht, lk 4 projekt "Minu karjäär algab täna" - https://laaneharju.ee/documents/17842239/22527277/06_2019_l%C3%A4%C3%A4neharju+leht_est_veebi.pdf/a959069d-3436-4730-a97f-566d1321a035
2) Mustvee Valla Teataja, lk 3 projekt "Väärtuskasvatus läbi mängude" https://mustveevald.kovtp.ee/documents/17771826/18682294/mustvee+valla+teataja+mai+2019.pdf/d8fd05c9-e215-47f2-82c8-682b6f1ce70f?fbclid=IwAR3jiBq9jfDezYP0bDxJiwlBMneNmhtfwpCDzp199T-pUv4WPEmF0pN0UkM
3) Tapa valla teataja "Sõnumed", lk 4 projekt "Stories of a Generation"
https://www.tapa.ee/documents/100755/22488544/%21Sonumed04.pdf/ad9f6eae-4384-4646-a027-4bfaf16e3bff
III kvartalis valmis programmi Noortekohtumised mõju-uuring, mille viis läbi Balti Uuringute Instituut. Viidi
läbi 6 projektivisiiti. Jätkus kampaania „Sõbralikkuse saadikud“ ning kolmanda kvartali lõpuks on jõudnud
avalikkuse ette 8 saadikut. Noortekohtumisi tutvustavaid blogipostitusi jõudis noored.ee veebilehele
kolmandas kvartalis kaks. Kohalikes ajalehtedes oli kolm projektikajastust:
1) Ajaleht Läänlane, projekt „Hobid reaalsesse ellu“ http://www.laanlane.ee/2019/06/27/noortekohtumiste-projekt-hobid-reaalsesse-ellu-toi-kokku-nova-ja-ida-virumaa-koolid/
2) Rõuge valla teataja Mägede Hääl lk 3, projekt „Saame looduses hakkama“ - https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/22689762/09+M%C3%A4gede+H%C3%A4%C3%A4l_04-07_2019.pdf/8d65a2a5-778c-43b2-a0e1-6c16daf383f4?version=1.0
3) Rõuge valla teataja Mägede Hääl lk 3, projekt “Inimene looduse peeglis” – https://rouge.kovtp.ee/documents/822972/22689762/11+M%C3%A4gde+H%C3%A4%C3%A4l+22-08-2019.pdf/23b38c65-400d-4d3e-a836-115d2ef36477?version=1.0&fbclid=IwAR2nsioM134jY6ylXIMNSpYg6P-IE13JcPyaAyKpCdADcLF8cMOJuYMdgP4
Üleriiklik kajastus oli stolitsa.ee veebis -
http://stolitsa.ee/258494?fbclid=IwAR1stPWtAKC9npD51LkS5KL5h5-DafB7TRMkpKZz-TY8Jg-
FMxs3D6V5X_g#img-258505.
IV kvartalis korraldati projektikirjutamise koolitus Idee45 Peetri Lasteaed-Põhikoolis 09.-11.10.2019, kus
osales 85 inimest, sh 73 noort. Programmi Noortekohtumised 2019. aasta II taotlustähtaeg oli 01.11.2019,
kus esitati 31 projektitaotlust, millest 21 olid eestikeelsed, 9 venekeelsed ja 1 inglise keelne.
Korduvtaotlejaid oli 23, uusi taotlejaid 8. Kokku taotleti toetust 52-le noortekohtumisele ja 1 458 noorele
summas 175 354 eurot. Toetust eraldati 20 taotlejale summas 95 036 eurot. Noortekohtumiste raames
toimub 2020. aasta esimesel poolaastal 32 noortekohtumist 190 päeva jooksul 826-le noorele, projektides
osaleb 43 noortejuhti. Toimunud on kaks kvaliteediseminari II taotlusvoorus toetuse saanud
projektitegijatele – 19.12 Tallinnas ja 20.12 Tartus. Kokku osales kvaliteediseminaridel 43 osalejat,
nendest 31 on noored. Jätkus sõbrapäevale järgneval päeval alguse saanud kampaania „Sõbralikkuse
saadikud“, mille raames tutvustatakse Noortekohtumiste projektitegijaid ja jagatakse kogemusi. Nüüdseks
on avalikkuse ette jõudnud üksteist sõbralikkuse saadikut ja keskmine ulatus ühe saadiku puhul
Facebookis on 1200 inimest. Noortekohtumisi tutvustavaid blogipostitusi jõudis noored.ee veebilehele
neljandas kvartalis kaks.
Tegevus Mitu Kasusaajate arv
Kvaliteediseminarid 5 117 inimest, sh 85 noort
Projektivisiidid 13 -
Infoseminarid 3 50 inimest, sh 24 noort
Idee45 projektikirjutamise koolitused 2 170 inimest, sh 138 noort
Taotlused 2019 I ja II taotlusvoor 39 1 635 inimest, sh 1 551 noort
Toetussumma I ja II taotlusvoor 190 555,00 € Ibid
Noortekohtumised I ja II taotlusvoor 61 ibid
KOKKU 1 972 inimest, sh 1 798 noort
2.5. Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate pädevuse suurendamine
2019. a korraldati noortelaagrite juhtide ja kasvatajate pädevuse suurendamiseks 18 koolitust, 2 koolitus-
seminari laagrikorraldajatele, 1 koolitus laagrikasvatajatele ja –korraldajatele ning 1 õppevisiit
Georgiasse.
Jrk Tegevus Mitu Osalejate arv
1. Laagrikasvataja ja – juhataja baaskoolitused (min 32 ak tundi osakutse taotlemiseks)
18 538
2. Koolitus-seminar Kurgjärve Noortelaagris 18.-19.02.2019 1 61
3. Koolitus-seminar Tuksi Noortelaagris 26.-27.09.2019 1 61
4. Koolitus laagrikasvatajatele ning – korraldajatele 05.-06.12.2019 1 40
5. Õppevisiit Georgiasse 1 24 (22 Eestist ja 2 Valgevenest)
KOKKU 724
Tabel 4. Koolituskorraldajate toetus
Koolituskorraldaja Koolituste arv Osalejate arv Toetussumma
1. MTÜ Õppekeskus Skill 2 50 1 100,00 €
2. MTÜ Noorsootöö ja Noorsoohariduse Arendamise Ühing
3 102 2 200,00 €
3. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet 4 180 3 520,00 €
4. Fän Clab MTÜ 1 45 660,00 €
5. SA Õpilasmalev 1 60 1 320,00 €
6. MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla
6 86 1 892,00 €
7. MTÜ Koolituse 1 15 330,00 €
KOKKU 18 538 11 022,00 €
18.-19. veebruaril toimus koolitusprogramm Kurgjärve noortelaagris Võrumaal. Seminari jooksul võeti kokku koondprojekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2018“ andmed ning räägiti 2019. aasta osakutse taotlemisest. Lisaks anti ülevaate noortevaldkonna arengutest Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaeksperdi Aare Vilu poolt. Teemadena käsitleti veel Euroopa Solidaarsuskorpust, praktikantide võtmist laagrisse, noorteinfot ja Nopi Üles projekti, koostööd ja suhtlemist lapsevanematega ning räägiti ka 2018. aastal toimunud Valgevene õppevisiidist. Lisaks tutvustas uus püsilaager – Laagna – oma kompleksi ja tegevusi. Kokku sai seminarist osa 61 inimest. Tegemist oli esimese rahvusvahelise laagrikorraldajate seminariga, kuna osalejaid oli ka Valgevenest.
Sügisene seminar-koolitus toimus Tuksi noortelaagris Läänemaal 26.-27.09.2019. Seminari jooksul võeti
kokku koondprojekt „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2019“ ja anti ülevaade 2019. aasta
noorsootöötaja osakutse taotlusvoorust. Lisaks vahetati omavahel suviste laagrivahetuste kogemusi ja
lahendusi probleemolukordadele, mille abil oli võimalik koguda sisendit ka noortelaagri korraldaja
käsiraamatusse, ning tutvustati erinevaid tegevusi, mida on võimalik laagritel kasutada 2020. aasta
laagrisuvel – TalTech tegevused laagritele, YFU kodanikuhariduse töötoad, noorsootöötaja ametit
tutvustavad VR töötoad ning IKT alased võimalused laagritele. Kokku sai seminarist osa 61 inimest.
Soovijad said osaleda ka lisaprogrammis, mis viis Osmussaarele, sellest sai osa 29 inimest.
Vastavalt laagrikorraldajate tagasisidele läbi aruandluse ja külastuste korraldati 05.-06.12.2019
Haapsalus kahepäevane koolitus, kus käsitleti teemasid, mis laagrikorraldajatele on vajalikud. Teemad
olid järgmised – suhtlemine lapsevanematega ja ärevad lapsed laagris, lauamängude töötuba ning
eritoitustus laagrites. Koolitusest sai osa 40 inimest. Koolitus andis sisendit ka 2020. aasta alguses
ilmuvasse noortelaagri korraldaja käsiraamatusse.
Kuna mitmed laagrikorraldajad on oma aruannetes toonud vastava vajaduse välja, korraldati laagrite
arendamiseks ja rahvusvahelise koostöö edendamiseks õppevisiit Georgiasse. Selle eesmärk oli saada
inspiratsiooni tegevuste osas, mida laagrites pakkuda, tutvuda kohalike laagribaasidega, jagada ja saada
kogemusi laagrite korraldamisest Eestis ja Georgias ning kohtuda Georgia laagrikorraldajate
võrgustikuga. Õppevisiit toimus 06.-10.11.2019 ning delegatsiooni kuulus 22 Eesti laagrikorraldajat ja 2
Valgevene korraldajat. Õppevisiidi tulemusena toimub 17.-18.02.2020 Kurgjärve noortelaagris teine
rahvusvaheline laagrikorraldajate seminar-koolitus, kuna Georgia laagrikorraldajad ja noorteagentuur
tulevad ka seminarist osa saama. Täpne delegatsiooni suurus on veel selgumisel, kuid tõenäoliselt tuleb
Kurgjärvele viimaste aastate suurim hulk osalejaid. Ka Valgevene laagrikorraldajad kaaluvad seminaril
osalemist, kuid pole seda veel kinnitanud. Georgia õppevisiidi tulemusena korraldatakse 2020. aastal
Eesti, Valgevene ja Georgia ühislaager, mis hakkab tulevikus kolme riigi vahel asukoha mõttes roteeruma.
2020. aastaks planeeritakse laagrikorraldajate õppevisiiti Ukrainasse.
2019. aastal jätkus noortelaagri korraldaja käsiraamatu uuendamise protsess. Vanad materjalid uuendati,
mittekehtivad materjalid võeti maha, koguti sisendit koolitustelt ning laagrikorraldajatelt. Käsiraamat
valmib 2019. aasta lõpus ning 2020. aasta alguses avalikustatakse see peale keeltoimetust elektroonselt.
Käsiraamat saab ka ISBN koodi, et see oleks laiemalt leitav ja saaks suuremat kasutust.
Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate pädevuste suurendamine on kiiresti muutuvas ühiskonnas aina
suurema osatähtsusega ning seetõttu panustati 2019. aastal sarnaselt 2018. aastaga palju – seda siis nii
täiendava koolituse kui ka õppevisiidi näol. Lisaks on oluline välja tuua käsiraamatu uuendamine, mida
pole alates 2005. aastast tehtud. Oluline on sarnaste tegevustega jätkata ka tulevikus, sest see annab
võimaluse noorte- ja projektlaagreid veelgi enam arendada – kui meil on pädevad kasvatajad ja
laagrijuhid, on ka noortel paremad tingimused laagris.
2.6. Kokkuvõtted
2.6.1. Külastused
Seoses uue püsi- ja projektlaagrite lisandumisega suurendati suurel määral ka noorte- ja projektlaagrite
külastuste hulka. Kui 2018. aastal külastati kokku 25 noorte- ja projektlaagrit, siis 2019. aastal külastati
kokku 40 laagrit. Külastuste kava koostamisel lähtuti järgmistest valiku põhimõtetest:
1) möödunud aruandeaastal oli alatäituvus; 2) tegemist on uue taotlejaga;
3) viimase viie aasta jooksul ei ole külastatud.
Püsilaagritest külastati – Kotka Noortelaager, Mäe-Kääraku Noortelaager, Karjamaa Noortelaager,
Laagna Noortelaager, Tuksi Noortelaager, Vihasoo Noortelaager, Kloogaranna Noortelaager, Veski
Noortelaager, Sparta laagrid.
Hariduslike erivajadustega noorte üldhariduskoolidest külastati – Tartu Maarja Tugikeskust, mis tegutseb
Tartu Maarja Kooli kõrval.
Projektlaagritest külastati – MTÜ Kristjan Palusalu Spordiklubi, OÜ Roosa Tank, Pärnu Spordikool, Endla
Turismitalu, MTÜ Lõimeleer, Võrkpalliklubi Viktooria, Maadlusklubi Leo, MTÜ Bushinkan, MTÜ
Sirtsucamp, MTÜ TIMkool, MTÜ Fän Clab, MTÜ TP Laulukool, Eesti Optimist Klassi Liit, Võrkpalliklubi
Täht, MTÜ Noorte Mereklubi, Loov Noor MTÜ, MTÜ Tantsuklubi Agneta, Pidu&Söök OÜ, Viljandi
Spordikool, Tsirkusestuudio Folie, Mustvee valla Noortekeskus, MTÜ Tamsalu Tantsulaager, Rakvere
Spordikool, MTÜ Toolse Okkad, Spordiklubi Newox, Lauatenniseklubi Pärnu-Jaagupi, Suusaklubi Jõulu,
Võimlemisklubi Janika MTÜ, Tartu Spordiselts Kalevi Melliste vahetus, Eesti Veespordialade Kool MTÜ.
Mõnede laagrite külastused olid veel plaanis, kuid kahjuks nende vahetused jäid ära, mistõttu neid
külastada ei olnud võimalik ja võtame nad plaani 2020. aastal.
Külastatud laagritele ettekirjutusi ei tehtud ning olukord laagrites oli pigem hea või väga hea. 2019. aastal
külastasid laagreid lisaks ENTK peaekspertidele Laagrijuhtide Nõukoja liikmed, et olla ka ise rohkem
kursis sellega, mis toetatavates laagrites toimub.
2.6.2. Meediakajastused
Külastuste tulemusena valmis kolm laagrilugu – Bushinkan (https://entk.ee/spordilaagris-opetatakse-
distsipliini-ja-elatakse-nutivaba-elu/), Tsirkusestuudio Folie (https://entk.ee/tsirkuselaagri-korraldaja-terje-
bernadt-meil-on-justkui-perekond-see-pole-eesmark-aga-tsirkuses-on-ikka-nii/) ja Noorte Mereklubi
(https://entk.ee/merelaagris-opitu-annab-kaasa-oskused-ja-julguse-terveks-eluks/) kohta. Lood leidsid
kajastust lisaks ENTK lehele veel ka Haridusportaalis ja Postimehes.
Mai lõpus avaldati ENTK lehel artikkel lapsevanematele, kus on toodud välja punktid, mida nad peaksid
teadma laagritest ja mida tegema enne, kui oma lapse laagrisse saadavad (https://entk.ee/mida-
lapsevanemad-peavad-teadma-laagritest/). Samuti olid seal välja toodud ka laagrivahetused koos
kontaktidega, et laagrikoha leidmine oleks kiirem. Leidis kajastust veel teistes väljaannetes – Postimehe
Sõbranna portaal (https://sobranna.postimees.ee/6690461/koik-mida-pead-teadma-et-sa-ise-oma-
vosukese-laagrikogemust-ara-ei-rikuks) ning Postimees trükkis sama artikli ka paberlehes.
Omaalgatuslikult on laagrite teemal kirjutanud ka Postimees artikli, kuhu laps suveks laagrisse saata ning
küsinud ka meie laagrikorraldajatelt täiendavat infot (https://www.postimees.ee/6708325/kuhu-laps-
suveks-laagrisse-saata).
Peale aruannete esitamist tegime ka aasta kokkuvõtte ENTK lehel ja uudiskirjas (https://entk.ee/riik-
toetas-noorte-osalemist-laagrites-rohkem-kui-14-miljoni-euroga/), mis sai kajastust ka Tallinna noorteinfo
portaalis (https://www.tallinn.ee/est/noorteinfo/Uudis-Riik-toetas-noorte-osalemist-laagrites-rohkem-kui-
1,4-miljoni-euroga).
Novembris, peale laagrikorraldajate visiiti Georgiasse, avaldasime lühikokkuvõtte visiidist ka ENTK lehel
ja uudiskirjas (https://entk.ee/eesti-ja-valgevene-laagrikorraldajad-tutvusid-georgia-noortelaagritega/),
kus kirjeldasime põhilisi visiidi kõrghetki ja tulemusi.
2.6.3. Hinnang „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2019“ projektile
Koondprojekt „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2019“ õnnestus edukalt ning andis üle 30 000 noorele
võimaluse end arendada mitmekülgselt suviste laagrivahetuste jooksul. Kuna toetussummad jäid
võrreldes 2018. aastaga samaks ning juurde tulid mitmed püsi- ja projektlaagrid, siis sai laagrite
tegevustest osa ligi 2000 noort vähem kui varasemal aastal.
Laagrikorraldajad on ka sellel aastal motiveeritud seoses suuremate arenemisvõimalustega ning seetõttu
on korraldanud ka mitmekesisema programmiga laagrivahetusi. Laagri teemadest olid endiselt
populaarseimad sport ja sportmängud, matkamine, seikluslikud tegevused, viibimine looduses jne.
2020. aasta koondprojektiga soovitakse kindlasti jätkata nii täiendavate koolituste kui õppevisiitide
korraldamisega, et hoida laagrikorraldajate võrgustiku motivatsioon valdkonnas jätkata kõrgel ning anda
inspiratsiooni uute ja põnevate laagritegevuste väljamõtlemiseks või kasutamiseks oma programmides.
Lisaks on näidanud, et taoliste seminar-koolituste, koolituste ja visiitide tulemusena suureneb laagrite
vaheline koostöö ning võrgustik on pigem laienemise tendentsis. Võrreldes 2018. aastaga sai juba
seminar-koolitustest suurem hulk inimesi osa.
2020. aastaks prognoosime laagrituusikute arvu suurenemist eelkõige seetõttu, et tegelik vajadus kõikide
vahetuste toetamise järele on suur ning kõik laagrid ei kasutanud seoses esimese aastaga oma täit
potentsiaali veel ära. Mitmetel laagritel oli ka ületäituvus, mida me toetada kahjuks ei suutnud.