Harku valla ametlik häälekandja.

Ilmub kaks korda kuus.

Neljapäev,25.08.2011Nr. 16(288)

See selgub septembris, kas abivajadus on suurem võrreldes eelmise aastaga.TIIA SPITSÕNValla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja

TÄNA LEHES

Läinud nädalavahetusel toimusid nii Tabasalu Jazz kui Tabasalu päev. Seekord ühise üritusena, nimega Tabasalu päevad. ÜLO RUSSAK

Tabasalu päevad: meeleolu ja tegevust kõigile

Vääna mõisakooli direktriss Piret Jürna kinnitas, et nii tema kui pisikene Merilin jäid üritusega väga rahule. Eriti võimas oli ilutulestik, sellist pole varem nähtud.

Tabasalu päevade juht oli Harku valla mees, rohkem koolitajana tuntud Tauri Tallermaa. Temal publikust puudust ei olnud. 4x Ülo Russak

Süüa saab vardas grillitud sealiha ning maitsta koduõlut. / LK 4

KALEV KONSATilgu laada korraldaja

Sütemetsa tee sai valmisJuuli lõpus sai asfalt-katte Alasniidu asulat Tabasaluga ühendav Sütemetsa tee. / LK 2

Kuidas algab kooliaasta? Harku Valla Teataja uuris, kuidas ollakse vallas valmis uue õppeaasta alguseks. / LK 6

Harku mõis on müügisMaaülikool pani müüki aastakümneid bioloogia-instituudi koduna tun-tud Harku mõisa. Veidi üle 3-miljonilise alg-hinnaga enampakku-misel oleva mõisa uus omanik võib selguda septembri lõpus. / LK 4

Sabiine ütles, et tema on kuueaas-tane. Ja temale see Tabasalu päev hirm-sasti meel-dib.

Ürituse pea-korraldaja Terje Varem: “Tahan vallavalit-susele ainult jõudu soovi-da sellise üri-tuse läbivii-miseks. Ja tänada Kalev Konsat Taba-salu Jazzi korraldamis eest.”

vallaleht@harku.ee

Laupäeval, 20. augustil oli Tabasalu Jazzil esinemas neli ansamblit. Kuulajaid ja jazz-muusika nautijaid oli nagu varasematelgi aas-tatel poole tuhande ringis.

Võinuks olla ehk rohkemgi, aga samal õhtul toimus Tallinnas laululaval Eesti Vabariigi taasiseseisvumisele pühendatud kontsert Va-baduse Laul. Nii mõnigi jatsusõber oli muusikamaitset vahetanud, eelistades sel õhtul isamaalisi laule.

Tabasalu päevade üks korraldajaid, firma Global Media juht Leho Valmas: “Ühendada Tabasalu Jazz Tabasalu päevaga oli päris suur väljakutse. Huvitav väljakutse. Eks aeg annab natuke arutust, aga praegune arvamus on – läks korda.”

Poole rohkem kaupmehiVallavanem Kaupo Rätsepp: “Tahtsime

ühendada kaks üritust, Tabasalu Jazzi ja Tabasalu päeva. Idee on hea, järgmistel aastatel peame natuke rohkem vaatama kalendrisse – millised üritused samal ajal veel toimuvad. Siis võidavad kõik, nii vallarahvas, korraldajad kui ka esinejad.”

Pühapäeval oli aga Tui park rahvast täis. Tegelikult algas päev täituruga Osman Kebabi parklas. Kui eelmisel aastal oli seal ehk poolsada müüjat, siis sellel aastal oli neid topelt.

Global Media projektijuht, ürituse pea-korraldaja Terje Varem: “Võinuks olla veel teist nii palju, aga kauplemislaudu ei jätkunud. Igal juhul – idee töötab.”

Päev jätkus kontsertidega Tui pargis. Õhtu peaesinejad olid Outloudz ja Apelsin. Päev lõppes võimsa ilutulestikuga.

Võimas ilutulestikOma arvamuse ütles ka Tabasalu elanik

Kaidi Malk: “Osalesin ainult pühapäeval, laupäeval olin Tallinna Lauluväljakul koos kümnete tuhandete teiste eestlastega. Mulle meeldis eriti püromuusikal. See ilutulestik oli üks vahvamaid, mida ma olen näinud. Väga taba-valt oli kokku pandud ka kontsert. Outloudz oli nooremale ja nostalgiline Apelsin vanemale publikule. Eriti võimas oli finaalsaluut, mille taustal oli tunne, et me oleme ooperis. Saluut meenutas kohati teatri lage suure kristalllühtriga. Väga võimas!”

Püroshow korraldasid Harku valla mehed Jaanus Lembinen ja Steven Vaarmann.

Tabasalu päevade peakorraldaja Terje Varem: “Tabasalu päevade korraldamine Harku vallavalitsuse poolt on väga hea mõte, pakkuda oma valla inimestele sellise mõnusa ürituse. Olen kindel, et aastate jooksul muutub see Harku valla inimeste jaoks oluliseks ja oodatud sündmuseks. Eriti suur tänu kõigi poolt Kalev Konsale, Tabasalu Jazzi korraldajale.”

Ametlikel andmetel külastas Tabasalu päevi üle 4500 inimese.

2 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST Neljapäev, 25. august 2011

HARKU VALLAVOLIKOGU

Uus bussiliin alustab tööd Alates septembrist käivitub Saue, Harku valla koostöös ühistranspordiliin, mis hakkab ühen-dama Laagrit ja Harkut Tallinna linnaga.

Buss numbriga 112 hakkab sõitma Laag-rist läbi Harku Õismäele Rocca al Mare keskuse juurde. Tööpäeviti liigub buss 6 korda päevas Tallinna suunal ja tagasi Laagrisse. Marsruut kulgeb mööda Instituudi teed ja Paldiski mnt-d.

Bussiliini hakkab koordineerima ja sõidu-plaani järelevalvet teostama Harjumaa Ühis-transpordikeskus ning liinivedu hakkab teostama AS Samat. Liinidel kehtib Tallinna ja Harjumaa ühtne piletisüsteem, mis annab võimaluse sõita liinil nii Harjumaa üksikpileti ning kuukaardiga kui ka Tallinn-Harjumaa kuukaardiga. Kuukaardid on müügil Eesti Posti kontorites ning Tallinnas Balti Jaamas Edelaraudtee kassas. Üksikpilet tuleb osta bussijuhi käest bussi sisenedes. Kehtivad 1 ja 2 tsooni piletihinnad. HVT

Septembrist kallineb bussipiletAlates 1. septembrist muutuvad Harju maa-konna avalike bussiliinide piletihinnad. Harju maavanema korralduse kohaselt võib sep-tembrist alates tsoonisisese liiniveo üksikpileti kõrgeimaks hinnaks olla 0,8 eurot senise 0,77 asemel ning tsoonipiire ületaval sõidul lisan-duva täiendava tasu kõrgeimaks hinnaks 0,7 eurot iga tsoonipiiri ületamise korral.

Seoses kõrgema üksikpileti hinna keh-testamisega kallinevad vastavalt ka kuupiletid, mille hinnaks on 20-kordne vastava üksikpileti hind.

Lisaks muutuvad Harjumaa ja Tallinna ühtsesse piletisüsteemi kuuluvate liinide kuupileti hinnad. Näiteks maksab Tallinn-Harjumaa 1. tsooni kuukaart alates septembri-kuust 28.80 eurot ning 1. ja 2. Tsooni kuukaart 40 eurot.

Senised piletihinnad kehtisid 2008. aastast. Lisainfot saab MTÜ Harjumaa Ühistranspordi-keskuse kodulehelt www.harjuytk.ee. HVT

HELIKAR ÕEPASünnipäev on mul 30. mail, sel aastal sain 51 täis.

Gümnaasiumihariduse sainkunstikeskse, seda Tallinna Kunstigümnaasiumist (tollal Tallinna 24. Keskkool Koplis). 1983 sain Tallinna Tehnikaüli-koolist veevarustuse ja kanali-satsiooni ehitusinseneri diplo-mi, 20 aastat hiljem Tartu Ülikooli majandusteaduskon-nast magistrikraadi.

Harkuga olen tegelikult seotud juba 1967. aastast, kui vanemad Rannamõisa suvila ehitasid – aiandusühistu Kratt1 oli selle nimi. Minu pere praegune kodu Mere teel on sellest paigast vaid 500 meetri kaugusel.

Harkusse kolimisel oli täiesti proosaline põhjus: kui 1983 ülikooli lõpetasin, oli tööd ja elamist vaja. Ranna sovhoo-sis oli parasjagu veevarustuse ja kanalisatsiooni osakonnale juhti vaja ja nii ma Harku val-da elama jäin, esialgu Tabasalu keskusesse. Hiljem, 1988. aas-tal, jagati elamukrunte, esita-sin taotluse ja oma kodu ehitus võis alata.

Olen abielus, poeg ja tütar täiskasvanud. Poeg töötab ostudirektorina, tütar õpib Londonis moeturundust.

Harku vallavolikogu liige olen aastast 1999. Kui oled siin nii kaua elanud, sul on aega ja huvi tegelda kohalike asja-dega, siis toona oli volikogu selleks ainuke väljund. Küla-seltse ja muid kodanikualgatusi siis veel ei olnud. Praegu on inimeste aktiivsus võrreldes 10 aasta tagusega tohutult tõusnud. Julgetakse küsida, nõuda ja oma ideid välja pak-kuda.

Neli aastat tagasi saime võimaluse oma meeskonnaga ka valla juhtimises kaasa lüüa. Sellest ajast alates juhin valla-volikogu. Ju on rahvas minu ja volikogu tööga rahul, et vii-mastel valimistel meid või-mule tagasi hääletati. Ega val-la juhtimine kerge pole olnud – opositsioonis võid lihtsalt kõike kritiseerida (vastutust ju pole), kui aga ise pead või-mu teostama, vaatad asju hoo-pis teise nurga alt.

Kuid kokkuvõtlikult teeb meie volikogu oma tööd süda-mega ja õiges suunas. Tulemu-seks valla arengukava, mis on realistlik ehk seal püstitatud eesmärgid on täidetavad – ja seda me ka teeme. Me suuda-me läbi arengukava raha suu-nata sinna, kus seda kõige roh-kem vaja on. Lasteaiakohti on juurde saadud, loomisel on uus põhikool koos lasteaiaga Vääna-Vitisse. Mis mind aga endiselt vaevab – meil on 22 km merepiiri, kuid ei ühtki tegutsevat sadamat. Tilgus as-jad küll liiguvad, aga aeglaselt. Ma siiski loodan, et lähiajal on seal korralik sadam olemas.

Ja veel. Rahvas vananeb, hädasti on vaja hooldekodu. Koht on nüüd põhimõtteliselt olemas, ehitama saab hakata aga siis, kui uus kool valmis.

ARNE KASKOlen 50-aastane nelja lapse isa. Kaks poega ja tütar on tööinimesed, kõige noorem poeg läheb Keila gümnaasiumi lõpuklassi.

Olen põline Tutermaa küla inimene – siin oli mu isakodu. Praeguseks oleme ringiga sa-masse kohta tagasi jõudnud, uue maja ehitasime kohe vana maja kõrvale.

Volikogu liige olen aastast 2002. Mitme erineva ameti-posti järel juhin praegu maa- ja keskkonnakomisjoni.

Valla tegemiste juhtimise juurde volikokku tulin seepä-rast, et ka n.ö. äärekülades saaks midagi ära tehtud ja elu edeneks.

Tutermaa ise ongi Tabasalu poolt vaadates valla kõige kaugem küla, Keila on kohe kõrval.

Päris palju oleme juba nii valla kui kohaliku külaseltsi abil teinud. Tänavad on val-gustatud, külavaheteed on suuremalt jaolt kõik tolmuva-bad, valmis on saamas spordi-plats.

Paar aastat tagasi sai võsast välja raiutud see, mis on järgi Balti riikide ühest kuulsamast mälestussambast – Martin Lutheri omast. Selle lasi püstitada Kumna mõisnik Georg von Meyendorff 1862. aastal Keila kirikumõisa lähe-dale pastoraadi teeristi, prae-guse Paldiski maantee Künka bussipeatuse lähedale.

Algselt oli üle kuue meetri kõrgune pronksist mälestus-märk planeeritud seisma Tal-linna, Toompea lossi vasta praeguse Nevski katedraali kohale, kuid tollased võimud seda ei lubanud, mistõttu ot-sustas mõisnik selle püstitada oma kodukohale lähemale. 1949. aastal võeti ausammas maha ning väidetavalt sulatati pronksist kuju ümber hiljem Tallinnasse püstitatud Stalini kujuks.

Säilinud on aga samba algne paekivist vundament, kuhu on paigaldatud infotah-vel. Tutermaa külaselts on sü-dameasjaks võtnud, et kuju taastamiseks vajalik raha kok-ku saada. Kel rohkem huvi, vaadake ausamba netikülge www.martinluther.ee.

Tegutseme ka pastoraadi-maja taastamise nimel.

Kui kogu valla elu vaadata, siis minu meelest on üks olu-lisi otsuseid valla kodanike maamaksust vabastamine. Meie tegime otsa lahti, nüüd tulevad teised omavalitsused riburada järele.

Loomulikult on hästi tähtis, et volikogu otsusega sai lõ-puks paika pandud valla aren-gukava, sama käib valla üld-planeeringu kohta (on praegu maavalitsuses ülevaatami-sel).

Tegemata asjadest on kindlasti tähtis kergliiklustee rajamine Tutermaalt Keilasse, see eeldab kahe valla ja maan-teeameti koostööd ning euro-rahade saamist.

Uuel Sütemetsa teel. Ajaloolise tõe huvides soovis proua Urve Oidekivi, et just nii teda jäädvustataksegi – sugulaste juurest teel tagasi kodu poole. Ja hea tee on teinud kotigi kergemaks. Ülo Russak

Sütemetsa tee ühendab Harkujärvel asuvat Alas-niidu asulat Tabasaluga. Juuli lõpus sai Süte-metsa tee asfaltkatte. ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Nüüd on autoga Alasniidult hea Tabasallu sõita. Lai tee viib mäest üles, kõrval halli lindina jooksmas korralik kergliiklustee; kaht teed lahu-tamas aga munakivipalistus – nagu stiilne ja maastikku sobiv ohutusriba. Et jalgrattur vääratuse korral autoteele ei satuks või autol oleks koht, kus tee veeres peatuda või parkida.

Nii on seda ilusat moodsat teed ehk pool kilomeetrit. Au-todele, jalakäijatele, lapse-vankriga jalutajaile, jalgratta-kiiruse armastajaile – kõigile. Tee ääres tänavavalgustuski sügispimedust ootamas.

Siis jõuab uus tee mäkke ja... Sealt edasi pole jalgratta-kiiruse armastajale enam eriti asja, rääkimata lapsevankrit

lükkavast noorest emast. Tee-koridor aheneb, muutub kur-viliseks ja ebatasaseks. Auto-ga annab loomulikult sõita. Seda teelõiku on ka umbes sama palju nagu moodsamat teed – pool kilomeetrit. Siis tuleb jälle asfalt – normaalne tee normaalse sileduse ja laiusega. Ja ongi sõitja pea Tabasalu servas.

Kurv jäi maaomanikeleAbivallavanem Vello Vii-

burg: “Juuli lõpus saime Alas-niidu asulat läbiva teelõigu, ligi 500 meetrit, valmis. Ehitas AS Baltifalt ja see läks maks-ma 254 000 eurot – kõik valla eelarvest ja rahakotist. Kor-ralik töö tehti – loodan, et inimesed on rahul.”

Tegijate tööd kiidab ka kohalik elanik Urve Oidekivi: “Käin seda teed päris tihti, mul seal mäe peal sugulased. Teinekord on raske kottki kaasas – vaja ikka midagi kü-lakostiks viia. Varem vedasin kotti läbi poriste aukude, kui aga kuiv oli ja mõni auto juhtus mööda sõitma, siis...

milline tolm. Nüüd on lust minna. Hea tee teeb kotigi kergemaks.”

Vello Viiburg: “Vald oleks Sütemetsa tee täielikult val-mis ehitanud, ühe asfaltiotsa teisega kokku viinud, rahast puudus ei tulnud, aga ...”

“VAREM VEDASIN KOTTI LÄBI PORISTE AUKUDE.”

Mäe peal on järsud kurvid. Kurv ei tähenda ainult järsku teekäänakut, kurvilised või-vad olla ka maaomanike ja valla suhted.

Vello Viiburg: “Küll me üritasime sealsete maaomani-kega kokkuleppele jõuda, tee-koridori otseks tõmmata ja teelõiku asfaldiga katta, raja-da kergliiklustee...”

Kõigiga kokkuleppele ei jõutud.

Vello Viiburg: “Ega läbirää-kimised lõppenud pole. Ütle-me nii – töö käib.”

Seniks, kuni vahelõik välja ehitamata on, tuleb liiklejail leppida freesasfaldist teekat-

tega käänulises teekoridoris. Tee katmine freesasfaldiga seisab aga veel ees.

Ühendus TabasalugaÜkski tee pole aga ühe

otsaga, ükski asi ei saa olla ainult hea. Kas hea tee on Alasniidu rahvale ka problee-me põhjustanud?

Alasniidu elanik, abival-lavanem Erik Sandla: “Tee valmimise järel mõned suure-mad veoautod sõitsid uut teed proovima – see häiris. Aga reageerisime, panime koor-must piiravad liiklusmärgid üles.”

Kindlasti kaalub aga mõne veoauto tekitatud teekoormuse üles see, et Alasniidu asulal, mis enne oli avatud rohkem Tallinnale – linna läks sealt korralik tee – on nüüd hea ühendus ka valla keskuse Tabasaluga.

Erik Sandla: “Sügisest peaks käivituma ka bussiliin Laagri-Harku-Tabasalu. See liin läheb just Alasniidu uut teed pidi, lihtsustab meie ini-meste liikumist.”

Hea tee teeb kotigi kergemaks

BUSSILIIKLUS

Algamas on uus õppe-aasta. Osta tuleb uued kooliriided ja -tarbed, leida vahendid erikoo-lides ja spordisaalides käimiseks. HVT uuris valla sotsiaal- ja tervis-hoiuosakonna juhatajalt Tiia Spitsõnilt, kuidas vald kooliminejaid toetab?ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Kas sel aastal on toetuste süsteemis midagi ka oluliselt muutunud?

Tiia Spitsõn: Igal aastal enne eelarve koostamist võ-tab vallavolikogu vastu sot-siaaltoetuste määrad järgne-vaks aastaks – siis saab toe-tusrahad kehtivate toetuse määradega eelarvesse sisse arvestada.

Selle aasta toetused on planeeritud juba eelmisel aas-tal. Midagi oluliselt muutunud ei ole.

Ometigi on majanduslik olukord paljudes peredes muutunud keerulise-maks, et mitte öelda ras-kemaks. Oskate prog-noosida, kui palju võiks abivajajaid sellel aastal tavalisest rohkem olla?

Praegu on seda veel natuke vara öelda, inimestel alles lõppevad suvepuhkused, lapsed veel kooli ja lasteaeda minemata. See selgub sep-tembris, kas abivajadus on suurem võrreldes eelmise aastaga.

Kui aga nüüd ja praegu mõni üksikvanem või ka pere tunneb – kooliaeg käes, neljale lapsele pole aga kuidagi võimalik riideid ega koolitarbeid osta. Mida siis teha?

Selliseid abivajajaid võib olla tõesti – olukorrad peredes muutuvad, põhjused on eri-nevad. Minu soovitus – kui on abi vaja, siis tuleks pöörduda sotsiaalosakonna poole ja teha taotlus. Võimalus on ühekord-se toetusega aidata peret, kui puuduvad vahendid lastele koolitarvete või kooliriiete muretsemiseks. Iga taotlus vaadatakse vallavalitsuse poolt läbi ja toetuse summa otsustatakse igal konkreetsel juhul eraldi. Toetuse summa sõltub ikkagi pere sissetu-lekust, laste arvust ja millist abi pere vajab.

Räägime aga tavalise pe-re tavalisest lapsest. Kui palju makstakse sel aas-tal esimesse klassi mine-jatele ranitsatoetust?

64 eurot iga lapse kohta, kes peres esimesse klassi läheb. Tingimusel, et üks va-nematest ehk toetuse taotleja ja laps on sisse kirjutatud Harku valda. Õppima võib

laps minna ka mõnda Tallinna või ükskõik mis piirkonna kooli. See toetus on mõeldud kõigile meie valla sissekirju-tusega lastele, kes alustavad oma kooliteed. Pere sisse-tulekuid ei arvestata.

KUI ON ABI VAJA, SIIS TULEKS PÖÖRDUDA SOTSIAALOSAKONNA POOLE JA TEHA TAOTLUS.

Kuidas toetatakse vanemates klassides õppijaid?

Täiendavat koolitoetust maksame kaks korda aastas, sügisel ja kevadel, toetuse saamine sõltub pere sissetu-lekust. Toetust maksame neile peredele, kus koolis õpib kaks last või kui on tegu üksik-vanemaga, siis on ka ühe

lapse puhul võimalik toetust saada. Vaja on esitada pere-konna sissetulekut tõendavad dokumendid ja taotlus. Toe-tust saab pere, kui sissetulek liikme kohta jääb alla 230 euro.

Kas vald toetab ka koolis-käivate laste toitlusta-mist?

Riik toetab tasuta kooli-lõunaga kuni gümnaasiumini. Edasi toetab vald. Toetame põhikooli osas ka pikapäeva-rühmas käivaid lapsi, kui pe-res on majanduslikult raske olukord. Samamoodi võib saa-da ka lasteaia toidupäeva toe-tust ja seda samuti avalduse ja pere sissetulekuid tõenda-vate dokumentide alusel.

Kas Harku vald toetab ka muusikakoolis käijaid või kunstiklassis õppijaid?

Maksame kinni kuni poole õppemaksust. Toetusele saab taotluse teha aga ikkagi see pere, kus sissetulek pere iga liikme kohta on alla 230 euro.

Kuidas saab abivajaja pere kõige lihtsamal viisil taotluse esitada?

Kõige lihtsam viis on min-na valla kodulehele, täita sotsiaaltoetuse taotlus, digi-taalselt see allkirjastada ja saata valla meilile koos lisa-dega. Oluline on, et andmed oleksid täpsed – ühtiks taot-leja nimi ja pangakonto num-ber ja kõik muu. Toetust ei pea aga tingimata elektroo-niliselt taotlema, võimalikud on ka kõik teised variandid. Kuni selleni, et tullakse valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonda ja täidame siin koos taotluse ära. Uks abivajajaile on alati lahti.

Neljapäev, 25. august 2011 UUDISED / HARKU VALLA TEATAJA / 3

KÜSITLUS

Kas oled kooliaastaks valmis?

P oeg õpib Rocca al Mare koolis ja läheb neljan-dasse klassi. Kooliks

oleme valmistunud juba küll. Rayan tegeleb spordiga ja me ostsime uued jooksujalatsid ja dressi. Vihikud, värvid jms. on ostmata, sest 1. septembril loodame saada taas kooli poolt spetsiaalse paberi. Selle järgi ostame siis poest kõik korraga.

Suvepuhkus oli meil tore. Värskelt tulime tagasi His-paaniast. Kõige meeldejäävam päev oli Rayani jaoks Gibral-taril, sest sai ahvidega pilti teha! Põhilise suvevaheaja aga veetis laps Lõuna-Eestis vanavanemate juures. Järves ujumine, metsas onni ehita-mine ja muud sellised toredad looduslikud tegevused. Seal ei ole arvutit ja internetti, nii et parim koht, kus lapsel olla. Rayan võttis osa ka laulupeost. Käisime ka korra Rootsis ning suvi on läinud kiirelt mööda.

KRISTI NAPAST Muraste koolipoisi ema

PIRETJÜRNAVääna Mõisakooli direktor

O leme uue õppeaasta alguseks valmis. Kool algab meile rahulikult.

Siin-seal on veel loomulikult nipet-näpet teha. Kuid klassi-de remont on näiteks lõppe-nud. Suuremad tööd tegime ära ikka kevade poole. Praegu on maja veel värvilõhnane. Aga see on 1. septembriks kadunud.

Meie toredasse kollektiivi tuleb juurde kaks noort õpetajat. Nad on täis tahtmist ja tegutsemisenergiat. Muu-sikaõpetuses saame täiesti uue kvaliteedi. Suvel toimub Corelli kontserdite sari, millega koguti raha Vääna kooli toetuseks. Nüüd saame endale korralikud pillikomp-lektid ehk nn. Orffi pillid. Need on lihtsad ja pakuvad lastele mängulusti.

Minu laps veel kooli ei lähe. Tal tuleb veel kaks aastat käia siinsamas Vääna lasteaias.

JARKO LUIGATabasalu Ühis-gümnaasiumi 2. klassi mineja

O len saanud suvel puha-ta ja nüüd olen valmis uuesti õppima hakka-

ma. Kooliks ettevalmistusi teinud veel ei ole, aga varsti läheme emaga poodi. Ma natuke ootan kooli.

Tiia Spitsõn: Uks on abivajajale alati lahti

Valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Tiia Spitsõn ei ole sotsiaaltöötaja ainjult ametilt. Ka hingelt võib inimene soovida hädasolijaid aidata. Ülo Russak

Suvelõpp Sõprade SeltsisEnne kooli algust koguneti Rannamõisa Lasteaias juba traditsiooniks saanud lastelaagrisse. ANDE VEERMETS Laagri korraldaja

Seepärast võiski augustikuu esimesel nädalal Rannamõisa Lasteaias näha ringi jooksmas ka neid lapsi, kes juba laste-aialapse-east on välja kasva-nud ja 1. septembril kooliteed alustavad. Esmakordselt kooliteed alustajatele olid seltsiks mõned algklassides õppivad lasteaia vilistlased. Osad vilistlastest olid laagris juba staažikad olijad – kohal olnud kõik kolm aastat.

Viis teemapäevaLaagri tegevus toimus

teemapäevadena: kunsti-, vee-, spordi-, matka- ja mängude päevana.

Kunstipäev algas laag-rilipu valmistamisega. See-järel disainisid lapsed endale T-särgi, valmistasid ehteid ja valasid-värvisid kipskuju-kesi.

Veepäeval lustiti Kalev SPA-s ja enne koduteele asu-mist põigati läbi Energia-muuseumist. Oli väsitav päev, sest mõlemas jagus palju tegevust ning põnevust.

Spordipäev oli sisustatud humoorikate sportlike võist-lustega. Parimatel ei jäänud loomulikult medalid ega autasud saamata.

Lõpetuseks tortMatkapäeval kulges mars-

ruut Rannamõisa Lasteaia juurest mööda metsa Tilgu sadamani ja sealt mere äärt mööda kuni Piirivalvekooli lõkkeplatsini. Seal tehti pikem peatus, süüdati lõke ja peeti piknikut. Et pikal teekonnal jõud ei raugeks, karastasid lapsed ennast merevees.

Mängude päeval mängiti erinevaid liikumise- ja tähe-lepanu mänge.

Laagri pidulikuks lõpeta-miseks tegid lapsed ise küp-sisetordi.

Kõik lapsed jäid laagri-päevadega nii rahule, et ühel häälel otsustati ka järgmisel aastal laagris osaleda.

Laager sai ka seekord teoks tänu Harku Valla Laste-kaitse Ühingu toetusele.

Lastelaagrist osavõtjad.Erakogu

4 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST Neljapäev, 25. august 2011

Mõisa kahekorruseline peahoone on ajaloolaste kinnitusel põneva minevikuga ning huvitava ümbrusega paik. Allar Viivik

AastaaegademaagiaTabasalu Ühisgümnaasium osales Comeniuse projektis „4 aastaaega“ (2009-2011). Kõik selle projekti tegevused olid seotud aastaaegadega, mis meid igapäevaselt saadavad ja meie elu mõjutavad.

Õpilased said läbi erine-vate tegevuste rohkem infor-matsiooni aastaringist nii Ees-tis kui ka teistes maades. Part-nerkoolid olid Saksamaalt, Itaaliast, Poolast, Prantsus-maalt ja Luksemburgist.

Projektitöö toimus igas valdkonnas. Kindlasti jäi ere-dalt meelde meie õpilastele osalemine Luksemburgis rah-vusvahelisel jalgpalliturniiril, projektiajalehtedesse kirjuta-mine (ajalehed on Tabasalu raamatukogus tutvumiseks), vanasõnade ja luuletuste raa-matu koostamine, erinevatest üritustest osavõtt, jänes Felixi külaskäik ja palju huvitavaid projektitunde ja töid.

Meie õpilaste tööd aasta-aegade teemadel olid juuni-kuus näitusel Prantsusmaal Bradferi koolis. Projekti vee-bilehega saab kuni septembri lõpuni tutvuda aadressil www.the4seasons.eu.

Juunis ja juulis olid viima-sed töökohtumised Prantsus-maal ja Saksamaal.

Projekti läbiviimine oli suur väljakutse koolile. Tänu projektile täienesid õpilaste teadmised ITK vallas, süvene-sid teadmised võõrkeelte õppi-misel ja samuti saadi uusi ko-gemusi suhtlemisel teiste rii-kide õpilastega. Projekti ees-märgid ja tulemused saavutati tänu partnerite tihedale suht-lemisele ja koostööle.

Tänan kõiki projektis osa-lenud Tabasalu kooli õpilasi ja õpetajaid. LEA NETZ

Aastakümneid bioloogia-instituudi koduna tun-tud Harku mõisasüda on veidi üle 3-miljonilise alghinnaga enampakku-misel. 27. septembril võib selguda, kellest saab mõisa uus omanik.

ALLAR VIIVIKvallaleht@harku.ee

Harku aleviku ning valla ini-mesed on harjunud, et Tallinn-Keila maantee ääres seisvas paarisaja-aastases mõisahoo-nes töötab instituut.

Selle ametlik nimi oli muidugi pikem: Eksperimen-taalbioloogia Instituut (EI). Sama asutus on andnud nime ka bussipeatusele ning asula teele.

Arendab Tartu linnakutJuba mõnda aega võib

lugeda kinnisvaraportaalidest, et Eesti Maaülikoolile (EMÜ) kuuluv mõis ja selle ümbrus on müügis. Enampakkumine

ootab ees Tartus septembri lõpus.

Miks on tarvis mõisa ja selle ümbrust müüa? Kas ins-tituut on tegevuse lõpetanud? Seda uuris Harku Valla Tea-taja EMÜ haldusteenistuse varahaldusosakonna juhata-jalt Toivo Ilveselt.

Tema sõnul jätkab ülikool kaasaegse taristuga Tartu Tähtvere linnaku väljaarenda-mist. Seepärast otsustas Eesti Maaülikooli nõukogu on oma 26. novembri 2009. aasta otsu-sega võõrandada hoonestatud kinnistu kaks katastriüksust. Need asuvad Harkus ja pind-alad on vastavalt 21,33 hekta-rit ja 31,83 hektarit. Viimasel asub ka mõisa peahoone, mil-les pinda 1633 ruutmeetrit.

Huvilisi on mitmeid “Mõisas tegutseb täna

EMÜ Põllumajandus- ja kesk-konnainstituudi taimefüsio-loogia osakonna fotosünteesi viieliikmeline töörühm, keda juhib bioloogiadoktor Olav Keerberg,” ütleb Toivo Ilves.

Kirjalik enampakkumine kuulutati välja 28. aprillil. Kokku on müügisolevate kruntide hind 3 189 600 eu-rot. Eraldi maksavad osad 1 279 800 ja 1 909 800 eurot. Enampakkumine toimub 27. septembril Tartus. Varandust müüb OÜ Uus Maa.

Kas mõisa eest küsitud miljonid pole liiga suured? Firma äripindade maakler Gundo Roosve sõnul on hinna-silti sellistele objektidele üsna keeruline külge panna, kuna tegemist on eriliste objekti-dega. “Ostuhuvilisi on olnud nii Eestist kui piiri tagant. Täna ei oska veel kahjuks öelda, kas müük realiseerub või mitte,” rääkis ta.

Peahoonel on kaks põhi-korrust ja võlvitud kelder. Teisel korrusel on muuhulgas avar saal, millest pääseb maja tagaküljel asuvale rõdule.

Lisaks on teisel korrusel töö-, abi- ja olmeruumid. Keld-rikorrusel on algne planeering säilinud ning seal asuvad abi- ja hoiuruumid.

Harku häärber pandi müüki

Harku vallavalitsus teatab• Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata tee- ja tänavanimed järgmiselt: 1) Laabi külas Paldiski maanteelt algavale loodesuunas Harku karjäärini kulgevale seni nimetule teele nimeks Paemurru tee. 2) Ilmandu külas Kadaka teelt kirdesuunas hargnevale teelõigule nimeks Sireli tee. 3) Tabasalu alevikus Looduspargi tee ja Punga tee piirkonnas Klooga maanteelt algavale kirdesuunas kulgevale Käspre I kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga tekkinud tänavale nimeks Käspre tee.

• Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata seni ametliku nimeta teedele nimed järgmiselt: 1) Tutermaa külas Paldiski maanteelt algavale kagusuunas kulgevale teele nimeks Alajaama tee ning Tutermaa teelt algavale kagusuunas hargnevale teele nimeks Jaarli tee. 2) Suurupi külas Kallaku tee lõpuosas paralleelselt mererannaga kulgevale teele nimeks Pärtli tee. 3) Osaliselt Rannamõisa külas ja osaliselt Sõrve külas Vilipi teelt algavale edelasuunas kulgevale teele nimeks Vastlasauna tee. 4) Tiskre külas Sütemetsa tee ja Tammiaugu tee alguse ristmikult algavale idasuunas hargnevale teele nimeks Sütemetsa põik. 5) Vääna külas Vääna-Keila-Joa riigimaantee ja Kiia-Vääna-Viti riigimaantee ristmiku piirkonnas kulgevale teele nimeks Puiestiku tee. 6) Vääna-Jõesuu külas Luige teelt algavale edelasuunas kuni Lohusalu lahe rannani kulgevale teele nimeks Rannahoone tee. 7) Tabasalu alevikus Sütemetsa tee lõpuosast algavale kirdesuunas kuni Lauka teeni kulgevale tänavale nimeks Alasi tee.

• Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Liikva külas Kiia-Vääna-Viti riigimaanteelt algavale loodesuunas kuni ajaloolise Oru maaüksuseni kulgevale seni nimetule teele nimeks Oru tee, selle tee keskosast algavale edelasuunas kulgevale seni ametliku nimeta teele nimeks Jõe tee ning viimaselt edelasuunas hargnevale seni ametliku nimeta teele nimeks Jõe põik.

• Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Kumna külas Kumna mõisa piirkonnas kulgevatele seni nimetutele teedele nimed järgmiselt: 1) Kumna teelt algavale Kumna mõisani kulgevale teele nimeks Kumnamõisa tee. 2) Kumna mõisast loodes paiknevale mõisa servas kulgevale teele nimeks Mõisaveere tee. 3) Kumna mõisast edelas paiknevale Luha teega paralleelselt kulgevale teele nimeks Rohuaia tee.

• Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Muraste külas ajaloolise Muraste mõisa piirkonnas seni ametliku nimeta teedele nimeks Mõisa tee, Sauna tänav, Aida tänav ja Talli tänav.

• Harku Vallavalitsuse nimekomisjon on teinud ettepaneku määrata Harku valla territooriumil kulgeva 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna riigimaantee lõikudele kohanimed järgmiselt: 1) Riigimaantee lõigule, mis kulgeb alates Tallinna linna Haabersti linnaosa ja Harku aleviku Harkujärve küla halduspiirist loode-edelasuunas kuni Tiskre küla ja Tabasalu aleviku piirini, nimeks Rannamõisa tee. 2) Riigimaantee lõigule, mis kulgeb alates Tiskre küla ja Tabasalu aleviku piirist loode-edelasuunas kuni Harku valla Türisalu küla ja Keila valla Keila-Joa aleviku halduspiirini, nimeks Klooga maantee. Eelnõuga saab tutvuda Harku valla koduleheküljel http://www.harku.ee ning Harku vallamajas.

Harku vallavalitsus teatab08. septembril 2011 toimub Harku Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna koosolekute saalis (Ranna tee 1, Tabasalu) järgmiste detailplaneeringute lähteseisukohtade ja eskiis-lahenduste tutvustamine:• kell 16:30 Rannamõisa külas Moe Kütus ja Uus-Sepa 3 kinnistute detailplaneering;• kell 17:00 Türisalu külas Türisalu külakeskuse detail-planeering.Rannamõisa külas Moe Kütus ja Uus-Sepa 3 kinnistute detailplaneeringu planeeritava ala suurus on ca 5,67 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused planeeritavale alale jääva maa sihtotstarbe muutmiseks ja ärimaa kruntide moodustamiseks. Türisalu külas Türisalu külakeskuse detailplaneeringu planeeritava ala suurus on ca 1,3 ha ja planeeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalus riigi omandis olevale maatükile Türisalu külakeskuse rajamiseks. Detailplaneeringute es-kiislahendustega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval Harku Valla-valitsuse telefonil 600 3860.

27. augustil toimub valla väikesadamas merepäev, mis kannab seekord pealkirja “Tilgu Laul ja Laat”. Õhtu lõpetab mui-nastule läitmine Kaku-mäe lahe kaldal.

ALLAR VIIVIKvallaleht@harku.ee

Sellel sajandil sai Eesti ran-dades alguse muinastulede süütamise traditsioon. Lõkked läidetakse augusti viimasel nädalavahetusel. Tilgu sada-mas on juba omanäoline tra-ditsioon, et muinastulede päev on ühendatud merekultuuri- ja sadamapäevaga.Eeloleval laupäeval toimub Tilgu Laul ja Laat. Seda korral-davad Rannamõisa Laevaselts ja Otemarina Jahklubi. Õla on alla pannud nii vallavalitsus kui ka Kultuurkapital.

Üks korraldajatest, Kalev Konsa, millised on päeva tõm-benumbrid, kes esinevad ning mis kell melu lahti läheb? “Üritus algab kell 15 ja see on rahvale tasuta. Avatud on täi-ka, laat ja antiigimüük. Süüa saab vardas grillitud sealiha ning maitsta koduõlut,” ütleb Konsa. Toimub uudisroa “Ah-ven semmib silguga” esitlus. Tehakse väikesi meresõite, lapsed saavad proovida kätt pisilaevade töötoas ning kohale tulevad käsitöölised ja muusikud.

“Üles astuvad näiteks Rannamõisa Laevaseltsi Orkester ja mõnus lõõtsamees Tarmo Kivisilla naabrite juurest Tallinnast,” räägib Kalev Konsa. Vaadata saab filme ja käia telksaunas. Paadimeistrid valmistavad päeva jooksul traditsioonilise Põhja-Eesti puupaadi – eistuki. Kellel huvi, see saab kogenud

ehitajate käe all ka ise veesõiduki loomisele kaasa aidata.

Keda oodatakse laadale? Kas vaid pudi-padi müüjaid või ikka tõsiseid tegijaid? Ning kas platsimaksu ka küsitakse? Mehe sõnul on ennekõike oodatud kodumaise käsitöö ning antiigiga kaup-lejaid.

Lisaks ka kodumaiste ehk eriti merest saadud hõr-gutistega kauplejaid. “Tulla võib ka kasutatud asjadega. Platsimaksu pole ning laat algab nagu kogu merepäev kell 15,” teab Konsa.

Muinastuli süüdatakse Kakumäe lahe kaldal Tilgus kell 21.30. Teadaolevalt plaa-nivad oma lõkke teha ka Muraste kandi inimesed. Aga Harku valla rannajoon on piisavalt pikk ja sinna mahub kindlasti veel nii mõnigi muinastuli.

Sadamapäeval süüdatakse muinastuli

Vääna küla tuli teiseksLaupäeval peetud Vanamõisa käsitöölaadal ning suurel suvelõpupeol selgitati välja nelja valla andekaim küla-esindus. Teine koht kuulus Vääna ja selle ümbruse esin-dusele, keda edestas vaid Ääsmäe.

Vanamõisa tulid kokku Saue, Harku, Saku ja Kiili külade esindused. Seekord pandi telgid üles nn. kü-latänaval, kus igaüks sai näi-data asula aja- ja kultuuri-lugu.

Neljast vallas olid väljas Kumna, Vääna, Vääna-Jõesuu, Saku, Tuula, Luige ning Ääs-mäe esindused. Päeva jooksul tuli neil võtta mõõtu kokka-mises, GPS-viktoriinis, ta-lendi- ja loovusvoorus ning näidata enda meeneid.

Päeva kokkuvõttes tuli Vääna Külakoja rahvas Ääs-mäe järel teisele kohale. Vääna esinduses võistlesid Krister Jürgenson (kapten), Anett, Maribel, Aira ja Raido Ermel, Katre Ago, Ruth, Ott ja Deiw Rahumägi, Jaana Lepik ning Indrek Oja. Õpetuse ja nõuga oli abiks ka Katrin Ossep.

Harku valla Kumna küla jagas 5.-6. kohta koos Sakuga. 7. kohale jäi Vääna-Jõesuu. ALLAR VIIVIK

Reklaami või kuulutuse telliminee-mail myyk@harjuelu.ee

telefon 646 2214

Harkujärve kool on sama vana kui taasiseseisvu-nud Eesti riik – hakkab käima 21. aastat. Seega on see kool kui Eesti riigi sümbol. Eriti kohalikele inimestele ja vallale – tuli oma riik, tegime ka oma kooli. ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Kool asutati tolleaegse Tal-linna Aiandussovhoosi direk-tori Hugo Leinemanni eest-võttel vanasse Ventri taluhoo-nesse, mida suuruse ja arhi-tektuuri järgi pigem mõisa- kui taluhooneks võiks pidada. Usuti, et ükskord ikka uus koolimaja ehitatakse, sest va-na hoone tuli kaugel Austraa-lias elavale omanikule tagas-tada.

Kakskümmend aastat on praeguses majas aga õppetööd tehtud, õpitud ja õpetatud. Ja hästi tehtud – õpilaste arv on aasta-aastalt kasvanud. 1. sep-tembril on kooli minemas 129 last.

Presidendi ballAastatega on sündinud sel-

lele koolile omased traditsi-oonid. Tuntuim neist ehk terve kooli ühine ettevõtmine “Õpi-me demokraatiat”, mida laiem üldsus tunneb “presidendi bal-li” nime all. Selleks valmistu-

takse terve kuu – seatakse üles kandidaadid presidendi ja va-litsusliikmete kohtadele, keha-lise kasvatuse tundides õpi-takse seltskonnatantse, õmmel-dakse ballikostüüme. Kui vali-mised valitud, siis ball toimub-ki – “presidendi” ja tema proua vastuvõtuga. Just nagu päri-selt. Seda balli on näidanud te-lekanalid ja sellest on kirju-tanud ajalehed.

Nüüd kandideerib kool sel-le “projektiga” ka Haapsalu Kolledži poolt korraldatud et-tevõtluse õpetamise teemalisel projektikonkursil. Veel on koolis kuulus jõulugala ja suvi-ne suurlaager, mis toimub igal aastal erinevas paigas. Kes kuus aastat selles koolis ära käib, on ka Eestimaa läbi rän-nanud.

Koolil on ka oma Jüriöö jooks – ikka isamaalist kasva-tust arendades, rahvuse ja rii-gi traditsioone austades ja õpetades. Vähe on Eestimaal koole, kes selliste traditsioo-nidega uhkustada saaksid.

Katus lekibOmetigi on see heade mõ-

tetega ellu kutsutud ja õpilas-sõbralikul koolil mure.

Direktor Külli Riistop: “Su-vised paduvihmad tungisid vanast katusest läbi, muutes osades kooliruumides lae nii pudedaks, et see alla pudenes. Pole turvaline sellistes õppe-ruumides tööd alustada.”

Koolil ja vallal oli ühine plaan: kuna maja tuleb naguniii omanikule tagastada – remon-tida kõrval asuv vallale kuuluv Harkujärve peokeskus. Kas ei annaks remonti ja ülekolimist kiirendada?

Külli Riistop: “Tähtajaks on pakutud 1. novembrit, kuid see võib ära langeda, sest Riigi Kinnisvara AS kuulutab hanke Peokeskuse akendele ja katu-sele välja alles augusti lõpus. See võib ehitust venitada, on ju peatselt algamas sügisvih-made periood. Me ei saa olla kindlad, kas ehitus ikka 1. no-vembriks valmib.”

Üks võimalus on, et leitakse ajutised ruumid õppetöö jätka-miseks Haaberstis – linnu-lennult ehk kolme kilomeetri kaugusel Harkujärvest. Selli-seid näiteid võib Tallinnastki

palju tuua – kui kolm aastat tagasi remonditi auväärset Nõmme Gümnaasiumi, viidi osade klasside õppetöö üle Pääsküla Gümnaasiumisse. Poole aasta pärast olid kõik klassid tagasi Nõmmel.

Külli Riistop: “Loodan vä-ga, et me koos vallavalitsuse, kooli hoolekogu ja lastevane-matega ühise, kõigile sobiva lahenduse leiame. Kõik valla kooliealised lapsed peavad saama 1. septembril õppetööga alustada.”

Ka selles on direktor kin-del, et kooli traditsioonid püsi-vad ja jätkuvad. Et tuleb “pre-sidendiball”, et joostakse Jüri-ööjooksu, et varasuvel minnak-se jälle kogu kooliperega Ees-timaad avastama. Kuni püsib Eesti riik, peavad püsima ka traditsioonid.

Neljapäev, 25. august 2011 KOOL / HARKU VALLA TEATAJA / 5

Mis on uudist veerandsaja-aastases Tabasalu Ühisgümnaasiumis?

CAROLIN KADAJATÜG-i direktor

Tänasel päeval on kooli õpilaste nimekirjas on 826 õpilast. Viimastel aastatel on õpilaste arv aina kasvanud ja sellel õppeaastal on kokku 38 klassitäit õpilasi. Esimesi klasse on ka sellel õppeaastal viis, kooliteed alustab 110 uut õpilast.

Gümnaasiumis oleme läbi mõelnud paku-tavate kursuste ja valikainete võimaluste laiendamist ning sisukamaks muutmist. Üks gümnaasiumi õppesuundadest on välja töö-tatud koostöös Sisekaitseakadeemiaga ning seda viivad läbi kõrgkooli õppejõud. Sisekaitse õppesuund alustab eeloleval sügisel ja sisaldab teoorialoenguid ning praktilist õpet viies eri-nevas valdkonnas: politsei, piirivalve, pääste-ala, justiits- ning maksu- ja tollisüsteem.

Jätkub projekt „Tagasi kooli“. See on Vabariigi Presidendi algatatud ettevõtmine, kus ühel oktoobrikuu nädalal on kõigil võimalus anda oma panus Eesti koolihariduse edendamisse ja mitmekesistamisse ning viia läbi üks koolitund. Siin kutsume üles lapsevanemaid ja kõiki tegusaid inimesi külalisõpetaja rolli astuma ja endast julgelt märku andma.

Sellel suvel on koolimajas käinud ehituste-gevus ja 1. septembril avame rekonstrueeritud fuajee. Ümberehituse käigus on valminud avatud ruum – aatrium, kus ruum on funktsio-naalselt kasutatav ja pinda 380 ruutmeetrit.

Õpilaste arvu kasvust tulenevalt ja vaja-dusest täiendavate klassiruumide järele oleme teinud koostööd Tabasalu Muusikakooliga ja jagame hoonekompleksi ruumiressurssi. Kõik planeeritud hooldus- ja remonditööd klassi-ruumides on tehtud ja kool on üldiselt heas korras.

Novembris tähistab kool oma 25. aasta-päeva. Kindlasti jätkuvad nii ülekoolilised spordipäevad kui suusaveerand, õppetoolide eestvedamisel ainenädalad, pidulikud kontsert-aktused ja õpilastööde näitused. Meie koolis on aktiivne õpilasesindus ja tubli huvijuht, kes oma ettevõtmistega koolielu huvitavaks muudab.

Kool, mis sündis koos meie riigiga

Vallavolikogus vastutab haridusküsimuste eest Marju Aolaid. Mida tähendab Teie jaoks 1. september?

Minu jaoks on esimene september kahe-kordselt tähtis päev – minu noorem poeg alustab kooliteed Harkujärve Põhikooli I klassis. Vallas alustab kooliteed üle tuhande lapse, esimestesse klassidesse läheb 179 last. Tiskre elanikuna ei tekkinud mul kahtlust, kuhu poeg panna – panime lapse kodule lähimasse, Harkujärve Põhikooli.

Teie usute väikeste koolide perspektiivi?Olen veendunud, et põhikooli I ja II astme

lapsed peavad õppima kodule võimalikult lähedal. Lõppemas on Harkujärve peokeskuse ümberehitamine kooliks. Hea, et vald on leidnud vahendid selliseks ümberkorralduseks. Tõenäoliselt jäävad Harkujärvel mõneks ajaks murekohaks veel laste sportimis-võimalused.

Valla arengukavas on ette nähtud rajada põhikoole mujalegi. Tabasalu Ühisgümnaa-siumis avatakse 5 esimest klassi, üldse on selles koolis 38 klassikomplekti, 2 rohkem kui eelmisel aastal. Vallas töötab 78 õpetajat.

Kui kõnelda aga valla lasteaedadest, siis...Kokku läheb lasteaeda 638 last. Alasniidul

avasime augustis uue lasteaia, Harkujärve Lasteaed-Algkoolis asunud lasteaed viidi sinna üle. Seega on vallal praegu 6 lasteaeda ja lisaks lastehoid, aga lasteaeda soovijaid jagub. Positiivne on see, et kõik kolmeaastased lapsed saavad lasteaeda.

Mis kõige enam rõõmustab?Hästi edeneb Tabasalu Gümnaasiumi

koostöö Sisekaitseakadeemia kolledžiga. Koolide hoolekogud pingutavad selle nime,

et hariduse andmine vallas edeneks. Kui aga nii palju inimesi ühe asja nimel pingutab, siis peab ju hästi minema.

ÜLO RUSSAK

KAUPO RÄTSEPPHarku vallavanem

Harku vallavalitsus on olukorrast Harkujärve koolis tead-lik ja sellepärast on plaanitud uue koolimaja ehitust juba mitu aastat. Kuna omavalitsus koolimaja omavahenditest üksi ei suuda teha ja vahepealsetel aastatel ei lubatud ka laenu võtta, siis oleme püüdnud leida muid võimalusi. Ole-me teinud taotluse saada vahendeid riigilt spetsiaalselt sel-leks otstarbeks loodud KOIT-kavast (kohalike omavalitsus-te investeeringu toetuste kava). Paraku leidis Siseministee-rium mitu aastat kestnud protsessi lõpptulemusena, et see ei ole vajalik ja tegi ettepaneku pidada läbirääkimisi Tal-linna linnaga mõne vaba koolimaja leidmiseks ja selle ko-handamiseks meie vajadustele vastavaks, mis omakorda nõuab vahendeid ja saab jääda ajutiseks lahenduseks. Kui lapsed ei saa käia omavalitsuses koolis, siis ei ole me jätkusuutlikud. Sellepärast otsustaski vallavalitsus leida võimaluse oma-vahenditest renoveerida Harkujärve kultuurikeskuse. Sel-leks omandati eelmisel aastal AS Cereselt kultuurikeskuse hoone koos kinnistuga, et see korda teha, siis saaksid lap-sed alates sellest sügisest korralikesse ruumidesse üle kolida. Kuna vahepeal korraldatud hange näitas, et ehitus-hinnad on hüppeliselt kallinenud ja meie eelarve ei oleks seda välja kannatanud, tuli korraldada uus hange, mille tulemusena leidsime soodsama hinnaga ehitaja. Vahepeal õnnestus vallavalitsusel saada ka Eesti riigi saastekvootide müügist eraldatud raha, millega remonditakse kultuuri-keskuse katus ja aknad. Sellega seoses lükkus hoone val-mimine 1. septembrilt 30. novembrile.Vallavanemana teen omalt poolt kõik, et see tähtaeg ei lükkuks edasi. Lahendusena pakume kooliõpilastele kasutada endist Harkujärve lasteaeda õppetööks, seal toimub ka hetkel toitlustamine. Loodame, et saame hakkama ilma, et peaksime hakkama oma lapsi mõnda Tallinna kooli vedama.

Kooliteed alustav Märt Aolaid on tulnud koos ema Marjuga koolimaja uurima. Alustada tuleb küll vanas majas (paremal), aga varsti on ka perekeskus koolivalmis. Seda kinnitab vallavanem Kaupo Rätsepp. Ülo Russak

Laupäeval, 27.augustil kell 15.00as Tilgu sadam

Laupäeval, 27.augustil kell 15.00as Tilgu sadam

Tilgu

Laupäeval, 27.augustil kell 15.00as Tilgu sadam

Täika, Antiik ja Laat - tule ja osale

Vardas grillitud metssiga ja koduõlu

Uudisroa “Ahven semmib silguga” esmaesitlus

Pisilaevade meisterdamise töötuba lastele

Laevameistrid ehitamas eistukit - pane

proovile ka enda laevaehitusoskus

Lühikesed meresõidud

Telksaun, käsitöölised, lõõtsamees

Merelaulud RLS moosekantidelt

Kell 21.30 süttib suur Muinastuli

Vaatame suurelt ekraanilt filmi ja naudime merd

aj Ll au aa tL

Tilgu

Laupäeval, 27.augustil kell 15.00as Tilgu sadam

Rannamõisa Laevaselts, Otemarina Jahtklubi, Harku Vallavalitsus

Tilgu

KÜSIMUS

6 / HARKU VALLA TEATAJA / ELU Neljapäev, 25. august 2011

Vaata üle, millised kahjud hüvitab sinu kodukindlustusleping. Internet

Harku Valla Teataja teeb väikese vahekokkuvõtte suvistest triatlonisünd-mustest nii Eestis kui välismaal. TIINA PALLASEesti Triatloni Liidu peasekretär

10. juulil Saksamaal Roth Iron-manil (distantsil 3,8 km uju-mist, 180 km rattasõitu, 42,195 km jooksu) püstitas Alma Sarapuu Tabasalust uue Eesti naiste täispika triatloni tippaja 9:41.42, parandades enda nimel olnud senist tippaega (10:03.05). See tulemus tagas Almale N Pro grupis 7. koha. Roth Ironmanil võistles Tabasalust ka Harri Sokk, kel-le debüüt Ironman distantsil lõppes ajaga 9:22.17.

Rothis parandati ka nii naiste kui meeste maailma täispika tipp-aega: meestel on see nüüd 7:41.33 Andreas Raelerti nimel ja naiste arvestuses parandas Chrissie Wellington oma ni-mele kuuluvat tippaega, suu-tes finišeerida ajaga 8:18.13.

16. juulil Leedus toimunud Baltimaade meistrivõistlustelt Kupiški triatlonilt võideti Ta-basalusse kuld (Laura Kallas), kaks hõbedat (Rahel Kallas, Lembit Pallas) ja üks pronks (Hannes Poolamets).

Harku naine parim30. juulil Viitnal toimunud

2011. a. Eesti meistrivõistlustel olümpiadistantsil (1,5-40-10) võttis liidrikoha juba stardist Eesti selle ala valitsev meister ja täispika triatloni Eesti tipp-aja omanik Marko Albert, kes saabus esimesena nii veest,

rattarajalt kui jooksurajalt, jõudes Eesti meistrina finišis-se juba viiendat korda (vara-sematel aastatel 2001, 2002, 2008, 2010).

Peale ujumist ja rattasõitu pääses teisena jooksurajale Kirill Kotšegarov (kaotust Markole 1 min 30 sek) ja kol-mandana Harri Sokk Taba-salust (kaotust 4 min 10 sek). Neljandana asus jooksurajale M40 parim, noortekoondise treener Margus Tamm oma õpilaste, Tabasalu TK kasvan-dike Hans Kormani ja Mart Suurkivi ees.

Marko Albert tõstis 6-rin-gilisel jooksurajal iga ringiga tempot ja saabus võitjana finišisse ajaga 1:54.03.

Herilane nõelasKirill suutis heas hoos

joosta kaks ringi, siis sai ta herilase käest nõelata ja oli sunnitud tegema pikema hingetõmbepausi. Õnneks midagi hullu ei juhtunud ja Kirill suutis võistlust jätkata, tasuks Eesti MV hõbemedal. Kolmandaks suutis ennast joosta TTÜ tudeng Mart Suur-kivi, kes on ka 2011. aasta

Eesti triatloni karikasarja liider.

Naistest saabusid ratta-rajalt ning asusid jooksma meie parimad naised – Kaidi Kivioja ja Alma Sarapuu – koos.

Ka jooksurajal suudeti hoida peaaegu ühesugust tem-pot, kuid Kaidi suutis siiski oma noorusliku kiiruse maks-ma panna ning võita veel juu-nioride klassi sportlasena oma elu esimese Eesti naiste eliit-klassi meistritiitli 5-sekundi-lise eduga Alma ees.

Noored edukadJuunioride ja noorte A-

klass võistles koos sprindi-distantsil (0,750-20-5).

Meesjuunioride Eesti meistritiitli võitis Siim Holts. Noorte A-klassis käis armutu heitlus Tabasalu noormehe Hannes Poolametsa ja Lääne-Virumaa noormehe Markko Etverki vahel: ujumiselt saa-bus Markko väikese eduga, rattarajal suutis sõita Hannes kiiremini ja jooksurajal oldi samuti võrdsed, kuni Markko

tegi vahespurdi, millega Han-nes ei suutnud kaasa minna.

Tasuks Hannesele Eesti MV hõbe-medal. Naisjuunioride kulla võitis Liis-Grete Arro Tabasalu Triatloniklubist.

Noorte B-klassi võistluse kiireim oli Cevin Anders Siim (ajaga 37.57) Tartust. Neidude arvestuses saavutasid Taba-salu Triatloniklubi neiud, õed Laura ja Rahel Kallas kaksik-võidu.

Lastedistantsil võidutses Henry Räppo Tartumaalt, kes läbis distantsi ajaga 14.39. Neidude kiireim oli Marie-Elisabeth Martinson Tabasalu Ujumisklubist (üldkokkuvõt-tes 9., ajaga 15.47).

20.-21. augustil on Alma Sarapuu ja Harri Sokk võist-lemas Tamperes pika triatloni Euroopa meistrivõistlustel distantsil 4 km ujumist, 120 km rattasõitu, 30 km jooksu. Soovime omadele edu!

Vallarahva rõõmuks on meie tublimate tegemistele võimalik kaasa elada 17. sep-tembril toimuval Tabasalu duatlonil.

Tabasalu triatloniste saatis edu

Alma Sarapuu. Harri Sokk. Hannes Poolamets. 3x erakogu

Suvi toob kaasa äikese-torme, kus pikselöök või tugev tuul võivad maja-pidamistele kahju tuua. Kui oled oma kodu oota-matuste vastu kaitsnud kindlustuslepinguga, tasub siiski üle vaadata, milliste riskide vastu sinu valitud pakett kindlustab. HELI LEHTSAARTarbijaveebi minuraha.ee toimetaja

Näiteks kas saad hüvitist, kui pikselöögist tekkinud ülepinge muudab olmeelektroonika kasutuskõlbmatuks.

Juba kindlustuslepingu sõlmimisel tuleb arvestada, et erinevad seltsid pakuvad kodukindlustuse või eluaseme-kindlustuse nime all erinevaid tooteid, millel on erinev kind-lustuskaitse ulatus. Samuti võidakse defineerida sarna-seid mõisteid erinevalt. Kui ühe seltsi tingimuste järgi on torm siis, kui tuul puhub kiiru-sega vähemalt 18 m/s, siis teisel seltsil võib olla tormi kriteeriumiks 21 m/s puhuv tuul ning kolmas selts ei pruu-gi oma tingimustes tuule kii-rust üldse märkidagi.

PÖÖRA TÄHELEPANU KA TINGIMUSTES KIRJA PANDUD OHUTUS-NÕUETELE.

Seega tuleb enne kindlus-tuslepingu sõlmimist hooli-kalt läbi lugeda kindlustustin-gimused, kus on kirjas, mil-lised juhtumid on kindlus-tusjuhtumid ehk millal on kindlustusfirmal kohustus kahjud hüvitada. Samuti tuleb süveneda lepingu üldistesse piirangutesse ja välistustesse ehk millistel juhtudel puudub

kindlustusandjal kohustus kahjusid hüvitada. Kui tingi-mustes jääb midagi ebaselgeks, tuleb võtta aega ja kindlus-tusseltsi töötajaga segaseks jäänud punktid läbi arutada, et vältida hilisemaid arusaama-tusi.

Erinevad paketidKodukindlustuse puhul

pakuvad kindlustusseltsid või-malust valida erineva kind-lustuskaitse ulatusega paket-tide vahel. Näiteks on paljudel seltsidel olemas nn miinimum-pakett, mis kaitseb tulekahju ja tormi põhjustatud taga-järgede eest. Sellise paketi puhul saab üldjuhul hüvitist, kui välgulöögist on maja sütti-nud või saanud muid kah-justusi. Samuti on üldjuhul kindlustusjuhtum see, kui tormituul kahjustas näiteks katust või langes hoonele puu. Samas kui äike tekitas elektri-süsteemis ülepinge ning tele-kas ja külmkapp selle taga-järjel rikki läksid, siis selline juhtum on üldjuhul kirjas välistusena, mille puhul hüvi-tist ei maksta.

Üldjuhul on ülepingest tekkivate kodumasinate ja olmeelektroonika kahjude vastu võimalik kindlustada kõige laiemat kindlustuskaitset pakkuva koguriskikindlustu-sega, kuid ka selle puhul tasub

teada, et erinevate seltside koguriskikindlustuse tingimu-sed on erinevad ning kõik selt-sid ei pruugi koguriskikindlus-tuse raames äikesekahju taga-järjel töötamast lakanud olme-elektroonikat siiski kindlus-tada.

Varakindlustus eraldiEraldi tuleks mõelda selle-

le, kas kindlustada ainult oma maja/korter ja selle sisevii-mistlus või oleks vaja kindlus-tada ka kodune vara. Koduse vara kindlustamiseks tuleb üldjuhul seltsiga eraldi kokku leppida ning selle eest ka täiendav kindlustusmakse ta-suda. Seda on kindlustama hakates oluline meeles pidada, sest kui peaks juhtuma kõige halvem ja kodu tulekahjus hävib, hävitab tuli lisaks ma-jale või korterile paratamatult ka selles asunud vara.

Pööra tähelepanu ka kindlustustingimustes kirja pandud ohutusnõuetele, mis puudutavad näiteks tuleohu-tust ja kütte- ning elektrisüs-teemidega ümber käimist. Lisaks tasub oma majale pik-sekaitse paigaldada, kuigi valitsuse määruse “Ehitisele ja selle osale esitatavad tule-ohutusnõuded” järgi ei ole kuni 15 meetrise harjakõrgu-sega hoonele selle paigalda-mine nõutav.

Äikesekahjud ja kodukindlustusHangi lisainfot• Loe veel kindlustamise kohta www.minuraha.ee lehelt

kindlustuse rubriigist www.minuraha.ee/kodukindlustus.• Koduse vara kindlustamise kohta saad rohkem infot siit

www.minuraha.ee/?id=14545.• Tarbijaveebist leiad ka erinevate kindlustusseltside

tingimuste võrdlemiseks Mida võrrelda? küsimustiku www.minuraha.ee/vordle_kodukindlustus, mis aitab su tähelepanu juhtida kõige olulisematele asjaoludele kindlustustust valides.

Neljapäev, 25. august 2011 TEATED / HARKU VALLA TEATAJA / 7

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond,tel 600 3848, faks 600 3854.

Toimetaja: Katrin Romanenkov,tel 606 3830,katrin.romanenkov@harku.ee.Reklaam ja müük:Ingrid Eylandt-Kuure,tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee.

Artiklid ja kaastööd saata:vallaleht@harku.ee.Koduleht: www.harku.ee

Kujundus ja kirjastaja:Kirilille Kirjastus AS.Trükk: AS Printall.

Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljan-dal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juuli-kuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.

Kutsume kõiki huvilisi osalema tasuta koolitustel! Harku valla vabaühenduste ümarlaua projekti „Juured maas-latv taevas“

koolitusprogramm „Kogukonna arendajad“ Kolmas koolitus laupäeval 03.septembril 2011 kell 11.00 - 17.30, Harku Vallavalitsuse saalis.

Koostöö kodanike ja omavalitsuse vahel

Käsitletavad teemad:

• Külavanema ja külaseltsi roll kohaliku omavalitsusega koostöö loomisel

• Kuidas valda tugevamaks muuta? Sotsiaalse kapitali mõiste ja vajalikkus;

• Kaasamine kohalikul tasandil – sihtrühmad, võimalused ja praktilised näited;

• Koostöövõimalused ja – põhimõtted ühenduste ja omavalitsuste vahel;

• Külavanema ja külaseltsi roll ja tegevus koostöö loojana

Liikumine Kodukant koolituskeskus, lektor Kaie Toobal

e

Millega tegeled/ tegelenud oled/ hariduskäik? Olen omandanud juristi ja avaliku halduse erialad. Töötasin pikka aega äriühingus, kuid viimased kümme aastat olen tegelenud nõustamise ja koolitamisega. Kuulusin mitmeid koosseise kohaliku omavalitsuse volikogusse ja olin tegev vallasekretärina. Alates 2010 aasta suve keskpaigast olen tegev Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhina. KOOLITAJANA soovin edasi anda, kuidas riik on rahva jaoks asjad korraldanud ja kui lihtne on seda teada saada ning enda kasuks tööle panna.

Koolitusprogramm (49 akadeeilist tundi) Toimumisaeg Koolitaja Tulemuslik kaasamine kogukonnas 28. mai 2011 Ivi Proos Demokraatiakool kohalikul tasandil 11. juuni 2011 Ivi Proos Koostöö kodanike ja omavalitsuse vahel 03. september 2011 Kaie Toobal Seadusandlus ja asjaajamine mittetulundusühendustes 8. oktoober 2011 Kaie Toobal Organisatsiooni suhtekorraldus 19. november 2011 Eha Paas Omatuluteenimise võimalused ühendustes 14. jaanuar 2012 Eha Paas Tasuvusarvestus, finantsprognoosimine ja turundus 4. veebruar 2012 Margit Kool

NB! Koolitustel osalemiseks palume võtta ühendust Evelin.tiirik@mail.ee, info telefonil 5220226. Projekti abikõlbulikkuse tagamiseks on oluline, et koolitusel osaleja läbib kogu koolitsprogrammi täies mahus. Samas on ka väga oodatud üksikloengutel osalejad. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital” ja Harku vald . Toetab MTÜ Muraste külaselts. Koolitab Liikumine Kodukant Kodukandi Koolituskeskus.

Tabasalu Koolituskeskus

ootab 2011/2012 õppeaastal 5-7 aastaseid lapsi koolivalmidust toetavasse eelkooli.

aitame ette valmistada last kooli astumiseks ning

seal edukaks toimetulekuks; anname lapsele eakohaseid algteadmisi

põhiainetes; tutvustame õpikeskkonda, kus laps alustab oma

kooliteed.

Eelkooli tunnid toimuvad üks kord või kaks korda nädalas. Ühes õpperühmas on kuni 10 last.

Lisainfo ja registreerumine kuni 16. septembrini

telefonil 56 66 6154 või e-maili aadressil tabasalukoolitus@gmail.com.

Eelkooli tunnid toimuvad alates 19. septembrist 2011

Tabasalus. Õppetööd viivad läbi parimad rühma- ja aineõpetajad.

Tunniplaani leiad www.tabasalukoolituskeskus.ee.

Mõistlik on saada kodukohas targaks! Olete oodatud!

Ansambli HEINAVANKER kontsert Rannamõisa kirikus 11. septembril kell 12.00Muusikaline juht: Margo Kõlar

Septembrikuu teisel pühapäeval, 11. septembril kell 12.00 laulab Heinavanker ranna-rahva laule Rannamõisa kirikus. Kontserdil kõlavad lauljate endi seatud eesti rahva-koraalid ja ka mõned muinasaegsed regilaulud. Kontsert toimub „Tallinn Euroopa kul-tuuripealinn 2011” raames ja on kuulajatele tasuta. Seda tänu Tallinn 2011 ja Kultuur-kapitali toetusele. Kava koostamisel on silmas peetud, et koos Tallinnaga on kultuuri-pealinnaks Turu, mis ühendab endas nii Soome kui ka Rootsi kultuuripärandit. Kui müstilise energiaga laetud regilaulutraditsioonis väljendub eelkõige eestlaste ühisosa soomlastega, siis sama unikaalne on eesti rahvakoraal, mis seob ühte rannarootslaste ja maarahva maailmatunnetuse. Ansamblis Heinavanker (www.heinavanker.ee) on muusikalise varjupaiga leidnud igapäevaelus erinevates muusikastiilides tegutsevad lauljad ja pillimehed. Helilooja Margo Kõlari juhendamisel süvenetakse varajase kiri-kumuusika rikkalikku pärandisse, sünteesitakse esivanemate traditsioone ja modernse aja unistusi. Vääriline koht Heinavankri repertuaaris on Eesti nüüdisautorite loomingul. Nõnda nagu sajanditetagused laulikud suhtusid loovalt meloodiasse, nii püüab ka Heinavanker hoida elusas olekus laulude ansambliseadeid. Improvisatsioonilistest vabadustest tingituna võivad arranžeeringud kõlada igal esitusel väheke erinevalt. Nimi Heinavanker tuleneb Hieronymos Boschi (1453–1516) kuulsalt tiibaltarilt, mille allegoorilised stseenid ka tänapäeva kontekstis hämmastavalt aktuaalsed tunduvad. Sellel kummalisel maalil on kujutatud tohutu heinakoorem, mis läbi saamahimus vaevleva maa hukatuse poole veereb. Pildi keskmes aga sünnib muusika, mida nii palvetav ingel kui ka salalik deemon oma mõjusfääri püüavad saada.

04

8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM Neljapäev, 25. august 2011

Pakume Teile soodsatel tingimustel usaldusväärset kinnisvara haldus- ja hooldusteenust. Meie klientideks

on nii korteriühistud, ärihooned, eraisikud kui ka firmad. Moodustame vajadusel korteriühistu.

Kontakt: info@majahoidja.ee, tel 662 2776, www.majahoidja.ee

SEA OMAMURUNIIDUKKORDA!

Hooldame ja remondime muruniidukeid. Toome soovi korral niiduki kliendi juurest töökotta ja transpordime tagasi. Info tel 502 2014,

www.muruniidukiabi.ee

Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded,

vanad perioodid –OÜ, KÜ, MTÜ

Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee

www.erten.ee

• Aiakujundus, hooldustööd aias. Tel 518 5957, www.urmihaljastus.ee

• Fekaalivedu ja WC tühjendus. Tel 513 9491

• Maja projektid. Hoone mõõdistamine. Paberite korrastamine. Ilupildid. Tel 522 0023, Marek

• Muruniitmine, trimmerdamine, võsa-lõikamine ja lehtede riisumine.www.murastehooldus.eu Tel 5341 0347.

• Müüa puitbrikett 149 eur / 960 kg, graanul 177 eur / 960 kg, kuivad puitklotsid 2,80 eur / 45 l. Kojuvedu. Tel 502 9364, www.kyttepood.ee

• Ohtlike ja probleemsete puude lange-tamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan raskesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõstukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse. Tel 5648 2680.

• Ohtlike puude turvaline langetamine, kruntide puhastamine, puujäätmete äravedu, raietööd. Tel 525 0893, 5626 0344.

• Ostan räämas korteri Tabasalus või Tallinnas. Kuulutus ei aegu. Tel 5820 0800.

• Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta).Tel 5674 0940

• Otsime meesmüüjat Keilasse! Tel. 521 4925.

• Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300

• Teostame reoveemahutite tühjendamist.Tel 503 4504

• Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, kon-teineird ja transport. Hinnad on head. Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055

• Väikeveod kalluriga: killustik, liiv, muld, segud jpm. forame.grupp@gmail.com, tel 501 5992

TEATED

JÜRI MARI LASTEHOIDOOTAB UUSI LAPSI !

Asume Rae vallas Jüri alevikus, Kasemäe 5-1.

Info: www.jyrimari.ee sirlekorka@hot.ee

5557 5966KÕIK KÜSIMUSED OODATUD!

UMA

TASUTA ÜRITUS

Active Studioootab alates septembrist huvilisi

uutesse ringidesse: ~ laste tantsuõpetus,

~ täiskasvanute seltskonnatants.Tunnid toimuvad Kallaste Keskus 2,

Tabasalu

info@activestudio.ee / www.activestudio.eeinfo@rohujuur.ee / www.rohujuur.ee

tel 5191 7692

Alasniidu III Pere Olümpiamängud

28.08.2011Lotte tuleb külla!

Alasniidu III PereOlümpiamängude päevakava:

10.30 Pidulik olümpiamängude avamine.10.40 Avamarss.11.00 Traditsiooniline “Tillude jooks”.11.30 Lotte tuleb külla! Punane Rist

õpetab elustama. Toimuvad võistlused kogu perele: “Kuulitõuge”, “Teatejooks”, “Odavise”, “Vasaraheide”, “Takistus-jooks”, “Jalgpalli täpsuslöögid” ja “Palju mahub inimesi 6 m2”.

14.30 Olümpiamängude lõpetamine.

Toimub täiturg.Üritus toimub Alasniidu palli- ja mänguplatsil.

Olümpiamängudest osavõtt tasuta.Korraldaja: Alasniidu Selts MTÜ. www.alasniiduselts.ee.Toetaja: Harku Vald.Lisainfo: Erik Sandla tel. 501 6304 või Ivo Lukk tel. 507 6973

Raha eest saab batuudil hüpata. Maksumus 2 EUR / 20 min.

Tabasalu Lemmikloomade Keskusootab karvaseid sõpru uutel aegadel:

E–R 11.00–19.00 L 11.00–15.00P suletud

Loomaarsti vastuvõtt toimub igal kolmapäeval 09.30–19.30

Asume Kallaste keskus 4 (vallamaja vastas).

Info ja registreerimine tel 5636 6971.

Hea ettevõtja!

Pakume firmadele personalitöö täisteenust, abistame parimate töötajate

leidmisel ning koolitame Sinu personalitööd tegevat töötajat.

Aitame ettevõtlikke inimesi oma ettevõtte loomisel.

OMA Personal OÜwww.omapersonal.ee

e-mail: omapersonal@gmail.comtel. 5662 7284

Müüa kiirelt 1-t korter Tutermaal. 34,3 m², renoveeritud, 1/4, oma katlamaja õliküte. Boiler 80 l, köögimööbel ja -teh-nika. Toimiv KÜ, lähedal bussipeatus ja pood. Pildid: www.hot.ee/tutermaakorter Hind 22 000 eurot. TINGI! Tel 554 2111.

HEAD TUTERMAA ELANIKUD!

Tutermaa Külaseltsi koosolek toimub 14. septembril kell 19.00

Kumna kultuuriaidas. Oodatud on kõik, kes tahavad kaasa lüüa Tutermaa küla ja külaelu

arendamisel.

Päevakorras:1. Tutermaa Külaseltsi tutvustus.

2. Paikkonnas hetkel päevakorras olevad küsimused.

Koosolekule on kutsutud ka vallavalitsuse esindajad.

Kui Teil on suuri probleeme, mida tuleks ja saaks Harku valla kaasabil lahendada,

siis palume eelnevalt teatada telefonil 56 471 889. Arne Kask.