OECD TALIS 2013 uuringu tulemused

Ülle ÜbiusOECD TALIS Eesti riiklik projektijuht

Teemad

1. Ülevaade TALIS uuringust

2. Õpetajate professionaalne areng

3. Õpetaja enesetõhusus ja tööga rahulolu

4. Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused

5. Õpetajate koostöö

6. Klassikliima/klassikeskkond

7. Koolijuhtimine

8. Kokkuvõte

Ülevaade TALIS uuringust

• Esimene TALIS uuring viidi läbi 2008. a. ning selles uuriti 7.–9. klasside õpetajaid ja koolijuhte 24 riigis.

• TALIS teises uuringus (TALIS 2013) osales 34 riiki.

• Küsitletavateks olid põhikooli ülemise astme õpetajad (kes õpetasid ISCED teisel tasemel) ja koolijuhid nendes koolides, kus uuringus osalevad õpetajad töötasid.

• Igas riigis valiti juhuvalimiga 200 kooli ja igast koolist kuni 20 õpetajat.

Ülevaade TALIS uuringust

• Uuringu jaoks töötati välja eraldi õpetajale ja koolijuhile mõeldud küsimustikud, mille täitmine võttis aega umbes 45-60 minutit.

• Küsimustikke oli võimalik täita e-küsimustikuna või paberkandjal.

• Põhiuuring korraldati 2013. aasta märtsis-mais (põhjapoolkeral).

• Küsimustike tagastamise puhul oli õpetajate nõutav osalus vähemalt 75% igast riigist.

• Kokku osales uuringus 107 655 õpetajat.

Eesti osalejad TALIS 2013 põhiuuringus

• TALIS 2013 põhiuuringu küsimustikele vastas 100% koolijuhte ja 99% õpetajaid.

• Kokku kuulus TALIS 2013 põhiuuringu Eesti lõplikku valimisse:

197 kooli (49% ISCED II tasemel õpet korraldavatest Eesti koolidest),

197 koolijuhti ja

3129 õpetajat (38% ISCED II tasemel õpetatavatest Eesti õpetajatest).

OECD TALIS 2013 uuringus osales kokku 34 riiki

• Austraalia Araabia Ühendemiraadid Belgia

• Brasiilia Bulgaaria Eesti

• Hispaania Holland Horvaatia

• Iisrael Island Itaalia

• Jaapan Kanada Korea

• Küpros Läti Malaisia

• Mehhiko Norra Poola

• Prantsusmaa Portugal Rootsi

• Rumeenia Serbia Singapur

• Slovakkia Soome Taani

• Tšehhi Tšiili Inglismaa

• Ameerika Ühendriigid

Osalemine TALIS 2013 uuringus

• Eestis ja Singapuris osales kõigerohkem õpetajaid TALIS 2013 uuringus- 99% valimisse kuulunud õpetajatest

• Eestis, Singapuris, Poolas, Tšehhis jaRumeenias osales kõige enam kooleuuringus – 100%

TALIS-riikide õpetajad keskmise

vanuse ja naisõpetajate osakaalu

alusel

Eesti õpetajate vanus

• Eesti õpetajate keskmine vanus on 48 eluaastat

• 16% õpetajaskonnast on 60-aastased või vanemad

• Alla 30-aastaseid õpetajaid oli aastal 2008 11%, siis 2013. aastal on neid 7,4%

16

14

13

4

11

4

11

8

6

8

6

7

5

13

6

12

5

5

4

7

22

22

18

17

17

16

15

12

10

15

0 5 10 15 20 25 30

Läti

Eesti

Tšehhi

Jaapan

Poola

Korea

Soome

Inglismaa (Suurbritannia)

Singapur

TALIS-keskmine

Õpetajana töötatud aastate arv, keskmine

Selles koolis õpetajana töötatud aastate arv Õpetajana töötatud aastate arv teistes koolides

Õpilaste – õpetajate suhtarv ja klassi suurus

• Eestis on 7,7 õpilast ühe õpetaja kohta, mis on üks madalamaid. Kõige madalam on Küprosel 7,1

• Kõige kõrgem on Tšiilis 20,4 ja Jaapanis 20,3

• OECD keskmine on 12,4

• Eestis ja Belgias (Flandrias) on keskmine klassi suurus 17,3 õpilast, mis on väikseim

• OECD keskmine on 24,1

• Singapuris on keskmine klassi suurus 35,5 ja Mehhikos 33,0 õpilast, mis on suurim

Professionaalset arengut toetavates tegevustes

osalemine ja nende eest maksmine, %

Austraalia

Brasiilia

Bulgaaria

Tšiili

Horvaatia

Tšehhi

Taani

EESTISoome

Prantsusmaa

Island

Iisrael

Itaalia

Jaapan

Korea

Läti

Malaisia

Mehhiko

Holland

Norra

Poola

Portugal

Rumeenia

Serbia

Singapur

SlovakkiaHispaania

Rootsi

Abu Dhabi (AraabiaÜhendemiraadid)

Alberta (Kanada)

Inglismaa (Suurbritannia)

Flandria (Belgia)

TALIS-keskmine

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

70 75 80 85 90 95 100

Õp

etaj

ate

%, k

es e

i pid

anu

d m

aksm

a ü

heg

i pro

fess

ion

aals

et

aren

gut

toet

ava

tege

vuse

ees

t

Õpetajate %, kes osales mõnes professionaalset arengut toetavas tegevuses viimase 12 kuu jooksul

• OECD prognoosis seda, millised õpetajate või koolidega seotud tegurid võivad mõjutada seda, kas õpetaja on uuringule eelnenud aasta jooksul vähemalt ühest enesetäiendusvormist osa võtnud.Teostasime Eesti andmetel logistilise regressioonanalüüsi. Statistiliselt olulised seosed ilmnevad järgnevas:

naisõpetajatel on suurem tõenäosus osaleda;

õpetajatel, kes töötavad nädalas enam kui 50 tundi on suurem tõenäosus osaleda;

Tallinna ning Tartu koolide õpetajatel on suurem tõenäosus osaleda.

82

51

51

34

31

23

22

19

16

71

37

44

31

19

14

29

18

13

0 20 40 60 80 100

Kursused/töötoad

Osalemine õpetajate võrgustikes, mis on moodustatud

spetsiaalselt õpetajate professionaalseks arenguks

Hariduskonverentsid või -seminarid

Individuaalsed või koostööl põhinevad uuringud Teie

professionaalse huvi valdkonnas

Vaatluskülastused teistesse koolidesse

Täiendkoolituskursused äri-, avalikes, valitsusvälistes

organisatsioonides

Mentorlus ja/või kolleegi töö vaatlemine ning harjutamine

kui osa formaalsest koolikorraldusest

Kvalifikatsiooniprogramm

Vaatluskülastused äri-, avalikesse, valitsusvälistesse

organisatsioonidesse

Professionaalset arengut soodustavad tegevused, milles

õpetajad on viimase 12. kuu jooksul osa võtnud, %

Eesti

TALIS-keskmine

80

80

71

69

63

50

47

47

37

37

24

22

20

10

93

85

83

88

84

78

84

84

77

85

84

78

79

73

0 20 40 60 80 100

Teadmised ja arusaamine minu õpetatava(te) aine(te) kohta

Teadmised õppekavast

Õpilaste hindamisega seonduvad tegevused

Pedagoogiline kompetents minu õpetatava(te) aine(te) vallas

Õpetamiseks vajalikud IKT-alased oskused

Õpilaste käitumine ja klassi haldamine

Uued tehnoloogiad töökohas

Aineüleste oskuste õpetamine

Hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine

Individuaalne õppimine

Ametiüleste oskuste arendamine tulevase töö ja õpingute

jaoks

Õpetamine mitmekultuurilises või mitmekeelses keskkonnas

Õpilaste karjäärinõustamine

Koolijuhtimine ja administreerimine

Professionaalset arengut toetavate tegevuste sisu ja

positiivne mõju, %

Osa võtnud õpetajate % Keskmine või suur positiivne mõju

Välismaal viibimine õpetajakarjääri jooksul või seoses

õpetajahariduse omandamise/õpingutega, %

46

40

31

26

15

60

37

40

23

13

31

69

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Jah, õpetajana minu kooli või piirkonna koolipoolt korraldatuna

Jah, iseenda initsiatiivil

Jah, õpetajana ELi programmi raames (ntComenius)

Jah, õpetajana regionaalse või riiklikuprogrammi raames

Jah, üliõpilasena osana minuõpetajaharidusest

Ei ole

Eesti TALIS-keskmine

Õpetajakarjääri jooksul või seoses õpetajahariduse omandamise/õpingutega välismaal

viibinud õpetajate välismaakülastuse eesmärgid; õpetajad, kes on välismaal viibinud, %

55

43

39

29

20

6

30

34

33

36

27

21

11

29

0 10 20 30 40 50 60

Välismaa koolidega kontakti loomine

Õpilaste väliskülastusega kaasa minemine

Õpetamine kui osa Teie õpetajaharidusest

Keele õppimine

Õpetamine

Teise õppeaine õppimine

Muu

Eesti TALIS-keskmine

Eesti õpetajate tunnetatud vajadus (väga vajalik)

enesetäiendamise järele aastate võrdluses

28

28

23

10

5

24

20

12

9

4

0 5 10 15 20 25 30 35 40

Õpetamiseks vajalikud info- jakommunikatsiooni-…

Hariduslike erivajadustega õpilasteõpetamine

Teadmised ja arusaam minuõpetatava(te) aine(te) kohta

Õpetamine mitmekultuurilises võimitmekeelses keskkonnas

Koolijuhtimine ja administreerimine

2008 2013

Õpetajate tunnetatud vajadus (vägavajalik) enesetäiendamise järele, %

VanusgruppKuni 29-a 30-49-a 50+

Õpetamiseks vajalikud IKT oskused 16,2 24,5 25,0

Uued tehnoloogiad töökohas 15,8 21,8 20,9

Hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamine

27,4 22,5 15,9

Õpilaste käitumine ja klassi haldamine 33,2 17,9 13,1

Aineüleste oskuste õpetamine (nt probleemide lahendamine, õppima õppimine)

22,8 17,3 11,0

Õpilaste hindamisega seonduvad tegevused 19,6 14,5 12,4

Teadmised õppekavast 13,9 12,8 12,5

Pedagoogilised oskused õpetatava(te) aine(te) osas

19,2 14,6 8,4

Teadmised ja arusaam õpetatava(te) aine(te) kohta

10,6 13,9 9,4

Individuaalne õppimine 13,2 10,0 9,4

Õpetamine mitmekultuurilises või mitmekeelses keskkonnas

16,2 9,5 7,9

Ametiüleste oskuste arendamine tulevase töö ja õpingute jaoks

19,4 9,0 5,2

Õpilaste karjäärinõustamine 9,2 8,3 7,4Koolijuhtimine ja administreerimine 8,8 3,9 2,3

Õpetajatöö hindamis- ja tagasisidesüsteemide roll õpetajate

hinnanguil (nõustub/täiesti nõustub), %

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Mala

isia

Sin

gapur

Poola

Bulg

aaria

Läti

Rum

eenia

Tšehhi

Tšiili

Abu D

habi (A

raabia

Ühendem

iraadid

)

Kore

a

Slo

vakkia

Eesti

Inglism

aa (

Suurb

rita

nnia

)

TALIS

-keskm

ine

Jaapan

Roots

i

Mehhik

o

Austr

aalia

Itaalia

Serb

ia

Alb

ert

a (

Kanada)

Iisra

el

Horv

aatia

Soom

e

Holland

Taani

Bra

siilia

Port

ugal

Isla

nd

His

paania

Fla

ndria (

Belg

ia)

Norr

a

Pra

nts

usm

aa

Kõige tulemuslikumalt töötavad õpetajad saavad suurimat rahalist või mitterahalist tasu

Õpetajate tööd hinnatakse ja tagasisidestatakse peamiselt administratiivsete formaalsuste täitmiseks

Õpetajate töö hindamine ja tagasisidestamine selles koolis mõjutab vähe nende tööd klassis

80

52

46

28

6

7

92

98

75

92

69

2

0 20 40 60 80 100

Kooli juhtkonna liige/liikmed

Kooli direktor

Teised õpetajad

Koolivälised isikud võiametkonnad

Määratud mentorid

Ei ole kunagi tagasisidetsaanud

Õpetajate tagasiside allikad

(õpetajate vs direktorite hinnangud), %

Õpetajate hinnangud Direktorite hinnangud

99

99

98

96

97

89

62

89

72

71

70

73

0 20 40 60 80 100

Lapsevanemate või hooldajate poolt

antava tagasiside arutamine

Tundide külastamine vaatlemiseks

Õpilaste hinnete analüüsimine

Õpetajate tööga seotud

enesehinnangute arutamine

Õpilaste küsitlemine õpetamise kohta

Õpetaja õpetamisalaste teadmiste

hindamine

Meetodid, millega formaalselt õpetajatööd hinnatakse

(direktorite hinangud vs õpetajate hinnangud), %

Direktorite hinnangud Õpetajate hinnangud

64

43

38

28

30

57

47

43

43

33

0 20 40 60 80 100

Selles koolis on õpetajate tarvis koostatudarengu- või koolituskava, et parandada

nende tööd õpetajana

Õpetajate töö hindamine ja

tagasisidestamine selles koolis mõjutab

vähe nende tööd klassis

Kõige tulemuslikumalt töötavad õpetajad

saavad suurimat rahalist või mitterahalist

tasu

Õpetajate tööd hinnatakse ja

tagasisidestatakse peamiselt

administratiivsete formaalsuste täitmiseks

Õpetajatele antakse tagasisidet nende

põhjaliku hindamise tulemusena

Õpetajatöö hindamis- ja tagasisidesüsteemide mõju

(õpetajate hinnangud: nõustub (täiesti)), %

2008 2013

Klassikliima/klassikeskkond

Tunniaja jaotus kolme tegevuse vahel:

• Administratiivsed ülesanded

• Korra hoidmine

• Tegelik aeg õpetamisele ja õppimisele

Eesti õpetajad on ühed tublimad õppetunni aja tõhusal kasutamisel, kulutades tunniajast:

6% - administratiivsetele tegevustele

9% - korra hoidmisele klassis

84% - õpetamisele ja õppimisele

Õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete võrdlus 2008 ja 2013 aastal

• 2013 a. väidab 91,8% õpetajaid Eestis, et enamikkuselle kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad(2008 a. – 84,3%).

• OECD keskmine 2008 a. – 90%, 2013 a. – 91,8%

• 2013 a. väidavad Eesti õpetajad enam kui 2008 a., et:

- selles koolis saavad õpetajad ja õpilased tavaliseltüksteisega hästi läbi (2008 a. – 92,3%, 2013 a. – 96,4%)

- enamik selle kooli õpetajaid usub, et õpilaste heaolu ontähtis (2008 a. – 93,8%, 2013 a. – 96,9%)

- kui selle kooli õpilane vajab lisaabi, siis kool võimaldabtalle seda (2008 a. – 95,7%, 2013 a. – 97,4%)

92

94

84

96

98

96

97

92

97

75 80 85 90 95 100

Selles koolis saavad õpetajad ja õpilased

tavaliselt üksteisega hästi läbi (õpetajate

hinnang)

Enamik selle kooli õpetajaid usub, et õpilasteheaolu on tähtis (õpetajate hinnang)

Enamikku selle kooli õpetajaid huvitab, mida

õpilased arvavad (õpetajate hinnang)

Kui selle kooli õpilane vajab lisaabi, siis kool

võimaldab talle seda (õpetajate hinnang)

Suhted õpetajate ja õpilaste vahel on head

(direktorite hinnang)

Koolikliima - õpilaste-õpetajate suhted, %

Eesti 2008 Eesti 2013

95

75

89

93

84

87

75

93

93

90

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Kooli töötajaskond jagab ühiseid vaateid

õpetamisele ja õppimisele

Kool ja kohalik kogukond teevad tihedatkoostööd

Kooli töötajaskond arutleb avatult ettetulevate

raskuste üle

Kolleegid respekteerivad vastastikku üksteise

ideid

Valitseb edu jagamise kultuur

Professionaalne kliima direktorite hinnanguil, %

Eesti TALIS-keskmine

61

51

50

49

35

33

29

13

13

48

26

38

47

38

37

29

19

30

0 20 40 60 80 100

Erivajadustega õpilaste õpetamiseks vajalike

oskustega õpetajate puudus

Õppematerjalide (nt õpikute) vähesus või nende

mittevastavus õppetöö vajadustele

Kvalifitseeritud ja/või tulemuslikult töötavate

õpetajate puudus

Õpetamist toetava personali vähesus

Arvutite vähesus või nende mittevastavus

õppetöö vajadustele

Arvutitarkvara vähesus või mittevastavus õppetöö

vajadustele

Raamatukogus olevate materjalide vähesus või

nende sobimatus õppetöö vajadustega

Kutseõpetajate puudus

Ebapiisav internetiühendus

Kooli ressursid, mis piiravad direktorite hinnangul võimalusi hästi õpetada, %

Eesti

TALIS-keskmine

Enesetõhusus: Eesti õpetajad hindavad oma enesetõhusust klassi juhtimisel

suhteliselt madalaks, kuigi on ühed parimad klassikorra

hoidmisel (%, üsna palju+palju)

Eesti Soome TALIS kesk.

*Enesetõhusus klassi juhtimisel

Talitsen segavat käitumist klassis 76,7 86,3 87,0

Teen oma ootused õpilaste käitumise suhtes selgeks 86,9 92,7 91,3

Tagan tunnireeglite järgimise õpilaste poolt 83,5 86,6 89,4

Rahustan maha õpilase, kes on segav või lärmakas 73,9 77,1 84,8

*Enesetõhusus õpetamisel

Töötan oma õpilaste jaoks välja head küsimused 74,4 90,1 87,4

Kasutan mitmekesiseid hindamisstrateegiaid 72,3 64,2 81,9

Pakun alternatiivseid selgitusi näiteks siis, kui õpilased

on segaduses

78,6 76,9 92,0

Rakendan tunnis alternatiivseid õpetamisstrateegiaid! 59,8 68,2 77,4

*Enesetõhusus õpilaste juhendamisel ja motiveerimisel

Panen õpilased uskuma, et nad võivad koolitöid hästi

sooritada

81,3 86,6 85,8

Aitan õpilasi, et nad väärtustaksid õppimist 86,0 77,3 80,7

Motiveerin õpilasi, kellel on vähe huvi koolitööde vastu 75,0 60,4 70,0

Aitan õpilastel kriitiliselt mõelda 74,8 72,8 80,3

Millest enesetõhusus sõltub?

Suurendab enesetõhusust Kahandab enesetõhusust

Õpetajate koostöö Meesõpetajate enesetõhusus on oluliselt madalam

Tagasiside õpilaste käitumise ja klassi haldamise kohta

Konstruktivistlikud uskumused

Ühised erinevate klasside ja vanusegruppide ülesed tegevused

Osalemine koostöises professionaalses õppimises

Eesti õpetajad on rahul oma tööga üldiselt ja oma kooliga, kuid rahulolematud

õpetajaameti staatusega meie ühiskonnas

Eesti Soome TALIS

keskmine

Õpetajaameti eelised on selgelt

kaalukamad puudustest

% 69,3 95,3 77,4

Kui ma saaksin uuesti otsustada, valiksin

ikkagi õpetaja töö/ameti

% 70,3 85,3 77,6

Kahetsen, et otsustasin saada õpetajaks % 10,2 5,0 9,5

Ma mõtlen, et kas oleks olnud parem

valida mõni teine amet

% 37,0 27,5 31,6

Leian, et õpetaja amet on ühiskonnas

väärtustatud

% 13,7 58,6 30,9

Vahetaksin võimaluse korral kooli % 15,7 16,2 21,2

Naudin töötamist selles koolis % 80,7 90,8 89,7

Soovitaksin oma kooli kui head kohta

töötamiseks

% 79,9 87,5 84,0

Olen rahul oma töötulemustega selles

koolis

% 88,6 95,0 92,6

Üldiselt olen oma tööga rahul % 90,0 91,0 91,2

14% meie õpetajatest tunneb, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud, kuid 86% arvab pigem vastupidist

„Leian, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud“ , % (täiesti nõustun+nõustun)

Õpetajad Koolijuhid

Eesti 14 12

TALIS keskmine 31 44

Koolijuhtide tööga rahulolu kooli õppekeele lõikes (%)

2%

9%

9%

79%

83%

86%

92%

96%

96%

5%

24%

0%

76%

85%

90%

90%

95%

100%

0%

26%

0%

94%

100%

94%

100%

100%

94%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Kahetsen, et otsustasin saadakoolidirektoriks.

Leian, et õpetaja amet on ühiskonnasväärtustatud.**

Vahetaksin võimaluse korral kooli.

Selle ameti eelised on selgelt kaalukamadpuudustest.*

Kui ma saaksin uuesti otsustada, valiksinikkagi selle töö/ameti.

Olen rahul oma töötulemustega selleskoolis.

Naudin töötamist selles koolis.

Soovitaksin oma kooli kui head kohtatöötamiseks.

Üldiselt olen oma tööga rahul.

Koolijuhi tööga rahulolu (Täiesti nõustun/nõustun)

Eesti/vene Vene Eesti

Õpetajate tööga rahulolu kooli õppekeele lõikes (%)

8%

9%

14%

18%

38%

69%

70%

80%

89%

92%

17%

28%

18%

12%

35%

71%

71%

84%

84%

86%

19%

24%

21%

12%

36%

68%

70%

76%

88%

82%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Kahetsen, et otsustasin saada õpetajaks.

Leian, et õpetaja amet on ühiskonnasväärtustatud.

Vahetaksin võimaluse korral kooli.

Naudin töötamist selles koolis.

Ma mõtlen, et kas oleks olnud parem validamõni teine amet.

Õpetajaameti eelised on selgelt kaalukamadpuudustest.

Kui ma saaksin uuesti otsustada, valiksinikkagi õpetaja töö/ameti.

Soovitaksin oma kooli kui head kohtatöötamiseks.

Olen rahul oma töötulemustega selleskoolis.

Üldiselt olen oma tööga rahul.

Õpetajate tööga rahulolu (täiesti nõustun/nõustun)

eesti/vene vene eesti

Millest rahulolu sõltub?

Suurendab rahulolu Vähendab rahulolu

Akadeemiliselt andekate õpilaste suur osakaal klassis (üle 10%)

Õpiraskustega õpilaste suur osakaal

klassis (üle 10%)

Õpetajate ja õpilaste head suhted Käitumisraskustega õpilaste suur

osakaal klassis (üle 10%)

Osalemine mentorluses, tunnivaatlustes, juhendamises osana kooli töökorraldusest

Tunnustus ja tagasiside peamiseltadministratiivsete nõudmiste pärast

Tagasiside õpilaste küsitlustest

Tagasiside, mis järgnes õpilaste testitulemuste analüüsile

Tagasiside puhul peeti õpilaste käitumist ja klassi haldamist oluliseks

Tagasiside puhul peeti õpetamisalaseid teadmisi ja arusaamu oluliseks

Õpetamine meeskonnana samas klassis

Osalemine koostöises professionaalses õppimises

Koolipere võimalus osaleda otsustamises

Õpetamispraktikad ja pedagoogilised veendumused

• TALIS kontseptsioon eeldab, et aktiviseerivadõpetamispraktikad (õppija aktiivsus on keskne) jakonstruktivistlikud pedagoogilised veendumusedtoetavad elus hakkamasaamiseks/tulevikuprobleemide lahendamiseks vajalike oskuste japädevuste arengut

• Kolm praktikat, mida TALIS uuringus on käsitletud kui aktiivseid praktikaid:

1. Õpilased töötavad väikestes rühmades, et lahendada ühiselt probleem või ülesanne

2. Õpilased töötavad projektide kallal, mille teostamiseks kulub vähemalt üks nädal

3. Õpilased kasutavad IKT vahendeid projektide või klassitöö jaoks

Eesti õpetajad kasutavad aktiviseerivaid

praktikaid suhteliselt vähe

(%, sageli + peaaegu kõikides tundides)

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

Ma teen kokkuvõtte hiljuti õpitu sisust

Kontrollin õpilaste töövihikuid või kodutöid

Lasen õpilastel praktiseerida sarnaseid ülesandeid,

kuni ma tean, et kõik õpilased on mõistnud

õppeaine sisu

Annan ülesandeid, mis näitavad, miks uus

teadmine või oskus on vajalik igapäevaelu või töö

jaoks

Annan erinevaid ülesandeid õpiraskustega

õpilastele ja/või neile, kes kiiremini edasi jõuavad

Õpilased töötavad väikestes rühmades, et

lahendada ühiselt probleem või ülesanne

Õpilased kasutavad IKT (info-ja

kommunikatsiooni-tehnoloogia) vahendeid

projektide või klassi töö jaoks

Õpilased töötavad projektide kallal, mille

teostamiseks kulub vähemalt üks nädal

TALIS keskmine

Soome

Eesti

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Ab

u D

hab

i (U

nit

ed

Arab

…

Mexic

o

Ch

ile

Norw

ay

Den

mark

Au

str

ali

a

Alb

erta

(C

an

ad

a)

Brazil

En

gla

nd

(U

nit

ed

Kin

gd

om

)

Sw

ed

en

Mala

ysia

Averag

e

Neth

erla

nd

s

Slo

vak R

ep

ub

lic

Po

rtu

gal

Ro

man

ia

Bu

lgaria

Icela

nd

Sp

ain

Po

lan

d

Ita

ly

Latv

ia

Sin

gap

ore

Czech

Rep

ub

lic

Fran

ce

Esto

nia

Fla

nd

ers (

Belg

ium

)

Serb

ia

Israel

Ko

rea

Fin

lan

d

Cro

ati

a

Jap

an

Small

Groups

ICT

Projects

longer

than 1

week

Aktiviseerivate õpetamispraktikate kasutamine TALIS riikides:

1) töö väikestes gruppides,

2) IKT kasutamine,

3) projektitöö.

Millest sõltub aktiviseerivate

õpetamispraktikate kasutamine ?

*Tööd väikestes gruppides kasutatakse enam:

-humanitaarainete õpetajate ja suurema kogemusega õpetajate poolt

-juhul, kui klassikliimat hinnatakse heaks

-enesetäiendamine mõju ei avalda

*IKT-d kasutatakse enam:

-suurema kogemusega õpetajate poolt;

-kursustel ja töötubades osalemine ei mõjuta positiivselt;

-konverentsid, tunnivaatlused teistes koolides, uurimistöö mõjutavad positiivselt

-kasutatakse rohkem klassides, kus on enam võõrkeelt kõnelevaid, erivajadustega ja andekaid õpilasi ja kus on parem klassikliima

*Projektitööd kasutavad teistest oluliselt vähem matemaatika ja humanitaarainete õpetajad ning õpetajad, kes tunnevad, et neil on parem ettevalmistus oma aine pedagoogikas (didaktikas)

-tunnivaatlused teistes koolides mõjutavad positiivselt projektitöö rakendamist

-klassi suurus mõjutab positiivselt

Eesti Soome TALIS

keskmine

Ma arendan välja ja viin ellu oma

hindamisviisi

56,1 66,2 67,9

Ma rakendan standardiseeritud

teste

32,2 28,0 38,2

Õpilased vastavad klassi ees

üksikult

23,2 10,8 48,9

Lisaks hinnetele annan ma õpilaste

töö kohta kirjalikku tagasisidet

34,4 25,2 54,5

Ma lasen õpilastel endil oma

arengut hinnata29,0

27,238,1

Ma jälgin õpilasi, kui nad

lahendavad konkreetseid

ülesandeid, ja annan neile kohe

tagasisidet

83,5 76,1 79,7

Hindamispraktikad %, õpetajate osakaal, kes kasutavad sageli+alati

Konstruktivistlikud pedagoogilised

veendumused

Eesti õpetajate konstruktivistlikud pedagoogilised veendumused on aktiviseerivate praktikatega suhteliselt nõrgalt seotud, sh ei ole seotud IKT kasutamisega.

0,0 10,0 20,0 30,0 40,0 50,0 60,0 70,0 80,0 90,0 100,0

Minu roll õpetajana on toetada õpilaste endauurimistegevust.

Kõige paremini õpivad õpilased siis, kui nadlahendavad probleeme iseseisvalt.

Õpilastele peaks andma võimaluse mõteldapraktiliste probleemide lahenduste üle, enne

kui õpetaja näitab, mil viisil neid lahendatakse.

Mõtlemine ja järelduste tegemine on tähtsamkui õppekava konkreetne ainesisu.

TALIS keskmine

Eesti

Õpetajate koostöö(Eesti õpetajate osakaal, kes väitsid, et nad

EI OLE neid tegevusi kunagi teinud)

Igapäevane teabevahetus ja töö koordineerimine

Professionaalne koostöö

Eesti õpetajate professionaalset koostööd soodustavad kõik enese-täiendamise viisid, kõige enam aga mentorlus, uurimistööd ja vaatlusvisiidid

Pole

kunagi

teinud,

%

Arutlete kolleegidega teatud

õpilaste õppeedukuse üle

0,7

Osalete meeskonna

nõupidamistel

2,3

Teete koostööd teiste selle

kooli õpetajatega tagamaks,

et õpilaste õppeedukust

hinnataks ühtsete

standardite alusel

6,9

Vahetate kolleegidega

õppemetoodilisi materjale

7

Pole

kunagi

teinud,

%

Külastate kolleegide tunde

ning annate neile

tagasisidet

32,9

Õpetate ühtse meeskonnana

samas klassis

31,7

Osalete erinevate klasside

ja vanuserühmade

vahelistes ühistegevustes

(nt projektid)

10,6

Osalete koostööl põhinevas

professionaalses

enesearenduses

6,1

Spain

Iceland

France

Brazil

Flanders (Belgium)

Portugal

Finland

Croatia

Italy

Israel

Sweden

Mexico

Chile

Alberta (Canada)

Norway

Denmark

Average

Australia

Malaysia

Czech Republic

Bulgaria

Estonia

Netherlands

Serbia

Slovak Republic

Abu Dhabi (United Arab

Emirates)

Singapore

England (United

Kingdom)

Poland

Romania

Latvia

Japan

Korea

Õpetajate koostöö: õpetajate osakaal, kes pole kunagi:

Spain

Iceland

France

Brazil

Flanders (Belgium)

Portugal

Finland

Croatia

Italy

Israel

Sweden

Mexico

Chile

Alberta (Canada)

Norway

Denmark

Average

Australia

Malaysia

Czech Republic

Bulgaria

Estonia

Netherlands

Serbia

Slovak Republic

Abu Dhabi (United

Arab Emirates)

Singapore

England (United

Kingdom)

Poland

Romania

Latvia

Japan

Korea

arutanud õpilaste arengut, vahetanud õpimaterjale, käinud konverentsidel

teinud tunnivaatlust, õpetanud meeskonnas, klassiülest koostööd, ühist enesearendust

Enesetäiendamise viiside ja kahe koostöövormi vaheline seos

Enesetäiendamise vormid Professionaalne

koostöö

Igapäevane

teabevahetus ja

töö

koordineerimine

Osalemine kursustel/töötubades 0,3 0,29

Osalemine konverentsidel või seminaridel 0,33 0,18

vaatlusvisiidid teistesse koolidesse 0,38 0,19

kvalifikatsioonitõstmise programmid

Osalus õpetajate enesearendamise võrgustikes 0,26 0,19

Individuaalne või koostööl põhinev uurimistöö

professionaalse huvi valdkonnas

0,40 0,23

Mentorlus või kolleegide juhendamine 0,65 0,36

Kooli koostöökultuur 0,29 0,26

Lahtrites toodud regressioonkordajad on statistiliselt olulised.

Enesetäiendamise viiside ja kahekoostöövormi vaheline seos

• TALIS riikide, sh ka Eesti puhul, olid seosed koostöö ja enesearengu pea kõikide vormide vahel positiivsed.

• Kõige tugevama positiivse mõjuga õpetajate koostööle (sh koostöö mõlemale aspektile) Eesti puhul on kolm enesetäiendamise viisi:

• individuaalne või koostööl põhinev uurimistöö,

• mentorlus/kolleegide juhendamine ja

• vaatlusvisiidid teistesse koolidesse.

• Seega õpetajate koostöö tugevdamiseks on vaja toetada neid nimetatud enesetäiendamise viise.

Varieeruvus õpetajate praktikate, veendumuste ja koostöö näitajates

• TALIS 2014 rahvusvahelises aruandes analüüsiti, millest tuleneb variatiivsus õpetajate pedagoogilistes veendumustes.

• Sarnaselt õpetamispraktikatega selgus, et:

• valdav osa varieeruvusest (87%) tuleneb õpetajate vahelistest individuaalsetest erinevustest,

• 12% riikidevahelistest erinevustest ja

• 2% on seotud kooli iseloomustavate näitajatega.

• See tähendab, et koolikultuur, seal valitsevad arusaamad ja riiki iseloomustavad näitajad ei muuda/kujunda eriti õpetajate pedagoogilisi veendumusi.

• Kord juba õpetajahariduses või eelneva elukogemuse alusel kujunenud pedagoogilised veendumused on suhteliselt stabiilsed (OECD2014: 163-164)

Varieeruvus õpetajate praktikate, veendumuste ja koostöö näitajates sõltub

valdavalt õpetajate individuaalsetest näitajatest

ning kõige vähem koolikeskkonna näitajatest

Hall-õpetaja individuaalsus; sinine-kool; must-riik

TALIS uuringus osalenud Eesti koolijuhtide portree

Eesti TALIS

keskmine

Vanus/ keskmine vanus 52.2 51.5

Naissoost koolijuhid (%) 60.2 49.4

Haridustase (doktorikraadiga koolijuhid)

(%)

1.5 3.2

Juhtimiskoolitus/ tugev juhtimiskoolitus

formaalhariduse raames

86.2 67,1

Töökogemus/ koolijuhina töötanud vähem

kui 3 aastat (%)

19.3 20.0

Töökogemus/ koolijuhina töötanud üle 20

aasta (%)

23.3 9.0

Keskmine töökogemus koolijuhina 12.1 8.9

Keskmine töökogemus õpetajana 22.4 20.7

Juhtimiskoolitus formaal-hariduse raames

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Jaapan

Kore

aSin

gapur

Eesti

Tšiili

Holland

Abu D

habi…

Alb

ert

a (

Kanada)

Roots

iRum

eenia

Mala

isia

Bra

siilia

Isla

nd

Mehhik

oBulg

aaria

Läti

Fla

am

i (B

elg

ia)

Soom

eKeskm

ine

Norr

aIt

aaalia

Pra

nts

usm

aa

Slo

vakkia

Vabaru

uk

Isra

el

Austr

aalia

Inglism

aa (

Suurb

rita

nnia

)H

ispaania

Tšehhi Vabariik

Taani

Poola

Port

ugal

Serb

iaH

orv

aatia

Juhtimiskoolituspuudub

Nõrkjuhtimiskoolituse

tase

Keskminejuhtimiskoolitusetase

Tugev

juhtimiskoolitusetase

Koolijuhi koormus ja õpetamisfunktsioon töös

69,563,2

25,2 28,7

0

20,3

62,4

25,4 34,9

71,1 67

97,6

71,4

35,4

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Osakoormus koos

õpetamiskohustusega

Osakoormus ilma

õpetamiskohustuseta

Täiskoormus koosõpetamiskohustusega

Täiskoormus ilmaõpetamiskohustuseta

Koolijuhi ajakasutus (Palju aega kulub keskmiselt õ.a.-s järgmistele tegevustele?) (%)

47,3 42,847,9

39,750,2

42 41,3

16,921,2

18,4

17,1

21,5

22,9 21,4

14,4 15,8 13,9

17,4

10,315 14,9

9,2 9,7 10,213

8,4 10,5 11,2

7,7 6,3 5,5 8,1 4,9 6,7 7,14,5 4,4 4,1 4,6 4,7 2,9 4,1

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%Ee

sti

UK

Soo

me

Läti

Tseh

hi

Po

ola

TALI

S ke

skm

ine

Muu

Suhtlemine kohaliku võiregionaalse kogukonna, ettevõteteja tööstusega

Suhtlemine vanemate võihooldajatega

Suhtlemine õpilastega

Õppekavaga ja õpetamisegaseotud ülesanded ja -kohtumised

Koolisisesed administratiiv- jajuhtimisülesanded ja -kohtumised

Koolijuhi töövaldkonnad(Palun märkige, kui sageli olete Te viimase

12 kuu jooksul teinud järgmist! (sageli + väga sageli)

7

19

36

41

41

43

52

53

62

49

47

61

68

64

66

69

76

62

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Külastasin tunde jälgimise eesmärgil

Lahendasin tunniplaaniga seotud probleeme

Kontrollisin võimalikke eksimusi ja vigu kooli

juhtimisprotseduurides ja –aruannetes

Tegin õpetajatega koostööd, lahendamaks tundidesdistsipliiniprobleeme

Võtsin kasutusele meetmeid, toetamaks õpetajatekoostööd uute õpetamispraktikate…

Andsin vanematele või hooldajatele informatsioonikooli ja õpilaste tulemustest

Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, et õpetajadparandavad oma õpetamisoskusi

Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, et õpetajadvõtavad endale vastutuse oma õpilaste…

Tegin koostööd teiste koolide direktoritega

TALIS keskmine Eesti

Koolijuhtide professionaalne enesetäiendamine (Kas olete viimase 12 kuu jooksul osalenud …?

Eesti UK Soome Läti Tšehhi Poola TALIS

keskmine

Professionaalsed

võrgustikud,

mentorlus või

uuringud

54.1 78.7 48.1 53.6 28.1 31.2 51.1

Kursused,

konverentsid või

vaatluskülastused

93.3 94.4 87.7 98.0 82.2 95.6 83.4

Muu 48.0 26.1 36.2 52.2 33.7 51.2 33.5

Ei ole osalenud 5.1 3.2 8.3 0.7 13.4 0.7 9.5

Koolijuhtide professionaalset arengut takistavad barjäärid (Täiesti nõustun + nõustun)

13,3

7,2

20,7

35,4

43,1

22,4

29,9

5,6

7,1

9,2

9,7

14,8

16,3

22,5

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Mul ei ole aega perekondlike kohustuste tõttu

Ma ei vasta esitatavatele nõuetele (nt kvalifikatsioon,kogemus, staaž)

Puudub tööandja toetus

Mul puudub stiimul nendes tegevustes osalemiseks

Professionaalset arengut toetav tegevus ei sobi mutöögraafikuga

Ei pakuta asjakohast koolitust või muudprofessionaalset arengut toetavat tegevust

Professionaalset arengut toetav tegevus on liigakallis, ma ei saa seda endale lubada

Eesti TALIS keskmine

Koolijuhi efektiivsust direktorina takistavad tegurid

(Väga palju + teataval määral (%))

30

33

38

42

50

49

72

69

79

22

30

34

43

52

53

67

85

89

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

Vähesed võimalused minuprofessionaalseks arenguks

Vähene juhtimise jagamine teistelekooli töötajatele

Õpetajate puudumised

Vähesed võimalused õpetajateprofessionaalseks arenguks

Lapsevanemate ja hooldajate väheneosalus ja toetus

Õpetajate karjääripõhine palgasüsteem

Liigne töökoormus ja kohustusterohkus minu töös

Valitsusregulatsioonid ja -poliitikad

Ebapiisav eelarve ja ressursipuudus

Eesti

TALIS

Õppekasvatustööd toetav juhtimisstiil

Moodustati õppekasvatustööd toetava juhtimisstiili indeks 3 küsimuse baasilt. Koolijuhtidelt küsiti kui sageli on nad viimase 12 kuu jooksul tegelenud järgmiste tegevustega (harva või mitte kunagi/ mõnikord/ sageli/väga sageli):

• Võtsin kasutusele meetmeid, toetamaks õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate väljaarendamiseks.

• Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, et õpetajad parandavad oma õpetamisoskusi

• Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, et õpetajad võtavad endale vastutuse oma õpilaste õppimistulemuste eest.

38,4%

50,3%

50,9%

70,7%

65,9%

59,5%

32,3%

67,7%

53,1%

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%

Võtsin kasutusele meetmeid, toetamaksõpetajate koostööd uute

õpetamispraktikate

väljaarendamiseks.**

Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, etõpetajad võtavad endale vastutuse oma

õpilaste õppimistulemuste eest.**

Võtsin ette tegevusi kindlustamaks, et

õpetajad parandavad omaõpetamisoskusi.

Õppekasvatustööd toetav juhtimisstiil

(Väga sageli + sageli)

Eesti/vene Vene Eesti

Detsentraliseeritud juhtimisstiil

Moodustati detsentraliseeritud juhtimisstiili indeks 3 tunnuse baasilt. „Mil määral nõustute või ei nõustu alljärgnevate väidetega selle kooli kohta“ (üldse ei nõustu, ei nõustu, nõustun, täiesti nõustun)

• Kool pakub töötajatele võimalust aktiivselt osaleda kooli puudutavates otsustes.

• Kool pakub vanematele või hooldajatele võimalust aktiivselt osaleda kooli puudutavates otsustes.

• Kool pakub õpilastele võimalust aktiivselt osaleda kooli puudutavates otsustes.

Detsentraliseeritud juhtimisstiil (Täiesti nõustun/nõustun)

90,2%

93,8%

100,0%

95,1%

95,1%

100,0%

93,5%

100,0%

100,0%

0,0% 10,0% 20,0% 30,0% 40,0% 50,0% 60,0% 70,0% 80,0% 90,0% 100,0%

Kool pakub õpilastele võimalust aktiivseltosaleda kooli puudutavates otsustes.

Kool pakub vanematele või hooldajatelevõimalust aktiivselt osaleda kooli puudutavates

otsustes.

Kool pakub töötajatele võimalust aktiivseltosaleda kooli puudutavates otsustes.

Eesti/vene Vene Eesti

Jagatud vastutus juhtimisülesannetes- Eesti ja TALIS riikide koolijuhid (%)

33

36

36

51

54

56

64

68

69

75

75

14

30

35

37

45

18

39

47

52

61

52

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Esialgse palga määramine tööleasuvatele

õpetajatele

Õpetajate vallandamine

Õppeaine sisu määramine

Õpilaste kooli vastuvõtmine

Otsustamine, mis õppematerjalid kasutusele

võtta

Õpetajate palgatõusu määramine

Töölevõetavate õpetajate valimine

Eelarveraha jaotamine koolis

Õpilaste hindamispõhimõtete kindlaksmääramine

Õpilaste distsipliiniga seotud põhimõtete ja

protseduuride kehtestamine

Otsustamine, mis aineid koolis õpetada

TALIS riikide koolijuhid

Eesti koolijuhid

Jagatud vastutus juhtimisülesannetes

• Võib näha, et võrreldes TALIS riikide keskmisega rakendavad Eesti koolijuhid juhtimisülesannetes mõnevõrra enam vastutuse jagamist.

• Mitmete juhtimisülesannete puhul (nt. otsustamine, mis aineid koolis õpetada, õpilaste hindamispõhimõtete kindlaksmääramine) võimaldab kõrgeid tulemusi seletada see, et Eesti koolis on nad ajalooliselt olnud pigem eelkõige õppealajuhataja ülesanneteks, mis otsustatakse koostöös koolijuhiga.

• Ka eelarverahade jaotamisel, õpetajate töölevõtmisel ning palgatõusu määramine toimub koostöös teiste osapooltega. Kõige suurem erinevus ilmnebki õpetajate palgatõusu määramise puhul, mis on TALIS riikides sagedamini koolijuhi ainuisikuliseks pädevusvaldkonnaks kui Eesti tulemuste puhul ilmneb.

Õppekasvatustööd toetav ja detsentraliseeritud juhtimisstiil

(reg. analüüs) seoste tabel (Eesti andmed)

Õppekasvatustööd

toetav juhtimisstiil

Detsentraliseeritud

juhtimisstiil

I Demograafiline taust

Sugu (mees)

Töökogemus koolijuhina

Töökogemus õpetajana --

II Klassikeskkond

Õpilaste arv

Teise emakeelega õpilaste suur osakaal

klassis (üle 10%)

Erivajadustega õppurite suur osakaal klassis

(üle 10%)

Enam kui 30% õpilastest

majandusraskustega kodudest

+

Õppekasvatustööd

toetav juhtimisstiil

Detsentraliseeritud

juhtimisstiil

III Koolikliima

Materiaalsete ressursside puudumine kui

probleem

--

Pedagoogilise personali nappus kui

probleem

Koolivägivald

Koolikliima (vastastikune austus) ++

Pedagoogilise toetava personali osakaal

õpetajate arvu suhtes

IV Tööga rahulolu ++ ++

Koolijuhi tööga rahulolu (Täiesti nõustun/nõustun)

2

7,2

11,8

79,4

84,1

87,1

92,3

96,4

96,4

6,3

14

44

83,3

86,9

94,5

96,1

96,4

96,7

0 20 40 60 80 100 120

Kahetsen, et otsustasin saada

koolidirektoriks.

Vahetaksin võimaluse korral

kooli.

Leian, et õpetaja amet onühiskonnas väärtustatud.

Selle ameti eelised on selgelt

kaalukamad puudustest.

Kui ma saaksin uuesti

otsustada, valiksin ikkagi…

Olen rahul oma

töötulemustega selles koolis.

Naudin töötamist selles koolis.

Soovitaksin oma kooli kuihead kohta töötamiseks.

Üldiselt olen oma tööga rahul.

TALIS keskmine

Eesti

Tööga rahulolu (reg. analüüs) seoste tabel (Eesti andmed)

Tööga rahulolu

I Demograafiline taust

Sugu (mees)

Töökogemus koolijuhina

Töökogemus õpetajana

II Koolikeskkond

Asula suurus (15,001 või enam elanikku)

Kooli tüüp (riigikool)

Õpetajate arv +

III Klassikeskkond

Õpilaste arv

Teise emakeelega õpilaste suur osakaal klassis (üle 10%)

Erivajadustega õppurite suur osakaal klassis (üle 10%) ---

Enam kui 30% õpilastest majandusraskustega kodudest

IV Koolikliima

Materiaalsete ressursside puudumine kui probleem

Pedagoogilise personali nappus kui probleem

Koolivägivald

Koolikliima (vastastikune austus) +++

Pedagoogilise toetava personali osakaal õpetajate arvu

suhtes

+

V Koolijuhi efektiivsust takistavad barjäärid

Ebapiisav eelarve ja ressursipuudus

Valitsusregulatsioonid ja poliitikad ---

Õpetajate puudumised +

Lapsevanemate ja hooldajate vähene osalus ja toetus

Vähesed võimalused professionaalseks arenguks

Vähesed võimalused õpetajate professionaalseks

arenguks

Liigne töökoormus ja kohustuste rohkus minu töös --

Vähene juhtimise jagamine teistele kooli töötajatele

Koolis valitsev koostöökultuur- koolijuhtide ja õpetajate hoiakud rahvusvahelises võrdluses (täiesti nõustun + nõustun (%))

63

72

74

71

78

81

78

80

76

82

95

98

91

94

99

100

0 20 40 60 80 100 120

Kool pakub õpilastele võimalustaktiivselt osaleda kooli puudutavates

otsustes.

Kool pakub vanematele võihooldajatele võimalust aktiivselt

osaleda kooli puudutavates otsustes.

Koolis on koostööle suunatud kultuur,mida iseloomustab vastastikune toetus.

Kool pakub töötajatele võimalustaktiivselt osaleda kooli puudutavates

otsustes

Eesti koolijuhid

TALIS koolijuhid

Eesti õpetajad

TALIS õpetajad

Kokkuvõtteks

• Õpetajad osalevad enam neis enesetäiendustegevustes, mis on suhteliselt vähese mõjuga (kursused, töötoad) ja suhteliselt vähe neis, mille mõju on suurem (vaatlused/vaatluskülastused, kvalifikatsiooniprogrammid, uuringud, professionaalne koostöö)

• Eesti õpetajate enesetõhusus on TALIS riikide foonil pigem madal (alla TALIS keskmise mitmete näitajate alusel). Enesetõhusust suurendavad erinevad koostöö viisid (professionaalne koostöö, koostööga seotud enesearendus, koolisisene klassiülene ühistegevus)

• Õpetajate rahulolu sõltub hindamisest ja tagasisidest, klassi kompositsioonist ja võimalusest osaleda otsustamises koolis

• Eesti õpetajad rakendavad suhteliselt tagasihoidlikult aktiviseerivaid/õpilasekeskseid praktikaid.

Väljakutsed

• Õpetajaameti ühiskondlik staatus. Kuigi õpetajad on pigem rahul oma tööga ja kooliga, kus nad töötavad, on nii õpetajatel kui ka koolijuhtidel arusaam, et ühiskonnas ei peeta seda ametiti auväärseks

• Õpetajaameti professionaliseerumise/kõrgelt tunnustatud elukutseks kujunemise väljavaated?

• Koostöö ja koostöiste enesearendustegevuste toetamine. Õpetajate toetamine, et nad teeksid enam professionaalset koostööd ning osaleksid koostööl põhinevas õppes/enesetäienduses (tunnivaatlused, koostööl põhinevad uuringud jms), mis on ressursimahukam

• Käitumis- ja õpiraskustega õpilaste kõrge osakaal klassis on suur väljakutse nii õpetajale kui koolile

• Aktiviseerivate/õpilasekesksete praktikate laialdasem kasutamine

Kontakt

• Ülle Übius

• TALIS 2013 Eesti riiklik projektijuht

• Telefon 735 0721

• mobiiltelefon 5057924

• e-post: talis@innove.ee

• http://talis.innove.ee