Embed Size (px)
Citation preview
Nr 3 (223)
Hind 0,26 € Märts 2014
Abja lehekülg
Kui hakkasin meenutama aastatetaguseid läbielami-si, tuli kohe meelde tol ajal paljukuuldud vene vanasõ-na: „Kto staroje vspominaet, tomu glas von (kes vana asja mäletab, sellel silm välja)“. Stalinliku režiimi ajal Ve-nemaal oli saanud tavaks kasutada füüsilist vägivalda oma kodanike vastu. Inimesi arreteeriti, hävitati, asustati sunniviisiliselt ümber teistes-se piirkondadesse, kuid sellest rääkimine oli tabu.
65 aastat tagasi stalinlikul Venemaal elati „salajaste“, eriti salajaste“, “eriti tähtsate“ seaduste, määruste ja korral-duste järgi. 29. jaanuaril 1949. aastal ilmus NSVL Ministrite Nõukogu määrus nr. 390-138cc, kus NSVL Riiklikule julgeolekuministeeriumile tehti kohustuseks välja saata Leedu, Läti ja Eesti NSV ter-ritooriumilt kulakud, natsio-nalistid, bandiidid ja muud rahvavaenlased. Sellele mää-rusele järgnes NSVL Sisemi-nisteeriumi „täiesti salajane“ käskkiri nr 06255 12. märtsist
1949 „kulakute, bandiitide, natsionalistide ja nende pere-kondade väljasaatmise kohta Leedu, Läti ja Eesti NSV ter-ritooriumilt“, kus „kauba“ ko-gus oli ka kindlaks määratud.
25. märtsi varahommikul saabus lahtine veoauto mõne relvastatud vene sõduri ja teejuhiga kohaliku võimulad-viku poolt musta nimekirja kantud perekondade õuele. Magajad äratati, anti paar tundi aega kaasa võtta lu-batud asjade pakkimiseks ja sõidutati Abja kultuurimajja (praegune Luga kauplus). Päeva lõpul, samuti lahtisel veoautol, toimetati kohale toodud lähimasse raudtee-jaama ja paigutati looma-vagunitesse ning algas sõit Siberimaale. Teekond kestis kaugematele – Ida-Siberisse – suunatutel kuni kaksküm-mend päeva. Mõnel üksikul, keda oli hoiatatud, õnnestus pääseda. Minu vanemad, saades teada poja arreteerimi-sest, tulid kolmandal päeval peidust välja. Lahutatud pe-rekondadel oli lubatud kokku
saada ja 1950. aasta lõpul õnnestus mul Krasnojarski kraist Novosibirski oblastis-se vanemate ja õe elupaika kolida.
26.–30. märtsini saadeti Baltikumist välja 76 ešeloni kokku 90 844 inimest. Eestist saadeti välja 7488 perekonda (20 713 inimest) Krasnojarski kraisse, Novosibirski, Tomski, Irkutski ja Amuuri oblastisse. Abja vallast viidi ära 233 ini-mest, kes olid kulakuks või mõne teise kategooria rah-vavaenlaseks tembeldatud. Kõige vanem oli 95 aastane vanaperenaine Marta Räägel Penujast.
Ma ei hakka jutustama küüditatute läbielamisest ja elust Siberimaal. Sellest on küllalt räägitud ja kirjuta-tud. Õnneks igaveseks ajaks kavandatud ümberasustami-ne lõppes üsna pea. Pärast Jossi surma 1953. aastal nn Hruštšovi sula ajal hakati stalinismi kuritegusid tasapisi avalikustama ja hukka mõist-ma. Esimesed väljasaadetud vabanesid 1955. aastal. Viima-
sed said loa tulla kodumaale 1962.–1963. aastal. Mitte kõik ei tulnud tagasi ja kehtis ka keeld naasta endisesse elukohta. Paljud puhkavad Siberimaa mullas ja üksikud jäid ka sinna elama.
65 aastat tagasi Moskva käsul toime pandud inimsu-sevastane kuritegu käivitas protsessi, mille tagajärgi ta-jume tänaseni. Korvamatu kaotus meie rahvale on olnud see, et pärast märtsisündmusi algas sajandeid eesti rahvast toitnud taluelu allakäik ja hääbumine. Talud lagunesid, maa tühjenes ja praegu mee-nutavad endisi jõukaid Abja valla talusid võssa kasvanud vundamentide jäänused üksi-kute viljapuude ja marjapõõ-sastega või pooleldi kinni ae-tud kaev ja kivihunnik söötis põllul. Taasiseseisvumisjärgse n-ö maaelusõbraliku poliitika tõttu on elu paljudes maa-piirkondades välja surnud. Kurb on.
Märt Lond
Abjas tähistati traditsiooni-liselt vabariigi aastapäeva kul-tuurimajas. Esmalt oli võimalus vaadata filmiprogrammi „Mede inimese”. Kuues lühifilmis pa-jatasid inimesed meie keskelt lugusid oma elust ja tegemistest. Seekordsed peategelased olid Salme Kinnas, Salme Loopre, Leili Sapas, Elena Luuka, Jaak Iir ja Mulgi Ukuvakk. Kodukandi inimeste lugusid on MTÜ Abja
Kultuuriseppadel aidanud talle-tada Lauri Sepp, Laine Lindvest, Keijo Koort, Maie Bratka ja Raoul Luigend. Suurimad tänusõnad neile. Kõik filmid on vaadatavad internetis Youtube’i keskkonnas.
Pärast kuulus aeg piduli-kule kontsert-aktusele. Aktus algas hümniga, päevakohaseid laule esitas Abja laulukoor, Abja muusikakooli õpilatse esituses kuulsime imelisi muusikapalu,
kaunites tantsusõõrides keerlesid Abja kultuurimaja naisrühm Wal-latud ja Abja gümnaasiumi laste rahvatantsurühm, kelle esitatud tantsud kuuluvad eesti autorite loomingusse. Piduliku aktuse sidus eesti autorite luuletustega tervikuks Abja gümnaasiumi õpilane Karolin Jürise. Vallava-nem Peeter Rahnel pidas pidu-päevakõne. Kuulutati välja selle aasta Abja valla aastapreemiate
ja tänukirjade saajad ning valla auraamatusse kantud inime-sed ja organisatsioonid. Samuti tunnustati Abja valla parimaid sportlasi.
Aktuse lõppedes tänas val-lavanem kõiki kohaletulnuid ja palus pidulaua juurde.
Aitäh kõigile, kes aitasid meie pidupäeva eriliseks muuta!
ÜLLe rõigas
lühidaltEesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamine Abjas
65 aastat märtsiküüditamisest
1. märtsil toimus Viljandimaa tantsutruppidel järje-kordne loometantsupäev.
Ka Abja kultuurimaja Meelespea tantsurühm võttis sellest osa.
Tantsud olid ise välja mõeldud ja eale kohandatud. Meie memmed tantsisid oma kaks tantsu lustiga ja rõõmsameelselt.
Üheks tantsuks oli „Viljandi paadimees“. Selle muu-sika järgi oli hea tantsu luua, kuna laul ja muusika on tuttav ja meile kohane. Teiseks oli aga laulu „Miniseelik“ järgi seatud tants, millega memmed meenutasid oma noorusaastaid. Tantsu “Miniseelik” eest sai Meelespea tantsurühm põlvkondadevahelise eripreemia. Leida Lepland aga teadis rääkida, et möödus 50 aastat ajast, mil miniseelik võeti kasutusele.
Õhtu jätkus tantsuga, kus mängis ansambel Untsa-kad. Oli hästi organiseeritud üritus.
ViiVe niineMäeMeelespea tantsurühma juhendaja
Kolmapäeval, 12. märtsil toimus Viljandi avatud noor-tetoas ehk vanas lennukitehases juba kuuendat korda maakonna 9. klassidele loodud eelkutseoskusvõistlus „Oskaja 2014“. Koos meelelahutusega oli võistlus suuna-tud ka kutsehariduse ja kutseoskuste propageerimisele, näidates, et midagi osates võib edu kogeda. Ülesanded hõlmasid kahe maakonna kutsekooli erialasid.
Võistlusel osales 24 võistkonda, mis olid 3-liikmelised, kaks poissi ja üks tüdruk või üks poiss ja kaks tüdrukut. Eelvoorudes pidi iga võistkond läbima kaheksa ülesan-net, mille lahendamine nõudis osavust, nutikust kui ka kiirust. Iga ülesande sooritamiseks oli aega viis minutit, kuid aeg läks kinni hetkest, mil antud soorituse hindas kohtunik tehtuks. Kui ülesannet ei lahendatud antud aja jooksul, läks tulemusena kirja kuus minutit. Igast eelvoorust sai finaali üks võistkond, kelle eelvooru kõigi ülesannete peale kulunud aeg oli kõige lühem.
Finaalvõistluses tuli järjest lahendada kolm ülesannet. Seekord aega ei võetud, vaid võitjaks osutus meeskond, kes sai ülesannete lahendamisega kõige kiiremini hakka-ma. Osalejatel tuli kokku sobitada õiged mutrid, poldid ja seibid. Samuti valmistada pildi järgi puuviljavaagen, kus õpilased pidid kasutama erinevaid vahendeid, et saada täiuslik lõpptulemus. Viimaseks ja otsustavaks oli akutrelli ülesanne.
Finaalis võistlesid omavahel Tarvastu gümnaasiumi, Holstre kooli ning Jakobsoni kooli esindused. Selle aasta võitjaks osutus Holstre Kooli võistkond, koosseisuga Erik Becker, Kristin Vaarend ja Gerthrud Grents.
Abja gümnaasiumit esindasid võistlusel Grethel Seegel, Meeliann Kosk ja Rasmus Metste. Lisaks võist-lejatele andsid oma panuse Oskaja toimumisele ka Abja gümnaasiumi tublid vabatahtlikud Andra Kabanen ja Kristina Korell.
Võistlust korraldas Viljandimaa Rajaleidja keskus koostöös Viljandi ühendatud kutsekeskkooli ja Olustvere teenindus- ja maamajanduskooliga. Suur tänu koostöö-partneritele. Samuti täname Rahva Raamatut, kes toetas auhindade väljapanekul oma kinkekaartidega.
eLiise VainurM
„Oskaja 2014” on selgunud!
Meelespea tantsurühm loometantsupäeval
Imetlusväärse teo - Abja valla paljulapselisele perele kodu rajamiseks oma lapsepõlvekodu kinkimise eest Abja valla aastapreemia saanud Peeter Soo, Kai Matson, Ülo Soo ja Marja Lillemets (pildilt on puudu Ülle Sirkel) Foto: Lauri Sepp
2 Abja lehekülg
abja VaLLaVaLitsuses
10.02.2014 toimunud istungil:1) väljastati kasutusluba Abja Vallavalitsusele ja Tempo Põl-lumajandus OÜ-le.2) väljastati ehitusluba Elektrilevi OÜ-le.3) väljastati eraisikule raieluba;4) kinnitati vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele vajaduspõ-hise peretoetuse maksmine summas 278.11 eurot (11 taotlejat);5) nimetati valla parimad sportlased;6) kehtestati Abja gümnaasiumi ujula kasutamise tasumäärad;7) võeti vastu korraldus maaüksustele nimede ja sihtotstarvete määramiseks kinnistu jagamisel.
26.02.2014 toimunud istungil:1) väljastati kasutusluba Elektrilevi OÜ-le;2) võeti vastu korraldused maaüksustele nimede ja sihtots-tarvete määramiseks kinnistu jagamisel.;3) võeti vastu raamatupidamise sise-eeskirjad;4) arutati eraisikute sotsiaalküsimusi;5) anti korraldus vastavalt volikogu alatise sotsiaal- ja ter-vishoiukomisjoni ettepanekule täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks valla eelarvelistest vahenditest veebruarikuu eest: raske- ja sügava puudega isikutele kokku 554 eurot (17 taotlejat), puudega lastele kokku 1311.35 eurot (6 taotlejat), lastega peredele kokku 195 eurot (4 taotlejat), muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 35 eurot (1 taotleja), küttepuude toetust kokku 192 eurot (2 taotlejat). 6) anti korraldus toimetulekutoetuse maksmiseks vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele veebruarikuu eest 10 taotlejale summas 1013.42 eurot;7) valla eelarvelistest eraldati toetust Meelespea klubile 100 eurot, Karksi Noorte Kunstistuudiole 110 eurot.
abja VaLLaVoLiKogus
27.02.2014 toimunud istungil:1) üheksa vallavolikogu liikme poolt esitati umbusalduse algatamise avaldus revisjonikomisjoni esimehele ja revisjo-nikomisjoni liikmele Taevo Viitasele;2) anti määrus“ Volikogu esimehele töötasu ja hüvituse määramine, aseesimehele hüvituse määramine ning voli-kogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse maksmise kord“.3) võeti vastu otsus „Vallavanemale töötasu ja hüvitiste mää-ramine“.4) võeti vastu otsus „Vallavalitsuse liikmetele hüvitiste maks-mine“.5) võeti vastu otsus „Abja Vallavolikogu 19.02.2013 otsuse nr 122 „Abja Vallavalitsuse ametiasutuse teenistuskohtade koosseis“ muutmine.“6) anti määrus „Abja Vallavolikogu 19.02.2013 määruse nr 99 „Abja Vallavalitsuse ametiasutuse teenistujate palgajuhend“ lisa muutmine“7) võeti vastu valla 2014 aasta eelarve;8) anti määrus „Korruptsioonivastase seaduse rakendamine“9) kinnitati Abja Vallavolikogu alatise arengu- ja majandus-komisjoni põhimäärus 10) võeti vastu otsus „Vallavanema puhkus“.11) kinnitati revisjonikomisjoni tööplaan.
oMaVaLitsusKrooniKat
abja Vallavolikogu ja -valitsuse protokollidega ja õigus-aktidega on võimalik tutvuda www.abja.ee, määrused on
avalikustatud ka riigi teatajas www.riigiteataja.ee.
MÄLESTAME
KLARAZETA RÄÄK 07.08.1939–16.02.2014
PAUL LEHESMETS 04.02.1929–22.02.2014
JUHAN OJA 06.06.1926–24.02.2014
AINO REINUMÄE 31.01.1926–28.02.2014
HELJU-ADEELE OJA 11.12.1930–03.03.2014
Koit Toome naistepäevakontsert meelitas saali rahvast täis
Oravapiigade pidupäevahommik
Kolmas veerand Abja gümnaasiumis
Veemajanduse arendusprojektidest Abja-PaluojalProjekti „Abja-Paluoja
vee- ja kanalisatsioonitrassi-de rajamise I etapp“ ehitus-tööd on lõpusirgel. Tänavate ja haljasalade taastamine tehakse ära aprillikuu jook-sul. Rajatud trassidega lii-tumiseks vajalikke liitumis-avaldusi saab hakata OÜ Abja Elamule esitama alates 1. aprillist.
Käesoleva aasta aprilli-kuus algavad projekti „Abja-Paluoja vee- ja kanalisatsioo-nitrasside rajamise II etapp“ ehitustööd. Projekti käigus rajatakse vee- ja kanalisat-sioonitrassid Abja-Paluojal Veski, Kangru, Roheline, Lühike, Karja, Pargi, Uus tänavatele ning osaliselt Lil-le ja Aia tänavatele. Tööde
Tellijaks on vee-ettevõtja OÜ Abja Elamu, töövõtjaks on San-Erika Ehituse OÜ ning omanikujärelevalvet teostab FIE Enno Tammekivi. Projekti piirkonda jäävate kinnistute liitumispunktid on kinnistuomanikega koos-kõlastatud projekteerimise perioodil. Ehitustööde lõpp-tähtaeg on 2014-nda aasta 30.
oktoober. Ehitusperioodil palume projekti piirkonda jäävatel kinnistuomanikel olla kannatlikud ja mõistvad. Küsimuste ja probleemide korral pöörduda OÜ Abja Elamu poole.
Mõlema projekti elluvii-mist toetab SA Keskkonna-investeeringute keskus läbi keskkonnaprogrammi.
6. märtsil, paar päeva enne naistepäeva, meelitas Koit Toome Abja kultuu-rimaja saali rahvast täis. Huvilistel oli võimalus kuulata ühe armastatuma eesti meeslaulja Koit Too-me meeleolukat kontserti. Mitte vähem tähtsamat rolli mängis laval ka tema hea sõber Jorma Puusaag kitar-ril. Kuulda sai lembelauliku parimat repertuaari: tema enda loomingut, täitsa uued palad ja muidugi ülipo-pulaarses paroodiasaates „Su nägu kõlab tuttavalt”, mille ta teatavasti eelmise
aasta lõpus võitis, kõlanud hitid. Kontsert oli publikut kaasakiskuv etendus ja väga nauditav. Artist andis kont-serdil maksimumi ja ega kuulajadki tänamisega kit-sid olnud. Kontsert möödus kõigile kiiresti, kaasa elades karismaatilisele lauljale ning erakordselt andekale artis-tile. Pärast kontserti jagas Koit ka lahkesti autogramme suurematele ja väiksematele fännidele ja soovi korral sai temaga koos ka pilti teha.
ÜLLe rõigas
Märtsikuu esimesel näda-lal oli meil lasteaias tüdru-kute nädal, mille lõpetasime reedel oravapiigade peoga.
Pärast esinemist said tüd-rukud näidata oma näpuos-kust kaelakee valmistamises, nutikust ja taiplikust mõista-tuste arvamises ning kinnisil-mi nukuriiete äratundmises, samuti roosades seelikutes ja kleitides graatsiliselt tantsides.
Lipsudes poisid olid tõe-lised džentelmenid – tublid saatjad ja tantsupartnerid ora-vapiigadele. Naistepäeva pu-hul tervitasid nad oma laulu ja kaardiga lasteaia naisperet.
Kõik tüdrukud, meie tub-lid ja kaunid oravapiigad, said kingituseks šokolaaditahvli.
Kersti KÜnnapuu
oli pikk ja teguderohke veerand. Korraldatud sai Valter Külveti mälestuspäev, avati ujula, esindati kooli mitmetel võistlustel ja läbi viidi koolisiseseid üritusi.
Jaanuaris kohtusid klas-side võistkonnad võrkpalli platsil ja parim oli kümnenda klassi võistkond koosseisus Krete Allik, Katriin Allik, Diana Väster, Jander Heil, Silver Kask, Sander Hermis-te. Võrkpallis esindati kooli võistlusel Sadolin Cup, kus
oli võistkondi üle Eesti ja ka naaberriigist Lätist. Vastla-päeval selgitati välja kooli parimad korvpallis ja selleks olid abituriendid Rauno Alp, Simo Astel, Keio Nõgel, Henri Helemäe, Sander Taim, Hend-rik Rausk. Kooli korvpalli võistkond käis ka Saaremaal vabariiklikul võistlusel.
1.–3. klassi poisid ja tüdru-kud käisid maakonna rahvas-tepalli võistlusel. Tüdrukud saavutasid kolmanda koha ja poisid teise koha, mis viis neid
edasi piirkondlikule võistluse-le „Dumle rahvastepall“ kus poisid võitsid sammuti teise koha. Võitkonna tublim oli Airon Kent Lõhmus.
Osavaimad 2.–5. klassi õpilased käisid maakond-likul teatevõistluste sarjal „Tähelepanu! Start!“ kus saavutati kolmas koht. Uue treeneri Geio Heil käe all sügisel käsipalli treeninguid alustanud poisid said mõõtu võtta teiste maakonna 1.–3. klassi käsipallihuvilistega ja
saavutati 4. koht. Mõningad algklassiõpilased said osaleda veeohutus- ja ujumispäeval „Veega sõber“, kus sai õppida veeohutust, hinnata oma ujumisoskust ja mängida veemänge.
Kevadel on tulemas mit-med spordiüritused, mis on mõeldud nii koolilastele kui ka täiskasvanutele. Jälgige reklaami ja tulge sportima.
Mari Kahu
Foto: Kersti KünnapuuTüdrukud said näidata oma näpuosavust kaelakee valmistamisel.
Foto: Marika Tamtik
3Abja lehekülg
Midagi toredat sõbrapäeval
Abja gümnaasiumis tähistati Valter Külveti mälestuspäeva
Sääreväristajad Abjas
Abja kultuurimajja „Õhtule ombudsmaniga“! Kui kelleltki ootamatult
küsida, mida tähendab sõna ombudsman, jääks ilmselt enamus meist vastuse võlgu. Ometi on see keeruline root-sikeelne sõna võetud kasutu-sele juba kõigis Euroopa riiki-des, märkides institutsiooni, mis abistab inimesi nende õiguste mõistmisel. Eestis on ombudsmani kohustused pandud õiguskantslerile, kelle pädevusse kuulub ka laste õiguste kaitse. Seega on õiguskantsler ühtlasi las-teombudsman.
Nende õiguslike nüans-side tutvustamise ning va-
hendamisega, samuti ka kodanikuharidusega laiemalt on juba üle paarikümne aas-ta tegelnud Jaan Tõnissoni Instituut. Kaks aastat tagasi õnnestus instituudil ühineda Euroopa Liidu programmi-ga „Õhtu ombudsmaniga“, mille raames on mitmel pool Eestis korraldatud sama-nimelist menukat ürituste sarja. Instituudi töötajate korraldatud õhtuid alusta-takse kolme laste ning täis-kasvanute suhteprobleeme käsitleva lühifilmi demonst-reerimisega, misjärel teevad oma etteaste Foorumteatri
näitlejad. Nad pakuvad pub-likule võimaluse valida üks filmidest nähtud väärjuhtum läbimängimiseks. Põnevust lisab asjaolu, et publik saab nüüd filmi jätkuloo drama-tiseeringus ka ise oma sõna sekka öelda ning vajadusel loo käiku otsustavalt muuta. Samuti otsida võimalusi, mis lubaksid loo osalistel filmis ja etenduses nähtud õigus-rikkumisi vältida. Teisisõnu öeldes muutub publik selleks õhtuks justkui teatud mõttes samuti (laste)ombudsma-niks...
Kõige lõpuks saab sõna
jurist, kes jagab kohaletul-nuile kohvilauas või hilise-mas silmast-silma vestluses vajalikke nõuandeid.
Tasuta üritus sobib igas vanuses vaatajatele, kuna lood pakuvad mõtlemisainet kooliõpilastest pensionäride-ni. Jaan Tõnissoni instituut ning Foorumteatri näitlejad ootavad kõiki huvilisi järje-kordsele „Õhtule ombud-smaniga“ Abja kultuurimajja reedel, 28. märtsil kell 12.00.
Mati LaosJaan Tõnissoni Instituut
Päev oli sportlik ja võit-lemisvõimalus anti kõigile. IAAFi programmi „Laste kergejõustik“ vahendite abil said algklassi õpilased mõõtu võtta kettaheites, odaviskes, tõkkejooksus ja teibaga kau-gushüppes. Kerge kummi-ketas lendas parimal poisil Jako Jänesel üle 23 meetri, vahtkummist oda pikima viske tegi Eva Rahel Viitas. Teiba abil suutis Egert Soa hüpata 3,27 meetrit ning üle madalate pehmete tõkete jooksis kõige kiiremini Kul-dar Sperling.
Mälestusaktusel osalesid Tartu ülikooli kehakultuuri-teaduskonnast Harry Lem-ber, kes oli Külveti hindele „väga hea“ kaitstud lõputöö juhendaja, ning Eesti kerge-jõustiku liidu esindaja Marko Aleksejev. Külveti tegemisi ja õpinguid meenutasid ka tema treeningukaaslased ja sõbrad.
Jaanus Kriisk, kes on kir-jutanud huvitava raamatu Külvetitest, tegi esinemise järel õpilastele lühiviktoriini. Vaadati Laine Lindvesti koos-tatud filmi Valteri kooliajast.
Pärastlõunal võisteldi sprindialadel 50 meetri jooks ja 50 meetri tõkkejooks. Omavahel võtsid mõõtu Abja gümnaasiumi, Hal-liste põhikooli ja A. Kitz-bergi nim. gümnaasiumi 3.–12. klassi õpilased ning esindatud oli ka meeste võistlusklass. Kõige kiire-ma jooksu tegi 16-aastane
Karksi-Nuia õpilane Remy Raheste ajaga 6,5 sekundit ning neidudest oli kiireim Angelika Orgusaar Halliste põhikoolist ajaga 7,6 sekun-dit. Tõkkeid ületasid kõige kiiremini Silver Kask Abja gümnaasiumist ajaga 8,7 sekundit ja neidudest oli ajaga 9,6 sekundit kiireim üheteistaastane Karksi-Nuia
tüdruk Heidy Bergštein. Kõik osalejad said mä-
lestusmedali ja vabapääsme Abja ujulasse. Loodame, et algus sai tehtud traditsioo-nilisele Valter Külveti nime-lisele mälestusvõistlusele.
Mari Kahu
23. veebruaril toimus juba traditsiooniks saanud võrride ja pitbike’de võidusõit Vana Kuivati ringil. Ürituse korral-dajaks oli Abja gümnaasiumi juures tegutsev Abja tehni-karing Kõrr. Omajagu rolli mängis ürituse läbiviimisel ilm. Vahepeal sadas vihma, siis jälle tuli lund. Vaatamata sellele suudeti võimaluste pii-res ikkagi korralik üritus läbi viia. Võistlust said nautida nii pealtvaatajad kui ka võistle-jad üle eesti. Seekord olid ko-hale tulnud ka lõunanaabrid lätlased 10 liikmelise tiimiga. Võistlejaid oli võidusõidul mõõtu võtmas üle 70-ne.
Üritusest võtsid osa kõik aktiivsemad Abja tehnika-ringi liikmed, kellest eduka-mateks olid seekord Markkus Suvi, Kaido Raal, Karl-Hein-rich Niinelo. Tunnustamist väärivad muidugi kõik võist-lejad kui ka pealtvaatajad.
Reedel, 14. veebruaril toimus sõbrapäev. Kooli tulles jagati igale õpilasele nummerdatud poolikud südamed ning koolipäeva jooksul pidi leidma oma südame teise poole omaniku. Kiirematele olid ka auhinnad.
Selleks päevaks oli vaja teha laulust, mis räägib kas armastu-sest või sõprusest, playback show. Neljanda tunni ajal kogunes terve koolipere aulasse, et vaadata lustakaid etteasteid.
Esimesena astusid lavale 6. klassi tüdrukud, kes tegid Selena Gomezit. 8. klassi õpilased jäljendasid naljakalt Amanda Leari. 4. klassi õpilaste kehastatud Sabrina ja 5. klassi „Ämblikmees“ läksid rahvale hästi peale. 2. klassi „Lapsed tulid laulma kuue euro eest“ oli efektne koos suurte sõprade Jüri ja Silveriga. 11. klass šokeeris esitusega „Peame esinema, muidu saame karistada“, miksides Avandi ja Sepa Eurovisiooni versiooni. Üllar Jörbergi ja Heli Läätse laulu „Kaelakee hääl“ esitasid väga vaimukalt ja usutavalt 9. klassi Grethel ja Janek-Jürgen. 10. klassi tüdrukud kehastusid Spice Girl’ideks, tantsides hoogsalt ja kaasakiskuvalt. Laul lõppenud, tõusis üks noormees püsti, austamaks oma klassiõdesid.
Kuulutati välja klasside sõbralikemad poisid ja tüdrukud ning aasta parim õpetaja – Kadi Kask.
Kõik laulud olid omamoodi toredad ja lõid hea meeleolu kogu armsaks sõbrapäevaks.
10. klassi õpilased
19. aprillil toimuvad Abja gümnaasiumi spordihoones sulg-pallivõistlused kõigile soovijatele. Võistlustega tähistatakse kahe aasta möödumist spordihoone avamisest.
Võistluste orienteeruv algusaeg on kell 10.00.Osavõtjatele vanusepiirangut ei ole ning kõik, kes tahavad
mängida on oodatud. Osavõtust anda teada meilile [email protected] või [email protected]
Lisainfot saab samuti küsida meili teel või spordihoonest Abja gümnaasiumi treenerilt Geio Heililt.
10. mail toimub Abja spordihoones segavõrkpalliturniir “Mulgi pall”. Registreerimine ja täpsem info Harles Kiveste tel 5691 2982, e-post [email protected]
Foto: Lauri Sepp
Foto: Keijo Koort
sport
ELLA LAKS 89ANNA LEPPIK 88VILMA SOO 85SELMA AVI 85HELMI-ELISE LEY 85ELVI-HELENE SARAP 84HELDUR HAAMER 84LIDIA LIIVAK 84VEERA KINK 83HELLE ILVES 83MAIMU MÄNNIK 82TIINA LÕO 82SOFIA SAAG 81
VIRVE LINDE 81JELISAVETA BAUM 81ERLI ILVES 80MAIE JERŠOVA 75TIIU RÕIGAS 75PEETER RAID 70REIN KANDLA 70TIIU ILVES 70
Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!
Hetk 50 meetri finaaljooksust.
Kiire sõidu üheks eeliseks on kindlasti sõiduasend.
Korralik soojendus on edu alus.
Sõbrapäeval sai teha ka sõbrapilte.
Tekst ja fotodtarMo raba
4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg
Mõisaküla noortetoa tütarlapsed said Viljan-dimaa noorte moeloojate traditsioonilisel võistlu-setendusel oma vanuse-astmes kolmandat aastat järjest esikoha.
„Tulime järjekordselt esikohale, lisaks saime veel eriauhinna materjali parima kasutamise eest ja parima modelli tiitel kuulus meie modellile Kelly Kadakule,“ rõõmus-tas Mõisaküla noortejuht Kaja Õigus. Lisaks Kellyle said modellidena esinedes enesekindlust ja meeldiva emotsiooni Anna-Maria Pervušina, Egrit Toomsoo, Ave Trumberg ja Iti-Marii Varik. Konkureeriti IV-VI klasside arvestuses viie rühma seas.
Kahel eelneval aastal tüdrukuid juhendanud Tiiu Varikul ei olnud töö-kohustuste tõttu võimalik neid seekord juhendada. Sestap pandi Kaja Õiguse sõnul noortetoas tänavu
ise pead kokku, et anda endast parim.
Oma põnevas kollekt-sioonis “Zodiac” näidati
publikule vanu tehnikai-mesid uues kuues. Pea-katted valmistati toidukile peale kleebitud maki- ja videolintidest. Pontšod õmmeldi kokku eelnevalt lintidest moodustatud pits-kangast, kuhu on osaliselt sekka segatud sooja peh-met lõnga. Videomakkide karpidest said põnevad ja šikid kotid, mille sanga-deks on plekkpurgiavajate osadest punutud kett. Teh-nika jäänustest ja lõngast on valmistatud ka ehted ja vööd. Lisaks kaunistas iga tüdruk endale erinevate värvidega retuusid või põlvikud.
„Tore oli noortega koos teha. Tublid tüdrukud, kes viitsisid meie käsitöötoas käia ja meisterdada,“ kiitis noori neile pontšode, ehete ja käekottide valmistamisel abiks olnud Juta Jalakas MTÜ-st Käetöö Koid.
Kaja õigus
iseseisvuspäeva – eesti Vabariigi 96. aastapäeva tä-histati pidulikult ja rõõmsalt ka mitmel pool Mulgimaal.
haLListe rahvamajas toimunud vallarahva kont-sert-aktuse avas vallavanem Ene Maaten Juhan Liivi luu-letusega „Ma lillesideme võ-taks“. „Soovin teile südamesse samasugust kodumaa-armas-tust nagu oli Juhan Liivil,“ sõnas ta. „Elagu vaba Eesti!“ soovis oma põgusa ajalukku tagasi vaadanud pidupäeva-kõne lõpetuseks vallavolikogu esimees Andres Rõigas.
„Kuidas on juhtunud, et me täna teiega siin koos saame olla?“ kutsus rahvast saalis aktuse lühikeses ajalootun-nis kaasa mõtlema õpetaja Arvo Lamp. „On meist palju suuremaid rahvaid, kel pole oma riiki. See, milline on Eesti tulevik, sõltub meist kõigist,“ rõhutas kõneleja.
Vallavanem avaldas tänu Halliste valla aukodanikule Silvi Saarele, kelle koostatu-na oli valminud Kaarli kandi ajaloost kõnelev mälestus-teraamat „Jää püsima, Eesti küla!“. „Selles raamatus on Silvi hing!“ tänas koostajat lillede ja kallistusega Hilja Sikka. Raamatut esitlenud Silvi Saar tänas omalt poolt raamatu valmimise toetajaid eesotsas Halliste vallavalitsuse ja isiklikult vallavanem Ene Maateniga, samuti kümme-konda aktusel viibinud raa-matusse mälestuste talletajat kahekümnest. Nende seas oli ka ettevõtja Ahto Orle, kes oli saalinurka lauale välja pannud oma mulgimustriliste kinnaste uhke kollektsiooni koos haruldase Vabadussõja-aegse kirstuga, kus ta tänavu
täiendust saavat kindakogu säilitab.
Aktuse kontsertosa muut-sid oma esinemisega meele-olukaks Halliste rahvamaja lastering Airika Gastoni ja Mari Kahu juhendamisel, Abja muusikakooli õpilased ja Kaarli rahvamaja naisan-sambel Rosin. Rõõmus pi-dupäev lõppes keskusteluga saalis kohvi- ja kringlilaudade ümber.
MõisaKÜLa kultuuri-majas algas iseseisvuspäeva kontsert-aktus Iivo Hakkaja juhendatava bigbändi piduli-ke paladega. Rahvast tervita-nud linnapea Ervin Tamberg sõnas muuhulgas, et iga lin-naelanik saab igapäevaselt kasulikult ja loovalt tegut-sedes, ise sellele mõtlemata, anda oma panuse kodulinna kaunimaks muutmisse. Koos kultuurimaja juhataja Laine
Pedajaga andsid nad üle linna tänukirja ning lilleõie neile, kes möödunud aast kestel linna heaks tegutsedes kõige enam silma paistsid: Henri Helemäele, Lea Mooratsile, Pirje Usinale, Urve Tehverile, Udo Jakobsonile, Ilmar Kuuse-le, Ülle Parule, Gea Rebasele ja Alo Kirikalile.
Traditsioonilise ajalootun-ni pidanud Mõisaküla muu-seumi juhataja Anu Laarmann palus hiljutistele Ukraina
sündmustele mõeldes kõigil saalisviibijail korraks tõusta ja langetada pea nende auks, kes seal maal on julgenud oma vaba mõtet väljendada elu või vigastuste hinnaga.
Pidulikkust lisasid aas-tapäeva-aktusele oma esi-nemisega lisaks bigbändi-le Mõisaküla lasteaialapsed Kadi Kase ja Tiina Raba ju-hendamisel, kooliõpilased Anne Saare juhendamisel, Abja muusikakooli õpilased
ja segaansambel Kungla Kadi Kase juhendamisel. Pidupäev kultuurimajas lõppes kohvi ja kringlit maitstes.
uue-Kariste rahva-majas algas iseseisvuspäeva kontsert-aktus nagu Hallistes ja Mõisakülaski Eesti hümni ühislaulmisega. Päevakohase luuletuse luges Hilve Koidla. Kohvilaudades istet võtnud rahvast tervitas rahvamaja juhataja Ivi Alp. Inimesed meenutasid oma perekonna mälestusi kuni Vabadussõjani välja. Eva Allikul oli kaasas ka selleaegseid vanu fotosid ning suurima rariteedina Rimmu Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu lipp, mida on alles hoidnud tema ämm Elvine Allik. Eesti riigi ajalugu käsitlevatest raa-matutest koostas väljapaneku Heiki Alp.
Suurt huvi pakkus Martin Linderi isiklikust rikkalikust kogust koostatud Eesti Aja-loopärandi meenemüntide ja Euroopa riikide euromüntide näitus.
õisus kogunes 24. veeb-ruaril ligi kolmkümmend ini-mest Vabadussõjas langenute mälestuskivi juurde. Lühikese päevakohase kõne järel ase-tas Halliste vallavanem Ene Maaten mälestuskivi jalamile lillekimbu. Vaikides süüdati küünlad. Õisu rahvaseltsi nimel võttis sõna Virve Kiv-ja, lilled asetas Merju-Mai Leiaru. Päevakohaseid laule ja luuletusi esitasid Õisu las-teaialapsed. Koduluulet luges südantsoojendavalt Silver Hermiste.
MeeLis sõerd,tiina triKsberg
Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktusel Halliste rahvamajas esitles Halliste valla aukodanik Silvi Saar enda koostatud mälestusteraamatut „Jää püsima, Eesti küla!“, taustaks Ahto Orle mulgimustriliste kinnaste väljapanek.
Mõisaküla noortetoa tütarlapsed võitsid kolmandat aastat järjest maakond-liku noorte moeloojate võistluse. Neid juhendas tänavu noortejuht Kaja Õigus (tagaplaanil).
Foto: Meelis Sõerd.
Foto: erakogu
Iseseisvuspäev oli pidulik ja kaunis
Noored moeloojad võitsid taashaLListe rahVaMajas • 29. III kevadpidu. Tantsuks mängib UdoBand. Esine-vad tantsijad Hallistest ja Mõisakülast. Pääse ettetellides 5 €. Info ja laudade tellimine tel 525 6049. • 2. IV kl 10 silmade kontroll ja prillide tellimine (OÜ Sil-marõõm). Registreerimine ja info tel 521 9014. • 18. IV kl 18 mälestuste õhtu „Meenutamaks Kalev Raavet“ filmi, fotode ja meenutustega. Info tel 525 6049.
KaarLi rahVaMajas • 2.–30. IV avatud näitus „Põllumajandusreform Eestis“ • 12. IV kl 20 noorteõhtu Hardstyle Disko Night. Pää-se 5 €. • 26. IV kl 20 kevadpidu kloun Ummi naljadega, tant-suks Poolen Bänd. Pääse 10 €. • 7. IV kl 14 Halliste valla tantsurühmade tantsupäev. Info tel 5347 1393.
MõisaKÜLa KuLtuuri-Majas • 5. IV kl 14 eakate laulu- ja mänguseltsi Ära Noruta eten-dus “Vanaemade missivõist-lus”. Pääse 1 €. • 17. IV kl 18 salongi- õhtu “Tsirkust ja leiba”. Külas on kloun Ummi. Info tel 525 6049.
uue-Kariste rahVa-Majas • 20. III kl 18 kaminaõhtu „20 aastat ajalehega Lõuna-Mulgimaa“. Vestleb ja oma laule esitab kitarri saatel lehe toimetaja Meelis Sõerd. • 20. IV kl 16 tubateater kamina ees. Näiter ing Kiiksud esietendab Villu Kanguri sketši „Nostalgia“ ja V. Garbovskaja komöö-dia „Dramaati l ine öö“. Pääsmena – kaasa hea tuju! Info tel 5344 8905.
Kuhu minna
5Halliste ja Mõisaküla lehekülg
täissaal kuulajaid sai sõbrakuul Mõisaküla kul-tuurimajas toreda elamuse lauljate tanel padari ja tarvo Valmi kontserdist „Laulud sõpradele“.
Sõbrakuule omaselt ei esitanud Tanel Padar koos oma hea kaaslase Tarvo Valmiga Mõisakülas lavalt rajusid rokimeloodiaid, vaid paremiku oma in-tiimsemast ja rahulikumast loomingust naturaalsete kitarride saatel. Klarnetit ja saksofoni õppinud muusik näitas kuulajaile ka oma soolokitarristi oskusi. Vaid kava alguslaul ja lõpuks publiku nõutud lisapala pärinesid teistelt autoritelt.
Paljudelegi üllatuseks meenutas Tanel Padar hea sõnaga Abjat, millega teda seovad isiklikud aastate-tagused lapsepõlvemä-lestused. Ühtlasi nentis ta kahetsusega, et pole seni kutsetele vaatamata leid-
nud sobivat aega Abjas esi-nemiseks. „Mõisakülalased jõudsid ette!“ tõdes noor-mees särasilmselt. Koos Dave Bentoniga Eestile 2001. aastal Eurovisiooni lauluvõistluselt esikoha toonud laulumees sõnas
nalja visates ka, et seekord-ne Mõisaküla kontsert oli hakatuseks tema kampaa-niale järgmisteks kohali-keks valimisteks Abjas.
Mõisaküla kultuurima-ja juhataja Laine Pedaja tänas eheda kontserdi-
elamuse saanud publiku nimel lõpuks muusikuid meenete ja sooja kallistu-sega.
MeeLis sõerd
teise Mulgi mälumän-gu neljas voor peeti veeb-ruari lõpus Mõisaküla kultuurimajas, kus edu saatis halliste kihelkonna võistkondi.
Võrdselt 31 punktiga lõpetasid mälumängu nel-janda etapi Abja vallavalit-suse esindus ja Halliste põ-hikooli õpetajate võistkond Sõõr. Napp ülekaal täiesti õigete vastuste osas andis žürii otsusega esikoha ja rändauhinnana mulgi kaa-bu Sõõrile, mille koosseisus olid vaimu teritamas Milvi Kull, Anneli Merila, Tiiu Savi, Inga Tiirats ja Jaanus Ermits. Punktiga jäi kahest esimesest maha Halliste valla võistkond volikogu esimehe Andres Rõigase ohjamisel.
Võrdselt 29 punkti ko-gusid neljandana Mõi-saküla kilvarid eesotsas linnapea Ervin Tambergiga ja Karksi mulgid. Mõisa-külalased oskasid selle eest kolm punkti teenides ainsana vastata ajalooa-lasele küsimusele 1939. aastal isesüttiva sigareti leiutaja kohta. Pole ka ime, sest küsituks oli nende
endi kunagine kaaslinlane Rudolf Arro.
Mõisakülat puudutas ka vooru parimaks hin-natud küsimus, mis kõlas järgmiselt: „Mõisakülas on ühe teatud toiminguga seoses nimetatud selliseid kohanimesid: Piiri, Raja, Soodla, Sooniste, Rajasoo, Luhaste, Porilombi, Raud-soo, Linda, Pori, Paltste, Okasmäe, Kureste, Abja-raja, Ennsoo, Hommiku.“ Tegu oli teadupärast 1938. aastal linnaõigused saa-
nud Mõisakülale nime valikuga.
Sissejuhatuseks tervitas külalisi Mulgimaalt reipa muusikaga Mõisaküla bi-gbänd Iivo Hakkaja juha-tusel. Head mänguindu soovis kõigile linnapea Er-vin Tamberg. Sünnipäeva-lilled ulatati žürii liikmele Olav Rennole.
Selle eest, et kilvarid mälumängu käigus mõ-nusat küünarnukitunnet tajuksid, olid hoolitsenud kitsukesse saali ligi paar-
ikümnele võistkonnale oskuslikult lauad paiguta-nud kultuurimaja juhataja Laine Pedaja ja tema abili-ne Lea Lumiste. Väiksemas saalis olid nad võistlejaile vaheajaks katnud maitsva kohvi- ja küpsetistelaua.
Teise Mulgi mälumän-gu viies voor peetakse 26. märtsi õhtul Helme kihel-konnas Ala rahvamajas.
MeeLis sõerd
Teise Mulgi mälumängu neljandas voorus veebruari lõpus Mõisaküla kultuurimajas tundis võidurõõmu Halliste põhi-kooli õpetajate esindus Sõõr koosseisus (vasakult): Jaanus Ermits, Milvi Kull, Inga Tiirats, Tiiu Savi ja Anneli Merila.
Iseseisvuspäeva tähistamisel Õisus Vabadussõjas langenute mälestuskivi juures ühines Tiina Triksbergi (vasakul) juhatusel laulnud lastega ka Halliste vallavanem Ene Maaten (taga paremal).
Sõprade Tanel Padari (paremal) ja Tarvo Valmi kontserdist Mõisaküla kultuurimajas sai saalitäis publikut toreda elamuse.
Tõstekuulsus Arnold Luhaäär.
Foto: Meelis Sõerd.
Foto: Meelis Sõerd.
Foto: Meelis Sõerd.
Mälestusmärk Arnold Luhaäärele
Klubi Sootuluke pidas naistepäeva
Tanel Padar laulis Mõisakülas
Mõisaküla võõrustas Mulgi kilvareid
Mõisakülas on 20. ok-toobril 1905 sündinud Eesti spordi suurkuju Arnold Lu-haäär, kes on siin alustanud sporditeed ja lõpetanud kohaliku kooli. Ta püsis ras-kekaalu tõstmises maailma tipus aastatel 1927–1939, kauem kui ükski teine Eesti tõstesportlane.
Eestis ei ole palju sport-lasi, kellel on kaks olüm-piamedalit. Arnold Luhaääre saavutuste reas on 1928. aasta Amsterdami OM hõbe- ja 1936. aasta Berliini OM pronksmedal.
Lugupeetud eestimaalased! Palume teid toetada Ar-nold Luhaäärele mälestusmärgi püstitamist Mõisakülla tema 110. sünniaastapäevaks. Mõisaküla linnavalitsus on avanud selle toetuseks arve EE041010302005428003 (selgitus: Arnold Luhaääre mälestusmärk).
enn raieste
Mõisaküla eakate klu-bi sootuluke pidas nais-tepäevapidu koos meele-olukat külakosti toonud Kilingi-nõmme klubi taidlejatega.
Sooja päevakohase ter-vituse peolistele laususid Mõisaküla kultuurimaja
juhataja Laine Pedaja ja klubi Sootuluke juhatuse liige Ene Akkaja. Õhtut sisustasid naaberlinna Ki-lingi-Nõmme laulukoor ning line- ja rahvatant-surühm. Jalakeerutuseks tegid muusikat kilingi-nõmmelased Hille ja Eino Tuuling.
Naistepäevapeole Mõi-sakülla olid kutsustud ka Abja kultuurimaja taidle-jad, kel seekord aga pol-nud võimalik tulla. Eelda-tavalt ei jää aga tänavugi Mõisaküla, Abja ja Halliste eakate ühispidu toimuma-ta. Seda tingib juba ka aas-ta-aastalt vähenev elanike
arv piirkonnas. Esmakord-selt kohtuti eelmisel aastal Abjas, tänavu saadakse kokku kas Hallistes või Mõisakülas.
MeeLis sõerd
Kuidas on edenenud aasta alguskuud Õisu rahvaseltsil, seltsi juhatuse liige Tiina Triksberg?
Juba möödunud sügisel mõtlesime Õisu rahvaseltsis, kuidas kaasata seltsi tegevusse rohkem kohalikke noori. Otsustasime kutsuda oma oskusi edasi andma kokandus-huvilisi, pakkuda võimalusi näputöötegijatele ja kuulata reisihuviliste muljeid või mõnda huvitavat lektorit.
Seltsi juhatuse liikme Virve Kivja eestvedamisel valmis projekt kavandatud ettevõtmisteks vajalike vahendite soe-tamiseks. Seltsituba sai seeläbi täienduseks uue elektripliidi, õmblusmasina, vajalikud köögitarvikud ja pisut materjali meisterdamiseks. Virve Kivja pidas ka läbirääkimisi ringide töö korraldamiseks.
Sõbrapäeva eel alustas paarikümne noorega tegevust lasteaiaõpetaja Mare Kuur, et iga huviline võiks valmistada oma sõbrale meeldejääva kingituse sellesse peidetud heade soovidega. Nädal hiljem askeldasid köögis naised Maire Lehtaru juhtimisel. Valmis suus sulav kabatšoki-šokolaa-dikook.
Tähistamaks iseseisvuspäeva, jagas oma teadmisi ja tutvustas tööd Kaitseliidus Sakala maleva nooremseersant Enn Pinsel. Tee kõrvale pakuti maitsmiseks sõdurileivakesi. Õhtupimeduses tehti Kaitseliidu suure autoga tiir alevikus. Osalejaid oli arvukalt lasteaialastest täiskasvanuteni.
Aitäh sisukate õhtute eest juhendajatele ja kõigile kaa-salööjatele!
KüsitlenudMeeLis sõerd
KÜSIMUS JA VASTUS
Rahvaseltsil oli sisukas sõbrakuu
6 Halliste ja Mõisaküla lehekülg
põllumajandusminis-ter helir-Valdor seeder tutvustas veebruari lõpus õisus Mulgimaa omava-litsusjuhtidele ja Viljandi maavalitsuse töötajatele nüüdseks valminud eesti maaelu arengukava (MaK) aastateks 2014–2020 eel-nõud.
Maaelu arengu poliiti-ka on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspo-liitikast ning seda rahasta-takse Euroopa Maaelu Aren-gu Põllumajandusfondist (EAFRD). Maaelu arengu poliitika eesmärkideks on põllumajanduse konku-rentsivõime, loodusvarade jätkusuutlik majandamine ning maapiirkondade tasa-kaalustatud territoriaalne areng. EAFRD toimib liik-mesriikides maaelu arengu programmide kaudu.
Eestis koostatakse põl-lumajandusministeeriumi koordineerimisel EAFRD v a h e n d i t e k a s u t a m i -seks Maaelu arengukava 2014–2020, mille eelnõu on nüüdseks valminud. Eelnõu kinnitamine jääb põlluma-jandusminister Seederi sõ-
nul Eesti uuele valitsusele, heakskiit Brüsselist võib toi-muda käesoleva aasta lõpul.
Õisu mõisahäärberis kuulajate arvukatele küsi-mustele vastates ütles mi-nister muuhulgas, et ot-setoetuste maht põlluma-jandusele peaks tulevikus vähenema. Samuti kasvab EL tagastatava abi osakaal tagastamatu abi suhtes.
MAK eelarve kogumaht Eestile aastateks 2014–2020 on miljard kaheksa miljonit
eurot. Omalt poolt on Eesti riik kohustatud sellesse pa-nustama kaasfinantseerin-guna 15 protsendi, keskkon-nameetmete osas 25 prot-sendi ulatuses. Vähemalt 30 protsenti EL vahenditest tuleb suunata keskkonnaga seotud meetmetesse ja vä-hemalt 5 protsenti Leaderi meetmesse.
Leaderi programmi ra-hadest peaks Seederi ütluse kohaselt algaval perioodil rohkem minema ettevõtluse
arendamiseks maal. Eelne-nud perioodil kulutati MAK eelarvest väga palju näiteks rahvamajade korrastami-seks – märksa enam kui tegi seda kultuuriministeerium. Maaturismi valdkonnas ei toetata edaspidi aga enam uute voodikohtade loomist. „Nüüd on vaja juba loodud voodikohti täitma hakata,“ rõhutas minister.
MeeLis sõerd
Mõisaküla noortetuba pakub väikelinna noortele jätkuvalt mitmekesist vaba aja sisustust.
Nagu eelmisel aastal, tegid Mõisaküla noored ka tänavu märtsis ühissõidu Tallinna, tutvumaks riigi-kogu hoone ja tegevusega. Nende küllakutsujaks, sõi-du rahastajaks ja giidiks oli
seegi kord Viljandimaalt valitud riigikogu liige Hel-men Kütt.
Peale huvitavat Toom-pea-külastust jõudsid Mõi-saküla noormehed koos volikogu liikmetest lapse-vanemate Jorma Õiguse ja Viktor Siiguriga käia mõõtu võtmas Tallinnas Triobeti kardirajal. Kardisõidu võit-jaks tuli Romek Tenno.
Märtsi keskel käisid Mõi-saküla noortetoas külas Vil-jandimaa karjäärinõustajad ja spetsialist töötukassast. Noored said neilt kasulikku nõu edasisteks õpinguteks ja tööellu astumiseks.
Väga kiiduväärne on, et linnapea Ervin Tambergi ettepanekul on tragi lap-sevanem Maarika Siigur alustanud Mõisakülas ko-
dutütarde rühma loomist. Kodudesse on lapsevane-matele saadetud asjakoha-sed info- ja registreerimisle-hed. Mitmed neist on oma nõusolekust juba teatanud. Loodetavasti saavad Mõi-saküla kodutütred juba kevadel tegevust alustada.
Kaja õigus,Mõisaküla noortejuht
Õisus kõneldi maaelu arengukavast
Mõisakülas algasid õmbluskursused
Väikelinna noored ei igavle
Märtsikuus algasid Mõi-saküla käsitöötoas MtÜ Käetöö Koid eestvõttel õmbluskursused, kus hu-vilistel on võimalik oman-dada tekstiilimaterjalide kombineerimise ja taaska-sutamise oskusi.
„ Ü m b e r t e g e m i n e o n vahest keerukamgi kui uue riideeseme õmblemine,“ väitis kursuslasi juhendav juurdelõikajakutsega Ene Akkaja. Ent hea tahtmise korral on võimalik teha vanadest tekstiilesemetest uued ilusad asjad.
Esimesel õppepäeval 11. märtsil, mille teemaks oli „Õmble ise suveks“, õmbles üks eakas memm kodus kapis seisnud pluusi väikse-maks. Käsitöötoa perenaine Juta Jalakas meisterda oma teksaseelikule alla pitsidega volangi. Sellele järgnes pit silisele tekstiilridikülile luku
külge õmblemine. Nõuks ja abiks oli tegijaile juhendaja Ene. Enne kui läks õmblemi-seks, värvis aga Maie-Marie Tamm oma valge siidsalli kollaseks ja riputas raamile kuivama.
Õmblemiseks on kur-suslaste kasutada uued õmblusmasinad, mis MTÜ Käetöö Koid sai tänu oma mullusele edukale projektile „Teeme ise“ Kodanikuühis-konna Sihtkapitali kaudu. Soovijail on võimalik kasu-tada ka overlokk-õmblus-masina teenust.
Kursuse teine õppepäev toimub 25. märtsil algusega kell 15 taas Mõisaküla kooli-majas Pärnu tn 39 (sissepääs hoovi poolt). „Kes tahab teha, tulgu rääkima“, jul-gustab Ene Akkaja huvilisi. Vajalik on eelregistreeru-mine telefonil 5592 2615 (J. Jalakas). Osalustasu on neli eurot.
MeeLis sõerd
Õmblushuvilisi naisi kursustel Mõisaküla käsitöötoas juhendab asjatundja Ene Akkaja (keskel).
oMaVaLitsusKrooniKat
MõiSaKüLa LinnaVOLiKOGU20. II 2014 toimunud istungil:• toimus Mõisaküla linna 2014. aasta eelarve eelnõu III luge-mine. Eelnõu suunati IV lugemisele;• arutati volikogu esimehele, liikmetele ja komisjonide esi-meestele ning aseesimeestele tasu ja hüvitiste maksmise kor-ra kehtestamist. Vastav määruse eelnõu lükati II lugemisele;• tehti muudatusi Mõisaküla linna ametiasutuste palgajuhen-dis tagasiulatuvalt alates 1. I 2014;• määrati Mõisaküla linnapea töötasuks 1210 € kuus tagasi-ulatuvalt alates 1. I 2014.
MõiSaKüLa LinnaVaLiTSUS21. II 2014 toimunud istungil:• teede kandevõime vähenemise tõttu kehtestati ajutine liik-luspiirang ja keelati liikumine Mõisaküla linnas Karjamaa, Koidu, Soo ja Heki tänaval üle 8-tonnise registrimassiga veoki-tel (v.a. jäätmeveokid ja erijuhtudel Mõisaküla linnavalitsuse kirjalikul loal) alates 25. II kuni keelu tühistamiseni;• määrati Mõisaküla linnas tänavate teenindamiseks vajaliku maa suurused ja maksustamishinnad, kehtestati tänavate teenindamiseks olevatele maaüksustele koha-aadressid;• määrati ja maksti välja veebruarikuu toimetulekutoetused summas 1363,73 € 8 taotlejale ning veebruarikuu vajaduspõ-hine peretoetus summas 76,72 €.
5. III 2014 toimunud istungil:• otsustati, et Mõisaküla linn osaleb 2014. aasta Maale elama messil 24. IV Tartus.
HaLLiSTe VaLLaVOLiKOGU17. II 2014 toimunud istungil:• otsustati võõrandada kirjalikul enampakkumisel kinnistu Nurme 3 Halliste alevikus;• otsustati katastriüksuse sihtotstarbe muutmine munitsi-paalmaal;• määrati Halliste valla 2013. eelarveaastal valla tegevuse üle kontrolli teostavaks audiitoriks Finantskindlus OÜ;• määrati MTÜ-sse Mulgimaa Arenduskoda liikmeõigusi teostavaks isikuks vallavanem Ene Maaten;• suunati Halliste valla 2014. aasta eelarve eelnõu teisele lugemisele.
HaLLiSTe VaLLaVaLiTSUS14. II 2014 toimunud istungil:• lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse küsimustes;• anti korraldus riigi rahastatava lapsehoiuteenuse võimal-damiseks;• kinnitati veebruarikuu hooldajatoetuse saajate nimekiri summas 677,34 €;• anti korraldused maaüksustele sihtotstarvete, nimede ja koha-aadresside määramiseks kinnistute jagamisel;• määrati projekteerimistingimused Eesti Energia Võrgu-ehitus AS-le Küti alajaama ja Heina alajaama rekonstruee-rimiseks;• väljastati ehitusluba ehitise püstitamiseks eraisikule;• väljastati kirjalik nõusolek väikeehitise püstitamiseks era-isikule;• anti Viljandi Spordikoolile luba projektilaagri läbiviimiseks Halliste Põhikoolis 6.–13. augustini 2014.
28. II 2014 toimunud istungil:• kehtestati liikluspiirang valla teedel ning avalikus kasutuses olevatel teedel sõitmiseks alates 5. märtsist mootorsõiduki-tele, mille tegelik mass ületab 8 tonni, v.a. operatiiv- ja lepin-gulised veod, kuni teede kandevõime taastumiseni;• kinnitati Halliste aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhasti rekonstrueerimise tööde teostajaks Wesico Projekt OÜ;• kinnitati veebruarikuu toimetulekutoetuse taotlejate nime-kiri summas 4476,96 €;• otsustati asenduskoduteenusel olevate laste suvelaagri osalustasu maksmine;• tulenevalt vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekust otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust summas 657,20 €;• anti korraldused maaüksustele sihtotstarvete, nimede ja koha-aadresside määramiseks kinnistute jagamisel;• lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse küsimustes;• anti korraldus riigi rahastava lapsehoiuteenuse võimalda-miseks;• korraldati riigihange Halliste aleviku vee- ja kanalisatsioo-nitrasside ning reoveepuhasti rekonstrueerimiseks omani-kujärelevalve teostaja leidmiseks.
10. III 2014 toimunud istungil:• määrati Halliste aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside ning reoveepuhasti rekonstrueerimiseks omanikujärelevalve teostajaks FIE Enno Tammekivi.
Mõtteid maaelu arengu teemal vahetavad Õisus (vasakult) Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja, Halliste vallavolikogu esimees Andres Rõigas ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Foto: Meelis Sõerd.
Foto: Meelis Sõerd.
7Halliste ja Mõisaküla lehekülg
Lõuna-Mulgimaa – 20Käesoleva lehenumbri
valmimisega täitus 20 aas-tat ajalehe Lõuna-Mulgi-maa esmailmumisest.
Aprillis 1994 olid inter-net ja mobiilside Eestis alles lapsekingades, täna ülipo-pulaarsed sotsiaalvõrgus-tikud aga alles tundmatu tulevikumuusika. Riiklikud ja maakonnalehed mõnda aastat taasiseseisvunud Eestis tegutsenud kohali-ke omavalitsuste uudiseid aga piisavalt kajastada ei suutnud. Nii sündisidki elu sunnil valla- ja linnalehed.
Lõuna-Mulgimaa oli Viljandimaal kolm kuud varem ilmuma hakanud Viiratsi valla Kuukirja järel teine omavalitsusleht. Sa-mas oli see teenäitajana jä-reltulijaile esimene omava-litsuste ühisleht, kajastades algul Abja valla ja Abja-Pa-luoja linna ning Mõisaküla linna, 1996. aastast tänaseni lisaks ka Halliste valla elu.
Algusest kuni 2011. aas-tani toimetas lehte allakir-jutanu, keda küljendaja ja tehnilise toimetajana abis-tas Ülo-Alo Võsar. Seejärel hakkas Abja vald oma ma-terjale eraldi lehekülgedel ise sisustama ja toimetama. Käesoleval ajal valmib Lõu-na-Mulgimaa must-valges trükis Põltsamaal Vali Pressi trükikojas kaheksasajalises tiraažis.
Leht on jõudnud Mul-gimaa juurtega inimesteni
Austraalias, USA-s, Rootsis ja Soomes. Juba aastaid on väljaanne (indeks 00927) Eesti piires tellitav kõigist postkontoritest, samuti loe-tav pdf-failina internetis.
Kahekümne aasta jook-sul on lehe valmimisele mitmel moel kaasa aidanud väga paljud tublid Mul-gimaa inimesed – SUUR TÄNU TEILE KÕIGILE!
Samuti heatahtlikele lehe-lugejatele. Jätkakem meie endi rõõmuks samas vai-mus.
MeeLis sõerd
Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Halliste põhikoolis pälvisid tunnustust paljud tublid õppurid, spordi- ja laululapsed.
4. märtsil toimus koolis õpetaja Kalev Raavele pü-hendatud mälestuspäev. Halliste valla aukodanikust, Halliste kiriku taastamise ja koolimaja ehituse eestveda-jast kõnelesid tema 10. surma-aastapäeval kooli direktor Merle Hüva ja ajalooõpetaja Arvo Lamp. Koostööd temaga Halliste koguduses meenutas õpetaja Inga Tiirats. Halliste kalmistul Kalev Raave kalmul süütasid küünlad IV klassi õpilased ja õpetaja Milvi Kull. 20. märtsil oleks Kalev Raave saanud 88-aastaseks.
Lumeta vastlapäeva tähistati koolis maastikumängu-ga, kus kõik klassid läbisid kaardi järgi kontrollpunktid ja õpilased täitsid erinevaid ülesandeid. Oli vaja tunda Eesti kaarti, erinevate puude oksi, osata laulda, pallidega täpsust visata, petangi mängida jne.
Märtsi algul said koolis kokku mulgi keele huvilised õpetajad, keda õpetasid Kristi Ilves ja Alli Laande. IX klass käis sel päeval Tallinnas teabepäeval “Noor meister”, et teada saada edasiõppimise võimaluste kohta.
Märtsi keskpaiku toimus Karksi-Nuias folklooripäev “Viljandimaa virred”, kus osales ka kooli folkloorirühm Karikakar. Seal tantsiti läbi suvel III Mulgi peol kavas olevaid tantse.
13. märtsil toimus Karksi-Nuias ujumispäev II–IV klassi õpilastele koos vanemate ja õpetajatega, kus harjutati märgiujumist, räägiti veeohutusest ja mängiti veemänge.
Mitme sisuka ettevõtmisega tähistati koolis 14. märtsil emakeelepäeva.
MiLVi KuLL
LAULUPEOLEMeelis Sõerd
VAIKINUD ÕHTUS LÄIDAN TULEVahelta vaigistusteSeesta sulgemisteServalta suikumisteÄärelta ärkamisteAlta alandustePealta pettusteVeerelta vihkamisteTaganta taplusteVALGUSVIHUS AVASTAN SINUKuulatan ainiti Su häältMeie hinged kohtuvadMeie mõtted ühtuvadKõnelen Sinuga kaasaTsüklon lagunebPimedus taganebEestimaa laulab minusMina helisen Eestimaaga
(1990)
koolilood
MÄLESTAMEMATI HEINMANN 18. XI 1962 – 14. II 2014
HELJU VOLT 5. III 1934 – 27. II 2014
SILVI BERGGRÜNFELD25. I 1958 - 16. III 2014
Mõisaküla linnavalitsus
Halliste vallavalitsus
TEADAANNE
Kuna Mõisakülas on sagenenud öised sissemurdmi-sed ja vargused, palub linnavalitsus linnakodanikel teatada, kui keegi on märganud öösiti kahtlast liiku-mist või on infot varguste kohta.
Aktiivseid linnakodanikke, kes on nõus varguste takistamiseks ühiselt välja astuma, palub linn endast teatada telefonidel 435 5600 ja 435 5601 või e-posti aadressil [email protected]
SVETLANA ja PJOTR GOLENKOV – 24. II sündis perre poeg KIRILL.
Palju õnne lapse sünni puhul!
Halliste vallavalitsus
Halliste vallavalitsus
Mõisaküla linnavalitsus
LEHTE HUNT 88HELENE KUTTI 88ALMA TASUJA 87ELMAR LEPIK 85EHA NÄREP 84MAIMO KUNINGAS 84RIHARD ORG 84LEMBIT-MART TOOMSALU 82
Õnne eakatele!
MARTA LINDE 91LEHTE KOSLINSKY 91ELLI TOOMAST 89ILJA-AINOLA LUHASAAR 89IRMA JÕUMEES 85NIINA REBANE 82EDUARD STAŠKEVITŠ 82NIINA ŽUKOVA 80AIVARS MORIS 75
Keda võiks Mõisaküla tunnustada?
Mõisaküla linnavalitsus ootab kandidaate linna aukodaniku tiitlile ja auraamatusse kandmiseks.Vastavalt Mõisaküla linna põhimäärusele omistatakse linna aukodaniku nimetus üksikisikule linnapoolse erilise austuse avaldusena või linnale osutatud väljapaistvate teenete eest. Auraamatusse kantakse üksikisikud, kes on pälvinud austuse ja lugupidamise oma töö ja tegevus eest Mõisaküla linna heaks, samuti juriidilised isikud, kellel on silmapaistev osa linna arengus, ning omaalgatuslikud ühendused linna hüvanguks tehtu eest. Põhjendatud ettepanekud tuleb esitada kirjalikult linnavalitsusele aadressil: Jaan Sihveri 4, Mõisaküla 1. maiks 2014.
Nõustamine töösuhetesKiireim viis saada nõu töösuhteid puudutavates küsimustes on helistada tööinspektsiooni juristi infotelefonil 640 6000, mis töötab igal tööpäeval kella 9–15. Keerulisemates küsimustes on soovitav saata e-kiri aadressile [email protected]. Vastuvõtule saab Viljandis tulla teisipäevitikella 9–12 ja 13–16, aadressil Lossi 19.
Kasulikku lugemist töösuhete kohta leiab ka Tööelu portaalist www.tooelu.ee
Halliste põhikoolis toimus palju huvitavat
Meelis Sõerd (fotol kodutalus Karksi vallas) on nüüdseks Lõuna-Mulgimaa toimetajana ajakirjanduspõllul vagusid ajanud juba kakskümmend aastat.
Foto: Milvi Kallaste.
8 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg
mulk naarap
Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühisväljaande Lõuna-Mulgimaa tellimusi 2014. aastaks võtavad vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab tellida kas terveks aastaks või lühemaks perioodiks (sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani).Leht ilmub kord kuus (väljaarvatud juuli), st 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Lõuna-Mulgimaa on loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee
Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post [email protected] ja [email protected]
Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.
Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post [email protected]. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.
Viljandimaa tervisenõukogu kuulutas välja konkursi “Viljandimaa aasta terviseedendaja”. Aasta terviseedendaja nimetus koos auhinnaga antakse tunnustusena isikule või organisatsioonile, kelle töö, tegevus ja eeskuju tervise edendamise alal on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ning mõjutanud oluliselt selle valdkonna arengut Viljandimaal. Vt. Lähemalt www.viljandimaa.ee/tervis jaotusest AASTA TERVISEDENDAJA.
Algas Teeme Ära talgute registreerimine
Päästeamet kontrollib tuleohutust
Abipolitsei ootab täiendust
Otsitakse aasta terviseedendajat
Joonistagem kaunist jäälindu
02.04.2014 alates kell 10.00HALLISTE RAHVAMAJAS09.04.2014 alates kell 10.00MÕISAKÜLA PEREARSTIKESKUSES11.04.2014 alates kell 10.00ABJA PÄEVAKESKUSES
Nägemisteravuse kontroll maksab 6 eurot.Prillitellijale kontroll TASUTA
Info ja registreerimine telefonil 521 9014.
alanud on talgute registreerimine 3. mail peetavale teeme ära talgupäevale.
Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki ini-mesi, kogukondi, ühendusi, asutusi ja ettevõtteid üle Eesti korraldama 3. mail ühiselt talguid, mil tullakse kokku ning võetakse käsile kodukandis kõige pakilise-malt ärategemist vajavad tööd. 12. märtsist on talgute registreerimiseks avatud uuenenud talguveeb aadressil www.teemeara.ee .
Nagu juba kahel varasemal aastal, saavad talgujuhid, kes on registreerinud oma talgud Teeme Ära kodulehel, talgute stardipaketi.
Talgulised saavad talgutele registreeruda 14. aprillist – selleks ajaks on talguveebis juba piisav hulk talguid, mille vahelt valida.
Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollivad märtsis eluhoonetes suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüs-teemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga. Maksimaalne trahvimäär on 1200 eurot.
Suitsuandur on vajalik puhkenud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks, kui veel ei ole ohus inimeste elu ning tuli pole teinud suurt kahju. Eluruum võib suitsu ja leekidesse mattuda viie minutiga, kuid suitsuandur aitab tulekahju tu-vastada minutiga.
Tuleohutuskontrolli tegevad ametnikud kannavad pääs-teameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi hologrammiga töötõendi.
Need, kellel on julgust olla eeskujuks kogukonnas ja soovi pakkuda turvalisust oma lähedastele, on oodatud liituma Lõuna prefektuuri abipolitseinike üksusega.
Abipolitseiniku kandidaat peab olema vähemalt 18 aastat vana, kohtulikult karistamata ja laitmatu minevi-kuga. Samuti peab kandidaat olema füüsiliselt vormis, omama keskharidust, olema lojaalne kodanik ning kõrge eetika- ja moraalitundega.
Täpsemat infot jagavad kohalik piirkonnapolitseinik ja Lõuna prefektuuri vabatahtlike koordineerija Rauno Arna ([email protected], tel 730 8753). Lisaks on võimalik üldinfot saada aadressilt www.abipolitseinik.ee.
2014. aasta lind on jäälind, keda tema erksate värvi-de tõttu kutsutakse ka põhjamaa kalliskiviks või jõgede pärliks.
Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja jäälinnutee-malise joonistusvõistluse, millest on oodatud osa võtma kõik huvilised. Parimaid töid ootavad auhinnad ja nendest
korraldatakse võistluse lõppedes näitus, mida võib alates juunikuust näha erinevates Eesti paikades.
Jäälinnuteemalised tööd tuleb saata või tuua hiljemalt 1. maiks 2014 Eesti
Ornitoloogiaühingusse aadressil Veski 4, Tartu 51005.Täpsemat infot, sh võistluse tingimused leiab aasta linnu
kodulehelt http://www.eoy.ee/jaalind/.
SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK
Aitame müüa teie korteri, maja, talukoha, metsamaa ja põllumaa. Jaanis Roots, tel +372 5373 3290 .
Müüa hobusesõnnikut ilma saepuruta. 40-kilone kott 4 €. 10 koti kojuvedu tasuta. Info tel 5835 0855.
Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 14.00–16.00
I ja II kvartalis25. märtsil8. ja 22. aprillil6. ja 20. mail3. ja 17. juunil
Pangabussi peatus:
Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tel-lida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.
Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.
PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!
Õisu lasteaias on vabu kohti 2–7-aastastele lastele.
Info tel 5656 2023 (Tiina Triksberg).
Teeme suurema- ja väiksema-mahulisi ehitustöid akende vahetamisest maja katuse- ja fassaadi-
töödeni.
Helistage, vaatame töö üle ja hakkame kevadel pihta.
Jaanis Roots, tel 5373 3290.
Möödunud aastal alustatud programm „Maale elama“ saab tänavu järje.
Kagu-Eestist alguse saanud ja käeolval aastal üle-eestiliseks ku-junevas programmis osalevad sel korral pea kõik Mulgimaa omavalit-sused. Ühe põhjuse koostööks annab ka asjaolu, et inimeste elukoha või suvekodu valikul ei mängi vallapiirid olulist rolli ja üheks valikukriteeriumiks saab olla ka Mulgimaa identiteet ja selle juurde kuuluv traditsiooniline arhitektuur. Oma-valitsute koostöö väljendub sel aastal ühises osalemises 26. aprillil Tartus toimuval „Maale elama“ messil. Lisaks hoitakse programmi raames üleval andmebaase ja infot omavalitsuste kaupa aadressil www.maale-elama.ee.
Messil reklaamitakse huvilistele võimalikke elukohti ja jagatakse infot selle kohta, mida maapiirkondadel ning eriti Mulgimaal head pakkuda on. Et omada võimalikult head ülevaadet pakutavast kinnisvarast nii müügiks kui rendiks, palutakse huvilistel vastavat infot edastada kohalikele omavalitsustele. Halliste valla kontaktisikuks programmi „Maale elama“ programmis on Andres Rõigas (tel 5342 0346, [email protected]) ja Mõisaküla linnas Er-vin Tamberg (tel 5805 2900, [email protected]).
andres rõigas
Mulgi omavalitsused osalevad programmis „Maale elama“
Esänt Tõhk astup voorimehe roskass ja ütlep: „Noh, laske sõss oma sõnikuvankrel sõita!“
„Äste!“ vastap voorimiis. „Aga olge nõnda lahke ja ütelke, kus mia sõniku maha pea laad’me?“
Kõrtsin kõvaste napsi võtten abielumiis tuigertep kodu poole. Tii pääl põrkap ta kokku temäl vastu tuleve napsivellege. Sii annap temäl vihauun tulitse kõrvakiilu. Abielumiis, lennänü oobist pikäli, lällutep õntsalt: „Jumal tänät, ole joba vist kodun.“
Abielunaine küsüp vanatüdrugu käest: „Kas sea tahass vägä abiellude?“
„Mia ei mõtlegi abiellude.“„Mikeperäst sõss? Abielul om ju nõnda pal’lu
äid külgi.“„Miul om koer, papagoi ja kass. Nendest jätkuss!“Aga nii ei suta täütä ometigi mehe aset!“„Oh, tävvesti! Koer urisep terve päevä, papagoi
sõimap ja vannup ja kass ei ole kunagi üüseti kodun!“
