Ülle Liiber ♦ Vaike Rootsmaa ♦ Lea Koppel

Ene Saar ♦ Urmas Vessin

4

Kliimªa 1. Mille poolest erineb ilm kliimast?

1. Vaata aknast välja ja kirjelda tänast ilma. Kasuta kirjutamisel järgmisi mõisteid: õhutemperatuur, päikesepaiste, pilvisus, sademed, tuule tugevus, tuule suund.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2. Kui kaua on selline ilm püsinud? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Meenuta mõnda üritust, mille toimumist segas halb ilm. Selgita kuidas. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Vii kokku mõõteriista nimetus ja pilt. Mida mõõdetakse fotodel kujutatud mõõteriistadega? Lisa ka mõõtühik.

Ilm Eestis Eesti kliima

5. Mis näitajatega iseloomustatakse ilma, mis näitajatega kliimat? a) Paiguta järgmised näita-jad tabelis õigesse lahtrisse. päevane õhutemperatuur on 15 °C, tuul puhub kirdest, juuli keskmine temperatuur on 16,6 °C, veebruari keskmine temperatuur on -5 °C, kõige külmem kuu on veebruar, kõige soojem kuu on juuli, valitsevad edela- ja läänetuuled, tuule tugevus on 7-9 m/s, esineb vahelduv pilvisus, kohati sajab, aastas sajab keskmiselt 550-800 mm

b) Lisa veel näitajaid, millega iseloomustatakse ilma ja kliimat.

anemomeeter: pilt . . . . . . . . . . . . . , mõõdetakse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . . . . . . . . . . . )

tuulelipp: pilt . . . . . . . . . . . . . , mõõdetakse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . . . . . . . . . . . )

baromeeter: pilt . . . . . . . . . . . . . , mõõdetakse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . . . . . . . . . . . )

termomeeter: pilt . . . . . . . . . . . . . , mõõdetakse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . . . . . . . . . . . . )

1 2 3 4

5

Kliimªa6. Tee kokkuvõte, valides lünka õige sõna: muutlik / püsiv või suurel / väikesel.

Ilm on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , kuid kliima on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Ilm on ühetaoline . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . alal, kliima aga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . territooriumil.

7. Kuidas kommenteeriksid ühe koolitüdruku kliima ja ilma võrdlust: “Kliima ütleb sulle,

milli seid riideid osta, kuid ilm ütleb, mida selga panna.“? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. Too näiteid, kuidas ilm ja kliima mõjutavad inimese igapäevaelu.

Elu- või tegevusvaldkond Ilma mõju Kliima mõju

Transport

Energiakasutus

Vaba aja veetmine

Põllumajandus

9. Arutlege. Kuidas mõjutab kliima elamuehitust? Mille poolest need majad erinevad ja miks? Millistes maailma piirkondades võib selliseid maju näha?

12

3 4

8

Kliimªa 3. Kuidas soojendab päikesekiirgus Maad?

Miks kõrvetab Päike kõige rohkem keskpäeval, aga mitte hommikul või õhtul? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Miks päikeselisel suvepäeval on asfaltteel tulikuum, kuid kõrval oleval muruplatsil mõnu salt jahe? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Miks muutub selgel kevadõhtul õhk pärast Päikese loojumist väga kiiresti jahedaks? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kui sa ei osanud neile küsimustele vastata, siis tee seda pärast õppetüki läbilugemist.

1. Milline osa päikesekiirgusest jõuab Maale?Märgi skeemile õigesse kohta neeldumine, peegeldumine, otsekiirgus, hajuskiirgus.

2. Maapind soojeneb kiiremini selge / pilves ilmaga, sest. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Maapind jahtub kiiremini selge / pilves ilmaga, sest. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kiiremini soojeneb küntud põld / rohumaa, sest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kiiremini soojeneb puhas lumi / tahmane lumi, sest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

3. Miks eelistavad inimesed soojal suvepäeval kanda heledaid riideid? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

4. Millal soojendab päikesekiirgus maapinda rohkem, kas hommikul kell 7 või keskpäeval kell 12? Vaata jooniseid ja selgita.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9

Kliimªa5. Millised piirkonnad Maal saavad aasta jooksul rohkem soojust, millised vähem? a) Vii vasakpoolsel skeemil numbritega 1-3 märgitud kohad kokku maakeral tähistatud piirkondadega.

põhjapöörijoon

põhjapolaarjoon

lõunapöörijoon

lõunapolaarjoon

1 2 3

b) Reasta loetletud kohad Päikeselt aasta jooksul saadava kiirgushulga järgi.

c) Leia atlasest üks konkreetne koht vasakpoolse skeemi iga numbri juurde. d) Tee kokkuvõte. Rohkem soojust saavad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , sest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Värvi see ala kollaseks. Kõige vähem soojust saavad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , sest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Värvi see ala helesiniseks. Keskmistel laiustel on suvel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja talvel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . , sest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Värvi see ala roheliseks.

6. Miks polaaralad ei muutu järjest külmemaks ja ekvaatori piirkond ei kuumene üle?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. a) Täida atlase abil tabeli tühjad lahtrid.

Näitajad Conakry Kairo Praha TromsøGeograafiline laiuskraadPäikese kõrgus horisondil (suvel) 77 o 83o 63o 43o

Päikese kõrgus horisondil (talvel) 57 o 37 o 17 o 0o

Päeva pikkus juunis (tundides) 13 14 16 polaarpäevPäeva pikkus jaanuaris (tundides) 11,5 10,5 8 polaarööKeskmine õhutemperatuur juulisKeskmine õhutemperatuur jaanuaris

b) Selgita tabeli andmete põhjal, kuidas Päikese kõrgusest horisondil ja päeva pikkusest sõltub õhutemperatuur. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

12

Kliimªa 5. Miks on ookeani või mere ääres teistsugune kliima kui sisemaal?

1. Leia kaardilt London, Varssavi ja Saratov. Vaata nende linnade asukohta ja tee oletus (ehk püstita hüpotees), mille poolest ja kuidas võiks nende kohtade kliima erineda.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kontrolli oletust. Kõigepealt mõtle, milliseid andmeid selle oletuse kontrollimiseks vaja oleks. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Täida atlase abil alljärgnev tabel. London Varssavi Saratov

Geograafiline laius ° N ° N ° N

Kaugus ookeanist km km km

Jaanuari keskmine temperatuur °C °C °C

Juuli keskmine temperatuur °C °C °C

Aastane temperatuuride kõikumine

Aastane sademete hulk mm mm mm

Kliima (mereline / mandriline) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tee tabeli ja temperatuurigraafikute põhjal järeldused, mille poolest erineb nende kolme linna kliima.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kontrolli atlase järgi, kas sama seaduspära kehtib ka Põhja-Ameerikas 50. laiustel?

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

J V M A M J J A S O N D J V MA M J J A S O N D J V M A M J J A S O N D

Vancouver jaanuari keskmine tº

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

J V M A M J J A S O N D J V MA M J J A S O N D J V M A M J J A S O N D-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

J V M A M J J A S O N D J V MA M J J A S O N D J V M A M J J A S O N D

13

Kliimªa2. Too välja merelise ja mandrilise kliima peamine erinevus. Leia atlasest 3-4 kohta, kus esineb mereline ja kus mandriline kliima.

Mereline kliima Mandriline kliima

Mereline kliima esineb: Mandriline kliima esineb:

3. Võrdle linnade kliimaandmeid ja jooni alla linn, kus on merelisem kliima (MA lk 14).

Moskva või Reykjavík Lissabon või Kiiev London või Harkiv Volgograd või Oslo

4. Koosta atlase abil neli küsimust merelise ja mandrilise kliima kohta.Esita küsimused pinginaabrile ja vasta tema koostatud küsimustele.

Kus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Miks . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kuidas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Pärast rahvusvahelist geograafiaolümpiaadi 25. juunil korraldati õpilastele ekskursioon Brisbane’i ümbru ses, et tutvuda Austraalia idarannikuga. Esimesel kolmel päeval matkati piki rannikut. Päeva ajal oli soe ja isegi öösel polnud vaja telgis magamiskotti pugeda. Neljandal päeval sõideti sisemaa suunas ja pärast palavat päeva jäädi telkima umbes 100 km kaugusele rannikust. Sel ööl ei tulnud magamisest midagi välja, suurem osa õpilastest käis end pidevalt lõkke ääres soojendamas. Kohe pärast Päikese loojumist langes temperatuur kiiresti ja hommikul olid telgikatused härmas. Kohalikud ainult muigasid, neil olid mütsid ja isegi kindad kaasa võetud.

Miks langes õhutemperatuur madalale? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Miks on Norra edelarannikul Bergenis palju soojem ja rohkem sademeid, kui enam-vähem samal laiuskraadil asuvas Oslos? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Miks on Aafrika läänerannikule tekkinud Namibi kõrb? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

24

veestik 3. Mis näitajad iseloomustavad jõge?

1. Märgi maailma kontuurkaardile lk 22-23 järgmised jõed: Rein, Doonau, Wisla, Odra, Elbe, Dnepr, Volga, Ob, Leena, Niilus, Kongo, Niger, Zambezi, Jangtse, Brahmaputra, Indus, Ganges, Mekong, Colorado, Saint Lawrence, Amazonas, Paraná, Orinoco, Murray, Mississippi, Missouri, Huang He.

2. Mis jõgedega on tegemist? a) Kirjuta, kust jõgialgab ja mis veekogusse suubub. b) Märgi õigessekohta linnade nimed, mida jõgi läbib.

3. Võrdle atlase abil Rhône'i ja Daugava jõge.

Näitajad Rhône DaugavaKus asub lähe ja suue?PikkusLisajõedJõe lang, voolukiirusToitumineJääkatte esinemine jäätub / ei jäätuSuur- ja madalvesi

4. Miks kutsutakse Alpi mäestikku Euroopa veetorniks? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Iseloomusta teatmeteoste, sh atlase ja Google Earth´i abil üht jõge õpikus toodud kava alusel (lk 36). Võrrelge pinginaabriga jõgesid.

25

4. Kuidas kujundavad jõed pinnamoodi?

3. Võrdle voolava vee tegevust eri jõelõikudel. Täida lüngad. Ülemjooksul on jõe langus suur / väike ja vesi jões voolab kiiresti / aeglaselt. Jõgi on enamasti kitsas / lai ja vesi kulutab peamiselt põhja / kaldaid. Kiiresti / aeglaselt voolav vesi suudab edasi kanda suuri kive / kruusa, liiva. Jõe põhi on kivine / kruusane / liivane. Jõe org on V tähe kujuline ja sellist orgu nimetatakse sälkoruks / lammoruks.

Keskjooksul on langus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja vesi voolab . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Jõgi on kitsas /

lai ja sirge / looklev ning vesi kulutab nii . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kui ka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Vesi kan-nab edasi suuri kive / vaid kruusa, liiva ja jõe põhi on enamasti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Jõe org on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kujuline ja sellist orgu nimetatakse sälkoruks / lammoruks.

Alamjooksul on . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Tee kokkuvõte, kuidas on seotud jõe lang, voolukiirus, vee kulutav, transportiv ja kuhjav tegevus ning jõeoru kuju. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Vali iga pildi juurde loetelust õige nimetus: juga, kosk, sälkorg, kanjon.

1

23

2. Kirjuta õige skeemi juurde sälkorg, lammorg ja delta.

1. Vii kokku jõeoru läbilõike joonised vastavate numbritega suurel joonisel.

34

kliimavootmed Niilus – jõgi, mis voolab läbi nelja kliimavöötme

1. Märgi kaardile Victoria järv, Vahemeri, Punane meri, Egiptus, Sudaan, Uganda, Valge Niilus, Sinine Niilus, Aţbarach, Etioopia mägismaa, Nuubia kõrb, Nasseri järv, Kairo, Aleksandria, Luxor, Aswān, Hartum.

2. Uuri atlase ja õpiku abil maailma pikimat jõge - Niilust. Täida lüngad.

Valge Niilus saab alguse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . järvest. Suurim

parempoolne lisajõgi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . algab . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

mägismaalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . järvest ja ühineb Valge Niilusega

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . linna lähistel. Niilusesse voolab veel

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . jõgi.

Ülemjooksul voolab jõgi läbi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (mis riikide?). Jõel on

mitmeid jugasid ja kärestikke. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

(mis riigi?) lõunaosas voolab Niilus suures tugevasti soos-

tunud nõos.

Keskjooksul voolab jõgi läbi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . kõrbe.

Egiptuses . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . linna juures on Niilusele ehitatud

pais ja selle taha on tekkinud suur . . . . . . . . . . . . . . . . . . järv. Niilus on

alamjooksul aeglase vooluga ja suubumisel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

merre moodustab ulatusliku delta. Deltaalal asuvad suured

linnad nagu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

1800

1600

1400

1200

1000

800

600

400

200

0

m3. a) Märgi profiiljoonele õigesse kohta: Vahemeri, Kairo, Hartum, Victoria järv, Aswāni pais, Jūbā. b) Kui suur on Niiluse langus Victoria järvest Vahemereni? c) Mis jõelõigul on Niiluse lang kõige suurem, mis lõigul kõige väiksem? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

35

4. Vt õpikust lk 58 hüdrograafe. Iseloomusta ja võrdle Niiluse vooluhulga muutumist aasta jooksul Owenis, Hartumis ja Kairos. Põhjenda, miks need nii erinevad on.

Owenis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Hartumis: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kairos: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

5. Võrdle Niiluse delta ulatust Eestiga. Kanna Niiluse delta kaardile Narva suhtes vastavale kaugusele ja õigesse suunda Tallinn, Tartu, Pärnu ja Haapsalu.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

6. Arutlege. Kui Vahemere veetase tõuseks1 m, siis ujutataks üle 4500 km2 suurune maa-ala, kus elab 6,1 milj elanikku. Milliseid tagajärgi see endaga kaasa tooks?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

7. Iseloomusta ja põhjenda MA lk 49 (UMA lk 69) kaardi järgi rahvastiku paiknemist Egiptuses.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

8. Miks ehitatakse jõgedele veehoidlaid?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

9. Too näiteid selle kohta, mis probleemid võivad kaasneda paisude rajamisega jõgedele.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

10. Vali üks koht, mis asub põhja- ja lõunapöörijoone vahel ning iseloomusta selle kliimat kliimakaartide abil.