www.tartu.postimees.ee
w w w . l u k u e x p e r t . e e
T e v o E h i t u s k a u p+ 3 7 2 5 3 0 4 4 0 0 5
MÜÜKHOOLDUSPAIGALDUS
ELUKUTSELINE TEATRIVAATAJAValgast pärit maailmaparandaja
Alissija-Elisabet Jevtjukova, kes teenib leiba teatrietenduste
vaatamisega, käis Tartus Musta Kasti lavastust kaemas. lk 12
reede, 23. märts 2018 nr 57 (4946)
MONUMENT ARHITEKTILEHiljuti sai kaante vahele Tartu
ülikoolimaastiku looja Johann Wilhelm Krause pärandit koondav
viieköiteline koguteos, millesse professor Juhan Maiste
eestvedamisel panustas kahekümne aasta jooksul üle kahekümne
inimese. lk 8-9
vad pidevalt vähem, kui on soo-vitatav.
Seevastu sügisene liikumine tagasi vööndiaega häirib
hom-mikutüüpe. Inimesed, keda kel-laosuti nihutamine väga ei häiri,
kuuluvad vahepealsesse rühma.
Erinevad kogemusedÜhed riskirühma kuuluvad töö-tajad on näiteks
vahetustes töö-tavad tuletõrjujad. Tartu Anne-linna komando
meeskonnava-nema Raul Suitsu jaoks on kõi-ge keerulisem aeg
kellakeera-mise ööl. Nii saab nädalavahe-tusel ühe tunni võrra
vähem tööd teha ning hommikusse valvesse saabuvad päästjad pea-vad
sellevõrra tähelepaneliku-mad olema.
«Endalgi on ette tulnud, et kellakeeramine on öösel miski-pärast
ununenud ja siis hommi-kul tööle saabudes mõtled, et miks teised on
nii vara kohal
ning kohtlaselt vastu naerata-vad,» tõdes Suits.
Ent kellakeeramine mõju-tab palju ka lapsi, kelle unere-žiim on
tavaliselt üsna stabiil-ne. Lasteaia Naerumaa direk-tor Aili
Michelson märkis, et vähemasti laste seisukohast on parem üks
kindel aeg. «Muidu peab laps varem voodisse minema ja hiljem
ärkama. Nii võib nende unetsük-kel jääda lünklikuks,» lisas ta.
Lasteajaõpetaja MerjeLaul seevastu arvas, et kella -
keeramisest rohkem mõjutab laste toimetulekut valguskül-laste
tundide arv, kui lapsed on loomult reipamad. Pimeda-tel
sügispäevadel on olukord vastupidine.
Kesklinna kooli kuuendas klassis õppiva Elias Kõivu arva-tes
nende koolis sõpradega kel-lakeeramisest väga ei räägita. «Koolis
on aeg-ajalt nagunii raske, sõltumata sellest, mis kell on,» tõdes
poiss. Seevas-tu Kõrveküla põhikooli õpeta-ja Jana Post mäletab, et
talle andis sügisene ajamuutus küll tunda. «Keha pidi harjuma uue
rütmiga üks kuni kaks näda-lat,» ütles ta.
Oht terviseleHeisl Vaher sõnas, et teadus-töödel põhinev
unemeditsii-niline seisukoht ütleb, et ole-me geneetiliselt loodud
elama siinses vööndiajas ehk talve-
ajas. Selle panevad paika meie kellageenid. Näiteks tõi ta
väl-ja, et suur hulk õpilasi ja tuden-geid elavad pidevas
unepuudu-ses ning kevadine osuti liigu-tamine tekitab olukorra, kus
uneaega jääb veelgi tunni võr-ra vähemaks. «Äge unepuudus tekitab
keskendumishäireid ja liigset päevast unisust, mis võib põhjustada
liiklusohtlikke olu-kordi ja tööõnnetusi,» ütles ta.
Selleks et ebameeldivat aega paremini üle elada, soovi-tab Vaher
kellakeeramisele eel-neval nädalal muuta oma une-aega viie kuni
kümne minuti kaupa nii, et see haakuks pare-mini uue kellaajaga.
«Teise aja-ga kohanemiseks võib kuluda isegi kaks nädalat,»
selgitas Vaher. Lisaks on oluline meeles pidada, et täiskasvanute
kesk-mine soovitav uneaeg on 7–8 tundi, kooliõpilastel 8–9 tundi
ning lastel 9–10 tundi.
MOTO MESS TARTU NÄITUSTE MESSIKESKUSESMOTOEXOTICA.EE
23.-25. MÄRTSesitleb:
MIS KELL ON? Eesti läheb suveajale 25. märtsi öösel kell kolm,
mil kellaosutit nihutatakse tunni võrra edasi.
Kellakeeramise varjuküljed: päevane unisus ja
keskendumisraskused
Lasteaias Naeru maa pidasid lapsed eile kosutavat
lõunauinakut.
kristjan teedema
Heisl Vaherunearst
Äge unepuudus tekitab keskendumishäireid ja liigset
päevast unisust, mis võivad põhjustada liiklusohtlikke
olukordi ja tööõnnetusi.
henri [email protected]
S el pühapäeval jõuab kätte aeg, mil tal-vepimedusest tül-pinud
ja vitamiini-vaeguse all kanna-tav eestlane läheb üle suveajale.
Kellakeeramise suhtes on inimesed olnud läbi aegade vastakal
seisukohal, kuid kindel on see, et see puu-dutab ühel või teisel
viisil meid kõiki.
Eesti unemeditsiini selt-si presidendi ja unearsti Heisl Vaheri
sõnul ei jää ükski ini-mene kellakeeramisest mõju-tamata. Enim
tunnetavad seda ilmselt need, kes käivad vahe-tustega tööl, peavad
vara ärka-ma või on olemuselt õhtutüü-bid. Viimaste hulka kuuluvad
kõik need inimesed, kes maga-
