Heli Salongheli@meiemaa.ee

“Meie mahust teen ma ise um-bes 80 protsenti. Lisaks koos-tab ristsõnu veel üks Järva-kandi naine,” täpsustab Raivo ja lisab, “võtaks koostajaid juurde, kuid selliseid, keda saad usaldada, kes ei tee vigu, ei ole saada.”

Alguse sai aga kõik juba sel ajal, kui Raivo vend Toivo ja ärimees Vjatšeslav Leedo ot-sustasid koos ristsõnu välja andma hakata.

“Olen selle asjaga tegelenud täpselt 20 aastat. Tulin Saare Kalurist töölt ära ja tegin Toit-sile ja Leedole Saareki firmas oma esimese ristsõna. Kui neil tulid juba marjaärid ja laeva-

ärid, siis ristsõnad neid enam ei huvitanud, aga mina lasin edasi,” võtab Raivo lühidalt kokku asjade alguse.

“Venna idee need ristsõ-nad olid ja ta tegi Jõudi juhi-na juba paar tükki. Kui tuli aga kooperatiivide aeg, tegi ta erafirma, sest nägi, et äri läks hästi. Tiraažid olid 50 000 ja ristsõnad läksid nagu soojad saiad,” toob Raivo välja müs-tilised arvud.

Äri tegi lihtsamaks see, et tol ajal olid ristsõnaturul vaid üksikud tegijad.

“Nuti oli vist juba tulnud ja Nooruses oli Pähklipureja. Inimestel oli suur himu ristsõ-nade järele. Maapoed ja min-gid suvalised sööklad müüsid ristsõnu sadade kaupa,” mee-nutab Raivo.

Tänasel päeval ilmub Ees-tis 92 erinevat ristsõna-välja-annet. Umbes pooled on vene-keelsed.

“Meie anname välja nelja erinevat ehk iga nädal ilmub uus Pirko. Kumal on näiteks umbes 20 erinevat, Ristiku grupil kümmekond. Meie li-pulaev on suurema formaa-diga Pirko Ekstra, mis ilmub üks kord kuus ja mida nüüd-seks on ilmud 105 numbrit.

Lisaks ilmuvad veel Pisi-Pirko, ristsõnad loomadest ja Eesti näitlejatest,” loetleb Raivo.

Raivo sõnul lähevad paljud uued tulijad siiski ka hinguse-le. Küllap on sel mitmeid põh-jusi ja üheks on kindlasti sisu. Raivo ise on selle aja jooksul valmis nikerdanud umbes 15 000 ristsõna.

“Ma teen kogu aeg kerge-maid ristsõnu, sest mul on välja kujunenud kindel lahen-

dajaskond. Kui ristsõnad lähe-vad raskemaks, on kohe taga-siside väga negatiivne ja ma ei taha oma klientuuri kaotada,” põhjendab Raivo, miks tema ristsõnad mõnele lahendajale liiga kerged tunduvad.

Vastusekaardid näitavad, et Pirko lahendajate hulgas on väga palju eakaid inimesi.

Seda, et ristsõnade lahenda-mine hoiab vaimu virge, näi-tab seegi, et pidevalt saadab Pirkole oma lahendusi üks 92-aastane mees.

“Meil on tagasiside väga kõva. Saame palju kirju koos vastustega. Võib-olla minu koostatud ristsõnad meeldi-vad ka sellepärast, et ma teen just selliseid, mida ka ise ta-haks lahendada. Teistel on

nii, et omanikud on ühed ja ristsõnade tegijad teised. Mina aga hakkasin ku-nagi ju sellepärast ristsõnu koostama, et olin ise kirglik

lahendaja,” räägib Raivo. Nüüd, kui ristsõnu on juba

nii kaua koostatud, ütleb Rai-vo, et ise ta enam eriti ei viit-sigi neid lahendada.

“Vägisi võtan vahel mõne ristsõna, et olla teiste tegemis-tega kursis.”

Eks ristsõnade koostamine ole terve väike omaette tea-dus.

“Mina Venemaale ei ole tei-nud, aga poisid üritasid. Kuid venelased ei olnud harjunud skandinaavia-tüüpi ristsõna-dega. Neil peavad olema kü-simused alla kirjutatud.

Skandinaavia-tüüpi ristsõ-nad on sellised, kus kõik on kirjutatud ruudu sisse,” toob Raivo välja ristsõnade erine-vusi.

Mõni tahab ristsõnadega rohkem nikerda-mist ja sellepä-rast on iga nädal ilmuvas Pirkos väga erinevaid ristsõnatüüpe: “Arvud tähte-deks”, “Sõnad paika”, “Tä-herägastik”, “Maagilised r u u d u d ” , “Linik”.

I g a n u m b -ri pea-auhinnaks on üks 1000-kroonine võit ja kõik ülejäänud võidud on sajakroo-

nised. “Ega see auhind paistagi

oluline olevat, sest iga küm-nes lahendaja saadab vastuse.

Iganädalane tiraaž on 7000 ja vastuseid tuleb selle koh-ta umbes 650–700. Järelikult üheksa inimest kümnest os-tab ristsõna ainult lahendami-se pärast,” selgitab Raivo.

Ühe kaastöötaja üle on aga Raivo väga õnnelik.

“Mulle teeb ristsõnade juur-de pilte Eesti üks paremaid ka-rikaturiste Erki Evestus. Rist-sõna koostamine algabki nii, et kõigepealt tuleb üks lause Evestuse pildi juurde ja siis tuleb kõik muu,” selgitab Rai-vo ja näitab ruudulist kausti-kut, kuhu ta kõigepealt oma uue ristsõna üles joonistab.

Ka internetis saab ristsõ-nu lahendada, aga inimestele meeldib ristsõnu kätte võtta ja igas olukorras lahendada.

“Kõige suuremad müügiko-had on Balti jaam ja Tallinna bussijaam ning teadagi, miks.

Pirko ristsõnad on piisa-valt kerged ega nõua, et juu-res peavad olema teatmeteo-sed,” lisab Raivo veel.

Raivo sõnul on neil praegu lausa tõusutrend, sest ristsõnu ostetakse rohkem. Võib-olla tingis selle ka trükikoja vahe-tus ja kvaliteetsem trükk, kin-del on aga see, et oodata on veelgi suuremat tiraažide tõu-su.

“Müügivõrku tuleb kõvas-ti juurde. Kui enne müüs Le-hepunkt meie ristsõnu 600 kohas, siis nüüd tuleb kohti tunduvalt juurde.”

Vastuseid oma ristsõnade-le on Raivo saanud Austraa-

liast, USAst, Uus-Me-remaalt, Bulgaariast, Lätist ja Soomest rää-kimata ning see teeb rõõmu.

Kuidas on aga ven-dade omavaheline suhe tänasel päeval, kui silmas pidada just

ristsõnu? Kas Raivo on Toivo-le kunagise idee eest siiani tä-nulik?

“Võib-olla oleksin mida-gi muud teinud, kuid ka sel-le äri üle ei saa nuriseda,” ar-vab Raivo.

“No, muuga ta ei oskakski tegeleda, aga midagi peab ju inimene tegema,” aasib Toi-vo vastu.

NR 42 (137) 30. oktoober 2008

Mulle teeb ristsõnade juurde pilte Eesti üks paremaid karikaturiste Erki Evestus.

OÜ PirkoraAsutatud: 1994Omanikud: Rita ja Raivo Alt.Töötajaid: 3Tegevussuund: ristsõnade koostamine ja müük.Käive: 1,8 miljonit.

Ristsõnad hoiavad vaimu virgeKui Raivo Alt ütleb, et me võiksime tulla in-tervjuud tegema tema juurde koju, siis tähen-dab see, et tema firma kontor asubki kodus. Sealsamas kontoris koostab Raivo ka Pirko nime all ilmuvaid ristsõnu.

Ma teen kogu aeg kergemaid ristsõnu, sest mul on välja kujunenud kindel lahendajaskond.

“Homme ilmub Meie Maas minu 100. ristsõna,” näitab

Raivo Alt arvutiekraanil oma järjekordset peamurd-mist lehelugejatele. Sellise ristsõna valmimiseks kulub

umbes pool päeva.

“Mul on kingakarbid vas-tusekaarte täis. Iga päev kulub vähemalt pool tundi posti sorteerimisele,” toob Raivo kaardid nähtavale.

Fotod Valmar Voolaid

Vend Toivo Alt (seisab) tõi kunagi Raivo ristsõnade

juurde.

Sellist suurt Pirko ristsõna saab osta

kord kuus.

TOIMETUS: Meie Maa EkstratoimetajaEeviLaanemaa,tel4555951,eevi@meiemaa.ee Kuressaare SõnumidtoimetajaKalevKask,tel6661884,kalev@meiemaa.ee

REKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556 helen@meiemaa.ee,•Kujundaja ValmarVoolaid valmar@meiemaa.ee•Küljendaja MerikeKuusk merike@meiemaa.ee

Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv11700.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare

� NR 42 30. oktoober 2008

Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi!

MIA AEDMÄE koos ema Kadri’ ga Sündinud 28. juunil 2008 (sünnikaal 3270 g, pikkus 48 cm)

Paneeldiskussioonis osalesid kõnelejatena kooli abituriendid (vasakult) Uku-Rasmus Lind ja Triinu Lamp, väliskülalisena tutvustasid oma teadustööd Tallinna Reaalkooli abiturient Märt Kose ja TTÜ energeetikadoktorant Rando Pikner.

Irina Mägi

Marjam Vahermarjam@meiemaa.ee

Tegemist oli Teadusmaa sü-giskonverentsiga, mille ees-märk on teadust noortele lähe-male tuua ja hajutada hirme, et tegemist on millegi keeru-lise, kauge ja arusaamatuga. Kolme aasta jooksul on korraldatud juba kuus teaduskonverentsi, teist korda toimuv sügis-konverents on eelkõige mõeldud 10ndate klas-side õpilastele. Konve-rentsi ühe korraldaja Maidu Variku sõnul peavad kõik KG õpilased keskkooli jooksul ka ise uurimistöö või uurimusliku projektiga maha saama, mistõttu sügiskonve-rents on selleks esmane ette-valmistus.

Konverentsi teise korral-daja Sirje Kereme sõnul an-nab konverents õpilastele ka julgust küsida ja leida häid küsimusi. “Algklassilaps on julge küsima – kohe käsi püsti: “Miks? Miks? Miks?” Kusa-gil 6.–7. klassis tekib mingi vahe, kus palju ei räägita. Ma leian, et 10. klass on vii-mane hetk, kus anda neile impulss, et nad avaldaksid oma arva-must,” leiab Kereme. “Kõik ei saa teadla-seks, aga küsimusi võiks ikka küsida.”Teadus rahva sekka

Konverentsil ühe kõnele-jana üles astunud TTÜ ener-geetikadoktorandi Rando Pikneri sõnul on teadlase töö põnev. “Teadlane ei ole mingi umbluu-uhhuuuvend, ta on täiesti normaalne ini-mene, kes naudib elu, tun-neb ennast hästi ja teeb oma tööd. Seda ei ole vaja karta, teadus ei ole raske, teadus on huvitav – kui sul on millegi

vastu huvi, siis see muutubki lihtsaks,” räägib Pikner, kes on võtnud oma vabatahtli-kuks tööks käia mööda Ees-ti koole ja rääkida teadus-töö olulisusest. Noormees on ise loonud veebikesk-konna Mõistlik Maamuna (www.maamuna.ee ), mille

eesmärk on info edastami-ne erinevatest teadussuun-dadest inimestele arusaada-vas keeles.

Pikner unistab sellest, et Eesti inimesed tunneksid teaduse vastu suuremat huvi. “Soovin, et ühiskonnas oleks rohkem inimesi, kes mõtlek-sid natukenegi teadusliku-malt – talumees küsiks, miks lähevad kapsad hapuks või

miks tulevad joogi sisse mul-lid ja see pähe hakkab. Mida rohkem on tavainimeste hul-gas miks-küsimusi ja mida rohkem neile vastust teatak-se, seda rohkem on teadus jõudnud ühiskonda,” arvab Pikner.Mõtteviis levib

Õpilastesse teadusepisiku süstimine on juba ka esimesi vilju kandnud, nii said ühe-teismendikud eelmise aas-ta teaduskonverentsist in-

nustust ja algatasid sel aastal algklassidele mõeldud “Miks ja kuidas?” vahetunnid. Nen-de eesmärk on teadushuvi te-kitamine kõige väiksemate hulgas. “Nad räägivad sel-listest asjadest, mis neid hu-vitavad, aga nad peavad sel-le tegema nendele väikestele selgeks,” rääkis Kereme.

Mudilastele maailma as-jadest kõnelemine õpetab keskkooliõpilastele ka seda, kuidas oma ideid selgelt ja arusaadavalt teistele selgita-da. “Kui on põnev probleem, siis peab sellest oskama ka rääkida ja materjale leida,” rõhutas Varik.

Teadushuvi kasvu õpilaste hulgas näitab ka igal aastal suurenenud õpilaste arv, kes

on vabatahtlikult vali-nud teadusprojekti te-gemise endale lõpuek-samiks. Eelmisel aastal oli selliseid õpilasi ko-guni 68, kes oma tööd ühisel kolmepäevasel

konverentsil ka ette kandsid. “Nad tahtsid finišisse jõuda ja saada tunnetust, et mul on töö nüüd valmis ja ma saan selle ka ette kanda!” rõõ-mustas Kereme.

“Olen neile öelnud, et rää-gite te ükskõik mis teemal, kuid sellel hetkel olete te selles teemas sellele massile rääkides kõige targemad!”

Maidu Variku sõnul ei ole teadustöö promomise eesmärk niivõrd tõsi-se teaduse tegemine, kuivõrd teaduse tege-mise mängimise kau-du anda õpilastele sellest esialgne tun-netus.

Erinevate teadus-meetodide – vaat-lus, küsitlus, loen-dus jms läbitegemine ning oma töö struk-tuuri läbimõtlemi-

ne annab võimaluse õpilasel uusi asju õppida ning nei-le, kes lähevad teadust eda-si õppima, ka ülikooliks pa-remini valmistuda. Kereme sõnul on n-ö teaduse mängi-mine andnud õpilastele kas või seda arusaamist, et tõ-sise teadustöö tegemine võ-tab rohkem aega, kui esial-gu võiks arvata. “Et see ei ole nii, et kaks nädalat ja ma teen nüüd teadustöö valmis,” nen-tis Kereme.

KG-s said tulevased teadlased esimesi näpunäiteidNeljapäeva pärastlõunal oli Kuressaare güm-naasiumi saali kogunenud sadakond noort, kes otsisid vastuseid üsnagi ootamatutele kü-simustele – mis on teadus, kas teadus suudab lahendada maailma ees seisvaid probleeme ja sellelegi, milliseid Kuressaares leiduvaid probleeme saaks teaduse abil lahendada.

Kõik ei saa teadlaseks, aga küsimusi võiks ikka küsida.

Sirje Kereme

Teadlane ei ole mingi umb-luu-uhhuuuvend, ta on täiesti normaalne inimene, kes naudib elu, tunneb ennast hästi ja teeb oma tööd. Seda ei ole vaja karta, teadus ei ole raske, teadus on huvitav.

Rando Pikner

�NR 42 30. oktoober 2008

Hingedepäeval kaeti vanasti ööseks söögilaud.Vein on igavese armastuse sümbol, nautigem seda.Kumb, kas Barack Obama

või John McCain, saab Amee-rika presidendiks? Kas metsloomad on ohtli-kud?Eesti väikesaared- seekord Sorgu.

Nädalalõpp

Astelpaju on üks ai-nulaadsemaid mar-ju, mis sisaldab ühendeid kõigist organismile tähtsatest oome-ga-rasvhapetest, suurel hulgal vitamiine ning teisi kasulikke aineid.

Võrreldes teiste taimedega on astelpaju eriline just sel-le poolest, et õli leidub lisaks seemnetele ka muudes vilja osades. Astelpajuõli on mit-mekülgne profülaktiline toi-dulisand, mis aitab normali-seerida rasvade ainevahetust.

Astelpajuõlis sisalduvad an-tioksüdandid aitavad tagada organismi head üldseisundit ja tõstavad vastupanuvõimet. Astelpajuõli tarbimine aitab hoida seedetrakti limaskes-ta heas seisundis, väldib haa-vandite tekkimist teistele li-maskestadele ning soodustab haavade paranemist. Haavade paranemist aitab kiirendada astelpajuõli omadus norma-liseerida rakumembraanide

rasvhapete sisaldust ning see-läbi kiirendada koehormooni-de moodustumist.

Astelpajuõli positiivsed omadused:

- hoiab veresoonte seinu elastsete ja tervetena, misläbi aitab ära hoida vererõhu kõr-genemise

- aitab kaasa kudede uuene-misele, taastab naha ja limas-kestade tugevuse ning elastsu-se ja aitab neid kaitsta

- astelpajuõlis sisalduvad antioksüdandid väldivad rasv-hapete oksüdeerumist orga-nismis

- taimsed steroolid mõjuta-vad soodsalt kolesterooli ai-nevahetust ning koguni sugu-hormoonide teket.

Astelpajumahla valmistamine

0,5 kg viljade kohta võt-ta 0,5 kg suhkrut. Purustatud marjad keeta 100 ml veega

15–20 min. Hõõruda läbi sõela ja alles siis lisada suhkur. Saa-dud mahl kallata pudelitesse ja kuumutada veel 85° juures 20 min (juhul, kui tahetakse kauem säilitada). Astelpajumahla võib segada teiste mahladega, eriti hea on pirnimahlaga vahekor-ras 3:2. Naturaalne mahl tuleks villida purkidesse, sest mahla pinnale tekkivat õlikihti on pur-gist lihtsam kätte saada. Suure-päraselt sobib see äädika ja sid-runhappe asendajaks. Mahla lisatakse mitmesugustele puu- ja köögiviljakonservidele ning jookidele nende vitaminiseeri-mise ja aromatiseerimise ees-märgil.

Astelpaju toorhoidisToorhoidise valmistami-

seks purustatakse pestud vil-jad puust nuiaga ja hõõrutak-se segu läbi jõhvsõela. Saadud massile lisatakse kahekord-ne kogus suhkrut, segatakse ja pannakse purki, peale ripu-tatakse kiht suhkrut, kaaneta-takse ja säilitatakse jahedas.

AstelpajusiirupSiirupi valmistamiseks võtta

1 kg purustatud astelpajumar-ju ja valada üle 0,75 l kuuma veega. Nõu sulgeda õhukind-

lalt kaanega ja hoida ööpäev pimedas külmas kohas. Seejä-rel lisada maitse järgi kuni 1 kg suhkrut ja 3 tl sidrunimah-la. Pudeleid kuumutada koos

siirupiga 70° juures 20 min.

Agroberry materjalide põhjal

Tervisepomm astelpaju

Tainas:3,5 dl nisujahu2 tl küpsetuspulbrit1 tl söögisoodat0,5 tl soola1 sl jahvatatud kaneeli2 muna5 dl riivitud porgandit2 dl hakitud mandleid, rosinaid ja aprikoose2 dl (fariini)suhkrut1 sidruni riivitud koor100 g sulatatud võid

Täidiseks:astelpajusiirupitkohupiimapastat

Kreem:200 g maitsestamata toorjuustu või kohupii-

mapastat1 dl tuhksuhkrut0,5 dl astelpajusiirupit2 dl 35%-list rõõska koort

Sõelu jahu, küpsetuspulber, sooda, sool ja ka-neel suurde kaussi. Teises kausis sega oma-vahel riivitud porgandid, pähklid, rosinad ja suhkur. Ükshaaval sega juurde munad. Lisa riivitud sidrunikoor ja sulatatud ning jahutatud või. Sega juurde kuivainesegu.Kalla tainas võitatud ja riivsaiaga ülepuistatud vormi. Küpseta 175-kraadises ahjus 45 minu-tit. Jahuta kook, lõika pooleks, määri vahele kohupiima-siirupi segu. Sega omavahel toor-juust, siirup ja tuhksuhkur. Lisa vahustatud koor. Määri kreem koogile,kaunistuseks maasikad ja astelpajumarjad.

Allikas: Toidutare

Astelpaju-kohupiimatort