OksiididOksiididOksiidid9 klass9 klass

Laeva PõhikoolLaeva Põhikool

Sissejuhatus• Õpikus käsitletav teema: lk.28-33TV. 5.2

Oksüdatsiooniaste• Oksüdatsiooniaste (o.a) näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis (liitaines), eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0.

• Liitainetes on kõigi aatomiteoksüdatsiooniastmete summa 0.

Oksüdatsiooniastme määramine

• Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0 – Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0

– Märgime sümbolite kohale nende elementide oksüdatsiooniastmed, mida me teame

– Kirjutame sümbolite alla antud elemendi kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summad

– Arvutame puuduoleva oksüdatsiooniastme, lähtudes sellest, et kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa on 0

OksiididOksiidid- liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik

Näiteks: ZnO- tsinkoksiidK2O- kaaliumoksiidP4O10- tetrafosfordekaoksiid

Oksiidide valemite koostamine

• 1.Kirjutame sümbolite kohale o.a. • 2.Kui saab, siis taandame o.a. • 3.Indeksite saamiseks võtame taandatud o.a “risti” (ilma märgita). Näide: koosta alumiiniumoksiidi valem

Oksiidide nimetamine1)Metallioksiidide puhul

1) elemendi nimi + (o.a) + oksiid CuO – vask(II)oksiidCu2O – vask(I)oksiid

• Kui metallil on püsiv o.a (IA, IIA, IIIA), siis seda nimetuses ei näidata:

• metalli nimi + oksiid Na2O – naatriumoksiid,CaO - kaltsiumoksiid

2) Mittemetallioksiidid

• 1. variant - mittemetalli nimi + (o.a) + oksiid • 2. variant - nimetuses näidatakse aatomite arvud

– eesliidetega:– 2 – di- 5 – penta- 8 – okta-– 3 – tri- 6 – heksa- 9 – nona-

• 4 – tetra- 7 – hepta- 10 – deka-• N2O5 – dilämmastikpentaoksiid• ehk lämmastik(V)oksiid • Valemi koostamisel leiame indeksid nimetusest

eesliidete järgi: • tetrafosfordekaoksiid – P4O10

Oksiidide liigitusa) Aluselised oksiididb) Happelised oksiidid

Aluselised oksiidid

• Aluselised oksiidid on alustele vastavad metallioksiidid .

Näiteks: CaO- kaltsiumoksiid

Aluseliste oksiidide keemilised omadused

1)Reageerivad hapetega

Aluseline oksiid + hape→sool + vesiVask(II)oksiid + väävelhape

→vask(II)sulfaat + vesi

2) Reageerimine veega• IA ja IIA Ca ↓ metallide oksiidid reageerivad veega, moodustades aluse

Aluseline oksiid + vesi→alusKaltsiumoksiid + vesi →kaltsiumhüdroksiid

• Enamus hüdroksiide laguneb kuumutamisel oksiidiks ja veeksvask(II)hüdroksiid→vask(II)oksiid + vesi

Happelised oksiidid• Happelised oksiidid on hapetele vastavad mittemetallioksiidid

Happeliste oksiidide keemilised omadused

1) Reageerimine veegahappeline oksiid+ vesi→hape

Vääveltrioksiid + vesi →väävelhape

2) Reageerimine alustegaHappeline oksiid + alus→sool + vesiSüsinikdioksiid+ kaltsiumhüdrooksiid →→kaltsiumkarbonaat + vesi

3) Reageerimine aluselise oksiidiga

Happeline oksiid + aluseline oksiid→soolKaltsiumoksiid + süsinikdioksiid→soolBaO + CO2 → CaCO3

Oksiide saamine

• Kodus: õpikust lk. lk.28-33TV. 5.2(B, D,E,G)

KüsimusedKommentaarid??

KKüüsimusedsimusedKommentaarid??Kommentaarid??Edukat õppimistEdukat õppimist☺☺☺☺☺☺