Embed Size (px)
Citation preview
Nr. 2 (227) / aprill 2017
Südamekesed süütasid tule
aprill 2017 - 2
16. ap ril lil al gas EV100 juu be li pe riood suu re mat ka päe va ga en di sel Ees ti maa ja Lii vi maa ku ber man gu pii ril.
Mat ka ga tä his ta ti sa jan di möö du mist eest las te asua la de ühen da mi sest ja Ees ti maa kon-tuu ri tek kest. Sa da aas tat ta ga-si eral das Põh ja- ja Lõu na-Ees tit ku ber man gu piir, mis ühes koos mat ka ja te ga süm bool selt kaar-dilt kus tu ta ti. Nii tä his ta si me meie maa te ket, mis oli olu li seks tä hi seks teel ise seis vu se poo le.
Eriet te val mis tu se ga mat-ka rüh mad asu sid 16. ap ril-li mat ka päe val tee le ku na gi se-le ku ber man gu pii ri le, mis on üle 400 ki lo meet ri pikk ja kul-geb Peip si ran nalt Tõs ta maa ni. Tä nu mat ka ja te kaa sas kan tud GPS-sead me te le oli või ma lik jäl gi da mat kag rup pi de lii ku mist vir tuaal sel kaar dil, kus vas ta valt mat ka ja te ede ne mi se le maas ti-kul kus tu ta ti Põh ja- ja Lõu na-Ees tit eral da nud piir joon.
En di se ku ber man gu pii ri lä he du ses läk sid Ees ti maad avas ta ma veel üle 2500 rah va-mat ka ja, kel le siht koh ta deks oli ühek sa omaaeg se ku ber man gu-pii ri lä he du ses asu vat rah va ma-ja: Tõs ta maa, Lõ pe, Jär va kan di, Lel le, Kurg ja, Oi su, Päi nur me, Sa da la ja Avi nur me.
Tõs ta maal oli või ma lik va li-da ka he rah va mat ka eta pi va hel. Esi me ne neist sai al gu se Vais te ran nast en di se ku ber man gu-pii ri ühest ot sast ja kul ges Tõs-ta maa le. Sel le mat ka ra ja pik-kus oli li gi kau du 12 km ning sel le lä bis üle 250 ini me se. Sel-lel eta pil lõi kaa sa ka 45-liik-me li ne mat kag rupp Hiiu maalt. Tei ne etapp oli li gi kau du 3 km pikk, kul ges Er mis tu puh ke kü-last Tõs ta maa rah va maj ja ja siin mat kas üle 150 ini me se, seal-hul gas ka pal ju lap si. Mat ka jaid
oli ko ha le tul nud üle Ees ti.Tõs ta maa mat kae tap pi de
vas tu oli suur hu vi ja mat ka jaid tu li ko ha le roh kem gi, kui eel-re gist ree ri mi sel kir ja sai pan na. See tõt tu tu li puu du mat ka ja te kae la kaar ti dest, mil le trük ki-mi se ga te ge les Rii gi kant se lei ja mis ei sõl tu nud ko ha peal se test kor ral da ja test. Meie omalt poolt va ban da me.
Mõ le mas star di pai gas saa tis mat ka jaid lust li ke vii si de ga tee-le pa su na koor Õnn Tu li Õue le. Kast na kü la ma ja juu res pak ku-sid kü la selt si nai sed mat ka ja te le juua ning sai kü las ta da Kast na ki ri kut. Sa mu ti said kõik hu vi li-sed tut vu da Tõs ta maa mõi sa ga. Iga mat ka ja sai tee le kaa sa Tõs-ta maal too de tud Po po co OÜ pul ga kom mi.
Rah va ma jas oo tas mat ka jaid ees soe supp. Tõs ta maa Kä si-töö kes ku se tub lid nai sed ee sot-sas Anu Rand maa ga tut vus ta sid kä si tööos ku si ja toi mus rah va-rõi vas te esit lus. Saa lis olid imet-le mi seks väl ja pan dud kau nid la pi te kid. Noor te vo li ko gu pak-kus noor te kes ku ses las te le mit-me su gu seid põ ne vaid te ge vu si.
Õh tul toi mus kau nis kont-sert, kus as tu sid üles kõik ko ha-li kud ise te ge vus la sed. Kont sert lõp pes rah va ma ja õues lõk ke süü ta mi se ga, et val gus ta da teed lä bi ke va de XII noor te lau lu- ja tant su peo „Mi na jään“ poo le ja tä his ta da Ees ti Va ba rii gi 100. sün ni päe va peo al gust.
EV100 ava sünd mus sün dis Rii gi kant se lei, MTÜ Spor diü ri-tus te Kor ral da mi se Klu bi ja mit-me te teis te part ne ri te koos töös.
Loo da me, et kõik osa le jad said sel lest päe vast to re da po si-tiiv se emot sioo ni ja tä na me kõi-ki, kes sel le suu re üri tu se lä bi vii-mi sel oma pa nu se and sid.
Anu Pe ter son
EV100 juu be li pe riood al gas suu re rah va mat ka ga
ca 400 matkajat69 abilist
ca 120 esinejatAitäh, et olete olemas!
3 - 2017 aprill
Olen val la le hes püüd-nud ja ga da tea vet hal-dus re for mi ga seon du-
vast ja nüüd vii mas test aren gu-test.
Tea ta vas ti võt tis Rii gi ko gu vas tu hal dus re for mi sea du se põ hik ri tee riu mi ga, et oma va lit-su ses oleks vä he malt 5000 ela-nik ku. Eel mi se aas ta lõ pu ni sai sel le nõu de täit mi seks nn va ba-taht li kult kok ku lep pi da ja tä na ni me ta tak se se da ka omaal ga-tus li kuks lii tu mi seks.
Tõs ta maal oli nõu de täit mi-seks si su li selt kaks va rian ti, kas ühi ne da Pär nu või Li hu la ga. Mõ le ma pu hul olek si me ää re-maa, kus meie elu kor ral da tak-se ee malt ja meil puu dub sel les si su li ne kaa sa rää ki mis või ma-lus. Ku na Li hu la ga tee nus te tar bi mi se osas kon tak tid si su li-selt puu du vad, ot sus tas vo li ko-gu sel lel suu nal ühi ne mis lä bi-rää ki mi si mit te pi da da.
Meie järg mi se ast me tõm-be kes ku seks on ik ka gi Pär-nu ja sel lest läh tu valt pi da si me ku ni eel mi se aas ta det semb ri ni lä bi rää ki mi si ühi ne va te Pär nu, Aud ru ja Pai ku se ga. Või ma li-ku lii tu mi se osas kor ral da si-me ka rah va kü sit lu se, kus 91% hää le tas ilm selt eel pool too dud põh jus tel nn ise seis vu se poolt. Kui gi kü sit lu se tu le mu sed pol-nud vo li ko gu le si du vad, läh tus
vo li ko gu rah va ar va mu sest ja ot sus tas Pär nu lin naks mit te ühi ne da.
Vas ta valt sea du se le tu li va lit su sel ühi ne misk ri tee riu me mit te täit nu te le te ha 15. veeb-rua riks ühi ne mi set te pa nek. Mei le esi ta tud eel nõu ko ha selt ühen da tak se kri tee riu mi mit-te täi tev Tõs ta maa vald Aud ru, Pai ku se ja Pär nu ühi ne mi sel moo dus tu va lin na ga. Va lit su se mää ru se eel nõu ja sel le 19 le he-kül je li ne se le tus ki ri-põh jen dus na gu ka muud hal dus re for mi-ga seon du vad do ku men did on kät te saa da vad ka val la ko du le-helt me nüü punk ti Hal dus re-form alt.
15. maiks on vo li ko gu del või ma lus esi ta da liit mi se koh-ta oma ar va mu sed. Tõs ta maa vo li ko gu on sei su ko hal, et esi-ta me oma põh jen du sed, miks peak si me jät ka ma ise seis va na.
Tõs ta maa oli ka nen de hul-gas, kes pöör du sid koh tus se sel gi ta maks sel li sel ku jul hal-dus re for mi vas ta vust põ hi sea-du se le. Kui ül di selt tun nis tas Rii gi ko hus hal dus re for mi põ hi-sea dus ko ha seks, saa me toe tu-da väl ja too dud sei su ko ha le, et Va ba rii gi Va lit su sel on sun d-ü hen da mi sel kaa lut lu sõi gus ja mii ni mum suu ru se kri tee rium on va lit su se le si duv üks nes muut mi se al ga ta mi se, mit te aga lõp pot su se te ge mi sel.
Ka Pär nul tu leb esi ta da ar va mus Tõs ta maa sund liit mi-se koh ta. Pär nu vo li ko gul on et te val mis ta tud eel nõu, mil le ko ha selt Lää ne-Ees ti ühi ne mi-se eks pert ko mis jo ni hin nang ei saa ol la pea mi ne ar gu ment, et do mi nee ri da Tõs ta maa ela ni-ke tah te üle ja kal lu ta da Pär nu Lin na vo li ko gu liik meid te ge ma ot su seid vas tu Tõs ta maa rah va kü sit lu sel väl ja sel gi ta tud meel-sust.
Ku na Va ba rii gi Va lit su se eel-nõu näeb et te Tõs ta maa liit mi-se Pär nu lin na ga, puu dub prae-gu või ma lus Tõs ta maa liit mi-seks näi teks Li hu la ga.
Eel mi ses val la le hes kir ju ta-sin, et tu leb kor ral da da ka uus rah va kü sit lus. Tä na seks on vas ta vat mää rust muu de tud ja ku na Tõs ta maa vald on ela ni-ke kü sit lu se Aud ru ja Pai ku se val la ning Pär nu lin na ga ühi ne-mi se osas ju ba kor ral da nud, ei ole se da va ja enam kor ra ta kui-gi va ra sem kü sit lus oli laiem ja hõl mas li saks ka Are val da.
See ga esi tab Tõs ta maa vo li-ko gu 15. maiks põh jen du sed, miks on ots tar be kas jät ka ta ise-seis va na ja va lit su sel tu leb läh-tu valt hal dus re for mi aja ka vast lan ge ta da ot sus hil je malt 15. juu liks.
Too mas Rõ hu,val la va nem
Hal dus re for mi aren gud Tõs ta maal
Kas si de-koer te ma ru tau di vas ta ne vakt si nee ri mi ne on ko hus tus lik ning va ja lik Ma ru taud on 99,9% sur mav, kuid 100% en ne ta tav.
Vakt si nee ri mi ne on ai nus kait se ma ru tau di vas tu!
Vakt si nee ri oma koe ra ja kas si re gu laar selt ma ru tau di vas tu. Tee se da vä he malt üks kord ka he aas ta jook sul!
Ära la se oma loo mi hul ku-ma!
Väl di kok ku puu teid võõ ras te ko du- ja mets loo ma de ga.
Õpe ta las te le, et võõ raid ko du- ja mets loo mi ei to hi puu-tu da, ise gi kui nad näi vad sõb ra-li kud.
Kui si nu lem mik loom saab pu re da, siis tea vi ta sel lest loo-maaars ti.
Kui saad ham mus ta da, pöör-du kii res ti trau ma punk ti või pe rears ti poo le.
Lem mik loo ma ga rei si mi-sel jär gi loo ma de ga rei si mi se reeg leid.
Enel NiinVe te ri naar- ja Toi dua me ti ma ru tau di vas ta se
vakt si nee ri mi se pro jek ti juht
Kivi ran na ja Ka da ja kin-nis tu te de tailp la nee rin gu al ga ta mi ne
Tea vi ta me, et Tõs ta maa Val la va lit sus 03.03.2017 kor ral du se ga nr 714 al ga-tas Ki vi ran na ja Ka da ja kin nis tu te de tailp la nee-rin gu.
De tailp la nee rin gu ees-märk on ole ma so le va Kast na puh ke kü la aren da-mi ne. Pla nee ri ta va ala suu-rus on 5,96 ha.
Täp sem in fo on lei tav Tõs ta maa val la ko du le hel www.tos ta maa.ee
DETAILPLANEERINGUD
Sillametsa talu taimeaed üllatab
uue ja suure müügi-paviljoniga. Esimesena
on letid vallutanud võõrasemad, aga soovija
võib endale mõne viljapuu-gi kaasa haarata.
Amps ja soe jook kõige selle ilu keskel ikka ka.
aprill 2017 - 4
Val la vo li ko gu 22.03.2017 toi mu nud is tun gil osa les 6 val la vo li ko gu lii get. Puu du sid Ja nek Jaan soo, Ur mas Rein feldt ja Ri ta Alg peus.
Päe va kor ra vä li selt kuu la ti ära is tun gi le saa-bu nud pe rears ti Ma dis Ves ki mä gi in fo seo ses pro jek ti ga, mil le ees mär giks on las teaia hoo nes asu va te va ba de ruu mi de re no vee ri mi ne ter vi se-kes ku seks.
Val la va nem rää kis in fo mi nu ti tes Vä ra ti sa da-ma pro jek ti ga seo tud te ge vus test, kä si töö kes ku-se pro jek tist ja Ees ti Va ba riik 100 üri tus te raa-mes 16. ap ril lil toi mu vast mat kast.
Ra han dus mi nis tee rium esi tas 15. veeb rua ril val la vo li ko gu le Va ba rii gi Va lit su se et te pa ne ku ja mää ru se eel nõu, mil les nä hak se et te Tõs ta maa val la ühi ne mi ne Pär nu lin na, Aud ru ja Pai ku se val la ga.
Et te pa ne ku le saab esi ta da vas tu väi teid 15. mai ni. Kui vald ni me ta tud täh ta jaks ar va must ei esi ta, loe tak se teh tud et te pa nek hal dus re for mi sea du sest läh tu valt vas tu võe tuks.
Vii ma sel ajal on pal ju kri ti see ri tud oma va lit-su si, kes ühi ne mi sot su se vas tu võt mi sel rah va-kü sit lu se tu le mus te ga ei ar ves ta nud. Tõs ta maa val la vo li ko gu ar ves tas, kuid ik ka gi tu leks Va ba-
rii gi Va lit su se et te pa ne kul ühi ne da Pär nu lin na, Aud ru ja Pai ku se val la ga.
Val la vo li ko gu aru tas teh tud et te pa ne kut ja jõu dis jät ku valt ühi se le sei su ko ha le, et Tõs ta maa val la ühi ne mi ne Pär nu lin na ga ei ole ots tar be-kas.
Mi nis tee riu mi poolt mää ra tud täh ta jaks esi-tab Tõs ta maa val la vo li ko gu vas tu väi ted Va ba rii-gi Va lit su se poolt teh tud et te pa ne ku le.
Võe ti vas tu Tõs ta maa val la 2017. aas ta ee lar-ve ko gu ma hus 1669753 eu rot.
Ee lar ve ga seo ses kin ni ta ti õpe ta ja te töö jõu ku lu-de toe tu se ka su ta mi ne, amet ni ke pal ga mää rad ja vo li ko gu liik me te le hü vi ti se maks mi ne.
Võe ti vas tu Aud ru, Koon ga, Tõs ta maa ja Varb la val da de ühi ne jäät me ka va aas ta teks 2017 –2021.
Piir kon na po lit sei nik va nem ko mis sar Har li Han sen an dis üle vaa te po lit sei te ge vu sest Tõs-ta maa val las 2016. aas tal.
Jäät me ka va ja tei sed vas tu võe tud mää ru sed on ava li kus ta tud elekt roo ni li ses Rii gi Tea ta jas ja Tõs ta maa val la ko du le hel asu vas do ku men di re-gist ris.
Eve Sah tel,val la sek re tär
Val la va lit su se is tun gi l 16 veeb rua ril Hü vi ta ti eri va ja du se ga isi ku le 32 eu ro ula tu-ses ra vip ril li de mak su mus. Ot sus ta ti maks ta va ja dus põ hist pe re toe tust 22 ini me se le kok ku 1665.00 eu rot. Või mal da ti ühe le ea ka le öö päe va ne hool de-ko du tee nu se ka su ta mi ne. Väl jas ta ti ehi tus lu ba Vä ra ti sa da ma maaük-su se le põh ja- ja lõu na muu li, sa da ma sli pi koos tee nin dus kai ga ja põh ja pool se täi tea la koos kal-da kind lus tu se ga, ra ja mi seks.
Val la va lit su se is tun gi l 3. märt sil Ot sus ta ti maks ta toi me tu le ku toe tust 10 ini-me se le kok ku 2288,83 eu rot. Va bas ta ti kaks kin nis tuo ma nik ku kor ral da-tud jäät me veost ku na kin nis tul ei ela ta. Al ga ta ti Ki vi ran na ja Ka da ja kin nis tu de tailp-la nee ring. Pla nee rin gu ga soo vi tak se pla nee ri ta-va le ala le ehi tu sõi gu se mää ra mist, krun di hoo-nes tu sa la ja par ki mi sa la pii rit le mist, teh no võr-ku de- ja ra ja tis te asu ko ha mää ra mist, hal jas tu se ning hea kor ras tu se ja liik lus kor ral du se põ hi mõ-te te mää ra mist.
Val la va lit su se is tun gi l 17. märt sil Ot sus ta ti toe ta da ma jan dus li kus ras kus tes ole va pe re lap se õpi las ko du ko ha ta su maks mist 45 eu ro ga kuus.
Kin ni ta ti va ja dus põ hi se pe re toe tu se väl ja-maks 21 ini me se le kok ku 1620 eu rot. Hü vi ta ti puu de ga isi ku le 32 eu ro ula tu ses ra vi mi te le teh tud ku lu tu sed. Hü vi ta ti lap se ra vip ril li de mak su mus 32 eu ro ula tu ses.
Val la va lit su se is tun gi l 5. ap ril lil Kin ni ta ti 2017. ee lar veaas taks õpi las ko ha te ge vus ku lu ar ves tus li kud mak su mu sed ühe lap se koh ta kuus ja aas tas:
Tõs ta maa kesk koo lis 163 eu rot kuus, 1953 eu rot aas tas;
Tõs ta maa las teaias 299 eu rot kuus, 3589 eu rot aas tas. Kin ni ta ti toi me tu le ku toe tu se väl ja maks 13 isi ku le kok ku 2910.96 eu rot. Hü vi ta ti ühe le va ne ma le lap se ra vip ril li de mak su mus 32 eu ro ula tu ses. Ot sus ta ti va bas ta da 10 kin nis tuo ma nik ku kor ral da tud jäät me veost, ku na kin nis tu tel ei ela ta. Toe ta ti MTÜ Pär nu Toi du pank te ge vust 300 eu ro ga. Ot sus ta ti toe ta da MTÜ Kõ pu Aren dus kes-ku se poolt 9. - 11. juu nil ra ken dis por di võist lus te ja 17.- 18. juu nil toi mu va te kest vus rat su ta mi se võist lus te kor ral da mist 500 eu ro ga.
Val la va lit sus
TÕSTAMAA VAL LA LI KO GUS
TÕSTAMAA VAL LA VA LIT SU SES
Kui das möö dus po lit seiaas ta Tõs ta maa val las? Eel mi sel aas tal Tõs ta maa val-las re gist ree ri tud ku ri-ja väär te-gu de arv jäi võr rel des möö du-nud aas ta te ga sa ma le ta se me le ning suu res ti on sel le sta biil su se ta ga ini mes te hea koos töö po lit-sei ga.
Möö du nud aas tal re gist-ree ris po lit sei Tõs ta maa val las kok ku 23 ku ri te gu, mil lest 19 pu hul õn nes tus juh tu mi as jao-lud sel geks te ha ja väl ja sel gi ta da ku ri teo toi me pa ni ja.
Re gist ree ri tud ku ri te gu de hul gas oli ka hek sal kor ral te ge-mist ini mes te elu või ter vi se vas tu suu na tud te gu de ga ning neist ühel kor ral oli te ge mist tap mi se ga.
Va ra vas ta seid ku ri te gu sid pan di toi me kuuel kor ral ning pa ra ku ei puu du nud meie tee-del ka joo bes ju hid, ke da kri-mi naal kor ras ka ris ta ti kuuel kor ral.
Re gist ree ri tud väär te gu de arv on ku ri te gu de ga peaae gu sa mal pul gal – kok ku 22, mil lest lõ vio sa moo dus ta sid liik lu se ga seo tud rik ku mi sed.
Oma osa on ka alaea lis te poolt toi me pan dud süü te gu del, kus noor te le tu li meel de tu le ta-da, et al ko ho li ja tu ba ka too de te tar vi ta mi seks tu leb mõ ned aas-tad veel oo da ta.
Süü te gu de arv val las ei ole aas ta te ga suu re ne nud, kuid meie kõi gi kä tes on muu ta meid ümb rit sev elu kesk kond veel gi tur va li se maks.
Tõs ta maa val las elab pal ju ak tiiv seid ja ko gu kon nast hoo-li vaid ini me si, kes po lit seid oma tä he le pa ne ku test ja mu re dest tea vi ta vad ning vää ri vad sel le eest tä nu sõ nu ja kii tust. Loo dan hea koos töö jät ku mist ka edas-pi di, sest igaüks saab kaa sa ai da-ta tur va tun de suu re ne mi se le.
Päi ke se list ke va det ja uu te koh tu mis te ni!
Har li Han sen,piir kon na po lit sei nik
5 - 2017 aprill
Ala nud on ha jaa sus tu-se prog ram mi taot lus te vas tu võtt. Taot lus koos ko hus tus li ke li sa do ku-men ti de ga tu leb esi ta da pa be ril või di gi taal selt all kir jas ta tu na Tõs ta maa val la va lit sus se hil je malt 6. juu niks 2017.
Ha jaa sus tu se prog ram mi ees märk on ta ga da ha jaa sus tu-se ga maa piir kon da des ela va te-le pe re de le head elu tin gi mu sed ning see lä bi ai da ta kaa sa ela ni ke ar vu pü si mi se le neis piir kon da-des.
Toe ta tak se ko du ma ja pi da-mis te vee süs tee mi de, ka na li sat-sioo ni süs tee mi de ja juur de pää-su tee de ga seo tud te ge vu si. Ju hul kui ma ja pi da mi ne ei ole elekt ri-võr gu ga lii tu nud, toe ta tak se ka
au to noom se te elekt ri süs tee mi-de ga seo tud te ge vu si.
Toe tust saa vad taot le da ha jaa sus tu se piir kon nas ela vad füü si li sed isi kud, kes vas ta vad järg mis te le nõue te le:
1. taot le ja elab ala li selt sel les ma ja pi da mi ses, mil le le ta toe-tust taot leb;2. taot le ja elu koht on taot lu-se esi ta mi se aas ta 1. jaa nua rist ku ni toe tus le pin gu sõl mi mi-se ni ma ja pi da mi ne, mil le le ta toe tust taot leb;3. taot le jal ei to hi taot lu se esi ta mi se het kel ol la riik li ke mak su de osas mak su võl ga, väl ja ar va tud ju hul, kui see on aja ta tud.
Pro jek til võib ol la ka kaas-taot le ja(d). Kaas taot le ja peab vas ta ma taot le ja ga sa ma de le nõue te le.
Olu li ne on, et pro jek ti tu le-mus ei oleks poo lik, vaid jõuaks ter vik li ku la hen du se ni. Näi teks peab pro jek ti lõpp tu le mu se-na ole ma joo gi ve si kät te saa dav, ta ga ma ela mu heit vee nõue te ko ha se ka na li see ri mis süs tee mi, juur de pää su tee ole ma ka su tus-kõlb lik aas ta ring selt või peab ole mas ole ma leib kon na va ja-dus te le vas tav elekt ri süs teem.
Pro jek ti mak si maal ne toe tus prog ram mist on ühe ma ja pi da-mi se koh ta 6500 eu rot. Prog-ram mist eral da tud toe tu seks loe tak se ka aja va he mi kus 2012–2016 ha jaa sus tu se elekt rip rog-ram mist, ha jaa sus tu se veep rog -ram mist ning ha jaa sus tu se prog ram mist saa dud toe tu se sum ma. Taot le ja ja kaas taot le ja oma- ja kaas fi nant see ring peab kok ku moo dus ta ma vä he malt
33,33 % pro jek ti ku lu dest.Taot lus koos li sa do ku men-
ti de ga esi ta tak se Tõs ta maa val-la va lit su se le. Töid to hib alus ta-da al les pä rast se da, kui pro jek ti osas on teh tud ra has ta mi sot sus ning toe tu se saa ja ga on sõl mi tud toe tus le ping. Uu rin gud, pro jek-tee ri mi ne, rii gi lõi vud, no ta ri ta-sud, teos tus joo ni sed ja vee na-na lüü sid on tea tud juh tu del abi-kõlb li kud en ne toe tus le pin gu sõl mi mist.
Prog ramm do ku ment on lei tav http://par nu.maa va lit sus.ee/ha jaa sus tu se-prog ramm
Kon tak ti sik Tõs ta maa Val la va lit su ses on
Alo Tom son, tel 449 6180,
alo@tos ta maa.ee
Ava tud ha jaa sus tu se prog ram mi taot lus voor
2 6. märt sil osa les meie rah va ma ja värs kelt taas kok ku tul nud an sam bel Ree de ne Rõõm Pär nu-maa vo kaa lan samb li te kon kur sil „Noo ru saeg ja ke vad, mõ le mad on ke nad“ Rae kü la Va na -koo li Kes ku ses.
Rõõ mu laul mi sest ja osa le mi-sest oli pal ju, sa mu ti pa ras ja gu pin gu tust, ning när vee ri mist ki.
Ka va, mis koos nes kol mest lau lust, oman da si me ti he dalt proo ve te hes ka he nä da la jook-sul, koh tu des ka hek sal kor ral.
Proo vid olid pi kad ja in ten-siiv sed, aga pro duk tiiv sed.
Olu li sem, mi da ta ju si me lä bi muu si ka kon kur siks val mis tu-des oli üh te kuu lu vus, usal dus, toe tus.
Ilus ning unus ta ma tu oli hetk en ne la va le as tu mist, kui Kärt mei le just sel leks kon kur siks val mis ta tud ta lis man käe võ rud kin kis – igaü he le oma mõ te sis-se pu nu tud - väi ke asi, aga mil li-ne jõud, li sa des meie kõi gi meel-tes se va ja mi ne vat veen du must
ning kind lust. Sa mu ti tä na me nii suurt kui
väi kest Kat ri nit kind la meel su se eest, Ehat sä ra va te kõr ge te noo-ti de eest, vaa ta ma ta ise gi hai gu-se le, mis te da va he tult en ne kon-kurs si ta bas.
Tun nus tu seks hea laul mi se
eest päl vi ti Ees ti he li loo ja te arm-sai ma esi tu se erip ree mia. Tä na-me pub li kut ja žüriid!
Lõ pe tu seks veel kord suur tä nu kum mar dus sel le rõõ mu loo ja te le: Eha, Kärt, Kat rin, Kat-rin ning saa te bän di le koos sei sus
Hei ko ja And rus! Ai täh proo vi-deks lei tud aja ja pü hen du mu se eest!
Laul mi se ni:)
Kat ri rah va ma jast
„Noo ru saeg ja ke vad, mõ le mad on ke nad“
aprill 2017 - 6
Vää ri kalt jät kab toi mu-mist ju ba 21. kor da Tõs-ta maa so lis ti de kon kurss
„Muu si ka meid kõi ki seob“. Kon kur si pea mi seks ees mär giks on ri kas ta da ko ha lik ku kul tuu-rie lu ning hoi da elus ko ha lik-ku lau lut ra dit sioo ni, tun nus ta-des ning in nus ta des noo ri so lis-te muu si ka ga te ge le ma. Sa mu-ti an nab kon kur sil osa le mi ne noor te le laul ja te le jul gust ja või-ma lu se end proo vi le pan na.
Tä na vu si so lis te hin das 4-liik me li ne žürii koos sei sus: An ne Uus na (Pär nu kuns ti-de ma ja lau lus tuu dio õpe ta ja), Es ter Mur rand (õpe ta ja Pär-nu va ba koo li Loo vus kes ku ses), Gert Gen ta len (XX so lis ti de kon kur si „Muu si ka meid kõi ki seob“ Grand Prix oma nik), Tee-le Tõ nis son (muu si ka sõ ber Tõs-ta maa kesk koo list).
Žürii jäl gis sõb ra li kult ja hoo li kalt laul ja te mu si kaal sust, ar tist lik kust ja lau lu so bi vust esi ta ja le. Sel gi ta ti kolm pa ri mat laul jat igas va nu se rüh mas, li saks pub li ku lem mik lau lu poiss ja lau lu tüd ruk, ning ja ga ti hul ga li-selt erip ree miaid, kuu lu ta ti väl ja Grand Prix.
See kord set lau lu kon kurs si Tõs ta maa mõi sas võiks ni me-ta da mõ nu saks lau lu las te ke va-de al gu se kont ser diks, sest ko gu võist lus toi mus nii pin ge va balt ning jääb meel de era kord selt emot sio naal se na. Eri li selt meel-de jää va esi tu se te gid võist lus-vä li selt pi si ke sed No ra ja Eri ka. Las teaia lau lu võist lu se eel kon-
kur sil oli No ra kah juks hai ge, kuid nä hes suu re maid lap si laul-mas nö suu rel kon kur sil, soo-vis ta ka ise vä ga laul da. Kii relt kut su ti ko ha le No ra is si Ran do, ning No ra esi tu ses laul „Koer Mu ki“ võt tis nii mõ ne gi kuu la-ja sil mad pi sa ra tes se - hetk oli kor du ma tu. Ai täh Sul le, väi ke ne No ra! Eri li se het ke suu tis luua ka kol meaas ta ne Eri ka, kes las-teaia kon kur sil väi ke se hir mu tõt tu Hii re tip su lau lu ei jul ge nud esia ta da, kuid nüüd vap ralt ko he suu re le la va le as tus – suu re pä-ra ne esi tus!
No ra päl vis Sii ra esi tu se eri-
XXI so lis ti de kon kurss „M
7 - 2017 aprill
p ree mia ja Eri ka Ar tist li ku esi-tu se erip ree mia. Tei sed erip ree miad: Hu moo ri ka esi tu se pree-mia – Ri co Roht laan Kõi ge ro ki li kum esi tus – Ras mus Soo saar Jul ge esi tu se preei ma – Ene li Pulk Jul gus tav erip ree mia – Ede li Piir me Ilu sai ma ema kee le esi tu se pree mia – Ave-Ing rid Ves ki-mä gi Kõi ge isi ku pä ra sem esi tus – Ke ne Si re li Kõi ge isuä ra ta va ma lau lu
esi tu se pree mia – Ene li Piir-me Noo ri ma osa le ja pree mia – An ton Rand Pub li ku lem mik: tüd ruk Kei ly Kaal ja poiss An ton Rand XXI Tõs ta maa val la so lis ti-de kon kur si Grand Prix – Kei ly Kaal
Tõs ta maa val la XXI so lis ti de kon kurss “Muu si ka meid kõi ki seob” fo to jääd vus tu se te gi Too-mas Mitt, te ma pil te saab vaa da-ta Tõs ta maa rah va ma ja ja val la fa ce boo ki le helt. Ma dis Ves ki-
mä gi tra dit sioo ni li se hea et te-võt mi se tu le mu se na val mis vi deo sal ves tus kon kur sist. Jääd-vus tu se kon kur sist CD-plaa ti del saab iga osa le ja, kuid teis tel või-ma lus se da vaa da ta in ter ne tist.
Ni me ta me ja tä na me veel-kord meie sünd mu se toe ta jaid: Hää de mees te Ve si, Pär nu Kont-ser di ma ja, Pär nu kont ser di bü-roo, Pär nu lin naor kes ter, Pär-nu kuns ti kool, Pär nu kaup lus muu sik, MTÜ Ees ti Maa tu rism, Mer tex Mets OÜ, Sil la met sa Ta lu, Po po co OÜ, Grü ne Teks-tiil, Cot ze söö gi ma ja, Tõst maa kä si töö kes kus, Mar ge eh ted, Tõs ta maa rah va ma ja koh vik, Food Mar ket, Tee ris ti pood, Anu Pa gar.
Ai täh kõik pi si ke se sed ja suu-red lau lu lap sed! Ole te vah vad! Edu ja lau lu rõõ mu edas pi di-seks, jul gust ol la mi na ise, hin-ges ta tust ja sä ra. Nau ti ge se da, mi da tee te! Tä nud toe ta va te le lap se va ne ma te le, ju hen da ja te le, kor ral dus mees kon na le, žürii le, pub li ku le!
Lau la me jäl le!
Kat ri rah va ma jast
Muu si ka meid kõi ki seob“ Tõs ta maa XXI so lis ti de kon kur si tu le mu sed LAS TEAED:
1. Me ri leen Me ras2. Chat ryn Vah kel3. An ton Rand
7. – 9. AAS TA SED: 1. Keit lyn Kaal2. Gre te Vul kan3. Kar men Tuh ka nen
10. – 12. AAS TA SED:1. - 2. Mart ha-Ma ria Pääs tel
Ri ta Nii ne3. Me ri li Ad ler
13. – 15. AAS TA SED: 1. Elii se Timm2. - 3. Kad ri Vul kan
Gret tel Soo ni soo
16-18 AAS TA SED: 1. Kad ri Ka se2. Ave-Ing rid Ves ki mä gi3. Ker tu Lil le
GRAND PRIX: Kei ly Kaal
Pub li ku lem mi kud: Kei ly Kaal An ton Rand
aprill 2017 - 8
Turis mi mes sil Tou rest 10. - 12. veeb rua ri ni toi mus Tal lin nas Ees ti Näi tus te ja mes-si kes ku ses Bal ti ku mi suu rim rei si mess Tou rest 2017. Ku na Tõs ta maa koo li güm na sis tid MTÜ Ees ti Maa tu ris mi eest ve-da mi sel tu ris min du se ga ti he-dalt seo tud on, said kõik ka sel aas tal või ma lu se mes si ava päe-val osa le da.
Meie tu ris miõp pe ku raa-tor Rai li Men gel pak kus mei le, paa ri le abi tu rien di le, või ma lust kõi gil kol mel mes si päe val ka ise käed kül ge pan na.
Võt si me väl ja kut se vas tu. Eri li si oo tu si või kar tu si meil en ne pik ka nä da la va he tust pea-lin nas küll ei ol nud, kuid ar va-si me mõ le mad, et meie tööks saab ilm selt Ees ti Maa tu ris mi tut vus ta mi ne.
Ree del, kül lalt ki va ra jas tel hom mi ku tun di del mes si hal li jõu des oo tas meid ees aga hoo-pis Ees ti Toi du tee le kuu luv Lii vi La he ka lan dus ko gu mi ni koh-vik, ku hu laua le küp se tas ime-maits vaid hõr gu ti si mei le ju ba Räi me Wes tilt tut tav ka lan dus-ko gu te gev juht Es ta Tamm.
Kui esi me se päe va al gu ses oli meil vei di ke ne ras ku si kii re tem-po li se mes si me lu ga har ju mi sel, siis ju ba esi me se pi ka ja pa ras-ja gu vä si ta va päe va lõ puks oli-me na gu ka lad vees ning meie mees kon na töö su jus lau sa va la-tult.
Suu reks ka suks tu lid kind las-ti eel mi se Räi me Wes ti raa mes pee tud Mõi sa koh vi ku ko ge mu-sed. Li saks sel le le, et meie oma mees kond oli üht ne, oli me ka n-ö köö gi poo lel ümb rit se tud ää re tult abi val mi te ja sõb ra li ke ini mes te ga, kel le ga koos ka dus tem po ka test päe va dest tin gi tud vä si mus na gu ti na tuh ka.
Kok ku võt valt võib vaid öel-da, et te ge mist oli jär je kord se väärt ko ge mu se ga, mis an dis mei le uu si tut ta vaid ja avas tu le-vi kuks taas mõ ne uue ja hu vi ta-va uk se.
Ka ren Ad ler, Tee le Tõ nis son
Märt sis saa bus ke vad, mis tõi en da ga kaa sa il ma muu tu se ning
pal ju uu si põ ne vaid te ge vu si noor soo töös.
Toi mus val la lau lu võist-lus, osa le ti koo li va hea ja laag ris noor te kes ku ses, koo li esin dus käis suu na jal, koo li teat ri te rii-gi fes ti va li eel voo rul Pär nus ja ap ril li al gul ro boo ti ka võist lu sel Tar tus.
Märt si kuu lõ pus sel gu sid Ava tud Noor te kes kus te pro jek-ti kon kur si tu le mu sed ning Tõs-ta maa kesk koo lis toi mus di gi-päev, mi da kü las ta sid ka tei sed Pär nu maa koo lid. Noor te kor-ral du sel ja osa lu sel üri tu si ja gub igas se ka lend ri kuus se.
Koo li va hea ja laa ger „Meil on to re“ al gas 21. märt sil kell 12 ja lõp pes 23. märt sil 2017 kell 12.00. Toi mu mis ko haks oli Tõs ta maa Ava tud Noor te kes-kus. Laag ris oli 16 noort va nu-ses 7 – 14 aas tat. Laag ri esi-me ne päev si sus ta ti sport li kult olüm pia stii lis. Võis tel di in di vi-duaal selt ja võist kond li kult rah-va ma ja saa li des.
Õh tu sel kont ser dil, esi ne ti ja au ta sus ta ti pa ri maid sport la si.
Tei sel päe val val mis tu sid noo red moes howks. Kül la tu li Tii na Sah tel, kes rää kis rõi vas te di sai nist ning näi tas en da teh-
tud töid. Tii na ai tas laag ri lis te mõt teid ja ideid teos tu mi seks suu na ta.
Pea le lõu na söö ki kü las ta si-me mõi sas kos tüü mi de näi tust ja hak ka si me val mis tu ma taas-ka su tu se tee ma li seks moes-howks. Tiim pi di vä he malt kaks kos tüü mi val mis ta ma.
Õh tul oli rah va ma ja la val noor te mõel dud riie tee se me-te esit lus ja ka au ta sus ta mi ne. Vii ma sel päe val võt si me ra hu-li kult – sõi me hom mi ku söö-ki, mul je ta si me, ko ris ta si me ja läk si me sõb ra li kult ko du des se. Laag ri ga ol di vä ga ra hul ja asu ti ju ba uut oo ta ma.
Üri tus sai kor ral da tud edu-kalt tä nu abi lis te le. Zee na ai tas noo ri toit lus ta da, Si re ta kor ral-das esi me sel päe val olüm piat. Lau ra ai tas moes how et te val-mis ta mi sel ning suu red tä nu-sõ nad Krist ja ni le ja Kul da ri le, kes laag ris abis ta valt ko hal olid.
25. märt sil osa le sid Tõs ta-maa kesk koo li näi te rin gi tru pid koo li teat ri te rii gi fes ti va li Pär-nu maa eel voo rul Pär nus Noo-ru se ma jas. Esi ta ti kah te näi-den dit. Noo re mas va nu seast-mes näi dend “An nan ära või vis kan ära”, osa des An na Shar-lot te Hallg rims son, Ro meo Kal ju rand, Sven-Ar tur Ra huo-ja, Liis Rõ hu, Kar men Tuh ka-
nen, Gert rud Mart son, Mart-ha-Ma ria Pääs tel, Me ri li Ad ler, He ven li Kaš kin, Vil helm Põ der, Em ma Lii sa Salk, Em ma Sang.
Kesk mi ses va nu seast mes näi dend “Sa la ja ne ööe lu toi-du poes”, osa des Eve ri ta Ima-na, Jaan Lu ha maa, Lau ri Tuh-ka nen, An ny Ke rem, Ke vin Pääs tel, Mar leen Sah tel, Gret-tel Soo ni soo, Kat re Sutt, Elii se Timm, Kad ri Vul kan, Kaie riin Bart, Kei ly Kaal ja Kat re-Ma-ris Ves ki mä gi. Mõ le mast va nu-seast mest pää ses eda si fi naa li üks grupp. Meie noo red eda si ei pää se nud ja erip ree miaid ei saa nud, aga siis ki olid nad tub-lid ja kõi gil on või ma lus neid eten du si nä ha 21. ap ril lil hea-te ge vu sõh tul Tõs ta maa rah-va ma jas. Noor te ju hen da jaks olen mi na.
To re da pü ha päe va veet si me noor te ga Tar tus 2. ap ril lil 2017 Ah haa tea dus kes ku ses, kus toi mus FIRST LE GO Lea gue Jr. 2016/17 hooaeg “Loo ma-de Hul lus” ehk kõik meie kar-va sed ja su le li sed sõb rad. Eel-mi sest õp peaas tast on Tõs ta-maal ro boo ti ka hu vi ring, ku hu on oo da tud igas va nu ses noo-red. Soe ta si me küm me kas ti We do 2.0 le go komp lek ti, mis on mõel dud las teaia ja algk las-si las te le, aga so bib ka va ne ma-
Kevad käes ja Kevad käes ja noor tel te ge vust kül la ganoor tel te ge vust kül la ga
9 - 2017 aprill
30. märt sil pee ti Tõs ta-maa kesk koo lis ju ba teist aas tat di gi päe va.
Sel leks üri tu seks oli kut su tud kü la li si Varb la, Aud ru, Jõõp re ja Pär nu-Jaa gu pi koo li dest. Esin-da tud olid õpi la sed 5.-9. klas si ni. Kok ku oli meie koo li õpi las te ga selts kond vei di üle sa ja osa le ja.
Di gi päe vaks olid Tõs ta maa õpe ta jad val mis ta nud et te viis õpi tu ba, kus kõik teh tav oli põi-mi tud riik li kus õp pe ka vas nõu-tud os kus te ja tead mis te ga. Ko gu õpi las te selst kond ja ga ti ju hus li ku va li ku teel viieks rüh-maks, kes üri tu se jook sul lii-
ku sid koos ühe mees kon na na ühest õpi toast tei se ning päe va lõ puks sai osa le tud kõi gis et te-võt mis tes. Kuld vil la kus pan di õpi la-
sed proo vi le ma te maa ti kas ja loo dus tea dus tes. Män gust osa-võt mi seks moo dus ta ti ne li rüh-ma. Pa rim grupp sai või duau-hin naks pul ga kom mid. Le got ro nis meis ter da ti
ro bo teid ning proo vi ti neid õi get ra da möö da lii ku ma pan na. Kum mi tus te tuu ril ot si-
ti mõi sa maj ja pai gu ta tud viit kum mi tust, kes tah ve lar vu ti ga skan nee ri des rää ki sid oma loo. Lu gu kuu la tud, oo tas töö le hel
kü si mus. X kur sioo nil käi di rin-
gi mõi sa komp lek sis, tut vus ta-ti õpi las ko du ning koo li pea-hoo net. Osa le jad said osa kum-mi tus te jut tu dest ning pea tu ti black bo xis. Las ke tii rus sai igaüks in di-
vi duaal selt võis tel da täp sus las-ku mi ses. Mag nus ja Mar kus olid kõi ge täp se mad las ku rid, saa des 92 punk ti 100st. Tüd ru ku test oli pa rim And ra Aud ru koo list.
Üri tu se lõp pe des tä na ti tä nu-kir ja ning ma gu sa so ko laa di ga kü la li si. Kõi gi le osa le ja te le ja ga-ti kring lit. Sel le no si mi se juu res sai mõ tisk le tud ju ba ka järg ne va
di gi päe va plaa ni dest ning sa mu-ti õpi tu ba dest, see ga uuel aas tal uue hoo ga.
Suu red tä nud õpi tu ba de kor ral da ja te le: Ka rin Mitt, Hei-li Timm, Ka ro lii ne Kask, Krist-jan Si re li, Ai mar Si li väl ja, Kirs ti Ta lu, Gre te Tom son, Lau ra Jõe, Too mas Mitt ning kõik 10. ja 11. klas si õpi la sed.
Di gi päe vast val mis hul ga li selt pil te ja vi deo, mis on üle val koo li ko du le hel ning koo li FBs.
Ma ris Ad ler,di gi pä e va kor ral da ja
te le. Kui ro boo ti kast veel mi da-gi ei tea, siis see on täp selt õi ge komp lekt, mil lest alus ta da.
Tar tus osa les kaks koo li ja üks las teaia võist kond – NO6 (Ene-li Pulk, An na Shar lot te Hallg-rims son, Sven-Ar tur Ra huo ja, Kar men Tuh ka nen ja Elis Tun-gel), Me si tiim (Joo sep Lu ha-maa, Rai nis Si re li, Tor mi Vä li ja Ai gar Gur ja nov) ja Me ga põr ni-ka ro bo ti ehi ta jad (Ede li Piir me, Ele na Pulk, Ke ne Si re li, Hans Ro met Uus ta lu, Ti mo Ma rus ja Vel jo Lu ha maa).
Tõs ta maa las teaia tub li kuue-liik me li ne mees kond oli ro boo-ti kal esi mest kor da. Ro boo ti ku-te ju hen da jaks olen mi na. Kõik osa le jad said dip lo mi ja me da li ning koos söö di tor ti. Üri tu se le oli või ma lik ta su ta kaa sa võt ta ka fän ne.
Soo vin tä na da meie las te fän-ne, kes lap si võist lus te le sõi du ta-sid ja nei le to re da päe va lu ba sid.
Märt si kuu lõ pus sai me po si-tiiv se vas tu se Tõs ta maa noor-te kes ku se pro jek ti le (Tõs ta maa Ava tud Noor te kes kus ja seal toi mu vad te ge vu sed, va hen did at rak tiiv se maks ja mit me ke si se-maks ning tun nus ta me ka neid noo ri, ke da tun nus ta tak se vä he või mit te üld se). Meie pro jek ti toe tab Ees ti Noor soo töö Kes-kus.
Vars ti on meil või ma lik noor-te kes ku ses se os ta pro jek tor,
eri ne vaid män ge (noo le mäng ja laua män gud), köö gi teh ni-kat (laua peal ne pliit ja mik ser), kaab leid bän di ruu mi ja klee bi-seid noor te kes ku se lo go ga.
Sa mu ti saa me pil jar di laua-le uue kan ga ning noor te le kaks uut põ ne vat ko ge must – Von Bom bi õpi tu ba ja Pär nu vang-la kü las tus toi me ka te le noor te-le. Tu le vad põ ne vad te ge vu sed, see ga jäl gi rek laa mi!
Ap ril list al gab koo li ko dun-du se klas sis ko kan dus ring, mis toi mub kaks kor da kuus ning sin na on oo da tud noo red ala tes 5. klas sist ehk siis noo red va nu-ses 11 - 26. Kui oled hu vi ta tud, siis an na en dast mär ku mi nu le! Täp sem in fo on veel tu le kul.
Noo red toi me ta vad igal pool, tu leb liht salt hoi da en nast kur sis ning hu vi tun da, mis meie val las toi mub. See ga ini me sed tund ke
hu vi ja vaa da ke rin gi, mis toi-mub.
Ka ro lii ne KaskTõs ta maa hu vi juht-noor soo töö ta ja
Tõs ta maa mõi sa kool kut sus kü la li sed di gi päe va le
aprill 2017 - 10
Heaks ta vaks on saa nud, et paa ri-kol me aas ta ta gant
pee tak se Tõs ta maa rah va ma jas üks kor ra lik pi du an sam bel Tu le Tae vas Ap pi (TTA) auks ma ha, teh ti se da ka tä na vu. Se da kor da toi mus see suu rel ree del.
Oli ree de, 14. ap ril li õh tu, kel-la seie rid näi ta sid ka hek sat, esi-me se an samb li la va le as tu mi se-ni oli jää nud pool tun di ja rah vas ko gu nes. Eel mi se päe va õh tu ja sa ma päe va hom mik ning lõu-na ku lu sid rah va ma ja val mis sät-ti mi se le – suur la va, val gus tus, ka la võr gud ja muud de ko rat-sioo nid kau nis ta sid peop lat se. Kõik vih jas sel le le, et oo da ta on pal ju me re me hi ja –nai si.
Vii ma se le an dis kin ni tust ka
see, kui kii res ti kõik lauad en ne pi du bro nee ri tud said. Uk se juu-res oo da tes sil mad ei pet nud, mi nu tid möö du sid ja ai na roh-kem trii bu lis tes rõi vas tes pi du-li si saa bus. 20:30 kõ la sid ter vi-tus sõ nad ja la va lau da de le tu li an sam bel HARK.
Kü la li si oli 14. me re peo le saa bu nud ka kau ge malt kui oma val last, ni melt tei selt poolt merd ning ise gi Lõu na-Ees tist. Pol nud vist het ke, mi l tant su põ rand tüh jaks oleks jää nud.
Li saks an samb li le HARK as tu sid la va le Ken tu kid, laien-da tud koos sei sus Tu le Tae vas Ap pi, Kih nu Poi sid ja REM+T3.
Rah va ma ja ruu me täi tis üle poo le tu han de inim hin ge, kes TTA sün ni päe va pi du mee leo lu-
kalt, lõ bu salt ja ke nas ti möö da saat sid.
Pea kor ral da jad tä na vad iga-su gu se abi eest kõi ki ai ta jaid. Loo dan, et sel le kor ra ga tra dit-
sioon ei lõp pe nud. Järg mis te pi du de ni!
Lau ra Jõe,üks kor ral da ja test
Kevad on imeline aastaaeg, mil looduses kõik tärkab.
Nii asutaski ka eakate klubi 15. aprilli hommikul Pärnu poole teele. Sihiks oli Pernova loodus-maja külastamine. See hoone on üks meie vabariigi uhkemaid ja kaasaegsemaid ehitisi.
Esimene üllatus tabas meid juba väljas, kui nägime kuke-harjamuruga kaetud katust ning milline ilu võib paista veel kuke-harja õitsemise ajal! Hoone sise-arhitektuur jäljendab “teo koda”, kus trepid viivad keerukujuliselt korruselt korrusele ja lõpuks kõige kõrgemal asuvale plane-taariumile. Maja tutvumise ajal jagus üllatusi pea igal sammul! Näiteks liblika imilont võib olla 40 cm pikk, tiibade siruulatus 30 – 40 cm. Kunstpärlid on loodus-likest ilusamad, põderpõrnikad on juba haruldased ja nii edasi. Botaanikaaed suutis selgeks teha põhilised kliimavööndid troopi-kast kõrbeni. Samuti sai vaadata topiseid meie erinevates taime-kooslustes elutsevatest looma-dest.
Seekord külastasime ka uuenduskuuri läbi teinud Pärnu turgu. Antud külastusaja kasu-tas igaüks oma äranägemise jär-
gi, kes ostis meenet koduste rõõ-mustamiseks, kes maiustas koh-vikus kohvi ja saiaga. Kohv joo-dud, kaubad ostetud algas sõit Audru muuseumisse, kus ootas meid muuseumi juhataja Helgi Roots. Helgi andis lühiülevaate muuseumi saamisloost ja seejä-rel tutvustas oma ekspositsioo-ni. Palju oli meieealistele tutta-vat, aga ka esemeid, mida oskas meile alles Helgi selgitada.
Mulle meeldis väga ülevaade kunagise Audru sovhoosi veis-te tõuaretusest ja karuslooma-kasvatuse hülgeaegadest. Aud-ru muuseumi eksponaate on jätkunud lausa kahte hoonesse. Põhiekspositsioon asub endi-se mõisavalitseja majas, suure-mad esemed mõisaaegses veini-keldris. Üllatas ka suur pesurull, millist pole ei Ülenurmes ega ka ERM-is, samuti automaatklaver, millel algselt oli võimalik mängi-da isegi Bachi heliteoseid! Helgi-le kiitus vastuvõtu eest!
Ja siis koduteele! Selle eks-kursiooni läbi saime palju tar-gemaks ja tõusis lugupidamine meie esivanemate töökultuuri vastu!
Efeline Liiv
Naabrite juures uut ja vana kaemas
Mere me hed ja –nai sed pi dut se sid rah va ma jas
Käesolevalt pildilt on näha, et kohalikud lihtsad maapoisid trügisid ka trummilööjate sekka. Eesti Vabariigi auks trummi lõhki ei löödud ja muidu möödus matk igati kepsakalt.
11 - 2017 aprill
Kä si töö kes ku ses alus tas esi me sel ap ril li nä da la-va he tu sel tööd uus rah-
va rõi va val mis ta ja te koo li tus. Ka he aas ta jook sul on meil nüüd jäl le gi kord kuus, nä da la va he tu-se ti, au kü la li si võõ rus ta da.
Osa le jaid on 21 ja te ge mi se le tu le vad vä ga eri ne vad komp lek-tid: li saks eri ne va te le Pär nu maa komp lek ti de le ka Li hu la, Mu hu, Har ju-Ris ti, Rap la ja Rak ve re rõi vad ning paar Ruh nu ja Mul-gi maa komp lek ti. Ka osa le jaid on mit melt poolt Ees tist - Har-ju- ja Rap la maalt, Mul gi- ja Tar-tu maalt ning mui du gi naa ber-maa kon nast, Lää ne maalt.
Õn neks on kur sus las te hul-gas ka kolm ko ha lik ku naist ning val mi ma hak ka vad ka Tõs ta maa rõi vad. Se ni on kur sus las te le Tõs ta maa küll vä ga meel di nud ja vaa ta ma ta tõ si se le ruu mi kit si-ku se le ole me sõb ra li kult hak ka-ma saa nud. Hea mee le ga tul lak-se ik ka ja jäl le ta ga si.
Va ja du sel osa le tak se ka
ar giõh tu te rin gi des, ent sel leks, et pä ris igal nä da lal tul la, asu me me vei di ke lii ga kau gel.
12 .- 13. mail on Tõs ta maal va ba riik li kud kä si töö päe vad. See on Ees ti Rah va kuns ti ja Kä si töö Lii du tra dit sioo ni li-ne et te võt mi ne, kus kord aas tas kä si töö li sed ühi selt kü las ta vad mõn da maa kon da ning tut vu-vad seal se kä si töö, tra dit sioo ni-de ja vaa ta mis väär sus te ga.
Pär nus on kä si töö päe vad ju ba toi mu nud, nüüd siis ka Tõs ta maal. Meie ko du koht, kä si töö ja Räi me West on kau ge-mal gi hu vi te ki ta nud ja koos täi-da me kaks si su kat päe va.
Ree del on rah va ma jas ka vas se mi nar, kus oma te ge mis test rää gi vad Tõs ta maa ja Tõs ta maa-ga seo tud kä si töö li sed ja loo vi-ni me sed, õh tul on pi du lik õh tu-söök mõi sas ning lau päe val osa-le tak se Räi me Wes til. Tul les ja min nes saab kü las ta da tei si gi Ro man ti li se Ran na tee ob jek te.
Seo ses kä si töö päe va de ga on täh tis tea de ka kõi gi le kä si töö-lis te le ja meie va ra se ma te le kau-ba too ja te le: ava me poe see kord kä si töö päe va deks ja kau pa oo ta-me ta va li sest nä da la ja gu va rem, ju ba 10. mail.
See kord soo vi me kõi gilt kau-pa ko he al gu seks, et pood üri tu-seks ik ka ke nas ti val mis saaks.
Ja veel! Tõs ta maa le on jõud-nud Ro man ti li se Ran na tee sall. Se da sal li saa vad kõik soo vi jad ku du da meie raa ma tu ko gus, 16. ap ril lil rah va ma jas ava tud kä si-töö toas ning mai tei ses poo les kä si töö poes.
Ilu sat kä si töö ke va det!Anu Rand maa
Käsi töö lis tel suu red si hid võe tud
aprill 2017 - 12
Ilu sad il mad on ju ba va ra kult too nud tä na va pil ti pal ju jalg-rat tu reid. See ga on õi ge aeg
üle kor ra ta mõ ned soo vi tu sed ja liik lus reeg lid.
Kui tead vas tu seid all järg ne-va te le kü si mus te le ja nen de le vas ta valt ka käi tud, siis oled and-nud oma pa nu se tur va li se maks liik le mi seks.
Jalg rat ta ga sõit mi ne on lõ bus ja sport lik te ge vus, kui et see ka tur va li ne oleks, peab jalg ra tas ole ma sõit ja le so bi va suu ru se ga ja töö kor ras.
Kas Si nu lap se jalg ra tas on tal le so bi va suu ru se ga?
Jalg ra tas on lap se le pa ras siis, kui har kis ja lu, tal lad maas, rat ta-pul ga ko hal seis tes jääb rat ta pul-ga ni vä he malt paar sen ti meet rit ruu mi.
Kas kii ver on ko hus tus lik?Jalg rat tu ri pead kait seb kor-
ra lik kii ver. Kiiv ri kand mi ne on ko hus tus lik kõi ki del ku ni 16-aas tas tel jalg rat tu ri tel, va ne-ma tel soo vi tus lik. Kii ver kait seb pead vaid siis, kui see on pa ra ja suu ru se ga ja õi ges ti kin ni ta tud.
Kus ja kui das jalg rat ta ga sõi-ta?
Al la 10-aas ta ne ja il ma ju hi-loa ta jalg rat tur to hib sõi ta ük si kõn ni teel, jalg rat ta- ja jalg teel ning õuea la teel.
Kind las ti peab iga lap se va-nem lap se le liik lus reeg lid sel-geks te ge ma en ne kui ta oma võ su ke se ük si liik lu ses se sõit-ma lu bab. Kõi ge pa rem õpe-tus on isik lik ees ku ju ning ühi-ne ko duümb ru se lä bi sõit mi ne ja või ma li ke oht li ke olu kor da de lä bia ru ta mi ne. Sa mal teel lii gu-vad ka ja la käi jad ning vii sa kas jalg rat tur kind las ti ar ves tab nen-de ga.
Kõn ni teel to hi vad sõi ta kõik al la 13-aas tat sed jalg rat tu rid ja ku ni kaks sel le lap se ga koos sõit-vat täis kas va nut.
Kõn ni teel ja la käi ja te va hel to hib lii ku da vaid ja la käi ja kii ru-se ga. Sel leks, et ja la käi jaid mit te eh ma ta da, saab jalg rat turt oma
tu le kust ju ba eel ne valt kel la ga mär ku an da. Lä he ne des ja la käi-ja le, vä hen da da sõi du kii rust ja möö du da kõn di jast ohu tus kau-gu ses.
Kui kõn ni teel või jalg rat ta- ja jalg teel lii ku va jalg rat tu ri tee le jääb bus si pea tus, siis peab jalg-rat tur and ma teed bus si le mi ne-va te le ja bus silt tu le va te le ja la-käi ja te le.
Kui lap se va nem on lap se ük si liik lu ses osa le mi seks et te val mis ta nud, koo li tee on koos jalg rat ta ga kor du valt lä bi sõit-nud ning kõik ohuo lu kor rad lä bi aru ta nud, siis to hib koo li-laps möö da kõn ni teed, jalg rat-ta- ja jalg teed või õuea la teed ük si ko dust koo li sõi ta sõl tu ma-ta va nu sest ja jalg rat tu ri ju hi loa ole ma so lust.
See juu res on äär mi selt olu-li ne pöö ra ta tä he le pa nu lap se jalg rat ta teh ni li se le kor ra so le ku-le ning kiiv ri kor rekt se le ka su ta-mi se le.
Kui das ohu tult sõi du teed üle-ta da?
Kui jalg rat tu ril on va ja teed üle ta da, siis on se da kõi ge ohu-tum te ha ja la käi ja te le mõel dud sõi du tee üle ta mi se koh ta des, tul les jalg rat talt ma ha ja lü ka tes
se da en da kõr val. Üle ta des üle-käi gu ra da rat ta sel jas, tu leb en ne sõi du tee le sõit mist hoog ma ha võt ta ja veen du da te ge vu se ohu-tu ses.
Au to ju hid sõit va le jalg rat tu-ri le teed and ma ei pea, sõi du tee tu leb üle ta da ja la käi ja kii ru se ga.
Mil lal sõi ta sõi du teel?Sõi du teel või jalg rat ta ra-
jal to hib jalg rat tur sõi ta ala tes ka hek san dast eluaas tast ja se da koos täis kas va nud saat ja ga. Ük si to hib jalg rat tur sõi du teel sõi ta ala tes küm nen dast eluaas tast, kui tal on jalg rat tu ri ju hi lu ba.
Sõi du teel sõi tev jalg rat tur peab ole ma vä ga tä he le pa ne-lik ja pi da ma kin ni liik lus reeg li-test. Sõi du teel sõi tev jalg rat tur on juht ja peab lii ku ma au to de ga sa mas suu nas sõi du tee pa rem-pool se ää re lä he dal. Sel leks, et tei sed ju hid jalg rat tu ri plaa ne pa re mi ni mõis tak sid, tu leb näi-da ta en ne ma nööv rit käe mär-guan deid.
Kas kõr vak la pid ja te le fon ku ju ta vad ris ki?
Liik lu ses osa le des peab ole-ma vä ga tä he le pa ne lik. Ai nuük si liik lus reeg li te heast tund mi sest ei pii sa. Kõr vak lap pi dest muu si-
ka kuu la mi ne vä hen dab jalg rat-tu ri tä he le pa nu ja muu dab liik-lu ses osa le mi se oht li ku maks.
Te le fo ni kõ ne de le vas ta mi-seks soo vi ta me rat ta kõ ne ajaks pea ta da ja jät ka ta tee kon da pä rast kõ ne lõp pu.
Kui das saa da jalg rat tu ri ju hi-lu ba?
Maan teea me ti tee nin dus-bü roo dest on või ma lik saa da ma ter ja le, mil le abil laps ek sa-miks et te val mis ta da. Kui liik lus-reeg lid sel ged, tu leb re gist ree ri-da so bi va le ek sa mi le. Ma ter ja lid ja ek sa mi soo ri ta mi ne on ta su ta. Roh kem in fot lä hi mast bü roost.
TÄ HE LE PA NU! Iga lap se eest vas tu tab lap se va nem! En ne lap se ük si liik lu ses se lu ba mist, ol gu ja la käi ja või jalg rat tu ri na, on iga lap se va ne ma ko hus tus veen du da, et te ma jä rel tu li ja on val mis ük si liik lu ses osa le ma, mõis tab ümb rit se vat ja os kab ohu tult lii gel da.
Oma liik lus tead mi si saab jalg rat tur kont rol li da la hen da-des liik lus tes te liik lus kas va tus.ee le hel.
Maan teea me t
8 olu list kü si must jalg rat tu ri leKas Si nu jalg rat tal on kõik va ja lik ole mas ja pi du rid töö kor ras?
13 - 2017 aprill
Päästeamet on Ees usaldusväärseim riigiasutus, kes ennetab õnnetusi, päästab elusid, vara ja keskkonda. Kui Sa jagad meie ühiseid väärtuseid, milleks on abivalmidus, julgus ja usaldus –
ootame Sind kandideerima
Lääne päästekeskuse Pärnumaa päästepiirkonna Tõstamaa päästekomando
PÄÄSTJA ame kohalepeamised tööülesanded elude ja vara päästmine ohutuma elukeskkonna loomine inimeste ohuteadlikkuse tõstmine
heal kandidaadil on vanust vähemalt 18 aastat vähemalt keskharidus ees keele valdamine vähemalt B1 tasemel vastavus päästjale kehtestatud füüsilise e evalmistuse ja tervisenõuetele tahe luua igaühekaasabil turvaline elukeskkond
kasuks tuleb B- ja/või C-kategooria mootorsõiduki juh misõigus
omalt poolt pakume vähemalt 35-päevast puhkust tööd vahetustega (24 h), vahetusi kuus keskmiselt 7 – 8 brutopalka alates 619 eurot kuus päästja erialal õppimise ajal igakuist õppepalka
Ame kohale kandideerimiseks saada CV läbi töövahendusportaali või e-pos aadressile
[email protected] hiljemalt 30.04.2017Lisainfo: töökoha asukoht Pärnu mnt 2a, Tõstamaa, Pärnumaa
Juhul kui töötajal puudub vastavus Päästja, tase 4 kutsestandardile, suunatakse ta õppima Väike-Maarjasse Sisekaitseakadeemia
päästekolledži päästekooli päästja erialaleTäiendav info: Mait Janson, Tõstamaa päästekomando pealik,
telefon 449 6132 või 5348 2101
Ke va de saa bu des ja tee-de-tä na va te lu me alt väl-ja su la mi se ga hak ka vad
las te ning noo ru ki te mõt ted lii-ku ma jalg rat ta ning mo pee di ga sõit mi se suu nas. En ne sõi du va-hen di ka su tu se le võt mist tu leks üle vaa da ta mõ nin gad põ hi tõed, mis ai ta vad ohu tu malt lii gel da.
Al la 16-aas ta sed jalg rat tu rid peak sid kand ma kin ni rih ma tud rat ta kiiv rit, mil lel on CE-mär-gis tus. Kii ver peab ole ma lap se-le pa ras, õi ges ti pä he sä ti tud ja ala ti kin ni rih ma tud. Liht sam on os ta re gu lee ri tav kii ver, mi da saab va ja du sel ka müt si ga kan-da. Lap se pea le on ohu tuim kii-ver, mis ei ole eel ne valt saa nud löö ke, kas liik lu sõn ne tu se tõt tu või liht salt ma ha kuk ku des.
Vaa ta me ka sõi du va hen di üle. Es malt tu leb kont rol li da üle reh vi rõhk ja pi du rid. Siin ko hal mär gin, et tri ki rat ta ga, mil le eri-pä ra on pi du ri te puu du mi ne, ei to hi liik lus sea du se jär gi tee del ja tä na va tel sõi ta. Kõ lav sig naal kell ai tab en dast va ja du sel mär ku an da. Ku na ke va dõh tud ki pu-vad veel va ra kult hä mar du ma, siis pi me da ajal ja hal va näh ta-vu se kor ral pea vad rat tal ole ma ees ja ta ga tu led. Päe va val ges ja hea näh ta vu se kor ral pii sab hel-ku ri test. Rat tal peaks ole ma ees val ge ja ta ga pu na ne ning vä he-malt ühe rat ta mõ le mal kül jel kol la sed ko da ra hel ku rid.
Ku ni 10-aas ta sed ja il ma ju hi loa ta lap sed või vad oma tii-rud jalg rat ta ga te ha ük sin da vaid jalg rat ta teel, kõn ni teel ja õuea lal. 10-15-aas ta ne jalg rat tur peab sõi du tee le liik le ma pää se mi seks ole ma soo ri ta nud ek sa mi. Pa ki-raa mil, juht raual või muul oht-li kul moel teist ini mest sõi du ta-da ei to hi. Soo vi tan las tel lä bi da koo li des pa ku ta va jalg rat taõp pe vä he malt teoo riao sa, et mõis ta, mil lis te reeg li te jär gi liik lus toi-mib.
Jalg rat ta ga sõi du teel sõi-tes tu leb lii ku da ala ti sõi du-tee pa rem pool se ää re lä he dal. Ma nöö ver da mi sel tu leks väl ti da oo ta ma tuid ja kii reid lii gu tu si. En ne pöör deid tu leks veen du-
da nen de ohu tu ses ja sel les, et kaas liik le jad on ma nöö ver da vat rat tu rit mär ga nud. Kõn ni teel ja õuea lal lii ku des tu leb ar ves ta-da ka ja la käi ja te ga, kel le le vas-ta valt tu leb oma lii ku mis kii rust ko han da da. Kui on tar vis teed üle ta da, on se da asu las kõi ge ohu tum te ha üle käi gu ra da del, en ne rat talt ma ha tul les ja jalg ra-tast käe kõr val lü ka tes. Jalg rat tal võib üle käi gu ra da üle ta da, kuid see ei an na rat tu ri le ee sõi gust.
Ku na liik lu ses osa le des ei ka su ta liik le ja ai nult oma füü si-list ke ha vaid ka eri ne vaid mee-li, eel kõi ge kuul mist ja nä ge mist. Olu li selt ohu tum on mit te te ge-le da as ja de ga, mis tä he le pa-nu ha ju ta vad. Näi teks muu si-ka kuu la mi ne kõr vak lap pi dest kao tab ära osa liik lu ses tek ki-va test va ja li kest he li dest na gu alarm sõi du ki si reen või lä he nev au to. Ka puut si sü ga valt pä he tõm ma tes pii rab olu li selt ini-me se nä ge mis väl ja. Jalg rat ta ga sõit mi sel tu leb hoi da juht rauast ka he käe ga kin ni, väl ja ar va tud pöö ra mi sel käe ga mär ku an des. See ga te le fo nist sõ nu mi te lu ge-mi seks tu leks sõi du va hend pea-ta da ja pü hen du da kor ra ga ühe-le te ge vu se le. Ini me ne suu dab te ha mi tut as ja, aga mõel da vaid ühe le as ja le. Kui see po le sõit mi-ne, mil le le mõel dak se, siis oleks mõist lik seis ma jää da.
Mo pee di pu hul tu leb mee les pi da da, et vas ta valt võim su se le lii gub see ku ni 45 km/h ning sel-le juh ti mi seks peab ole ma moo-tor sõi du ki juh ti mi se õi gus, mi da saab taot le da ala tes 14. eluaas-tast. Mo pee di juht ja kaas rei si ja pea vad ka su ta ma kin ni rih ma-tud mo to kiiv rit ning sõi du va-hend peab ole ma lä bi nud teh-ni li se kont rol li, oma ma kind lus-tust ja ole ma re gist ree ri tud. Al la 12-aas tast last ei to hi mo pee di ta gaist mel sõi du ta da- ta liht salt ei jõua en nast kin ni hoi da.
Kõi ge olu li sem on liik lu ses üks tei se ga ar ves ta mi ne, inim-lik kus ning et te nä ge lik kus. Tur-va list ke va det!
Kar men Raud,noor soo po lit sei nik
Jalg ra tas ja mo peed
TAHADTAHADMIDAGI... MIDAGI...
EHITADA
KatusedFassaadidÜldehitusViimistlus
Aitame krundigaTeeme projektiHangime loadEhitame valmis
+372 5352 [email protected] www.miltongrupp.ee
RENOVEERIDA
aprill 2017 - 14
Tõs ta maa ilu sa long an nab tea da
Ala tes 4. maist töö tab ilu sa lon gis
pe di küür / ma ni küür.Li sain fo Eri ka +372 520 5981
Teater tuleb külla 6. mai kell 19.00 etendub Tõs ta maa mõi sa saa lis And-rus Vaa ri ku mo noe ten dus ”Elu on pa rim mee le la hu tus”.
And rus Vaa ri ku kir ju ta-tud, la vas ta tud ja esi ta tud nä idend võ tab lä he ma vaat-lu se al la ini me lu vä ä rtu sed. ”Mul po le te ge li kult mi da gi kar ta, need tee mad on mul-le vä ga sü da me lä he da sed ja miks mit te sel lest ava meel-selt ja va le hä bi ta rä ä ki da. Me ole me siin maail mas ju esi-mest kor da. Me ole me siin ai nult kor raks ja me ei tea ise ka, mi da ja kui das te ha. Ma olen esi mest kor da eest la ne, esi mest kor da olen ma isa. Ma po le har ju ta da saa nud. Ma kir ju tan oma elu ü he ju ti ga puh tan di na val mis. Aga see ei tä hen da, et elu ei võiks lõ bus ol la. Elu on pa rim mee le la hu tus! Pä rast sur ma jõ uab mos si ta da kü ll.“ Mo no la vas tu se teeb oma-pä ra seks in te rak tiiv sus, pub-li kul on võ ima lik nä it le ja ga kaa sa rä ä ki da, dis ku tee ri da ja kü si mu si esi ta da.
Pi let: 14€, soo dus pi let 12€. Pi le tid müü gis Pi le ti-le vis ja Tõs ta maa raa ma tu-ko gus.
on avatud Tõstamaa alevis Varbla mnt 14 T – P 10 – 16 alates maist T – P 10 – 19
Hooaja jooksul tuleb müüki palju erinevaid tooteid: kevad-, suvi- ja sügislilled; amplid; ampli köögiviljade ja maitsetaimed;
puud; püsikud; põõsad; roosid; aiasaadused;
kasvuturvas; muld; väetis jpm
www.sillametsa.eu
kutsub tei si päe val, 9. mail kell 9–11 Tõstamaa rahvamajja
verd loovutamaKaa sa võt ta isi kut tõen dav do ku ment,
raudne tervis ning rõõmus meel!
Rohkem infot 447 3263
15 - 2017 aprill
AP RILL
21. ap rill kell 19.00 Tõs ta maa rah va ma jas HEA TE GE VU SÕH TU. Teie et te jõua vad nii näi den did kui ka muu si ka li sed et teas ted.
22. ap rill JÜ RIÖÖ JOOKS
28. ap ril lil kell 19 Tõs ta maa mõi sas MÕI SA KONT SER TI DE RAA MES TA NEL PA DA RI akus ti li ne kont sert, kaas te gev To mi Ra hu la. Jäl gi ge täp sus ta vat rek laa mi!
MAI
6. mai kell 19.00 Tõs ta maa mõi sa saa lis And rus Vaa ri ku mo noe ten dus ”Elu on pa rim mee le la hu tus”. Pi let: 14€, soo dus pi let 12€. Pi le tid müü gis Pi le ti le vis ja Tõs ta maa raa ma tu ko gus.
12. mail kell 19.00 Tõs ta maa rah va ma jas EMA DE PÄE VA KONT SERT
13. mail Lao Ka la sa da mas VII Räi me West, peae si ne ja Aud ru Jõe lae van du se PuntTõs ta maa rah va ma jas õh tul tant suks an sam bel Hark ja Ma ni ja Poi sid
JUU NI
10. juu nil POOT SI LAAT, mee leo luks muu si kat an samb lilt Vä li harf
17. juu nil TÕSTAMAA VAL LA SÜN NI PÄEV, kont sert-ak tus esi ne vad ko ha li kud ise te ge vus la sed, õh tul tans tuks an sam bel Hark
23. juu nil JAA NI TU LI TÕS TA MAAL, esi neb an sam bel Pic co lo Folk Pär nust, õh tut ju hib El mar Trink
JUU LI
15. juu lil saa te “SU VE NAAB RID” ava lik lin dis tus Tõs ta maal
20., 21., 22., 23., 24. ja 25. juu lil Tõs ta maa mõi sa saa lis Tõs ta maa su ve tea ter „KARL SON SON“, män gi vad Kers ti Tom bak ja Veik ko Täär, la vas ta ja ja au tor Ger da Kor de mets
AU GUST
4., 5., 6., 12., 13., 16., 17., 18. ja 19. au gus til Tõs ta maa mõi sa tal li hoo vis Tõs ta maa su ve tea ter „TÕEA JAS TU LÕPP“, män gi vad Triin Ten so, Veik ko Täär, Kers ti Tom-bak ja Märt Koik, la vas ta ja ja au tor Ger da Kor de mets
11. - 13. au gus til XXI TÕS TA MAA VAL LA PÄE VAD peae si ne ja an sam bel APEL SIN, ki ri kus esi tab oma lau le LEN NA
KUHU MINNA
aprill 2017 - 16
6. mai kell 19.00 Tõs ta maa mõi sa saa lis
Tõstamaa noortekskuse
ümbruse korrastamine
5. mail 2017 kell 15
Talgutööd: prügi koristamine, riisumine ja muud
vajalikud tööd
Kaasa võtta: töökindad, reha, sobiv riietus
Talgujuht Laura Jõe
17 - 2017 aprill
aprill 2017 - 18
ZINAIDA TOHV 86TÕNIS VAINULA 85MEIDA SOOMETS 85HELENE KÖSTER 85
EEVI TIGANE 85VELLO RANDMÄE 84
HARRI-HERBERT KIIRATS 84LEILI VIEDEHOF 78AINO PÕLTSAM 75
UDO RAND 73VIIVI PIRSO 72
REIN ROOMIK 71ELSA RAND 70
AITA JAAKSON 70ENE LUMERA 70
EERIKA HEINDLA 66JÜRI ADLER 66
MARI LÜHISTE 65ANTS LAHE 65
SALME KASELA 90HEINO MIIDO 86
VAIKI KRUUSMA 86EDI TÕNISMAA 85HELDI KIIRATS 84ELMAR KULD 84IVA KALBACH 81
LEMBIT PALUSALU 81EDUARD METSAMÄGI 80VIRVE-ÕIELA EDVAND 79
URVE KÄÄR 77LEO MARTSON 76
MILVI KÄÄR 75HELJU VOLGERAD 71
MILVI MARUS 71JAAN KAELEP 71
AINO LANNAJÄRV 70HEINO KARUS 70
EHA SIRELI 65
Märtsikuu juubilarid
Aprillikuu juubilarid
Jasmina Jaansoo – 30.03.2017
Õnnitleme uusi vallakodanikke Õnnitleme uusi vallakodanikke ja nende vanemaidja nende vanemaid
SELMA ROOS03.03.1926-06.03.2017
ZOIA VERECHTCHAGUINA 11.09.1926-21.03.201 7
19 - 2017 aprill
Pildistades matkas Toomas Mitt.
