OKSÜDATSIOONIASTME ARVUTAMINE III 1. Määra elementide ... · Keemia 51 OKSÜDATSIOONIASTME ARVUTAMINE III Harjutamine teeb meistriks 1. Määra elementide oksüdatsiooniaste neis

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Keemia 51

OKSÜDATSIOONIASTME ARVUTAMINE III Harjutamine teeb meistriks

1. Määra elementide oksüdatsiooniaste neis ainetes.

H2S P2O5 Cr2O3 SO3 C3H8 Cu2O

O2 MnO2 HBr S8 SiO2 N2O3 Na

NaOH K2SO3 HNO3 H2SO4 HClO3 CuOH

Kontrollige rühmas, kas kõik said ühesugused oksüdatsiooniastmed.

MEISTRIKLASS 2. Määra elementide oksüdatsiooniaste.

CaSO4 Ca(OH)2 Al(OH)3 Na2SO3 Ca(NO3)2 Fe(OH)2 C2H6O

Al2(SO4)3 Cr(OH)3 Fe(NO3)3 KClO3 MgCO3 Ca3(PO4)2 Cl2O7

3. On antud oksiidide valemid. Tõmba valemitele värviline joon alla: a) punane, kui metallilise elemendi o-a on II; b) roheline, kui mittemetallilise elemendi o-a on IV ; c) kollane, kui metallilise elemendi o-a on III; d) sinine, kui mittemetallilise elemendi o-a on V.

MgO P2O5 N2O3 Al2O3 K2O SO2 SiO2 P4O10 CaO

CO2 Cl2O5 SO3 FeO Fe2O3 CrO3 PbO SnO2 NO2

Punaseid jooni on ..................... Rohelisi jooni on ...........................

Kollaseid jooni on .................... Siniseid jooni on ............................. Ilma jooneta jäi 6 valemit.

KEELEKÜMBLUS


VALEMI KOOSTAMINE OKSÜDATSIOONIASTME JÄRGI I

Valemi koostamisel tuleb arvestada, et oksüdatsiooniastmete summa on null.

1. Teeme koos. Kirjutame elementide sümbolid. Jätame ruumi indeksite kirjutamiseks.

I -II Kirjutame sümbolite kohale oksüdatsiooniastme.K O I -II Oksüdatsiooniaste läheb indeksiks risti.K2 O Indeksit 1 ei kirjutata. I -IIKontrollime, kas o-a summa on 0. K2O 2 -2

2. Proovime veel.

VI -II VI -IIS O S2 O6 Kui võimalik, taandame indeksid SO3.

VI - IIKontrollime S O3

6 -6

V -II V -IIN O N2 O5 Kontrolli

III -IIFe O Kontrolli

-IAl Cl Kontrolli

-III C H Kontrolli

K O

KEELEKÜMBLUS


VALEMI KOOSTAMINE OKSÜDATSIOONIASTME JÄRGI II

1. Koosta oksiidide valemid (leia indeksid) oksüdatsiooniastmete järgi.

II –II III –II II –II IV –II V –II II –II N O Al O Fe O C O Cl O Mg O

VI –II II –II I –II III –II V –II III –II S O Zn O Li O N O P O Cr O

I –II IV –IIK O Pb O Li O C O H O Ba O

Harjutamine teeb meistriks!

2. Koosta aine valem, kui aine koosneb järgmistes oksüdatsiooni- astmetes elementide aatomitest.

IV –II a) räni(IV) ja hapnik Si2O4 taanda SiO2 b) vask(II) ja hapnik ................. –III Ic) lämmastik(-III) ja vesinik NH3 d) süsinik(-IV) ja vesinik ....................

e) alumiinium ja hapnik ....................... f) kaltsium ja hapnik ...........................

g) raud(III) ja kloor (-I) ....................... h) vesinik ja hapnik ...........................

i) vesinik ja väävel(-II) ........................ j) kaltsium ja väävel (-II) .........................

k) kroom(VI) ja hapnik ........................ l) magneesium ja kloor(-I) .......................

KEELEKÜMBLUS


OKSIIDIDE NIMETUSED JA VALEMID I

1. Tõmba oksiidide valemitele joon alla.

CaO H2O NaOH CO2 ZnO K2SO4 CH4 Al2O3 Fe2O3 N2O5

P4O10 H2S K2O SO3 HCl MgO HNO3 CuO Li2O Ag2O

2. Jaota oksiidide valemid rühmadesse.

a) A-rühma metalli oksiidid .....................................................................

b) B-rühma metalli oksiidid ......................................................................

c) mittemetalli oksiidid .......................................................................

2.1. A-rühma metallioksiidi nimetus koosneb: elemendi nimetus + oksiid.

CaO kaltsiumoksiid

Al2O3 ...............................................................................

K2O ...............................................................................

2.2. B-rühma metallidel ei ole kindlat o-a. Oksiidi nimetuses tuleb kirjutada metalli o-a.

Fe2O3 raud(III)oksiid

CuO ....................................................................................

Cu2O ...................................................................................

ZnO ...................................................................................

2.3. Mittemetalli oksiidides märgitakse indeks eesliite abil.

CO2 süsinikdioksiid

SO3 ...............................................................................

P2O5 ...............................................................................

N2O3 ..............................................................................

3. Lugege koos klassiga ette kirjutatud oksiidide valemid ja nimetused.

III –II

KEELEKÜMBLUS


OKSIIDIDE NIMETUSED JA VALEMID II

1. Koosta oksiidide valemid vastavalt oksüdatsiooniastmele.

1)

alumiiniumoksiid Al2 O3 naatriumoksiid .............................

kaaliumoksiid .................... strontsiumoksiid .............................

2) II –IIraud(II)oksiid Fe O vask(I)oksiid .............................

kroom(III)oksiid .......... .......... vask(II)oksiid ............................

3)

dilämmastiktrioksiid N2O3 vääveldioksiid .............................

tetrafosfordekaoksiid ................. süsinikoksiid ..............................

dilämmastikoksiid ................. ränidioksiid ...............................

Lugege rühmas ette oksiidide nimetused ja valemid.


2. Täida tabeloksiidi nimetus oksiidi valem oksiidi nimetus oksiidi valemnaatriumoksiid SO3

K2O Fe2O3

raud(II)oksiid lämmastikdioksiidalumiiniumoksiid CuO

P4O6 vask(I)oksiidkaltsiumoksiid MgO Cl2O7 COdiboortrioksiid kroom(VI)oksiid

liitiumoksiid CoO BaO

vask(I)oksiid SO2 Ag2O

plii(VI)oksiid diklooroksiidtina(II)oksiid N2O

Kontrolli paarilisega. Lugege nimetused ja valemid valju häälega ette.

III –II

KEELEKÜMBLUS


ENIMTUNTUD OKSIIDID

Igapäevaelus puutume kokku paljude ainetega. Sageli on need ained oksiidid. Täida tabel. Kasuta õpikut ja teisi infoallikaid.

Oksiidi valem Oksiidi nimetus Rahvapärane nimetus

Kasutus, tähtsus

CaO

alumiiniumoksiid

kohev pruun aine, mis tekib raua pinnale, ei kaitse rauda edasise roostetamise eest, vee-ga ei reageeri

vingugaas

CO2 kuivjää

H2O

peamine happevihmade põh-justaja

NO, NO2

KEELEKÜMBLUS


ARVUTUSI REAKTSIOONIVÕRRANDI PÕHJAL I

Pane lause kirja võrrandiga.Näide. Dilämmastikoksiid tekkis kahe lihtaine reageerimisel. 2N2 + O2 = 2N2O

Proovi nüüd ise.

1. Kaltsiumi reageerimisel hapnikuga tekkis kaltsiumoksiid.

................................................................................................................................................................

2. Tsingi reageerimisel hapnikuga tekkis oksiid.

................................................................................................................................................................

3. Metalli reageerimisel hapnikuga tekkis raud(III)oksiid.

................................................................................................................................................................

4. Väävli põlemisel tekkis vääveldioksiid.

................................................................................................................................................................

5. Fosfor oksüdeeriti tetrafosfordekaoksiidiks.

................................................................................................................................................................

6. Lihtainete reageerimisel tekkis süsinikoksiid.

................................................................................................................................................................

7. Alumiiniumpulbri põlemisel tekkis oksiid.

................................................................................................................................................................

Pane võrrand kirja lausena.

8. 4Na + O2 = 2Na2O

................................................................................................................................................................

9. Mg + O2 = MgO

................................................................................................................................................................

10. 2H2 + O2 = 2H2O

................................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS



ARVUTUSI REAKTSIOONIVÕRRANDI PÕHJAL II Õpi teksti alusel võrrandit koostama ja võrrandi abil reageerivate osa-keste arvu leidma.

1. Koosta teksti alusel võrrand.

2. Leia küsimustele vastused.

1) Mitu aatomit alumiiniumi saab reageerida 6 molekuli hapnikuga?

? aatomit 6 molekuli (ülesandes)

4Al + 3O2 = 2Al2O3

4 aatomit 3 molekuli (võrrandis)

Vastus: 6 molekuli hapnikuga saab reageerida ... aatomit alumiiniumi.

2) Mitu vee molekuli tekib 8 molekuli hapniku reageerimisel vesinikuga?

... molekuli ...molekuli (ülesandes)

2H2 + O2 = 2H2O

... molekuli ...molekuli (võrrandis)

Vastus: Kaheksast molekulist hapnikust saab tekkida .... molekuli vett.

3) Mitu hapniku molekuli kulub 6 aatomi kaltsiumi oksüdeerimisel oksiidiks?

... molekuli ...aatomit (ülesandes)

......... + ......... = ............

... molekuli ...aatomit (võrrandis)

Vastus: 6 aatomi kaltsiumi oksüdeerimiseks kulus ... molekuli hapnikku.

4) Mitu fosfori aatomit saab oksüdeerida difosforpentaoksiidiks 10 molekuli hapnikuga.

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vastus: ..............................................................................................................

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................

Harjutamine teeb meistriks! ARVUTUSI REAKTSIOONIVÕRRANDI PÕHJAL III

Õpi teksti alusel võrrandit koostama ja selle abil reageerivate osakeste arvu leidma. 1. Koosta teksti alusel võrrand.

2. Leia vastus küsimusele.

1) Mitu molekuli süsihappegaasi tekkis 12 aatomi süsiniku oksüdeerimisel?

... aatomit ...molekuli (ülesandes)

......... + ......... = ............

... aatomit ...molekuli (võrrandis)

Vastus: ..............................................................................................................

2) Mitu molekuli lämmastikku peab reageerima hapnikuga, et tekiks 12 molekuli lämmas-

tikoksiidi?


......... + ......... = ............


Vastus: ..............................................................................................................

3) Põles 6 molekuli metaani(CH4), mitu molekuli vett tekkis?


CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2


Vastus: ..............................................................................................................

4) Mitu raua aatomit kulub reageerimiseks 6 molekuli klooriga (Cl2),

et tekiks raud(III)kloriid (FeCl3)?

...........................................................................................................................

...........................................................................................................................

...........................................................................................................................

Vastus: ..............................................................................................................

Keemia 59

KEELEKÜMBLUS


Harjutamine teeb meistriks! ARVUTUSI REAKTSIOONIVÕRRANDI PÕHJAL IV

Õpi teksti alusel võrrandit koostama ja selle abil reageerivate osakeste arvu leidma.



1) 14 magneesiumi aatomit tuleb oksüdeerida oksiidiks. Mitu molekuli hapnikku selleks

kulub?

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vastus: ..............................................................................................................

2) Mitu molekuli süsinikdioksiidi tekkis 6 molekuli hapniku reageerimisel süsinikoksiidiga?

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vastus: ..............................................................................................................

3) Mitu aatomit tsinki saab 8 molekuli hapnikuga muuta oksiidiks?

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vastus: ..............................................................................................................

4) Mitu molekuli vesinikkloriidi (HCl) tekib 6 molekuli vesiniku (H2) reageerimisel klooriga (Cl2)?

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vastus: ..............................................................................................................

KEELEKÜMBLUS



ARVUTUSI REAKTSIOONIVÕRRANDI PÕHJAL V

Õpi teksti alusel võrrandit koostama ja selle abil reageerivate osakeste arvu leidma.



1) Kas 7 molekuli O2 reageerimisel vesinikuga võib saada 10 molekuli vett?

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vastus: ..............................................................................................................

2) Kas piisab 15 molekulist hapnikust, et oksüdeerida 16 aatomit kroomi kroom(III)oksiidiks?

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vastus: ..............................................................................................................

3) 8 aatomit süsinikku ja 3 molekuli hapnikku reageerivad. Mitu molekuli süsinikoksiid tekib?

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vastus: ..............................................................................................................

4) 6 molekuli vesinikku ja 8 molekuli kloori reageerivad. Mitu molekuli vesinikkloriidi (HCl) tekib?

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vastus: ..............................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


VESINIK

1. Jälgi õpetaja katset vesiniku saamise kohta.

Täienda joonist:

a) kirjuta katsevahendid

b) vesiniku saamiseks toimub reaktsioon

Zn + 2 HCl ZnCl2 + H2

c) täienda joonist

2. Vasta küsimusele.

Miks peab koguma vesinikku, katseklaasi põhi ülespoole?

................................................................................................................................................................

3. Täida lüngad (õpikut ja teisi infoallikaid ära kasuta).

Vesiniku tähtsaim ühend on ........................................ . Lihtainena on vesinik

............................................., ......................................... ja ..........................................

gaas. Vesinik on kõige kergem gaas, seetõttu vesinikku lihtainena Maal peaaegu

....................................................... . Kosmoses on vesinik kõige ..............................

element. Tavatingimustes on vesinik üsna .................................. . Segus õhuga on

vesinik .................................................... . Segu, mis koosneb kahest mahuosast

vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust nimetatakse ............................................. .

Vesiniku põlemisel eraldub palju .......................................... . Vesiniku põlemisel

tekib .......................................... .

4. Vahetage paarilisega töölehed. Kasuta õpiku lk 106, paranda paarilise tööl vead. Kasuta teist värvi pliiatsit.

5. Arutage rühmas. Kirjuta kaheksa vesinikku iseloomustavat sõna.

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

...............................

..............................................................

...............................

...............................

...............................

KEELEKÜMBLUS


REDOKSREAKTSIOONID I

1. Loe lause ette valju häälega.

Redoksreaktsioon on reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksü-datsiooniastme muutus.

redutseerumine oksüdeerija liidab elektrone (+ e) o-a väheneb

o-a -VI -V -IV -III -II -I 0 I II III IV V VI

o-a suureneb redutseerija loovutab elektrone (– e) oksüdeerumine

2. Harjuta lugema ja ütlema sõnu OKSÜDEERIJA, OKSÜDEERUMINE, OKSÜDEERUS, REDUTSEERIJA, REDUTSEERUMINE, REDUTSEERUS.

3. Määra antud reaktsioonides, milline element oksüdeerus ja milline element redutseerus.Jälgi näidet: 0 0 II -II 1. määra kõikide elementide o-a 2Ca + O2 � 2CaO 2. kirjuta elementide o-a muutused0 IICa � Ca 0 -II O � O 3. o-a muutuse järgi määra oksüdeerumine ja redutseerumineCa o-a suurenes oksüdeerus O o-a vähenes redutseerus

Keemia 63

KEELEKÜMBLUS


REDOKSREAKTSIOONID II

1. Leia oksüdeerija ja redutseerija.

1.1. S + O2 � SO2 S � S ........................................................................... O � O ...........................................................................

1.2. 2Al + 3S � Al2S3

Al � Al ..........................................................................................

S � S ..........................................................................................

1.3. FeO + C � Fe + CO

Fe � ...................................................................................................

C � .....................................................................................................

1.4. 2CO + O2 � 2CO2

.................................................................................................................

.................................................................................................................

1.5. Zn + 2HCl � MgCl2 + H2

................................................................................................................

................................................................................................................

1.6. 2SO2 + O2 � 2SO3

................................................................................................................

..................................................................................................................

0 0 IV-II

KEELEKÜMBLUS


VESI

T Õ U R V S E U S ET I P E SB A E E IT Ä G S AA V E V MS R S A EU U I O L

1. Ruudustikku on peidetud lause, mida on vee kohta öelnud kirjanik Juhan Liiv. Leia see lause õpikust. Alusta liikumist ülemisest vasakust ruudust. Liikuda võid täht haaval paremale, vasakule, üles või alla. Pead läbima kõik ruudud. Kirjuta lause punktiirile.

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

Vesi on meile tuttav aine. Kasutame vett iga päev. Vee omaduste iseloomustamiseks kasutame sageli sõnu: värvuseta, 1000C, paisub, märgub, 40C, 00C, lõhnata, veeaur, maitseta, jää.

2. Kirjuta kaheksast lausest koosnev jutt “Vee omadused”. Kasuta kõiki eelmises ülesandes vee iseloomustamiseks antud sõnu.

VEE OMADUSED

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

3. Loe jutt kaaslastele ette.

KEELEKÜMBLUS


ARVUTUSÜLESANDED LAHUSTE KOOSTISEGA I

1. Lõpeta laused. Kasuta töölehti 3, 15 ja 16.

Puhas aine koosneb ...................................................................................................

Puhtal ainel on kindlad ....................................................

Segu koosneb ............................................................................................................

Segul puuduvad kindlad ...........................................................................................

Lahus on .......................... segu, mis koosneb ..................................................................................

Lahusti on aine, milles ...............................................................................................

Lahustunud aine on aine, milles ................................................................................

2. Täida tabel.Lahus Lahusti Lahustunud aine

Soolvesi vesi keedusool

Siirup

vesi äädikhape

Looduslik vesi

Joodidinktuur

vesi etanool (piiritus)

piiritus lõhnaaine

Lahuse koostise väljendamiseks on mitu võimalust. Kõige sagedamini märgib lahuse koostist lahuse massiprotsent.

3. Lõpeta lause.

Lahuse massiprotsent näitab ....................................................................................

.................................................................................................................................

Seda saab väljendada valemiga: m(lahustunud aine) P – lahuse massiprotsent P = • 100% m – mass m(lahus)

m(lahus) = m(lahustunud aine) + m(lahusti)

KEELEKÜMBLUS


Keemia 67

ARVUTUSÜLESANDED LAHUSTE KOOSTISEGA II

Näidisülesanne nr 1Mitme protsendiline on lahus, kui 250 grammi suhkrulahust sisaldab 20 grammi suhkrut?

Andmed: Lahendus:

m(lahus) = 250g m(lahustunud aine)m(lahustunud aine) = 20g P = • 100% m(lahusti)P = ? 20 P = • 100 250

P = 8%

Ülesanne nr 2Arvuta lahuse protsendilisus, kui 10 grammi lahust sisaldab 2 grammi keedusoola.

Andmed: Lahendus:

m(lahus) = P = m(lahustunud aine) = P =P = P =

Ülesanne nr 3Veekeetjast katlakivi eemaldamiseks tuleb valmistada lahus. 1 kilogramm lahust sisaldab 10 grammi katlakivieemaldajat. Mitme protsendiline on lahus, mida kasutatakse veekeetjas katlakivi eemaldamiseks?

Andmed: Lahendus:

KEELEKÜMBLUS


ARVUTUSÜLESANDED LAHUSE KOOSTISEGA III

Näidisülesanne nr 4Kui suur on lahuse protsendilisus, kui 620 grammis vees lahustatakse 155 grammi glükoosi?

Andmed: Lahendus:

m(lahusti) = 620g m(lahustunud aine)m(lahustunud aine) = 155g P = • 100% m(lahusti)P = ? m(lahus) = m(lahustunud aine) + m(lahusti)

m(lahus) = 620 + 155 = 775g 155 P = • 100 P = 20% 755

Ülesanne nr 5Mitme protsendiline lahus saadakse, kui 3 grammi äädikhapet lahustatakse 57 grammis vees?

Andmed: Lahendus:

m(lahusti) = m(lahustunud aine)m(lahustunud aine) = P = •100% m(lahusti)P = ? m(lahus) = m(lahustunud aine) + m(lahusti)

m(lahus) =

P =

P =

Ülesanne nr 6Segati 50 grammi vett ja 25 grammi etanooli (piiritust). Mitme protsendiline lahus saadi?

Andmed: Lahendus:

KEELEKÜMBLUS


ARVUTUSÜLESANDED LAHUSE KOOSTISEGA IV

Näidisülesanne nr 7Mitu grammi suhkrut on 750 grammis 10%-lises lahuses?

Andmed: Lahendus:

m(lahus) = 750g m(lahustunud aine)P = 10% P = • 100% m(lahus)m(lahustunud aine) = ? m(lahustunud aine) 10 = • 100 750

m(lahustunud aine)

= 75g

Ülesanne nr 8Mitu grammi äädikhapet on vaja 30 grammi 6%-lise lahuse valmistamiseks?

Andmed: Lahendus:

Ülesanne nr 9Meditsiinis kasutatav füsioloogiline lahus on 0,9%-line keedusoolalahus. Mitu grammi fü-sioloogilist lahust on võimalik valmistada 15 grammist keedusoolast?

Andmed: Lahendus:

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Keemia 69 A

ARVUTUSÜLESANDED LAHUSE KOOSTISEGA V Harjutamine teeb meistriks!

Ülesanne nr 1Murutrimmeris kasutatakse kütteseguna bensiini ja õli segu vahekorras 40:1. Mitme protsen-diline õlilahus on bensiinis, kui segu valmistati 800 grammist bensiinist ja 20 grammist õlist?

Andmed: Lahendus:

Ülesanne nr 2Aia nuhtluseks on lehetäid. Lehetäide hävitamiseks tuleb taimi pritsida 0,5%-lise mürkaine- lahusega. Mitu grammi vett ja mürkainet läheb tarvis 500 grammi lahuse valmistamiseks?

Andmed: Lahendus:

Ülesanne nr 3Vanaema ja vanaisa joovad õhtul piparmünditeed. Piparmünditee rahustab ja nii saavad vanaema ja vanaisa paremini magada. Vanaema joob tassist, kuhu mahub 150 grammi teed. Vanaisa joob suurest kruusist, kuhu mahub 400 grammi teed. Vanaema paneb tee sisse ühe teelusika täie (5 grammi), vanaisa kolm teelusikatäit suhkrut. Kumma tee on magusam? Seleta.

KEELEKÜMBLUS


MIS ON HAPPED 1. Arutle paarilisega ja kirjuta, kus oled igapäevaelus kokku puutunud hapetega.

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

2. Kirjuta kasti “õige” või “väär”.

Happed on hapu maitsega ained.

Happed on mürgised ained.

Hapete lahustes on metalliioone.

Happed ei lahustu vees.

Kontsentreeritud happed söövitavad nahka ja riiet.

Kontsentreeritud väävelhape on ohtlik aine.

3. Püstita hüpotees. Mis juhtub suhkruga, kui segada seda kontsentreeritud väävelhappega?

................................................................................................................................................................

Vastuse leiad õpikust. Vastamisel kasuta järgmisi sõnu: ohtlik, toimus, must, keemiline reaktsioon, suhkur, väävelhape.

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

4. Miks on väävelhape ohtlik, kui see satub rõivastele või nahale?

................................................................................................................................................................

5. Mida tuleb teha, kui hapet satub nahale või rõivastele?

................................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


HAPETE VALEMID JA OMADUSED 1. Mis on happed?

2. Missuguse tähega algavad kõik anorgaaniliste hapete valemid?

..................................

3. Tõmba hapete valemitele joon alla.

H2O, Al2O3, HCl, ZnO, Mg, HNO3, KOH, H2SO4

4. Täida tabel.

Happe valem Happe nimetus eesti keeles Happe aniooni valemlämmastikhape

CO3 2-

fosforhapeHCl

väävelhapeH2SO3

SiO3 2-

5. Paranda laused. Ära kasuta tegusõna eitavat vormi.

Happed on magusa maitsega.Happed on hapu maitsega.

Askorbiinhappeid sisaldub puuviljades.

...............................................................................................................................................................

Akus kasutatav väävelhape on tahke hape.

...............................................................................................................................................................

Happe sattumisel nahale tuleb oodata arsti.

...............................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


HAPETE KINDLAKSTEGEMISE VIISID

1. Täida tabel. Ära kasuta abivahendeid.

Happe valem Happe nimetus eesti keelesväävelhape

HClsüsihape

H2CO3

väävlishapefosforhape

1.1. Milliste ainete abil saab happeid kindlaks teha? Vastuse leiad õpikust.

...........................................................................................................................

1.2. Tee praktiline töö.Sulle on antud lahjendatud happelahus ja erinevate indikaatorite lahused või indikaatorpa-berid. Tee kindlaks indikaatori värvus.

Indikaatori nimi Indikaatori värvus ilma happeta Indikaatori värvus happe lahuses

LakmusUniversaalindikaatorMetüüloranž

1.3. Täida lauselüngad.

Happed on ained, mis annavad lahustesse ..................................................

Happeid võib liigitada tugevuse järgi.........................................................

(näiteks soolhape ja väävelhape) ja nõrkadeks.......................... (näiteks................................

ja........................................).

.................................tehakse kindlaks indikaatorite abil.

Lakmuse värvus on happelahuses.................................................

1.4. Mihhail lisas värvitule vedelikule lakmuse lahust. Lahus muutus punaseks. Kas vedelik oli hape? Põhjenda.

......................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


HAPETE REAGERIMINE METALLIDEGA

1. Hapete üldiste omaduste põhjustajaks on ........................................................

2. Millised väited on õiged vesinikiooni kohta? Valed tõmba maha.• H+ • prooton • neutron• H • elektron • H2

• elektroni loovutanud vesiniku aatom

3. Tee praktiline tööLisa vase-, tsingi-, magneesiumitükikesed kolme eraldi katseklaasi. Vala igasse katseklaasi metallitükikestele veidi (umbes 1 ml) lahjendatud soolhappe lahust. Jälgi muutusi. Kirjuta tabelisse.

Metalli sümbol

Metalli nimetus eesti keeles

Mis juhtus pärast happe lisamist?

Kas toimus reaktsioon? Põhjenda.

3.1. Missuguse metalli reaktsioon happega oli kõige kiirem?

.........................................................................................................................

3.2. Missugune metall ei reageerinud happega?

...........................................................................................................................

4. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid.

Al + H2SO4 → Al2(SO4)3 + .....................

................ + H3PO4 → Zn3(PO4)2 + ...................

K + ............... → K2CO3 + ..................

KEELEKÜMBLUS


TUGEVAD JA NÕRGAD HAPPED

1. Kirjuta lünka õige sõna.

Mida .......................................... osa happe molekulidest jaguneb ioonideks, seda tugevam on

hape. Mida .......................................... osa happe molekulidest jaguneb ioonideks, seda nõrgem

on hape.

Tugevate hapete lahustes on .................... vesinikioone. Tugevad happed on näiteks .............

.............................., .................................................... ja ...................................... .

Nõrkade hapete lahustes on ........................... vesinikioone. Nõrgad happed on näiteks .........

.........................., ....................................................... ja ................................................ .

Vastused: vähe, palju, ränihape, süsihape, soolhape, väävelhape, lämmastikhape, väävlishape, väiksem, suurem

2. Kirjuta kasti “õige” või “vale”.

2.1. Süsihappelahuses on palju vesinikioone.

2.2. Kontsentreeritud soolhappe söövitab nahka.

2.3. Vask reageerib väävlishappega.

2.4. Naatrium reageerib väävelhappega.

3. Kontsentreeritud hapete lahjendamisel veega tuleb

...........................................................................................................................

3.1. Põhjenda. Vastuse leiad õpikust.

..................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

4.Täida tabel.

Happe valem Happe nimetus Palju või vähe vesinik-ioone happelahuses

Tugev või nõrk hape

süsihape vähepalju tugev hape

HNO3

Keemia 74

KEELEKÜMBLUS


MIS ON ALUSED

1. Kirjuta lünka sobiv sõna. Vali sõna sulgudest.

Alusteks nimetatakse aineid, mis annavad lahusesse........................................

Aluseid saab kindlaks teha..............................................................abil.

Fenoolftaleiin värvub aluselises lahuses...........................................ja

lakmus................................

(indikaatorite, metallide, siniseks, vesinikioone, hüdroksiidioone, punaseks)

2. Aluselised lahused võivad olla nahale söövitavad. Kirjuta, mida peab tegema, kui nahale on sattunud aluselist lahust. Vastuse leiad õpikust.

......................................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

3. Vees lahustuvuse järgi võib aluseid liigitada.

3.1. ....................................ehk.........................................................................

3.2. ..................................................................................................................

4. Hüdroksiidioonide sisalduse järgi jagatakse aluseid:

4.1. tugevateks, näiteks......................................................... ja ........................................

4.2. nõrkadeks, näiteks.......................................................... ja ........................................

5. Lausetes on 7 viga. Paranda vigased laused õigeks.

Kui aluse lahuses on palju hüdroksiidioone, on alus nõrk. Kui alus lahustub vees hästi, on

tema lahuses vähe hüdroksiidioone. Lakmus värvub tugeva aluse lahuses punaseks.

Nõrgad alused lahustuvad vees hästi. Kaaliumhüdroksiid on leelis ehk nõrk alus.

Raud(II)hüdroksiid lahustub vees. Happeid saab kindlaks teha fenoolftaleiiniga.

KEELEKÜMBLUS


ALUSTE NIMETUSED JA VALEMID

Aluste nimetustes on metalli nimetusele lisatud sõna hüdroksiid. Muutuva oksüdatsiooniast-mega metallide hüdroksiidi nimetuses on toodud metalli oksüdatsiooniaste rooma numbriga näiteks Fe(OH)2 raud(II)hüdroksiid.

1. Kirjuta valemitele nimetused.

KOH ........................................................................

Al(OH)3 ...................................................................

NaOH ......................................................................

Cu(OH)2 ..................................................................

Mg(OH)2 ..................................................................

Ni(OH)3 ....................................................................

2. Kirjuta aluste valemid.

Kaaliumhüdroksiid.............................. Tina(II)hüdroksiid.....................

Magneesiumhüdroksiid....................... Vask(II)hüdroksiid....................

Baariumhüdroksiid.............................. Plii(II)hüdroksiid.......................

3. Täida tabel.

Aluse nimetus Aluse valem Tugev või nõrk alus

LiOH

tugev alus

Kaltsiumhüdroksiid

Co(OH)3

Tsink(II)hüdroksiid

nõrk alus

KEELEKÜMBLUS


ALUSTE SAAMINE JA LAGUNEMINE

Tugevaid aluseid saadakse aluselise oksiidi reageerimisel veega. K2O + H2O = 2KOH

1. Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid.

Na2O + H2O =................ CaO + .........= Ca(OH)2

Li2O + .........= 2LiOH Cs2O + H2O =...................

...........+...........= Ba(OH)2 SrO + H2O =.....................

Vees lahustumatud hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel metallioksiidiks ja veeks. 2Al(OH)3 = Al2O3 + 3H2O

2. Täienda reaktsioonivõrrandeid sobivate valemitega.

Fe(OH)2 = FeO + .............. .....................= Co2O3 + ......H2O

Zn(OH)2 =............+............. ........Cr(OH)3=..............+..............

Vask(II)hüdroksiidi lagunemine .....................= .....................................

Magneesiumhüdroksiidi lagunemine .....................=......................................

Plii(II)hüdroksiidi lagunemine ....................=.......................................

3. Kirjuta lünka sobiv sõna. Vali see loetelust.

Loetelu: veeks, leelis, lahustub, veega, naatriumhüdroksiid, laguneb.

Naatriumoksiidi reageerimisel.....................tekkis.......................................

Naatriumhüdroksiid.......................................vees. Naatriumhüdroksiid on

tugev alus ehk..................................Vees lahustumatu alus .......................

kuumutamisel oksiidiks ja ............................

(II) (II)

KEELEKÜMBLUS


KORDAME ALUSEID

1. Kirjuta lünka sobiv sõna.

Alused on ained, mis annavad lahusesse.......................................................

Aluste määramiseks võib kasutada.........................................., mis

värvub.......................või fenoolftaleiini, mis värvub aluse lahuses..................

Aluseid võib jagada tugevateks, näiteks.........................................või

...................................ja nõrkadeks, näiteks...................................................

või..............................................................

Sõnad lünka: lakmust, naatriumhüdroksiid, alumiiniumhüdroksiid, hüdroksiidioone, punaseks, siniseks, kaaliumhüdroksiid.

2. Täida tabel.

Aluse valem Aluse nimetus Kas see alus on tugev või nõrk? Vastuseks kirjuta

“tugev” või “nõrk”.raud(II)hüdroksiid

Mg(OH)2

kaltsiumhüdroksiid

KOH

3. Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid.

3.1. alumiiniumhüdroksiidi kuumutamine

......................................................................................................................

3.2. naatriumoksiid + vesi

...........................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON I

Alusta praktilise tööga.

Katsevahendid: 11 katseklaasi, destilleeritud vesi, HCl lahus, NaOH lahus, lakmuse lahus, fenoolftaleiini lahus, metüüloranži lahus.

Katse 11.1. Võta 3 katseklaasi. Vala ühte 2 ml destilleeritud vett, teise 2 ml HCl lahust ja kolmandasse 2 ml NaOH lahust. Lisa igasse katseklaasi 4–5 tilka lakmuse lahust. Mis värvi on lahused?

1.2. Võta 3 katseklaasi. Vala ühte 2 ml destilleeritud vett, teise 2 ml HCl lahust ja kolman-dasse 2 ml NaOH lahust. Lisa igasse katseklaasi 4–5 tilka fenoolftaleiini lahust. Mis värvi on lahused?

1.3. Võta 3 katseklaasi. Vala ühte 2 ml destilleeritud vett, teise 2 ml HCl lahust ja kolman-dasse 2 ml NaOH lahust. Lisa igasse katseklaasi 4–5 tilka metüüloranži lahust. Mis värvi on lahused?

1.4. Värvi vastavalt katsetulemusele igas katseklaasis vedelik õiget värvi.

HCl H2O NaOH HCl H2O NaOH HCl H2O NaOH

+ lakmuse lahus + fenoolftaleiini lahus + metüüloranži lahus

Katse 2

Vala katseklaasi 2 ml NaOH lahust. Lisa 2–3 tilka fenoolftaleiini lahust. Lahus värvus ........

............................ . Lisa HCl lahust. Lahus muutus ................................................. .

Katse 3

Vala katseklaasi 2 ml HCl lahust. Lisa 2–3 tilka metüüloranži lahust. Lahus

värvus .............................................. . Lisa NaOH lahust. Lahuse värvus

muutus .................................................. .

KEELEKÜMBLUS


NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON II

1. Vali lausesse sobiv sõna. Tõmba vale sõna maha.

Happed annavad lahusesse vesinikioone, hüdroksiidioone. Alused annavad lahusesse vesinikioone, hüdroksiidioone. Happe ja aluse vahelises reaktsioonis seotakse vesinikioonid ja hüdroksiidioonid. Vesinikioon ja hüdroksiidioon moodustavad omavahel reageerides veemolekuli. Kui lahuses ei ole üle vesinikioone või hüdroksiidioone, on lahus neutraalne. Happe ja aluse vahelist reakt-siooni nimetatakse neutralisatsioonireaktsiooniks. ALUS + HAPE = SOOL + VESI

NaOH + HCl = NaCl + H2O

Metallikatioon ja happeanioon moodustavad soola.

2. Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid.

KOH + HCl � KCl + H2O

NaOH + H2SO4 � Na2SO4 + ........................

Mg(OH)2 + HCl � MgCl2 + ........................

Zn(OH)2 + H2SO4 � ZnSO4 + .........................

Ca(OH)2 + HNO3 � Ca(NO3)2 + .......................

Al(OH)3 + HNO3 � Al(NO3)3 + .......................

Fe(OH)2 + H3PO4 � Fe3(PO4)2 + .......................

3. Kirjuta punktiirile puuduv valem. Aluse ja happe valem tuleta soola valemist. Tasakaalusta reaktsioonivõrrand.

a) ................ + H2SO4 � Li2SO4 + ....................

b) ............... + HNO3 � Mg(NO3)2 + .....................

c) Al(OH)3 + .......................... � AlPO4 + .......................

d) Cu(OH)2 + ........................... � CuCl2 + .......................

e) ................... + ......................... � CaCO3 + ......................

KEELEKÜMBLUS


LAHUSE pH

Lahuse pH väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Sõltuvalt vesinik-ioonide hulgast lahuses võib lahus olla happeline, neutraalne või aluseline.

1. Kirjuta kasti “õige” või “väär”.

1.1. Happelises lahuses on vähe vesinikioone. 1.2. Aluselise lahuse pH>7. 1.3. Neutraalses lahuses on ühepalju vesinikioone ja hüdroksiidioone. 1.4. Lahuse happelisust saab määrata indikaatoritega

2. Täida tabel.

Aine valem Aine nimetus Lahuse keskkond Märgi, kas lahuse pH=7 või pH> 7 või pH< 7

HClkaaliumhüdroksiid

aluselinepH< 7

vesi

Vastused: KOH, happeline, pH< 7, naatriumhüdroksiid, pH> 7, pH> 7, soolhape, neutraalne, pH=0, H2O.

3. Tee praktiline töö.

3.1. Aruta paarilisega, kuidas määrata katseklaasis olevate ainete keskkonda. Sul on kasutada indikaatorpaberi ribad (lakmus või universaalindikaator).Viies katseklaasis on erinevate ainete lahused.

3.2. Töö tulemused kanna tabelisse.

Aine nimetus Indikaatori vär-vus enne katset

Indikaatori värvus pärast

katset

Milline on an-tud aine lahuse

keskkond?

Kas antud aine lahuses on

palju või vähe vesinikioone?

KEELEKÜMBLUS


SOOLADE NIMETUSED JA VALEMID I

1. Täida lüngad.Sool koosneb ........................................... ja ..............................................................

2. Tõmba soola valemile joon alla.

Fe2(SO4)3 MgO CaCO3 CaCl2 Fe(OH)3 K2CO3 CaO

K3PO4 H3PO4 KI KCl SO3 Mg(NO3)2 CO2

Cu(OH)2 HCl Na2SiO3 H2SO3 Al2O3 Al2S3 Fe2O3

MgSO4 H2SO3 Ca(OH)2 NaNO2 FeCO3 Na2SO4 P4O10

AgNO3 CuSiO3 HNO3 AlPO4 AlCl3 CuBr2 KOH

NaNO3 N2O5 H2S PbCl2 SiO2 Al2(SO3)3 CO

3. Rühmita ülesandes 2 märgitud soolad aniooni järgi.

kloriidid sulfaadid nitraadid karbonaadid fosfaadid

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

Lugege rühmas soolade valemeid.

4. Soola valemi koostamine.Soola valem koostatakse vastavalt ioonide laengutele. + ja – laenguid peab olema võrdselt.

Na+Cl– 1. kirjutame metalliooni ja happeaniooni 2. iooni laeng läheb indeksiks risti. indeksit 1 ei kirjutataCa2+Cl– CaCl2

K+ SO42– K2SO4

Ca2+CO32– 3. kui võimalik, taandame iooni laengust tuletatud indeksid.

CaCO3

KEELEKÜMBLUS


SOOLADE NIMETUSED JA VALEMID II

1. Koosta soolade valemid.

magneesiumnitraat Mg2+ NO3– Mg(NO3)2

raud(III)sulfaat Fe3+SO42– Fe2(SO4)3

kaaliumsulfit K2SO3

alumiiniumkloriid ..............................................

naatriumfosfaat ..............................................

kaltsiumbromiid ..............................................

vask(II)sulfiid ..............................................

hõbe(I)nitraat ..............................................

raud(II)karbonaat ...............................................

baariumsilikaat ................................................

kaaliumjodiid ................................................

2. Kirjuta soola nimetus.

Soola nimetus koosneb, metalli ja happeaniooni nimetusest.

NaCl naatriumkloriid AlPO4 ............................................CaSO4 kaltsiumsulfaat KNO3 ......................................... K2SO3 .........................................

LiBr .......................................... Na2CO3 .......................................

B–rühma metallidel märgitakse nimetuses metalli oksüdatsiooniaste.

IIFeSO4 raud(II)sulfaat CuCl2 .................................................

IIZn(NO3)2 tsink(II)nitraat AgNO3 ................................................

FeCl3 ........................................ Cu3(PO4)2 ...........................................

Loe paarilisele soolade valemid ja nimed ette.

Keemia 83

KEELEKÜMBLUS


SOOLADE NIMETUSED JA VALEMID III Harjutamine teeb meistriks!

1. Täida tabel.soola valem soola nimetus soola valem soola nimetus

Na2SO4 naatriumsulfaat CaCl2

magneesiumfosfaat CaSO4

FeBr3 kroom(III)nitraatNi(NO3)2 Fe2S3

AlCl3 baariumsulfaatkaaliumbromiid Ag2SO3

BaCO3 plii(II)kloriidtsink(II)sulfaat vask(II)fosfaat

Al2S3 MgBr2

hõbe(I)kloriid Al2(SO4)3

Fe2(SO3)3 naatriumsulfithõbe(I)nitraat K3PO4

FeSO4 Ag2CO3

vask(I)bromiid vask(II)sulfiidLiCl tina(II)sulfaat

raud(III)fosfaat CuCO3

Al2(SiO3)3 kaaliumsilikaatbaariumsulfiid tina(II)sulfit

AlPO4 CaCO3

kaaliumnitrit CrS

2. On antud metallikatioonid Mg2+, Fe3+ ja happeanioonid Cl–, CO32–,

PO4

3–. Koosta antud ioonidest võimalikult palju soola valemeid. Kirjuta soolade nimetused.

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

3. Lase paarilisel ette lugeda tema koostatud soolade valemid ja nimetused.

3.1. Kontrolli, kas sinul olid kõik samad valemid.

3.2. Kui vaja, täiendage teineteist.

KEELEKÜMBLUS


SOOLADE SAAMINE I

Kui õppisid erinevate aineklasside keemilisi omadusi, oli sageli üks reaktsiooni saadus sool. Järelikult on soolade saamiseks palju võimalusi.

Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid.

HAPE + ALUS = SOOL + VESI

1. H2SO4 + KOH � K2SO4 + ....................

2. H2SO3 + Mg(OH)2 � ....................... + ..............................

3. HNO3 + Ca(OH)2 � ....................... + ..............................

4. ....................... + Al(OH)3 � AlPO4 + ...............................

5. ..................... + ...................... � FeCl2 + H2O

6. HCl + ........................... � CrCl3 + .......................

7. ...................... + .......................... � ........................... + H2O

8. ..................... + ........................... � ........................... + H2O

METALL + HAPE = SOOL + VESINIK

1. Zn + HCl � ZnCl2 + ......................

2. Ca + H2SO3 � ....................... + ..................

3. Al + H2SO4 � ..................... + ..................

4. Mg + ........................ � MgCO3 + ...................

5. ................... + H3PO4 � AlPO4 + ...................

6. .................. + ........................ � FeCl3 + H2

7. .................. + ........................ � ........................... + H2

8. .................. + ........................ � ........................... + H2

KEELEKÜMBLUS


SOOLADE SAAMINE II

ALUSELINE OKSIID + HAPE = SOOL + VESI

1. CaO + H2SO4 � CaSO4 + .....................

2. Na2O + HCl � ................... + ....................

3. Al2O3 + HCl � .................. + .....................

4. .................... + .................... � FeSO4 + ..................

5. ................... + .................... � CuCl2 + ...................

HAPPELINE OKSIID + ALUS = SOOL + VESI

1. SO2 + NaOH � Na2SO3 + .......................

2. CO2 + Ca(OH)2 � .................... + .....................

3. CO2 + KOH � .................... + .......................

4. ..................... + ....................... � K2SO4 + .......................

5. .................... + ........................ � Li2SO3 + ......................

HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID = SOOL

1. CO2 + CaO � CaCO3

2. SO2 + Na2O � ................................

3. P2O5 + Li2O � ................................

4. ........................ + .......................... � MgCO3

SOOL + LEELIS = SOOL + ALUS

1. CuSO4 + KOH � K2SO4 + Cu(OH)2

2. AlCl3 + NaOH � .................................. + ...........................

3. ZnCl2 + Ba(OH)2 � ............................... + ...........................

KEELEKÜMBLUS


SOOLADE SAAMINE III SOOL + HAPE = SOOL + HAPE (tekkinud hape peab olema nõrgem hape) 1. Na2S + H2SO4 � Na2SO4 + H2S

2. ZnCO3 + HCl � ................................ + H2O + CO2↑

3. K2SO3 + H2SO4 � .................................. + ....................................

4. Na2CO3 + H2SO4 � .................................. + ......................................

5. ......................... + ............................. � AlCl3 + H2S

SOOL + SOOL = SOOL + SOOL (peab tekkima üks lahustumatu sool)

1. Na2SO4 + BaCl2 � BaSO4 + NaCl

2. Al(NO3)3 + K3PO4 � ................................. + ..................................

3. AgNO3 + Na2CO3 � ................................. + ....................................

4. .......................... + CaCl2 � ................................... + CaCO3

5. K2SiO3 + ............................. � BaSiO3 + ............................

2. Lõpeta sõnadega kirjutatud võrrand. Kirjuta iga võrrandi juurde üks näide. Ära kasuta ülesandes 1 antud võrrandeid.

hape + metall = ............................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

sool + leelis = ...............................................................................................................................

.............................................................................................................................................................

alus + hape = ................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................

hape + aluseline oksiid = ........................................................................................................

..............................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


SOOLADE SAAMINE VI Harjutamine teeb meistriks!

Täida lüngad ja tasakaalusta soolade saamise reaktsioonivõrrandid.

Ca(OH)2 + H2SO3 � ........................... + .......................

MgO + ....................... � MgCO3

....................... + H2SO4 � Al2(SO4)3 + H2

CaO + H2CO3 � .......................... + ...........................

NaOH + .......................... � Na3PO4 + ..............................

CuSO4 + KOH � ......................... + ...................................

Fe + HCl � ........................... + .......................................

Pb(NO3)2 + K2SO4 � ............................. + .................................

H2SiO3 + ........................... � BaSiO3 + ..............................

H3PO4 + MgO � ....................... + ..............................

H2SO4 + FeS � ............................ + ..................................

.......................... + H2SO3 � .............................. + H2

HNO3 + Al(OH)3 � .............................. + ............................

AgNO3 + .............................. � AgCl + ..............................

H2CO3 + Na2O � .............................. + ..................................

NaOH + SO3 � ............................... + .....................................

Sn + ................................ � Sn3(PO4)2 + ..........................

LiOH + Fe2(SO4)3 � ................................ + .................................

CaS + HCl � ....................... + ...........................................

Ca(OH)2 + CO2 � ....................... + .................................

............................. + Fe(OH)3 � .............................. + FePO4

KEELEKÜMBLUS

Õpilase nimi ................................................................................................................... Kuupäev ......................................................Keemia 88 A

TUNTUMAD SOOLAD

Igapäeva elus puutume sageli kokku ainetega, mis kuuluvad soolade klassi.

1. Jagage antud soolade valemid rühmas omavahel ära.

2. Õpiku lk 150–153 abil iseloomustab iga õpilane temale määratud soolasid. Seejärel selgitab ta rühmas teistele, mida sai teada. Teised teevad enda lehele märkmeid.

NaCl

NaHCO3

Na2CO3

CaCO3

CaSO4

Mineraalväetised

KEELEKÜMBLUS


ELEKTROLÜÜDID

Jüri pidi kirjutama ettekande teemal “elektrolüüdid”. Õpetaja andis Jürile töö tagasi ja käskis ära parandada 5 viga.

1. Leia Jüri tööst 5 viga. Tõmba vale sõna maha ja kirjuta selle kohale õige.Anorgaanilised ained jaotatakse kolme aineklassi: oksiidid, happed, alused ja soolad. Happed, alused ja oksiidid esinevad vesilahustes ioonidena. Ained, mis vees lahustumisel lagunevad aatomiteks, on elektrolüüdid. Elektrolüütide vesilahused juhivad elektrivoolu. Tugevad happed, leelised ja vees lahustuvad soolad on lahuses täielikult lagunenud ioonideks. Nende vesilahused juhivad elektrivoolu halvasti. Tugevad happed, leelised ja soolad on tugevad elektrolüüdid. Nõrgad happed ja alused on lahuses osaliselt jagunenud aatomiteks. Nen-de vesilahused juhivad elektrivoolu halvasti. Nõrgad happed ja nõrgad alused on nõrgad elektrolüüdid.

2. Ainete vesilahuste elektrijuhtivust on lihtne näidata.

2.1. Jälgi õpetaja katset.

2.2. Märgi valemi järgi +, kui pirn hakkas põlema, ja – , kui pirn ei haka-nud põlema. HCl lahus

NaCl lahus

glükoosilahus kraanivesi

destilleeritud vesi

NaOH lahus

suhkrulahus

3. Tõmba elektrolüütidele joon alla.

Lämmastikhape, kaaliumhüdroksiidi lahus, piiritus, keedusoolalahus,

suhkrulahus, vasksulfaadilahus, bensiin, söögisoodalahus, jõevesi.

KEELEKÜMBLUS


SOOLALAHUSE pH

1. Tee katse.Katsevahendid: 3 keeduklaasi, universaalindikaator, destilleeritud vesi, Na2CO3, Zn(NO3)2, NaCl1.1. Valmista neist ainetest vesilahused. 1.2. Määra universaalindikaatoriga kõikide lahuste keskkond. Kui on võimalik, määra pH ligikaudne väärtus.

2. Katse põhjal vasta küsimustele.

2.1. Kas kõik ained lahustusid vees? ......................2.2. Milline on indikaatori värvus: Na2CO3 lahus ............................................. Zn(NO3)2 lahus ........................................... NaCl lahus ..................................................2.3. Milline on lahuse keskkond: Na2CO3 lahus ............................................. Zn(NO3)2 lahus .......................................... NaCl lahus .................................................2.4. Kirjuta lahuse ligikaudne pH väärtus: Na2CO3 lahus ............................................ Zn(NO3)2 lahus .......................................... NaCl lahus .................................................

3. Jälgi näiteid.

4. Määra antud soolalahuste keskkond ja pH. Jälgi ülesannet nr 3.

Sool FeCl3 K3PO4 Na2S AlCl3 Al2(SO4)3

alus, hape keskkond

Na2CO3

NaOH H2CO3tugev alus nõrk hape

lahus on aluselinepH>7

Zn(NO3)2

Zn(OH)2 HNO3nõrk alus tugev hape

lahus on happelinepH <7

NaCl

NaOH HCltugev alus tugev hape

lahus on neutraalnepH=7

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 1 AHarjutamine teeb meistriks!

Kinnista oma teadmisi ainete nimetuste, valemite ja aineklasside kohta.

Täida tabel

Valem Nimetus Aineklasskaaliumsulfaat

H2SO4

oksiidränidioksiidalumiiniumkloriid

BaCO3

hapeZn(OH)2

Na3PO4

difosforpentaoksiidmagneesiumoksiid

leelisH2ONaOH

vääveltrioksiidsüsihape

soolK2CO3

dilämmastiktrioksiidnaatriumsulfaat

Al2(SO4)3

HNO3

oksiidfosforhape

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 1 BHarjutamine teeb meistriks!

Kinnista oma teadmisi ainete nimetuste, valemite ja aineklasside kohta.

Täida tabel.

Valem Nimetus Aineklassdivesiniksulfiidhapetina(II)sulfiid

CaCO3

H2SKI

hõbe(I)oksiiddilämmastikoksiid

hapevask(II)oksiid

Fe(OH)3

leelisCuSO4

tetrafosfordekaoksiidsool

N2O3

naatriumvesinikkarbonaatkaaliumetanaat

Al(NO3)3

H2Ooksiid

plii(IV)oksiidHIKHSO4

NO2

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 3 AHarjutamine teeb meistriks!

Kinnista ainete liigitamise võimalusi, nimetusi ja valemeid.

Täida tabel.

Tunnus Valem NimetusHapnikhapeTugev hapeLahustuv soolAluseline oksiidLeelisKahe prootoniline hapeLahustumatu hüdroksiidLahustumatu sool

H2CO3

BaSO4

Al(OH)3

HBrNa3PO4

N2O5

PbOKOH

lämmastikhapekaltsiumhüdroksiidtsinkkloriidbaariumoksiidränidioksiidvesinikkloriidhapefosforhape

Keemia 93

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 3 BHarjutamine teeb meistriks!

Kinnista ainete liigitamise võimalusi, nimetusi ja valemeid.

Täida tabel.

Tunnus valem NimetusHappeline oksiidTugev alusNõrk hapeHapnikhapeKolme prootoniline hapeLahustuv hüdroksiidTugev hapeÜhe prootoniline hape

FeCl3

Cu2ONa2SO4

Mg(NO3)2

HNO2

KOHNO2

Fe(OH)2

naatriumsulfiidraud(III)sulfaatdilämmastiktrioksiidalumiiniumhüdroksiidäädikhapesüsinikdioksiidväävlishapevask(II)hüdroksiid

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 5Harjutamine teeb meistriks!Tuleta meelde kõik õpitud reaktsioonide tüübid ja harjuta võrrandite kir-jutamist.

1. Täida lüngad

1.1. ALUS + HAPE = ................... + .....................1.2. HAPE + METALL = ........................... + .............................1.3. ................................... + VESI = HAPE1.4. METALL + ................................ = ALUSELINE OKSIID1.5. MITTEMETALL + ................................ = HAPPELINE OKSIID1.6. I või II rühma METALLI OKSIID + VESI = .......................................

2. Märgi võrrandite juurde ette punktiirile number, millisele A-osa reaktsioonitüübile võrrand vastab.

.... Zn + 2HBr = ZnBr2 + H2

.... K2O + H2O = 2KOH

.... C + O2 = CO2

.... Ca(OH)2 + 2HNO3 = Ca(NO3)2 +2 H2O

.... H2SO4 + 2KOH = K2SO4 + 2H2O

.... SO2 + H2O = H2SO3

.... Fe + 2HCl = FeCl2 + H2

.... 2Mg + O2 = 2MgO

3.a) Kirjuta iga valemi alla aineklass, millesse aine kuulub. b) Lõpeta ja tasakaalusta võrrandid.

H3PO4 + 3KOH = K3PO4 + 3H2O HAPE + ALUS → SOOL + VESI CO2 + H2O = ............... ............................... Mg + H2SO4 = ............................................ ................................ Ba + O2 = ............. ................................ Zn(OH)2 + H3PO4 = ....................................... ................................ CaO + H2O = .................. ................................ Fe + O2 = .......... ................................ Ba(OH)2 + H2S = ...........................................

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 6 Harjutamine teeb meistriks!

Tuleta meelde reaktsioonitüüpe ja kirjuta rektsioonivõrrandeid.

Lõpeta reaktsioonivõrrandid ja too kaks sobivat näidet.

1. alus + hape = sool + vesi

KOH + HCl = ........................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

2. mittemetall + hapnik = ......................................P + O2 = ....................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

3. metall + hape = ........................................

Al + HCl = .....................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

4. aluseline oksiid + vesi = .................................BaO + H2O = ...........................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

5. metall + hapnik = .......................................Zn + O2 = ......................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

6. happeline oksiid + vesi = hapeSO3 + H2O = ...........................................

................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 7Harjutamine teeb meistriks!

Harjuta reaktsioonivõrrandite kirjutamist. kasutades nimetusi ja vale-meid.

Täida lüngad nii, et saaksid võrrandid.

1. naatriumoksiid + vesi = naatriumhüdroksiid

Na2O + H2O = 2 NaOH

2. kaltsiumhüdroksiid + väävlishape = ............................................................

........................................................= ......................... + H2O

3. .................................................. = magneesiumsulfaat + vesinik

Mg + ..............................= .............................................................

4. ......................................................... = difosforpentaoksiid

.......................................................= .............................................................

5. kaaliumhüdroksiid + .............................. = kaaliumkloriid + ......................

.......................................................= .............................................................

6. ...................................................... = kaltsiumhüdroksiid

............................ + H2O = ............................

7. ......................................................... = süsihape

................................. + H2O = ..................................

8. väävel + hapnik = ........................................

.......................... = SO2

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 8Harjutamine teeb meistriks!

Harjuta reaktsioonivõrrandite kirjutamist kasutades nimetusi ja vale-meid.

1. Täida lüngad nimetustega nii, et tekiksid võrrandid.

1. alumiinium + hapnik = alumiiniumoksiid

2. ........................................................... = raud(III)oksiid

3. kaaliumoksiid + vesi = .............................................

4. naatriumhüdroksiid + fosforhape = ........................................................

5. ..................................................................... = fosforhape

6. Kaltsiumhüdroksiid + lämmastikhape = ......................................................

7. vääveldioksiid + vesi = .......................................................

8. vask(II)hüdroksiid + vesinikbromiidhape = .................................................

9. magneesium + väävelhape = ............................................................

10. ..................................................... = lämmastikoksiid

2. Kirjuta A-osa võrrandid valemitega. Tasakaalusta võrrandid.

1. .........................................................................................................................................................

2. .........................................................................................................................................................

3. .........................................................................................................................................................

4. .........................................................................................................................................................

5. .........................................................................................................................................................

6. .........................................................................................................................................................

7. .........................................................................................................................................................

8. .........................................................................................................................................................

9. .........................................................................................................................................................

10.........................................................................................................................................................

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 9MEISTRIKLASS

Harjuta keemiliste reaktsioonide kirjutamist valemitega.

1. Lõpeta võrrandid. Ära unusta tasakaalustada!

1. Mg(OH)2 + HI = ................................

2. Ca + H3PO4 = ..............................

3. P + O2 = ..............

4. Li2O + H2O = ................

5. CO2 + H2O = ..................

6. Pb(OH)2 + HNO3 = ......................................

7. Na + O2 = ..............

8. Mg + H2SO3 = .............................

2. Leia sobivad lähteained. Ära unusta võrrandit tasakaalustada!

1. .............................. = H2↑ + AlBr3

2. .................................. = KOH

3. ....................................... = BaSO4 ↓ + H2O

4. .................................... = H3PO4

5. ...................................... = H2SO3

6. .............................. = CO2

7. ............................... = ZnO

8. ............................................ = H2O + K3PO4

9. ............................................. = Al2(SO4)3 + H2O

10. ................................... = FeCl2 + H2↑

11. ..................................... = CaS + H2↑

12. ............................. = NO

13. ................................... = ZnSO3↓ + H2O

14. .................................. = Ba(OH)2

15. ................................. = HCl

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 10 MEISTRIKLASS

Harjuta võrrandite kirjutamist ja tasakaalustamist.

Täida lüngad nii, et saaksid korrektsed reaktsioonivõrrandid.

1. .................. + KOH = K2CO3 + ...........................

2. ............ + ................ = Al2O3

3. ............. + .............. = Ca(OH)2

4. H2SiO3 + .............. = ..................... + Na2SiO3

5. ................ + .................... = H2SO4

6. H2S + .................. = Na2S + .........................

7. O2 + .......... = P4O10

8. Zn + ...................... = ........................... + H2

9. Cu(OH)2 = .................... + ....................

10. .................. + .................. = Ca3(PO4)2 + ...................

11. Cr(OH)3 + ................ = Cr2(SO4)3 + .................

12. ............... + ............... = H2CO3

13. ........... + ................ = CH3COOK + H2

14. ............. + ............. = LiOH

15. ................ + ............... = CaO

16. HI + ......... = ............. + H2

17. ............ + H2O = ...................

18. Pb(OH)2 + H2SO4 = ..................... + ...................

19. ....................... + ...................... = ZnSO3 + ................

20. ...................... + ..................... = ZnSO3 + ...............

21. K2O + ............ = ............

22. ................ + ................... = (CH3COO)2Ca + H2O

23. ............. + ............. = H2O

24. ............ + .............. = HCl

KEELEKÜMBLUS


KORDAMINE 11 MEISTRIKLASS

Harjuta teksti muutmist valemitest koosnevaks võrrandiks.

Kirjuta iga teksti alusel reaktsioonivõrrand.

1. Reageerisid alumiinium ja vesinikkloriidhape.

2Al + 6HCl → 2AlCl3 + 3H2↑

2. Kokku valati fosforhappe ja baariumhüdroksiidi lahused.

................................................................................................................................................................

3. Väävelhappelahusesse pandi kaltsiumitükkike.

................................................................................................................................................................

4. Vääveldioksiidi juhiti vette ja saadi happeline lahus.

................................................................................................................................................................

5. Õhu käes seistes kattus naatriumi pind oksiidikihiga.

................................................................................................................................................................

6. Neutralisatsioonireaktsioonis tekkis naatriumkloriid.

................................................................................................................................................................

7. Magneesiumi põlemisel tekkis oksiid.

................................................................................................................................................................

8. Metalli reageerimisel happega tekkis tsinksulfaat.

................................................................................................................................................................

9. Raudnaela roostetamisel kattus selle pind oksiidiga.

................................................................................................................................................................

10. Naatriumoksiidi lahustamisel vees tekkis leelis.

................................................................................................................................................................

11. Väävli süütamisel tekkis oksiid.

................................................................................................................................................................

12. Happe ja aluse vahelises reaktsioonis tekkis vask(II)sulfiid.

................................................................................................................................................................

Documents

OKSÜDATSIOONIASTME ARVUTAMINE III 1. Määra elementide ... · Keemia 51 OKSÜDATSIOONIASTME ARVUTAMINE III Harjutamine teeb meistriks 1. Määra elementide oksüdatsiooniaste neis