Embed Size (px)
Citation preview
Rahandusministeerium
RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA STRATEEGILINE
ARENGUKAVA AASTATEKS 2010–2013
Tallinn veebruar 2009
02.03.2009
SISUKORD
KOKKUVÕTE ............................................................................................................ 3 Missioon, visioon, väärtused....................................................................................................... 3 Tegevusvaldkonnad ja strateegilised eesmärgid ....................................................................... 3
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 MISSIOON, VISIOON, VÄÄRTUSED ..................................................................... 6
Missioon......................................................................................................................................... 6 Visioon........................................................................................................................................... 6 Väärtused ....................................................................................................................................... 7
TEGEVUSVALDKOND: RIIGIEELARVE POLIITIKA......................................... 8 Hetkeolukorra analüüs................................................................................................................. 8 Strateegilised eesmärgid aastateks 2010–2013.......................................................................... 9
Eesmärk 1: Makromajandust tasakaalustav ja jätkusuutlik eelarvepoliitika ............ 9 TEGEVUSVALDKOND: FINANTSPOLIITIKA....................................................13
Hetkeolukorra analüüs............................................................................................................... 13 Strateegilised eesmärgid aastateks 2010–2013........................................................................ 14
Eesmärk 1: Konkurentsivõimeline ettevõtlus- ja finantskeskkond ........................ 14 TEGEVUSVALDKOND: MAKSUPOLIITIKA........................................................17
Hetkeolukorra analüüs............................................................................................................... 17 Strateegilised eesmärgid aastateks 2010–2013........................................................................ 18
Eesmärk 1: Maksupoliitika stabiilsus, lihtsus ja tõhusus ....................................... 18 Eesmärk 2: Maksuhalduri teenuste kvaliteet .......................................................... 19
TEGEVUSVALDKOND: HALDUSPOLIITIKA .................................................... 22 Hetkeolukorra analüüs............................................................................................................... 22 Strateegilised eesmärgid aastateks 2010–2013........................................................................ 23
Eesmärk 1: Riigi haldusorganisatsiooni vastavus hea halduse põhimõtetele......... 23 VALITSEMISALA ORGANISATSIOONID ........................................................... 26
Hetkeolukorra analüüs............................................................................................................... 26 Strateegilised eesmärgid aastateks 2010–2013........................................................................ 27
Eesmärk 1: Usaldusväärsed riigi rahanduse ning majanduse arendajad ................ 27 FINANTSPLAAN..................................................................................................... 29 SEOSED VARASEMA ARENGUKAVAGA .............................................................31 LÕPPSÕNA .............................................................................................................. 33 KASUTATUD LÜHENDID .................................................................................... 34
2
02.03.2009
KOKKUVÕTE Rahandusministeeriumi strateegiline arengukava aastateks 2010–2013 sõnastab meie missiooni, visiooni ja väärtused ning võtab kokku peamised tegevussuunad ja eesmärgid antud ajaperioodil. Missioon, visioon, väärtused Missioon: Oleme valitsusele asjatundjaks maksu-, finants- ja eelarvepoliitika elluviimisel ning
majanduse eesmärgistamisel.
Teades võimalusi, loome lahendusi. Visioon:
Me oleme usaldusväärsed riigi rahanduse ning majanduskeskkonna arendajad. Meid hindavad töötajad, partnerid ja avalikkus.
Anname oma panuse, et Eesti oleks parim riik, kus elada ja ennast teostada.
Meie väärtusteks on olla…
• usaldusväärne, • õiglane ja avatud partner, • loov, • ratsionaalne.
Tegevusvaldkonnad ja strateegilised eesmärgid Meie strateegiliseks eesmärgiks riigieelarve poliitika tegevusvaldkonnas on makromajandust tasakaalustav ja jätkusuutlik eelarvepoliitika. Eesti läheb aastal 2011 üle eurole ning on selleks ajaks täitnud Maastrichti kriteeriumid. Eelarve on pikaajaliselt jätkusuutlik, planeerimisel arvestatakse kulutuste ja poliitikate pikaajalist mõju. Meie strateegiliseks eesmärgiks finantspoliitika tegevusvaldkonnas on konkurentsivõimeline ettevõtlus- ja finantskeskkond. Ettevõtlus- ja finantskeskkond on konkurentsivõimeline ja tõhus. Teenuse pakkujate, tarbijate ja avalikkuse huvi on tasakaalustatud. Meie strateegilisteks eesmärkideks maksupoliitika tegevusvaldkonnas on:
• maksupoliitika stabiilsus, lihtsus ja tõhusus. Lihtne, neutraalne, võimalikult stabiilne ning jätkusuutlik maksusüsteem tagab riigile vajaliku raha, soodustab ettevõtlust ja motiveerib säästavale tarbimisele. Väliskaubandus on avatud ja õiguslikult reguleeritud, tagatud on turvaline rahvusvaheline tarneahel.
3
02.03.2009
• maksuhalduri teenuste kvaliteet Klientide õiguskuulekus on suurenenud ning õiguskuuleka kliendi halduskoormus on vähenenud. Meie strateegiliseks eesmärgiks halduspoliitika tegevusvaldkonnas on riigi haldusorganisatsiooni vastavus hea halduse põhimõtetele. Riigi inimressursi ja materiaalse vara haldamist ning haldusorganisatsiooni ülesehitust reguleeriv poliitika on läbipaistev, tõhus ning rakendatav võimalikult väikese halduskoormusega. Meie strateegiliseks eesmärgiks organisatsiooni arendamise vallas on olla usaldusväärne riigi rahanduse ning majanduse arendaja. Rahandusministeerium ning valitsemisala asutused on usaldusväärsed riigi rahanduse ning majanduskeskkonna arendajad. Töötajad on kompetentsed ja motiveeritud. Kliendid, partnerid ja avalikkus hindavad kõrgelt meie töö kvaliteeti.
4
02.03.2009
SISSEJUHATUS Vastavalt põhimäärusele on Rahandusministeeriumi põhiülesanne Vabariigi Valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine ministeeriumile antud pädevuse piires. Ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevusvaldkondadeks on:
• riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine; • riigi maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine; • majandusanalüüs ja -prognoos; • riigi kinnisvarapoliitika korraldamine; • riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle
järelevalve teostamine; • riigihangetealane tegevus; • riiklik statistika; • valitsuse sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise
koordineerimine; • riigiraamatupidamine; • riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud.
Rahandusministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2010–2013 on koostatud, lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” (RTI, 20.12.2005, 67, 522; 11.02.2007, 11, 55) ning strateegilise planeerimise käsiraamatust (http://www.fin.ee/?id=14453). Arengukava annab meie tööle ühise sihi ning suunab valitsemisala asutuste töötajaid tegutsema ühise meeskonnana teadvustades, miks ja kelle jaoks me eksisteerime ning kuidas me ühiselt mõtestame oma tegevusi ja eesmärke. Strateegia koostamine on saanud ministeeriumis igal aastal korduvaks protsessiks, mille käigus täpsustatakse ja uuendatakse arengukava sisu. Käesolevas arengukavas kajastuvad muudatused võrreldes varasemate arengukavadega tulenevad eelkõige muutunud majandusolukorrast ja sellega seoses 2008. aastal elluviidud ümberkorraldustest ministeeriumi töökorralduses. Rahandusministeeriumi riskide hindamise tulemusel kujunesid peamisteks prioriteetseteks teemadeks 2009. aastal riigi tulude prognoosi kvaliteedi parendamine ning riigieelarve seire ja hindamise metoodika väljatöötamine, finantskriiside ennetamine ja juhtimine, avaliku teenistuse palgakorraldusega ning rahva- ja eluruumide loendusega seonduvad teemad. Kõik need teemad kajastuvad ka käesolevas arengukavas. Samuti on suure tähelepanu all euro kasutuselevõtu ja OECDga liitumisega seonduvad eesmärgid ja tegevused. Seoses majandusolukorra muutumisega ja tegevuse ümberkorraldustega Rahandusministeeriumis ja ka valitsemisala asutustes on aktuaalsed organisatsiooni arendamisega seotud teemad, eriti juhtimiskvaliteedi arendamine ning personali kompetentsuse ja rahulolu tõstmine. Samas, varasemate arengukavade koostamisprotsessi käigus loodud missiooni, visiooni ja väärtuste deklaratsioonid on püsinud muutumatutena. Need on aluseks juhtimisotsuste langetamisel ja moodustavad selgelt ka käesoleva strateegia vundamendi. Nende kinnistumine meie organisatsiooni kultuuris on pikaajaline protsess ja töö selles osas jätkub ka järgnevatel aastatel.
5
02.03.2009
MISSIOON, VISIOON, VÄÄRTUSED Meie missiooni, visiooni ja väärtuste deklaratsioonid sündisid 2008.–2011. aasta arengukava koostamise käigus valitsemisala asutuste juhtkonda ja ministeeriumi töötajaskonda hõlmavate arutelude tulemusena. Missiooni all mõistame me oma olemasolu üldist eesmärki või algpõhjust, seda miks ja kelle jaoks me eksisteerime. Visioon annab meile soovitava olukorra kirjelduse – millised me tulevikus oleme, mille poolest eristume, kuidas ja kelle jaoks me töötame ning kes sellest kasu saab. Väärtuste all mõistame me ühiseid hoiakuid, suhtumist ja käitumisreegleid, mis aitavad meil kõige paremini oma missiooni teostada ja visioonis kirjeldatud seisundini jõuda. Missioon Oleme valitsusele asjatundjaks maksu-, finants- ja eelarvepoliitika elluviimisel ning
majanduse eesmärgistamisel.
Teades võimalusi, loome lahendusi. Osaleme aktiivselt valitsuse poliitika väljatöötamisel, vastutades selle rakendamise eest oma valdkonnas. Meie peamiseks tegevuspõhimõtteks on eesmärkide ja ressursside vastavus. Seetõttu peame arendama oskust seada oma eesmärke selliselt, et nende saavutamine on realistlik ja meil on olemas ka nende saavutamiseks vajalikud ressursid – õiged inimesed ja raha. Rääkides kaasa riigi kõikide valdkondade rahastamises, teeme aktiivselt koostööd teiste ministeeriumidega. Selleks, et pakkuda rahastamisel parimaid lahendusi, peame tundma nende valdkondade eripära ning omama tervikpilti riigi majanduslikest võimalustest ja ühiskonna arengutrendidest. Visioon
Me oleme usaldusväärsed riigi rahanduse ning majanduskeskkonna arendajad. Meid hindavad töötajad, partnerid ja avalikkus.
Anname oma panuse, et Eesti oleks parim riik, kus elada ja ennast teostada.
Aktiivse arendajana tähtsustame õppimist ja vaatame tulevikku. Oleme eeskujuks avaliku halduse arendamisel, kombineerides selleks maailma parimad kogemused eestimaise uuendusmeelsusega. Oleme ühiskonna-siseses majanduspoliitilises diskussioonis eestvedajaks ja autoriteediks, koostame kvaliteetseid prognoose ja arengustsenaariumeid tuleviku kohta ning oskame analüüsida valitsusotsuste mõju majandusele. Pakume õigeaegselt välja oma lahendusteed ja tegevused poliitikavaldkondade edendamiseks. Töötame ühiste eesmärkide nimel koos partneritega. Usaldus on ühistöö aluseks meie koosööpartneritele nii kodu- kui välismaal. Kaasame oma partnerid andma panust, et Eesti oleks parim riik, kus elada ja töötada.
6
02.03.2009
Väärtused Meie väärtusteks on olla… …usaldusväärne Tahame olla oma valdkonnas parimad asjatundjad ja nõuame endalt palju. Seepärast arendame ennast pidevalt ja küsime tehtu kohta tagasisidet. Teeme oma tööd pühendumise ja vastutustundega ning mõistame, et igal meie teol on tagajärjed. Toetume oma tegevuses faktidele, oleme ausad iseenda ja teiste vastu, sõltumatud ja erapooletud. Meie tegevus on arusaadav nii kolleegidele, partneritele kui ka avalikkusele. Käitume ausalt ja avatult ka siis, kui see on raske ning tunnistame, kui oleme eksinud. …õiglane ja avatud partner Teame, et üksi ei suuda me palju ja väärtustame koostööd. Tahame olla usaldusväärseks, õiglaseks ja avatud partneriks ning partnerite kaasamine ei ole meie jaoks tühi sõnakõlks vaid loomulik osa tööst. Mõistame, et meie partneritel on teadmisi ja oskusi, mida meil pole, austame ning arvestame nende seisukohti. Arusaamatuste puhul küsime esmalt endalt, kas oleme teinud kõik selleks, et neid vältida ning selgitame alati oma otsuste ja tegude motiive. Et austada teisi, austame esmalt iseennast ja oma ministeeriumikaaslaste aega, panust ja arvamust. …loov Oleme ettenägelikud, loovad ning uuendustele avatud. Ettenägelikkus tähendab ühiskonnas toimuvate pikaajaliste protsesside mõistmist ja arvestamist otsustes. See võimaldab meil luua uudseid lahendusi, mille haare väljub vanade raamide piirest. Arendame loovust iseeneses, hindame neid, kes otsivad uusi teid ning püüame igast kogemusest õppida. …ratsionaalne Me ei toeta uuendusi uuenduste pärast, vaid otsime varasemast tõhusamaid lahendusi. Peame loomulikuks, et meie lahendused tagavad eesmärgi saavutamise võimalikult säästlikul viisil. Sama põhimõte kehtib ka meie enese suhtes – meie tegutsemine ja otsused peavad olema majanduslikult otstarbekad.
7
02.03.2009
TEGEVUSVALDKOND: RIIGIEELARVE POLIITIKA Riigi eelarvepoliitika valdkond hõlmab valitsuse eelarve- ja makromajanduspoliitika ning Euroopa Liidu toetuste ja välisabi alase poliitika kujundamist, elluviimist ja nõustamist ning riigi finantshuvide kaitset. Lisaks Eesti keskvalitsuse tasandi finantsjuhtimisega seotud tegevustele hõlmab valdkond ka kohalike omavalitsuste finantsraamistiku arendamist ja osalemist EL eelarve kujundamisel. Eelarvepoliitika valdkonnas on Rahandusministeeriumi peamisteks koostööpartneriteks Eesti Pank, Statistikaamet, Euroopa Komisjon, Rahvusvaheline Valuutafond ning teised riigiasutused. Valdkonna tegevused on tihedalt seotud maksu- ja halduspoliitika kujundamisega. Eelarvepoliitika on seotud kõigi teiste riigiasutustega, mille tegevuse jaoks vajalike ressursside planeerimise ja kasutamise koordineerimine ning vastava süsteemi arendamine toimub käesoleva tegevusvaldkonna raames. Kohalike omavalitsuste finantsraamistiku kujundamine toimub koostöös kohalike omavalitsuste ja nende katusorganisatsioonidega ning tihedas seoses kohaliku tasandi avaliku halduse ja regionaalarengu üldise arendamisega. Tegevusvaldkonna strateegilised alusdokumendid:
• uuendatud konvergentsiprogramm ning riigi eelarvestrateegia; • „Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013” ning valdkondlikud
rakenduskavad; • IMF Code of Good Practices on Fiscal Transparency; • stabiilsuse ja kasvu pakt (Stability and Growth Pact, SGP); • Amsterdami Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997 resolutsioon
vahetuskursimehhanismi loomisest Majandus- ja Rahaliidu kolmandas faasis; • integreeritud suunised aastateks 2005–2008 (Integrated Guidelines for Growth and Jobs,)
ja Brüsseli Euroopa Ülemkogu 16.–17. juuni 2005 lõppjäreldused. Hetkeolukorra analüüs Tugevused
• Koostatud on riigi finantsjuhtimise pikaajaline arenguvisioon, mida tutvustati valitsusele 2008. aasta veebruaris.
• Aastatel 2002–2007 kogutud reservid võimaldavad tagada lähiajal riigieelarve jätkusuutlikkuse.
• Välja on töötatud struktuurivahendite administratsiooni riskide juhtimise ja hindamise süsteem.
• Funktsioonide ja tööjaotuse ümberkorraldusega on Rahandusministeeriumis loodud valmisolek panustada enam struktuurivahendite rakendamisel koordinatsiooni, nõustamisse ning järelevalvesse.
• Riigikogu menetlusse on esitatud kaasaja nõuetele vastav kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus.
Nõrkused
• Riigi ressursside tulemuslikkuse seire ja hindamine vajab arendamist. • Planeerimine on nõrgalt integreeritud strateegilise juhtimisega, poliitika mõjude
8
02.03.2009
hindamise kompetents on vähene. • Muutunud majanduskeskkonnas on vaja suurendada riigieelarve paindlikkust
(võimalus operatiivselt viia läbi muudatusi) ja jätkusuutlikkust (võetud kohustuste elluviimine) keskpikal perioodil.
• Uuendusteks puudub huvi ning soov vastutust võtta, muudatused võivad tekitada vastasseisu.
• Struktuurivahendite kasutamine on jätkuvalt keeruline ja aeganõudev, mistõttu on vajalik edasine lihtsustamine. Rahandusministeeriumi kontrolli- ja sunnimehhanismid struktuuritoetuste siseriiklikul korraldamisel on vähenenud ja tõsiste probleemide tuvastamisel saame vaid ohtudele tähelepanu juhtida ja tegeleda tagajärgedega.
Ohud
• Euro kasutuselevõtu pikemaajalise venimisega on kaasnenud selgusetus. • Eesti inflatsioon on kõrgem kui Maastrichti hinnastabiilsuse referentsväärtus. • Võimalikud tõrked ja rikkumised struktuuritoetuste andmisel ja kasutamisel. • Muu valitsussektor ei toeta piisavalt riigi eelarvepoliitika eesmärkide elluviimist. • Toetuse saajad/taotlejad ei suuda struktuurivahenditest rahastatavaid projekte
kaasfinantseerida. Võimalused
• Parimate praktikate väljapakkumine ning teistelt ülevõtmine, nt OECDga liitumisel avanevad uued võimalused, lisaks EL-ile ka Maailmapanga ja IMFi poolt pakutavad võimalused.
• Riigi ressursside planeerimiseks ja juhtimiseks uute võimaluste avanemine seoses üleminekuga tekke- ja tulemuspõhisele eelarvele.
• Õppimine EL majanduspoliitikate koordineerimise protsessist ja selle mõjutamine, täiendava info saamine ja analüüsivõime paranemine koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega.
Strateegilised eesmärgid aastateks 2010–2013
Eesmärk 1: Makromajandust tasakaalustav ja jätkusuutlik eelarvepoliitika Eesti läheb aastal 2011 üle eurole ning on selleks ajaks täitnud Maastrichti kriteeriumid. Eelarve on pikaajaliselt jätkusuutlik, planeerimisel arvestatakse kulutuste ja poliitikate pikaajalist mõju. Indikaatorid ja sihttasemed
• Eesti eelarvepoliitika toetab Maastrichti kriteeriumide täitmist, on kooskõlas majandusarengutega ning pikaajaliselt jätkusuutlik.
Indikaator on esitatud jah/ei valikuna. Vastus on positiivne, kui Maastrichti kriteeriumid on täidetud. Tulemust hinnatakse vähemalt kaks korda aastas majandusprognoosi koostamise raames majandusanalüüsi osakonna poolt. Tänasel tasemel on vastus indikaator-küsimusele tervikuna negatiivne. Soovitav tulemus aastateks 2010–2013 on saavutatud, kui kriteeriumid on täidetud. Teine osa indikaatorist, eelarve pikaajaline jätkusuutlikkus, on esitatud jah/ei valikuna. Hinnangu eelarve jätkusuutlikkuse kohta annab Euroopa Komisjon, järgmine hindamine on planeeritud aastaks 2010. Viimane hindamine toimus 2006. aastal kui Euroopa
9
02.03.2009
Komisjoni jätkusuutlikkuse raport hindas Eesti eelarvepoliitika osas väikese riskiga riigiks.
• Eelarve koostamise ja kasutamise korralduse ning eelarve dokumentatsiooni vastavus rahvusvahelistele läbipaistvuse heale tavale ja siseriiklike kasutajate vajadustele.
Indikaator on esitatud jah/ei valikuna. Tulemus on positiivne, kui vastavalt IMF hinnangule (ROSC – Report on the Observance of Standards and Codes) olulisi puudujääke ei ole. 2007. aasta ROSCi põhjal on hinnang: üldjoontes vastav, esitati mitmeid olulisi märkusi edaspidisteks arendusteks. Sihttase on täielik vastavus IMFi fiskaalse läbipaistvuse koodeksi nõuetega ja oluliste märkuste puudumine aastal 2013 tellitavas IMFi järelhinnangus. Indikaatori teine osa, eelarvestamise vastavus siseriiklike kasutajate vajadustele, on kvalitatiivne, mille osas numbrilisi näitajaid või kriteeriume ei anta. Senine tagasiside küsitluste kaudu ei ole välja toonud suuri vajakajäämisi, samas on individuaalne tagasiside viidanud arenguvajadustele. Soovitav sihttase on vajadustele vastavuse iga-aastane paranemine. Meetmed
• Meede 1.1. Eelarvepoliitika kujundamine. Meede hõlmab järgmisi tegevusi:
o Makromajandus- ja eelarvepoliitiliste valikute makromajanduslike mõjude hindamine, makromajandus- ja fiskaalprognoosi koostamine, majanduspoliitiliste strateegiadokumentide koostamine. Vahetu tulemus: koostatud on põhjendatud ja võimalikult täpsed prognoosid, makromajanduspoliitilised otsused toetuvad adekvaatsele infole; strateegiad on uuendatud ja koostatud.
o Eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine, sh ühiskonna pikaajaliste trendide ja nende mõju analüüs, pikaajaliste prognooside koostamine. Vahetu tulemus: valminud on analüüsid pikaajaliste trendide kohta.
o Maastrichti konvergentsikriteeriumide täitmist toetava majanduspoliitika rakendamine ja tehnilise valmisoleku tagamine Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (Economic and Monetary Union, EMU) täisliikmeks saamiseks ja EL ühisraha euro kasutuselevõtuks. Vahetu tulemus: euro kasutuselevõtu kava on uuendatud ja tegevused vastavalt kavas sätestatule ellu viidud.
o Eelarvepoliitiliste üldpositsioonide (fiskaalstrateegia) väljatöötamine (muu hulgas eelnimetatud tegevustest tulenevate sisendite baasilt) ja läbi rääkimine. Vahetu tulemus: eelarvepoliitilised üldpositsioonid on kokku lepitud ning strateegiadokumentide uuendamiseks ettepanekud esitatud.
• Meede 1.2. Eelarvepoliitika rakendamine.
Meede hõlmab järgmisi tegevusi: o Riigieelarve eelnõu ja sellega seotud õigusaktide koostamine, hinnangute
andmine kulutaotlustele ning õigusaktidele. Vahetu tulemus: iga-aastane riigieelarve on vastu võetud vastavalt riigieelarve seaduses toodud tähtaegadele ning iga-aastases eelarvestamise töökavas sätestatule; kooskõlastamisele esitatud õigusaktide mõju eelarvele on hinnatud.
o Õigusaktide ja poliitikaalgatuste (sh EL algatuste) mõjude hindamine ja ettepanekute tegemine, teiste asutuste vastav nõustamine ja koolitamine. Vahetu tulemus: valminud on analüüsid pikaajaliste trendide kohta, õigusaktide, strateegiliste arengukavade ja poliitikaalgatuste kohta on teostatud mõjude hindamine vastavalt määratletud metoodikale.
10
02.03.2009
o Ressursside kasutamise tulemuslikkuse seire ja hindamise korraldamine. Vahetu tulemus: seirearuanded on koostatud ja analüüsitud; eelarve planeerimiseks on ettepanekud esitatud.
o Eesti huvide kaitsmine EL üldeelarve ja ühtekuuluvuspoliitika kujundamisel. Vahetu tulemus: Eesti seisukohad on kujundatud ja EL tasandil esindatud.
o EL struktuurivahendite ja välisvahendite rakendamise süsteemi toimimise tagamine. Vahetu tulemus: loodud on vajalik õigusraamistik, välja töötatud juhendid, auditi aruanded ei too välja olulisi tähelepanekuid; struktuurivahendite ja välisvahendite administreerimisega seotud töötajad on nõustatud ja koolitatud; töötab toimiv infosüsteem.
o EL struktuurivahendite ja välisvahendite eesmärgipärane rakendamine. Vahetu tulemus: a) perioodi 2007–2013 struktuurivahendid on perioodi lõpuks välja makstud (mõõdetakse igal aastal kumuleeruvalt); b) perioodi 2004–2006 Ühtekuuluvusfondi projektide rakendamine on lõpetatud 2010. a lõpuks ja vahendid välja makstud hiljemalt 2011. a 30. juuniks; c) Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi projektide rakendamine on lõpetatud ja vahendid välja makstud 2011. a aprilli lõpuks; d) Eesti-Šveitsi koostööprogrammi väljamaksete maht 2013. lõpuks on 75%; e) tagasimaksed on alla 3% väljamakstud toetusest kogu perioodi vältel.
o EL omavahendite planeerimise ja administreerimise koordineerimine. Vahetu tulemus: Eesti osamaksed on tehtud tähtajaks, rikkumisi ei esine.
o Kohalike omavalitsuste rahastamisega seotud poliitikaalgatuste, õigusaktide ja finantseerimise põhimõtete väljatöötamises osalemine ning nende analüüsimine, finantsarvestuse tugevdamine, finantsjuhtimise arendamine ning finantsdistsipliini meetmete (võlakoormus ja eelarvedefitsiit) täitmise jälgimine. Vahetu tulemus: seisukohad on kujundatud ja esitatud; kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduse rakendamiseks vajalikud arendustegevused on ellu viidud ning pidevalt jälgitakse finantsdistsipliini meetmete täitmist.
• Meede 1.3. Finantsjuhtimise süsteemi arendamine.
Meede hõlmab järgmisi tegevusi: o Riigi finantsjuhtimise arenduskontseptsioonist tulenevate pilootprojektide
elluviimise korraldamine ja keskvalitsuse strateegilise planeerimise aluste ajakohastamine. Vahetu tulemus: pilootprojektide elluviimiseks on koostatud aja- ja tegevuskava ning projektid on vastavalt sellele ellu viidud. Eeldused strateegiliseks planeerimiseks on olemas.
o Infotehnoloogiliste lahenduste arendamine riigieelarve planeerimise, rakendamise, seire ja aruandluse toetamiseks. Vahetu tulemus: on loodud infotehnoloogilised lahendused protsesside lihtsustamiseks.
o Struktuurivahendite planeerimise, rakendamise ja seire süsteemi arendamine ning lihtsustamine Eesti ja EL tasandil. Vahetu tulemus: struktuurivahendite planeerimise, rakendamise ja seire süsteem on kuluefektiivne ja tulemuslik; EL regulatsioonides kirjeldatud süsteem aastateks 2014–2020 on kasutajasõbralik ja vastab Eesti ootustele.
o Struktuurivahendite ja teiste riigieelarveliste vahendite planeerimise, rakendamise ning seire süsteemide ühtlustamine. Vahetu tulemus: struktuurivahendite ja teiste riigieelarveliste vahendite planeerimise, rakendamise ning seire süsteemid toetavad üksteist ning on omavahel kooskõlas.
11
02.03.2009
• Meede 1.4. Kontrollimeetmete rakendamine ning sisekontrollisüsteemide ja siseauditi arendamine.
Meede hõlmab järgmisi tegevusi: o Riskianalüüsil põhineva siseauditi konsolideeritud tööplaani ja EL toetuste
auditeerimise tööplaani koostamine ja täitmine. Vahetu tulemus: tööplaanis ette nähtud auditid on läbi viidud ning Euroopa Komisjonile ja Vabariigi Valitsusele on tagatud kindlustunne raha kasutamise sihipärasuse ja tulemuslikkuse kohta.
o Riigiasutuste nõustamine siseauditi korralduse, sisekontrolli süsteemide hindamise, auditeerimise ja EL toetustega toimunud rikkumiste lahendamise küsimustes. Vahetu tulemus: nõustamistegevused on läbi viidud, EL toetusega toimunud rikkumiste juhtumite baasil on valminud statistiline ja riskide analüüs.
o Siseaudiitorite sertifitseerimissüsteemi loomine. Vahetu tulemus: ministeeriumide siseauditi juhid on sertifitseeritud 2011. aasta lõpuks.
12
02.03.2009
TEGEVUSVALDKOND: FINANTSPOLIITIKA Finantspoliitika valdkond hõlmab analüüsi, nõustamist, õigusloomet ning koordineerimist finantsjärelevalve, finantsstabiilsuse, finantsteenuste sektori arengu, rahapesu tõkestamise, raamatupidamise, audiitortegevuse ning hasartmängude korraldamise valdkonnas, samuti pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusreformide finantsküsimustes. Finantspoliitika valdkonnal on olulised seosed Finantsinspektsiooni ja Eesti Pangaga, samuti piiriüleselt teiste riikide rahandusministeeriumidega. Tähtsateks partneriteks on finantsturu osalisi ühendavad erialaliidud (Pangaliit, Kindlustusseltside Liit jt) ja Eesti Väärtpaberikeskus, samuti Tagatisfond. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise suunal on Rahandusministeeriumi peamisteks partneriteks Sise- ja Justiitsministeerium, Rahapesu Andmebüroo ning prokuratuur. Raamatupidamise ja audiitortegevuse valdkonnas on oluline koostöö Audiitorkogu ja Raamatupidamise Toimkonnaga, ettevõtluse valdkonnas Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Justiitsministeeriumiga. Pensionide ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas on ministeeriumi ülesandeks olnud peamiselt õigusloome nn eraskeemide väljatöötamisel, samas kui riiklike skeemide reguleerimist korraldab Sotsiaalministeerium. Kõikides valdkondades on väga tihedad sidemed Euroopa Komisjoni ja selle komiteedega (eriti nn L2 komiteed). Tegevusvaldkonna strateegilised alusdokumendid:
• Euroopa liikmesriikide rahandusministeeriumide, keskpankade ja finantsjärelevalve asutuste vaheline koostöömemorandum;
• Euroopa Liidu valged raamatud: o Finantsteenuste poliitika 2005–2010 (Financial Services Policy 2005–2010); o Investeerimisfondid (ilmus 2006 lõpus); o Äriühingute juhtimistavade arengukava (Corporate Covernance Action Plan), o Hüpoteekfinantseerimine.
Hetkeolukorra analüüs Tugevused
• Finantssektori infrastruktuur on jätkusuutlik, finantsjärelevalve on toimiv. • Raamatupidamise õiguslik raamistik vastab rahvusvahelistele standarditele, on
kaasaegne ning heal tasemel. • Rahapesualane regulatsioon ja selle rakendamine vastab rahvusvahelistele nõuetele
(Moneyval hindamise positiivsed tulemused). Nõrkused
• Finantskriiside juhtimise raamistik (sh regulatsioon ning koostöövõrgustik) ei pruugi olla piisav kriiside efektiivseks ennetamiseks ja lahendamiseks.
• Finantsteenuste-alaste vaidluste lahendamise raamistik tarbijate abistamiseks ei ole piisavalt tõhus.
• Elanikkonna finantsteenuste alaste teadmiste arendamise süsteem on ebapiisav. Ohud
• Krediidiasutuse raskustesse sattumisel võib olukorra sujuv lahendamine olla raskendatud, kuna emapangal ja/või tema asukoha riigi pädevatel organitel võib
13
02.03.2009
puududa piisav motivatsioon koostööks ja Eestis asuva tütarpanga/filiaali abistamiseks.
• Raskuste esinemine mõnel süsteemse (olulise) tähtsusega krediidiasutusel või kindlustusandjal, olulised tõrked makse- või arveldussüsteemide töös, siseriikliku või rahvusvahelise taustaga süsteemse kriisi ülekandumine Eesti finantssektorisse.
• Probleemid finantssektoris nõrgestavad elanikkonna usku olemasolevate või kavandatavate sotsiaalkindlustusskeemide suhtes, mis tuginevad osaliselt või täielikult finantssektorile (näiteks kogumispension, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus).
• Suur finantssektori konsolideerumine ja filiaalistumine võib nõrgendada meie finantsturu konkurentsivõimet ja piirata kasvu.
• Raamatupidamisaruannete kvaliteet võib langeda; audiitortegevuse kvaliteet ja selle järelevalve tase võib nõrgeneda ja jääda maha rahvusvaheliselt vajalikuks peetavast tasemest või tunnustatud praktikast.
• Rahvusvahelise rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud huvi ja aktiivsuse võimalik tõus Eesti suunal.
• Hasartmängusõltlaste arvu võimalik suurenemine. Võimalused
• EL otsustusprotsessis teadlikum osalemine ja prioriteetide seadmine. • Investeerimis- ja muude finantstoodete piiriülese pakkumise soodustamine,
regulatiivsete takistuste kõrvaldamine, võimaluste loomine uute toodete turule tulekuks – eelduste teke regionaalse finantskeskuse kujunemiseks Eestis.
• Rahvusvahelise, eriti regionaalse piiriülese koostöö tõhustamine ja arendamine finantsjärelevalve ja finantsstabiilsuse valdkondades.
• Finantsjärelevalve ja -stabiilsuse alase õigusliku keskkonna arendamine ning uuendamine, sh suutlikkuse tõstmine finantskriiside juhtimiseks ja lahendamiseks.
• Elanikkonna finantsalaste teadmiste edendamine. Strateegilised eesmärgid aastateks 2010–2013 Eesmärk 1: Konkurentsivõimeline ettevõtlus- ja finantskeskkond Ettevõtlus- ja finantskeskkond on konkurentsivõimeline ja tõhus. Teenuse pakkujate, tarbijate ja avalikkuse huvi on omavahel tasakaalustatud. Indikaatorid ja sihttasemed
• EL Komisjoni algatatud finantspoliitikaalaste rikkumismenetluste puudumine. Indikaator on esitatud jah/ei valikuna. Vastus on positiivne, kui Eesti suhtes ei ole algatatud rikkumismenetlust. See on ka indikaatori tänane ja soovitud sihttase.
• Peamised finantssektori arengut iseloomustavad näitajad ning säästmis- ja investeerimisindikaatorid püsivad samal tasemel või kasvavad võrreldes aastate 2003–2008 keskmise tasemega.
Tegemist on kvalitatiivse indikaatoriga, mille puhul vaadeldakse peamiste finantssektorit iseloomustavate suhtarvude muutumist kompleksselt. Algtasemena on suhtarvud pikema perioodi vältel põhisosas kasvanud. Samas 2008. aasta sündmused rahvusvahelistel finantsturgudel ja majanduses on oluliselt mõjutanud ka vastavate näitajate arenguid Eestis. Soovitav sihttase: säästmise ja varahalduse mahu ning SKP suhte näitajate kasv või püsimine samal tasemel aastal 2013 aastate 2003–2008 keskmise tasemega võrreldes.
14
02.03.2009
Finantsvahenduse lisandväärtuse näitaja peaks püsima vähemalt samal tasemel nagu aastatel 2005–07 keskmiselt.
*2008. aasta kohta on hinnangulised andmed.
Indikaator 2003 2004 2005 2006 2007 2008*
Säästmise maht / SKP, % 7,48 9,11 10,89 14,13 17,31 20,37 Varahalduse maht / SKP, % 6,80 9,18 13,71 17,37 18,21 9,87 Finantsvahenduse lisandväärtus SKP-s, % 3,90 3,90 3,70 3,80 4,10 - Säästmise (+kindlustus) maht / SKP, % - - - 16,02 19,32 21,76 Börsi turukapitalisatsioon / SKP, % 35,79 49,92 27,62 34,94 26,41 8,85
• Rahvusvahelised hinnangud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alasele
olukorrale on positiivsed. Tegemist on kvalitatiivse indikaatoriga, mille osas numbrilisi näitajaid või kriteeriume ei anta. Tänane ja soovitav sihttase: märkusteta hinnangud rahvusvahelistelt institutsioonidelt.
• Hasartmängusõltuvuse määr. Indikaator on antud jah/ei valikuna. Vastus indikaator-küsimusele on positiivne, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:
o saavutatakse hasartmängusõltuvuse juurdekasvu peatumine hiljemalt 2012. aasta lõpuks
o strateegiaperioodi sees väheneb jooksvalt sõltuvuse juurdekasvu tempo. Tänane tase on negatiivne. Soovitav sihttase: positiivne tulemus arengukava perioodi lõikes.
• Auditeerimis- ja aruandlusstandardite kindlus kasvab. Indikaator põhineb Eestile „The Global Competitiveness Report” raames antaval hinnangul. Soovitav sihttase: auditeerimis- ja aruandlusstandardite kindluse tõus 2008. aasta raporti tasemest (26. koht 134-st). Meetmed
• Meede 1.1. Finantspoliitika kujundamine. Meede hõlmab järgmisi tegevusi:
o Finantsstabiilsuse ja Eesti finantssüsteemi toimimise tagamine ning seeläbi reaalmajanduse toetamine. Finantsturvavõrgustiku jätkuv väljaarendamine, sh riigile piisavate ja asjakohaste meetmete tagamine finantskriiside juhtimiseks ja lahendamiseks, koostöövõrgustiku edasiarendamine (2010), pankade ja kindlustusandjatele adekvaatsete kapitali- ja solventsusnõuete väljatöötamine ja rakendamine ning finantsjärelevalve tõhustamine (2011–2012). Vahetu tulemus: vastavad regulatsioonid on rakendatud, toimivad koostöökokkulepped, kriisijuhtimise kava on pidevalt uuendatud.
o Finantssektori õigusliku keskkonna edasiarendamine, sh õigusliku raamistiku analüüs, konkurentsi tõstmisele suunatud tegevused, ja eelduste loomine uute finantsteenuste turuletulekuks (2012). Vahetu tulemus: finantssektor on konkurentsivõimeline ja atraktiivne, on olemas eeldused regionaalse rahanduskeskuse tekkeks.
o Elanikkonna finants-, investeerimis- ja kindlustusalase hariduse ja teadmiste edendamine, finantssektoris tekkivate vaiete lahendamise kohtuvälise süsteemi loomine (2012). Vahetu tulemus: vastav programm ja vaidluste lahendamise süsteem on rakendatud.
o Raamatupidamise õigusliku keskkonna arendamine. Vahetu tulemus: majandusarvestus on usaldusväärne ja õiguslik raamistik on kaasajastatud.
15
02.03.2009
o Hasartmängusektori õigusliku keskkonna kujundamine, uue hasartmänguseaduse täies mahus rakendamise (2010–2012) sh järelevalvesüsteemi ümberkorraldamise ja uute aruandlus- ja kontrollisüsteemide juurutamise koordineerimine. Vahetu tulemus: hasartmängusektor toimib usaldusväärselt, hasartmängualase järelevalve uuendatud süsteem on 2011. aastaks rakendatud.
o Audiitortegevuse õigusliku keskkonna kujundamine. Vahetu tulemus: uue audiitortegevuse seaduse rakendamine (2010–2013), finantsinfo on usaldusväärne ja objektiivne ning võimaldab otsustajatel teha asjakohaseid otsuseid, eesmärgiga luua eeldused stabiilseks majanduskasvuks.
o Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist võimaldava õigusliku keskkonna arendamine. Vahetu tulemus: kuritegeliku tegevusega saadud raha varjamise võimalused on vähenenud.
o Kindlustusteenuste õigusliku keskkonna kujundamine, sealhulgas uue liikluskindlustuse (2010) ja tööõnnetuste- ning kutsehaigukindlustuse regulatsiooni (2011) väljatöötamine ja kohustusliku kogumispensioni süsteemi seire. Koostöös Sotsiaalministeeriumiga riiklike sooduspensionide järkjärgulist üleminekut kogumispensionil põhinevale pensioniskeemile toetava regulatsiooni väljatöötamine (2010) ning terve olemist ja töötamist väärtustavate lahenduste väljapakkumine ravikindlustuses (2012). Vahetu tulemus: elanikkonna, ettevõtjate ja riigi jaoks realiseerunud või realiseeruda võivate riskide finantsiliste tagajärgede leevendamiseks on loodud õiglased, majanduslikult efektiivsed ning säästmist ja riski ennetavat käitumist motiveerivad kindlustusalased lahendused või nende pakkumise eeldused.
o Ettevõtluskeskkonda mõjutavate tegevuste osas Rahandusministeeriumi positsiooni kujundamise koordineerimine. Vahetu tulemus: ettevõtluskeskkonna reguleerimise lahendused on läbimõeldud.
• Meede 1.2. Audiitortegevuse järelevalve teostamine.
Meede hõlmab järgmisi tegevusi: o Vandeaudiitorite ja audiitorühingute ning siseaudiitorite üle järelevalve
teostamine ja audiitortegevuse registri pidamine. Vahetu tulemus: audiitortegevuse avalik järelevalvesüsteem on käivitatud ning välja kujundatud aastaks 2012.
16
02.03.2009
TEGEVUSVALDKOND: MAKSUPOLIITIKA Maksu- ja tollipoliitika valdkond hõlmab maksude, riigilõivude ja tollialast analüüsi, nõustamist, õigusloomet ja selle rakendamist. Maksu- ja tollipoliitika on suunatud avalike teenuste rahastamise ja riigi toimimise tagamisele, säilitades samaaegselt soodsa keskkonna majanduse arenguks. Maksupoliitika on eelkõige seotud eelarve vajadustega ja riigi kulupoliitika tagamisega. Väga oluline on selles tegevusvaldkonnas Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) vaheline sujuv koostöö. Olulised partnerid on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, mitmed eriala- ja huviliidud ning teised valitsusasutused, Euroopa Komisjon ja Nõukogu. MTA jaoks on tähtsad ka partnerlussuhted sisejulgeolekuorganitega (politsei, piirivalve, prokuratuur) ja teiste riikide maksupoliitika kujundajate ning maksuhalduritega. Tegevusvaldkonna strateegilised alusdokumendid:
• EL maksu- ja tollipoliitika Lissaboni strateegia toetuseks; • Euroopa Komisjoni teatis: käibemaksustrateegia prioriteetide ülevaatamine ja
kaasaajastamine; • EL tolliliidu arengustrateegia; • Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna
kohta; • Ühenduse tollialane tegevusprogramm „Toll 2013”; • Pariisi deklaratsioon tolli tulevikurollist; • OECD maksupoliitika valdkonna põhimõtted ja juhendid.
Hetkeolukorra analüüs Tugevused
• Maksusüsteem on põhijoontes lihtne, läbipaistev ja maailmas tunnustatud. Maksupoliitika on seni tervikuna mõjunud positiivselt Eesti majanduse konkurentsivõimele ja soodustanud (välis-)investeeringute kasvu.
• Maksuadministreerimine on tõhus, laialdaselt on kasutusel e-deklaratsioonid (80–100%) ja muud e-lahendused, maksukuulekus on järk-järgult paranenud.
• Eesti on väljaandes „Doing Business 2009” kajastatud lihtsa kaubavahetuse edetabelis 5. kohal, kusjuures tollivormistus teostatakse nii impordil kui ka ekspordil keskmiselt viie päeva jooksul.
• Heaks on kiidetud ökoloogilise maksureformi (ÖMR) lähtealused, mis on ka osaliselt rakendatud.
• Lahenenud on äriühingu tulumaksusüsteemi küsimus seoses 2009. aastani kehtinud EL-ga liitumistingimustega.
• Vähendati isikute, eriti reisijate maksukoormust kauba impordil: oluliselt tõsteti reisijaga kaasas olevate kaupade maksuvabasid piirnorme, tõsteti väikesaadetiste maksuvaba piirnormi, vähendati ühtset tollimaksumäära reisijatele ning suurendati kauba maksuvaba väärtust.
• Kasutusele on võetud uus elektrooniline ülddeklaratsioonide töötlemise süsteem SUMDEC.
17
02.03.2009
Nõrkused
• Eesti äriühingute tulumaksusüsteem kaotab konkurentsivõimet, tööjõu maksukoormus eriti madalapalgaliste osas on kõrge ja keskkonnamaksude koormus ei suuna piisavalt säästmisele.
• Maksusüsteem ja selle struktuur ei ole piisavalt kaitstud majandustsüklite mõju eest sh. ei sisalda automaatseid stabilisaatoreid.
• Riigi maksutulud ei vasta riigi kuluvajadustele. • Maksusoodustused ei põhine objektiivsel analüüsil, on algsest eesmärgist
kaugenenud ja riigile kulukad. • Regulatsioonide väljatöötamisele eelnev mõjuanalüüs on ebapiisav ja/või
ebaühtlane. • E-tolli infosüsteemid ei saa tähtaegselt valmis, ei liidestu üksteisega, infosüsteem ei
toeta rakendatavaid poliitikaid ega õigussüsteemi. • Eesti-Venemaa piiriületus on jätkuvalt aeglane, veokite ootejärjekorrad on pikad.
Ohud
• Tulu- ja sotsiaalmaksu baas väheneb väljarände ja rahvastiku vananemise tõttu. • Majanduslanguse tõttu vähenevad maksulaekumised (sh maksubaas) ja suureneb
maksumaksjate motivatsioon maksude maksmisest kõrvale hoiduda. • Euroopa toetusrahade äralangemisel ei ole meie maksutulu piisav, et jätkata seniste
poliitikate elluviimisega ning infrastruktuuri arendamise ja selle amortisatsiooni katmisega.
• Ühtse liidese (single window) kontseptsiooni rakendumine Eestis kulgeb vaevaliselt. Võimalused
• Maksusoodustuste kulu käsitlemine riigieelarve kuluna (ministeeriumide eelarves), strateegiliste partnerite ja võimaluste leidmine maksusoodustuste kaotamiseks.
• Mõjude analüüsi senisest laialdasem rakendamine maksupoliitika väljatöötamisel, välishindajate kaasamine maksustruktuuri jätkusuutlikkuse analüüsimisel.
• Omandimaksude osakaalu suurendamine, sh mootorsõidukimaksu kehtestamisega eelarve tulubaasi laiendamine.
Strateegilised eesmärgid aastateks 2010–2013 Eesmärk 1: Maksupoliitika stabiilsus, lihtsus ja tõhusus Lihtne, neutraalne, võimalikult stabiilne ning jätkusuutlik maksusüsteem tagab riigile vajaliku raha, soodustab ettevõtlust ja motiveerib säästavale tarbimisele. Väliskaubandus on avatud ja õiguslikult reguleeritud, tagatud on turvaline rahvusvaheline tarneahel. Indikaatorid ja sihttasemed
• Üldise maksukoormuse stabiilsus. Maksukoormuse tasemes ei esine olulisi kõikumisi.
Indikaator on kvantitatiivne. Algtasemeks on 2008. aasta prognoositav maksutulude suhe SKP-sse 32,3%. Soovitav on, et sihttase ei langeks arengukava perioodi lõikes alla 32% ega tõuseks üle 36% ning et aasta-aasta võrdluses ei oleks kõikumine üle 2,5% SKP-st. Hindamisel toetutakse Statistikaameti avaldatud andmetele ja majandusanalüüsi osakonna makromajandus- ja fiskaalprognooside andmetele.
18
02.03.2009
• Koht Maailmapanga väljaande „Doing Business” maksude maksmise edetabelis. Indikaator on kvantitatiivne. Algtase (2008) on 34. koht 181 riigi hulgast. Soovitav sihttase on vähemalt 30. koht aastal 2013. Meetmed
• Meede 1.1. Maksu- ja tollipoliitika kujundamine. Meede hõlmab järgmisi tegevusi:
o Maksusoodustuste arvestamine eelarvekuludes. Vahetu tulemus: aastast 2012 on riigieelarves arvestatud oluliste maksusoodustuste kuluga.
o Peamise elukohaga seotud tulumaksusoodustuse täpsustamine ja piiramine. Vahetu tulemus: maksusoodustus kehtib ainult peamise elukoha (kodu) kulutustele.
o Kapitalitulude maksustamise reeglite ühtlustamine ja neutraalsemaks muutmine. Vahetu tulemus: erinevused füüsiliste ja juriidiliste isikute kapitalitulude ning erinevate finantsinstrumentide maksustamisel on vähenenud.
o Maa maksustamisel turuhinnapõhisuse taastamine. Vahetu tulemus: aastast 2012 rakendub uus maamaksuseadus, sh maksumäärad vahemikus 1–2,5% maa maksustamishinnast.
o Alkoholiaktsiisi tõstmine vähemalt THIga samas tempos ja maksustamine alkoholi sisalduse järgi joogis. Vahetu tulemus: aastaks 2012 on vastavad seaduse muudatused rakendatud.
o Ökoloogilise maksureformi (ÖMR) edasiarendamine. Vahetu tulemus: lähtudes vajadusest on välja töötatud alternatiivid ja teostatud mõjuanalüüsid energiatoodete maksustamiseks, rakendatud on CO2-põhine mootorsõidukimaks aastamaksuna (2012).
o Tolli ja kaubanduse paberivaba keskkonna rakendamise koordineerimine. Vahetu tulemus: tolliasutuste ja kõikide asjassepuutuvate asutuste, institutsioonide ja ettevõtjate vahel toimib elektrooniline andmevahetus ühtse liidese (single window) kaudu aastaks 2013.
o Tollimaksusumma kogumiskulude jagamine, käibemaksusumma laekumise koha määramine, kauba kajastamine statistikas ning siseriiklike keeldude ja piirangute rakendamine keskse tollivormistuse korral. Vahetu tulemus: rakendatud on optimaalsed lahendused.
o Rahvusvahelise tarneahela turvalisuse ja ohutuse tõstmine samaaegselt seadusliku kaubanduse hõlbustamise ja tollieeskirjade lihtsustamisega. Vahetu tulemus: rakendatud on tasakaalustatud lahendused.
Eesmärk 2: Maksuhalduri teenuste kvaliteet Klientide õiguskuulekus on suurenenud ja õiguskuuleka kliendi halduskoormus on vähenenud. Indikaatorid ja sihttasemed
• Kliendirahulolu Indikaator on esitatud jah/ei valikuna. Vastus on positiivne, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:
o Riigiinstitutsioonide usaldusväärsuse uuringu tulemuste põhjal on MTA
19
02.03.2009
usaldusväärsuse tase vähemalt 75%. o Uuringute tulemuste põhjal on klientide rahulolu MTA teenustega (sh e-
teenuste kvaliteedi ja kliendi halduskoormusega) hinnatud keskmiselt kõrgemalt kui 4,5 palliga (5-pallises süsteemis).
Tänasel ja soovitaval tasemel on vastus indikaatori küsimusele tervikuna positiivne.
• Õiguskuulekuse suurenemine Indikaator on esitatud jah/ei valikuna. Vastus on positiivne, kui on täidetud järgmine kriteerium:
o õiguskuulekate klientide osakaalu dünaamikat klientide üldarvust iseloomustab iga-aastane kasv.
Indikaatori algtase määratletakse 2009. aasta jooksul. Soovitav sihttase aastateks 2010–2013 on saavutatud, kui vastav kriteerium on täidetud.
• MTA tegevuse kulutõhusus Indikaator on esitatud jah/ei valikuna. Vastus on positiivne, kui on täidetud järgmine kriteerium:
o tulu- ja kulukrooni suhe MTA protsessides on optimaalne. Indikaator täpsustatakse metoodiliselt 2009. aasta jooksul. Soovitav sihttase aastateks 2010–2013 on saavutatud, kui vastav kriteerium on täidetud. Kahe viimase puhul on tegemist kvalitatiivsete (üldiste ja mõjupõhiste) indikaatoritega, mille osas numbrilisi näitajaid või kriteeriume ei anta. Hinnangud antakse lähtudes kvantitatiivsetest MTA juhtimisplaani põhitegevuse indikaatoritest. Meetmed
• Meede 2.1 Maksu- ja tollipoliitika rakendamine Meede hõlmab järgmisi tegevusi:
o Elektroonse teeninduskeskkonna arendamine, uute e-teenuste väljatöötamine ning nende kasutamise turvalisuse tõstmine. Vahetu tulemus: paberdokumendid on asendunud elektroonsete ja digitaalselt allkirjastatud dokumentidega; maksukohustuslaste registreerimiseks ja deklareerimiskohustuste täitmiseks on välja töötatud uued lahendused; laiendatud on ID-kaardi kasutusvõimalusi; sisse on seatud pidev järelvalvemehhanism e-teenustele esitatavate turvanõuete täitmise kontrolliks.
o Teenuste ühendamine ja infovahetuse tõhustamine koostöös avaliku ja erasektori organisatsioonidega. Vahetu tulemus: loodud on teiste ametkondade vajadusi arvestav süsteem kliendiandmete kogumiseks, haldamiseks ja arhiveerimiseks; aktiivselt on osaletud riigisisestes ja rahvusvahelistes ühtse liidese (single window) projektides; välja on töötatud uued erinevaid ametkondi ühendavad teenused.
o Kliendi vajadustega arvestava teeninduse korraldamine ja teenuse kättesaadavuse tagamine. Vahetu tulemus: asukohast sõltumatute tööprotsesside jaoks on välja arendatud kompetentsikeskustele tuginev lähenemine; klienditeenindus on koondatud keskustesse ja logistiliselt olulisematesse kohtadesse; välja on arendatud püsivad iseteeninduspunktid ning määratletud liikuva teeninduse põhimõtted; juurutatud on klienditeeninduse protsesside kvaliteedistandardid.
o Kliendi eripära ja majandustegevuse keskkonda arvestava kontrollitegevuse planeerimine ja meetmete rakendamine. Vahetu tulemus: loodud on kõiki
20
02.03.2009
protsesse (sh lihtsustatud menetlusi) hõlmav elektroonne riskijuhtimise süsteem; välja on töötatud metoodika kliendigruppidele suunatud tegevuse mõju analüüsiks ja hindamiseks ning hindamistulemustele vastavate mõjutusmeetmete rakendamiseks.
o Kliendi- või süsteemipõhiste järelevalveliste protsesside arendamine. Vahetu tulemus: loodud on organisatsioonisisesed elektroonsed töökeskkonnad; juurutatud on järelevalveliste tööprotsesside kvaliteedistandardid; koostöös ettevõtete ja teiste järelevalveasutustega on juurutatud protsessipõhine tarneahela kontroll; kasutusele on võetud kaasaegne tehniline varustus.
21
02.03.2009
TEGEVUSVALDKOND: HALDUSPOLIITIKA Halduspoliitika hõlmab riigi palga- ja haldusorganisatsiooni korralduse, riikliku statistika, riigivara, riigiabi ja riigihangete alase poliitika kujundamist, analüüsi, nõustamist ning õigusloomet. Riigi finantsjuhtimise osas korraldatakse riigi raamatupidamist, tagatakse riigiasutuste kassaline teenindamine ning Euroopa Liidu toetuste ja välisabi väljamaksete sihipärasus, juhitakse riigi rahavoogusid, korraldatakse riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamist ning kujundatakse vastav õiguslik raamistik. Valdkonna tegevus on seotud peamiselt teiste riigiasutustega, seda nii riigivara, riigi palgapoliitika ja haldusorganisatsiooni korralduse, riigiabi ja riigihangete kui ka raamatupidamise ja kassalise teenindamise osas. Samuti on nendel valdkondadel tugev seos riigi eelarvepoliitika tegevusvaldkonnaga. Rahandusministeeriumi oluliseks partneriks selles tegevusvaldkonnas on Euroopa Komisjon. Riigikassa peamisteks partneriteks on riigiasutused, pangad ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid. Statistikaameti peamisteks koostööpartneriteks on riigiasutused, ettevõtted ning teadus- ja akadeemilised ringkonnad statistika tarbijatena, rahvusvahelised organisatsioonid, samuti andmeesitajad. Tegevusvaldkonna strateegilised alusdokumendid:
• uuendatud konvergentsiprogramm ja riigieelarve strateegia; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21”; • „Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ning valdkondlikud
rakenduskavad; • Lissaboni strateegia; • EL statistikasüsteemi tegevusjuhis (European Statistics Code of Practice); • EL statistikadirektiiv; • EL statistikaprogramm 2008–2012; • EL valge raamat „Äriühingute juhtimistavade arengukava” (Coroprate Covernance
Action Plan); • EL eelarve finantsperspektiiv ja strateegilised suunised 2007-2013; • Euroopa Komisjoni riigiabi tegevuskava “Vähem ja paremini suunatud riigiabi:
riigiabi reformi kava 2005-2009”; • OECD Principles of Corporate Covernance ; • OECD Guidelines on Corporate Governance of State-Owned Enterprises.
Hetkeolukorra analüüs Tugevused:
• Õigusaktidega on reguleeritud kõik halduspoliitika valdkonnad. • Riigiraamatupidamine vastab standarditele ning tagatud on nõustamine. • Loodud on riigihangete register ja riigiabiregister. • Riiklik statistika vastab rahvusvahelistele standarditele. • Ministeeriumi struktuur võimaldab halduspoliitika erinevaid aspekte fokusseeritult
juhtida.
22
02.03.2009
Nõrkused
• Olemasolev seadusandlus riikliku statistika, riigihangete ja avaliku teenistuse palgakorralduse valdkonnas on keerukas ning neis ettenähtud protseduuride järgimine tekitab põhjendamatut halduskoormust nii riigiasutustele kui erasektorile.
• Raamatupidamise ja eelarvestamise erinevad vaated ei võimalda täielikult ära kasutada sünergiat juhtimisinformatsiooni loomiseks ning tekitavad lisakoormust finantsjuhtidele.
• Poliitikate kujundamise tasandil on vähene praktiline kogemus. Ohud
• Ministeeriumite vahel on vähene edukogemus, mistõttu on keeruline ühiskonnas prioriteetsetel teemadel ühisprojekte läbi viia.
• Ministeeriumidel ja nende allasutustel puudub valmisolek struktuuriliste ja töökorralduslike muutustega kaasa tulla.
Võimalused
• Majanduslanguse ajal tuntav üldine surve kulutamise vähendamiseks soodustab ümberkorralduste tegemist sarnaseid funktsioone täitvate asutuste või nende allüksuste liitmise läbi;
• Vajadus detailsema ja operatiivsema juhtimisinfo järele loob eeldused juhtimisarvestuse mudelite ühtlustamiseks ning informatsiooni kvaliteedi parandamiseks;
• E-keskkondade arendamine ja nende ühiskasutamine annab võimaluse vähendada halduskoormust ning e-keskkondade ülalpidamiskulusid.
Strateegilised eesmärgid aastateks 2010–2013 Eesmärk 1: Riigi haldusorganisatsiooni vastavus hea halduse põhimõtetele Riigi inimressursi ja materiaalse vara haldamist ning haldusorganisatsiooni ülesehitust reguleeriv poliitika on läbipaistev, tõhus ning rakendatav võimalikult väikese halduskoormusega. Indikaatorid ja sihttasemed
• Vahendite laekumine EL-lt ja teistelt toetuseandjatelt. Indikaator on kvantitatiivne ja näitab raha laekumise määra Rahandusministeeriumi poolt sertifitseeritud kuludest. Indikaator on mõõdetav peale konkreetse programmi lõppmakse laekumist välistoetuse andjalt. Tänaseks on Ühtekuuluvusfondi projekti puhul tulemuseks 100%. Järgmine tulemuse fikseerimise võimalus avaneb 2012 aastal ning arvestades asjaolu, et programmperioodi kestel on Euroopa Komisjon reeglite tõlgendamist muutnud, on soovitav sihttase on 98%.
• Riigi arveldussüsteemi töökindlus. Indikaator on esitatud jah/ei valikuna. Vastus on positiivne, kui tulude laekumise jälgimise ja maksete algatamise elektroonne keskkond on kasutajatele kättesaadav ööpäevaringselt ning makseid menetletakse kassalise teenindamise eeskirja järgi 100% juhtudel E-R 08.00-17.00.
• Riigi reservide paigutamisel teenitav tulu. Indikaator on kvantitatiivne. Algtasemena oli 2006. aastal stabiliseerimisreservi puhul
23
02.03.2009
investeerimisportfelli tulusus 2,1% ja kassareservi puhul 2,62%. 2008 aastal oli stabiliseerimisreservi paigutamise tulusus 8,2% ning kassareservi puhul 5,6%. 2009. aastast alates on muutunud majandusolukorras sihiks hoida tootlus võrdsena vähemalt euroala keskmise inflatsiooniga, mis 2008. aasta andmetel on oodatavalt 3,3%.
• Riigikontrolli hinnang riigi majandusaasta aruandele Indikaator on esitatud jah/ei valikuna. Tulemus on positiivne, kui Riigikontrolli audit riigi majandusaasta koondaruandele ei sisalda olulisi märkusi informatsiooni esitlusviisi ja tõepärasuse kohta.
• Riiklike statistiliste vaatluste läbiviimisel tekitatav halduskoormus. Indikaator on kvantitatiivne. 2008. aasta tasemel kasutatakse administratiivsete andmekogude andmeid täielikult või osaliselt 43% Statistikaameti poolt läbi viidavate riiklike statistiliste vaatluste juures. Soovitav sihttase on 2010. aastal 60%. Aruannete täitmisele 2008. aastal kulunud aeg fikseeritakse 2009. aasta aprillis. Meetmed
• Meede 1.1. Halduspoliitika kujundamine ja elluviimine. Meede hõlmab järgmisi tegevusi:
o Personali- ja palgapoliitika kujundamine. Vahetu tulemus: Planeerimise, arvestuse ja seire põhimõtted on sätestatud asjakohastes rakendusaktides. Töötab halduskoormust minimaalsena hoidev infotehnoloogiline mudel, mis omakorda on kooskõlas finantsjuhtimises kasutusel olevate infosüsteemidega. Personali planeerimise ja arvestuse põhimõtted avalikus sektoris tagavad konsolideeritud arvestuse kvaliteedi ja võrreldavuse ning vajaliku juhtimisinformatsiooni poliitika kujundamiseks. Rahandusministeerium osaleb aktiivselt sotsiaaldialoogis riigi huvide esindajana.
o Riikliku statistika õigusliku keskkonna kaasajastamine ja riikliku statistikaprogrammi täitmine. Vahetu tulemus: välja on töötatud uus riikliku statistika seadus, mis vastab Euroopa Liidu riikliku statistika õigusaktidele ja tegevusjuhisele (European Statistics Code of Practice). Siseriiklike tellijate ja EUROSTAT vajadusi rahuldav riiklike statistiliste vaatluste kava on ellu viidud minimaalse võimaliku halduskoormusega.
o Riigihangete ja riigiabi õigusliku keskkonna kaasajastamine, e-keskkonna arendamine ning töökorralduse ümbervaatamine. Vahetu tulemus: nõustamisel, õiguskindluse tagamisel ja vaidlustuste lahendamisel on aluseks ajakohane, rahvusvahelist praktikat järgiv seadusandlus; enamus menetlustoiminguid on võimalik läbi viia e-keskkonnas.
o Riigi osaluspoliitika kujundamine. Vahetu tulemus: toimib koordineerimise ja aruandluse süsteem, mis aitab riigivara valitsejail tagada osaluste ette seatavate majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide täitmise ning teha otsuseid lähtuvalt riigi eesmärkidest ning majanduslikust otstarbekusest.
o Riigi kinnisvarastrateegia rakendamine. Vahetu tulemus: riigi kinnisvaraportfell on optimaalne ning selle haldamine toimub tsentraalselt vastavalt kokkulepitud põhimõtetele.
o Omandireformi lõpuleviimine. Vahetu tulemus: vara tagastamise ja kompenseerimise nõuded on rahuldatud, erastamisväärtpaberid on hüvitatud ning raha sihipäraselt kasutatud.
• Meede 1.2. Riigi rahavoogude haldamine ja finantsaruandluse korraldamine
24
02.03.2009
Meede hõlmab järgmisi tegevusi: o Riigi rahavoogude ja reservide haldamine. Vahetu tulemus: tagatud on
piisav hulk kodu- ja välismaiseid teenusepakkujaid, ootuspärane tulusus investeeringutelt ning riigi arvelduste tõrgeteta kulgemine.
o Riigikassa arvelduskeskkonna arendamine. Vahetu tulemus: uued tekkivad turustandardid on rakendatud, kriisiharjutused üks kord aastas läbi viidud ja protseduurid täiendatud, perioodiliselt on tellitud turvaauditid, arveldussüsteem on valmis tekkepõhisele eelarve täitmisele üleminekuks aastal 2011 ning eurole üleminekuks.
o Riigi raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldus. Vahetu tulemus: rahvusvaheliste standardite muutused kajastuvad riigi raamatupidamise reeglites, vajalikud reeglite muudatused on jõustunud, aruanded on tähtaegselt avaldatud.
o Välistoetuse sertifitseerimisasutuse rolli täitmine läbi pistelise kontrolli ning välistoetuste saajate nõustamise. Vahetu tulemus: kulud Euroopa Komisjonile ja välistoetuse andjale on sertifitseeritud ning toetussummad on laekunud.
25
02.03.2009
VALITSEMISALA ORGANISATSIOONID Antud valdkonna all kirjeldatakse eesmärke ja tegevusi, mis on suunatud nii Rahandusministeeriumi kui selle valitsemisala asutuste arendamisele. Need tegevused on vajalikud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ministeeriumi tegevusvaldkondades. Hetkeolukorra analüüs Tugevused
• Efektiivsuse ning kompetentsuse kasv. Valitsemisala tegevuskulud on vähenenud 12,1%. RMi tegevuskulu on vähenenud 13%, ametikohtade arv 15%. Maksu- ja Tolliameti (MTA) tegevuskulud on vähenenud 5% ja ametikohtade arv 18%. Statistikaameti (STA) tegevuskulud on vähenenud 13%. 2008. aasta lõpu seisuga oli valitsemisalas kokku 2624 töötajat, mis on 220 töötajat vähem kui 2007. aasta lõpus. 62% töötajatest valitsemisalas kõrgharidusega: RMis 83%, STAs 84%, Riigihangete Ametis (RHA) 82% ja MTAs 73%. Valitsemisalas oli 2008. aastal alla ühe aasta töötanuid 6%, kompetentsus planeeritud tegevuste läbiviimiseks on olemas.
• Rahandusministeeriumi IT infrastruktuur on hea, pea 100 protsendiline rahulolu IT tugiteenusega. Finantsjuhtimise tarkvara osas on rahulolu vastavalt arvutikasutajate küsitlusele 95% ulatuses positiivne.
• Valitsemisalas on aastaid tegeldud kvaliteedijuhtimisega. Rahandusministeeriumis on enesehindamised viidud läbi 2002. ja 2007.aastal. Statistikaametile omistati 2007. aastal EFQMi tunnistus Committed to Excellence. MTA soovib alustada enesehindamisega 2009. aastal. Kaardistatud on peamised Rahandusministeeriumi põhiprotsessid (poliitika kujundamine, riigieelarvestrateegia ja riigieelarve koostamine), mis võimaldab tulevikus hinnata, kas me teeme asju piisavalt efektiivselt. 2008. aastal alustati põhiprotsesside auditeerimisega. MTA-s oli valdav osa põhiprotsesse 2008. aasta jooksul kaardistatud, 2009. aastal tegeldakse nii põhi- kui ka tugiprotsesside lõpliku kaardistamise ja mõõdikute määratlemisega.
Nõrkused
• Vajadus suurendada teadmusjuhtimise (sh parima praktika kogumine ja levitamine) tehnoloogiate kasutust, süstematiseerida ning enam julgustada koostööd valitsemisala asutuste ja ministeeriumi osakondade vahel.
• Vajadus enam panustada tulemuslikkuse mõõtmisele ning seiresüsteemi arendamisele.
• Vajadus keerulises majandusolukorras suurendada töötajate motivatsiooni. • Arenguvõimalusi on valitsemisala asutustevahelise IT-alase koostöö parendamiseks.
Ohud
• Majanduskeskkonna halvenemisest tulenevalt on 2009. aastal RM valitsemisalas kasutada olevad ressursid 2008. aastaga võrreldes vähenenud, mistõttu on vajalik töö ümberkorraldamine.
• Eesti rahvusvahelise maine ja usaldusväärsuse langus seoses finantskriisiga. Võimalused tulenevalt väliskeskkonnast
• Tööjõuturu muutused lihtsustavad veelgi kvalifitseerituma personali leidmist ning võimaldavad kvaliteedi ning efektiivsuse suurendamist.
26
02.03.2009
• Välispartneritega (rahvusvahelised finantsinstitutsioonid, Euroopa Komisjon, EL liikmesriigid jt) suhtlemise tihendamine ning info operatiivsem edastamine nii finantspoliitika kui ka eurole ülemineku kontekstis, selgitamaks Eesti majandusolukorda ning tekitamaks/suurendamaks Eesti usaldusväärsust.
• Avalikkuse suurenev huvi avalikus sektoris ja majanduses toimuva vastu, mis võimaldab lihtsamini algatada struktuurseid ümberkorraldusi valitsemisalas.
Strateegilised eesmärgid aastateks 2010–2013 Eesmärk 1: Usaldusväärsed riigi rahanduse ning majanduse arendajad Rahandusministeerium ning valitsemisala asutused on usaldusväärsed riigi rahanduse ning majanduskeskkonna arendajad. Töötajad on kompetentsed ja motiveeritud. Kliendid, partnerid ja avalikkus hindavad kõrgelt meie töö kvaliteeti. Indikaatorid ja sihttasemed
• Rahandusministeeriumi ja valitsemisala juhtimiskvaliteet. Mõõdetakse kord kahe aasta jooksul CAF (EFQM) enesehindamise käigus. Soovitav sihttase 2013. aastaks on keskmiselt nii võimaldajate kui ka tulemuste osas vähemalt 50 punkti (EFQM osas vähemalt 400 punkti). Hindamised toimuvad aastatel 2009, 2011 (välishindamine) ja 2013 (välishindamine) lisaks Rahandusministeeriumile ka kõikides valitsemisala asutustes (v.a RHA).
• Rahandusministeeriumi ning valitsemisala asutuste maine. Mõõdetakse vastavalt kommunikatsiooniauditi ja sõltumatute maineuuringutega. Eesmärgiks on säilitada hinnang Rahandusministeeriumi mainele 2008. aasta tasemel (60% vastanutest hindasid selle "heaks" või „väga heaks” ja 35% "rahuldavaks"). Soovitav sihttase (riigiinstitutsioonide usaldusväärsus) aastaks 2013 on: MTA-s 75%; STA-s 70%; RHA-s 70%.
• Töötajate rahulolu ja motiveeritus Rahandusministeeriumis ja valitsemisalas. Mõõdetakse läbi töötajate rahulolu indeksi üks kord aastas. Soovitav sihttase on rahulolu indeksi väärtus aastatel 2010–2012: RM-s 4,1; MTA-s 4,3; STA-s 4,1; RHA-s 4,3 (5-palli skaala). 2009. aastal lepitakse valitsemisala üleselt kokku mõõtmismetoodika, mis tagaks võrreldavuse valitsemisala asutuste vahel ning säilitaks ka asutuste eriosad, et tagada võrreldavus erinevate aastate vahel.
• Klientide ja partnerite rahulolu teenustega valitsemisala asutustes. Mõõdetakse läbi klientide ja partnerite rahulolu mõõtmise. Soovitav sihttase on rahulolu indeksi väärtus aastatel 2010–2012: MTA-s 4,6. STA-s 4,1; RHA-s 4,1 (5-palli skaala). 2009. aastal lepitakse valitsemisala üleselt kokku metoodika, et tagada võrreldavus valitsemisala asutuste vahel, säilitades samas asutuste erinevused. Meetmed
• Meede 1.1. Juhtimiskvaliteedi parendamine ja efektiivsuse suurendamine. Meede hõlmab endas järgmisi olulisemaid tegevusi:
o Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine ministeeriumis ja valitsemisalas. Vahetud tulemused: kõiki juhte hinnatakse vastavalt juhtimiskvaliteedile.
o Motiveeritud ja kompetentse personali kujundamine. Vahetu tulemus: personal on kvalifikatsiooninõuetele vastav ja kompetentne.
o Ministeeriumi ja valitsemisala huvide esindamine suhtluses EL ja
27
02.03.2009
rahvusvaheliste institutsioonides. Vahetu tulemus: Eestile vajalikud seisukohad on leidnud toetust.
o Teadmusjuhtimise (sh parima praktika kogumine ja levitamine) tehnoloogiate ja metoodika rakendamine. Süstematiseerida ning enam julgustada koostööd, sh ühisteenuseid, valitsemisala asutuste ja ministeeriumi osakondade vahel ning moderniseerida asjaajamise haldamist (s.h. info ja andmed) elektroonilise dokumendihalduskeskkonnana. Vahetu tulemus: teadmusjuhtimine on rakendunud ja valitsemisala asutused ja ministeeriumi osakonnad teevad koostööd.
o Finantsjuhtimise infosüsteemi võimaluste parem ärakasutamine ja arendamine. Vahetu tulemus: infosüsteemi aruandlus vastab kasutajate vajadustele ning võimaldab teha õigeid juhtimisotsuseid.
o Valitsemisala siseauditi funktsiooni pidev edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele siseauditi standarditele. Vahetu tulemus: valitsemisala seiresüsteem tagab oluliste riskide tuvastamise, hindamise ja maandamise ning aitab kaasa tegevuse tulemuslikkuse suurendamisele. Ministeeriumi siseaudiitorid ja asutuste siseauditi eest vastutavad isikud on sertifitseeritud aastaks 2013.
• Meede 1.2. Siseteenuste parendamine
Meede hõlmab endas järgmisi olulisemaid tegevusi: o Ministeeriumi ja valitsemisala finantsjuhtimise arendamine ja
koordineerimine. Vahetu tulemus: valitsemisala konsolideeritud arvestus on kvaliteetne ja võrreldav. Ühtlustatud on valitsemisala sisene eelarve täitmise jälgimine. RM valitsemisala raamatupidamise aastaaruanded on audiitorite poolsete oluliste märkusteta, tulenevalt finantsjuhtimise kontseptsiooni arengutest on läbi viidud pilootprojekt ning olemas vastavad infosüsteemid.
o Ministeeriumi ja valitsemisala struktuuriüksuste õigusalane nõustamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine, sealhulgas õigusaktide praktikas rakendumise jälgimine. Vahetu tulemus: õigusaktide praktikas rakendumist jälgitakse igapäevaselt ning selle tulemusi kasutatakse õigusaktide väljatöötamisel, mille tulemusel on paranenud väljatöötatavate õigusaktide kvaliteet.
o IT hooldustegevused, sh töötajate varustamine tööks vajaliku riist- ja tarkvaraga, hooldusteenuste ja arvutiabi funktsiooni laiendamine, koostöö arendamine IT-valdkonnas valitsemisalas. Vahetu tulemus: ministeeriumi ja valitsemisala põhitegevustega seotud töötajate hinnang IT teenustele on vähemalt 80% ulatuses ‘hea’.
o Ministeeriumi ja valitsemisala töökeskkonna arendamine. Tulemus: töökeskkond on kvaliteetne.
28
02.03.2009
FINANTSPLAAN
Finantsplaani koostamisel võeti aluseks 2009. aasta kinnitatud eelarve ning 2009. aasta lisaeelarve. Arengukavas esitamisel lähtuti VV määruses „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” toodud nõudest esitada finantsplaan selle elluviimise perioodi aastate ja finantseerimisallikate lõikes. Tegevusvaldkonnad/ meetmed
Allikas* 2 010 2011 2012 2013
Eelarvepoliitika Tulud 0 0 0 0Eelarvepoliitika kujundamine Kulud 00 7 285 968 7 285 968 7 285 968 7 285 968Tulud 20 186 147 14 128 880 9 494 631 9 494 631
00 13 803 043 13 803 043 13 803 043 13 803 043Eelarvepoliitika rakendamine Kulud 20 20 186 147 14 128 880 9 494 631 9 494 631Tulud 657 685 657 685 657 685 657 685
00 2 561 823 2 561 823 2 561 823 2 561 823Finantsjuhtimise süsteemi arendamine Kulud 20 657 685 657 685 657 685 657 685
Tulud 4 816 647 4 816 647 4 816 647 4 816 64700 7 568 893 7 568 893 7 568 893 7 568 893
Kontrollimeetmete rakendamine ning sisekontrollisüsteemide ja siseauditi arendamine Kulud 20 4 816 647 4 816 647 4 816 647 4 816 647Finantspoliitika
Tulud 8 565 000 8 565 000 8 565 000 8 565 00000 6 912 943 6 912 943 6 912 943 6 912 943Finantspoliitika kujundamine
Kulud 20 6 025 000 1 855 000 830 000 830 000Tulud 0 0 0 0Audiitortegevuse järelevalve
teostamine Kulud 00 497 000 497 000 497 000 497 000Maksupoliitika
Tulud 0 0 0 0Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Kulud 00 6 933 768 6 933 768 6 933 768 6 933 768
Tulud 150 079 000 150 079 000 150 079 000 150 079 00000 703 579 453 703 579 453 703 579 453 703 579 45320 7 570 000 7 570 000 7 570 000 7 570 000
Maksu- ja tollipoliitika rakendamine (Tulud ei sisalda maksutulusid) Kulud
80 200 000 200 000 200 000 200 000Halduspoliitika
Tulud 468 113 900 468 113 900 468 113 900 468 113 90000 108 231 173 108 231 173 108 231 173 108 231 17300 47 880 000 244 290 000 19 690 000 3 770 00020 7 088 900 7 088 900 7 088 900 7 088 900
Halduspoliitika kujundamine ja elluviimine Kulud
80 800 000 800 000 800 000 800 000Tulud 673 668 328 673 668 328 673 668 328 673 668 328
00 474 101 483 474 101 483 474 101 483 474 101 48320 2 628 328 2 628 328 2 628 328 2 628 328
Riigi rahavoogude haldamine ja finantsaruandluse korraldamine Kulud
80 200 000 200 000 200 000 200 000Valitsemisala organisatsioonid
Tulud 5 434 472 5 434 472 5 434 472 5 434 47200 57 965 696 57 965 696 57 965 696 57 965 696
Juhtimiskvaliteedi parendamine ja efektiivsuse suurendamine Kulud 20 5 434 472 5 434 472 5 434 472 5 434 472
Tulud 853 465 853 465 853 465 853 465Siseteenuste parendamine Kulud 00 68 886 297 68 886 297 68 886 297 68 886 297
29
02.03.2009
20 853 465 853 465 853 465 853 465Tegevusvaldkond: Muu Keskkonna Investeeringute Keskus
00 567 649 000 560 903 500 535 363 500 516 090 414
Maksed kohustusliku kogumispensioni fondi
00 2 546 846 000 2 546 846 000 2 546 846 000 2 546 846 000
Õppelaenud kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele (sh teiste asutuste: Eesti Pank, Arengufond jne)
00 58 810 721 58 810 721 58 810 721 58 810 721
Õppelaenude riigitagatis 00 120 000 000 120 000 000 120 000 000 120 000 000Õigusabi ja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine
00 8 000 000 8 000 000 8 000 000 8 000 000
Maamaksukulud
Kulud
00 38 000 000 38 000 000 38 000 000 38 000 000KOKKU TULUD 1 332 374 644 1 326 317 377 1 321 683 128 1 321 683 128KOKKU KULUD 4 901 973 905 5 081 411 138 4 825 611 889 4 790 418 803
sh 00 4 845 513 261 5 035 177 761 4 785 037 761 4 749 844 675sh 20 55 260 644 45 033 377 39 374 128 39 374 128sh 80 1 200 000 1 200 000 1 200 000 1 200 000
Järgnevalt on välja toodud aastatel 2010-2013 täiendavalt lisanduvad kulud: Tegevusvaldkonnad/ meetmed Allikas* 2 010 2011 2012 2013
Valuutakursi muutustest tulenev riskifond (Šveitsi -Eesti koostööprogrammi raamleping)
Kulud 00 3 100 000 23 400 000 13 650 000 6 270 000
Euroopa Arengufondi (EAF) liikmemaks Kulud 00 18 200 000 26 820 000 *Allikate selgitus: 00 - muud või määramata allikad 20 - laekumised mitteresidentidelt (välisabi) 80 - majandustegevusest laekuv tulu
30
02.03.2009
SEOSED VARASEMA ARENGUKAVAGA
Seoses Rahandusministeeriumi struktuuri muutmisega 2008. aasta sügisel muutusid ka tegevusvaldkonnad ja meetmed võrreldes perioodiks 2009–2012 koostatud arengukavas toodud tegevusvaldkondade ja meetmetega. Allpool esitatud vastavustabel annab ülevaate varasemas ja käesolevas arengukavas loetletud meetmete seostest. Arengukavas 2010–2013 ei kajastu enam meede „Üleminekutoetuste programmi lõpetamine”, kuna programm suletakse 2009. aasta lõpuks. Riigieelarve poliitika Meetmed 2010–2013 arengukavas Meetmed 2009–2012 arengukavas Eelarvepoliitika kujundamine Makromajanduspoliitika kujundamine Eelarvepoliitika rakendamine Meede „EL struktuuritoetuste ja
välisvahendite kasutamise keskkonna kujundamine ja parandamine” ning osaliselt meetmete „Ressursside planeerimise ja kasutamise seire korraldamine” ja „Makromajanduspoliitika kujundamine” tegevused.
Finantsjuhtimise süsteemi arendamine Osaliselt meetmete „Ressursside planeerimise ja kasutamise seire korraldamine” ja „EL struktuuritoetuste ja välisvahendite kasutamise keskkonna kujundamine ja parandamine” tegevused.
Kontrollimeetmete rakendamine ning sisekontrollisüsteemide ja siseauditi arendamine
Kontrollimeetmete rakendamine ning sisekontrollisüsteemide ja siseauditi arendamine.
Finantspoliitika Meetmed 2010–2013 arengukavas Meetmed 2009–2012 arengukavas Finantspoliitika kujundamine Finantspoliitika kujundamine Audiitortegevuse järelevalve teostamine Audiitortegevuse järelevalve teostamine Maksupoliitika Meetmed 2010–2013 arengukavas Meetmed 2009–2012 arengukavas Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Maksu- ja tollipoliitika kujundamine Maksu- ja tollipoliitika rakendamine Maksu- ja tollipoliitika rakendamine ning
hasartmängualase järelevalve teostamine Halduspoliitika Meetmed 2010–2013 arengukavas Meetmed 2009–2012 arengukavas Halduspoliitika kujundamine ja elluviimine „Riikliku statistika korraldamine”, „Riigi
halduspoliitika kujundamine”, „Riigihangete turu usaldusväärsuse suurendamine”
Riigi rahavoogude haldamine ja finantsaruandluse korraldamine
„Riigi arvelduste, raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine ning rahavoogude juhtimine” ja „Välistoetuste sertifitseerimisfunktsiooni täitmine”
31
02.03.2009
Valitsemisala organisatsioonid Meetmed 2010–2013 arengukavas Meetmed 2009–2012 arengukavas Juhtimiskvaliteedi parendamine ja efektiivsuse suurendamine
„Eestvedamise parendamine ja juhtimiskvaliteedi tõstmine”, „Motiveeriva töökeskkonna kujundamine läbi kvaliteetse juhtimise”, „Sise- ja väliskommunikatsioon”, „Eesti huvide esindamine ja nõustamine suhetes EL ja teiste partneritega”, „Riskipõhine auditeerimine” ning osaliselt meede „Infosüsteemide arendamine ja elektroonilise töökeskkonna tagamine”.
Siseteenuste parendamine „Finantsjuhtimise ja aruandluse korraldamine”, „Õiguspärase toimimise ja õigusloome kvaliteedi tagamine”, „Dokumendi- ja varahalduse ning füüsilise töökeskkonna tagamine” ning osaliselt meede „Infosüsteemide arendamine ja elektroonilise töökeskkonna tagamine”.
32
02.03.2009
LÕPPSÕNA
Käesolev Rahandusministeeriumi valitsemisala strateegiline arengukava on koostatud lähtudes Vabariigi Valitsuse määrusest “Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord” (RTI, 20.12.2005, 67, 522; 11.02.2007, 11, 55). Arengukava ülesandeks on olla aluseks ministeeriumi ja tema valitsemisala põhitegevuste planeerimisel järgnevate aastate jooksul ning ühtlasi anda sisend järgneva riigi eelarvestrateegia koostamisse. Dokumendis on sõnastatud meie missioon, visioon ja väärtused ning võetud kokku peamised tegevusvaldkonnad, eesmärgid ja meetmed. Arengukava elluviimiseks koostatakse igal aastal tegevuskava, mille täitmine jõuab majandusaasta aruande kaudu ka avalikkuse ette. Arengukava ei esita mitte niivõrd fikseeritud eesmärkide tegevuste loetelu ajaperioodiks 2010-2013, vaid pigem koostamise ajal koostajatel olnud ettekujutust ministeeriumi strateegilistest eesmärkidest, tegevustest ja arengusuundadest lähitulevikus. Seda tuleks vaadelda ka varasemate arengukavade kontekstis ja arvestades, et tulevikus toimuvad muudatused majanduskeskkonnas võivad mõjutada ja muuta nii meie prioriteete eesmärkide ja tegevuste osas kui ka järgmiste strateegiadokumentide vormi ja sisu.
33
02.03.2009
KASUTATUD LÜHENDID
CAF Common Assessment Framework – a European quality framework that can be used across the public sector as a toolfor organisational self assessment EFQM European Foundation of Quality Management EL Euroopa Liit EMU Euroopa Majandus- ja Rahaliit (European Economic and Monetary Union) IMF Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund) MAO Majandusanalüüsi osakond MTA Maksu- ja Tolliamet IT infotehnoloogia OECD Organisatsion of Economic Cooperation and Development RHA Riigihangete Amet RKAS Riigi Kinnisvara AS RM Rahandusministeerium ROSC Report on the Observance of Standards and Codes SGP Stabiilsuse ja kasvu pakt (Stability and Growth Pact) SKP sisemajanduse koguprodukt STA Statistikaamet THI tarbijahinnaindeks ÖMR ökoloogiline maksureform
34
