ÜLEVAADE - Valitsus.ee · 2.2 Maksupoliitika: tööjõumaksude vähendamine Valitsus vähendas tööjõumakse, inimestele jääb rohkem raha kätte. Töötuskindlustusmakse langes

ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI 2014–2015 TÄITMISEST

Vabariigi Valitsuse istung 19. veebruaril 2015. a. Foto: Tauno Tõhk / Valitsuse kommunikatsioonibüroo

ÜLEVAADE VABARIIGI VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI 2014-2015 TÄITMISEST

2

Sisukord 1. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................... 2 2. ÜLEVAADE VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI 2014–2015 EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEST ..... 5 2.1 Perepoliitika: lastetoetuste tõus, lastetoetuste reformi jätkamine ............................................. 5 2.2 Maksupoliitika: tööjõumaksude vähendamine ............................................................................ 7 2.3 Rahvuslik julgeolek: riigikaitse ja välispoliitika ......................................................................... 10 2.4 Demokraatia ja kaasamine ........................................................................................................ 17 2.5 Sotsiaalne turvalisus, tööturg, tervishoid .................................................................................. 19 2.6 Haridus ja teadus ....................................................................................................................... 25 2.7 Ettevõtlus, innovatsioon, transport ........................................................................................... 30 2.8 Energeetika ................................................................................................................................ 33 2.9 Kodakondsus-, keele- ja rahvuspoliitika .................................................................................... 36 2.10 Keskkond ................................................................................................................................. 38 2.11 Maaelu, põllumajandus, regionaalpoliitika .............................................................................. 41 2.12 Õiguskord ja siseturvalisus ...................................................................................................... 44 2.13 Kultuur ja sport ........................................................................................................................ 48 2.14 Riigireform ............................................................................................................................... 51 LISA. TEGEVUSPROGRAMMI TÄITMINE PUNKTIDE LÕIKES ........................................................... 54

1. KOKKUVÕTE Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 26. märtsil 2014. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Valitsuse töö kavandamise aluseks olev tegevusprogramm aastateks 2014–2015 kinnitati 24. aprillil 2014. aastal. Tegevusprogrammiga lepiti peaministri juhiste ning ministrite ettepanekute alusel kokku konkreetsed ülesanded koalitsiooni tegevuskava 14 poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks. Valitsus seadis oma põhieesmärkideks laste vaesuse vähendamise ja lastetoetuste tõusu, tööjõumaksude vähendamise, sh tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määra langetamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise, ning riigi julgeoleku tagamise. Ülevaade sisaldab 14 poliitikavaldkonna kaupa kokkuvõtet valitsuse tehtud tegevustest tegevusprogrammi täitmisel. Samuti on välja toodud veebruari lõpu seisuga täitmata tegevusprogrammi ülesanded ja eesmärgid. Kuna valitsus veel teatud eelnõusid arutab ka märtsis, võib lõplik tegevusprogrammi täitmise seis eeldatavalt veidi suureneda. Kokku on valitsuse tegevusprogrammis 199 eesmärki, millest: täielikult täideti 71% (141 eesmärki); osaliselt täideti 17% (35 eesmärki); täitmata jäi 12% (23 eesmärki).


3

Kokkuvõte tegevusprogrammi täitmisest: PEREPOLIITIKA Käesolevast aastast tõusis esimese ja teise lapse toetus 45 euroni kuus, kolmanda ja iga järgmise lapse toetus 100 euroni kuus ning vajaduspõhine peretoetus 45 euroni kuus ühe lapsega perele ning 90 euroni kuus kahe või enama lapsega perele; toimetulekutoetuste määramisel suurenes lapse toimetulekupiir 0,8lt 1,0ni ehk võrdseks perekonna esimese liikmega; valitsuse algatatud eelnõuga tõhustatakse elatisraha sissenõudmist võlgnikelt. MAKSUPOLIITIKA Tulumaksumäära langetati 21 protsendilt 20 protsendile, töötuskindlustusmakse määra langetati 3 protsendilt 2,4 protsendile ning maksuvaba tulu ülempiiri tõsteti 144 eurolt 154 eurole kuus; pensionile kohaldatav täiendav maksuvaba tulu kasvas 210 eurolt 220 euroni; Euroopa Komisjoni ja valitsuse heakskiidu said alanud eelarveperioodi eurotoetuse kasutamise strateegiadokumendid, mille kaudu suunatakse järgmisel 7 aastal Eesti arengusse pea 4,4 miljardit eurot. RAHVUSLIK JULGEOLEK Valitsus on kiiresti ja paindlikult reageerinud muutunud julgeolekuolukorrale. 2015. aasta riigieelarves suurenesid kaitsekulud 2,05 protsendini SKTst; NATO tippkohtumise tulemusena tugevneb NATO kohalolu Eestis; jalaväe lahingumasinate ja tankitõrjesüsteemide hange parandab oluliselt Eesti kaitsevõimekust; uus riigikaitseseadus loob tugevama aluse riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele. DEMOKRAATIA JA KAASAMINE Valitsus on toetanud eelnõusid, mille eesmärk on muuta valimiste protsessi demokraatlikumaks ning esindusdemokraatia toimimist paremaks, sh langetada kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga 18. eluaastalt 16. eluaastale. SOTSIAALNE TURVALISUS, TÖÖTURG, TERVISHOID Valitsuse algatatud töövõime reformiga saavad tervisekahjustusega inimesed edaspidi kompleksset abi ja toetust tööturul osalemiseks; 2015. aasta 1. aprillist suurenevad pensionid keskmiselt 6,3 protsenti; taastati riikliku matusetoetuse maksmine majanduslikult vähekindlustatud peredele; valitsus leppis kokku järgmiste aastate esmatasandi tervishoiu ja haiglavõrgu arengusuundades. HARIDUS JA TEADUS Sellest aastast tõusis õpetajate töötasu alammäär 12,5 protsenti (800 eurolt 900 euroni); iga õpetaja täisametikoha kohta antakse üldhariduskoolide pidajatele toetust kogu Eesti lõikes keskmiselt 1080 eurose brutopalga maksmiseks; koolilõuna toetust antakse edaspidi ka gümnaasiumiõpilaste eest; laiendatud on õppetoetuste saajate ringi ning toetuste saamist on muudetud kättesaadavamaks. ETTEVÕTLUS, INNOVATSIOON, TRANSPORT E-residendi digi-ID väljastamine alates 2014. aasta detsembrist aitab kaasa Eesti majanduse, teaduse ja hariduse rahvusvahelistumisele; Rail Balticu trassivalikutega on liigutud edasi


4

eskiislahenduste koostamise etappi; mandri ja saarte vahelise praamiliikluse stabiilsuse tagamiseks on leitud hanke tulemusena praamiliikluse korraldaja alates 2016. aasta sügisest. ENERGEETIKA Jätkunud on ettevalmistused Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse, Eesti-Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ja veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamiseks; gaasi põhivõrgu omandilise eraldamise protsess gaasi tootmisest on käivitatud, riigile kuuluv äriühing on saavutanud täieliku juhtimiskontrolli gaasi põhivõrguettevõtte üle. KODAKONDSUS-, KEELE- JA RAHVUSPOLIITIKA Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise eelnõuga lihtsustati alaealisena kodakondsuse saamise ja omamise tingimusi alla 15-aastastel ning Eesti kodakondsuse saamist üle 65-aastastel isikutel; valminud on uus lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja rakendusplaan perioodiks 2014-2017, mis näeb ette avalik õigusliku venekeelse telekanali loomist, eesti keele õppe kättesaadavavuse ja lõimisalase info pakkumise tõhustamist ning praktiliste keele- ning kultuuripädevuste arendamist. KESKKOND Välja on töötatud uus keskkonnatasude raamkava, mille alusel kehtestatakse ressursikasutustasud alates 2016. aastast ja saastetasud alates 2017. aastast; riigi jäätmekava 2014–2020 näeb ette jäätmeveo korralduse reformi algatamise; moodustatud on Nabala-Tuhala looduskaitseala. MAAELU, PÕLLUMAJANDUS, REGIONAALPOLIITIKA Valitsuse heakskiidu saanud maaelu arengukavas 2014–2020 nähakse ette maaelu edendamist toetavaid tegevusi ligikaudu 1 miljardi euro eest; Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 elluviimiseks on ette nähtud ligi 230 miljonit eurot. ÕIGUSKORD JA SISETURVALISUS 11. veebruaril läks Eesti üle ühele hädaabinumbrile 112; perevägivalla vastu võitlemiseks allkirjastas Eesti Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ning valminud on uus vägivalla ennetamise strateegia; jätkatud on kohtumenetluse kiirendamise reformi elluviimist; siseturvalisuse valdkonna teenistujate palgafond suurenes sellest aastast 4,5 protsenti. KULTUUR JA SPORT Valitsuse algatatud eelnõuga võimaldatakse edaspidi ravikindlustust vabakutselistele loovisikutele ja teistele ebaregulaarsete sissetulekutega isikutele; Riigikogu võttis vastu Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030; spordiorganisatsioonid saavad edaspidi taotleda riigieelarvest toetust laste ja noortega tegelevatele treeneritele töötasu maksmiseks. RIIGIREFORM Riigivalitsemise paindlikkuse suurendamiseks anti peaministrile õigus määrata edaspidi ministrite pädevusvaldkonnad; avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014–2016 keskmes on kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamist toetavad meetmed; e-Eesti nõukogu moodustamisega viidi e-riigi arendamine peaministri suunamise alla.


5

2. ÜLEVAADE VALITSUSE TEGEVUSPROGRAMMI 2014–2015 EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEST

2.1 Perepoliitika: lastetoetuste tõus, lastetoetuste reformi jätkamine

Perede toimetulek paraneb. Esimese ja teise lapse toetus tõusis käesolevast aastast 45 euroni, kolmanda ja iga järgmise lapse toetus 100 euroni kuus, vajaduspõhine lastetoetus kasvas lapsetoetust saavale ühe lapsega perele 45 euroni euroni ja lapsetoetust saavale kahe ja enama lapsega perele 90 euroni kuus. Valitsuse algatatud eelnõuga tõhustatakse elatisraha sissenõudmist võlgnikelt.

Pere. Foto: Andre Altjõe

Valitsuse üks olulisemaid prioriteete on lapsetoetuste tõus. 2014. a juunis võttis Riigikogu vastu valitsuse esitatud eelnõu, millega tõsteti esimese ja teise lapse toetus senise 19,18 euro asemel 45 euroni kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse toetus 100 euroni kuus; vajaduspõhine peretoetus tõusis 45 euroni kuus ühe lapsetoetust saava lapsega perele ja 90 euroni kuus kahe ja enama lapsetoetust saava lapsega perele ning toimetulekutoetuste määramisel tõsteti lapse toimetulekupiir võrdseks perekonna esimese liikmega ehk 0,8lt 1,0ni. Peretoetuste tõus aitab oluliselt vähendada vaesuses elavate laste osakaalu. Eelnõu puudutab ligi 270 000 last ja nende vanemaid ning jõustus selle aasta 1. jaanuaril. 2015. aastal tõusis eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus seniselt 191,80 eurolt 240 euroni kuus ning toetus seoti lahti lapsetoetuse määrast. Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust makstakse iga kuu lapsele, keda ei kasvata tema bioloogiline vanem ning kes seetõttu kasvab eestkoste- või hooldusperekonnas. Toetuse tõstmine aitab ühe meetmena kaasa asendushooldusel viibivate laste hulgas peres kasvavate laste osatähtsuse suurenemisele, kuna pakub hooldus- ja eeskosteperedele vajalikku rahalist tuge lapse ülalpidamiskulude katmisel.


6

Sellest aastast tõusis asenduskoduteenusel viibivate alla 3-aastaste laste ning puudega laste eest tasutav igakuine pearaha varasemalt 1173 eurolt 1230 eurole ning teistel lastel 758 eurolt 795 eurole. Muudatus mõjutab asenduskoduteenuse osutajaid ning teenuse saajaid, võimaldades tõsta töötajate palkasid ning katta 2015. aasta prognoositavast tarbijahinnaindeksi kasvust tingitud kulutusi. Riigikogu võttis 2014. aasta sügisel vastu seadusemuudatused, mille kohaselt võib omavalitsus lapsevanema soovil ja nõusolekul võimaldada väikelastele (1,5–3-aastastele) lasteaiakoha asemel lapsehoiuteenust, mille puhul lapsevanema osalustasu ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Muudatused parandavad alushariduse kättesaadavust ning leevendavad lasteaiajärjekorra probleeme. Eelmise aasta novembris kinnitas sotsiaalkaitseminister meetme "Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks" toetuse andmise tingimused, mille eesmärgiks on arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid (lapsehoid, tugiisik ja transport), vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks. Meetme raames ellu viidava avatud taotlusvooru kaudu hakatakse toetama kohalikke omavalitsusi uute lapsehoiu- ja lasteaiakohtade loomisel. Eeldatavalt veebruari lõpus kinnitatakse meetme "Linnapiirkondade jätkusuutlik areng" toetuse andmise tingimused, millega parandatakse kodulähedaste lapsehoiuvõimaluste kättesaadavust kolmes suuremas Eesti linnapiirkonnas (Tallinnas, Tartus ja Pärnus). Haridus- ja Teadusministeerium on valitsuskabinetile esitanud kontseptsiooni noorte huvitegevuse riigipoolseks toetamiseks. Kontseptsioon sisaldab toetatavate tegevuste määratlust, toetuse eesmärke, peamisi mõjutegureid ja kolme võimalikku toetusskeemi huvitegevuse rahastamiseks. Võimaliku uue toetuse peamine eesmärk on suurendada noorte osalust huvitegevuses ning selle saavutamine eeldab huvitegevuse senisest suuremat kättesaadavusust, mitmekesisust ja kvaliteeti. Valitsus arutab kontseptsiooni eeldatavalt märtsis. Eelmise aasta detsembris kirjutas justiitsminister alla Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonile (nn Istanbuli konventsioon). Konventsioon kehtestab rahvusvahelised standardid võitluseks naistevastase vägivalla ja perevägivallaga ning sellega liitumine kohustab riiki pakkuma vägivalla all kannatajatele tuge ja erinevaid teenuseid ning suunama senisest suuremat tähelepanu naistevastase vägivalla ennetusele. Riigikogu võttis tänavu veebruaris vastu valitsuse algatatud seadusemuudatuse, mille eesmärk on tõhustada elatise sissenõudmist võlgnikelt. Muudatustega luuakse võlgnikult elatise sissenõudmiseks lisavõimalused, milleks on kohtu õigus peatada võlgniku harrastuspüügiõigus, kutselise kalapüügi õigus, jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimisõigus, relva käitlemise õigus ning väikelaeva ja jeti juhtimisõigus ning peatada kalastuskaardi, relvaloa ja relvasoetamisloa kehtivus. Lisaks laiendatakse kohtutäituri õigusi võlgnikuga kontakteerumiseks ning tema valduses oleva vara läbiotsimiseks. Valitsuse tegevusprogramm nägi ette ka elatise sissenõudmise kogumispensioni II samba arvelt, kuid see muudatus jäi seadusest välja, kuivõrd vajab täiendavat mõju- ja halduskulude hindamise analüüsi.


7

Valminud on peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste roheline raamat, mille eesmärk on välja pakkuda nii toetusi, teenuseid kui vanemapuhkusi ja hüvitisi hõlmavad ettepanekud, mis aitaks lahendada Eesti riigi ees seisvaid ülesandeid – perede majandusliku toimetuleku toetamine, töö- ja pereelu ühitamine ning sündimuse suurendamine. Valitsuskabinet arutab rohelist raamatut 26. veebruaril 2015. Riigikogu võttis eelmisel aastal vastu valitsuse esitatud uue lastekaitse seaduse, mis lähtub eesmärgist kaitsta lapse huvisid parimal moel, kohalike omavalitsuste lastekaitsekoostöö kvaliteedi parandamise vajadusest ning riikliku lastekaitse korralduse väljaarendamise ja järelevalve tõhustamise eesmärgist. Seadus näeb ette keskse riikliku lastekaitse rakendusüksuse loomise, mille ülesanne on lapse heaolu tagamiseks koordineerida koostööd riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, samuti lastekaitsealast koostööd eri valdkondade vahel ning riigi toe loomist kohalikele omavalitsustele selleks, et parandada kohaliku tasandi lastekaitsetöö kvaliteeti. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2016. aastal. Vastu on võetud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mille kohaselt võtab riik asendushooldusel suurema hulga laste ees ülalpidamiskohustuse. Alates 2016. aastast on asendushoolduse teenuseid (asenduskodu ja perekonnas hooldamine) õigustatud saama lapsed, kelle vanemate hooldusõigus on kohtu määrusega peatatud. Seega puudutab riiklike peretoetuste seaduse muudatus, millega suurendatakse perekonnas hooldamisel ja eestkostel olevate laste toetust, senisest suuremat hulka lapsi.

2.2 Maksupoliitika: tööjõumaksude vähendamine

Valitsus vähendas tööjõumakse, inimestele jääb rohkem raha kätte. Töötuskindlustusmakse langes 3 protsendilt 2,4 protsendile. Maksuvaba tulu tõuseb 144 eurolt 10 euro võrra igal aastal aastani 2018. Tulumaksumäära langetati 21 protsendilt 20 protsendile. Keskmine pension jääb maksuvabaks.

Tööandjate manifesti üleandmine valitsusele. Foto: Riina Soobik / Valitsuse kommunikatsioonibüroo


8

Vastavalt riigi eelarvestrateegias kokkulepitule vähendati töötuskindlustuse maksemäära 0,6 protsendipunkti võrra 3% 2,4%-le, maksuvaba tulu tõuseb 144 eurolt kuus 10 euro võrra igal aastal 2018. aastani, tulumaksumäär langeb 21%-lt 20%-ni ning 2015. aastal suureneb pensionile kohaldatav täiendav maksuvaba tulu 210 eurolt 220 euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias ja valitsuskoalitsiooni tegevuskavas seatud eesmärgile on valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve 2015. aastaks ülejäägis (0,8% prognoositavast SKTst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole. Valitsussektori eelarve nominaalne puudujääk on 0,5% prognoositavast SKTst, kuid riigil pole vajadust puudujäägi katmiseks laenu võtta. Eelarve paindlikkuse suurendamiseks võttis Riigikogu eelmise aasta juulis vastu valitsuse esitatud teeseaduse muutmise seaduse, millega teehoiu rahastamine seoti lahti kütuseaktsiisi laekumisest. Teehoiu rahastamise ulatus määratakse riigi eelarvestrateegias ja eraldatavad summad fikseeritakse igal aastal riigieelarves. Varem nähti teehoiu rahastamiseks ette üldsumma, mis vastas vähemalt 75%-le kütuseaktsiisi ja 25%-le erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatud laekumisest. Valitsus peab oluliseks maksupoliitika kavandamisel taotleda maksumuudatuste pikemat ettekavandamist. Sel eesmärgil toetas tänavu veebruaris valitsus Riigikogu rahanduskomisjoni algatatud eelnõu, mille eesmärk on suurendada maksukeskkonna stabiilsust, parandada maksumuudatuste ettenähtavust ja jätta maksukohustuslastele rohkem aega maksumuudatustest tulenevateks ümberkorraldusteks. Riigikogu võttis eelnõu vastu tänavu 19. veebruaril. Eelnõu kohaselt sätestatakse, et maksuseaduse ja selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Sätet ei kohaldata maksukohustuslast soodustava mõjuga muudatuste korral. Tervise kaitseks ja tervistkahjustavate toodete kättesaadavuse vähendamiseks võeti riigi eelarvestrateegias suund alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõstmisele. Eelmise aasta juulis võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud eelnõu, mille kohaselt tõuseb alkoholi aktsiisimäär 2015. aastal 15% ning aastatel 2016–2018 10%. Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi tõstetakse 5% aastatel 2016–2018. Sigarettide aktsiisi struktuuris suurenes fikseeritud aktsiisikomponent proportsionaalsest rohkem. Seega kallinevad enam odavamad sigaretid, muutudes raskemini kättesaadavaks. Salaturuga võitluse karmistamiseks likvideeriti tõhusa tollikontrolli ja reisijate aktsiisivabastuse piirangute toel piirijärjekorrad ja vähenes piiriülene salakaubandus. Maksu- ja Tolliameti õiguste laiendamisega (kaupade kinnipidamine sisemaal) piirati oluliselt salakütuse osakaalu. Võitlemaks maksupettustega jõustusid mullu novembris käibemaksuseaduse muudatused ja võeti kasutusele käibedeklaratsiooni lisa (vorm KMD INF) tehingupartnerite kaupa 1000 eurot ületavate tehingute deklareerimiseks. 1. juulil 2014. aastal jõustus maksukorralduse seaduse muudatus, millega loodi töötamise register. Registri loomise eesmärk oli vähendada ümbrikupalkade maksmist. Maksuerandite vähendamiseks võttis Riigikogu vastu valitsuse esitatud käibemaksu seaduse muutmise seaduse, millega piiratakse makstava käibemaksu mahaarvamist ettevõtluses


9

kasutatavate sõiduautode ostmisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning nende tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel (nt mootorikütus, remont, hooldus). Samuti võttis Riigikogu juunis vastu tulumaksuseaduse muudatused, millega kaotati võimalus maksta töötajale, ametnikule või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele isikliku sõiduauto (s.t sellise sõiduauto, mis ei ole tööandja omandis ega valduses) töösõitudeks kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Samas suurendati sõitude kohta arvestuse pidamise korral makstava hüvitise maksuvaba piirmäära 256 eurolt 335 euroni. Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud eelnõu, mille kohaselt lubatakse eriotstarbelist diislikütust (nn sinine kütus) edaspidi kasutada ainult põllumajanduses ja kalalaevadega Eesti vetes kalastamisel. Ülejäänud valdkondades (raudteeveondus, laevatamine Eesti vetes ning kütmine) asendatakse soodusmääraga kütuste kasutamine osaliselt toetusskeemidega. Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus. Kütmiseks ja elektrienergia tootmiseks saab eriotstarbelist diislikütust kasutada kuni 2014/2015 kütteperioodi lõpuni (1. maini 2015. a). Seadusega seonduvalt algatas tänavu jaanuaris Riigikogu rahanduskomisjon eelnõu muudatuse, millega leevendatakse erikütuse jäägi tagasimüügi kohustust ja võimaldataks selle asemel tasuda täiendav aktsiis ning kütus sihipäraselt ära kasutada. Samuti säiliks endiselt võimalus kõnealune kütus võõrandada selle müünud isikule või aktsiisilaopidajale. Valitsus otsustas eelnõud toetada tingmusega, et kodumajapidamistel ja korteriühistutel tuleks lubada ilma aktsiisi juurdemaksmise kohustuseta ära kasutada enne 1. maid 2015. a kütmiseks soetatud eriotstarbeline diislikütus, mis on küttekoldega ühendatud mahutis. Riigikogu võttis eelnõu vastu 19. veebruaril 2015. a. Välja on töötatud keskkonnatasude raamkava, mille alusel kehtestati uued ressursitasud alates 2016. aastast ja saastetasumäärad 2017. aastast. Ressursitasude kehtestamiseks võttis valitsus vastu määrused, millega määrati kindlaks vee erikasutusõiguse ja maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2016–2025. Põlevkivi kasutustasu määramiseks otsustas valitsus välja töötada väärtusepõhise tasustamismudeli, mis arvestaks nii keskkonnakoormuse kui ka ressursi kasutamisest saadava tuluga. Keskkonnatasude muutmise raamkava ja keskkonnatasude seaduse muudatuste kohta koostati ka põhjalik majandusmõjude analüüs. Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti partnerlusleppe ja rakendusplaani, mis on Euroopa Liidu eelarveperioodil (2014–2020) eurotoetuste kasutamise alusdokument. Seeläbi Eesti arengusse suunatav EL poolne toetusmaht on kokku ligikaudu 4,4 miljardit eurot, millele lisandub Eesti riigieelarve ja toetuse saajate panus. Uue perioodi fookuses on tark majanduskasv ja inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi parandamine. Toetused elavdavad ettevõtlust, parandavad töö- ja haridusvõimalusi ning keskkonnahoidu ja ühendusi. Riigi tegevuste planeerimise protsessis riskide analüüsi ja riskivalitsemise rakendamiseks täiendas Rahandusministeerium riigiasutuste riskijuhtimise osas läbi viidud analüüsile tuginedes organisatsiooni juhtimise, sisekontrolli ja riskijuhtimise alaseid metoodilisi juhendmaterjale. Kasumi varjatult väljaviimise tõkestamiseks on Rahandusministeeriumis valminud ettevõtete kasumi maksustamise meetmete analüüs, mille tulemusi niing ettepanekuid tutvustatakse ka valitsuskabinetile.


10

Olulisemad täitmata ülesanded Keskkonnatasude ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu on arutatud valitsuskabineti nõupidamisel, kuid osapooltevaheliste eriarvamuste tõttu on viibinud eelnõu esitamine Riigikogule.

2.3 Rahvuslik julgeolek: riigikaitse ja välispoliitika

Eesti julgeolek on tagatud. Valitsus on kiiresti reageerinud muutunud julgeolekuolukorrale. Liitlaste kohalolek Eestis on suurenenud mitu korda ning NATO tippkohtumise tulemusena suureneb see veelgi. Eesti Kaitsevägi saab endale jalaväe lahingumasinad ja kolmanda põlvkonna tankitõrjesüsteemid, mis suurendavad oluliselt Kaitseväe lahinguvõimet. Eesti kaitsekulud moodustavad 2,05 protsenti SKTst. Uus riigikaitseseadus paneb aluse riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele.

Peaminister Taavi Rõivase ja USA presidendi Barack Obama ühine pressikonverents Tallinna lennujaamas. Foto: Jarek Jõepera / Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsuse koalitsioonilepe sõnastab Eesti kaitsevõime aluspõhimõttena NATO kollektiivkaitse ja Eesti esmase iseseisva kaitsevõime koostoime. Eelmisel aastal suurendasid liitlased oluliselt oma sõjalist kohalolekut meie regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola maaväeüksused, mitmekordistades hävitajate arvu õhuturbemissioonil ja saates Läänemerele patrullima NATO 1. miinitõrjeeskaadri. Eelmise aasta aprillis saabus Ämari lennubaasi neli Taani Kuningliku Õhuväe hävitajat, millega sai Ämari lennubaasist Eesti, Läti ja Leedu õhuturbeoperatsiooni teine baaslennuväli Leedus asuva Šiauliai lennubaasi kõrval. Praegu tagavad õhuturvet Ämarist neli Hispaania hävitajat. Maist augustini tulevad Ämarisse Eesti õhuruumi kaitsma Ühendkuningriigi hävitajad. Eelmise aasta septembris Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide president Barack Obama teatas kavatsusest rajada Ämarisse rahvusvaheline õhuväe väljaõppekeskus. Ameerika Ühendriikide Maaväe 173. õhudessantbrigaadi ühe kompanii paiknemine Eestis alates eelmise aasta aprillist näitab Ameerika Ühendriikide liitlaste ja NATO partnerite pühendumist


11

kollektiivkaitse põhimõtetele. Sügisese rotatsiooni käigus vahetus kergejalaväekompanii oluliselt raskema varustusega 1. ratsaväediviisi 8. ratsaväerügemendi mehhaniseeritud jalaväekompanii vastu. USA on teatanud, et nende üksused jäävad Eestisse, Lätti, Leetu ja Poola nii kauaks, kui vaja. NATO liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas saatis Läänemerele patrullima seitsmest laevast koosneva NATO 1. miinitõrjeeskaadri, mille koosseisus on ka Eesti mereväe laev Sakala. Eelmise aasta 3. septembril külastas Eestit Ameerika Ühendriikide president Barack Obama. USA presidendi visiit kinnitas Eesti ja USA pikaajalisi ja tihedaid liitlassuhteid ning tunnustas Eesti tegevust ühiste eesmärkide saavutamisel, sh tõsist suhtumist liitlaskohustuste täitmisel. Visiidi eesmärk oli tuua NATO tippkohtumise eel kohale tugev poliitiline toetusavaldus ning kinnitada Eestile ja teistele Balti riikidele, et nad ei ole oma julgeoleku tagamisel enam kunagi üksi, rõhutades seda nii kohtumistel kui ka avalikus kõnes. President Obama kinnitas, et USA maavägede kohalolu Eestis jätkub. Eelmise aasta sügisel toimunud NATO tippkohtumisel Walesis kiitsid liitlasriikide valitsusjuhid heaks NATO valmisoleku tegevuskava, millega NATO suurendab oma kohalolu NATO piiririikides. NATO idatiiva julgeoleku tugevdusmeetmed hõlmavad olulisemate koostisosadena järgmisi komponente: NATO kohalolu suurendamist NATO idatiival, nii õhus, maal kui ka merel; varustuse ja logistika eelpaigutamist; ühe juhtimisstaabi toomist ühe NATO idapoolse liitlase territooriumile; Ämari lennubaasi regulaarset kasutamist õhuturbe teostamiseks; Eestis ja Läänemere regioonis pidevalt paiknevaid ja regulaarselt roteerivaid liitlaste üksusi ja kollektiivkaitse stsenaariumil põhinevate õppuste mahu ja hulga suurendamist. Samuti lepiti tippkohtumisel kokku luua uus NATO ülikiire reageerimisüksus, mida on vähimagi ohumärgi puhul võimalik kiirelt kohale tuua kõikjale NATO territooriumil, ning NATO kaitseplaanide kooskõlla viimises muutunud julgeolekuolukorraga. NATO tippkohtumise kokkulepetest lähtuvalt leppisid tänavu veebruaris NATO kaitseministrid kokku kuue staabi koheses rajamises Ida-Euroopasse, teiste seas Balti riikidesse, ning 5000-mehelise kiirreageerimisüksuse loomises. Eestisse peaks staap loodama lähikuudel ning selle ülesanne saab olema kriisi või õppuste korral lähetatavate üksuste juhtimine. Uue kiirreageerimisüksuse loomisel võtavad juhtrolli Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Poola ja Suurbritannia. Samuti suurendatakse NATO reageerimisjõude seniselt 13 000 kaitseväelaselt 30 000ni. NATO tippkohtumisel allkirjastasid Eesti kaitseminister ning NATO arendusväejuhatuse ülem ühiste kavatsuste lepingu, millega hakatakse ette valmistama NATO küberharjutusvälja loomist Eestisse. Eesti jätkab kaitsevõime arendamist vastavalt riigikaitse kümneaastasele arengukavale. 2014. aastal liiguti oluliselt edasi mitme suure relvahanke ja taristuprojektiga. Eelmisel aastal sõlmiti hankeleping Hollandilt 44 jalaväe lahingumasina CV9035NL ja toetusmasinate soetamiseks ning Ameerika Ühendriikidelt kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemide Javelin hankimiseks. Esimesed relvasüsteemid jõuavad Eestisse sel aastal. Holland saatis juba selle aasta veebruaris


12

Eestisse 14 jalaväe lahingumasinat koos toetusmasinatega, mis harjutavad siin koos Scoutspataljoniga Eesti kaitsmist ja osalesid iseseisvuspäeva paraadil Narvas. Eestisse jõudis teine kolmedimensiooniline keskmaa-õhuseireradar Ground Master 403, mis on võimeline õhusõidukeid avastama kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Radar hakkab paiknema Otepää radaripostil, kus ta hakkab koos Kellavere ja Muhu radaritega katma Eestit ja lähiümbruse õhuruumi ühtse radaripildiga. Lõpusirgele jõudis ulatuslik uute kasarmute projekt, mille käigus ehitati üle Eesti viis uut kasarmut ja millega tagati kõigile ajateenijatele nüüdisaegsed olmetingimused. Eelmise aasta juunis avati Võrus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli uus õppehoone. Aasta lõpus valmisid Ämaris, Jõhvis ja Tallinnas neli uut kasarmut, millesse kolivad teistes linnakutes paiknevad üksused. Ühtlasi renoveeritakse neli ajateenijate kasarmut Tapal ja Jõhvis. Kokku saadakse sellega juurde 1440 kasarmukohta. Riigi eelarvestrateegia 2015–2018 sätestab kaitsekulude hoidmise 2 protsendi tasemel SKTst, mis tagab riigikaitse jätkusuutlikku arengu. 2015. a riigieelarve näeb ette kaitsekulude tõusu 2,05 protsendini SKTst. Tänavu veebruaris toetas valitsus kaitseministeeriumi ettepanekut leida 40 miljonit eurot lisaraha liitlaste kohaloleku kindlustamiseks. Selle raha eest on plaanis rajada liitlastele vajalikku taristut ja arendada väljaõppevõimalusi. Eelmise aasta suvel otsustas valitsus muutunud julgeolekusituatsiooni arvestades toetada kriitiliste riigikaitseliste lisainvesteeringute tegemist ligi 9,5 miljoni euro eest Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalades, sh seoses NATO liitlaste erakorraliste heidutusmeetmetega. Valitsus on pidanud oluliseks kaitsekahte ja -võime arendamisel vabatahtlikkuse põhimõtet ning Kaitseliidu arendamist. 2014. aasta lõpuks oli Kaitseliidus kokku 23 612 liiget. Võrreldes 2013. aastaga suurenes organisatsiooni liikmete arv 730 inimese võrra. 2014. aastal viidi Kaitseliidus läbi enam kui 2200 erinevat väljaõppeüritust, mille peamiseks eesmärgiks oli ettevalmistumine suurõppuseks „Siil 2015“. Samuti on suurenenud Kaitseliidu rõhuasetus sisejulgeoleku valdkonna õppustest osavõtmisel, mis peegeldab Kaitseliidu olulisust riigikaitse laia käsitluse kontekstis. Elanike kaitsetahte suurendamiseks, riigikaitse propageerimiseks ja koostöö parandamiseks kohalike omavalitsustega korraldas Kaitseliit muuhulgas Võidupüha paraadi Valgas ning Maakaitsepäevi erinevates maakondades. Tänavu veebruaris võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud uue riigikaitseseaduse, mis paneb aluse riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele ning sätestab riigi juhtimise ja valmisoleku üleminekul rahuaegselt tegevuselt sõjaajale. Uue riigikaitseseadusega ühendati uuendatud kujul seni eraldi seadustena kehtivad rahuaja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus. Seadusega tugevdatakse riigikaitse juhtimisel peaministri, valitsuse ja Riigikantselei rolli. Samuti antakse alus asutuste ja juriidiliste isikute riigikaitseülesannete kindlaksmääramiseks, millega suureneb kõigi ministeeriumide valitsemisalade osalus riigikaitses. Eelmise aasta suvel kiitis valitsus heaks riigikaitse arengukava 2013–2022 mittesõjaliste osade rakendusplaani 2014–2018, mis täpsustab erinevate ametkondade riigikaitselisi ülesandeid ja mille alusel arendatakse laiapõhjalist riigikaitset.


13

Muutunud julgeolekukeskkonnast tulenevalt on valitsus algatanud 2010. aastast kehtinud riigikaitse strateegia uuendamise. Riigikaitse strateegia sisaldab endas uuendatud julgeolekuseisundi kirjeldust ning põhimõtteid ja olulisemaid tegevussuundi riigikaitseliste ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks. Veteranipoliitika elluviimise raames võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud eelnõu, mille kohaselt hüvitab riik täiendus- ja ümberõppe kulu kõigile tegevväelastele, kes on osalenud rahvusvahelises sõjalises operatsioonis või saanud tegevteenistuses püsiva tervisekahju; perekonnaliikmetele ette nähtud taastusravi, psühholoogilist abi ja sotsiaalnõustamist võimaldatakse edaspidi kõigi vigastatud või hukkunud kaitseväelaste perekonnaliikmetele ning töövõimetuspensioni saaval tegevteenistuses olnud isikul tekib edaspidi vanaduspensioniikka jõudmisel õigus valida, kas ta soovib jätkata senise töövõimetuspensioni saamist. Eelmise aasta suvel avati Ida-Tallinna Keskhaigla Taastusravikliinikus uus nüüdisaegne Amputatsioonijärgse Taastusravi Keskus. Uues keskuses on nii Kaitseväe teenistuses vigastada saanud Eesti kaitseväelastel kui ka kõigil teistel Eesti elanikel võimalik saada taastusravi senisest palju nüüdisaegsemates tingimustes ning uusima meditsiinitehnika toel. Samuti paikneb uues taastusravi keskuses proteesikeskus, kus valmivad taastusraviga paralleelselt edasiseks eluks vajalikud jalaproteesid. Keskus valmis USA ja Eesti koostöös. Taastusravi- ja proteesikeskuse käivitamist nägi ette ka valitsuse kinnitatud veteranipoliitika. Valitsuse algatatud eelnõu kohaselt saavad alates selle aasta 1. jaanuarist kõik ajateenijad alates teenistuse algusest iga kuu 100-eurost toetust senise 75 euro asemel. Ajateenistuse esimese kaheksa kuu käigus kaprali auastme välja teeninud ajateenijate toetus suureneb seniselt 105-lt eurolt 125 euroni kuus. Samuti muudetakse ajateenistuse käigus nooremallohvitseridest jaoülemate igakuise toetuse maksmise korda. Kui seni hakati jaoülematele suurendatud, 175–200-st eurost toetust maksma alles teenistuse üheksandast kuust alates, siis edaspidi hakkavad nad 175–200-eurost toetust saama juba kohe pärast nooremallohvitseri auastme saamist ehk alates teenistuse viiendast või kuuendast kuust. Valitsuse koalitsioonileppe kohaselt kinnitab Eesti jätkuvat valmisolekut osaleda liitlaskohustuste täitmisel ja rahu tagamise missioonidel nii NATO, ÜRO kui Euroopa Liidu egiidi all. Riigikogu võttis eelmise detsembris vastu valitsuse algatatud eelnõud, mis näevad 2015. aastal ette kuni 154 Eesti kaitseväelase osalemise rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel NATO reageerimisjõududes, Afganistanis, Malis, Kosovos, Lähis-Idas ning Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi koosseisus. Selle aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud Eesti osalemist Liibanonis ÜRO missioonil käsitleva eelnõu, tulenevalt Soome ettepanekust Eestile osaleda alates 2015. aasta kevadest Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis. Üks Kaitseväe suurimaid missioone sel aastal on osalemine NATO 1. miinitõrjeeskaadris, mis on reageerimisjõudude NRF (NATO Response Force) osa, kuhu panustatakse ühe miinijahtija, kuni 40 tegevväelasest koosneva laevameeskonna ja kuni viie staabiohvitseriga. Eelmise aasta mais tõi Eesti Lõuna-Afganistanist koju viimase lahingüksuse jalaväekompanii Estcoy-17. Eelmisel aastal lõppes Eesti jaoks 11 aasta pikkune osalemine NATO ISAF-missioonil, kus meie sõdurid ei võidelnud ainult Afganistani stabiilsuse ja julgeoleku tagamise, vaid ühtlasi ka laiema rahvusvahelise julgeoleku eest ja sellega ka Eesti enda julgeoleku eest. Eesti jääb koos


14

rahvusvahelise kogukonnaga toetama Afganistani ka järgnevatel aastatel, osaledes NATO jätkumissioonil ja saates Afganistani arenguabi. Eelmise aasta maist augustini osalesid Eesti kaitseväelased Euroopa Liidu missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis. Missiooni eesmärk oli toetada Aafrika Liidu rahuvalveoperatsiooni MISCA ja Prantsuse vägesid korra taastamisel Kesk-Aafrika Vabariigis. Eesti panustas missiooni 53 kaitseväelasega. Valitsuse heakskiidu saanud uue küberjulgeoleku strateegia 2014–2017 eesmärk on suurendada küberturvalisust ja inimeste teadlikkust küberohtudest, samuti kindlustada usaldust küberruumi vastu. Eelmise aasta novembris kiitsid Euroopa Liidu kaitseministrid heaks uue Euroopa Liidu pikaajalise kaitsekoostöö raamistiku ning küberkaitsepoliitika raamistiku. Kaitsekoostöö raamistiku eesmärk on võimearendussuunalise koostöö suurendamine liikmesriikide vahel. Küberkaitsepoliitika raamistiku eesmärk on ühtlustada kübertegevusi ELis ning see keskendub järgnevatele teemadele: ELi võrkude kaitse, küberkaitse võimete arendamine, tsiviil-sõjalise koostöö edendamine, õppused ja väljaõpe ning koostöö rahvusvaheliste partneritega. Küberkaitsepoliitika raamistiku ettevalmistamisse panustas olulisel määral ka Eesti. Eelmise aasta 27. juunil allkirjastati Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping Gruusia ja Moldovaga ning lepingu kaubandusosa Ukrainaga. Eesti on järjekindlalt toetanud rahvusvahelisi jõupingutusi Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse säilitamiseks. Eesti osaleb konflikti lahendamiseks mitme rahvusvahelise organisatsiooni tegevuses ning rakendab Euroopa Liidu liikmena Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone, mille eesmärk on lõpetada Venemaa poolne Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kahjustamine. Välisministeerium eraldas arengukoostöö ja humanitaarabi raames 2014. aastal Ukraina abistamiseks umbes miljon eurot. Selleks aastaks on Ukraina abistamiseks kavandanud 2,35 miljonit eurot. Sellele lisaks on valitsus eraldanud 100 000 eurot Ukraina abistamiseks NATO Ukraina küberkaitse usaldusrahastu kaudu. Möödunud aastal andis Eesti välisministeeriumi kaudu 9,8 miljoni euro eest arenguabi, mis sel aastal kasvab veel 2,1 miljoni võrra. Valdava osa arenguabist suunati Afganistani, Ukrainasse, Gruusiasse, Moldovasse, Valgevenesse, Kõrgõzstani, Armeeniasse ja Tadžikistani, aga ka Palestiinasse ja Tuneesiasse. Humanitaarabi andis Eesti eelmisel aastal 2,7 miljoni euro ulatuses. Eesti aitas kaasa rahu ja stabiilsuse tagamisele ja õigusriigi tugevdamisele erinevates regioonides tsiviilmissioonidel osalemisega. 2014. aastal osales Eesti tsiviilmissioonidel 26 eksperdiga. Uutest missioonidest panustati EL nõuandvale missioonile EUAM Ukrainas kahe eksperdiga. OSCE erimissioonil Ukrainas osales Eestist vaatlejatena kümme eksperti. 2014. aastal alustati Sisekaitseakadeemias tsiviilmissioonide kursustega, kus valmistatakse ette tsiviilmissioonide eksperte. Valitsus peab oluliseks toetada Euroopa Liidu kiiret edasiliikumist vabakaubanduslepingute sõlmimiseks nii USA kui teiste suurte kaubanduspartneritega. EL-USA vabakaubandusläbirääkimistel on läbitud 7 vooru. Uue EL kaubandusvoliniku Malmströmi viimase arvamuse kohaselt võidakse lepinguni jõuda 2017. aastal. Eesti osaleb EL Komisjoni kaudu ka


15

teistes EL kahepoolsetes kaubandusläbirääkimistes (Kanada, Vietnam, jm). ELi ja USA vabakaubandusleping aitab majandusel kasvada ja loob uusi töökohti. Lihtsam ja ulatuslikum juurdepääs USA turule pakub uusi võimalusi ka Eesti ettevõtetele ning kasvatab Eesti heaolu. 2014. aasta oli Eesti jaoks nn Läänemere aasta. Alates eelmise aasta jaanuarist oli Eesti Balti koostöö eesistuja, seda nii Balti Assamblees kui ka Balti Ministrite Nõukogus. Balti Ministrite Nõukogus olid Eesti eesistumise prioriteedid koostöö arendamine IT-poliitika vallas, piirkondliku energiaturu arendamine, transpordi infrastruktuuri ühenduste parandamine ning Põhja-Balti koostöö tugevdamine. Samuti oli Eesti alates eelmise aasta jaanuarist Põhja-Balti koostöö (NB8) koordineerija rollis, kus Eesti prioriteedid olid julgeolekukoostöö, küberkoostöö, idapartnerlus ja energeetika. Suure tähelepanu all on olnud Ukraina kriis. Alates 2014. a juulist on Eesti aasta aega eesistuja Läänemeremaade Nõukogus (LMN). LMNi uued pikaajalised prioriteedid on regionaalne identiteet, jätkusuutlik regioon ja tsiviiljulgeolek. Läänemere aasta jooksul on Eestis toimunud rohkearvuliselt kõrgetasemelisi kohtumisi: Balti peaministrite mitteametlik kohtumine, Balti ja Poola peaministrite kohtumine, Balti Assamblee ja Balti Ministrite Nõukogu ühisistung, Balti peaministrite ametlik kohtumine, Balti ja Poola presidentide kohtumine, NB8+Visegradi välisministrite kohtumine Narvas, Balti ja Saksamaa välisministrite kohtumine, NB8 välisministrite kohtumine, NB8 ja USA kõrgetasemeline küberümarlaud. NB8 formaadis on toimunud arvukalt seminare, konverentse ning ametnike kohtumisi. Tähelepanu on pööratud NB8 koostööle teiste riikidega: USA-ga, Itaaliaga, Poolaga ja Jaapaniga. Jätkatud on Eesti ettevõtjate toetamist välisturgudel ning tihendatud riigiasutuste väliskaubanduspoliitika alast koostööd. Ettevõtetele pakuvad tuge nii saatkonnad kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajad. Eesti äridelegatsioonid on külastanud Eesti peamisi eksportturge Euroopas, olulisi suuri turge Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning arenevaid turge Aasias. Laiendatud on võimalusi Eesti ettevõtjate toetamiseks Kesk-Aasias ja Araabia riikides Eesti diplomaatide resideerimise kaudu Aserbaidžaanis ja ajutiselt ka Saudi Araabias. Tihenenud suhtluse tõttu Moldovaga on lähetatud Moldovasse Eesti diplomaatiline esindaja. Koostöös Kaubandus-Tööstuskojaga korraldati eelmisel aastal Aafrika foorum. Laiendatud on aukonsulite võrgustikku, kes lisaks konsulaarteenuste ja konsulaarabi osutamisele edendavad Eesti ja oma asukohariigi vahelisi suhteid nii äris, kultuuris, hariduses kui ka muudes elutähtsates valdkondades. Eelmisel aastal alustas tööd 15 uut Eesti aukonsulit. Uued aukonsulid on järgmistes linnades: Bilbao, Belfast, Umeå, Kaunas, Haifa, Thessaloníki, Bergen, Adelaide, Hobart, Bremen, Leipzig, Schwerin, Ulaanbaatar, Belgrad, Bangalore. Kokku on Eestil 190 aukonsulit. Eelmist aasta augustis avas välisminister Eesti saatkonna Brasiilias, mis annab hea võimaluse tihendada Eesti suhteid nii Brasiilia kui ka ülejäänud Ladina-Ameerikaga. Tegemist on Eesti esimese saatkonnaga Ladina-Ameerikas. Saatkonnal on kaasakrediteering ka Tšiilisse, Colombiasse ja Peruusse. Detsembris otsustas valitsus asutada Eesti suursaatkonnad Austraalias Canberras ja Rumeenias Bukarestis. Saatkonnad Austraalias ja Rumeenias avatakse sel aastal. Selle aasta alguses avati ka Eesti uusim saatkonnahoone Hiinas. Eelmisel aastal otsustas valitsus korraldada ümber Eesti esindatuse Ungaris ning sulgeda saatkonna Budapestis. Ungarisse määratakse mitteresideeriv suursaadik. Jätkub Eesti Instituudi tegevus Ungaris. Eelmisel aastal valiti Eesti ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu liikmeks. Eesti liikmesus algas tänavu jaanuaris ning kestab detsembrini 2017. Eesti prioriteedid ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus on inimõiguste kaitse, õigusriikluse ja heade valitsemistavade eest seismine,


16

internetivabadus, põlisrahvaste õigused ning humanitaarküsimused. Samuti annab liikmesus Eestile võimalusi suurendada oma nähtavust rahvusvaheliselt, tihendada suhteid arengumaadega ning panustada rahu ja julgeoleku kindlustamisse ning humanitaarkriiside kiiresse ja tõhusasse koordinatsiooni. Eesti jätkas ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena aktiivset tööd inimõiguste kaitsmisel, keskendudes Eesti prioriteetide edendamisele nagu näiteks naiste ja laste õigused, võrdõiguslikkus, väljendusvabadus offline-online, põlisrahvaste õigused ja kodanikuühenduste tegevus. Jätkatud on ka tööd ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks saamiseks aastatel 2020-2021. 2014. aastal tegutses Välisministeerium esmakordselt rahvusvahelise ekspordikontrolli režiimi juhtrollis. Wassenaari kokkuleppe organisatsiooni kuulub 41 riiki. Organisatsiooni tegevuse keskne eesmärk on relvastuse ekspordi kontrolli abil ära hoida ebastabiilsust tekitavat tavarelvastuse kuhjumist, mis võib põhjustada riikide vahelisi või regionaalseid konflikte. 2.-3. detsembril toimus Austrias Viinis Eesti eesistumisel Wassenaari kokkuleppe organisatsiooni plenaarkohtumine. Internetivabaduse üleilmseks edendamiseks korraldas Välisministeerium eelmise aasta aprillis Tallinnas internetivabaduse koalitsiooni kõrgetasemelise konverentsi “Vaba ja turvaline internet kõigile”. 23 koalitsiooni liikmesriiki kiitsid heaks soovitused ehk Tallinna Agenda, kuidas tagada online-vabaduste jäämine internetivalitsemise mudelite keskseks ja loomupäraseks põhimõtteks ka tulevikus. Konverentsil oli 460 osalejat enam kui 60 riigist. NATO tippkohtumise ettevalmistamiseks, muutunud julgeolekukeskkonnas edasiste NATO sammude ja NATO vastuste uutele ohtudele, sh küberjulgeoleku vallas arutamiseks toimus eelmise aasta mais Põhja-Atlandi Nõukogu kahepäevane visiit Tallinna. See oli nõukogu esmakordne visiit Eestisse. Eesti sõlmis 2014. aastal diplomaatilised suhted Kesk-Aafrika Vabariigiga, Kiribati Vabariigiga ja Togo Vabariigiga.


17

2.4 Demokraatia ja kaasamine

Valitsus toetas nn demokraatia paketi eelnõusid, mille eesmärk on muuta valimiste protsess demokraatlikumaks ning esindusdemokraatia toimimine paremaks. Valitsus toetas valimisea langetamist – seaduse jõustumisel saavad kohalike omavalitsuste valimistel hääletada 16-aastased noored.

Suur riigivapp. Foto: Tauno Tõhk / Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Eelmise aasta novembris võttis Riigikogu vastu eelnõu, mille järgi peab valitsus esitama Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi enne nimetamist arutamiseks Riigikogule. Eelnõuga soovitavat muudatust on ka juba praktikas rakendatud, kui 12. juunil 2014. a arutas Riigikogu Andrus Ansipi kandidatuuri Euroopa Komisjoni voliniku kohale. Valitsus arutas ning Riigikogu võttis detsembris vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatuse, mille järgi on volikogu liikmel õigus määrata oma sooviavalduses, millisesse komisjoni ta kuuluda soovib. Täpsustatakse volikogu juhtorganite valimise korda, mis seni on sätestatud konkreetse valla või linna põhimääruses. Uue regulatsiooni järgi valitakse komisjonide esimehed ja aseesimehed edaspidi ühel ajal salajasel hääletusel. Samuti lisatakse nõue, et komisjonide moodustamisel tuleb järgida erakondade ja valimisliitude valimistulemuse proportsionaalset esindatust. Veebruaris toimus justiitsministeeriumis ümarlaud lobireeglite kehtestamise teemal, et sõnastada hea tavaga ühised reeglid huvide esindamisele ja lobitegevusele. Lobitöö ühtsete reeglite loomise eesmärk on kindlustada osalusdemokraatia põhimõtetest tulenev kodanike õigus mõjutada poliitilisi otsuseid seaduslikul ja avatud moel. Ümarlaual tutvustas justiitsministeerium osalejatele lobireeglite hea tava esialgset teksti ja ootab edasiste tegevuste planeerimiseks „Huvide Esindamise Heale Tavale“ veebruari lõpuks tagasisidet kõigilt huvirühmadelt, sh tööandjate keskliidult, teenusmajanduse kojalt, advokatuurilt, kaubandus-tööstuskojalt, Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidult, linnade liidult, MTÜ Korruptsioonivaba Eestilt, inimõiguste keskuse ja inimõiguste instituudi esindajatelt).


18

Valitsus toetas Riigikogu liikmete algatatud eelnõu, millega langetatakse kohalike omavalitsuste valimistel valimisiga 18. eluaastalt 16. eluaastale. Vastava eelnõu võttis Riigikogu vastu 11. veebruaril 2015. a. Kuna eelnõuga muudetakse põhiseadust, peab eelnõu jõustumiseks selle heaks kiitma ka järgnev Riigikogu koosseis. Seadusemuudatuse jõustumisel saaks valimisõiguse juurde ligi 24 000 noort. Eelnõu algatajate hinnangul suurendab muudatus eeldatavalt noorte huvi poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu vastu. Olulisemad täitmata ülesanded Riigikogule esitati, kuid menetlust ei läbinud mõned nn demokraatia paketi eelnõud, mis esitati valitsusele arvamise avaldamiseks eelmise aasta märtsis. Valitsus toetas nendest kolme eelnõud (eelnõu, mis näeb ette, et Riigikogu valimistel osalemise kautsjonit ei pea tasuma erakond, mille registrisse kandmisest ei ole möödunud nelja aastat ning millega laiendatakse üksikkandidaatidele seni vaid erakondadele ette nähtud eelist saada mandaat ka juhul, kui häälte arv moodustab vähemalt 75% lihtkvoodist; eelnõu, mille kohaselt võimaldatakse Riigikogu liikmel olla samal ajal ka kohaliku omavalitsuse volikogu liige, kuid mitte linna- või vallavolikogu esimees või aseesimees; eelnõu, mille kohaselt saab riigile kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogude liikmeks nimetada vaid isiku, kelle nimetamiseks on andnud nõusoleku Riigikogu asjaomane komisjon). Eelnõud olid Riigikogu menetluses, kuid jäid Riigikogu selle koosseisu poolt vastu võtmata (ei esitatud 3. lugemisele). Riigikogu põhiseaduskomisjon võttis menetlusest tagasi eelnõu, mille kohaselt võib Riigikogu juhatus nimetada kodanikuühenduste seast komisjonide alalised koostööpartnerid, kellel on õigus osaleda komisjoni istungitel komisjoni esimehe kutseta ning keda teavitatakse komisjonis arutlusele tulevatest küsimustest ja tehtud ettepanekutest samadel alustel komisjoni liikmetega. Valitsuse koalitsioonileppes ettenähtud eelnõu, millega ajakohastatakse presidendivalimiste korda, võimaldades üles seatud kandidaatidele pikemat avaliku debati aega, pole Riigikogu algatanud ega valitsusele arvamuse avaldamiseks esitanud, mistõttu jääb antud koalitsioonileppe punkt täitmata.


19

2.5 Sotsiaalne turvalisus, tööturg, tervishoid

Riigikogu võttis vastu töövõimereformi eelnõud, mis loovad pikaajalise tervisekahjustusega inimestele võrdsed võimalused töötamiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Osalise töövõimega inimestele pakutakse kompleksset abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja takistusi. 2015. aasta 1. aprillist suurenevad pensionid keskmiselt 6,3 protsenti. Taastati matusetoetuse maksmine vähekindlustatud peredele. Alustati sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava väljatöötamisega aastateks 2016–2023.

Puuetega inimeste esindajad annavad peaministrile üle töövõime reformiga seotud petitsiooni. Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Ühe valitsuse suurima reformi ehk töövõimereformi eelnõud võttis Riigikogu vastu 19. novembril 2014. Reformiga soovitakse pakkuda tervisekahjustusega inimestele kompleksset abi ja toetust tööturul osalemiseks, arvestades iga inimese individuaalseid vajadusi ja barjääre. Inimestel tekib õigus ja võimalus saada Töötukassast rahalist toetust ja töölesaamiseks vajalikku igakülgset abi. Toetuste ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene kasutab talle pakutavaid võimalusi töölesaamise väljavaadete suurendamiseks. Puuduva töövõimega inimesele tagatakse senisest suurem sissetulek. Töövõimetoetuse seaduse eelnõuga luuakse uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatakse töövõime kaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine. Loodava töövõime hindamise süsteemi alusel toetatakse inimesele sobivate teenuste pakkumist: kas töölesaamist või töötamise jätkamist toetava tööturu- või igapäevaelu toetava sotsiaalteenusena ning inimese vajadusele vastava abivahendi võimaldamist. Sotsiaalministeeriumis on paralleelselt väljatöötamisel ka töövõimereformi elluviimist toetav Euroopa Liidu struktuurivahendite meede „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“, mille raames on kinnitatud Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise tingimused „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ ja Tööinspektsiooni toetuse andmise tingimused „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“. Teenuste programmide nende osade ettevalmistamisega, mida hakkavad ellu viima Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet, on alustatud ja need saavad lõpliku kinnituse 2015. aasta esimeses pooles.


20

Valitsuse üheks eesmärgiks on edendada erivajadustega inimeste ühiskonnaellu kaasamise võimalusi. Seoses sellega toetas valitsus sotsiaalkaitseministri ettepanekut töötada 2015. a sügiseks välja sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava aastateks 2016–2023. Koostatav arengukava määrab ühtse strateegilise lähenemisviisi sotsiaalkindlustuse, hoolekande, vaesuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste teemavaldkondades, aitamaks saavutada inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut ning võrdseid võimalusi ühiskonnaelus ja tööturul osalemiseks. Sealhulgas on Sotsiaalministeeriumi tasandil juba valminud erihoolekande arengukava aastateks 2014–2020, mis määrab strateegilised eesmärgid ning annab tervikliku nägemuse vajalikest tegevustest deinstitutsionaliseerimise suunas selleks, et psüühilise erivajadusega inimesed saaksid võrdsetel alustel teistega osaleda ühiskonnaelus ning mis viiakse hiljem sotsiaalse turvalisuse arengukava alla. Käesoleva aasta jaanuaris kinnitas valitsus riikliku pensioni 2015. aasta indeksi väärtuseks 1,063, mille tulemusena suurenevad pensionid 1. aprillist keskmiselt 6,3 protsenti. Samuti on jätkuvalt tagatud keskmise pensioni tulumaksuvabastus, kuna suurendati pensionide täiendavat maksuvaba tulu määra 210 eurolt 220 euroni. Valitsuse eesmärgiks oli analüüsida võimalusi tööandja pensioni edendamiseks ja pensionisüsteemi kestlikkuse suurendamiseks. Eelmise aasta detsembris tutvus valitsus Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi koostatud riikliku pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse ja paindliku eapiiriga pensionisüsteemi põhimõtete analüüsi tulemustega. Analüüs lähtub riikliku pensionikindlustuse finantsilisest jätkusuutlikkusest, piisavusest ehk adekvaatsusest ja solidaarsusest ning käsitleb nende eesmärkide hoidmist lähikümnendi demograafiliste trendide olukorras. Analüüsi eesmärk on algatada käsoleval aastal laiapõhjaline arutelu paindliku eapiiriga pensionisüsteemi erinevate võimaluste üle Eestis. Samuti on Rahandusministeeriumis valminud analüüs tööandjapensioni edendamise võimaluste kohta. Valitsuse eesmärgiks oli toetada töötamist jätkata soovivatel vanemaealistel inimestel säilitada töö ning arendada nende tööalaseid oskuseid. 2014. aasta detsembris kinnitas tervise- ja tööminister käskkirja „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“, mille üheks eesmärgiks on vanaduspensioniealiste tööhõive suurendamine. See tähendab, et alates 1. jaanuarist saab vanaduspensioniikka jõudnud inimene töö leidmiseks kasutada Töötukassa abi. Lisaks karjääriinfole, töövahendusele, tööotsingunõustamisele ja karjäärinõustamisele võimaldatakse vanaduspensioniealisele tööotsijale vastavalt vajadusele tööturukoolitust, tööpraktikat ning ettevõtluse alustamise toetust ja järelteenuseid, toetatakse kvalifikatsiooni saamist, hüvitatakse tööruumi või -vahendite kohandamise kulu ning antakse tööks vajalik abivahend. Novembris võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud matusetoetuse seaduse muutmise seaduse, mis sätestab matusetoetuse tõusu 250 euroni ning matusetoetuse saamise õiguse juhtudel, kui matuse korraldaja kuulus toimetulekutoetust saavasse leibkonda vähemalt ühel kuul viimase 12 kuu jooksul. Valitsus leppis kokku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi põhialuste väljatöötamise tegevusplaanis, mis oli eelnevalt tööturu osalistega läbi arutatud. 2015. aasta jooksul koostatakse olukorra analüüs koos teiste riikide süsteemide võrdlusega ning töötatakse välja tööõnnetus- ja


21

kutsehaiguskindlustuse põhialused. Eelnõude ettevalmistamine jääb plaani kohaselt 2016. aastasse. 2014. aastal analüüsis Sotsiaalministeerium valitsuse soovil kehtiva vabatahtlikult ja omal soovil töökohalt lahkumise regulatsiooni mõjusid arengutele tööturul. Analüüsis leiti, et täiendava töötuskindlustusskeemi võimalik sisseviimine tõstatab küsimuse töötuskindlustuse skeemi rahastamise jätkusuutlikkusest kehtivate maksemäärade juures, toob kaasa moraaliriski ning ei toeta tööturul püsimise ja võimalikult lühikesel töövahelisel ajal olemise eesmärke Eesti demograafilises kontekstis. Samuti ei ole see kooskõlas teiste EL riikide töötuskindlustuse regulatsiooni arengutega. Töölepingu seaduse jõustumisega 2009. aastal vähenesid töötaja koondamisega kaasnevad kulud tööandjale. Seega vähenes tööandja otsene motivatsioon töötaja sundimiseks töösuhet üles ütlema oludes, kus tööandjal ei ole töötajale enam samadel tingimustel tööd anda. Töövaidluste analüüsi ja olemasoleva statistika põhjal ei leia ka kinnitust kahtlus, et paindlikumaks muutunud töösuhete regulatsioon oleks kaasa toonud töötaja sundimist vabatahtlikult töölt lahkumiseks. Valitsuse pidas koalitsioonileppes oluliseks aktiivsete tööturumeetmete ja elukestva õppe toetamist. Sel eesmärgil on tervise- ja tööministri poolt kinnitatud toetuse andmise tingimused „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“, mille eesmärk on tagada karjääriteenuste kättesaadavus nii töötavatele kui ka mitteaktiivsetele inimestele ning seeläbi suurendada nende konkurentsivõimet tööturul. Kui varasemalt pakkus Töötukassa karjäärinõustamist vaid registreeritud töötutele või koondamisteatega tööotsijatele, siis alates 1. veebruarist 2015 võivad karjäärinõustamise saamiseks pöörduda Töötukassa poole kõik soovijad, keskendudes eelkõige tööealisele elanikkonnale ning tehes tihedat koostööd Rajaleidjate keskustega noorte karjäärivalikute toetamisel. 2014. aasta aprillis kiitis valitsus heaks tegevuskava Euroopa Liidu noortegarantii elluviimiseks. Noortegarantii on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on tagada, et alla 25-aastased noored saaksid hiljemalt nelja kuu möödudes töötuks jäämisest või formaalharidusest lahkumisest kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise või koolituspakkumise. Lisaks olemasolevatele noorte töötust ennetavatele meetmetele sisaldab noortegarantii tegevuskava Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 raames planeeritud ja juba avatud tegevusi, mis puudutavad noorte teadlikkuse suurendamist tööelust ja praktilise tööeluga kokkupuute suurendamist; NEET-noortele (noored, kes ei tööta ega õpi) suunatud meetmeid, mis toetavad noorte haridusse või tööturule siirdumist ning tööturumeedet „Minu esimene töökoht“ töötute noorte tööle aitamiseks. Veebruaris kinnitati noortevaldkonna arengukava 2014–2020 programm noorte tõrjutusriski vähendamiseks ja tööhõivelisuse parandamiseks. Palgalõhe vähendamiseks on jätkatud meeste ja naiste palgalõhe vähendamise tegevuskava elluviimisega, mille raames on viidud läbi sooliste palgaerinevuste kordusuuring (Statistikaaamet), parandatud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku võimekust pakkuda nõu ja abi diskrimineerimise ohvritele, sh lapsehoolduspuhkuselt naasvatele lapsevanematele ning tõsta tööandjate ja töövaidlusorganite teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse, naiste ja meeste võrdse töötasu nõude ning palgalõhe teemadel. Võrdõigusvoliniku poolt on töötatud ka naiste ja meeste olukorra ja vajaduste arvestamist toetav soolõime juhend, samuti on pakutud vastavat nõustamisteenust. Aastatel 2014-2015 viiakse Norra toetuzfs 2009-2014 vahenditest ellu projekte soolise võrdõiguslikkuse alaste teadmiste lõimimiseks kõrgharidusõppesse, sh õpetajaõppesse,


22

mis aitab kaasa soolist võrdõiguslikkust kandvate väärtuste ja hoiakute suuremale levikule ning ka soolise ebavõrdsuse ja palgalõhe vähenemisele. Lisaks viiakse ellu töö ja pereelu ühitamise võimaluste parandamist toetavaid projekte. Välja on töötatud ja piloteerimisel mehhanism, mis aitaks paremini tagada efektiivsust ja õiglust lasteaiakohtade jagamisel.

Riigikogu võttis vastu toimetulekutoetuse regulatsiooni puudutavad muudatused, mille raames täiendatakse muuhulgas erandite loetelu, mida toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata perekonna sissetulekute hulka. Eluruumi alaliste kulude hulka, mida toimetulekutoetuse raames edaspidi kompenseeritakse, lisandub korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse. Samuti luuakse 24 eluaasta vanusepiir õpilaste ja üliõpilaste perekonnaga seostamisel. Tervishoiuvaldkonnas oli valitsuse eesmärgiks suurendada haiglate koostööd tagamaks kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavus üle Eesti. Eesmärgiks on investeerida Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla arengusse, et kujundada neist meditsiini tippkeskused. Esmatasandi tervisekeskused luuakse erinevatesse Eesti maakondadesse. Nimetatud eesmärkide elluviimiseks kiitis valitsuskabinet 2014. aasta sügisel heaks Eesti tervishoiu arengusuunad aastani 2020, mis on aluseks järgmiste aastate investeeringutele esmatasandi tervishoius ja haiglavõrgus. Kvaliteetsemate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale on demograafilisi trende ja jätkusuutlikku ressursikasutust silmas pidades võetud suund maakonnahaiglate võrgustamiseks (koostööks) piirkondlike haiglatega, et tagada haiglavõrgu pädevuskeskuste (SA PERH, SA TÜK) koordineerimisel jätkuv eriarstiabi kättesaadavus maakonnakeskustes ning esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule esmavajalike teenuste võimalikult elukohalähedasel tagamisel. Kvaliteetsete tervishoiuteenuste ja inimeste parema tervise saavutamise eesmärki täidavad tervise- ja tööministri poolt kinnitatavad meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuste määrused. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla investeeringuid toetav määrus kinnitati veebruaris 2015 ning esmatasandi terviksekeskuste investeeringute toetuse andmise tingimused kinnitatakse märtsis 2015. Valitsuse oluline eesmärk oli eriarstiabi järjekordade vähendamine. Eesmärki panustab eelpool kirjeldatud tervishoiu ja haiglavõrgu arengusuundade dokument ning selle elluviimine. Lisaks, 2014. aasta detsembris kinnitas valitsus määruse, millega muuhulgas laiendati e-konsultatsiooni hematoloogia, neuroloogia ja pediaatria valdkondadele, et praegusest enamate seisundite puhul oleks võimalik perearsti ja eriarsti vaheline kiire suhtlus eesmärgiga langetada patsiendi suhtes kiirem raviotsus või suunata ta eriarsti juurde. Sotsiaalministeeriumis on valminud e-saatekirjade süsteemi ja digiregistratuuri arendamise detailanalüüs, mille tulemusi hakatakse ellu viima käesoleval aastal. Tervise- ja tööminister allkirjastas 2014. aasta detsembris ministri määruste muudatused, millega parandati ravimite personaalse jaendamise praktikat. Määrustega kehtestati personaalsele jaendamisele konkreetsed nõuded ning kaasajastati ravimite valmistamise ja muul viisil jaendamise nõudeid eesmärgiga tagada ravimite kvaliteedi säilimine ning jaendamisel tekkida võivate vigade minimeerimine. Ravimite üle-eestilise kättesaadavuse toetamiseks võttis Riigikogu 2014. aasta mais vastu seadusemuudatused, millega kehtestati apteegibussi regulatsioon, apteekide lahtiolekuaja ja apteekrite regulaarse täienduskoolituse nõue, lihtsustati apteegi asutamist püsiasustusega


23

väikesaartel ning sätestati apteekritele lähtetoetuse maksmise põhimõtted maale tööle asumisel. Sätestati täiendav keeld ravimiturul tegutsevate ettevõtjate seotuse osas, millega tagatakse apteekide sõltumatus ravimihulgimüüjatest. Eelmise aasta lõpus toetas valitsus Riigikogu sotsiaalkomisjoni algatatud ja koostöös Sotsiaalministeeriumiga väljatöötatud ravimiseaduse muudatust, mille eesmärk on tagada apteegiteenuse kättesaadavus maapiirkondades. Seadusemuudatusega on kavas seada apteegi loomise kohustus üldapteegiteenuse tegevusloa omajale, kes on Eesti suurematesse linnadesse asutanud vähemalt kümme apteeki ja kelle tegutsemine on võrreldes teiste tegevusloa omajatega kõige tulusam. Riigikogu võttis eelnõu vastu tänavu veebruaris. Valitsuse sooviks oli kaaluda võimalusi laste, eakate ja piiratud töövõimega isikute hambaraviteenuse kättesaadavuse parandamiseks. Eesti Haigekassa eestvedamisel valmis analüüs laste, eakate ja piiratud töövõimega isikute hambaraviteenuse kättesaadavusest ja ettepanekud selle parandamiseks. Analüüsi tulemusena esitleti nelja võimalikku stsenaariumit hambaravi kättesaadavuse parandamiseks, mille rakendamine otsustatakse käesoleva aasta jooksul sõltuvalt haigekassa eelarvelistest võimalustest. Valitsuse soov tervisevaldkonnas oli võtta suund kaasaegsel geenitehnoloogial rajanevale personaalsele meditsiinile. Selle eesmärgi täitmiseks viidi ellu kaks tegevust. Eelmise aasta juuli alguses kiitis valitsus heaks e-tervise riikliku strateegia koostamise rakkerühma moodustamise. Rakkerühma eesmärk on seada riiklikul tasemel uued sihid e-tervise edasiarendamiseks ja leppida kokku terviklik plaan nende sihtide saavutamiseks. Rakkerühma kuuluvad erinevad ministeeriumid ning e-tervise arengu seisukohast tähtsaimad avalik-õiguslikud organisatsioonid ja vabaühendused. Strateegia valmib 2015. aasta novembris. Käesoleva aasta alguses valmis Eesti tervisesüsteemi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 „Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse“, mis koondab ühist arusaama sellest, kuidas saavad teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon senisest tõhusamalt toetada Eesti tervisesüsteemi eesmärke. Samuti toetas valitsus eelmise aasta detsembris tervise- ja tööministri ettepanekut personaalmeditsiini tervishoius rakendamise pilootprojekti 2015−2018 algatamiseks. Eelmise aasta detsembris jõudis lõpule vigastuste ja vigastussurmade ennetamise poliitika koordineerimise rakkerühma töö. Rakkerühma töö tulemuseks on raport, mis kaardistab vigastuste ja vigastussurmade eesmärgid ning kaetuse ennetustegevusega. Raport teeb ettepaneku arvukateks meetmeteks ja tegevusteks vigastuste ja vigastussurmade arvu vähendamiseks. Valitsuse eesmärgiks oli alustada hooldusteenuste kvaliteedi parandamise reformi eesmärgiga tagada igale tuge vajavale eakale inimesele heal tasemel kodune hooldusteenus. Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatava sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukavas käsitletakse ühe alateemana ka eakate kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks vajalikke tegevusi. Koduhoolduse kvaliteedi tõusule aitab kaasa ka planeeritud õigusruumi korrastamine. Kehtivas sotsiaalhoolekande seaduses on kohaliku omavalitsuse abistamiskohustus (sh sotsiaalteenuste korraldamine) määratletud üldsõnaliselt, mistõttu tõlgendavad omavalitsused ja teenuseosutajad sotsiaalteenuste eesmärki ja sisu erinevalt ning see on kaasa toonud suured erinevused teenuste osutamisel erinevate omavalitsuste seas. Valitsuskabineti nõupidamisele on esitatud aruteluks sotsiaalseadustiku hoolekande eriosa eelnõu, mille eesmärgiks on kehtestada kohalike omavalitsuste poolt


24

osutatavatele sotsiaalteenustele (sh koduteenusele) miinimumnõuded. Seaduse vastuvõtmisega ühtlustub kohalike omavalitsuste poolt osutatavate teenuste kvaliteet. Olulisemad täitmata ülesanded Kuna nimevahetusega kaasnevad mõjud vajavad veel lisaanalüüsi, siis jääb täitmata eelnõude ettevalmistamine, millega nimetatakse Töötukassa ümber Töökassaks. Sotsiaalministeerium on välja töötanud töövõimereformi elluviimist toetava Euroopa Liidu struktuurivahendite meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“, mille raames on kinnitatud Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise tingimused „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ ja Tööinspektsiooni toetuse andmise tingimused „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“. Hilinenud on teenuste programmide kinnitamine, mida hakkavad ellu viima Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Programmid kinnitatakse 2015. aasta esimesel poolaastal. Täitmata jääb valitsuse eesmärk sätestada, et ravimite infolehed peavad patsiendi nõudmisel olema apteegist kättesaadavad nii inglise, vene kui ka soome keeles. Sotsiaalministeeriumil on esialgne analüüs ja ettepanekud infolehtede tõlkimisega seotud korralduslike küsimuste lahendamiseks küll valminud, kuid valitsuskabineti arutelule teemat ei esitatud. Valitsuse eesmärk oli kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse nimel toetada patsiendi valikuvõimaluste suurendamist tervishoius. Sel eesmärgil on alustatud rahalise hüvitise põhimõtete väljatöötamist ravijärjekorra väliste vastuvõttude kompenseerimiseks kindlustatule, mida piloteeritakse sünnitusabi valdkonnas. Hilinenud on tegevused vaba konkurentsi arendamiseks hooldus-, taastus- ja viljatusravis. Alustatud on pilootprojektide ettevalmistamisega, kuid väljatöötamiskavatsust pole kooskõlastusele esitatud. Seoses eemärgiga suurendada haiglate koostööd tagamaks kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavus, on tervise- ja tööministri poolt kinnitamata meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuste määrused. Eelnõud on ette valmistatud ning kinnitatakse märtsis 2015. Seoses eesmärgiga parandada hooldusteenuse kvaliteeti ning tagada igale tuge vajavale eakale inimesele heal tasemel kodune hooldusteenus on hilinenud toetuse andmise tingimuste „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitamine. Eelnõu on koostatud ja läbinud ametliku kooskõlastuse, kuid kinnitatakse märtsis. Meetme raames on kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda vahendeid muuhulgas ka koduhooldusteenuse pakkumise laiendamiseks ning intervall- või päevahoolduse ning häirenuputeenuse välja arendamiseks piirkondades, kus neid teenuseid praegu ei pakuta. Eesmärgiks on toetada eelkõige hoolduskoormusega isikuid, kes ei saa osaleda tööturul lähedase hooldamise tõttu, kuna neil puudub juurdepääs (piisavas mahus) hooldusteenustele. Lisaks toetatakse telehoolduse välja arendamist.


25

Hilinenud on erivajadustega inimeste ühiskonnaellu kaasamise eesmärgil välja töötatud meetme „Hoolekandetaristu arendamine. Keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ kinnitamine. Meede kinnitatakse käesoleva aasta märtsis. Hilinenud on tööturuteenuse väljatöötamine töötuks jäämise ennetamiseks ja uue töökoha leidmise kiirendamiseks töötuks jäämise korral. Tehtud on vajalikud analüüsid ning ettepanekud on esitatud sotsiaalpartneritele arvamuse avaldamiseks. Tegevus on seotud valitsuse eesmärgiga aidata töötamist jätkata soovivatel vanemaealistel säilitada töö, pakkudes ametioskuseid säilitavaid ja tõstvaid teenuseid. Seoses palgalõhe vähendamise eesmärgiga toimuvad Tööinspektsiooni inspektorite koolitused soolisest palgalõhest käesoleva aasta märtsis.

2.6 Haridus ja teadus

Valitsus väärtustab õpetajaid ning aitab kaasa perede ja laste toimetulekule. Õpetajate töötasu alammäär tõusis tänavu 12,5 protsenti, 800 eurolt 900 euroni. Sellest aastast maksab riik koolilõuna toetust ka gümnaasiumiõpilaste eest. Doktoriõppe üliõpilastele laienevad vanemahüvitise ja pensionikindlustusega seonduvad sotsiaalsed tagatised. Laiendatud on vajaduspõhise õppetoetuse saajate ringi ning muudetud on õiglasemaks toetuse saamise tingimusi.

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased. Foto: Sihtasutus Archimedes

2015. aastal tõusis õpetajate töötasu alammäär 12,5 protsenti, 800 eurolt 900 eurole. Iga õpetaja täisametikoha kohta antakse üldhariduskoolide pidajatele toetust kogu Eesti lõikes keskmiselt 1080 eurose brutopalga maksmiseks. Veebruaris võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu muudatuse, millega nähakse ette lisavahendid õpetajate tööjõukulude toetuseks väiksematele maagümnaasiumidele ning neile omavalitsustele, kus eesti- ja venekeelsed lapsed õpivad ühtses


26

gümnaasiumis. Samuti muudetakse valdadele ja linnadele üldhariduskoolide pidamiseks antavad toetuse kasutamise tingimused paindlikumaks, võimaldades investeeringutoetust kasutada tugispetsialistide (eripedagoog (sh logopeed), psühholoog, sotsiaalpedagoog) tööjõukuludeks või tugiteenuste ostmiseks maakondlikest Rajaleidja keskustest. Jätkunud on koolivõrgu korrastamine ning tugevate maakonnagümnaasiumide loomine. 1. septembrist 2015. a alustab nüüdisaegsetes tingimustes tööd neli uut riigigümnaasiumi Tartus, Võrus, Pärnus ja Jõhvis. 2014. a sõlmiti kokkulepped riigigümnaasiumi loomiseks Kärdlas, Kohtla-Järvel, Raplas, Viimsis ja Paides. Tagamaks haridussüsteemi jätkusuutlikkust ning kvaliteetse hariduse ühtlast kättesaadavust üle kogu Eesti, on koostamisel koolivõrgu programm, mille põhirõhk on üldhariduskoolide võrgu korrastamisel ning milles välja toodud põhimõtted on aluseks koolivõrgu investeerinute planeerimisel aastateks 2014–2020. Selle aasta veebruaris sõlmiti õpetajate töötasu alammäära ning kontakttundide soovitava normkoormuse ja klassijuhatajatöö väärtustamiseks heade kavatsuste kokkulepe Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Õpetajate Liidu ning Eesti Haridustöötajate Liiduga. Alates novembrist 2014 on õpetjate kutsesüsteem käivitatud täies mahus ning kutset saab taotleda kõigi õpetajate kutsestandardite lõikes. Alustatud on teavitustööga kutsesüsteemi loodud võimaluste rakendamiseks koolide tasu- ja motivatsioonisüsteemide koostamisel. Valminud on õpetajate täiendusõppe vajaduste uuring, mis annab olulist teavet õpetajate täiend- ja ümberõppe süsteemi tõhustamiseks. Välja on töötatud programm „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“, mille raames kujundatakse aastatel 2014-2020 terviklik õpetajate professionaalset arengut toetav täiendusõppe süsteem, arendatakse õpetajakoolituse eest vastutavate ülikoolide juures välja kompetentsikeskused, luuakse õpetajatele oma kompetentside ja arenguvajaduse hindamiseks sobivad vahendid ning tagatakse õpetajatele paindlike õpivormidega õpilahendused, mis võimaldavad lisapädevuste omandamist töö kõrvalt. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud eelnõu, mille eesmärk on maksta omavalitsustele ning erakoolide pidajatele toetust ka keskharidust omandavate õpilaste koolilõuna kulude toetuseks. Praegu toetab riik põhikooliõpilaste ja kutsekeskharidust omandavate õppurite koolilõunaid. Koolilõunatoetuse suurenemine puudutab rohkem kui 22 000 gümnasisti ning aitab parandada perede toimetulekut. Jätkatud on gümnaasiumide üleminekuga osalisele eestikeelsele õppele. Mullu septembris valmis raport, mis analüüsis eestikeelsele õppele ülemineku tulemusi eesti keelest erineva õppekeelega gümnaasiumides. Raporti koostanud töörühm tuvastas muu hulgas vajakajäämisi eesti keele omandamises ja õpetamises ning tegi selle parandamiseks mitu ettepanekut. Enam tuleb tähelepanu pöörata eesti keele õppele põhikoolides, õpetajakoolitusele lõimitud aine- ja keeleõppe vallas ja venekeelsetele koolidele mõeldud kvaliteetse õppematerjali olemasolule. Töörühm tegi ka ettepaneku, et koolidevaheline õpetajate ja õpilaste vahetus peab olema aktiivsem ning hea praktika jagamist vähem edukate koolidega tuleb riigil rohkem toetada. Selle aasta alguses tutvustas Haridus- ja Teadusministeerium ettepanekuid ning juba algatatud projekte vene emakeelega noortele eesti keele õpetamise parandamiseks põhikoolis. Muuhulgas on alustatud õpetajate täiendava koolitamise, spetsiaalsete õppematerjalide loomise ning eesti- ja


27

venekeelsete noorte ühistegevuse programmidega. Kõigi meetmete kogumaksumus aastatel 2015-2020 on ligi 11 miljonit eurot, aastas keskmiselt 1,8 miljonit eurot. Valitsus seadis eesmärgiks analoogselt Eesti riikliku õppekava alusel tegutsevate Prantsuse Lütseumi ja Inglise Kolledžiga algatada Eesti riikliku õppekava alusel tegutseva Vene Lütseumi loomine Tallinnas ja Narvas. Vene Lütseumi loomiseks Tallinnas ja Narvas on peetud läbirääkimisi kohalike omavalitsustega (ehk lütseumi loomist on algatatud), kuid senini pole omavalitsuste huvipuudusel kokkuleppeid saavutatud. Sõlmitud on erinevaid osapooli koondav teadus- ja tehnoloogiapakt, eesmärgiga koordineerida ja võimendada oma tegevusi selle nimel, et noored tahaksid õppida ja hiljem ka töötada teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonnas. Tegevused viiakse ellu riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtlus-, haridus- ja kolmanda sektori koostöös. Haridus- ja Teadusministeerium on kavandanud Euroopa Liidu struktuurivahendeid pakti elluviimiseks ja koordineerimiseks. Haridus- ja teadusminister ning Tartu Ülikooli rektor sõlmisid ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt avatakse 1. septembrist 2015 Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (koostöös IT Kolledži ja TÜ Arvutiteaduste Instituudiga) infotehnoloogiliste süsteemide arenduse õppekava. Sellega luuakse võimalused IKT alase rakenduskõrghariduse omandamiseks ka Narvas. Kutseõppe populariseerimise eesmärgil tõsteti 1. jaanuarist 1,5-kordseks kutseõppuritele õppeedukuse alusel makstava põhitoetuse kuumäär, mis kasvas 60 euroni. Õppetoetuse fondi suurendamisel saavad õppeasutused suunata rohkem vahendeid ka eritoetuse fondi ning toetada senisest enam majanduslikult keerulises olukorras olevaid õpilasi. Valminud on analüüsid kutseõppeasutustes toimuva erialase õppepraktika ja täiendusõppe korraldusest. Kogutud info baasil kujundatakse meetmed kutseta inimeste suhtarvu vähendamiseks tööturul ning ettevõtjate huvi suurendamiseks ja võimaluste avardamiseks erarahastuse kaasamiseks kutseharidusse. Kutseseaduse muutmise eelnõuga nähti ette võimalused tööjõuvajaduse seire ja prognoosi ning oskuste arendamise koordinatsioonisüsteemi loomiseks, mis toetab tööandjate ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning ajakohase tööturu info jõudmist karjääriteenustesse. Veebruaris vastu võetud valitsuse algatatud täiskasvanute koolituse seadusega korrastatakse täiskasvanute täienduskoolituse valdkonda, suurendatakse täienduskoolitusasutuste tegevuse läbipaistvust ning parandatakse kvaliteetse täiskasvanuhariduse kättesaadavust. Analüüsitud on tasuta kõrgharidusele ülemineku ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi rakendamist. Analüüsi tulemustest lähtuvalt võttis Riigikogu eelmise aasta sügisel vastu valitsuse algatatud eelnõu, mille järgi õppetoetuste saajate ring laieneb ning toetused muutuvad kättesaadavamaks. Täpsemalt luuakse üliõpilastele uus õppetoetuse liik – vajaduspõhine eritoetus summas 135 eurot kuus. Samuti muutuvad vajaduspõhise õppetoetuse tingimused üliõpilastele soodsamaks, sest toetuse saamiseks vajalik õppekoormuse nõue ei ole enam nii range (edaspidi saavad õppetoetust taotleda üliõpilased, kes täidavad semestris õppekava vähemalt 75% ulatuses ehk kõik täiskoormusel õppivad üliõpilased).


28

Valminud on analüüs ja ettepanekud kvalifikatsioonita ja keskhariduseta inimeste osakaalu vähendamiseks ning koolikohustuse laiendamiseks. Augustis kinnitas Vabariigi Valitsus uuendatud põhikooli ning gümnaasiumi riiklikud õppekavad. Suunaks on võetud vähendada õpilaste õpikoormust suurema ainete lõimimise, erinevate aktiivmeetodite kasutamise ja suurema eluga seotuse kaudu. Muu hulgas lisati õppekavade üldosasse uus pädevus – digipädevus. Välja on töötatud õppe- ja karjäärinõustamise programm, mille raames pakutakse 15 Rajaleidja keskuses ja ühes filiaalis lõimitud nõustamisteenuseid lastele ja noortele, lastevanematele, haridusasutuste töötajatele ja teistele lastega töötavatele spetsialistidele. Perioodil 2014–2020 pakutakse individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid kokku vähemalt 174 930 lapsele ja noorele. Novembris Riigikogu poolt vastu võetud seadusemuudatusega laienevad alates 1. septembrist 2015 doktoranditoetust saavatele doktoriõppe üliõpilastele vanemahüvitise ja pensionikindlustusega seonduvad sotsiaalsed tagatised. Seni kehtivad seadused tagasid doktorantidele üksnes ravikindlustuse. Samuti suurenes 1. jaanuarist 2015. a doktoranditoetus 10% võrra ehk 422 euroni kuus. Analüüsitud on teaduse rahastamise parandamise võimalusi, kuid rahastamissüsteemi muutmine nõuab veelgi laiapõhjalisemat käsitlust, mis võtab eeldatust enam aega. Valminud ja avaldatud on kolm uuringut: "Eesti teaduse rahastamise rahvusvaheline võrdlev analüüs", "Detsentraliseeritud konkurentsipõhise teadusrahastuse mõju finantsjuhtimisele Eesti ülikoolides" ja "Eesti teadusfinantseerimise instrumendid ja teaduse rakendatavus majanduses: poliitikaanalüüs tänase TAI süsteemi väljakutsetest ja võimalustest". Eesti teaduse rahastamissüsteemi parandamiseks on teinud ettepanekud selleks loodud töörühm, mis koondas esindajaid Rektorite Nõukogust, Teaduste Akadeemiast, Eesti Teadusagentuurist, ettevõtjate ning teadusasutuste seast. Valitsus pidas oluliseks soodustada teadlaste, erasektori ja riigi koostööd ning Eesti teadlaste osalemist rahvusvaheliste teaduskeskuste töös. Eelmise aasta augustis kiitis valitsus heaks Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” rakendusplaani, mille kaudu suunatakse aastani 2017 teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonda 588 miljonit eurot. Keskseks prioriteediks on teadus- ja arendustegevuse sotsiaalmajandusliku mõju suurendamine. Tänavu veebruaris kinnitati Eesti teadus ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 rakendusplaani lisa „Eesti osaluse strateegiline raamistik Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni partnerlustes“. Raamistik määrab riigi osaluse põhimõtted partnerlustes, kirjeldab valikute tegemise otsustusprotsessi ja erinevate osapoolte rollijaotust. 2014. a eelarve muudatusega eraldas Haridus- ja Teadusministeerium täiendavalt 4,1 miljonit eurot personaalsete uurimistoetuste lisarahastamiseks (senine maht 8,1 miljonit eurot aastas). Lisaraha võimaldab suurendada taotlemise edukuse määra kaks kuni kolm korda ning leevendada teravat konkurentsi. Osa summast läheb ka noorte teadlaste järelkasvu toetamiseks järeldoktori grantide kaudu.


29

Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade meetmetest on käivitatud erialastipendiumi meetmed ning tehnoloogia arenduskeskuste (TAKide) toetusmeede. Töö ülejäänud meetmete avamiseks jätkub. Olulisemad täitmata ülesanded Planeeritust kauem aega on võtnud elukestva õppe strateegia rakendamiseks vajaliku rakendusplaani ning programmide väljatöötamine. Strateegia rakendusplaan on esitatud ametlikule kooskõlastusele, kuid selle heakskiitmine toimub eeldatavalt märtsis. Haridus- ja Teadusministeerium katsetab selle strateegia käivitamisel riigi strateegiliste planeerimisdokumentide reformi põhilisi muudatusi. Uute planeerimispõhimõtete rakendamine päriselus on osutunud aeganõudvaks, sest parim praktika on alles väljakujunemisel. Teadlase karjäärimudeli põhimõtete väljatöötamine viiakse lõpule rahastuskontseptsiooni valmides. Karjäärimudeli põhimõtteid ja teaduse rahastamise kontseptsiooni ei saa lõpuni arendada samal ajal, kuna rahastuskontseptsioon on üks aluseid karjäärimudeli põhimõtete väljatöötamisel. Tervikliku rahastamiskontseptsiooni loomine on eeldatust aeganõudvamaks kujunenud, mistõttu ei jõuta selle valitsuse ajal lõplikul kujul ka teadlase karjäärimudeli põhimõtteid välja töötada.

Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades on meetmed avatud osaliselt. Viibimise põhjuseks on olnud jätkuvad diskussioonid nutika spetsialiseerumise optimaalse rakendamise üle ning mõningad eriarvamused Euroopa Komisjoniga.


30

2.7 Ettevõtlus, innovatsioon, transport

Eesti jaoks olulised ühendused ja transpordiprojektid said uue hoo sisse – Balti riigid allkirjastasid sügisel Rail Balticu ühisettevõtte asutamislepingu ning Rail Balticu trassivalikutega on liigutud edasi eskiislahenduste koostamise etappi. Detsembris sai Eesti esimese e-residendi. Digi-ID aitab teha Eestit suuremaks ja avada Eesti head e-teenused maailmale. Aastaks 2017 oodatakse 5000 aktiivse ettevõtte tegutsemist Eestis. Mandri ja saarte vahelise praamiliikluse tagamiseks on leitud hanke tulemusena praamiliikluse korraldaja alates 2016. aasta sügisest.

Rongid. Foto: Elron

Balti riigid asutasid eelmisel aastal Rail Balticu ühisettevõtte, mille ülesanne on viia ellu planeerimis- ja ettevalmistustöid Rail Balticu projekti realiseerimiseks. Samuti on asutatud Eesti valdusfirma, mis viib ellu Rail Balticu arendamisega seotud tegevusi Eestis. Valitsus on kujundanud oma põhimõttelise seisukoha Rail Balticu trassivalikute kohta Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. See võimaldab minna edasi eskiisprojekti väljatöötamise faasi. Kui Pärnumaal otsustati liikuda edasi ühe trassialternatiiviga, mis ühtis planeerimiskonsultandi pakutuga, siis Raplamaa põhjaosas ning Harjumaal liigutakse ettevalmistustega edasi kahe trassialternatiiviga, mille suhtes tuleb lõplik eelistus kujundada kevadel 2015. Ühistaotlus Rail Balticu rahastamiseks Euroopa Ühendamise Rahastust on plaanis Euroopa Komisjonile esitada veebruaris. Tänavu jaanuaris arutas valitsus tegevuskava ettevõtlusalase õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parendamiseks (programm “Ettevõtja õigus 2”). Tegevuskava eesmärk on muuta ettevõtja suhtlemist, aruandlust ja asjaajamist riigiga lihtsamaks. Järgnevatel aastatel on plaanis panustada nii suuremahulistesse õiguskorra muudatustesse kui ka juba olemasoleva õiguse paremasse rakendamisse – näiteks analüüsida konkurentsiõigust, ühinguõigust ja teha vajadusel uuendusi, lihtsustada mikroettevõtjatele majandusaasta aruannete esitamist ning pakkuda ettevõtjate elu lihtsustavaid e-lahendusi.


31

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister nimetas EASi juhtimiskriisi lahendamiseks uue EASi nõukogu ametisse 5. mail 2014. a. Varem oli nõukogus 11 liiget, nüüd on seitse liiget. Koosseisu kuuluvad kaks poliitilist liiget, kaks ametnikku ja kolm ettevõtjat. Nii uus nõukogu kui ka juhatus on tööd alustanud ning tagatud on EASi töörahu. Uued juhtorganid on leppinud kokku EASi strateegilises tegevuskavas aastani 2017. Eestis on juurdunud traditsioon tähistada oktoobri esimesel täisnädalal ettevõtlusnädalat. Nädala eesmärk on tõsta laiema avalikkuse teadlikkust ettevõtlusest, samuti anda tõuge ettevõtlusaktiivsuse tõusuks. Selle raames toimub ka parimate ettevõtjate tunnustamine ettevõtlusauhindade konkursi raames. Lisaks toimuvad aasta jooksul maakondades ettevõtluspäevad, mis on suunatud ettevõtlusteadlikkuse kasvatamisele. Veebruaris võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on siinsetele tööandjatele vajalikule kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule kavas luua senisest paindlikumad võimalused Eestis elamiseks ja töötamiseks. Eestisse tööletulnud välismaalased saavad võimaluse kasutada oma teadmisi ja oskusi Eestis maksimaalselt, töötades näiteks samal ajal mitme tööandja juures. Samuti luuakse uus tähtajalise elamisloa alus püsivalt Eestisse elama asumiseks ning 90-päeva pikkune üleminekuperiood pärast elamisloa lõppemist (Eesti kõrgkooli lõpetanud välistudengid ja teadlased/õppejõud 183 päeva), mille jooksul võib välismaalane Eestis viibida ja taotleda elamisluba uuel alusel. Struktuurse tööjõupuuduse leevendamiseks võib Vabariigi Valitsus edaspidi korraldusega kehtestada loetelu valdkondadest, kus esineb suur tööjõupuudus ning kus Eesti tööjõuturul ei leidu nõutava kvalifikatsiooni, töökogemuse või haridusega tööjõudu. Sellises valdkonnas töötamiseks võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks edaspidi Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata ning tööandjal on kohustus maksta välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Vabariigi Valitsuse poolt korraldusega nimetatud valdkonna Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Välismaalaste kohanemise toetamiseks Eestis allkirjastas siseminister mullu augustis kohanemisprogrammi, mille raames hakkab Politsei- ja Piirivalveamet alates selle aasta sügisest suunama kohanemiskoolitustele kõiki välismaalasi, kes on Eestis seaduslikult elanud vähem kui viis aastat. Kohanemisprogramm koosneb erinevatest moodulitest ja algtaseme keeleõppest. Baasmoodulis saavad kõik osalejad esmateadmised Eesti riigi ja ühiskonna toimimise, õiguste ja kohustuste, elamisloa saamise ja elanikele pakutavate teenuste kohta. Lisaks kuuluvad programmi erinevad teemamoodulid, milles käsitletakse näiteks töö ja ettevõtluse, õppimise ja teadustöö ning perekonnaga seotud teemasid. Eelmise aasta 1. detsembril jõustus valitsuse algatatud eelnõu, millega loodi regulatsioon e-residentidele digitaalse isikutunnistuse väljaandmiseks. Välisriikides elavate välismaalaste kaasamiseks Eesti majanduse, teaduse ja hariduse arengusse luuakse neile e-residentsus, mis põhineb, erinevalt tavapärasest elukohariigist lähtuval määratlusel, digitaalsel identiteedil ja mida on võimalik tõendada digitaalse isikut tõendava dokumendiga – e-residendi digitaalse isikutunnistusega. E-residentsus võimaldab kasutada Eesti digiteenuseid ning pakkuda uusi ärivõimalusi Eesti ettevõtetele.


32

Kiirlaenufirmade tegevuse reguleerimiseks ja tarbijate kaitsmiseks on valitsus esitanud Riigikogule mitu eelnõu, mille Riigikogu võttis vastu tänavu veebruaris. Reklaamiseaduse muutmise eelnõu järgi võib edaspidi tarbijakrediidi reklaam sisaldada vaid seaduses sätestatud esmavajalikku teavet, nagu näiteks teenuse osutaja nime ja tegevusloa numbrit, tegevuskoha kontaktandmeid, krediidi kulukuse määra näidet, üleskutset tutvuda finantsteenuste tingimustega, tagasimakse tähtaega ja sellesarnast informatsiooni. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduseelnõuga sätestatakse tegevusloa taotlemise kohustus tarbijakrediidiettevõtjatele (vastavaid lubasid hakkab edaspidi väljastama Finantsinspektsioon) ning tõhustatakse laenuandjate ja -vahendajate vastutust oma tegevusega seotud nõuete täitmise eest. Samuti toetas valitsus eelnõu, millega kehtestatakse krediidikulukuse määrale ülempiir ning keelatakse vahekohtute kasutamine tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. Ka viimati nimetatud eelnõu võttis Riigikogu vastu selle aasta veebruaris. Ettevõtluse toetusmeetmetest on uuendatud tehnoloogia arenduskeskuste toetusmeedet, lõppjärgus on klastriprogrammi kinnitamine. Start-up Eesti pilootprogramm käivitati sügisel, põhiprogrammi väljatöötamine on alanud. Parvlaevaliikluse toimepidevuse tagamiseks viidi läbi parvlaevaliikluse korraldamise hange, mille võitis Tallinna Sadam läbi tütarettevõtete. Sõlmitud on nelja uue praami ehitushange mandri ja Eesti suursaate vahelise parvlaevaliikluse korraldamise valmisoleku tagamiseks 2016. aastal. 18. veebruaril võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise eelnõu, millega sätestatakse Eesti mandri ja suursaarte vaheline laevaliiklus elutähtsa teenusena. Valitsus on andnud põhimõttelise nõusoleku Estonian Airi enamusosaluse märkimiseks AS Infortari poolt ning riigi osaluse vähendamise 10%-ni. Arvestades lennuettevõtte keerukat finantsseisu, käimasolevat riigiabimenetlust ning leitud potentsiaalset investorit, soovitakse uue restruktureerimiskava ning uute omanike investeerimissoovi toel kindlustada Eestile jätkuvad lennuühendused olulisemate keskustega. Heaks on kiidetud transpordi arengukava 2014–2020 rakendusplaan, mille kaudu suunatakse Eesti transpordi valdkonda aastani 2017 ligi 600 miljonit eurot. Riigikogu võttis veebruaris vastu valitsuse algatatud liiklusseaduse ja riigilõivu muutmise seaduse eelnõu, mille raames analüüsiti jalgratturite, mopeedide ja elektriautode ühistranspordirajale lubamise otstarbekust. Eelnõuga võimaldatakse ühissõidukirada kasutada elektrisõidukitel, et populariseerida nende kasutamist. Jalgrataste ja mopeedide lubamise otsustusõigus antakse teeomanikule. Kuivõrd oma liikumiskiiruselt on jalgrattad ja mopeedid ühissõidukitest (nt bussist) aeglasemad, mis toob kaasa ka vajaduse neist möödumiseks, on iga teelõigu puhul vaja veenduda, kas selleks on olemas ohutud tingimused. Lisaks võimaldatakse ühissõidukirada kasutada ka eritalituse sõidukil. Olulisemad täitmata ülesanded Uus investeerimisfondide seaduse eelnõu, mis muudab fondide kaudu investeerimise paindlikumaks, laiendab pensionifondide valikuid raha paigutamiseks ja aitab arendada Eesti kohalikku kapitaliturgu, esitatakse Riigikogu järgmise koosseisu ajal.


33

Valitsus seadus eesmärgiks töötada välja riigiettevõtete omanikupoliitika, mille raames vaadatakse üle Eesti Energia ja teiste riigiettevõtete äriplaanid ja senine investeerimistegevus ning riigiettevõtete juhtide palgapoliitika. Valitsuses jaanuari alguses kinnitatud riigiettevõtete ja sihtasutuste osaluste valitsemise koondaruandes on senisest põhjalikumalt analüüsitud, milliste ettevõtete omamine on riigile pikas plaanis julgeolekuliselt või majanduslikult põhjendatud. Riigiettevõtete omanikupoliitika roheline raamat on praegu kooskõlastamisel, valitsusele esitatakse roheline raamat eeldatavalt märtsis. Kuna Rail Balticu lõplik trass pole veel paigas, pole seetõttu valminud veel ka analüüsi Rail Balticu kasutuskuludest. Teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamise suurendamiseks ettevõtetes ning ülikooli-tööstuse-valitsuse koostöömudeli käivitamine võtab aega, kuna viibinud on osa nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade meetmete käivitamine.

2.8 Energeetika

Muutunud julgeolekuolukord on näidanud energiasõltumatuse ja varustuskindluse olulisust, Eesti eesmärk on olla osa suuremast – Soomest Poolani ulatuvast – gaasiturust. Saavutati kokkulepe Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori rajamiseks aastaks 2019 ja samas ajaraamist veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamiseks. Käivitati protsess gaasi põhivõrgu omandiliseks eraldamiseks gaasi tootmisest, riigile kuuluv äriühing on saavutanud täieliku juhtimiskontrolli gaasi põhivõrguettevõtte üle. Energiajulgeoleku seisukohalt olulisele Eesti-Läti vahelisele kolmandale elektriühendusele on eraldatud investeeringutoetus Euroopa Ühendamise rahastu taotlusvoorust.

Tartu-Viljandi-Sindi uue kõrgepingeliini ehitustööd 2014. aasta septembris. Foto: Elering

Valitsus algatas ja Riigikogus võeti vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega sätestatakse kütteainena kasutatavale biogaasile aktsiisvabastus. Biogaasi aktsiisivabastus on oma olemuselt riigiabi, mida võib käsitleda grupierandina ning millest on Euroopa Komisjonile tehtud vastav teavitus. Lisaks vabastab seadusemuudatus alla 100 kW


34

seadmega elektrit tootvad kodumajapidamised ja korteriühistud energia maksukohustusest. Seadusemuudatusega kaob 2015. aasta algusest kerge kütteõli erimärgistus, mis tähendab õli kallinemist umbes kolmandiku võrra. Erimärgistatud vedelkütust kasutavate eramajade omanikele loodi toetusmeede õlikatelde väljavahetamiseks säästvama vastu (nt taastuvenergiaallikaid kasutavad kütteseadmed). Jätkunud on ettevalmistused Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse, Eesti-Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori ja veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamiseks. Eesti ja Soome valitsus ja arendajad ning Euroopa Komisjon allkirjastasid 2014. a suvel Balticconnectori arendamise tegevuskava, mis määrab kindlaks vajalikud tööetapid ja ajakava gaasitoru ehituseks. Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse projekt ja Balticconnectori uuringute taotlus said positiivse rahastamisotsuse Euroopa Ühisrahastu (CEF) esimesest taotlusvoorust. Regionaalse LNG terminali puhul leppisid Eesti ja Soome valitsus kokku edasises ajakavas ja terminali asukoha lahenduses. Kokkuleppe kohaselt avaneb Soomele võimalus taotleda vajalik rahastus regionaalse LNG terminali rajamiseks Soome. Vastav rahastamistaotlus peab olema CEF fondi esitatud 2016. aastal. Eestil on võimalus rajada väiksem LNG terminal julgeolekuvaru tagamiseks. Valitsus on võtnud suuna Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Kesk-Euroopa võrguga. Selleks on koostöös Balti riikidega Balti Ministrite Nõukogu energeetikakomitees välja töötatud tegevusplaan Kesk-Euroopa sünkroonalaga liitumiseks, sh on ette valmistatud tegevuskava kolmandate riikide energiasüsteemidest tehnilise sõltuvuse vähendamiseks. Vastavalt mullu detsembris allakirjutatud peaministrite ühisdeklaratsioonile peavad energiaministrid sünkroniseerimise tegevuskava osas kokkuleppe sõlmima võimalikult kiiresti. 2015. aastal toimuvad läbirääkimised kulude jaotamise printsiipide üle.

Gaasi põhivõrgu lahutamine gaasi tootmisest on jõudnud esimeste käegakatsutavate tulemusteni. Valitsus omandas enamusosaluse AS-is EG Võrguteenused AS Eleringi kaudu. Elering omandas 51,38% gaasi põhivõrguettevõttest AS EG Võrguteenus. Koos AS EG Võrguteenus põhikirja muudatustega, mis puudutasid kontrolliõigust süsteemihalduri üle, annab enamusosalus valitsusele juhtimiskontrolli gaasivõrgu ettevõttes Lõplik eesmärk on Eesti gaasisüsteemioperaatoris 100% osaluse omandamine. Targa võrgu (“Energiasektori tiigrihüppe”) rakenduskava ettevalmistamiseks on Eleringi poolt tehtud ettepanekud vastavate projektide lülitamiseks uue energiamajanduse arengukava teadus- ja arendustegevuse programmi ning eelmise aasta juunis viidi läbi targa võrgu konverents. Valminud on saarte ja mandri vahelise ringtoitekaabli tehniline ja sotsiaal-majanduslik uuring, mille tulemusena on Eleringi taristuinvesteeringute pikaajalisse kavasse lülitatud Lääne-Eesti saarte elektrivarustuse tugevdamise investeeringud. Olulisemad täitmata ülesanded Ette on valmistatud Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030. Arengukava heakskiitmine jääb kevadesse. Arengukava eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis panustab Eesti majanduse keskkonna paranemisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Arengukava meetmed panustavad ka Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse. Muuhulgas soodustatakse elektri- ja soojatootmises


35

järk-järgulist üleminekut taastuvenergiale ja elektri ülekandel uute tehniliste lahenduste (sh targa võrgu) arendamist. Samuti leiavad arengukavas käsitlemist hoonete energiatõhustust tõstvad meetmed. Arengukava koostamise käigus koostati alternatiivsetele stsenaariumidele ka põhjalik majandusmõjude analüüs ning keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mis aitab energeetika arengut puudutavate otsuste tegemisel leida tasakaalu looduse hoidmise, töökohtade säilitamise ja majanduse arendamise vahel. Arengukava raames elluviidavad meetmed ja tegevused määratletakse täpsemalt kindlaks arengukava rakendusplaanis, mis valmib selle aasta jooksul. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on ettevalmistatud, aga ei jõutud Riigikogule esitada elektrituru seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse luua seadusandlikud eeldused energiaühistute loomiseks ja ühtseteks elektriarveteks. Eelnõu ettevalmistamisega seonduvalt on Arengufond teinud energiaühistute rakendatavuse analüüsi, mis on aluseks energiaühistute loomise mentorprogrammile ja katseprojektide ellukutsumiseks. Euroopa Komisjoni positiivne otsus võimaldas Riigikogus edasi menetleda valitsuse algatatud elektrituruseaduse muudatusi, mille alusel oli võimalik muuta seni rakendatud taastuvenergia toetusskeemi, et vältida taastuvenergia tootjate ülekompenseerimist sidudes väljamakstava toetuse elektri turuhinnaga ja muuta seeläbi taastuvenergia tariif tarbijate elektriarvetel soodsamaks. Riigikogus jäi eelnõu menetlemine pooleli. Kõnealused elektrituruseaduse muudatused on mõeldud ka regulatiivse raamistiku loomiseks taastuvenergia direktiivis toodud paindlike koostöömehhanismide rakendamisel, mis avardavad Eesti taastuvenergia tootjatel võimalusi oma projektide elluviimiseks ilma Eesti tarbijate rahakotti koormamata. Muudatused näevad samuti ette taastuvenergia toetuste maksmise mittetaastamise puidupõletamisele Eesti Energia põlevkivikateldes. Ette on valmistatud, kuid Riigikogule pole esitatud energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu, mille eesmärk on parandada riigi energiatõhusust – vähendada riigi sõltuvust energiaimpordist, vähendades selleks primaarenergia tarbimist ning kasvuhoonegaaside heidet.

Valitsus seadis eesmärgiks energiavarustuse töökindluse parandamiseks valmistada ette Elektrilevi omandiline eraldamine. Analüüs Elektrilevi omandilise eraldamise võimaluste ja mõjude kohta valmib Rahandusministeeriumil märtsis.


36

2.9 Kodakondsus-, keele- ja rahvuspoliitika

Valitsuse algatatud tegevused vähendavad määratlemata kodakondsusega isikute arvu ning tugevdavad ühist riigiidentiteeti. Lapsed saavad kodakondsuse juba sünnist ning võivad omada teise riigi kodakondsust, üle 65 aastased ei pea sooritama enam kirjalikku keeleeksamit. Uue lõimumisvaldkonna arengukava keskmes on väärtushinnangud ja -hoiakud, mis toetavad erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ühist riigiidentiteeti.

Kodakondsustunnistuste üleandmine. Foto: Jelena Rudi / Siseministeerium

Tänavu jaanuaris võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muudatused, millega nähakse ette järgmised muudatused: lapsed, kelle mõlemad vanemad on määratlemata kodakondsusega ja kellel on õigus Eesti kodakondsusele, saavad Eesti kodakondsuse juba sünni hetkest naturalisatsiooni korras, ilma, et vanemad peaks seda taotlema; üle 65 aastased kodakondsuse taotlejad ei pea enam sooritama keeleeksami kirjalikku osa; alaealistel lubatakse omada lisaks Eesti kodakondsusele ka muu riigi kodakondsust. Täisealiseks saades tuleb aga kolme aasta jooksul loobuda kas Eesti või muu riigi kodakondsusest. Samuti võib Eesti kodakondsusele lisaks muu riigi kodakondsust omada ka täiskasvanu, kes on saanud Eesti Vabariigilt või muult Euroopa Liidu liikmesriigilt rahvusvahelise kaitse ning kellel ei ole võimalik eelmisest kodakondsusest loobuda. Eelmise aasta lõpus kiitis valitsus heaks uue lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017. Arengukava toob prioriteetsete arengusuundadena esile vajaduse suurendada Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate hoiakute ja väärtuste kinnistamist, suurendada ühiskondlikult ja keeleliselt seni vähelõimunud Eesti elanike osalust ühiskonnaelus ning muuta sujuvamaks uussisserändajate kohanemine Eestis. Samuti seab arengukava eesmärgiks tagada eesti keelest erineva emakeelega õpilastele konkurentsivõimelised teadmised ja oskused eestikeelses töö- ja õpikeskkonnas toimetulekuks, suurendada eesti keelest erineva emakeelega noorte osalemist noorsootöös ja nende läbikäimist eestikeelsete eakaaslastega ning tagada eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele võimalused täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul.


37

Valitsus toetas 2014. a novembris toimunud kabinetinõupidamisel venekeelse telekanali loomist. Telekanali loomisel lähtutakse põhimõttest, et kõik ühiskonnarühmad peavad osa saama kvaliteetsest ja tasakaalustatud programmist, mis kajastab Eesti igapäevaelu ja kultuuri. Loodav kanal on sõltumatu ja iseseisev ning suunatud venekeelse elanikkonna sihtrühmale. Telekanal on plaanis käivitada 2015. aasta sügisel ning 2015. aasta riigieelarvesse on Eesti Rahvusringhäälingule selle jaoks planeeritud 2,53 miljonit eurot. Eesti keele õppe kättesaadavuse tagamiseks ja tõhustamiseks on uues lõimumisvaldkonna arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“ eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeeleoskuse parandamiseks perioodil 2014–2020 ette nähtud täiendavalt 5,2 miljonit eurot. Tänavu veebruaris võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud eelnõu, millega kehtestatakse tegevusloa nõue eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistava täienduskoolituse läbiviimiseks. Järelevalvet selliste koolituste kvaliteedi üle teostab Keeleinspektsioon. See loob keeleõppijale kindluse, et teenust osutavad keelekoolitajad omavad vastavat tegevusluba ja tagatud on kontrollitud ja kvaliteetne keeleõpe. Muudatus mõjutab positiivselt eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna täiskasvanuid, kes soovivad Eesti kodakondsuse saamiseks läbida edukalt eesti keele tasemeeksami või osaleda Eesti tööjõuturul. Koostöös valdkonna asjatundjatega on välja töötatud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava lõimimisvaldkonna toetusmeetme eelnõu. Meetme eesmärk on luua võimalusi Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivsemaks hõiveks ja nende ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks, samuti uussisserändajate kohanemiseks ja hilisema lõimumise toetamiseks. Meedet viivad ellu Siseministeerium ja Kultuuriministeerium. Meede käivitub täielikult 2015. aasta esimesel poolaastal. Uue tegevusena on meetmes kavandatud kultuurilise kümbluse väljaarendamine, mis toetab keeleõpet ja lõimumisele suunatud tegevusi kultuuriasutustes.


38

2.10 Keskkond

Valitsuse eesmärk on tagada puhas loodus- ja elukeskkond ning loodusvarade säästlik kasutamine. Välja on töötatud keskkonnatasude raamkava, mille alusel kehtestatakse keskkonnatasud alates 2016. aastast. Moodustatud on Nabala-Tuhala looduskaitseala. Eesti ainulaadse looduse hoidmiseks ja kaitseks investeeriti kaitsealadesse eelmisel aastal 8,73 miljonit eurot. Puhta joogivee tagamiseks investeeriti eelmisel aastal 61,2 miljonit eurot.

RMK matkarada. Foto: Keskkonnaministeerium

Looduses liikumise soodustamiseks korrastati erinevate matka- ja õpperadade lõike 533 km ulatuses. Lisaks rahastati maastikupilti kahjustavate ja kasutusest väljalangenud ehitiste (põllumajandus-, tööstus- ja militaarehitised) lammutamist ning ohtlike jääkreostusobjektide ohutustamist. Eesti ainulaadse looduse hoidmiseks ja kaitseks investeeriti kaitsealadesse eelmisel aastal kokku 8,73 miljonit eurot, sealhulgas rahastati kaitsekorralduskavasid, investeeringuid, praktilisi looduskaitsetöid ja kalade elupaikade parandamist looduskaitseliselt olulistel jõgedel. Looduskaitseliste piirangute ajakohastamiseks jätkati kaitsealade, hoiualade, parkide, püsielupaikade ja üksikobjektide kaitset käsitlevate määruste muutmisega. 2014. aastal on Vabariigi Valitsus kinnitanud 14 kaitseala kaitse-eeskirja ja kolm hoiuala määrust. Kaitse-eeskirjad said sellised suured looduskaitsealad nagu Audru polder, Ropka-Ihaste ja Sirtsi. Keskkonnaministri määrustega kinnitati ka merikotka 22 erineva püsielupaiga piirid ja kaitsekord ning rohunepi ühe püsielupaiga piir. Valitsuses heaks kiidetud maaelu arengukava 2014–2020 raames on kavas jätkata pärandmaastike (poollooduslike koosluste) toetamist. Samuti on maaelu arengukavas ette nähtud toetusmeede Natura 2000 ala erametsaomanikele, et sel moel panustada Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade hoidmisse. Maaelu arengukava investeeringutoetuste meetmes on taotluste hindamisel üheks eelistuse andmise kriteeriumiks investeeringud sõnnikuhoidlatesse. Jätkuvad mitmed põllumajanduslikud keskkonnatoetused, mitme meetme ulatust on laiendatud, lisandunud on mitu uut spetsiifilist keskkonnatoetust.


39

Töötati välja keskkonnahäiringute heastamise täiendavad põhimõtted, mille alusel kompenseeritakse üleriiklike investeeringutega riiklike suurte taristuprojektide rajamisel loodusele tehtav negatiivne mõju. Keskkonnaminister moodustas erinevate huvigruppide esindajatest koosneva jahindusnõukogu, mille ülesanne on anda nõu jahindusega seotud strateegilistes küsimustes ning õigusaktide väljatöötamisel. Jahindusnõukogusse kuuluvad jahimeeste, metsaomanike, põllumeeste ja looduskaitsjate esindajad. Ette on valmistatud riigile kuuluvate jahipiirkondade kasutajate muutmine. RMK tegi otsuse loobuda kolme jahipiirkonna kasutusõigusest. Uute jahipiirkondade kaardid ja piirikirjeldused on koostatud ning konkursid jahipiirkondadele uute kasutajate leidmiseks välja kuulutatud.

Valitsus otsustas moodustada Nabala-Tuhala looduskaitseala. Vastav looduskaitseala moodustamise määrus võeti vastu novembris. Uue kaitseala moodustamise tingis vajadus paremini tagada piirkonna tundliku veerežiimi, karstinähtuste sh maa-aluste jõgede ja unikaalse Tuhala nõiakaevu, soo- ja metsaelupaikade ning kaitsealuste ja ohustatud liikide elupaikade kaitse. Puhta joogivee tagamiseks investeeriti alates 2014. aastast kokku 61,2 miljonit eurot, sellest ühtekuuluvusfondi veemajanduse infrastruktuuri arendamise meetme raames 46,9 miljonit eurot ja keskkonnaprogrammi veemajandusprogrammi raames 14,3 miljonit eurot.

Haisuhäiringu tekkevõimaluste vähendamisele pööratakse tähelepanu reoveepuhastite rahastamisel keskkonnaprogrammist ja ühtekuuluvusfondi meetmest „Veemajanduse infrastruktuuri arendamine“. Reoveesettest vabanemiseks käivitati uuring, mille käigus töötatakse välja regionaalse reoveesettekäitluse lahendused ning kriteeriumid reoveesette uuesti kasutamiseks tootena. Juunis kiitis valitsus heaks riigi jäätmekava 2014–2020, mis näeb ette jäätmeveo korralduse reformi algatamise, mille tulemusel säiliks inimestel prügiveosüsteemiga liitumiskohustus, kuid lisanduks õigus valida parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuv teenusepakkuja. Täpsem regulatsioon sätestatakse jäätmeseaduses. Välja on töötatud keskkonnatasude raamkava, mille alusel kehtestati uued ressursitasud alates 2016. aastast ja saastetasumäärad 2017. aastast. Ressursitasude kehtestamiseks võttis valitsus vastu määrused, millega määrati kindlaks vee erikasutusõiguse ja maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad aastateks 2016–2025. Põlevkivi kasutustasu määramiseks otsustas valitsus välja töötada väärtusepõhise tasustamismudeli, mis arvestaks nii keskkonnakoormuse kui ka ressursi kasutamisest saadava tuluga. Keskkonnatasude muutmise raamkava ja keskkonnatasude seaduse muudatuste kohta koostati ka põhjalik majandusmõjude analüüs. Valitsus toetas Euroopa Liidu kliima ja energiapaketi eesmärke ja panustab nende saavutamisse. Välja on töötatud uue perioodi heitmekaubandusskeem (jagatud kohustuse otsuse ühikutega kauplemisskeem). Kui seni on Eesti praktikas rakendanud AAU heitmeühikute müüki, siis uus skeem seab raamistiku uut tüüpi ühikute ostmiseks ja müümiseks. Täpsem korraldus on määratletud Riigikogus veebruaris vastu võetud välisõhu kaitse seaduse muudatustega ja uues atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõus, mille menetlemine jäi Riigikogus pooleli. Lisaks tehti


40

uuring "Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050", mille tulemuste baasil algatas valitsus arengudokumendi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ väljatöötamise. Valitsus lubas üle vaadata ja kaotada piirangud, mis takistavad kohalike materjalide, eelkõige puidu suuremat kasutust ehituses. Siseministeerium viis läbi analüüsi tuleohutusnõuetest tulenevate piirangute kohta ning leidis, et kehtivad ehituslikud tuleohutusnõuded ei takista teoreetiliselt puidu suuremat kasutamist ehitamisel, kuid pole igapäevases elus rakendatavad ning seavad mastaapsete puitehitiste ehitamise ebavõrdsesse olukorda. Siseministeerium on koostöös Keskkonnaministeeriumi ja puidusektoriga alustanud ettevalmistusi Vabariigi Valitsuse määruse „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ muutmiseks. Puidu vähene kasutamine erilahenduste loomisel on üldjuhul ka tingitud tõendamisprotsessi vähesest teadlikkusest ja vastavate juhendmaterjalide puudumisest. Olulisemad täitmata ülesanded Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016–2030 on ette valmistatud ning läbinud avaliku väljapaneku koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega, kuid selle arutelu ja heakskiitmine jääb uuele Riigikogu koosseisule. Arengukava üldeesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse jätkusuutliku arengu ja varustatuse põlevkivivaruga ning vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Arengukava lähtub põlevkivi kaevandamismäärast 20 miljonit tonni aastas, kaevandamismäära suurenemist ette ei nähta. Arengukava meetmed on mõeldud nii põlevkivi kaevandamise kui ka kasutamise tõhusamaks muutmiseks. Koalitsioonileppe kohaselt oli kavas lõpetada koostootmistoetuse maksmine segaolmejäätmete põletamisele. Täiendavad analüüsid on selgitanud, et segaolmejäätmete põletamine ei ole vastuolus jäätmehierarhiaga ning aitab kaasa jäätmete massladestamise vähendamise eesmärgi saavutamisele. Nii segaolmejäätmete põletamine kui ka mehaanilis-bioloogiline töötlemine annavad samuti panuse jäätmete ringlussevõtu eesmärgi saavutamisse, mis on jäätmekäitlushierarhias ladestamisest kõrgemal kohal. Vastava toetuse maksmist jätkatakse. Segaolmejäätmete sorteerimise ja taaskasutamise edendamiseks on vaja rakendada meetmeid, mis motiveerivad suunama jäätmete ringlusessevõttu läbi jäätmete sorteerimise nende tekkimiskohas. Olmejäätmete liigitikogumist ja ringlussevõttu aitavad edendada uued sätted jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõus ning keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete sortimise kord“ muutmise eelnõu, mis on hetkel samuti menetluses. Euroopa Liidu jäätmehierarhiast sõltuva jäätmekäitluse keskkonnatasudega maksustamise mudeli väljatöötamine toimub keskkonnatasude raamkava asemel jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu raames. Kooskõlastusele saadetud eelnõu sisaldas ettepanekut kohalike omavalitsuste tegevuste rahastamiseks saastetasude kaudu. Läbirääkimised Rahandusministeeriumiga lõpliku lahenduse osas jätkuvad. Reoveesettest tekkiva haisuhäiringu vähendamiseks lisati Riigikogule esitatud atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõusse säte, mille kohaselt tuleb sõltumata lõhnahäiringut põhjustavate saasteallikate arvust tootmisterritooriumist väljaspool kinni pidada lõhnaaine piirväärtusest.


41

Eelnõus on täpsustatud ka sätted, mis käsitlevad lõhnahäiringu lahendamist mitme saasteallikaga. Seaduseelnõu jäi Riigikogu poolt vastu võtmata. Läbi jäi viimata analüüs riigi põlevkiviressursi lahutamiseks Eesti Energiast. Et leida põlevkiviressursi jaotamiseks kõige sobivaim alternatiiv, mis maksimeeriks maavara kasutamisest saadavat tulu, on kavas põlevkiviressursi jaotamise alternatiive ja selle mõjusid vaadelda keskkonnatasude muutuvkomponendi metoodika väljatöötamise käigus.

2.11 Maaelu, põllumajandus, regionaalpoliitika

Maal elavate inimeste elukvaliteet ning põllumajandussektori konkurentsivõime paraneb. Valitsus kiitis heaks maaelu arengukava 2014–2020 ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020. Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa piirkondade arengu toetamiseks on koostatud piirkondlikud tegevuskavad.

Põld. Foto: Katrin Press

Eelmise aasta mais kiitis valitsus heaks ning juunis esitati Euroopa Komisjonile maaelu arengukava 2014–2020. Arengukavas pööratakse senisest rohkem tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile; kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus; lisandub mitu lühikese tarneahela ja otseturustuse alast uut tegevust; investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele investeeringutele; pööratakse senisest enam tähelepanu ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele; lisandub mitu uut spetsiifilist keskkonnatoetust, lisaks laiendatakse mitme jätkuva keskkonnatoetuse ulatust; senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule; jäetakse kohalikku arengut puudutavad otsused kohalikule tasandile; lisandub tagastatava abi toetusvormide kasutamine. Arengukava rahastamiseks on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist planeeritud 725,9 miljonit eurot ning Eesti osaluseks on planeeritud 169,5 miljonit eurot. Sellele lisanduvad otsetoetustest maaelu toetuseks suunatavad 97,5 miljonit eurot, millega ei kaasne Eesti-poolset osalust.


42

Mullu novembris võttis Riigikogu vastu Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, mis reguleerib perioodil 2014–2020 põllumajanduse otsetoetuste, maaelu arengukava toetuste ja turukorralduslike meetmete rakendamist. Seadus jõustus 1. jaanuaril 2015. a. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) meetmete (põllumajanduse otsetoetused ja turukorraldusmeetmed) ettepanekud on edastatud Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja määrused on ettevalmistamisel. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite kasutamiseks kiitis valitsus heaks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020. Samuti jõustus 1. jaanuaril 2015. a kalandusturu korraldamise seadus, millega reguleeritakse EMKF rakenduskava elluviimist, kalamajandusliku riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist ning ühist turukorraldust. Perioodil 2014–2020 on EMKF meetmeteks ette nähtud ligi 129 miljonit eurot, sellest Eesti osalus on ligi 29 miljonit eurot. Võrreldes eelneva programmiga on meetmed mõeldud rohkem teadus- ja arendustegevuseks ning kalavarude olukorra edendamiseks. Valitsus seadis sihiks lõpetada aastaks 2017 maa- ja omandireform. Selleks tehti ettevalmistusi üleminekuks maa korraliselt hindamiselt nn reaalajas hindamisele. Ette on valmistatud maa reaalajas hindamisele ülemineku metoodika ning valminud on riigimaade haldamise infosüsteemi pilootlahendus. Jätkatud on riigi reservis olevate maade müüki enampakkumistel. Riigile mittevajalike maade võõrandamise ja enampakkumiste korraldamise tulemusel on riigieelarvesse 2014. a jooksul laekunud 12,295 miljonit eurot. Tõstmaks Eesti metsatööstuse konkurentsivõimet on ette valmistatud määruse muudatused, millega vähendatakse metsaveokite täismassi piiranguid. Määrus jõustub 2015. aasta märtsis. Muudatustega laiendatakse võimalusi töötlemata ümarpuidu erivedude tegemiseks kuni 52-tonnise täismassiga autorongidega senise 44-tonni asemel. Vastavaid vedusid võib teha elektrooniliste erilubade alusel tehnilistele erinõuetele vastavate sõidukitega ning ainult teeomaniku (Maanteeameti või kohaliku omavalitsuse) poolt infosüsteemis Tarktee märgitud piisava kandevõimega teedel. Selliste vedude järelevalve tõhustamiseks on ettevalmistamisel vedude reaalajas jälgimise infosüsteem, mis rakendub 2015. aasta alguses. Täismassi piirangu vähendamise algatus metsatööstussektoris põhineb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, avalike teede omanike ja ettevõtluse esindajate vahelisel hea tahte kokkuleppel. Piirangute rikkujatele rakendatakse rahatrahvi eriveo tingimuste rikkumise eest. Lisaks viidi ehitusseadustiku ja planeerimisseadustiku rakendamisseadusesse sisse säte, millega võimaldatakse rikkuja eriloa kehtivust peatada, kehtetuks tunnistada ning keelduda eriloa andmisest. Jätkatud on teenuskeskuste programmi elluviimisega. Esimesed teenuskeskuste programmid avati 2012. aastal ja tegevused lõpetati 2013. aastal. 2014. aastal sai läbi viidud pilootprojekt Kagu-Eestis. Teenuskeskuste programmi taotlusvoor avatakse 2015. aastal Põlva, Võru, Valga ja Ida-Viru maakondades. Jätkatud on elamulähedaste kruusateede tolmuvabaks muutmist. Eelmisel aastal muudeti 6 miljoni euro eest tolmuvabaks 90 kilomeetrit teid. Vastavad investeeringud on ette nähtud riigimaanteede teehoiukavas 2014–2020. Teehoiukava raames viiakse ellu ka programm „Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030“, milles planeeritakse meetmed suurema kasutusega riigimaanteedele tolmuvaba katte ehitamiseks.


43

Loodud on õiguslikud alused üleminekuks toetuste taotlemisel e-PRIA kaudu, ning jätkatud on e-PRIA edasiarendamist. Lähiaastatel peaks kõigi põllumajanduse ja maaelu toetuste taotlemine elektrooniliselt võimalik olema. Säilitatud on põllumajanduses kasutatavale diislikütusele soodsam aktsiisimäär. Eelmisel aastal tehtud aktsiisiseaduse muudatustega säilitati eriotstarbemise diislikütuse kasutamise õigus vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel. Valminud on visioonidokument „Eesti toit 2015–2020“, mis keskendub Eesti toidu positiivse kuvandi ja müügiedendamise arendamisele ning toidutarneahela osaliste koostöö ja ekspordi edendamisele. Kava koostati toidusektori esindusorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajate koostöös. Põhifookus on toetava raamistiku loomisel, mis ühendaks toidusektori kõiki osalisi, sh põllumajandustootjaid, töötlejaid, kaubandust, toitlustus-, kultuuri- ja haridusasutusi, maaturismiettevõtteid ning toidusektoriga seotud riigiasutusi. Eraldi tähelepanu pööratakse ka tarbijatele. Paralleelselt arengukava koostamisega on viidud ellu mitmeid Eesti toitu ja toidukultuuri tutvustavaid ja populariseerivaid tegevusi. Selle aasta alguses arutas valitsus Siseministeeriumi eestvedamisel valminud Kagu-Eesti tegevuskava 2015–2020, mis toetab Kagu-Eesti piirkonna arengut. Kagu-Eesti tegevuskava on suunatud piirkonna ettevõtluse ja tööhõive arengule, loodusliku ja kultuuripärandi eripära paremale kasutamisele, paremate ühenduste loomisele, koostööle ülepiiri regioonidega, parema elukeskkonna loomisele ning halduse ja turvalisuse parandamisele. Valitsusele arutamiseks on esitatud Ida-Virumaa tegevuskava 2015–2020, mille eesmärk on muuta majanduskeskkond atraktiivsemaks nii suurinvestoritele kui ka väikeettevõtjatele, luua mitmekesine ja aktiivset elustiili võimaldav elukeskkond, tugevdada kodanikuühiskonda ning suurendada piirkonna seotust ülejäänud Eestiga, luua sidustatud ja turvaline sotsiaalne keskkond ning suurendada piirkonna turvalisust. Olulisemad täitmata ülesanded Riigieelarve koostamisel otsustati 2015. aastal mitte rahastada riiklikke üleminekutoetusi.


44

2.12 Õiguskord ja siseturvalisus

11. veebruaril läks Eesti üle ühele hädaabinumbrile 112. Siseturvalisuse valdkonna teenistujate palgafond suurenes sel aastal 4,5%. Perevägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks allkirjastas Eesti Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ning valminud on uus vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020. Jätkatud on kohtumenetluse kiirendamise reformi elluviimist.

Häirekeskuse Põhja keskuse uus töösaal Lasnamäel. Foto: Häirekeskus

11. veebruaril läks Eesti üle ühele hädaabinumbrile 112. Üleminek tähendab seda, et ühelt hädaabinumbrilt 112 saab nüüdsest appi kutsuda nii politsei, päästjad kui ka kiirabi. Ülemineku jaoks valmisid Päästeameti ja Häirekeskuse ühishooned erinevates Eesti linnades, neist viimased Tallinnas Lasnamäel ning Tartus. Ühises töösaalis töötavad nüüdsest koos Häirekeskuse päästekorraldajad, kes võtavad vastu kõik hädaabikõned ja saadavad välja kiirabi ja päästjad, ning politseiametnikud, kes saadavad sündmuskohale politseijõud. Ühises töökeskkonnas ja inforuumis kiireneb infovahetus, paraneb abi saatmise kiirus ja kvaliteet. Õigusemõistmise kiirendamiseks on 2015. a riigieelarves ette nähtud vahendid kohtumenetluse kiirendamise reformi laiendamiseks kõikidesse Eesti esimese ja teise astme kohtutesse. Reformi raames asuvad kohtute töö paremaks korraldamiseks kohtunikke abistama kohtujuristid, mis võimaldab kohtunikel senisest enam keskenduda sisulisele õigusemõistmisele ja seeläbi lühenevad ka kohtute menetlusajad. Vastavalt valitsuse koalitsioonilepingule nähti 2015. aasta riigieelarves ette siseturvalisuse valdkonna töötajate palgafondi suurenemine 4,5% võrra. Kokku on siseturvalisuse valdkonna 2015. aasta eelarve 425 miljonit eurot. Riigikogu võttis tänavu veebruaris vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille peamine eesmärk on paremini tagada isikute põhiõigusi. Olulisema muudatusena suurendatakse kohtulikku kontrolli läbiotsimistel ja vahistamistel. Samuti lühendatakse vahistamise maksimaalset tähtaega kohtueelses menetluses.


45

Sügisel võttis Riigikogu vastu süütoemenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu, mis määrab kindlaks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Kehtiv regulatsioon käsitles üksnes vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist, kuid muus osas oli süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine reguleerimata. Seadus jõustub 1. mail 2015. a. Valitsuse tegevusprogrammi üks eesmärkidest oli arendada edasi jälitusametkondade ja andmetöötluse sõltumatut järelevalvet, andes sellekohased volitused õiguskantslerile. 2014. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille kohaselt lisatakse õiguskantsleri ülesannete kõrvale selgesõnaline pädevus teostada järelevalvet isikute põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel. Ülesande eraldi väljatoomine aitab rõhutada selle olulisust, järjepidevust ning omaalgatuslikkust. Valitsus on seadnud eesmärgiks jätkata korruptsioonivastase strateegia jõulise elluviimisega. Aprillis kiitis valitsus heaks korruptsioonivastase strateegia 2013–2020 rakendusplaani aastateks 2014–2017, mis näeb ette tegevused edendamaks teadlikkust korruptsioonist, suurendamaks otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning arendamaks uurimisasutuste uurimisvõimekust ja hoidmaks ära julgeolekut ohustavat korruptsiooni. Kohalike omavalitsuste eelarve läbipaistvuse parandamiseks valmis kohalike omavalitsuste finantsvahendite avalik visuaalne analüüsikeskkond „Riigiraha“. Ausa konkurentsi tagamiseks riigihangetel on alates 2014. aastast riigihangete registris kõik hangete alusdokumendid kättesaadavad ja avalikud. Valmis „Riigiportaali“ arendus, mis võimaldab ravikindlustatud isikul saada ülevaade, millised on olnud kulutused tema ravile ravijuhtumi lõikes. 2015. aasta alguses muutub rakendus avalikult kättesaadavaks. Samuti on täiendatud kohtu juhtimise head tava, et hinnata perioodiliselt kohtunike ja prokuröride ametitegevuse kvaliteeti. 2014. a maist hakkas kehtima uus ametiisikute huvide deklareerimise kord, mis võimaldab elektroonilist deklareerimist ja annab avalikkusele võimaluse deklareeritud andmeid jälgida. Keskkriminaalpolitsei võimekuse suurendamiseks raskete kuritegude avastamisel suurendati Politsei- ja Piirivalveameti osalise ümberstruktureerimise kaudu täiendavalt keskkriminaalpolitseinike palka, kriminaaltulu tuvastamise büroosse värvati üks eriteadmiste ja kogemustega spetsialist ning loodi korruptsioonikuritegude büroo juurde üks täiendav töökoht. Mullu mais loodi keskkriminaalpolitsei koosseisu majanduskuritegude büroo, menetlemaks majanduskeskkonda enim kahjustavaid kuritegusid. Teadlikkuse kasvu tõstmiseks viidi keskkriminaalpolitseis läbi 2014. aastal mitmeid täiend- ja ümberõppe koolitusi, korraldatud on koostööpartnerite koostöökohtumisi, osaletud mitmetes ühisoperatsioonides ja moodustatud riikidevahelisi uurimisrühmi. Koostöö Interpoli ja Europoliga on iga-aastaselt kasvav tulenevalt kuritegevuse muutumisest rahvusvahelisemaks ning ametnike teadlikkuse tõusust erinevate rahvusvaheliste politseikoostöö instrumentide kasutamisel. Kaitsepolitseiameti vastuluure võimekuse suurendamiseks hangiti täiendavaid tehnilisi seadmeid ja soetati isikukaitse varustust, mis võimaldab reageerida efektiivsemalt erinevatele sündmustele. Erinevate võimekuste tugevdamiseks eraldati 900 000 eurot vastavalt valitsuse juunis tehtud otsusele kriitiliste riigikaitseliste lisainvesteeringute rahastamiseks. Koostatud on ka ka julgeolekusteste pädevusjoatuse analüüs, mille eesmärgiks oli luua ülevaade Euroopa Liidu riikide


46

julgeolekuasutuste või tavapäraselt julgeolekuasutustel olevaid ülesandeid täitvate asutuste ülesannetest ning otsida võimalusi Eesti julgeolekuasutuste ülesannete senisest optimaalsemaks jaotuseks, et tagada olemasoleva ressursi parem kasutamine. Analüüsi kõrvaltulemuseks on ka ülevaade julgeolekuasutuste kasutatavatest meetoditest, mis on sätestatud riikide õigusaktides, et tuua välja meetodid, mis on vajalikud, et täita asutustele pandud ülesandeid. Veebruari lõpus kiitis valitsus heaks vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020 ja selle rakendusplaani aastateks 2015–2018. Riigikogu arutas strateegiat selle aasta veebruaris. Strateegia prioriteetideks on naistevastase ja perevägivalla vastane võitlus, lastevastase vägivalla ning inimkaubanduse vähendamine. Strateegia elluviimise tulemusel on aastaks 2020 vägivalla hulk Eestis vähenenud, inimeste oskused vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sekkuda on paranenud, ohvritele on tagatud sõbralikum kohtlemine ja tugevam kaitse ning vägivallatsejate retsidiivsus on vähenenud. Olulise vägivalla ennetamise tegevusena allkirjastas justiitsminister Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (nn Istanbuli konventsiooni), millega võtab riik endale ülesande pakkuda vägivalla all kannatajatele tuge ja erinevaid teenuseid ning suunata senisest suuremat tähelepanu naistevastase vägivalla ennetusele. Märtsi lõpus kuulutati välja arhitektuurikonkurss uue Tallinna kohtumaja rajamiseks. Uus kohtumaja peaks valmima 2018. aastal ning sellesse kolib kokku praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, millele lisanduvad Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Valitsuse tegevusprogramm seab üheks eesmärgiks jätkata ettevalmistusi Tallinna kohtumaja ehituseks. Jätkunud on ettevalmistused uue Tallinna vangla ehituseks. 2014. a detsembris sõlmiti Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga üürilepingud uue Tallinna Vangla ning arestimaja ja kinnipidamiskeskuse kasutamiseks. Eelmise aasta juunis pandi nurgakivi Tartu avavanglale, mis valmib selle aasta märtsis. Avavangla on nüüdisaegne vangistuse vorm, mille eesmärk on aidata kinnipeetaval paremini ühiskonda sulanduda. Sisekaitseakadeemia Ida-Virumaal paiknemise võimaluste arutelul toetas valitsus Sisekaitseakadeemia praktikabaasi loomist Ida-Virumaale. Euroopa Regionaalarengu Fondi 2014-2020 meetmetest on ruumiprogrammi jaoks võimalik kasutada 15 miljonit eurot. Valitsuse koalitsioonilepe nägi ette riigi kohaloleku suurendamiseks kaaluda võimalusi Sisekaitseakadeemia üleviimiseks Ida-Virumaale. Vabatahtlike toetamiseks allkirjastas siseminister eelmise aasta oktoobris siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse 2014. aasta toetusprogrammi, millega toetatakse siseturvalisuse valdkonnas tegutsevaid vabatahtlikke täiendavalt 166 000 euroga. Lisatoetuse eesmärk on tõsta vabatahtlike võimekust ja aidata kaasa vabatahtlike koostöö arendamisele maakondades. 2015. a riigieelarves on võrreldes eelnevate aastatega suurendatud toetust siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arendamiseks. Samuti on jätkatud siseturvalisuse vabatahtlike ja neid toetanud asutuste tunnustamisega. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et vabakonna kaasamisel avalike ülesannete täitmiseks (vabatahtlikud päästeorganisatsioonid, naiste varjupaigad, abivajajate õigusabi, tugiisikuteenus vanglast vabanenutele jmt) valib riik partnereid vähemalt kaheaastaseks perioodiks. Näiteks sõlmis Siseministeerium koostöölepingu kodanikuühiskonna valdkonna Eesti Külaliikumisega Kodukant ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuse Liiduga (EMSL).


47

Pikaajaline lepe tugevdab senist head koostööd ning toob välja peamised koostöövaldkonnad. Samuti on Siseministeeriumis ette valmistatud vabaühenduste rahastamise kord. Valitsuse tegevusprogramm nägi ette vajadust analüüsida võimalusi kehtestada tulevikus raskeimaid töid tegevatele päästjatele vanglatöötajatega analoogne sotsiaalgarantiide süsteem. Töövõimetoetuse seaduse rakendussätetena ühtlustatakse kõigi ametnike (sh eriteenistujate) ja päästjate sotsiaalsed tagatised hukkumise, töövõime kaotuse või vähenemise korral, kui see on tingitud teenistusülesannete täitmisel tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise, päästesündmuse lahendamise või ohu tõrjumise tagajärjest. Piiriturvalisuse suurendamiseks on valitsus kavandanud 2015. a riigieelarves raha kõrgtehnoloogiliste video- ja jälgimisseadmete soetamiseks, piirivalve kiirreageerimisüksuse loomiseks ja piirivalvurite palkade tõstmiseks, samuti on plaanis alustada Piusa kordoni ehitust. Koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega on alustatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni ajutise kontrolljoone metsast ja võsast puhastamist, mis peaks lõpule jõudma 2015. aasta kevadel. 2015. a jaanuaris kehtestas valitsus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise välispiiri maismaaosal ajutise kontrolljoone koordinaadid. 2014. a suvel võttis Riigikogu vastu karistusõiguse revisjoni tulemusel valminud karistusseadustiku muudatused, mis vähendavad ülekriminaliseerimist, kaotavad kuritegude ning väärtegude kattumised, täpsustavad karistatavate tegude kirjeldusi ja pakuvad peale kriminaalkaristuse täiendavaid võimalusi inimeste mõjutamiseks õiguskuulekale teele. Samuti toodi karistusseadustikku sisse perevägivalla mõiste ja vastav karistus selle kuriteo eest. Valitsus kiitis tänavu 26. veebruaril heaks siseturvalisuse arengukava aastateks 2015–2020. Arengukavas rõhutatakse tugevate kogukondade ja ennetuse olulisust ning iga inimese vastutust turvalisuse tagamisel ja suurendamisel. Arengukava koostamiseks toimusid augusti lõpust novembrini kõigis maakondades laiapõhjalised arutelud. Eelmise aasta lõpus võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud Euroopa Nõukogu inimkaubanduse konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille eesmärk on kaitsta inimkaubanduse ohvrite õigusi ning luua ohvritele ja tunnistajatele kaitse ja abistamise üldine raamistik. Riigikogu võttis oktoobris vastu autoriõiguse seaduse muutmise eelnõu, millega sätestatakse riigisiseses õiguses orbteoste tuvastamise ja kasutamise regulatsioon. Orbteose puhul on tegemist teose või fonogrammiga, mille puhul ei ole tuvastatud ühtegi selle teose või fonogrammi suhtes õigusi omavat isikut. Orbteoste kasutamine võib toimuda vaid avalikke huvisid teenivate ülesannete täitmisega seotud eesmärkidel, nt võib teoseid teha üldsusele kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel kättesaadavaks. Olulisemad täitmata ülesanded Julgeoleku- ja taustakontrolli seaduse eelnõu on Justiitsministeeriumis valminud ning kooskõlastusel käinud, kuid pooltevaheliste eriarvamuste tõttu eelnõud sellele valitsusele ja Riigikogule ei esitata.


48

Autoriõiguse seaduse ning selle rakendamise seaduse eelnõu väljatöötamiseks on Justiitsministeerium korraldanud mitmeid kohtumisi erinevate huvipooltega ning eelnõu tekst on valmis, kuid vajab veel täiendavaid arutelusid, mistõttu esitatakse eelnõu valitsusele järgmise Riigikogu koosseisu ajal. Täitmata jääb valisuse tegevusprogrammi punkt suurendada finants- ja konkurentsirikkumiste puhul rahalist sundi. Justiitsministeeriumis on teemaga seonduvalt valminud konkurentsikuritegude menetluspraktika ja leebusprogrammi mõjude analüüs ning haldussunni tõhustamise analüüs. Samuti on Justiitsministeerium esitatud sügisel Riigikogu õiguskomisjonile karistusseadustiku § 400 (ja sellega seonduvate sätete) muudatusettepaneku tulenevalt Riigikogu õiguskomisjoni pöördumisest justiitsministri poole palvega töötada välja ja esitada Riigikogu õiguskomisjonile 30. septembriks lahendus konkurentsialaste süütegude paremaks ning tõhusamaks menetlemiseks. Riigikogu ei ole vastavat seadusemuudatust algatanud.

2.13 Kultuur ja sport

Valitsuse algatatud eelnõudega laienesid vabakutselistele loovisikutele sotsiaalsed tagatised ning suurenes kultuuritöötajate palgafond 4,5%. Edaspidi saab taotleda riigieelarvest toetust laste ja noortega tegelevatele treeneritele töötasu maksmiseks. Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. Ellu on viidud liikumisaasta 2014 tegevused. Alustatakse Arvo Pärdi Keskuse, Eesti Kunstiakadeemia uue hoone ja Kaunite Kunstide Kooli rajamist.

Kuressaare staadioni avamine. Foto: Eve Rand / Kultuuriministeerium

Valitsuse prioriteediks oli laste ja noortega töötavate treenerite töö väärtustamine. Eelmise aasta novembris võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud spordiseaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse, mille alusel saavad spordiklubid, -koolid ja -alaliidud taotleda riigieelarvest toetust laste ja noortega tegelevatele treeneritele töötasu maksmiseks. Toetuse määramise alused ja toetuse maksmise kord on kinnitatud 26. novembri 2014. a kultuuriministri määrusega.


49

Riigikogu võttis eelmise aasta juulis vastu valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muudatused, millega sõnastati stipendiumi mõiste ning määrati kindlaks, mis juhtudel võib stipendiumi maksta maksuvabalt. Valitsuse üheks eesmärgiks oli edendada vabakutseliste loovisikute ja teiste ebaregulaarsete sissetulekutega isikute sotsiaalseid garantiisid. Selle aasta veebruaris võttis Riigikogu vastu valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võimaldatakse ravikindlustust vabakutselistele loovisikutele ja teistele ebaregulaarsete sissetulekutega isikutele. Muudatus võimaldab ravikindlustuse täiendaval alusel saada isikutel, kes töötavad projektipõhiselt või kes ei saa töö iseloomu tõttu iga kuu töötasu, kuid kes ise on maksnud või kelle eest on sotsiaalmaksu makstud nõutavas määras (ligikaudu 4000 isikut). Valitsus võttis eesmärgiks tõsta kultuuritöötajate palka ning püüelda põhimõtte poole, et kõrgema haridusega kultuuritöötajad oleksid palgatõusu osas võrdselt koheldud haridustöötajatega. 2015. aasta riigieelarves suurendadati kultuuritöötajate palgafondi 4,5%. Muudatus puudutab kultuuritöötajaid, kelle töötasu tuleb riigieelarvest. Riik jätkas erinevate kultuuriobjektide arendamist riigieelarve vahenditest. 2015. aasta riigieelarves on ette nähtud vahendid jätkamaks Rahvusarhiivi uue arhiivihoone ning ettevalmistusi rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse ehituseks. Jätkub Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus ning alustatakse ettevalmistustega museaalide kolimiseks uude hoonesse. Koostöös Riigi Kinnisvara AS-ga (RKAS) on Eesti Kunstiakadeemia läbi viinud uue õppehoone arhitektuurikonkursi ja ehitusprojekt valmib 2015. aastal. Tallinna Muusikakeskkooli, G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli ühendamisel tekkivale kutseõppeasutusele uue õppehoone projekteerimiseks korraldatakse 2015. aastal läbirääkimistega hange arhitektuurikonkursi võitjaga. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juurdeehituse projekt on valminud ning ehitusega alustatakse pärast Eesti Rahva Muuseumi valmimist. 17. oktoobril 2014. a sõlmisid MTÜ Vene Muuseum ja Eesti Rahva Muuseum koostöölepingu Eestis loodud vene kultuuripärandi kogumiseks, säilitamiseks, uurimiseks ja rahvale kättesaadavaks tegemiseks. Pooled leidsid, et oluline on jätkata koostööd, kuid jätta juriidilise vormi küsimused edaspidiste arutelude lahendada. Koostöö esimese etapina abistab Eesti Rahva Muuseum MTÜ Vene Muuseumi organisatsioonilise ja sisulise staatuse saavutamisel, mis võimaldaks käsitleda MTÜ-d muuseumiseaduse nõuetele vastava eraõigusliku muuseumina ja avaks tee võimalikele järgnevatele arengutele. Valitsuse eesmärgiks oli aidata kaasa kinode digitaliseerimisele maakonnakeskustes. Erinevate riiklike toetuste, kohalike omavalitsuste ja erasektori toel jätkub maakonnakinode varustamine digiprojektoritega, mis võimaldavad väikekohtade elanikel saada maailma filmikultuurist osa sarnaselt suuremate linnade elanikega. 2014. aastal soetati Eesti Kultuurkapitali toel 11 maakonnakeskusesse digitaalne kinotehnika. Siseministeerium analüüsis planeerimisseaduse muutmise käigus võimalusi riigi ruumilise planeerimise kompetentsikeskuse loomiseks. Analüüsiga jõuti seisukohale, et otsest vajadust uue institutsiooni loomise osas ei ole. Ruumilise planeerimise alane kompetentsikeskus, mis täitab seadusest tulenevaid kohustusi ruumilise planeerimise valdkonnas, on täna Siseministeeriumi


50

juures olemas. Vajalik on riigisisese koordinatsiooni suurendamine ja vajalik nõustamine. Uus planeerimisseadus võeti Riigikogus vastu tänavu veebruaris. Seaduse muudatuse tulemusena võib siseminister moodustada kuni kahekümnest liikmest koosneva nõukoja, mis nõustab planeerimisalase tegevuse korraldajaid ja töötab välja juhendeid tasakaalustatud ning ühiskonnaliikmete pikaajalisi vajadusi ja huve arvestava ruumilise arengu saavutamiseks. Spordipoliitikas oli valitsuse üheks eesmärgiks spordi pikaajalise arengudokumendi koostamine. Riigikogu võttis valitsuse algatatud „Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ vastu 18. veebruaril 2015. Põhialused seavad arengusuunad ja põhimõtted kogu spordivaldkonna arengule liikumisharrastusest saavutusspordini ning on esimene kõikehõlmav spordivaldkonna arengudokument. Jätkuvalt pidas valitsus oluliseks tervisespordivõimaluste parandamist. Siseminister allkirjastas mullu septembris riigisisese rahastamisprogrammi, mis toetab maakondades olulisemaid kergliiklusühendusi, mis võimaldavad inimestel ohutult liikuda elu- ja töökohtade ning teenusepakkujate vahel. Eesmärk on, et inimesed saaksid oma elukohas probleemideta liigelda näiteks koolimaja, asulakeskuse ja elamupiirkonna vahel. Kergliiklusteede ehitamiseks saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused väljaspool viit suuremat linnapiirkonda (st väljaspool Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ning Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonda). Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel viidi terve aasta vältel ellu liikumisaasta 2014 projekt. Liikumisaasta eesmärk oli suurendada liikumisharrastusega tegelejate osakaalu, suurendada liikumise ja sportimise alast teadlikkust ning panna inimesed rohkem märkama sporti ja liikumisharrastust. Liikumisaasta vältel tutvustati liikumisharrastusega tegelemiseks sobivaid võimalusi ja erinevaid liikumisviise ning korraldati erinevaid liikumist innustavaid üritusi. 2014. aasta lõpus andis liikumisaasta teatepulga üle muusika-aastale 2015. Kultuuriministeeriumi tellimusel on valminud ujumise algõpetuse analüüs. Analüüsi eesmärk oli selgitada välja, kuidas korraldatakse ujumiskursusi praegu erinevates kohalikes omavalitsustes, anda soovitusi ujumise algõpetust läbiviivatele juhendajatele-treeneritele ning teha ettepanekuid kultuuriministrile ujumise algõpetuse programmi koostamiseks ja rahastamiseks. Ujumise algõpetuse toetamist koolides jätkatakse 2015. a riigieelarve kohaselt järgmisel aastal suurendatud mahus. Koostöös valdkonna asjatundjatega töötati välja loomemajanduse arendamise toetusmeede, mis jõustus käesoleva aasta jaanuaris. Meetme eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, suurendada ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Olulisemad täitmata ülesanded Valitsuse tegevusprogramm seadis eesmärgiks täiustada rahvuskaaslaste programmi. Haridus- ja Teadusministeerium koostab eelmise rahvuskaaslaste programmi mõjude hinnangut, mille esialgsed tulemused valmivad märtsis. Nende põhjalt koostab Haridus- ja Teadusministeerium


51

ettepanekud, mida ja kuidas oleks vaja rahvuskaaslaste programmis muuta ning esitab need eeldatavalt märtsikuu jooksul valitsusele. Tulenevalt muudatuste mahukusest ja täiendavate analüüside tellimise vajadusest esitatakse muinsuskaitseseaduse eelnõu uuele valitsusele eeldatavalt selle aasta mais. Sellest tulenevalt jääb täitmata ka vastav valitsuse koalitsioonileppe punkt (võtame vastu uue muinsuskaitse seaduse, mis loob ühendatud mäluasutuste struktuuri). Riigiettevõtete omanikupoliitika roheline raamat, mis peaks sisaldama endas ka põhimõtteid riigile kuuluvate ettevõtete õiguse kohta toetada oma kasumist kultuuri, sporti ja haridust, on esitatud kooskõlastamisele. Valitsusele esitatakse roheline raamat eeldatavalt märtsis. Valitsus nägi vajadust uuendada rahvaraamatukogude seadust eesmärgiga muuta rahvaraamatukogud laiemaid teenuseid pakkuvateks infokeskusteks. Sel eesmärgil valmis Kultuuriministeeriumis rahvaraamatukogu seaduse analüüs, millega selgitati välja seaduse probleemkohad ning vajadus täpsustada rahvaraamatukogu ülesandeid. Seaduse muutmise viis ja ajakava selguvad 2015. aasta esimeses pooles. Sellest tulenevalt konkreetseid seadusemuudatusi selle valitsuse ajal Riigikogule ei esitatud.

2.14 Riigireform

Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava toetab valitsemise suuremat avatust – tegevuskava 2014–2016 keskmes on kodanikke kaasavad ja avatud poliitikakujundamise protsessid, läbipaistev riigieelarve ja finantsjuhtimine ning kodanikest lähtuvad avalikud teenused. Valitsemiskorralduse suurema paindlikkuse toetamiseks määratakse ministrite pädevused ja ametinimetused edaspidi peaministri korraldusega. E-riigi üldine arendamine viidi valitsusjuhi suunamise alla.

Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava arutelu. Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Avatud valitsemise partnerlust (AVP) asus koordineerima Riigikantselei. Juunis kiitis valitsus heaks avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014–2016, mille prioriteedid on kaasamise parandamine poliitikakujundamises, eelarve läbipaistvuse suurendamine ning avalike teenuste arendamine. 6. juunil arutati kava ning selle elluviimist peaministri osalusel toimunud avalikul üritusel paljude valitsusväliste partnerorganisatsioonide ja riigiasutuste esindajatega. AVP on 64


52

riiki hõlmav rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas, mille kohaselt võimu teostatakse ausalt, läbipaistvalt ja dialoogis kodanikega. Eesti liitus AVP-ga 2012. aastal. Juunis võttis Riigikogu vastu valitsuse esitatud eelnõu, mille eesmärk on muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu esitamise aluseid, et tagada valitsemiskorralduses suurem paindlikkus. Ministrite pädevused määratakse edaspidi peaministri korralduses ning nende ametinimetused võib määrata presidendi otsuses valitsuse ametisse nimetamisel. Muudatus võimaldab määrata ühte ministeeriumisse mitu ministrit ning anda ministritele ülesandeid ka teises ministeeriumis. Valitsus pidas oluliseks süvendada ministeeriumide koostööd regionaalsete ja kohaliku tasandi teenuste osutamisel ning jätkata ettevalmistusi riigi teenuskeskuste rajamiseks. RKAS-le anti üle kuus maavalitsuse hoonet. Neisse on mitmes kohas koondunud riigiasutused ja ka kohalike omavalitsuste liidud ning maakonna arenduskeskused, kes pakuvad RKAS-i pinnal riigi ja kohalike omavalitsuste teenust. Valitsus seadis eesmärgiks riigi personaliarvestuse, kinnisvarahalduse ja hangete tõhusamaks korraldamiseks ja tegevuste dubleerimise vältimiseks jätkata riigi tugiteenuste koondamist ühte keskusse ning digitaalsete teenuste arendamist. Selleks on jätkatud tugiteenuste ühendamise projekti elluviimisega, kiidetud heaks masinloetavate e-arvete kohustuslikuks muutmise tegevuskava ja personalipoliitika valge raamat. E-hanked moodustavad Eestis juba 72% (2014. aastal) läbiviidud riigihangetest. Rahandusministeeriumil on valminud koolitusfunktsiooni tõhusa koordineerimise analüüs. Detsembris tutvustati valitsusele Eesti avaliku teabe masinloetava avalikustamise rohelist raamatut, milles kirjeldati Eesti olukorra ja maailma praktika analüüsi ning avaliku konsultatsiooni põhjal avaandmete alaseid probleeme ja võimalikke lahendusi, sh avaandmete korraldamise põhimõtteid edaspidiseks. Valminud on ka avalike teenuste omanike kindlaks määramise kontseptsiooni kavand, millega määratakse kindlaks vastutus ja stiimulid avalike teenuste kvaliteedi parandamiseks. Valitsuskabinetile esitatakse kontseptsioon arutamiseks veebruaris. Eelmise aasta 30. mail pidas peaminister Taavi Rõivase juhtimisel Stenbocki majas oma esimese töökoosoleku e-Eesti nõukogu. Nõukogu asutava korralduse võttis Vabariigi Valitsus vastu 12. juunil 2014. a. Sellega saavutatakse valitsuse siht, et e-riigi üldine areng on valitsusjuhi suunamise all. E-Eesti nõukogu tegeleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika ehk infoühiskonna arendamise küsimustega riigis. Nõukogusse kuuluvad peaminister, majandus- ja taristuminister, ettevõtluse ja väliskaubanduse eest vastutav minister, haridus- ja teadusminister, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president, samuti ekspertidena Taavet Hinrikus, Linnar Viik, Annika Uudelepp ja Taavi Kotka. 2014. aasta lõpus kiitis valitsus heaks uuendatud tegevuskava haldusvõimekuse arendamiseks ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamiseks. Tegevuskava eesmärk on paindlikum ja avatum riigi juhtimine. Selleks tuleb toetada riigi pikaajaliste ja valdkonnaüleste probleemide lahendamise võimekuse suurendamist, tõhustades sellele suunatud poliitikate kujundamist ja elluviimist ning toetades struktuurse iseloomuga muudatusi, mis parandavad avaliku sektori teenuseid. Sihiks on seatud, et valitsuse töö on tõhusam ja halduskoormus väheneb, valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei kasva ning valitsemissektori kulutuste osakaal SKTst ei suurene.


53

Jätkatud on ettevalmistusi Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks 2018. aastal. Lisaks aasta alguses vastu võetud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise tegevuskavale ja personalistrateegiale on koostatud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise koolituskava ning esialgne eelarve. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistamiseks on kohtutud erinevate valdkondade esindajatega ning käima on lükatud mitmeid suuremaid ettevõtmisi - teatrite kümnendite projekt, 100 tamme pargid, arhitektuuriprogramm „ Hea avalik ruum“, lastele muusikainstrumentide hankimise projekt „ Igal lapsel oma pill“, kogukondade projekt „ Igas külas oma pidu“ ja teised. Käimas on töö filmide, dokumentaalfilmide ning muusikasündmuste konkursside raames. Samuti on välja töötatud veebiplatvorm üldrahvalikuks ideekorjeks, mis pakub nii eraisikutele, kogukondadele, organisatsioonidele kui ka ettevõtetele võimaluse enda jaoks sobilikul viisil Eesti Vabariigi 100. aastapäeva programmi panustada ning selles kaasa lüüa. Kõigil soovijatel avanes alates 19. veebruarist võimalus Eesti riigi juubeli ettevalmistamises aktiivselt osalema hakata. Valminud on ülevaade EV 100 ja EL eesistumise rahvusvahelise programmi ettevalmistuste edenemisest ning edasine tegevuskava. Valitsus seadis eesmärgiks lahtuda konkurentsijärelevalve sõltumatuse suurendamiseks alluvuselt järelevalve ja riigi poliitika kujundamine ning panna tarbijakaitse tõhusamalt tööle. Sel eesmärgil on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valminud rahvusvahelist kogemust ja Konkurentsiameti praegust pädevust arvestav võimalike meetmete analüüs Konkurentsiameti sõltumatuse suurendamiseks. Analüüs on esitatud arutamiseks valitsuskabinetile. Olulisemad täitmata ülesanded Omavalitsusreformi kontseptsioon on Siseministeeriumis ettevalmistatud, kuid pole valitsuskabinetile esitatud. Hilinenud on mitme regionaalarengule suunatud meetme ettevalmistamine („Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“, „Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng“, „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“). Meetmed on kavas kinnitatada 2015. aasta esimeses pooles. Valitsus seadus eesmärgiks viia täitevvõimu struktuuri ümberkorraldamine valitsuse, valdkondliku poliitika väljatöötamine ministeeriumide ja rakendamine ametite tasemele. Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu üldine kontseptsioon täitevvõimu struktuuri ümberkorraldamiseks esitatakse valitsuskabinetile lähiajal. Konkreetseid vastavaid seadusemuudatusi selle valitsuse ajal muudatuste mahukuse tõttu välja töötada ei jõuta.


54

LISA. TEGEVUSPROGRAMMI TÄITMINE PUNKTIDE LÕIKES1 TÄIDETUD – valitsuse tegevusprogrammi punkt/eesmärk on täielikult ellu viidud; OSALISELT TÄIDETUD – valitsuse tegevusprogrammi punkti tegevustest on teatud osa elluviidud, kuid eesmärgi sisuliseks elluviimiseks vajalikud osad tegevused pole veel täielikult täidetud (pole veel ministri poolt kinnitatud või valitsuse heakskiitu saanud) või ei vasta käivitatud/elluviidud tegevused täielikult tegevusprogrammi punkti sisule; TÄITMATA – valitsuse tegevusprogrammi punkti elluviimiseks vajalikku tegevust või tegevusi pole täidetud (pole ministeeriumis seni valminud, valitsusele esitatud või pole Riigikogu eelnõud vastu võtnud või pole sisulisi algatusi punkti täitmiseks tehtud). 1. PEREPOLIITIKA STAATUS 1.Tõstame esimese ja teise lapse toetused 45 euroni kuus ja kolmanda lapse toetuse 100 euroni kuus.

TÄIDETUD

2. Jätkame lastetoetuste kiiremat tõstmist neile peredele, kes seda kõige enam vajavad. Tõstame suhtelises vaesuses elavate perede vajaduspõhiseid lastetoetusi võrreldes teiste peredega kahekordseks – 45 euroni kuus.

TÄIDETUD

3. Tõstame toimetulekutoetuste määramisel lapse osa 0,8lt 1,0ni. TÄIDETUD 4. Käivitame programmi lasteaiakohtade puuduse kaotamiseks käimasoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi jooksul. Lastehoiuvõimaluste avardamiseks maksame omavalitsustele toetust.

OSALISELT TÄIDETUD

5. Töötame välja põhimõtted, mis võimaldavad eesmärgipäraselt rakendada riigipoolset toetust õpilaste huvitegevuse toetamiseks.

OSALISELT TÄIDETUD

6. Kirjutame alla naiste vastu suunatud ja perevägivalla vastasele konventsioonile (Istanbuli konventsioon).

TÄIDETUD

7. Sätestame jõulised riikliku sunni meetodid laste elatisraha maksmisest kõrvalehoidjatele: erinevatest riigitoetuste maksmisest ja riigi poolt väljastatavate tegevuslubade väljastamisest keeldumine, elatisraha mahaarvamine tulumaksutagastuselt ja kogumispensioni fondidest. Anname suuremad volitused täitevametnikele elatisraha sissenõudmiseks. Muudame elatisnõuded kehtivaks kuni võlgade tasumiseni.

TÄIDETUD

2. MAKSUPOLIITIKA: TÖÖJÕUMAKSUDE VÄHENDAMINE 1. Säilitame eelarves struktuurse tasakaalu, järgime laenupoliitika osas kehtivat eelarvestrateegiat, ülelaekumiste korral ei tee positiivseid lisaeelarveid.

TÄIDETUD

2. Suurendame eelarve paindlikkust, vähendades tulude sidumist konkreetsete kuluartiklitega.

TÄIDETUD

3. Üldise riigivalitsemise arendamise raames rakendame riigi tegevuste planeerimise protsessis põhjalikku riskide analüüsi ja riskivalitsemist.

TÄIDETUD

4. Maksupoliitika kavandamisel taotleme maksumuudatuste pikemat ettekavandamist.

TÄIDETUD

1 Staatused on märgitud veebruari lõpu seisuga. Lõplik statistika võib eeldatavalt veidi suureneda tulenevalt teatud eelnõude aruteludest valitsuskabinetis märtsis.


55

5. Inimeste sissetulekute kasvatamiseks, majanduskasvu ergutamiseks ja uute töökohtade tekkeks eelistame maksukoormuse kandumist tööjõu maksustamiselt ressursside kasutuse, saastamise ja eluiga lühendavate ning tervist kahjustavate harjumuste maksustamisele

TÄIDETUD

6. Seame sihiks vähendada maksukoormust madalatululistel ning maksuerandeid, mis loovad eeliseid neile, kes ise kõige paremini hakkama saavad.

TÄIDETUD

7a. Tööjõumaksude vähendamiseks: tõstame maksuvaba miinimumi 144lt eurolt 154 euroni. Näeme 2015-2018 eelarvestrateegias ette pikemaajalise maksuvaba miinimumi tõusu graafiku;

TÄIDETUD

7b. toetame töötuskindlustuse määra vähendamist 0,6 % võrra TÄIDETUD 8. Karmistame võitlust maksupettustega, et mitte anda ebaausatele majandustegevuses osalejatele konkurentsieeliseid. Selleks võtame vastu käibemaksuseaduse muudatused üle 1000 euroste tehingute deklareerimise kohta ning loome töötamise registri.

TÄIDETUD

9. Tervise kaitseks ja tervist kahjustavate toodete kättesaadavuse vähendamiseks tõstame täiendavalt tubaka- ja alkoholiaktsiisi. Karmistame võitlust salaturu vastu.

TÄIDETUD

10. Vähendame maksuerandeid, muuhulgas kärbime juriidilistele isikutele autode soetuse ja kasutuse maksusoodustusi.

TÄIDETUD

11. Vähendame maksuerandeid: asendame eriotstarbelise diislikütuse ja kergema kütteõli madalama aktsiisimäära täpsemalt sihitud toetustega. Erimärgistatud kütuse soodusaktsiis jääb kehtima põllumajanduse ja väikelaevadel kalapüügi puhul.

TÄIDETUD

12. Analüüsime võimalusi rakendada tõhusamaid meetmed kasumi varjatud väljaviimise tõkestamiseks.

TÄIDETUD

13. Sätestame uued keskkonnatasud aastateks 2016-2020. TÄIDETUD 3. RAHVUSLIK JULGEOLEK: RIIGIKAITSE JA VÄLISPOLIITIKA 1. Eesti kaitsevõime aluspõhimõte on NATO kollektiivkaitse ja Eesti esmase iseseisva kaitsevõime koostoime. Eesti riigikaitsele on võrdselt olulised kõrgetasemelise ettevalmistusega kutselised kaitseväelased, pühendunud kaitseliitlased ja kodanikukohust täitvad ajateenijad.

TÄIDETUD

2. Hoiame riigikaitsekulud tasemel 2% SKTst. Jätkame kaitseväe 10-aastase arengukava elluviimist.

TÄIDETUD

3. Kinnitame Eesti jätkuvat valmisolekut osaleda liitlaskohustuste täitmisel ja rahu tagamise missioonidel nii NATO, ÜRO kui Euroopa Liidu egiidi all.

TÄIDETUD

4. Võtame vastu Riigikaitse seaduse, mis loob aluse riigikaitse laiapõhjalisele käsitlusele, ühendades sõjalise kaitse, ühiskonna riigikaitses osalemise ning riigi- ja elanikkonna kaitse.

TÄIDETUD

5. Kaitsetahte ja –võime arendamisel peame oluliseks vabatahtlikkuse põhimõtet – Kaitseliitu ja vabatahtlikult ajateenistusse astumist.

TÄIDETUD

6. Edendame kaitseväe veteranipoliitikat. Arendame veteranide sotsiaalsete garantiide ja missioonil käinute tunnustamise korraldust ning käivitame Ida-Tallinna Keskhaigla juures uue taastusravi- ja proteesikeskuse.

TÄIDETUD

7. Seame sihiks tugevdada Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. TÄIDETUD 8. Toetame Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimist. TÄIDETUD 9. Jätkame tööd, et Eesti saaks ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastast 2020.

TÄIDETUD

10. Rõhutame Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika tugevdamise olulisust. Peame oluliseks konkreetsete koostööprogrammide olemasolu kõikide

TÄIDETUD


56

idapartnerlusriikidega. Seisame selle eest, et Euroopa Liit sõlmiks assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud Ukraina, Gruusia ja Moldovaga. Lähetame Moldovasse alalise diplomaatilise esindaja. 11. Toetame Euroopa Liidu kiiret edasiliikumist vabakaubanduslepingute sõlmimiseks nii USA kui teiste suurte kaubanduspartneritega.

TÄIDETUD

12. Seame Läänemere aasta eesmärgiks tõsta regionaalset konkurentsivõimet, muuhulgas seisame Rail Balticu, Baltic Connectori, veeldatud maagaasi (LNG) terminalide rajamise ja regionaalse digitaalse ühisturu edendamise eest.

TÄIDETUD

13. Toetame Eesti ettevõtjaid välisturgudel, tihendades riigiasutuste väliskaubanduspoliitika alast koostööd.

TÄIDETUD

14. Käivitame Eesti saatkonna töö Brasiilias. TÄIDETUD 4. DEMOKRAATIA JA KAASAMINE 1. Kaotame Riigikogu valimistel kautsjoni erakondadele, kes osalevad Riigikogu valimistel esimest korda.

TÄITMATA

2. Võrdsustame erakondade ja üksikkandidaatide vahel Riigikogu valimistel ringkonnamandaadi saamise alused, kehtestades, et mandaadi saavad mõlemad 0,75 kvoodi täitumisel.

TÄITMATA

3. Ajakohastame presidendivalimiste korra, võimaldades üles seatud kandidaatidele pikemat avaliku debati aega.

TÄITMATA

4. Kehtestame korra, et Vabariigi valitsus esitab Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadi enne nimetamist arutamiseks Riigikogule.

TÄIDETUD

5. Muudame Riigikogu töö- ja kodukorda kaasavamaks ja avatumaks. Kehtestame, et komisjon kaasab eelnõu arutellu valitsusvälised partnerid, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisel.

TÄITMATA

6. Kaotame keelu ühitada Riigikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme töö. Sätestame, et Riigikogu liige ei saa volikogu liikme töö eest hüvitist. Algatame hea poliitilise tava, et Riigikogu liige ei kandideeri kohaliku omavalitsuse volikogu esimeheks ega aseesimeheks.

TÄITMATA

7. Opositsiooni õiguste kaitseks kohalikul tasandil muudame Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust selliselt, et iga volikogu liige saaks realiseerida oma õigust kuuluda volikogu komisjoni. Samuti kehtestame, et volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse samal hääletusel ning ühtlustame seaduse tasemel volikogu istungi päevakorra koostamise alused.

TÄIDETUD

8. Kehtestame, et Riigikogu liikmeid võib riigile kuuluvate äriühingute ja sihtasutuste nõukogude liikmeteks nimetada Riigikogu komisjoni nõusolekul.

TÄITMATA

9. Läbipaistvuse suurendamiseks ja korruptsiooni tõkestamiseks kehtestame huvide esindamisega seonduvale tegevusele (lobby) avalikus sektoris selged reeglid.

OSALISELT TÄIDETUD

10. Kehtestame tõhusad reklaamipiirangud valimisreklaami tegemisele avalikust eelarvest.

TÄITMATA

11. Seisame selle eest, et naiste roll Eesti poliitikas suureneb. Seame sihiks liikuda ühiskonnaelu juhtimisel (Riigikogu, valitsus, kohalik omavalitsus jne) soolise tasakaalu poole.

TÄIDETUD

5. SOTSIAALNE TURVALISUS, TÖÖTURG, TERVISHOID 1. Tõstame pensioni maksimaalses indekseerimise määras ja tagame, et keskmine vanaduspension on jätkuvalt tulumaksuvaba.

TÄIDETUD

2. Käivitame arutelu paindliku eapiiriga pensionisüsteemi põhimõtete väljatöötamiseks ja käivitamiseks alates 2019.

TÄIDETUD

3. Aitame töötamist jätkata soovivatel vanemaealistel säilitada töö, pakkudes ametioskuseid säilitavaid ja tõstvaid teenuseid.

TÄIDETUD


57

4. Taastame riikliku matusetoetuse vähekindlustatud peredele. TÄIDETUD 5. Edendame igakülgselt võimalusi erivajadustega inimeste ühiskonnaellu kaasamiseks.

OSALISELT TÄIDETUD

6. Valmistame ette ja viime sihtrühmi kaasates ellu tööhõivereformi, eesmärgiga aidata tööle erivajadustega inimesed, kes soovivad töötada. Lisaks loome spetsiaalselt neile mõeldud tööturumeetmed ning aitame leida võimete ja soovidekohase töö.

OSALISELT TÄIDETUD

7. Käivitame tööturu osapooli kaasates Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi põhialuste kokkuleppimise protsessi.

TÄIDETUD

8. Toetame tööandjate ja töötajate kokkulepet tõsta miinimumpalk 390 euroni. TÄIDETUD 9. Analüüsime tööturu osapooli kaasates vabatahtlikult ja omal soovil lahkumise regulatsioonide mõju arengutele tööturul.

TÄIDETUD

10. Toetame aktiivseid tööturumeetmeid ja elukestvat õpet tööinimesele, nimetame Töötukassa Töökassaks. Loome tööturuteenuse, mis lubab Töökassa ja tööandjate toel ennetada töötuks jäämist regulaarse täienduskoolituse abil.

OSALISELT TÄIDETUD

11. Rakendame noortegarantii põhimõtted – Euroopa Liidus kokku lepitud tööturupoliitika noortele.

TÄIDETUD

12. Analüüsime võimalusi tööandja pensioni edendamiseks ja pensionisüsteemi kestlikkuse suurendamiseks.

TÄIDETUD

13. Arutame läbi kollektiivlepingute seaduse eelnõu sisu, kaasates sellesse tööturu osapooled.

TÄIDETUD

14. Palgalõhe vähendamiseks tõhustame Tööinspektsiooni kontrolli sõlmitud kollektiivlepingute üle. Näitame avalikus sektoris naiste ja meeste võrdsel tasustamisel eeskuju.

OSALISELT TÄIDETUD

15. Jätkame oluliste tervishoiualaste otsuste tegemisel edukat valitsusväliste organisatsioonide kaasamispoliitikat.

TÄIDETUD

16. Suurendame haiglate koostööd eesmärgiga tagada kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavus üle Eesti.

OSALISELT TÄIDETUD

17. Kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse nimel toetame patsiendi valikuvõimaluste suurendamist tervishoius. Hooldus-, taastus- ja viljatusravis toetame liikumist vaba konkurentsi suunas.

TÄITMATA

18. Viime ellu programmi eriarstiabi järjekordade vähendamiseks. OSALISELT TÄIDETUD

19. Jätkame ravimite personaalse pakendamise võimaluse juurutamist, mis aitab muuta ravimite hinda pensionäridele ja lastele soodsamaks ning ravimite manustamist turvalisemaks

TÄIDETUD

20. Võtame vastu põhiseadusega kooskõlas oleva apteegituru uue regulatsiooni, mis kindlustab ravimite üle-eestilise kättesaadavuse ja pidurdab apteekide kolimist väikestest maakohtadest suurtesse keskustesse.

TÄIDETUD

21. Kaalume võimalusi laste, eakate ja piiratud töövõimega isikute hambaraviteenuse kättesaadavuse parandamiseks.

TÄIDETUD

22. Alustame hooldusteenuste kvaliteedi parandamise reformi eesmärgiga tagada igale tuge vajavale eakale inimesele heal tasemel kodune hooldusteenus.

OSALISELT TÄIDETUD

23. Rahva tervise kaitseks sätestame, et ravimite infolehed peavad patsiendi nõudmisel olema apteegist kättesaadavad nii inglise, vene kui ka soome keeles.

TÄITMATA

24. Investeerime Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla arengusse, et kujundada neist meditsiini tippkeskused. Rajame esmatasandi tervisekeskused suurematesse omavalitsustesse üle Eesti.

OSALISELT TÄIDETUD

25. Võtame suuna kaasaegsel geenitehnoloogial rajanevale personaalsele meditsiinile.

TÄIDETUD


58

6. HARIDUS JA TEADUS 1. Tõstame õpetajate palka, eraldades selleks riigieelarvest täiendavat palgafondi.

TÄIDETUD

2. Käsitleme kooli palgafondi ühtsena ning lubame omavalitsustele eraldatud riikliku haridustoetuse raames finantseerida vajadusel ka koolides töötavaid tugispetsialiste või osta teenuseid maakondlikelt tugikeskustelt.

TÄIDETUD

3. Tagame riikliku koolivõrgu arengukava koolides stabiilse riigipoolse õppekavapõhise rahastamise sõltumatult kooli omandivormist. Jätkame IB õppekava rahastamist.

OSALISELT TÄIDETUD

4. Kindlustame kvaliteetse alg- ja põhihariduse andmise kodu lähedal. OSALISELT TÄIDETUD

5. Seame sihiks valikuterohke kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse. Rajame riigigümnaasiumid Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru, jätkame ettevalmistustega riigigümnaasiumide rajamiseks Kärdlasse, Põlvasse ja Valka ning teistesse selleks valmisolekut avaldanud omavalitsustesse.

OSALISELT TÄIDETUD

6. Algatame õpetajate alampalga läbirääkimiste vormiga sarnased kõnelused õpetajate kontakttundide soovitatava normkoormuse ning klassijuhatajatöö väärtustamise kokkuleppimiseks.

TÄIDETUD

7. Jätkame õpetajate ametijärkude asendamist ühtse kutsesüsteemiga, seades sihiks enesetäiendamise motivatsiooni säilimise. Panustame õpetajahariduse arengusse, rõhutades koolivõrgu muudatustega kaasneva õpetajate täiend- ja ümberõppe tõhustamise vajadust.

OSALISELT TÄIDETUD

8. Laiendame koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.

TÄIDETUD

9.Jätkame gümnaasiumide üleminekut osaliselt eestikeelsele õppele, vastavalt kehtivale seadusele. Analüüsime reaalset olukorda eestikeelsele õppele üleminekul senistes vene õppekeelega gümnaasiumides, eesmärgiga tagada neis riiklikule õppekavale vastava kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmine. Gümnaasiumilõpetaja peab olema võimeline omandama kõrg- või kutseharidust eestikeelsetel õppekavadel.

TÄIDETUD

10. Mitte-eesti õppekeelega koolides antava hariduse kvaliteedi tõstmiseks panustame eesti keele õpetamise taseme parandamisse, selleks vajalikku õpetajakoolitusse ja kaasaegsete õppematerjalide ettevalmistamisse. Seame sihiks mitte-eesti keelega koolides suurendada eesti keele õpetamise tulemuslikkust.

OSALISELT TÄIDETUD

11. Analoogselt Eesti riikliku õppekava alusel tegutsevate Prantsuse Lütseumi ja Inglise Kolledžiga, algatame Eesti riikliku õppekava alusel tegutseva Vene Lütseumi loomise Tallinnas ja Narvas.

TÄIDETUD

12. Väärtustame teaduspõhist inseneriharidust, pidades selle eelduseks noori motiveerivat baasharidust matemaatikas, füüsikas ja informaatikas.

OSALISELT TÄIDETUD

13. Väärtustame kutseharidust sihiga vähendada kutseta inimeste suhtarvu tööturul. Analüüsime kutseõppeasutustes toimuva erialase õppepraktika ja täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina silmas ettevõtjate huvi suurendamist ja võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kutseharidusse.

TÄIDETUD

14. Analüüsime tasuta kõrgharidusele ülemineku ja vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi rakendamise sisulisi ja finantsilisi tulemusi, vajadusel tehes sellest tulenevaid muudatusi seadusandluses. Alates 1. septembrist 2014 rakendame tulemusstipendiumide süsteemi senikavandatust laiemas mahus.

TÄIDETUD

15. Analüüsime kõrgkoolides tegutsevate avatud ülikoolide toimetulekut ja kutseõppeasutustes toimuva täiendusõppe korraldust, pidades eesmärgina

TÄIDETUD


59

silmas mittepäevastes õppevormides võimaluste avardamist erarahastuse kaasamiseks kõrgharidusse. 16. Analüüsime koolikohustuse pikendamise otstarbekust täisealiseks saamiseni (18-aastaseni) või kutsekvalifikatsiooni omandamiseni.

TÄIDETUD

17. Tõstame rahastust kõigi täiskoormusega doktoriõppes olevate spetsialistide tööle rakendamiseks teadustöötajatena, mis kindlustab neile ka sotsiaalsed garantiid.

TÄIDETUD

18. Analüüsime teaduse rahastamist. Töötame välja tasakaalustatud, läbipaistva ja Euroopa riikide praktikale vastava teaduse rahastamissüsteemi, mis tagaks Eesti riiklusele ja rahvuskultuurile oluliste teadusasutuste ja uurimissuundade ning nende senise teaduskompetentsi säilimise.

TÄIDETUD

19. Töötame välja teadlase karjäärimudeli põhimõtted. TÄITMATA 20. Soodustame teadlaste, erasektori ja riigi koostööd ning Eesti teadlaste osalemist rahvusvaheliste teaduskeskuste töös.

OSALISELT TÄIDETUD

7. ETTEVÕTLUS, INNOVATSIOON JA TRANSPORT 1. Viime ellu programmi "Ettevõtja õigus 2": räägime ettevõtjatega läbi ja lepime kokku, kuidas muuta ettevõtja suhtlemist, aruandlust ja asjaajamist riigiga lihtsamaks.

TÄIDETUD

2. Võtame vastu uue investeerimisfondide seaduse, mis muudab Eesti seadusandliku keskkonna investorite jaoks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks.

TÄITMATA

3. Lõpetame EASi pikaajalise juhtimiskriisi, viime läbi EASi senise tegevuse revisjoni. Korraldame ümber riigi poliitika ettevõtluse toetamisel, et minimeerida konkurentsimoonutusi, toetada ennekõike alustavat ja eksportivat ettevõtlust ning teadus- ja arendustegevust.

TÄIDETUD

4. Töötame välja riigiettevõtete omanikupoliitika, mille raames vaatame üle Eesti Energia ja teiste riigiettevõtete äriplaanid ja senise investeerimistegevuse ning riigiettevõtete juhtide palgapoliitika. Riigiettevõtete omanikupoliitika raames kaalume, milliste ettevõtete omamine on riigile pikas plaanis julgeolekuliselt või majanduslikult põhjendatud. Riigiettevõtete juhatuse liikmed valime alati konkursi korras.

OSALISELT TÄIDETUD

5. Analüüsime regulatsioonide asjakohasust targa immigratsiooni seisukohast ehk kõrgelt haritud ja kõrgepalgalistele töökohtade loomiseks.

TÄIDETUD

6. Tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetu laenamise piiramiseks võtame kiirlaenufirmade tegevuse rangema kontrolli alla, muuhulgas kehtestame neile tegevusloa nõude ja reklaamipiirangud ning allutame nad tõhusale riiklikule järelevalvele.

TÄIDETUD

7. Teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamiseks ettevõtetes võtame kasutusele ülikooli-tööstuse-valitsuse koostöömudeli.

OSALISELT TÄIDETUD

8. Tunnustamaks jõukust ja töökohti loovat ettevõtlikku vaimu ning riskijulgust toetame Ettevõtja päeva tähistamise tava sisseseadmist.

TÄIDETUD

9. Seadustame saartega praamiühenduse osutamise teenuse elutähtsa teenusena. Lahendame tekitatud ummiku praamiliikluse korraldamisel, tagame saartega praamiühenduse pärast kehtiva lepingu lõppemist 2016 tarbijale ja riigile kõige kasulikumal moel.

TÄIDETUD

10. Otsustame aasta jooksul Eesti julgeolekule strateegiliselt olulise Rail Balticu trassivaliku kohalike elanike elu- ja looduskeskkonda hoidvaid soove võimalikult palju arvestades. Täpsustame Rail Balticu eeldatavaid kasutuskulusid.

OSALISELT TÄIDETUD

11. Sõltuvalt Euroopa Komisjoni otsusest Estonian Airile antud riigiabi osas, töötame välja lahendused lennuühenduste jätkamiseks.

TÄIDETUD


60

12. Analüüsime jalgratturite, mopeedide ja elektriautode ühistranspordirajale lubamise otstarbekust.

TÄIDETUD

8. ENERGEETIKA 1. Võtame vastu uue Energiamajanduse arengukava aastani 2030, lähtudes alljärgnevaist põhimõtteist:

TÄITMATA

a. energiasõltumatuse suurendamiseks arendame taastuvenergeetikat ja toetame Euroopa Liidu sõltuvuse vähendamist Venemaa tarnitavast maagaasist. Toetame Euroopa Liidu tasemel ambitsioonikaid taastuvenergia eesmärke (sh kaalume üle-euroopalise taastuvenergia eesmärgi suurendamist 27%-lt 30%le; toetame CO2 emissiooni vähendamist aastaks 2030 vähemalt 40% võrra), kuid pooldame liikmesriikidele vabade käte andmist nende eesmärkide saavutamise konkreetsete viiside osas;

TÄIDETUD

b. pooldame elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekut taastuvenergeetikale, seades pikaajaliseks eesmärgiks täieliku ülemineku taastuvenergiale. Üleminekut ei rahastata tarbija taskust, vaid heitmekaubanduse lisatuludest, taastuvenergia koostöömehhanismide ning bilansienergia (väiketootjate võimalus toota võrku taastuvenergiat ja tasaarveldada selle aasta jooksul energiatarbimisega) süsteemi kaudu;

OSALISELT TÄIDETUD

c. säilitame biogaasi aktsiisivabastuse; TÄIDETUD d. arvestame energeetika arengut puudutavate otsuste tegemisel looduse hoidmise, töökohtade säilitamise ja majanduse arendamise vahelise tasakaalu leidmise vajadusega.

TÄIDETUD

2. Eesti energiasõltumatuse suurendamiseks rajame Eesti-Soome vahelise gaasitoru – Balticconnectori. Peame vajalikuks veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamist Eestisse.

OSALISELT TÄIDETUD

3. Viime lõpuni gaasi põhivõrgu lahutamise gaasi tootmisest TÄIDETUD 4. Taastuvenergia toetuste maksmist puidupõletamisele Eesti Energia põlevkivikateldes ei taastata.

TÄIDETUD

5. Tõstame avalike hoonete energiatõhusust projekteerimisel, rajamisel ja renoveerimisel.

OSALISELT TÄIDETUD

6. Töötame välja seadusandlikud eeldused energiaühistute tegutsemiseks. Bilansienergia süsteemi lahendame tehniliselt sel viisil, et soodustame energiaühistute loomist, kes suhtlevad põhivõrguga ühe isikuna.

TÄITMATA

7. Vabastame väike- ja mikrotootjate omatarbeks toodetud energia aktsiisist, vähendame väike- ja mikrotootjatele seatud piiranguid.

TÄIDETUD

8. Alustame Targa võrgu (“Energiasektori tiigrihüppe”) rakenduskava ettevalmistamist.

TÄIDETUD

9. Energiavarustuse töökindluse parandamiseks valmistame ette Elektrilevi omandilise eraldamise.

TÄITMATA

10. Arendame edasi kliima- ja energiapoliitika riiklikku analüüsivõimekust. TÄIDETUD 11. Lülitame saarte ja mandri vahelise ringtoitekaabli rajamise taristuinvesteeringute kavva.

TÄIDETUD

9. KODAKONDSUS-, KEELE- JA RAHVUSPOLIITIKA 1. Ei muuda Eesti kodakondsuspoliitika aluseid. TÄIDETUD 2. Sätestame, et alaealiselt ei saa Eesti kodakondsust ära võtta. TÄIDETUD 3. Sätestame, et üle 65 aastased kodakondsuse taotlejad peavad sooritama vaid suulise keeleeksami.

TÄIDETUD

4. Lõpetame kodakondsusetuse taastootmise. Laste puhul, kelle mõlemad vanemad on kodakondsuseta (25.02.14 seisuga 1033 Eestis sündinud last) ja kel on õigus Eesti kodakondsusele, saavad Eesti kodakondsuse, kui vanemad sellest

TÄIDETUD


61

ei loobu. 5. Analüüsime võimalusi teha kodakondsuse taotlejatele eesti keele õpe kättesaadavamaks ja tõhusamaks.

TÄIDETUD

10. KESKKOND 1. Jätkame oluliste keskkonnavaldkonna otsuste tegemisel edukat valitsusväliste organisatsioonide kaasamispoliitikat.

TÄIDETUD

2. Jätkame looduskaitseliste piirangute ajakohastamist. TÄIDETUD 3. Eesti ainulaadse looduse hoidmiseks ja kaitse reaalseks rakendamiseks investeerime kaitsealadesse eeloleva aasta jooksul vähemalt 5 miljonit eurot.

TÄIDETUD

4. Korrastame avalikus kasutuses olevaid matkaradasid. Rahastame tegevusi, mis puhastavad Eesti maastiku lagunenud ja ohtlikest militaar- ning tööstushoonetest ja -rajatistest.

TÄIDETUD

5. Toetame Euroopa Liidu eelarvest erametsaomanikke, kelle metsamaad asuvad Natura aladel ja kes sel moel panustavad Euroopas ohustatud liikide ja elupaikade hoidmisse.

TÄIDETUD

6. Tagame Eesti pärandmaastike säilimise ja hoidmise, toetades nende hooldamist ja investeeringuid Euroopa Liidu eelarvest.

TÄIDETUD

7. Töötame välja keskkonnahäiringute heastamise täiendavad põhimõtted, mille alusel kompenseeritakse üleriiklike investeeringutega riiklike suurte taristuprojektide rajamisel loodusele tehtav negatiivne mõju.

TÄIDETUD

8. Alustame koostöös keskkonnaministri juures kooskäiva jahindusnõukoguga uue Jahinduse arengukava koostamist.

OSALISELT TÄIDETUD

9. Anname riigile kuuluvad jahimaad edaspidi kasutusse Jahiseaduses kehtestatud üldiste põhimõtete alusel.

TÄIDETUD

10. Järgime geneetiliselt muundatud organismide osas (GMO) ettevaatuspõhimõtet.

TÄIDETUD

11. Hoiame Eesti loodust ja ainulaadseid paiku - sealhulgas moodustame Nabala looduskaitseala.

TÄIDETUD

12. Puhta joogivee tagamiseks investeerime aasta jooksul 60 miljonit eurot. TÄIDETUD 13. Täiustame vajadusel seadusandlust ja toetame vee-ettevõtjaid reoveesettest tekkiva haisuhäiringu vähendamisel. Haisureostuse vähendamiseks rakendame põhimõtte, et õhusaaste lubade puhul arvestatakse häiringute kogumõju piirkonnale tervikuna.

OSALISELT TÄIDETUD

14. Jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise edendamiseks kaotame koostootmise toetuste maksmise segaolmejäätmete põletamisele.

TÄITMATA

15. Motiveerimaks jäätmete sorteerimist võimaldame omavalitsusel suuremates raamides otsustada kohustusliku jäätmeveo sageduse üle.

OSALISELT TÄIDETUD

16. Algatame jäätmeveo korralduse reformi, mille tulemusel säiliks inimestel prügiveosüsteemiga liitumiskohustus, kuid lisanduks õigus valida parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuv teenusepakkuja. Reformi läbiviimisel peame oluliseks säilitada jõukohase hinnaga jäätmeveoteenuse kättesaadavus ka hajaasustuspiirkondades ning tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus.

TÄIDETUD

17. Stimuleerimaks jäätmete sorteerimist ja keskkonnahoidlikumaid jäätmekäitlusviise ning tagamaks kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse korraldamiseks püsivam rahastus, töötame uue keskkonnatasude raamkava koostamise raames välja Euroopa Liidu jäätmehierarhiast sõltuva jäätmekäitluse keskkonnatasudega maksustamise mudeli.

TÄITMATA

18. Räägime läbi ja võtame vastu uue keskkonnatasude raamkava aastateks 2016-2020. Uus kava näeb ette ehitusmaavarade ressursitasude jagamist

TÄIDETUD


62

ressursi omamise tasuks ja ressursi kasutamise tasuks. 19. Jätkame säästliku põlevkivikasutuse arengukava 2016+ koostamist, paneme selle avalikule arutelule ja võtame vastu, luues seeläbi selge raamistiku nii keskkonna kaitsmiseks kui põlevkivitööstuse arendamiseks. Hoidume Virumaa elukeskkonda negatiivselt mõjutava põlevkivi kaevandamismahu paisutamisest võrreldes kehtivate kaevandamislubadega. Analüüsime arengukava koostamisel põlevkivi kaevandamismahu vähendamist 15 miljoni tonnini ja välistame kaevandamismahu suurendamise üle 20 miljoni tonni aastas. Arvestame kaevandamismahtu puudutava otsuse tegemisel looduse hoidmise, töökohtade säilitamise ja majanduse arendamise vahelise tasakaalu leidmise vajadusega.

OSALISELT TÄIDETUD

20. Selleks, et maksumaksjad teeniksid riigile kuuluva maavara kasutamisest suurimat võimalikku tulu, põlevkivi hind kataks keskkonnakahjustused ja kaoks konkurentsile suletud süsteem, analüüsime riigi põlevkiviressursi (välja arvatud elektritootmise julgeolekuvaru) lahutamist Eesti Energiast ning Riigi Maavarade Majandamise Aktsiaseltsi (RMMA) loomist riigi põlevkivivaru haldamiseks.

TÄITMATA

21. Lähtudes ettevaatuspõhimõttest ja elukeskkonda oluliselt halvendava tegevuse lubamatusest, ei luba põhjavett ohustavat uurimistegevust ega fosforiidi kaevandamist.

TÄIDETUD

22. Vaatame üle ja kaotame piirangud, mis täna takistavad kohalike materjalide, eelkõige puidu suuremat kasutust ehituses.

OSALISELT TÄIDETUD

11. MAAELU, PÕLLUMAJANDUS, REGIONAALPOLIITIKA 1. Kasutame Euroopa Liidu kehtiva rahastusperioodi (2014+) vahendeid selliselt, et elukvaliteet paraneks terves Eestis. Süvendame regionaalpoliitilist aspekti valdkondlikes poliitikates. Peame õigeks, et seaduseelnõude ja strateegiliste dokumentide ettevalmistamisel oleks reeglina hinnatud ka regionaalpoliitilist mõju.

TÄIDETUD

2. Alustame Maaelu arengukava uue perioodi tegevusteks Euroopa Liidu poolt eraldatud 725 miljoni euro jagamist maaelu toetusteks, tagades selleks vajaliku Eesti riigi poolse kaasrahastuse. Suurendamaks maaelutoetuste kättesaadavust vähendame piiranguid Maaelu arengukava (MAK) alusel jagatavate toetuste taotlemisel.

TÄIDETUD

3. Seame sihiks lõpetada aastaks 2017 maa- ja omandireform, teeme ettevalmistusi üleminekuks maa korraliselt hindamiselt nn reaalajas hindamisele. Jätkame riigi reservis olevate maade müüki enampakkumisel.

TÄIDETUD

4. Tõstmaks Eestile olulise metsatööstuse konkurentsivõimet vähendame suurtel trassidel metsaveokite täismassi piirangut, lähtume sealjuures Targa tee kontseptsioonist ning teede seisundist. Liiklusohutuse tagamiseks taotleme puiduvedajate hea tahte kokkuleppe sõlmimist ja karmistame karistusi kehtestatud piirangute rikkujatele.

TÄIDETUD

5. Jätkame teenuskeskuste programmi elluviimist. TÄIDETUD 6. Jätkame elamute lähedaste kruusateede muutmist tolmuvabaks. TÄIDETUD 7. Viime lõpule vajalikud eeltoimingud struktuurivahendite kasutuselevõtuks ja tagame rakendusasutuste kestlikkuse, arendame edasi e-PRIAt.

TÄIDETUD

8. Säilitame põllumajanduses kasutatavale diislikütusele soodsama aktsiisimäära.

TÄIDETUD

9. Koostame Eesti Toidu tutvustamise ja müügiedenduse strateegia ja leiame vahendid nende tegevuste elluviimiseks.

TÄIDETUD

10. Uuendame Ida-Virumaa strateegia ja tegevuskava ja algatame vastavad kavad Kagu-Eesti jaoks.

TÄIDETUD

12. ÕIGUSKORD JA SISETURVALISUS


63

1. Jätkame alustatud kohtumenetluse kiirendamise reformi. TÄIDETUD 2. Tõstame politseinike, pääste- ja teiste siseturvalisuse tagamisega tegelevate töötajate palku.

TÄIDETUD

3. Isikute põhiõiguste selgemaks ja tugevamaks seadusandlikuks kaitseks ning nn Laulasmaa deklaratsioonis määratletud raske kuritegevuse (narko- ja inimkaubandus, kriminaaltulu, lastevastane kuritegevus jne) tõhusamaks avastamiseks, võtame vastu seda tagavad Kriminaalmenetluse seadustiku, Karistusseadustiku ja Väärteomenetluse seaduse muudatused.

TÄIDETUD

4. Isikute põhiõiguste paremaks kaitsmiseks kehtestame riigi poolt isikule süüteomenetluses tekitatud kahjude õiglase hüvitamise korra.

TÄIDETUD

5. Isikute põhiõiguste ja riigi julgeoleku paremaks kaitsmiseks täpsustame julgeoleku- ja taustakontrolli teostamise korda. Tugevdame parlamentaarse järelevalve võimekust julgeolekuasutuste üle.

TÄITMATA

6. Arendame edasi jälitusametkondade ja andmetöötluse sõltumatut järelevalvet, andes sellekohased volitused õiguskantslerile.

TÄIDETUD

7. Jätkame Korruptsioonivastase strateegia jõulist elluviimist. Suurendame keskkriminaalpolitsei võimekust raskete kuritegude avastamisel ja kaitsepolitsei vastuluurevõimekust riigi julgeoleku tagamisel.

TÄIDETUD

8. Võtame vastu uue vägivalla vähendamise arengukava, mis keskendub naistevastase ja perevägivalla vähendamisele. Allkirjastame naiste ja perede vastu suunatud vägivalla vastase Istanbuli konventsiooni.

TÄIDETUD

9. Ehitame Tartu avavangla, Lasnamäe ja Tartu päästedepoo ja ühendhäirekeskuse ning jätkame ettevalmistusi Tallinna kohtumaja, Tallinna (Rae) vangla ja justiitshoone ehitamiseks. Viime lõpuni häirekeskuste ühendamise. Riigi kohaloleku suurendamiseks kaalume võimalusi Sisekaitseakadeemia üleviimiseks Ida-Virumaale.

TÄIDETUD

10. Koondame intellektuaalse omandi kaitset reguleeriva seadusandluse ühtsesse seadustikku.

TÄITMATA

11. Suurendame finants- ja konkurentsirikkumiste puhul rahalist sundi. TÄITMATA 12. Lähtume põhimõttest, et vabakonna kaasamisel avalike ülesannete täitmiseks (vabatahtlikud päästeorganisatsioonid, naiste varjupaigad, abivajajate õigusabi jmt) valib riik partnereid vähemalt kaheaastaseks perioodiks. Peame oluliseks vabatahtlike ja nende esindusorganisatsioonide arengut.

TÄIDETUD

13. Analüüsime võimalusi kehtestada tulevikus raskeimaid töid tegevatele päästjatele vanglatöötajatega analoogne sotsiaalgarantiide süsteem.

TÄIDETUD

13. KULTUUR JA SPORT 1.Lähtume oma tegevuses Kultuuripoliitika põhialustest aastani 2020. TÄIDETUD 2. Töötame välja lahenduse vabakutseliste loovisikute ja teiste ebaregulaarsete sissetulekutega isikute, kelle eest on tasutud sotsiaalmaks, või mitme tööandja juures töötavate isikute sotsiaalsete garantiide tagamiseks.

TÄIDETUD

3. Tõstame kultuuritöötajate palka. Püüdleme põhimõtte poole, et kõrgema haridusega kultuuritöötajaid, kes saavad palka riigilt või riigi poolt asutatud sihtasutustelt, oleksid palgatõusu osas koheldud võrdselt haridustöötajatega, kui töökoht eeldab kõrgharidust.

TÄIDETUD

4. Hoiame Kultuurkapitali toimimise ja rahastamise aluspõhimõtteid. TÄIDETUD 5. Võtame vastu uue Muinsuskaitse seaduse, mis loob ühendatud mäluasutuste struktuuri (ühendatud Muinsuskaitse- ja muuseumiamet).

TÄITMATA

6. Uuendame Rahvaraamatukogude seadust, nähes ette rahvaraamatukogude muutumise laiemaid teenuseid pakkuvateks infokeskusteks.

TÄITMATA

7. Pooldame Eesti muusika salvestamise ja esitamise osakaalu suurendamist TÄIDETUD


64

Rahvusringhäälingus. 8. Jätkame Eesti Rahva Muuseumi ja Rahvusarhiivi uue hoone ehitamist ning ettevalmistusi Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse, Eesti Kunstiakadeemia uue õppehoone, Teatri- ja muusikaakadeemia saali ning Kaunite kunstide kooli uue õppehoone rajamiseks.

TÄIDETUD

9. Pooldame MTÜ Vene Muuseumi tegevuse jätkamist Eesti Rahva Muuseumi koosseisus.

OSALISELT TÄIDETUD

10.Täiustame Rahvuskaaslaste programmi eesmärgiga luua üleilmne rahvuskaaslaste võrgustik, parandame programmi elluviimise koordineeritust.

TÄITMATA

11. Aitame kaasa kinode digitaliseerimiseks vajalike Euroopa Liidu vahendite suunamisele maakonnakeskustes tegutsevatesse teatritesse ja kultuurikeskustesse.

TÄIDETUD

12. Planeerimisseaduse ja Ehitusseadustiku menetlemise käigus töötame välja lahenduse ruumilise planeerimise kompetentsikeskuse loomiseks.

TÄIDETUD

13. Viime lõpuni Arengustrateegia Sport 2030 koostamise. TÄIDETUD 14. Väärtustame laste ja noortega töötavate treenerite tööd: a soodustame üleminekut töötasustamise süsteemile, mis tagab noortetreeneritele sotsiaalsed garantiid;

TÄIDETUD

14b. defineerime stipendiumi mõiste ning sätestame, millistel puhkudel, mis ulatuses ja kellele võib stipendiumit maksta.

TÄIDETUD

15. Jätkame investeeringuid inimeste tervisespordivõimaluste parandamiseks: TÄIDETUD 15a. toetame Liikumise aasta mõtteviisi levikut; TÄIDETUD 15b. koostöös omavalitsustega propageerime harrastussporti; TÄIDETUD 15c. seame sihiks, et korrapärase liikumisharrastusega oleks hõlmatud pool Eesti elanikkonnast.

TÄIDETUD

16. Riik omanikuna lubab riigile kuuluvatel ettevõtetel oma kasumist toetada kultuuri, sporti ja haridust. Pooldame erakapitali kaasamist spordi toetamisse.

OSALISELT TÄIDETUD

17. Jätkame ujumise algõppe programmi toetamist koolides. TÄIDETUD 14. RIIGIREFORM 1. Uuendame Vabariigi valitsuse seadust, et muuta valitsuskabineti moodustamine ja vastutusalade jaotus selles paindlikumaks. Viime täitevvõimu struktuuri ümberkorraldamise valitsuse, valdkondliku poliitika väljatöötamise ministeeriumide ja rakendamise ametite tasemele. Seame eesmärgiks jõustada seadus 2015. aasta Riigikogu valimiste järel moodustatava valitsuse ametisse astumisel.

OSALISELT TÄIDETUD

2. Kaotame abiministri ametikoha ning laiendame kehtiva seaduse alusel iseseisva õigusakti väljaandmise õigust mitteomavate valitsusliikmete volitusi.

TÄIDETUD

3. Süvendame ministeeriumide koostööd regionaalsete ja kohaliku tasandi teenuste osutamisel, jätkame ettevalmistusi riigi teenuskeskuste rajamiseks.

TÄIDETUD

4. Riigi personaliarvestuse, kinnisvarahalduse ja hangete tõhusamaks korraldamiseks ja tegevuste dubleerimise vältimiseks jätkame riigi tugiteenusest koondamist ühte keskusse ning digitaalsete teenuste arendamist.

OSALISELT TÄIDETUD

5. Konkurentsijärelevalve sõltumatuse suurendamiseks lahutame alluvuselt järelevalve ja riigi poliitika kujundamise. Paneme tarbijakaitse tõhusamalt tööle.

OSALISELT TÄIDETUD

6. Viime e-riigi arendamise peaministri juhtimise ja Avatud Valitsemise Partnerluse (open governance partnership) koordineerimise Riigikantselei juhtimise alla.

TÄIDETUD

7. Töötame 2015. aastaks välja omavalitsusreformi kava, mille eesmärk on üheselt määratleda: a. millisel tasandil täidetakse milliseid ülesandeid;

OSALISELT TÄIDETUD


65

b. kuidas kujuneb nende ülesannete elluviimiseks vajalik rahastamine. 8. Näeme omavalitsusreformi olulise eesmärgina omavalitsuste maakondliku taseme koostöö süvendamist.

OSALISELT TÄIDETUD

EESTI VABARIIK 100 JA EUROOPA LIIDU EESISTUMINE 2018 1. Riigi ja vabakonna koostöös jätkame ettevalmistusi Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks. Peame oluliseks, et aastapäev jõuab kõigi Eesti inimesteni ning et kõik saavad selle tähistamisel kaasa lüüa. Viime läbi üldrahvaliku ideekonkursi, et leida parimaid mõtteid, kuidas aastapäeva väärikalt ja meeldejäävalt tähistada.

TÄIDETUD

2. Töötame selle nimel, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine aastal 2018 toimuks professionaalselt ja ladusalt.

TÄIDETUD

Documents

ÜLEVAADE - Valitsus.ee · 2.2 Maksupoliitika: tööjõumaksude vähendamine Valitsus vähendas tööjõumakse, inimestele jääb rohkem raha kätte. Töötuskindlustusmakse langes