Üldhariduskooli võimalused noorte sotsiaalse kaasatuse ... · •Keeleõpe muukeelsetele lastele (1.-3. kl.) •Õpiabi (eesti keel, matemaatika, käitumise korrektsioon) Üldhariduskooli

Üldhariduskooli võimalused noorte sotsiaalse kaasatuse toetamisel

Kadrina Keskkoolis

Ingrid Vaikmaa Terje Sander

16. mai 2013 Tallinn

110+ aastat 1902 - Kadrina Kihelkonnakool 1957 - Kadrina Keskkool


• Me ei ole otsinud põhjendusi, et mitte teha, vaid oleme aastakümneid otsinud võimalusi, kuidas teha.

• Unistus integreeritud koolitüübist • “Sotsiaalne kaasatus” võrdsed võimalused kõigile õpilastele

arenguks ja osalemiseks koolielus, et püsiks motiveeritus õppida ja koolirõõmu jaguks kõigile.


I Arengukeskkonna loomisel on sotsiaalne kaasatus valikuvõimaluste tagamine

1. Õpikeskkond – arendav kõigile õpilastele ja

igale üksikule õpilasele (550 õpilast)

• Milline keskkond see peaks olema?


• TÜ Teaduskool •Liikumisvõimalus ühest õpikeskkonnast teise •Keeleõpe muukeelsetele lastele (1.-3. kl.) •Õpiabi (eesti keel, matemaatika, käitumise korrektsioon)


2. HEV erisused • Andekad noored (T ja P võrdselt) • ÕR noored – suur poiste ülekaal (T- 30 ja P-

55), erandiks 6. kl. • Aspergeri sündroomiga noored (2P) • ATH lapsed (T-2 ja P-10) • Käitumisraskustega lapsed • Psühhosomaatiliste näidustustega lapsed • Muukeelsest keskkonnast lapsed


3. Õpilase individuaalsuse arvestamine (1/3) • Tugisüsteemide kaudu toetatud õpilaste osakaal

õpilaste üldarvust (protsentides):

2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12

Kool Grupp Kool Grupp Kool Grupp Kool Grupp Kool Grupp

28,2% 11,4% 28,2% 11,4% 20,9% 12,5% 16,5% 12% 16,3 13,2

Allikas: EHIS


3. Õpilase individuaalsuse arvestamine (2/3)

• Kool kui tugisüsteem – klassikaaslasest direktorini

• Arenguvestlused – koostöö lapsevanematega • Kõik lapsed on meie suure pere liikmed • Õpilaskodu


3. Õpilase individuaalsuse arvestamine (3/3)

• Õpilase märkamine – hoolimine- tegutsemine

– Millal? Mida varem, seda parem tulemus – Kuidas? Koostöös lasteaiaga, koduga,

spetsialistidega (NÕK, ÕNK)

Jõukohasus – edutunne liidab klassiga, kooliga


4. Õppimist toetavad tegevused (1/4) • Ainealane huvitegevus

– võrdsed valikuvõimalused kõigile õpilastele, sõltumata õpikeskkonnast; kõikide kaasatus

– Klassijuhatajate, õpetajate ja juhtkonna omavaheline koostöö

– Ainekomisjonide tegevus – Aine- ja huviringid koolis (arvutiõpe, tehnoloogia,

õpioskused, prantsuse keel, loodus-, kunsti-, näite- ja tantsuringid, koorid jne...)


4. Õppimist toetavad tegevused (2/4) • Kadrina Kunstidekool – eelkool, põhikool,

vabaõpe (kunsti- ja muusikaosakond) • Spordikompleks (kehalise kasvatuse tunnid,

ujumine, trennid) • Huvikeskus • Noortekeskus • Puhkebaas Vainupeal


4. Õppimist toetavad tegevused (3/4)

• Koolisisesed, maakondlikud, vabariiklikud, rahvusvahelised projektid, mõned näited: – eTwinningu projektid, – Läänemere Projekt (BSP), – Comeniuse projektid Voices from the Sea, Top

School Calendar Events - TOP SCENT, – „Kaitse end ja aita teist“ 6. klassidele laagris saavad

võimaluse oma õpitud oskusi rakendada ÕR-klassid – „Lugeda on mõnus“ – „Tere, Kevad!“


http://topscent.weebly.com/

http://topscent.weebly.com/

4. Õppimist toetavad tegevused (4/4) ...

– MTÜ „Noored merele!“ – „Hea õpetaja kuu“ – “Aitan lapsi” – ÕR-klasside teatrivõimalused – “Targalt internetis” – vahetu kontakt

klassidele – Vabadus Noored Liikumine – SEOS- loengud – „Andja süda rõõmustab“ (2009)

• Heategevuslik projekt


5. Rahuloluküsitlused • õpilaste rahulolu trendide jälgimine, • õpilaste ettepanekutega arvestamine, • trendide analüüs ja tagasiside andmine

– (terve kool + 4. klassid, 10. klassid)


6. Õpilaste tunnustamine

„Mida väärtustad, seda hinda, ja mida hindad, seda väärtusta!“ Põhimõtted.

• Õppeedukus • Kvaliteet • PP • Käitumine • Huvitegevus • Olümpiaadid


7. Sisekoolitused • Tulenevad arengueesmärkidest, kooli

väärtustest ja töötajate/lastevanemate vajadustest

• Ühised õpetajatele ja lastevanematele • Vastav sihtrühm

8. Teadlik klassijuhataja valik Maine kujundamine


9. Koostöö • Koostöö koduga • Koostöö kooli vilistlastega • Klassidevaheline koostöö, ühisüritused • Koostöö valla sotsiaal- ja lastekaitse-töötajaga • Koostöö teiste koolidega , nagu Vaeküla (LÕK),

Ristiku, Tartu Masingu kool jt • Koostöö ülikoolidega (TÜ; TTÜ; TLÜ)


II Sotsiaalne kaasatus protsesside mõjutajana • ÕR-klassides (5.-9.kl) õppivate õpilaste

õppeedukuse protsent on jõudnud 100%

õppeaasta kordab % kevadel % sügisel

Koond-andmed

2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12

7 3 1 1 1

90 91 94 94,8 91,7

98 99,1 99,7 99,6 99,7

ÕR

2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12

2 1 1 - -

86 93 93 91,9 95

97 98 93 100 100


II Sotsiaalne kaasatus protsesside mõjutajana • Põhjuseta puudumine on langustrendis,

sh ÕR-klassides

Õppeaasta Õpilasi Tunde kokku Tunde õpilase kohta

5.-9. kl 2006/07 382 4844 13 2007/08 380 5274 14 2008/09 337 1738 5,2 2009/10 307 1325 4,3 2010/11 288 1288 4,5

4.-9. kl 2011/12 314 1171 3,73


2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

44,7% 45,1% 44,8% 69,8% 77,7% 79%

II Sotsiaalne kaasatus protsesside mõjutajana

• Osalemine huvitegevuses on tõusutrendis,

sh ÕR-klassides


II Sotsiaalne kaasatus protsesside mõjutajana • Osalemine maakondlikel aineolümpiaadidel on

edukas 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12

I kohad 9 15 14 8 15 14 II kohad 14 15 13 8 14 16 III kohad 16 18 7 16 9 9 Kokku 39

6,7% 48 8%

34 6,2%

32 6,4%

38 8%

39 9%


II Sotsiaalne kaasatus protsesside mõjutajana • Õpilaste rahulolu kasv

– Hea haridus – Tugisüsteemid – Kooli maine – Klassijuhataja – Vanemad – Turvalisus – Suhted õpetajatega – Ringid

• Tulemuste tagasisidestamine õpilastele aitab kaasa nende arusaama, et paljud asjad koolielu parendamisel sõltuvad neist endist, arengule.


II Sotsiaalne kaasatus protsesside mõjutajana • Eduelamus ÕR-klassiga hiljem liitunutel • Lastevanemate ja noorte rahulolu tehtud otsusega • ÕR-klasside maine positiivne muutus

– Koostöö lastevanematega – Klassijuhatajate valik ja õpetajate pühendumine – Tugisüsteemide tegevus

• HEV õpilastega töö on väljakutse ja väga hea

võimalus õpetaja professionaalsuse arenguks.


III Sotsiaalne kaasatus ja meie 9. ÕR-klass

• “Meil on mõnus väike klass.” (8-P ja 2-T) • “Ma pole kunagi tundnud end tõrjutuna

klassis, teiste paralleelidega suheldes, koolis.” • “Pole negatiivseid liidreid ega tõrjutuid.” • “Pole ülbeid, meil on hea läbisaamine.” • “Õpetajad on hoolivad ja arusaajad.” • “Õpetaja suhtleb individuaalselt, suhe on vahetu ja

lähedane.” • “Kõik on võrdsed.”



Pidurid, ebaõnnestumised...

• Ebaedu liiga hilja meile õppima asunud õpilaste toetamisel

• Spetsialistide nappus - pikad järjekorrad laste psühhiaatrile

• Ressursi nappus • Pere ükskõiksus, vastutöötamine • Katkised pered


IV Kokkuvõte • Kõikide sotsiaalne kaasatus

– kokkulepitud väärtused – eesmärgistatud tegevused – süsteemne meeskonnatöö

• Kõige tähtsam isik on õpilane, võtmeisik aga õpetaja.

• Õpetaja roll õpilaste ja ka lastevanemate sotsiaalsete oskuste ja väärtuste kujundajana on tulemuslikum väikese õpilaste arvuga klassis (ÕR)

• Võrdväärsed partnerid – kogu eluks


V Meie ettepanekud (1/2) • Toetame Tallinna Ülikooli professori Aaro Toomela

ettepanekut, mille ta esitas selle aasta 1. märtsil Tartus • Luua riiklik Lapse arengust lähtuvate uuringute

süsteem, – varane äratundmine; – õpikeskkonna kujundamise meetodite arendamine; – lapse kirjeldamiseks pedagoogiliselt tundlike

vahendite loomine; – Haridusökonoomika,

• et tagada kõigile lastele võrdsed abivõimalused – seni see nii ei ole, sest omavalitsuste võimalused

on ebavõrdses seisus


V Meie ettepanekud (2/2) HTM ja valitsus peaksid tagama kõigile lastele võrdsed

arenguvõimalused, • ..et oleksid olemas vajalikud spetsialistid • ..et tugipersonali tasustamine ja õppekeskkonna

kaasajastamise rahastamine ja toimuks riiklikest vahenditest

• ..et oleks olemas sobiv õppevara, sh LÕK-le • ..et huviharidus ja -tegevus oleksid kättesaadavad

kõigile • ..et õpetajate töö oleks vääriliselt tasustatud • ..et õpetajate koolitus ja täiendkoolitus vastaksid koolide

vajadustele • ..et............



Kadrina Keskkoolis

Ingrid Vaikmaa Terje Sander

16. mai 2013 Tallinn

Täname kuulamast!

Mida kõike oleks vaja? Rahastamine?

Sotsiaalne kaasatus

Õpetajate , pühendumine

suhtumine

Õpilase- keskne ÕK ja

õppekeskkond

Paindlikud õpetamis-meetodid, vajalikud

õppevahendid

Õpetajate ja koolide toetamine RIIGI, KOV

poolt

Kooli kultuur ja põhiväärtused

Koostöö huvigruppidega

Tugisüsteemid

Õpetajate/lastevanemate koolitus


Huvitegevus

HEV statistika võrdlus Riik Õpilaste

koguarv HEV õpilaste arv

Eri- koolides

Tavakooli eriklassis

Kaasatud

Eesti 112 738 10 435 9 % 3 365 32 % 1 459 14 % 5611 54 % Taani 719 144 33 733 5 % 12 757 38% 18 986 56% 1990 6 % Soome 559 379 45 493 8 % 6782 15 % 14 574 32 % 24 137 53 % Prantsusmaa 12 542 100 356 803 3 % 75 504 21 % 161 351

45 % 119 948 34 %

Saksamaa 8 236 221 479 741 6 % 399 229 83 Pole andmeid 80 512 17 %

Ungari 1 275 365 70 747 5 % 33 014 47 % Pole andmeid

37 733 53 %

Island 43 511 10 650 24 % 143 1 % 348 3 % 10 159 95 % Iirimaa 649 166 33 908 5 % 4 976 15 % 2380 7 % 26 552 78 % Holland 2 411 194 103 821 4 % 64 425 62 % Ei ole 39 396 38 % Norra 615 883 48 802 8 % 1 929 4 % 5321 11 % 41 552 85 % Rootsi 906 189 13 777 2 % 516 4 % 13 261 96 % Ei koguta andmeid

Inglismaa 8 033 690 225 920 3 % 96 130 43 % 16 190 7 % 113 600 50

Tiina Kivirand Kaasav haridus , Allikas: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur (EEAA)


Documents

Üldhariduskooli võimalused noorte sotsiaalse kaasatuse ... · •Keeleõpe muukeelsetele lastele (1.-3. kl.) •Õpiabi (eesti keel, matemaatika, käitumise korrektsioon) Üldhariduskooli