Objektiiv - juubeli eri!

objektiivTall inna 32. Keskkooli ajaleht | november-detsember 2011 | hind 40 senti

ALATI FOOKUSES

LK 4

ALGUSE LUGU

VEEL – Juubelinädala ajakava – Noppeid kooli ajalehest LiivaKell – Miks minna töövarjuks?

Kes on Harri Kelder?Kes on meie koolistaažikaimad õpetajad?Mis aastal ol i meie koolisenim õpilasi?

DUELL ÕNNESOOVIDKoolipere nooremadliikmed annavad üleõnnesoovid kooli juubelipuhul.

Juubeli puhul panevad peadvastamisi võistkonnadLilium ja Ivask!

LK 1 LK 100LK 8

koolijuubelieri

Meeleolukas Playbox

Tall inna 32. Keskkooli ajalehtnovember-detsember 2011

ALAT I F O O KU S E S

TOIMETAJA VEERG

2

Koolilehe Objektiiv toimetus

objektiiv. [email protected]

Toimetas: Brita Vibo (12. c)

Küljendasid: Brita Vibo (12. c), Gisela

Kastein (10. c)

Keeletoimetaja: õp. Kerstin Vessik

Lehe tegid: Jaan Erik Elgula (12. a),

Britmarii Kroon (12. c), Eneri Engel (12.

c), Kätl in Hall ik (12. c), Grete Kasemets

(12. c), Pavel-Erik Viljanski (12. b),

Gisela Kastein (10. c), Martin Paluoja

(11. a), Ail i Veso (10. b), Karl Kristjan

Kuimet (10. d), Piia Väljataga (9. b),

Kristi Paartalu (9. a), Merily Pärn (10. d),

Stiina Prees (10. d), Karl-Martin Idol (10.

b), Gerttu Kaunismaa (10. d)

Illustraatorid: Grete Kasemets (12. c),

Evelin Ebruk (12. d), Renet Heinla (10. c)Fotod: kooli arhiiv, Eneri Engel, Google

Täname: Naima Klitsner, Ene Kasak,

Liina Tops, Heikki Silvet, Marek Männik,

Day-Lee Holm, 1. ja 3. klasside

klassijuhatajad, Anto Liivat, Maarja

Merigan, vil istlased, Meril in Maar, Ants

Ivask, raamatukogu

Juba kooliaasta algul mainis mullehuvijuht Meril in, et arvatavasti tahaksidnii vil istlased kui ka kooli juhtkond, etkooli 40. juubeli puhul i lmuks Objektiivileriväljaanne.Kuidagi uhke tunne tuli peale, kui sedaajalehte kokku hakkasime panema. Esi-mest korda tundus, et nüüd teeme mi-dagi olul ist kooli ajaloos. Ajalehti võib jupalju välja anda, tühjast-tähjast kir-jutada, aga nüüd oleks nagu kätte jõud-nud aeg midagi tõsist ette võtta.Saime uurida kooli ajalugu - enamastiküll stendidelt. Kuid, tänu õpetaja NaimaKlitsnerile, saime enda valdusesse kapaar 20 aasta tagust kooli ajaleheLiivaKell väljaannet ning kooli asutaja jaesimese direktori Harri Kelderi kohtatehtud uurimustöö aastast 1995.Koosolekutel tul i aga toimetusel paljuhuvitavaid ideid - duell pooleldi vil ist-lastega, mil le lõpptulemus ootused üle-tas. Otsisime üles meie kooli ära lõpe-tanud neli õde, kellest kolm oma tead-mised proovile panid. Nende vastastekssaid aga mehed, kes kõik ka praegukoolis tegevad on - vennad õpilastena jaisa majandusjuhatajana.Kõige tipuks tuli veel idee küsidaalgklasside õpilastelt õnnesoove koolile. .Teada ju vana asi, et lapsesuu ei valeta,nüüd sai aga kinnitust veel tõsiasi, etlapsesuu on parim juubelisoovide välja-mõtleja.Loodan, et käesolevast ajalehest leiablugemist endale nii õpilane, õpetaja kuivil istlane. . ja ega rohkem polegi mulmidagi l isada, kui et nautige, mida elupakub, sest tänane on homme jubaajalugu - parem olgu ta kirja panemistväärt!

Brita

KULTUURITAIPtoimub 2011/2012 õppeaastal kord

kuus. Toimunud on kolm vooru,neist parimaid tulemusi on andnudvõistkond Elevandikondilondiluuüdi

12. b klassist 24 punktiga, neilejärgnevad J.A.M 11. d klassist 18

punktiga, Pacman 11. a klassist 17,5punktiga ja Muumitroll id 12. c

klassist 17 punktiga.

Järgmine Kultuuritaibu voortoimub

14. detsembril 2011.NB! Vaata ka lk 12 Kultuuritaibu

hapumaid palasid!

objektiiv november-detsember 2011

I korrusel galeriis: õpilastekunstikalendri tööd „12 kuud“.II korruse paremas tiivas: õpilastefotonäitus „Eril ine loodus“.II korruse vasakus tiivas: gümnaasiumiõpilaste kunstiajaloo teemalisteajastukaartide näitus.

Koolimajas avatudõpilastööde näitused

Mustamäe neljandadLõppesid Mustamäe meistrivõistlusedpõhikooli poeglastele korvpall is. Meiekooli poisid saavutasid 4. koha, võistkon-da kuulusid: Janek Värk, Hannes Ivask,Morgen Pärnsalu, Daniel Konets, ErkiKünnapuu, Karl Linkgreim (kõik 9. b) jaKarl Piirits (7. a).Meid edestasid Tall inna Saksa Gümnaa-sium, Tall inna Tehnikagümnaasium jaTall inna 53. Keskkool.

UUDISED

Tall inna 21. Koolis toimunud 7. Teadmis-te võistlusel saavutas meie kooli võist-kond koosseisus Marek Männik, HeikiHaljasorg ning 12. a klassi õpilasedRichard Tomusk ja Erki Koplimets au-väärse 13. koha koos Tall inna SaksaGümnaasiumi ja Kultuuripealinna võist-konnaga. Kokku võtsid võistlusest osa 41kooli ja l isaks Tall inna Kultuuripealinnakülal is-võistkond.Meie kool edastas teiste hulgas näiteksTall inna Mustamäe Humanitaargümnaa-siumi, Tall inna Mustamäe Reaalgümnaa-siumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi jaRocca al Mare kooli.

Teadmistes 14-ndad!

objektiivjuubeli eri24. novembril toimus meie koolis üritusnimega Playbox, mis kujutab endastmõne bändi või artisti videojärgitegemist. Igale klassile oli ettenähtud 3 minutit. Kell 18.30 oli viimakskõik valmis ja Playbox algamas. Saal ol irahvast täis ja meeleolud ärevad.Playboxi alustas 5. klass ja lõpetas 10.klass. Üldarvestuses põhikoolis tul ivõitjaks 5. b ja gümnaasiumis 10. d.Gümnaasiumi võitjad said auhinnakskasti Monsteri energiajooke, Tondilasketiiru grupipileti, Simpeli kõnekaardija palju kommi. Pärast Playboxi olidmeeleolud positiivsed ja oldi väga rahul.Arvati, et tegu oli läbi aegade ühe kõigeparema Playboxiga, kus esitusi hinnataoli väga raske.

SÜNDMUSED06.12 Jõululaat14.12 Kultuuritaip19.12 10. klasside päev22.12 Jõuluaktused

25.01 Kultuuritaip27.01 Oma Kooli Päev27.01 Tall inna 32. Keskkoolotsib Superstaari! (I voor, infotäpsustamisel)Jaanuar - KoolisiseneetluskonkurssJaanuar - Tugiõpilaste li ikumineTORE alustab

JUUBELINÄDALA AJAKAVA28.11.2011-2.12.2011

Õppesuundade päev (esmaspäev, 28.11.)8.00-8.45 Teatritunnid algklassidele aulas (1. a ja 2. a) jateatriklassis (3. a ja 3. b)8.55-9.40 Teatritunnid algklassidele aulas (1. b ja 2. b) jateatriklassis (4. a ja 4. b)9.40-10.00 Improvisatsiooni ja laulu töötoad 5.-9. klassideleaulas ja teatriklassis. Eelregistreerimine. Registreerimislehedteatriklassis. Info: õp Marika Reinmann9.40/10.45/11.50 Fotojaht 1.-12. klassidele. Etteantudteemadel fotode tegemine.10.45-11.05 Akrobaatika ja näitlejatöö töötoad 10.-12.klassidele aulas ja teatriklassis. Eelregistreerimine.Registreerimislehed teatriklassis. Info: õp Marika Reinmann10.45-11.05 Äriideede konkursi finaal auditooriumis 8.-12.klassidele. Info: õp Anniki Kaisel, [email protected] Miljonimäng auditooriumis 9. klassidele.13.15 Teatritund algklassidele aulas (1. c)16.00 12. d teatriõppe füüsil ise improvisatsiooni avalikarvestus aulasLisaks li iguvad sel päeval koolimajas ringi kirjanduslikudtegelased humanitaarsuuna poolt.

Avatud uste päev vilistlastele (teisipäev, 29.11.)9.45 Vil istlaskunstnike näituse avamine suures õpetajatetoas. Näitust kujundab Veiko Tammer, info: õp Liina Tops.10.00 Vil istlased tundides.

Sportlik ja mänguline päev “Terves kehas tervevaim” (kolmapäev, 30.11.)9.40 teatevõistlused spordisaalis 5.-9. klassidele.10.45 teatevõistlused spordisaalis 10.-12. klassidele11.50 teatevõistlused spordisaalis 1. -4. klassideleTeatevõistlustel osalemiseks moodustada igal klassil 10-l i ikmeline võistkond, 5 tüdrukut ja 5 poissi. Info: Ants Ivask,Meril in Maar.

10.00 Kultuuritaip eri - kõikidele klassidele kooli 40. juubeli lepühendatud viktoriin (küsimused puudutavad meie kooliajalugu ja ka tänapäeva). Kooli siseraadio kaudu loetakse ette10 küsimust, iga küsimuse järel on aega 1 minut vastamiseks.Klassi vastuse paneb kirja klassivanem. Kõikideviktoriiniküsimuste vastused peituvad kooli 2. ja 3. korrusestendidel. Info: õp Janne Levo.

Tordipäev (neljapäev, 01.12.)Nii nagu sünnipäeval ikka, süüakse ka Tall inna 32. Keskkoolijuubeli puhul torti. Tordi aga valmistab seekord iga klassendale ise. Lõplikult valmis tordid tuuakse aulasse neljapäeval,1. detsembril, kus need sätitakse tordinäituse tarbeksmaitsekalt ritta. Koolipäeva lõppedes saavad kõik klassid iseoma torte ka maitsta. Info: õp Kerstin Vessik.

Pidupäev (reede, 02.12)17.00 pidulik kontsertaktus Salme Kultuurikeskuses. (info:sekretär Maris Ots)20.00-01.00 vil istlaste pidu Salme Kultuurikeskuses.

Tall inna 32. Keskkool | november-detsember 2011 direktori tervitusjuubelinädala ajakava

3

2011. aastal möödub Tall inna 32. Keskkooli esimesestavaaktusest 40 aastat. Meie kooli avas 1. septembril1971 esimene direktor Harri Kelder. 40 aastat on pii-savalt pikk aeg selleks, et meenutada, mäletada ja unis-tada.Võib väita, et kool sai rajatud vil jakale pinnasele ja se-da on juhitud targalt ning kindlakäeliselt – kuidas muiduoleks Tall inna 32. Keskkoolist saanud kujuneda oma-näoline hea auraga kool.Kooli õhkkond on miski, mida alati Tall inna 32. Kesk-kooli puhul eril iselt esile tõstetakse ja mida väärtus-tatakse.Kooli aura kujundavad õpetajad ja õpilased üheskoos.Imetlen Tall inna 32. Keskkooli õpetajate ja õpilasteomavahelist suhtlemist, koostegemisi, üksteisega arves-tamist.Olen uhke, et Tall inna 32. Keskkooli õpilased on üldiseltviisakad ja hea „lastetoaga“.Olen õnnelik, et Tall inna 32. Keskkoolis on vastutulel i-kud ja sõbralikud õpetajad. Eks ole erakordsete õpeta-jate teene ju seegi, et vil istlased ikka ja jäl le taas koolisisse astuvad – küll l ihtsalt külla, küll nüüd juba ise

Hea koolipere!


objektiivjuubeli eritunde andma.Tall inna 32.Keskkooli tun-nuslauseks on:„Õppimine teebõnnele teed,kool kingib kaardija kompassi“. Raja-gu edaspidigi õppimi-ne Tall inna 32. Kesk-koolis teed õnnele jaedule ning suunakuelukompass teid ikkaaeg-ajalt tagasi vanaletuttavale kooliteele!Aitäh teile kõigile toreda kooliloomise ja hoidmise eest ning paljuõnne Tall inna 32. Keskkooli sünni-päeva puhul!

Maarja Merigandirektor

4

Tall inna 32. Keskkool | november-detsember 2011koolielu


Pavel-Erik Viljanski, 12. b

Kolm küsimust Männikule

Küsisin meie kooli ingl ise keele ja maail-mavaate õpetajalt Heikki Silvetilt koolijuubeli puhul i lmunud raamatu kohta.

Kust tuli mõte kirjutada just sellineraamat?Mind hakkas huvitama, miks kõik räägi-vad, et siin koolis on nii eril ine õhkkond.Kust ja mil lest see õhkkond tuleb? Vii-mase tõuke veel andis endine kooli me-ditsiinõde Larissa, kes rääkis, et kui

„32. Keskkooli saladus ehk Karajani muru“ – millega on tegu?

Merily Pärn, 12. d

Katkend raamatust. "Stiilipäev. Retro"Kõnnin piki koridori. Täna on stii l ipäev.Akna juures jutlevad Sandra, Tairi jaAgnes, kes teatavad, et pole üldsemõtteid al les jäänud: kõik olemasolevadmõtted on äsja lõpetatud kirjandisse ärakirjutatud. Sandra on stii l ipäeva puhulelegantselt punases ja mustas. Koridorikeskosas hakkab silma kaks uhketretrot: Maretil on seljas vanaemamummuline kleit, Liivia sinise mosaiigigakleit on aga õmmeldud möödunudsajandi 30. aastatel. . . .Klassist astub välja Lil ly 4.a-st, kesjutustab, et kirjutab raamatut kassidest.Üks eksemplar olevat juba LeeloTunglale saadetud. Kuidas see asi siisalguse sai? „Ei mäletagi, kuidas, aga kuiolin kolmeaastane, tul i mõte, et peanhakkama raamatut kirjutama. . . .Peategelane on Kiisu Kiki, kes onraamatus inimese aastates ühekuune,kassiaastate järgi aga viieaastane.

„Praegu on süžees tähtis hetk: Kikihakkab parajasti Jaapanisse kolima! “Kahjuks heliseb kell ja Lil ly edasisteplaanide kohta jääbki küsimata.Klassis näen, et Reanel on seljashõbedane õlapaeltega kleit, peal agamust poolkasukas. „Prom-dress! “ teatabReane. . . . Anetil on jalas väga stii lsedretrokingad, Arl i l aga nahktagi. Tundalgab. . .Järgmisel vahetunnil on akna juures uusgrupp. Eva Maria, Laura, Ly ja Anneliteatavad: „Me oleme kõik huvitavadinimesed, kes ei suuda tunnisrääkimisest loobuda! Nii palju huvitavatju teistele teatada! “ Küsin, kes siisniisuguse jutu peale ka punastada oskab– näib, et sellega paistab silma Ly, EvaMaria aga teatab, et tema ei punastakunagi!. . . Püüan veel kinni 10c tüdrukud –Ellen peidab pea emalt laenatud punase

Olles astunud õpe-tajana esimest kor-da meie majja japidanud esimesetunni, millised tun-ded teid valitsesid?Tunded olid meeldi-

vad ja kergen-davad. Olin en-ne Tall inna 32.Keskkooli tööle

kapuutsi varju, Kadri särab hõbedasetuunika ja kollase kaelakeega, Carinatähekujuliste Ameerika kõrvarõngastegaja Dolores Austraaliast päritkrokodil l isärgiga. Heleen on stii lseltpunases ja mustas, Birgit aga roosatsisaldavas komplektis – roosad on laud,kõrvarõngad, retuusid, roosat on katossudel. Üldse on täna palju roosat!. . . Järgmisel vahetunnil näen, et aknaall seisab üksik tütarlaps värviplekil isteretuusidega. Tuleb välja et Jaune onväga tugev muusik: õppinud akordioni,klaverit, trumme, kontrabassi,plokkflööti. . . Juurde astub Ingrid jateatab, et tema ja Jaune teevad varstitrummibändi. Tuleb veel Karolin jaräägib, et tema mängib türgi trummining esineb vahel kreeka bändis Buzuki,kus laulab eestikeelseid tekste. Niisiiskolm trummarit ühes ja samas klassis!Nüüd aga tuleb mul taas tundi minna. . .

Heikki Silvet

tulekut kuulnud sellest koolist meeldivaidasju, sest üks mu kursusevend lõpetas1999. aastal sel le kooli. Samuti ei olnudmul võimalik minu eelmises töökohasareneda selles mõttes, mis mulle oleksmeeldinud. Tegemist oli sisul iselt HEVõpilastele mõeldud kooliga. Kõike kokkuvõttes oligi mul hea meel meie kooli

tul la. Alguses oli muidugi raske, sest olinmetoodil iselt nõrk. Aga mul on heameel, et tulin toime.

Olles meie koolis juba staažikasõpetaja, palun iseloomustage omavisiooni karjääriredelil ronimisest.Mul ei ole „visiooni karjääriredeli l ro-nimisest“. See on vale sõna ja inetulähenemine. Õppealajuhatajaks sain pal-juski juhuste kokkulangevuse tõttu.Kuna õpetajatöö tundus mulle juba paaraastat mõnes mõttes vähearendavana(st arendav on ta küll, aga seda kind-lates piirides), siis võimaluse avanedesoleksin muule tööle lahkunud nii ehknaa. Läksin isegi uuesti ül ikooli ammuenne õppealajuhatajaks saamist, etoleks kergem uusi väljakutseid vastuvõtta ja ellu viia. Õppealajuhatajakssaamine oma koolis oli ainult õnnelik ja

meeldiv juhus. Ma ei „roni karjääriredeli lüles“, vastasel juhul oleksin mitmes liinispalju aktiivsem. Tahtsin l ihtsalt tehateistsugust tööd.

Iseloomustage palun neid ambit-sioone, mis Teid praegu meie koolituleviku suhtes valitsevad?Meie kooli l on potentsiaal i ol la Mus-tamäe parim kool. See ei ole küll ees-märk, aga oleme selleks võimelised.Võiksime olla kool, mil le gümnaasiumi-osa on komplekteeritud nelja paral leeligamotiveeritud ja tublide õpilastega, kelleõppima saamiseks ei peaks õpetajaderil ist vaeva nägema. Parimad õpilasedise sooviksid siia tul la, sest siin onmeeldiv õhkkond ühendatud kvaliteetseõppe-kasvatustööga.

lapsed tulevad süsti saama, on neil ikkanägu naerul.

Millal alustasite raamatu kirjuta-mist ja kas olete järjest kirjutanud?Alustasin umbes poolteist aastat tagasi.Jah, olen küll .

Kuidas ise olete raamatuga rahul?Tegelikult olen päris rahul, kuid ma eikujutanud seda raamatut küll alguses niiette, nagu see praegu on. Olen hetkel

isegi rohkem rahul. Ma algul ei plaa-ninud üldse märgisüsteemi sisse tuua.

Raamat räägib.... . . erinevatest koolis toimuvatest tege-vustest, vestlused õpetajate ja õpilas-tega. Väga palju on vahetundidest juttu(5 peatükki). Tihti käisin vahetunnis eri-nevaid inimesi l ihtsalt küsitlemas ja nen-dega vestlemas. Stii l inädalad, spordipäe-vad ja ka muud huvitegevusega seotudüritused ja tegemised.

objektiivjuubeli eri

5

Tall inna 32. Keskkool | november-detsember 2011 õpetajad


objektiivjuubeli eriBritmarii Kroon, 12. c

Õpilaste arv klassides oliebaloomulikult suur,mistõttu vahetundidesjalutasid lapsed koridoriskahekaupa ringiratast.

Direktor Harri Kelder kutsusTallinna 32. Keskkooli avamiselmeie kooli kolm õpetajat, kes onsiiamaani vastu pidanud. Meieveteranid on Naima Klitsner, LiinaTops ja Ene Kasak.Kolmikul on kooli algusaastatest paljumeenutada. Mäletatakse verivärske koolikorrastamist, oma esimesele klassiletundide andmist, suure klassipäevikugakooli peal ringi jalutamist, suuri muuda-tusi ajalooõpetuses ja arheloogil isi välja-kaevamisi koos õpilastega. Õpetaja Nai-ma Klitsnerile meenub aeg, mil koolis oli1919 õpilast ja üle 100 õpetaja. Töötatikolmes vahetuses ja õpetajate koos-olekud lõppesid sageli õhtul kella 10 ajalvõi isegi hil jem. Õpetaja Liina Tops:„Sain 1. f klassi juhatajaks, st koolis olikuus esimest klassi, klassis 44 õpilast.“Kui küsida, kas on midagi, mida soovikstuua algusaastatest praegusesse aega,on Ene Kasakul öelda ainult üht: „Ikkaedasi, mitte kunagi tagasi! “ Kuid samalajal õpetaja Tops sooviks, et lasteva-nematel oleks laste ja kooli jaoks roh-kem aega, nagu seda oli varem.Suurimad erinevused algse ja praegusekooli vahel on ühiskondlik−kasulik töö:õpilased pesid ise mitu korda aastaskooli koridoride seinu puhtaks, kogutivanapaberit, abistati kartulite, peetide japorgandite võtmisel, l inna haljashaladolid koolide vahel korrastustöödeks ärajagatud. Õpilaste arv klassides oli eba-

loomulikult suur, mistõttu vahetundidesjalutasid lapsed koridoris kahekaupa rin-giratast. Lapsed olid vähem isetead-vamad kui nüüd. Naima Klitsneri arvateson ja oli kool ikka nagu kool. „Kool ontäis elurõõmsaid, muretuid noori inimesi,väga sõbralikke ja heatahtl ikke ning vei-di vähem sõbralikke ja isegi murelikke.Tarku ja ninatarku, naljamehi ja mui-dumehi, näitlejaid ja väitlejaid. Kogu seekooslus moodustabki meie kooli näo,

Tallinna 32. Keskkooli nägu

millest pole siiamaani tahtnud loobuda.Ükski päev ei sarnane teisega, ükskitund ei ole identne teisega, iga inimeneon kordumatu.“Põhjuseks, miks kolmik on nii kauakskooli jäänud, tuuakse peamiselt hea kol-lektiiv. „Olen saanud teha huvitavat, loo-mingurõõmu pakkuvat tööd. Õpetajadon aegade jooksul vahetunud, kuid onalati omavahel sõbralikult ja üksteist toe-tavalt läbi saanud. Meie kooli l on väljakujunenud oma nägu ja see nägu onmeeldiv. Kindlasti on mind selles majaskinni hoidnud minu toredad õpilased.

Olen saanud suhelda paljude huvitavateinimestega,“ ütles Liina Tops.Ajalooõpetaja Naima Klitsner: „Mida aegedasi, seda rohkem ka mõtlen, et võib-olla olengi l i iga kauaks jäänud. Aga kõi-ke võib ka veel muuta, parandada. Ku-nagi pole l i iga hil ja – või on?“Arvan, et võin kogu kooli eest öeldasuured tänud Liina Topsile, NaimaKlitsnerile ja Ene Kasakule, kes on jää-nud meie kooli le truuks ja loodetavasti eilahku 32. Keskkoolist veel niipea.

Noppeid koolilehest LiivaKell

Kätlin Hall ik, 12. c

„Esimesena jõuavad kooli pisi-kesed algklasside õpilased. Kui

nad mil legipärast koolist puuduvad, onmajal ja elul sel le sees hoopis teinerütm.Üsna pea hakkab saabuma kesk-aste, keda jätkub kellani. Kus on siiskeskkool, kooli süda? Tuleb üsna kiirus-tades, keskmiselt kolm minutit ennekella, hüppab uksest sisse ja laskub kii-resti garderoobi, enne korrapidaja-õpetajale moka otsast tere pil lates”- Henn Unt

„Praegune põlvkond on kuidagitaibukas, eluteadlik ja huvitav.”

„Tegelikult pole ma hakanudaastate möödudes oma kooliaega

kriiti l isemalt hindama, vaid pigem arusaama, et kooli- ja noorusaeg on ini-mese elu kõige õnnelikumaks perioodiks.Valitsegu ühiskonnas stalinism, stag-natsioon või perestroika. Noored leiavadikka, mil lest rõõmu tunda. Noorus oskabelada hetkele, tarkus ja elukogemusainult segavad inimesel õnnelikke hetkinautimast.”- Harri Kelder

„Koolipere radikaalsem osa tegihil juti direktorile ettepaneku asen-

dada kooli siseõuel Kivifiguur mil legiasjakohasemaga. Välja on pakutud sõja-sarve puhuva Kalevipoja figuur või uutEestit ehitava Edgar Savisaare büst. Asjakaalutakse.”- Valdo Jahilo

- Viive Veiler

„Üheskoos jõudsime järelduseni,et söögid on maitsvad, aga ports-

jonid vanematele õpilastele l i iga väi-kesed.”- Henn Unt

„Kooli lõpetanute elukäik ja kohtpraegusaja Eesti ühiskonnas lubab väita,et Tall inna 32. Keskkoolis olid ja onõpetajad, kelle professionaalsetes oskus-tes, kiindumuses elukutse ja laste vastupeitubki kooli arengu kõige suurem po-tentsiaal.”- Henn Unt

6

Tall inna 32. Keskkool | november-detsember 2011kooli ajalugu


Kool ehitati valmis 9 kuuga.

Koolis oli 4 korrust ja 32klassiruumi.

Riikl ik komisjon võttis koolivastu hindega „hea“.

Kool avati 1. septembril 1971.aastal kell 10.00 alanudaktusega kooli õuel.

Õpetamist alustasid 40pedagoogi.

Esimene õppenõukogu leidisaset 31. august 1971. aastal.

Esimesel aastal komplekteeriti30 klassikomplekti, neistesimesi klasse tervelt 6.

Esimesel aastal ol i koolis 1121õpilast, kusjuures kool toimisühes vahetuses.

Õpilasi tul i meie kooli 69erinevast koolist.

Kuidas kõik alguse sai?

Vilistlase meenutusi kooliajast

Võtsin ühendust meie kooli aastal 1988 lõpetanud Day-LeeHolm iga, kes töötab praegu Nissi Põhikooliis õppealaju-hatajana. Minu palve peale meenutada oma kooliaega ningselle jooksul tehtud/juhtunud väiksemaid ja suuremaid seiku,oli ta rõõmsasti nõus, pannes pead kokku ka enda klas-siõdedega.

Stiina Prees, 10. d

Kindlasti mäletavad paljud tolleaegsed lõpetajadkeemiaõpetaja Kalmetit, kes oli üks markantseimaistõpetajaist. Kord kutsus ta mind tahvli juurde ja paluskirja panna „hapnik“. Mina kohe kirjutasingi „Hapnik“,mispeale Kalmeti üle pril l ide mulle otsa vaatas ja ütles:„O nagu ohmoon! “

Peale selle diagnoosis ta veel ka „korea tantstõve“ ühelül ienergil isel klassivennal (kusjuures aastaid hil jem sainteada, et sell ine tõbi tõepoolest eksisteerib) ja pidevalt


Day-Lee Holm meenutab...

vaatas keegi „surnud kala pilguga“ aknast välja.

Kord võtsid 10. klassi poisid kooli l ipuvardast ENSV lipumaha. Direktor Kelder sai asjale jäl i le ja oli nii vihane, etütles: „See 32. on üks sõnnikukast! “ Poisid said kõikkäskkirjad, aga mis l ipust sai, seda ma ei mäletagi.

Tall inna 32. Keskkool oli ainuke kool, kus kelder oli teiselkorrusel!

Teismeea esimene verstapost minu jaoks oli omapikkade kartulikarva juuste blondeerimine. Kui uuestimagost uhkena pärast suvevaheaega keemia klassiastusin, nõudis õpetaja koheselt blondeerimisvedelikuvalemit. Seda ma muidugi ei teadnud. Järgmist sammuminu arenguetapis iseloomustasid mustad jämedadrõngad silmade ümber ning tumepruuniks krohvitudjume. Seda nähes röögatas õpetaja Kalmeti: „L, te oletenagu Egiptuse öö! “

Koolielu

'72/'73 – '83/'84 töötas kool kahes vahetuses ehk siis esimenevahetus käis koolis kella 8-15 ja teine vahetus tuli kooli lõunapaikusiis, kui esimene lõpetas.

'79/'80 oli 32. Keskkool kõigi aegade suurim eesti õppekeelegaüldhariduskool maailmas: 52 klassikomplekti, 1919 õpilast ja 120õpetajat.

I lend 50 õpilasega lõpetas 1974. aastal (kõige väiksema lõpetajatearvuga lend).

I lennu klassijuhatajad olid Aime Ruubel ja Milvi Pedak.

1975. aastal muudeti kool Jakob Kunderi nimeliseks (Nõukogude liidukangelane).

Praegu, aastal 2011 õpib koolis 810 õpilast ja töötab 71 õpetajat(l isaks 4 lapsehoolduspuhkusel olevat õpetajat, huvijuht, IT-juht,sekretär, raamatukogujuhataja ja 4 huviringijuhti).2011. aastal ol i 38. lennul 127 lõpetajat (kõige suurema lõpetajatearvuga lend).

Ajavahemikul 1974-2011 on Tall inna 32. Keskkooli lõpetanuid 3188õpilast.

Aastal 2000 pälvis Tall inna 32. Keskkool kõige inimsõbralikuma kooliti itl i .

7

Jaan Erik Elgula, 12. a

Tall inna 32. Keskkool | november-detsember 2011 direktor


Harri Kelder on pärit Virumaalt Aasperevallast Vatku külast. Ta sündis 1928.aasta 2. märtsil . Ta oli noorim laps, kuidtema õed surid noorelt. Alates 7. klas-sist õppis ta Rakvere 1. keskkoolis. Hil-jem põikas tema haridustee läbi Rak-vere Õpetajate Seminarist ja Tall innaÕpetajate Instituudist. Viimases pidi tavalima endale ka eriala, mil leks saiajalugu. 1949. aasta 1. augustil alustasKelder tööd Tall inna 1. keskkoolis (prae-guse Gustav Adolfi Gümnaasiumi) aja-looõpetajana. Paar aastat hil jem mää-rati ta direktori kohusetäitjaks ning sealtedasi juba direktoriks. Seejärel täiendasta oma teadmisi-oskusi ajalooõpetajanaTall inna Pedagoogil ises Instituudis.1965. aasta septembris sai temast agaTall inna 24. keskkooli (praeguse Tall innaKunstigümnaasiumi) direktor. Seal panita aluse kunstiklassidele, mis toimivadtänaseni. Samal ajal tekkis tal võimalustäide viia oma unistus: luua täiesti oma-näoline kool. Ja sell iseks 32. keskkool kasai.1970ndatel alanud uue kooli planeeri-misest ja ehitamisest võttis Harri Keldertõsise asjal ikkusega osa, seda alatesnurgakivi paigaldamisest. Kool muutuskoheselt populaarseks, sest muuhulgasavati ka teatriklass. Õpilasi vohas aina

rohkem juurde ja ka õpetajate selts-kond suurenes. Tipphetkel, 1979. aastalol i koolis 52 klassikomplekti, 1919 õpi-last ja üle 100 õpetaja. Teine suurpopulaarsuse põhjustaja oli see, etõpilased said luua oma kooli meeleolu.Alati leidus koolis siginat-saginat ja sedaka õhtutundidel. 32. keskkoolis oli seda-võrd vaba õhkkond, et sealt ei tahetudlahkudagi.Kuigi Harri Kelder oli di-rektor, jäi tema süda-messe armastus ajaloovastu ning veel rohkemarmastus õpetada, tänumil lele saigi 1987. aas-tal alguse ajalookallak.Oma tööpingeid maan-das ta naudinguga aja-lootunde andes. Ometipidi Kelder 1988. aastaltervisl ikel põhjustel omatööpostilt lahkuma. Te-

Kasutatud materjal: 1995. aastauurimustöö Harri Kelderist, autorEvelin Kaas.

Harri Kelder meie kooli isa

Tallinna 32. Keskkoolidirektorid läbi aegade:

Harri KelderHenn Unt

Tarmo SalumaaMari-Anna Puskar

Aivo ToomistuMaarja Merigan

„Õpilastega tulebise toime tulla,mitte otsida jaloota abi teistelt,ja peagi märkate,et kõik laabub justnii nagu tarvis.“

Harri Kelder

masugust meest siiski pensionipõlv eipeatanud. 1991. aastal läks ta tööleHaridusministeeriumisse hariduskorral-duse osakonna konsultandiks.Harri Kelder oli direktor, kes saatis omaõpilasi karmi ja mõistva pilguga. Ta olikarismaatil ine, kuid tagasihoidl ik juht.Proua Ene Kasak on öelnud, et HarriKelder oli tugev isiksus, kes ei pidanudvajal ikuks tõsta häält, kuid oli oma

olemuselt lugupidamist äratav.Õpetaja Kadri Pensale jäi aga Harri Kel-der meelde direktorina, kes seisis omaõpetajate ja õpilaste kui inimeste eest.Kolleeg Naima Klitsner on kirjutanud, etõppis Harri Kelderilt elule mitte allaandma.Viimasena olen kirjutanud üles kaks tsi-taati, mida lugedes tekkis mul uhke tun-

ne käia koolis, mil le onasutanud sedavõrdmõistl ik mees ja tarkõpetaja.Esiteks, mõeldes alusta-vatele õpetajatele: „Õpi-lastega tuleb ise toimetulla, mitte otsida ja loo-ta abi teistelt, ja peagimärkate, et kõik laabubjust nii nagu tarvis.“Teiseks: „Kui Jaan võiJuss ei tea (ei mäleta)keemia- või matemaati-

kavalemit, võib ta seda raamatust järelevaadata. Kui see sama Jaan ei oskakäituda, suhelda teiste inimestega naguvaja, on kool midagi tegemata jätnud.“

Harri Kelder kõnetpidamas 8. klassi

lõpetamisel aastal 1972.


8

4. Millisele küsimusele ei saa iialjaatavalt vastata?V: kas sa magad?

5. Miks ei saja vihma kunagikaks päeva järjest?V: Sest öö on vahel.

6. Miks koer liputab saba?V: sest saba ei l iputa koera.

7. Kas siga käib k-ga või g-ga?V: jalgadega.

8. Sõduril on 1 tikk. Ta peab sellegasüüama süütenööri, kamina ja

sigari. Mille süütab ta esimesena?V: tiku.

10. Mis on ühist surnuaial jatualetil?

V: Kui vaja, peab minema.

Järeldus: Siit näeme, et kui jutuks tuleb tarkus, siis võivad mehed oma ninapüsti tõsta!

3. Missugused konnad eikrooksu?

V: ülikonnad.

2. Missugused koogid ei küpse?V: pedagoogid.

1. Mis on Baruto pärisnimi?V: Kaido Höövelson.

õed Lil iumid mehed Ivaskid

1. Üks õdedest vastab kohe jaõigesti.

2. Otsusekindlalt panevad lukkuvastuse: "Lehmakoogid."

3. Õed leiavad, et küsimus onkeeruline ning vastusevariante palju,pakuvad: "Erakonnad."

4. Järelemõtlemata tuleb kohe õigevastus.

5. Õed mõtlevad natukene,muigavad arukate näoilmetega.Vastuseks tuleb: sest ööon vahel.

6. Mõtlevad targalt, mis oleks kõigeloogil isem vastus. . "Sest ta onõnnelik."

7. Arutavad natukene ja otsustavad,et kuna tegemist on konksugaküsimusega, on nad kavalad javastavad, et siga käib s-ga.

8. Õdedel on vastus käes, kuidkorraga avastab üks neist, mis onloogil isim: "Tiku. . "

9. Õed arutavad omavahel, et nadvõiksid minna koos, kuid otsustavadteisiti. . "Aadu."

10. Leiavad, et võimalusi on palju."Lähed mõlemasse kohta siis, kui onvaja."

1. Ei ühtki pilguvahetust: "KaidoHöövelson."

2. Otsitakse üksteise silmi, etarutada vaikselt vastust."Lehmakoogid võil i ivakoogid."

3. Mehed leiavad, et variante onerinevaid, kuid mil l ine neist on õige?"Seltskonnad."

4. Üks on kindel ja teisednõustuvad: "Kas sa magad?"

5. Mõtlevad loogil iselt: "Sest öö onvahel. "

6. Arutatakse ja tehakse järeldus, etküsimus on keeruline. "Sest muiduliputaks saba koera."

7. Tuleb tark ja aus vastus: "Sigakäib jalgadega."

8. Arutatakse ja mõeldakse, et asion tegelikult loogil ine ja pakuvad, etkamina.

9. Mehed kuulavad tähelepanelikultja seejärel vastavad: "Ants, ta juratsutas koguaeg."

10. Arutatakse selle üle, võimalusion erinevaid, kuid mis on see kõigeühisem joon? "Kui minema peab,siis peab."

Duellis võtavad seekord osa kolm asjalikku õde, Tallinna 32. Keskkooli vilistlased – õedLiliumid. Nende vastu astuvad aga karmid mehed Ivaskid, kes on alati valmis ennast

tõestama!

Kristi Paartalu, 9. a

9. Ants ja Aadu läksid RaplastKohilasse. Neil oli üks hobune.

Alguses ratsutas Ants ja Aadu käisjalgsi, siis käis Aadu ja Ants ratsutas.Lõpuks ratsutas Ants ja Aadu käisjalgsi. Kumb neist enne Kohilasse

jõudis?V: Ants, kes kogu aeg ratsutas.

4:7

Tall inna 32. Keskkool | november-detsember 2011duell



9

Martin Paluoja, 11. dõpilasesinduse presidentAnto muheles soojalt, kui Õpilasesin-duse ruumi sisse astusime. „Siin oli va-rem raadioruum,“ ütles ta ning pidi tõ-dema, et võrreldes omaaegse huvijuhikabinetiga, kus 1998. aastal Õpilas-esindust korraldati, on eluolud kõvastiparanenud.Kes on Anto Liivat? Kohalik poiss, keslõpetas 12. klassi Tall inna 32. Kesk-koolis aastal 2001, suundus seejärel ül i-kooliõpingutele EBS'i ning hetkel töötabsealsamas juhtimise õppetooli lektorina.Lühidalt ja üldiselt kokku võttes võibAnto jätta täiesti tavapärase elukäigugainimese mulje, kuid lähemalt vaadatesvõib tema elukäigus näha väga huvi-tavaid nüansse. Oma tööeluga alustas tajuba varakult – esimene tööots 8.klassis. Paljude jaoks võib see tundudatäiesti tavalise eana, kuid tegemist oliüpris eril ise hetkega Anto elus. Kuigi tööoli füüsil ine ja l ihtne, toimus seesamaaegselt ühe haridusteemalise kon-

Anto Liivat – tõeline tegijaverentsiga, mil lel An-to ise ka osales. Pä-rast seda toimus kapidulik vastuvõtt ninguudishimusäde saigitemas sütitatud. Seeoligi murdepunkt,kust alates läks po-tentsiaalselt täiesti ta-valise koolipoisi elupalju huvitavamaidradu kompima. Suu-resti tänab Anto selleeest oma eesti keeleõpetaja Hannes Vool-maad, kes tal le neidvõimalusi aina pak-kus ning teda julgus-tas, samuti aitas isekaasa Eesti õpilasl i i-kumise arengule ningEesti ÕpilasesindusteLiidu tekkele. Nimelt1998. aastast aitasAnto koos oma õpeta-ja ning väikese hulgaaktiivsete õpilastegavedada Eesti õpilas-esinduste ühtekoon-damist taotlevat orga-nisatsiooni – tolleaeg-set Eesti Õpilasoma-valitsuste Liitu. Sel-lest organisatsiooniston tänaseks päevaksvälja kasvanud arves-tatav tegija Eesti ha-

ridusmaastikul ning väga tugev Eestiõpilaste esindaja riikl ikul tasandil ning,mis kõige parem, Anto pole siiani kao-tanud sellega kontakti. Alatihti kutsu-takse teda ürituste puhul kõnet pidama,koolitusi läbi viima ja kõike muudki te-gema. Ning see ehk ongi üks selle koge-muse pikaajal isemaid kasusid – noo-ruslik vaim ei kao üldse mitte kergelt,kui põlvkond põlvkonna järel aktiivseidja arukaid noori Antot meeles peab.

Teine asi, mis mind juba ammu enneintervjuud väga huvitas, oli see, kuidasõpilasaktivism tema elu üldiselt mõjuta-nud on. Sai ta ometigi juba keskkoolilõpuks endale meeletu kogemustepa-gasi, lüües kaasa kooliraadio, väitlus- janäiteringi tegemistes, vedada õpilasesin-dust, juhtida üle-eestil ist noorteorgani-satsiooni jpm. Selle küsimuse vastuspeitub ehk Anto pakutud teoorias:„Selleks, et saaks toimuda isiksuslikareng ning laieneda maailmapilt, peabinimene kogema võimalikult palju eri-nevaid asju.“Miks on just Anto see inimene, kes lõi

„Selleks, et saaks toimudavõimalikult suur isiksuseareng ning maailmapildilaienemine, peab inimeneise kogema võimalikultpalju erinevaid asju.“

– Anto Liivat

pärast keskkooli lõppu MTÜ Eesti Noor-sooprojekti, täiendkoolitamaks Eestinoorteühendusi, kes on üks MTÜ Rah-vali idu Noored – omal ajal Eesti suurimapoliiti l ise noorteorganisatsiooni – üksloojaid ning Eesti Tänavakorvpall i Meist-rivõistluste korraldaja juba 6. aastat.Tegemist on tegude mehega. Siin jook-sebki kokku meie oma Tall inna 32.Keskkooli ning üldise õpilas- ja ka muiduaktivismi positiivne mõju.

Jutu käigus tuleb aga välja huvitavdetail . Nimelt ol la 32. Keskkool olnudsell ise huvitava algatuse nagu ÜhendusOmanäoline Kool üks pilootkoole. Jutuvahel jääb see nüansina tähtsusetuks,kuid kogu intervjuu käigus tuleb ainaenam vihjeid just sell istele eripäradele.Seesama positiivne mõju, mis jutu käi-gus läbivana kõlas, on ehk kõige pare-mini sõnadesse pandud Anto vastusesminu küsimusele, et mis võiks olla meiekooli 'miski', meie Nokia? „Keskkond,mis aitab saada iseendaks,“ on lühikevastus. Pikemalt lahti seletatuna tulebvälja ridamisi sotsiaalseid teooriaid ningmudeleid, mil le kohaselt kooli väärtus-ruumi kujundavad tegurid – kooli õhk-kond, sümboolika, välimus, õpetajad,juhtkond, õpilased jpm – on palju suu-

Tall inna 32. Keskkool | november-detsember 2011 persoon


remad õpetajad ja kasvatajad kui sedaon õppekava või mingid haridusdoku-mendid. Ehk siis, meie kool on suure-pärane just selle poolest, et meil on üli-malt isiksuse arengut toetav keskkond.See on tegelikult heas mõttes surnudring, kuna tugeva isiksusega õpilasedomakorda aitavad kaasa sellele, et koo-l ikeskkond julgustaks sedasama käitu-mist. Meie kool ei pruugi ol la eksamitu-lemuste poolest Eesti esiviisikus ning kaolümpiaadidel mitte esikohti napsata.Need inimesed aga, isiksused, misTall inna 32. Keskkooli koolimajast peale12. klassi lõppu väljuvad, on täisambitsiooni, tahtejõudu, vaimselttugevad, intel l igentsed, uudishimulikud,tugevate väärtushinnangutega ja valmisühiskonda panustama. Ning see ongisee, mis loeb.


objektiiv

10

Tall inna 32. Keskkool | november-detsember 2011

juubeli eriõnnesoovid


Koolile juubeliks kõige pisemateltJuubelinädala suurim tähelepanukoondub rohkem vanemateleõpilastele, õpetajatele javilistlastele ning seetõttuotsustasime ka meie koolinoorimad õpilased kaasata.Palusime 1. ja 3. klassi õpilastelkirja panna oma soovid koolilejuubeli puhul!

Ail i Veso, 10. b

Elisa: „Häid õpilasi! “

Mariliis: „Soovin sulle kõike head. Et sailus välja näeksid! “

Lana: „Palju õpilasi! “

Uku: „Ma soovin, et õpetaja Kaire eilahkuks kunagi koolist ega lahkuks kamõni teine õpetaja koolist, sest ma olenselle kooliga harjunud.“

Greethek: „Koolil oleks hea olla! “

Taavi: „Ma sooviksin, et kõikõpilased oleksid sama headsõbrad edasi. Ma sooviksin, etkoolis õpetataks veelgirohkem tarkust. Ma sooviksin,et see kool ei annaks mittekunagi al la.“

Maris: „Ma tahanksn et se kool püsikskauaa! “

Karl-Robert: „Ma soovin, et meiekooliga ei juhtuks õnnetusi. “

Rohn Richard: „Masoovin, et koolimajaoleks kummitusi täis.Ma soovin, et tervekool oleks mehi täis.“

Hendrik: „Ma sooviksin, et igasöögivahetund oleks söögiks kausitäiskomme nii tore oleks! “

Elisabeth: „Ma sovin sule büsimist iaiöutu! “

Caroline: „Ma soovin, et meie koolisoleksid ka edaspidi kõik lapsed rõõmsadja targad ja, et meie kooli hoitaks ilustija see püsiks ka edaspidi nii i lusana,tervena ja puhtana, nagu ta praegu on! “

Marek: „Ma sooviksin, etkooli võiks kodulooma kaasavõtta. Ma sooviksin, etarvutitunnis saaks mängida,mida tahad.“

Villiam: „Et kool oleks tukev.“

Kadi: „Ma soovin, et mul koolis oleks

palju käsitöötunde ja, et õpetajad ning

klassikaaslased jääksid igaveseks

samaks, sest meil on väga tore kool.“

Anete: „Soovin et kool meeldib koguaeg

kõigile! “

Aaron Thor: „Ma soovin kooli 40.

juubeliks: Et see ilus ja tugev kool

võimaldab veel ja veel neid rõõmsaid

lapsi oma koolimajja sisse seada. Ja, et

see koolimaja veel püsti seisab, siis

käige siin rõõmuga.“

Sander: „Rõmu ja heatust! “

Katariina: „Ma sooviksin, et oleks palju

esinemisi suurtel lavadel ja välismaa

ekskursioone, palju võistlusi ja et

algklassidel oleks oma ajaleht.“

Rauno: „Ole hea! “

Veron: „Ma sovin et koolis oleks kõik

hästi! “

Daniel: „Mulle meeldib, et meie kool on

nii i lus ja, et õpetajad on lahked, sest

teistes koolides on poole rangemad

õpetajad. Ma soovin, et kõik, kes meie

koolis õpivad, ja kõik, kes siia kooli

õppima tulevad, õpiksid hästi. Elagu 32.

Keskkool! “

Anete: „Mina soovin kooli lepalju raha.“

Elina: „Mulle meeldib, et kõik õpetajad

on head ja ma soovin, et see jääks nii.

Ma soovin, et vahetunnid oleksid

lühemad. Ma soovin, et kõik lapsed

oleksid korralikud, ei unustaks oma

kooliasju koju ja käituksid tunnis hästi. “

Rainis: „Et keeki ei lõhu meeie kooli. “

Kaur: „Ma soovin, et meie kool jääks

endiseks, tahan, et mulle jääks vanad

sõbrad, vanad õpetajad, et koolis

käitutaks hästi ja kooliga ei juhtuks

midagi halba.“

Hanna Elise: „Palju palju rõõmu ja

lõbu! “

Marten: „Soovin, et kõikidel lastel oleks

hea meel. Soovin veel, et koolis oleksid

õpetajad leebemad ja õpilased käituksid

hästi. Siis oleks kõik hästi. “

Silver Rasmus: „Soovin hed õnne! “

Märkus: kõik soovid on siin välja toodudnii, nagu nad soovija poolt originaaliskirja on pandud.

Marie: „Heade laste õnne! “

11

Tall inna 32. Keskkool | november-detsember 2011 töövari


17. novembril toimus 16. üle-eestil inetöövarjupäev. Töövarjupäeva idee on, etühe terve päeva jooksul saavad güm-nasistid üle Eesti omal valikul ühe täis-kasvanud inimesega tööl kaasas käia.Töövarjupäeva korraldab SA JuniorAchievement Eesti eesmärgiga andagümnaasiuminoortele aimu, kuidas pä-rast koolitee lõppu n-ö päris elus päevvälja näeb. Nagu igal aastal, ol i ka see-kordne töövarjupäev väga populaarne –sellel osales üle 3000 noore. Paljud koo-l id on muutnud töövarjupäeval osale-

Töövarjuks olemine eianna mitte ainult eluks

vajalikke teadmisi juurde,vaid aitab kindlasti kaasa

ka karjäärivalikutegemisele.

mise lausa kohustuslikuks ning kooli abilsaab iga õpilane leida endale meele-pärase töökoha.Mina ise olin sel aastal peaminister And-rus Ansipi töövari. Omast kogemusestvõin öelda, et kuigi veetsin temaga koossuhteliselt vähe aega, oli see väga ins-

pireeriv päev. Usun,et asi polnud nii mitteainult minul – oli jukõigil töövarjudel või-malus näha erinevateametite sell iseid külgija nüansse, mida iga-päevaselt ei näe. Onsiiski raske kirjeldada,kui võimas tunne onistuda Eesti kõigetähtsama inimese ka-binetis ning temagajuttu ajada või valit-suse istungil, kus kõi-gi pilgud on suunatudriigi suurimaid otsu-seid langetava selts-konna poole ningümbritsetud teisteministrite töövarju-dest. Sell ine kogemusei anna mitte ainulteluks vajal ikke tead-misi juurde, vaid ai-tab tulevikus kindlastikaasa ka karjääriva-l iku tegemisele.Usun, et töövarjupäev on väga huvitavja vajal ik algatus Eesti noortele. On juometi väga keeruline muud moodi aimusaada, kuidas näeb välja reaalne töö-päev ükskõik mis ameti vil jelejana.Samuti võimalus lennukipiloodi kõrval

päeva jooksul 4-5 riiki külastada, polit-seinikuga koos patrull ida või mis iganesmuud lahedat elukutset pealt näha –tõesti väärt kogemus. Soovitan kõigiljärgmisel aastal kindlasti osa võtta!

Martin Paluoja, 11. dõpilasesinduse president

Miks minna töövarjuks?


Fotomeenutus 32. Keskkooli algusajast

1981. aasta 8. klassi lõpetamine. Õpetajad esireas vasakult: Naima Klitsner (ajalugu),Ene Kasak (saksa keel, hil jem õppealajuhataja), Helgi Ordlik (matemaatika), Hil lePeegel (eesti keel), Maie-Dita Murumets (õppealajuhataja), Harri Kelder (direktor),Asta Luuk (algklasside õppealajuhataja), Biruta Tuvik (vene keel), Marge Andresoo(matemaatika), Asta Otstavel (ajalugu).

Koolis töötavaid vilistlasi:

Merike Leitmäe (raamatukoguhoidja)

Eva Laul (logopeed, klassiõpetaja)

Olga Matina (matemaatikaõpetaja)

Anne Almet (matemaatikaõpetaja)

Ants Ivask (majandusjuht)

Juhan Kivirähk (sotsioloogia õppejõud)

Indrek Reinbok (kehalise kasvatuse

õpetaja)

Maris Ots (kooli sekretär)

Moedisainerite võistlus"Supernoova" 1999. aastal.Ülemustamäeline ja hil jem EestiEkspressi l isa ajaleht Versus.

Noorte kultuurifestival"Vägivallata noorus".

Meie koolist sai alguse...

Kultuuritaibu hapumad palad

Kellele andis Emakeeleõpetajate Selts tänavuemakeeleõpetuse sõbra tiitli? (õige vastus: MariTarand)Lisaks õigele vastusele pakuti aga ka MaarjaMerigani, Eha Aaret ja Seksi-Kristit.

Mis tunnistati sellel aastal keeleteopeapreemia vääriliseks? (õige vastus:Sisekaitseakadeemia keeleroboti projekt)Muhedad pakkumised: armastus; keelustatikeelepeks.

12

FLÄSH! Väike killuke igas päevas...

Tall inna 32. Keskkool | november-detsember 2011meelelahutus


Karikatuur

Koolis on vahva!Karl Kristjan Kuimet, 10. d

Kool kui eluhool,õppematerjal i sel palju.

Meile rohkelt tarkust toob,ka koolikell on parajalt valju.

Puffi järjekorra pikkus on tohutu,kuid iseenesest suht ohutu.Kui vaikselt seal kükitad,

siis ei tule keegi sind nügima.Kuid siiski võiks minna see kiiremini,

läheks elu kõigil kergemini.Aga need, kes ei viitsi seal vahtida,siis üle tee asub kauplus Maxima.

Koolivets, oo koolivets,vahetunnil sinu poole vil iseb kets,

meeldiv on seal asju ajada,rahulik, keegi ei tule segama.

Kuid miks seal alatasa paber puudub?Paberihoidja jäl le tuuldub.

Paber seltsil iseks ju olema peab,kes on käinud, see teab.

Hommikuti meele paneb hell itamasõber Anton, kes meid garderoobis tervitamas.

Pole ta veel kellegagi läinud raksu,jagub tal palju jõudu ja jaksu,

kuna garderoobis imelik lõhn on sees,kuid mis ei tapa, see tugevaks teeb.

Nõnda käibki see koolielu,pidevalt üks suur lust ja melu,

niiviisi omamoodi mehäid hindeid tabame.

Eero: „Näete, siin on eriti teatraalsed eided.“

Klass: „Kas me võime nii töösse ka kirjutada?“

Vakepea seletab hoogsalt uut osa ja ütleb siis äkitselt

aknast välja vaadates: "Sellel varesel oleks nagu

lumepall suus."

Jaanimägi: „Ma juba tunni alguses ütlesin, kui kuri ma

olen. Tööpäeva lõpus istun luua selga ja sõidan koju.“

Orover: „Oo, Karl, mis sa teed seal? Päevitad? Aga

päike ei paista sinna! Karljuška. .“

Jaanimägi: „Võta see juhe kõrvast ära või ma võtan

sahtl ist käärid ja lõikan selle katki. “

Õpilane: „Õpetaja, kas teie saaksite hakkama kokaiini

tegemisega?”

Lõhmus: „Jah, kui ma väga pingutaks, aga ma tahaks

veel elada. Ja vabaduses.”

Jaanimägi: „Kui tahate lugeda Beethoveni elulugu, siis

lugege õpikust või kust iganes.“

Eesti keele praktikant: „Kes Koidulaulik?“

Keegi klassist: „Koit Toome!“


Autor:Renet Heinla, 10. c

Documents

Objektiiv - juubeli eri!