OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu (TALIS 2013)

mõningaid Eesti tulemusi

Krista LoogmaEttekanne EHF seminaril „„ Sihiseadmisest

tegudeni“, 22.08.2014

OECD TALIS: Teaching and Learning International Survey / Rahvusvaheline õppimise ja õpetamise uuring: õpetajad, nende töö ja töökeskkond

• 2008 ja 2013 • Põhikooli viimase astme õpetajad, ligi 200 kooli a`200

õpetajat igast koolist on olnud Eesti valimis • Selle vooru Eesti aruanne valmib Innove

koordineerimisel 2014 lõpuks• Kõik andmed on pärit allikast: TALIS 2013 Results: an

international perspective on teaching and learning, OECD 2014

Teemad1. Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu kui olulised

professionaalsuse näitajad TALISs

2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused3. Õpetajate koostöö ja tööaeg4. Klassikliima/klassikeskkond: psühholoogiline, distsiplinaarne 5. Kokkuvõtteks / väljakutsed

Analüüsiraamistik: enesetõhusus ja rahulolu on olulised õpetaja professionaalsuse näitajad (OECD TALIS 2008, 2013)

1

-

Professional competence

-

Teacher pedagogical beliefs

exchange and coordination for teachingprofessional collaboration

-

1. Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu kui olulised professionaalsuse näitajad TALISs

Enesetõhusus: Eesti õpetajad hindavad oma enesetõhusust klassi juhtimisel suhteliselt madalaks, kuigi on ühed parimad klassikorra hoidmisel

(%, üsna palju+palju)

Millest enesetõhusus sõltub?

Suurendab enesetõhusust Kahandab enesetõhusust

Õpetajate koostöö Meesõpetajate enesetõhusus on oluliselt madalam

Tagasiside õpilaste käitumise ja klassi haldamise kohta

Konstruktivistlikud uskumused

Ühised erinevate klasside ja vanusegruppide ülesed tegevused

Osalemine koostöises professionaalses õppimises

Eesti õpetajad on rahul oma tööga üldiselt ja ka oma kooliga, kuid väga rahulolematud õpetajaameti staatusega meie

ühiskonnas

Meie koolides valitseb arusaam, et õpetajaamet pole ühiskonnas au sees. Vaid 14% meie õpetajatest ja 12% direktoritest tunneb, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud, kuid 86/88% arvab pigem vastupidist „Leian, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud“ , % (täiesti nõustun+nõustun) Õpetajad Koolijuhid

Eesti 14 12

TALIS keskmine 31 44

Õpetajate hinnangud õpetajaameti ühiskondliku tunnustamise kohta(„Leian, et õpetaja amet on ühiskonnas väärtustatud“, %) (OECD TALIS, 2014)

Millest rahulolu sõltub?

Suurendab rahulolu Vähendab rahulolu

Akadeemiliselt andekate laste suur osakaal (üle 10%)

Õpiraskustega õpilaste suur osakaal klassis (üle 10%)

Õpetajate ja õpilaste head suhted Käitumisraskustega laste suur osakaal klassis (üle 10%)

Osalemine mentorluses, tunnivaatlustes, juhendamises kui osa kooli töökorraldusest

Tunnustus ja tagasiside peamiselt administratiivsete nõudmiste pärast

Tagasiside õpilaste küsitlustest

Tagasiside, mis järgnes õpilaste testitulemuste analüüsile

Tagasiside õpilaste käitumise ja klassi haldamise kohta

Tagasiside õpetamisalaste teadmiste ja arusaamade kohta

Õpetamine meeskonnana samas klassis

Osalemine koostöises professionaalses õppimises

Koolipere võimalus osaleda kooli kohta käivate otsuste tegemisel

2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused

2. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused• TALIS kontseptsioon eeldab, et aktiviseerivad

õpetamispraktikad (õppija aktiivsus on keskne) ja konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused toetavad elus hakkamasaamiseks/tuleviku probleemide lahendamiseks vajalike oskuste ja pädevuste arengut/on osa uuenevast õpikäsitusest

• Kolm praktikat või mida on TALIS uuringus on käsitletud kui aktiviseerivad praktikaid:

• Õpilased töötavad väikestes rühmades, et lahendada ühiselt probleem või ülesanne

• Õpilased töötavad projektide kallal, mille teostamiseks kulub vähemalt üks nädal

• õpilased kasutavad IKT vahendeid projektide või klassitöö jaoks

Eesti õpetajad kasutavad aktiviseerivaid praktikaid suhteliselt vähe (%, sageli + peaaegu kõikides tundides)

Aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine TALIS riikides (OECD TALIS 2014): 1) töö väikestes gruppides, 2) IKT kasutamine, 3) projektitöö.I tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus üle 150%II tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus üle 100% III tsoon: kumulatiivne kasutamise sagedus alla100%

Millest sõltub aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine ?

*Tööd väikestes gruppides kasutatakse enam:-humanitaarainete õpetajate ja suurema kogemusega õpetajate poolt-juhul, kui klassikliimat hinnatakse heaksEnesetäiendamine mõju ei avalda*IKT kasutatakse enam suurema kogemusega õpetajate poolt; -konverentsid, tunnivaatlused teistes koolides, uurimistöö mõjutavad positiivselt -kasutatakse enam klassides, kus on enam võõrkeelt kõnelevaid, erivajadustega ja andekaid õpilasi ja kus on parem klassikliima *Projektitööd kasutavad teistest oluliselt vähem matemaatika ja humanitaaria õpetajad ning õpetajad, kes tunnevad, et neil on parem ettevalmistus oma aine pedagoogikas (didaktikas) -tunnivaatlused teistes koolides mõjutavad positiivselt projektitöö rakendamist -klassi suurus mõjub positiivselt/õpilaste arvu suurenedes klassis kasvab projektitöö rakendamise tõenäosus

Eesti Soome TALIS keskmine

Ma arendan välja ja viin ellu oma hindamisviisi

56,1 66,2 67,9

Ma rakendan standardiseeritud teste

32,2 28,0 38,2

Õpilased vastavad klassi ees üksikult 23,2 10,8 48,9

Lisaks hinnetele annan ma õpilaste töö kohta kirjalikku tagasisidet

34,4 25,2 54,5

Ma lasen õpilastel endil oma arengut hinnata

29,027,2

38,1

Ma jälgin õpilasi, kui nad lahendavad konkreetseid ülesandeid, ja annan neile kohe tagasisidet

83,5 76,1 79,7

Hindamispraktikad %, õpetajate osakaal, kes kasutavad sageli+alati

Konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused

Eesti õpetajate konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused on aktiviseerivate praktikatega suhteliselt nõrgalt seotud, sh ei ole seotud IKT kasutamisega

3. Õpetajate koostöö ja tööaeg

3. Õpetajate koostöö(Eesti õpetajate osakaal, kes väitsid, et nad EI OLE neid tegevusi teinud)

Igapäevane teabevahetus ja töö koordineerimine Professionaalne koostöö

Eesti õpetajate professionaalset koostööd soodustavad kõik enesetäiendamise viisid, kõige enam aga mentorlus, uurimistööd ja vaatlusvisiidid

SpainIcelandFranceBrazilFlanders (Belgium)PortugalFinlandCroatiaItalyIsraelSwedenMexicoChileAlberta (Canada)NorwayDenmarkAverageAustraliaMalaysiaCzech RepublicBulgariaEstoniaNetherlandsSerbiaSlovak RepublicAbu Dhabi (United Arab Emirates)SingaporeEngland (United Kingdom)PolandRomaniaLatviaJapanKorea

Õpetajate koostöö: õpetajate osakaal, kes pole kunagi (OECD TALIS 2014):

SpainIcelandFrance

BrazilFlanders (Belgium)

PortugalFinlandCroatia

ItalyIsrael

SwedenMexico

ChileAlberta (Canada)

NorwayDenmarkAverageAustraliaMalaysia

Czech RepublicBulgariaEstonia

NetherlandsSerbia

Slovak RepublicAbu Dhabi (United

Arab Emirates)Singapore

England (United Kingdom)

PolandRomania

LatviaJapanKorea

arutanud õpilaste arengut, vahetanud õpimaterjale, käinud konverentsidel

teinud tunnivaatlust, õpetanud meeskonnas, klassiülest koostööd, ühist enesearendust

Eesti Läti Soome Inglismaa TALIS keskmine

Tööaeg kokku 36,1 36,1 31,6 45,9 38,3Mitu tundi kulus Teil õpetamisele kokku teie viimasel tavalisel koolinädalal tegelik õpetamisele kulunud aeg)

20,9 19,2 20,6 19,6 19,3

Tundide planeerimine või ettevalmistamine koolis või väljaspool kooli

6,9 6,4 4,8 7,8 7,1

Meeskonnatöö ja arutelud kolleegidega koolis 1,9 2,3 1,9 3,3 2,9

Õpilastööde hindamine ja parandamine 4,3 4,6 3,1 6,1 4,9

Õpilaste nõustamine (sisaldab järelevalvet õpilaste tööde üle, virtuaalset nõustamist, karjäärinõustamist ja käitumisraskustega õpilaste nõustamist)

2,1 3,2 1 1,7 2,2

Osalemine kooli juhtimises 0,8 1,0 0,4 2,2 1,6Üldine administratiivtöö (sisaldab suhtlemist, paberitööd ja teisi kontoritööga seotud ülesandeid, mida Te võtate ette oma õpetajatöö raames)

2,3 2,4 1,3 4 2,9

Suhtlemine ja koostöö vanemate või hooldajatega 1,3 1,5 1,2 1,6 1,6

Osalemine õppekavavälistes tegevustes (sh sport ja kultuurilised tegevused pärast kooli)

1,9 2,1 0,6 2,2 2,1

Muud ülesanded 1,5 1,4 1 2,3 2,0 Kogu tööaeg 36,1

Õpetajate tööaja struktuur tüüpilisel nädalal, 60 minutilistes tundides

4. Klassikliima: psühholoogiline ja distsiplinaarne kliima

Klassikliima/psühholoogiline keskkond

Distsiplinaarne kliima klassis (mõõdeti tunniaja jaotuse alusel)

Tunniaja jaotus kolme tegevuse vahel: •Administratiivsed ülesanded•Korra hoidmine •Tegelik aeg õpetamisele ja õppimisele Eesti õpetajad on ühed tublimad õppetunni aja tõhusal kasutamisel, kulutades tunniajast: 6% - administratiivsetele tegevustele9% - korra hoidmisele klassis 84% - õpetamisele ja õppimisele

Eesti õpetajate tunniaja kasutus on tõhus: tegelik aeg õppimisele ja õpetamisele tunnis on suhteliselt suur (OECD TALIS 2014)

Varieeruvus õpetajate praktikate, veendumuste ja koostöö näitajates sõltub valdavalt õpetajate individuaalsetest näitajatest ning kõige vähem koolikeskkonna näitajatestHall-õpetaja individuaalsus; sinine-kool; must-riik (OECD TALIS 2014)

Kokkuvõtteks• Eesti õpetajate enesetõhusus on TALIS riikide foonil pigem madal (alla

TALIS keskmise mitmete näitajate alusel). • Enesetõhusust suurendavad erinevad koostöö viisid (professionaalne

koostöö, koostööga seotud enesearendus, koolisisene klassiülene ühistegevus)

• Õpetajad on rahul oma tööga ja ka oma kooliga, kuid koolis (õpetajad ja koolijuhid) ollakse äärmiselt rahulolematud õpetajaameti staatusega meie ühiskonnas. Miks?

• Õpetajate rahulolu sõltub hindamisest ja tagasisidest, klassi koosseisust ja võimalusest osaleda otsustamises koolis

• Eesti õpetajad rakendavad suhteliselt tagasihoidlikult aktiviseerivaid/õpilasekeskseid praktikaid. Miks?

• Õpetajate koostöö on suure potentsiaaliga ja oluline nii enesetõhususe kui ka rahulolu seisukohalt. Samas teevad õpetajad suhteliselt vähe nn kõrgetasemelist professionaalset koostööd (vastastikused tunnikülastused, mentorlus, klassideülesed ühistegevused jms. ning osalevad vähe koostöistes enesetäiendustegevustes, mille mõju on suurem (vaatlused/vaatluskülastused, uuringud, professionaalne)

Väljakutsed• Õpetajaameti ühiskondlik staatus. Kuigi õpetajad on pigem rahul oma

tööga ja kooliga, kus nad töötavad, on nii õpetajatel kui ka koolijuhtidel arusaam, et ühiskonnas ei peeta seda ametiti auväärseks. Miks? Millised on õpetajaameti professionaliseerumise/kõrgelt tunnustatud elukutseks kujunemise väljavaated?

• Koostöö ja koostöiste enesearendustegevuste toetamine on suure arendusliku potentsiaaliga ja oluline nii enesetõhususe kui ka rahulolu seisukohalt, samas kindlasti ressursimahukam

• Aktiviseerivate praktikate kasutamine. Pole päris selge, miks õpetajad kasutavad suhteliselt vähe aktiviseerivaid praktikaid, kuigi nad on veendunud, et õpilasi peaks pigem ise mõtlema õpetama kui (valmis)teadmisi edastama

• Käitumis- ja õpiraskustega õpilastega toimetulek. Nende kõrge osakaal klassis on suur väljakutse nii õpetajale kui koolile

Küsimused? Tänan!