Õppeaasta esimesed veeran-did mööduvad tavaliselt ruttu, kuid sel aastal saabus veerandi lõpp eriti kiiresti. Rõõm on aga tõdeda, et möödunud seitsmesse nädalasse on mahtunud palju toredaid tegemisi. Veerandi suur-sündmuseks kujunes kahtlemata 7. september – päev, mil saime taas siseneda oma koolimajja. Õpilaste esimesed emotsioonid olid meeliülendavad: paljudele tundusid heledates toonides kori-dorid varasemaga võrreldes palju avaramad ja valgusküllasemad, vaimustusega vaadati aatriu-mi laimirohelisi nahksohvasid. Rohkesti kõneainet pakkusid klassiruumidesse ja koridorides-segi paigutatud kaamerad – neid on üle viiekümne - ning põhjust uudistamiseks andsid seintel asuvad raadioaparaadid.

Teklid uutele gümnasis-tidele

Esimene veerand on ikka olnud tähtis 10.klassi õpilastele

– tõelisteks gümnasistideks ha-katakse neid pidama alles pärast nö „rebaseks löömist”. Mõned nädalad oma kaunis koolimajas olnud, tõdesime, et tavapärane mäkerdamine-plökerdamine lihtsalt ei sobi meie uue imid-žiga – kaunis majas peavad olema ka kaunid kombed! Nii saigi alguse uus traditsioon - 14. oktoobril pani direktor igale 10. klassi õpilasele pähe hõbedase logoga tumesinise tekli. Ala-tes sellest sügisest tähistame oktoobrikuus uue gümnasisti päeva.

Põhjuseta puudumiste osas 0- tolerants

Eelmisel õppeaastal tege-lesime intensiivselt põhjuseta puudumisega – kui õpilased koolis ei käi, ei ole võimalik saada nö head haridust, mida loomulikult ju kõik õpilased ja ka vanemad koolilt oota-vad, ega ka kõrgeid tulemusi riigieksamitel. Erandiks on

meie reaalklasside õpilaste riigieksamite tulemused, mis on kõrgemad vabariigi kesk-misest, aga nemad ei puudu ka põhjuseta. Puudujat lihtsalt pole võimalik õpetada ning ta ei jää ilma mitte ainult heast haridu-sest, omandamata jäävad kõige elementaarsemadki teadmised. Seepärast seadsimegi eesmär-giks puudumiste vähendamise 5% võrra. Veerandite lõpul tehtud analüüse tutvustasime ka õpilastele ning analüüse aluseks võttes kavandasime järgmised tegevused. Kevadel vestlesid direktor ja õppealajuhatajaga 25 gümnasisti ja nende vane-maga - viis õpilast ei õpi enam meie koolis. Kuigi põhjuseta puudumiste arv vähenes 18%, ei jäänud me selle tulemusega rahule ning kavandasime järg-nevad tegevused.

Kooliaasta avaaktusel tegigi direktor õpilastele teatavaks pedagoogilise kollektiivi otsuse o-tolerantsi rakendamise kohta

õpilaste põhjuseta puudumiste suhtes. Sel aastal rakenda-me iga üksiku juhtumi korral konkreetset meedet: esimesele puudumisele järgneb klassiju-hataja vestlus õpilasega ning vanema teavitamine, järgmina suunab klassijuhataja õpilase õppealajuhataja juurde vestluse-le ning sellega kaasneb direktori käskkirjaline noomituse, millest klassijuhataja informeerib ka vanemaid. Järgmine meetmena kutsutakse õpilane koos vane-maga direktori juurde vestluse-le. Kui rakendatavad abinõud ei toimi, suuname õpilase laste hoolekande komisjoni või maa-konna alaealiste komisjoni. Pea-me oluliseks kohest reageerimist ning kindlasti vanemate kaasa-mist. Et teaksime, kas vanem on lapse koolitegemistega kursis, palume vanematel, kelle lapsed koolist põhjuseta puuduvad ja/või omavad mitterahuldavaid veerandihindeid, teha endale isiklik e-kooli parool.

Puudumiseks on vaja luba

Kuna määruse kohaselt on lapsel 17 aastaseks saamiseni kohustus koolis käia ja viimastel aastatel on märgatavalt suurene-nud nö kodustel põhjustel puu-dumine, muutsime selleski osas nõudmised konkreetsemaks.

Kui õpilane soovib puududa nn kodusel põhjusel peab vanem eelnevalt klassijuhatajalt loa saama. Kui õpilasel on erandju-huna vaja puududa 1-2 tunnist, esitab ta aineõpetajale vanema telefoninumbriga varustatud kirjaliku tõendi. Puudumiseks

Pähe pandud tekkel lisas noormeestele väärikust.

Õpetaja on üks neist, kes kuulub meile eluks ajaks meelde jäävate inimeste hulka. Nii me tähistamegi igal aastal lisaks emade- ja isadepäevale ka õpe-tajate päeva.

Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba 1960. aas-tatel. UNESCO lõi tähtpäeva 1994. aastal selleks, et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpe-tajate töö ja saavutused ning samuti nende prioriteedid ja probleemid. Õpetajate päeva tavad pole aastate jooksul kui-givõrd muutunud. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda, kas tõsiselt või naljatavas toonis, see sõltub juba koolist.

Meiegi andsime oma koolis õpetajatele ühe päeva puhkust. Õpetajate päev toimus üsna traditsiooniliselt – tunde andsid abituriendid ja 11. klassi õpi-lased, kes olid seda juba väga kaua oodanud. Ülemaailmsel õpetajate päeval saime näidata, mida oleme õppinud ja ka õppi-mata jätnud. Omavahel jagasime eelnevalt ära kõik ülesanded, ainetunnid ning valisime ka kooli juhtkonna. Direktoriks sai abituuriumi ühise otsusega Mikk Männiksaar, kes suhtus talle määratud ametisse täie tõsidusega. Õpetajate päeval toimus kuus tundi, mis möödu-sid väga lennukalt ning õppetöö käis samas rütmis nagu tavalistel koolipäevadel.

Noortele algajatele õpetaja-tele oli see päev suur katsumus. Asendusõpetajatena võtsime kõik oma tööd väga tõsiselt. Nii mõnedki meist said aimu, mis

tunne on seista hüperaktiivsete mürsikute ees ja nende tähelepa-nu köita ning kuidas teha karmi häält ja panna ka kõige ulaka-mad poisid ennast kuulama.

Päeva jooksul käis õpetajate toas aktiivne muljete vahetami-ne – kes, kuidas hakkama said; kes olid tunnis väga tublid, kes laisad õpilased; milline mulje jäi õpetajatööst. Kokkuvõtteks arvasid kõik asendusõpetajad, et lapsed olid väga toredad, eriti aga algklasside omad. Väikese koolimaja asendusõpetajatelt oli rõõm kuulda, et pole kadu-nud traditsioon küsida noortelt õpetajatelt autogramme. Oli õpilasi, kes oma noorte juhtide üle nii suurt rõõmu tundsid, et soovisid, et iga nädal oleks vä-hemalt üks kord õpetajate päev. Päeva jooksul vajasid kahjuks ka veidi negatiivsemat tähelepanu mõned põhikooliastme poisid, kes otsejoones direktori jutule toimetati. Loodame, et poisid, kes suitsetamisega vahele jäid ja politseisse pöörduma pidid, said korraliku õppetunni ning ürita-

vad oma käitumist parandada. Kuigi õpetajate päeval räägi-

takse rohkem praegu töötavatest õpetajatest, mõtlesime tänutun-dega ka kooli endiste õpetajate peale, kes olid kutsutud aktusele ning uue koolimajaga tutvuma. Üheteistkümnendate klasside õpilased valmistasid neile ja ka kõikidele praegustele õpetajatele ette kontserdi ja pidulaua. Õpe-tajad said mälestuseks endise Jõgeva maavanema Aivar Koka algatusel koostatud raamatu „Haridustöötajad Kalevipoja tegude maalt“. Pärast aktust süü-tasid nad ühiselt küünlad endiste kolleegide kalmudel.

Kui klassijuhatajad järgmi-sel päeval küsisid, paljud meist õpetajaameti peale mõtlevad, siis ei öelnud keegi kindlalt, et tahaks õpetajaks saada. Arvati, et õpetajaamet pole mitte üld-segi nii kerge töö ning nõuab suurt vastutust, kohusetunnet ja kannatust. Arvati ühiselt, et pedagoogiamet nõuab rohkem enesekindlust ning oskust ennast kehtestada. Siiski, õpetajaameti

juures leidsime ka palju posi-tiivset: kas või rõõm, kui klassis tehakse mõni hea nali, mis ka õpetajale muige suule toob.

Meie jaoks on õpetajaamet au sees ja vahel võiks meelde tuletada tõsiasja, et ka õpetaja on inimene. Me kõik peaksime mõistma, et õpetaja on sama-väärne nagu perekonnaliige, nagu isa ja ema. Õpetajad on meie suhtes üldiselt mõistvad ja vastutulelikud, oleme siis ka meie. Siis on lootust, et õpe-tajalgi silm särab ja kooliukse taga on õpetajaks saada tahtjate pikk rivi.

Suured tänud kõikidele õpi-lastele ja õpetajatele, kes aitasid kaasa õpetajate päeva täielikule õnnestumisele.

Hea õpetaja, tea, meil on hea meel, et Sa olemas oled! Jaksu ja meeldiva koostöö jätku soovides!

Kersti Pedanik ja Lea Maisväli,

õppealajuhatajad õpetajate päeval

Õpetajate päev – 5. oktoober

23. oktoober 2009NR. 30

TÄNA LEHES:• Õnnitlused• Uued õpetajad• Hea õpetaja kuu• Mida I veerandil tegime ja kus käisime?• 2009/2010 õppeaasta huviringid• Õpetajate konsultatsioonide ajad 2009/2010• Kasulikke linke

Tervitus toimetajaltSuvi on läbi ning kätte on jõudnud sügis – aeg, mis muudab

oma värviliste lehtedega looduse tundmatuseni. Käes on ka õppeaasta 2009/2010, mille algus on õpetajatele ja õpilastele kaasa toonud suuri muudatusi. Uus koolimaja, uus mööbel, uus kord, uued õpetajad, uued gümnasistid ning uued traditsioonid. Kooli infoleht on samuti läbi teinud uuenduskuuri. Kuna meie koolis on mitmeid töörühmi, siis alates sellest lehest kajastame nende tegemisi- sõna saavad tervisenõukogu, õuehoiukogu, õppenõustamisnõukogu ja karjääri- ja kutsenõukogu. Töö-rühmade tutvustamise mõte tuli Tiia Miksonilt, kes pakkus välja, et igal töörühmal võiks infolehes olla oma veerg, kus end nähtavaks ja kuuldavaks teha. Tiia, suur tänu hea ja inno-vaatilise idee eest. Suur tänu ka kõikidele töörühmadele, kes ei pidanud paljuks natuke lisatööd teha ja mõttest kahe käega kinni võtsid. Sellel korral annab tervisenõukogu ülevaate nõu-kogu tegemistest ning õpilaste arvamustest koolitoidu kohta. Karjääri- ja kutsenõukogu õpetab, kuidas oma aega juhtida ning tutvustab kahte vilistlast. Õuehoiukogu räägib oma toimetustest ning toob teieni pereviktoriini, mille avalöök on geograafia valdkonnast. Õppenõustamiskogu kirjutab sellest, miks ja kellele on nõustamist vaja ning mida peab silmas pi-dama, et säiliks rõõm koolis. Veel saame teada, mida esimesel veerandi huvitavat tehti, kuidas kümnendikest gümnasistid said, mida õpilased oma õpetajatest arvavad ning tutvume kahe uue õpetajaga. Lastevanemate kooli teemadeks on sellel korral vanema töökaotuse mõju lapsele ning psühholoogiline abi internetist. Internetis on palju kauslikku informatsiooni, aga ka võimalusi oma muredele lahendus leida. Et mure ei jääks lahendamata, siis toome teieni mõned kasulikud lingid internetist. Kasulikke linke leiab ka koolitustest, haridusest, edasiõppimisvõimalustest ja tuleviku planeerimisest.

Õppeaasta algus on õige aeg ka hobide valikuks. Selleks, et oleks kergem otsustada, toome teieni õppeaasta 2009/2010 huviringid ning õpetajate konsultatsioonide ajad. Kindlasti leiab igaüks enda jaoks midagi. Midagi, mis elu sama värvi-liseks ja rõõmsaks teeb nagu sügis puulehed. Mis muud, kui jõudu tööle.

Suur, suur tänu kõigile, kes õppeaasta esimese lehe il-mumisele kaasa aitasid. Värvilist, muretut ja teguderohket 2009/2010 õppeaastat kõigile!

Kertu Liebert, projektijuht

Õpetajate päeval oli igas klassis kaks õpetajat.

Uuendused renoveeritud koolimajas

Järgneb lk 11

KOOL JA KODU2

Kus olete õppinud?Minu sünnikodu on Puhjas

ja põhikooli lõpuni õppisin Puhja Gümnaasiumis. Sealt edasi viis koolitee mind Tar-tusse Miina Härma nimelisesse gümnaasiumi, mille lõpetasin 2005. aastal. Selge siht silme ees ja mitte ühtegi varuva-rianti tagataskus, suundusin tollasesse Viljandi Kultuuri-akadeemiasse, mis praeguseks on liitunud Tartu Ülikooliga. Viljandis tudeerisin kaks aastat jazzlaulu erialal ning nüüd õpin viimasel kursusel koolimuusi-kat. Õpin-töötan ja töötan-õpin stiil sobib mulle suurepäraselt ja hoiab kogu aeg värskena, seepärast on mul isegi kahju, et hakkan kultuuriakadeemias otsi kokku tõmbama. Samas, erialasid seal ju veel jagub...

Milline õpilane olite ise?Eeskujulik, päris kindlasti.

Ma oskasin õppida ja käituda ja hoolas olla. Põhikooli lõpuni olin eeskujulik, gümnaasiumis muutusin heaks. Linnakool, linnaelu ja linnamelu. Mängi-sin Miina Härma koolis tõesti mõnikord mõne ebahuvita-va tunni ajal lihtsalt sööklas suupilli. Huvi muusika vastu ikka süvenes. Pealegi sain ma juba väiksena “vanaks” ja eneseteadlikuks, ma võisin en-dale seega juba gümnaasiumis omavolilist spetsialiseerumist

muusikale lubada. Oluliseks said teadmised ja huvi nende vastu, mitte hinded. Ma arvan, et ma olin õpetajate jaoks hästi talutav õpilane ja see, et mul oli keemia, füüsika või mate-maatika kontrolltööde puhul stabiilselt naabrile sosistami-seks ja õpetajale mitte vahele jäämiseks liiga vali hääl, ei olnud ju minu süü!

Ülikoolis olen jõudnud tagasi põhikooli-aegsesse mee-lestatusesse: ma õpin korra-likult! Seda siis, kui ma olen otsustanud midagi õppida! Ja kui ei, siis üldse mitte. Kõik või mitte midagi! Kohe või ei iial! Õnneks on vähemalt musta ja valge kõrvale hakanud teisi värve irduma...

Meenutage mõnda ereda-mat seika koolielust.

Näiteks algklassides käies, kui ma veel vaikne kohuse-täitja olin, juhtus mul ükskord kunstitunnis piinlik õnnetus. Siis olid veel vististi ainult pva-liimid kasutusel ja neil kippus selline kummine kork peale kuivama ja selle pidi kas nõelaga läbi suruma või siis pealt ära kraapima, et liimi kätte saada. Mul oli asjale siiski veel üks lahendus: mis oleks, kui lihtsalt pigistaks pudelit ja kork lendaks pealt ära? Ja see toimis!!! Klassi lage kaunistas veel aastaid liimiplekk...

Kuidas sattusite õpeta-jaks just Põltsamaa Ühis-gümnaasiumisse?

Tulin siia esimest korda kolm aastat tagasi. Siis paluti siia esiti minu erialaõpetajat Sirje Medelli, kes aga suure koormuse tõttu ei saanud ise seda pakkumist vastu võtta, aga ütles, et tal on toredaid õpilasi, kes peaksid praktikat saama. Maris, kes tookord lapsepuhkusel olnud Sinnet asendas, muudkui helistas ja sõnumineeris ja jälle helistas, et neil on mind ikka väga vaja ja väga vaja. Kõik oli juba otsustatud vist. Tulin siis ühel septembrikuu neljapäeval elus esmakordselt teadlikult Põltsamaale ja sain õpilastega kooli raamatukogus kokku ja reedel hakkasin tunde tegema. Ma polnud iial kellegagi tunde andnud! Ja seda enam ei kao mul ilmselt kunagi silme eest pilt, kuidas tol reedesel päeval, minu elu kõige esimesel töö-päeval, astus klassiuksest sisse väga pikka kasvu hr Velström nahkriideis ja tanksaabastes. Tuli teatama, et tahab laulda. See ühtaegu hirmutav ja vai-kust täis ning samas eneseusku söövitav hetk ei hääbu, see jääb!

Millega tegelete vabal ajal?

Sel ajal ma teen kõige suu-

Maire Keis töötab Põlt-samaa Ühisgümnaasiumi klassiõpetajana alates 1995. aastast.

Põltsamaa Ühisgümnaa-siumi 6.b klassi õpilaste va-nemate arvamuse kohaselt on Maire Keis Tõeline Õpetaja, kes on tugev nii aineõpeta-jana tunnis kui ka klassiju-hatajana laste kujundamisel aktiivseteks ja väärikateks kodanikeks. Kooli direktsioon jagab lastevanemate arvamust ja hindab Maire Keisi kui oma tööle pühendunud, väga heade töötulemustega, kõrgete eetiliste hoiakutega ja kindla arvamusega kolleegi.

Õpetaja Maire Keisi tööd iseloomustavad märksõnad: eeskuju, kokkulepetest ja reeglitest kinnipidamine, õpi-lastele selgete nõuete esitami-ne ning nende põhjendamine, töö planeerimise oskus, po-sitiivsed ootused õpilastele, õpilaste eneseanalüüsi oskuse arendamine, vastutustunne. Tegevuste eesmärgistatus ja põhjalikkus. Maire Keis lähtub oma töös õpetaja kui kasvataja rollist. Kesksel ko-

hal on õpilaste kasvatamine, nendes heade käitumistavade kujundamine. Õpetaja Maire lapsed käituvad kenasti ka siis, kui õpetajat valvamas pole.

Oma juhtimisstiililt on õpetaja demokraatlik: õpilas-tel on antud õigus otsustada oma tegevuste üle, kuid nad teavad, et sellega kaasneb ka vastutus oma otsuste eest. Maire eestvedamisel on loo-dud tugev klassiaktiiv. Klassil on oma president ja valitsus, oma hümn, vapp ja lipp. Klass toimib kui riigi väike mudel!

Õpilased arvavad õpetaja Mairest järgmiselt: Tema on üks nendest õpetajatest, kes teeb aine õpilasele selgeks. Eriti selgeks teeb ta ajaloo. Ta on lahke ja tore. Ta on hea õpetaja. Ta on nii palju vaeva näinud meiega. Ta teeb tunnis nii lahedaid asju. Mulle meel-dib see, et ta on alati abivalmis ja lahke, aitab siis, kui ei oska, ja saab aru, kui midagi on halvasti. Minu arvates ta on kõige parem klassijuhataja maailmas. Ta õpetab meid hästi ja ta leiab meile alati

aega, et hindeid parandada. Õpetaja Maire oskab olla ühes tunnis mitu isikut, on lahke, kuid mõndade vastu karm. Ta on väga ettevõtlik. Kiidab igal võimalusel.

Ta on väga rõõmsameelne õpetaja.

Palju õnne!

Riina Valdmets, õppealajuhataja

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Aasta Õpetaja 2009 on Maire Keis

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Aasta Õpetaja 2009 Maire Keis.

Kus olete õppinud?Olen õppinud Tallinna Muu-

sikakeskkoolis, Tallinna Kon-servatooriumis, Stockholmi Kuninglikus Muusikakolled-žis (Högre Musikutbildning i Stockholm) ning Helsingi Sibelius-Akadeemias. Muuseas olen õppinud pikalt ja paralleel-selt ka „Kalevi“ Spordikoolis. Lauatennist nimelt!

Milline õpilane olite ise?Õpilasena olin kehv, kuigi

muusikaained olid viied. Üld-ained kahjuks ei huvitanud tol ajal, kuna nii õppeprogramm, kui ka tollane õppemeetod olid kriminaalselt igavad. Õppi-mishuvid on tekkinud hiljem, iseenda initsiatiivil.

Millega tegelete vabal ajal?

Eelkõige huvitab ajalugu (eriti 2. Maailmasõjaga seon-duv, mille kohta oman terve toatäie kirjandust), keeled (eriti

prantsuse keel, mida kahjuks räägin veel nigelalt, aga ma tean, et ühel päeval räägin pa-remini, kui Lauri Leesi.) Eriline kirg on kirjanduse vastu. Fännan väga kõiksuguseid soome keel-de tõlgitud raamatuid. Eriti Stephen Kingi loomingut, mida eesti keeles on ülinapilt. Samuti tegelen vabal ajal raskejõustiku-ga. Täpsemalt jõutõstmisega.

Kuidas sattusite õpetajaks just Põltsamaa Ühisgümnaa-siumisse?

Põltsamaa Ühisgümnaasiu-mi sattusin ma seoses Põltsamaa Muusikakooliga. Põhikoormu-sega olen tööl seal ja kuna ma annan niivõrd lahedat ainet, siis pole ime, et kuuldused levisid kulutulena mujalegi. Igal juhul olen lühikese ajaga saanud täie-likuks Põltsamaa fänniks ja ei suuda endale iialgi andestada, et ma selle armsa linna alles nüüd, vana ja väetina, avastasin.

Õpetaja Triin Norman laulmas.

Uued õpetajad

Triin Norman

Risto Laur

Jõgevamaa aasta haridusjuhiks sai Aimar Arula

Aimar Arula töötab Põlt-samaa Ühisgümnaasiumi di-rektorina alates 1999. aastast. Direktorina töötatud 10. aasta jooksul on Aimar tähtsaks pi-danud, et PÜG oleks õpilastele heade eelduste looja. Aimar tähtsustab turvalist ja esteetilist õpikeskkonda, mitmekesiste võimaluste loomist õpilaste ja õpetajate arenguks, innovaatili-sust ning meeskonnatööd.

Aimari tugeval toel on vilja kandnud pilootprojektist alguse saanud Eestis ainulaadne ha-ridusuuendus - põhihariduseta noorte õpetamine ja ellu astumi-se ettevalmistamine. Aimar on olnud ka võtmeisik Põltsamaa sõpruslinna Kokemäega suhete hoidmisel ja arendamisel.

Aimar koolijuhina soodus-tab õpilaste igakülgset arengut ning leiab võimalusi huviringide tööks, et võimalikult paljud õpilased saaksid osaleda hu-vitegevuses. PÜG-s töötab üle 30 huviringi. Aimari toetusel ja osalusel on PÜG õpilased osa-lenud ka mitmetes Comeniuse õpilasvahetuse projektides aas-tatel 2006-2008. Innovaatilise arengu teel annavad tunnistust koolis rakendatud kiipkaar-

disüsteem ja turvakaamerate kasutamine.

Aimar väärtustab oma koo-li tunnet, nii näiteks on tema toetusel välja töötatud kooli sümboolika: oma kooli päevik, kooli vimpel ja maskott, õpilaste tunnustamiseks kooli sümbooli-kaga meened.

Aimar on lugupeetud kooli-juht nii kolleegide, õpilaste kui lapsevanemate seas. Kõrgelt hinnatakse Aimari koostöö- ja läbirääkimisoskust, mille ilme-kaks näiteks on olnud käesoleval õppeaastal kooli remondi tõttu koolielu sujuv ümberkorralda-mine. Muutuste juhtimisega on Aimar Arula suurepäraselt hak-kama saanud. On suisa üllatav, et niivõrd suurte muutustega seoses ei ole olnud kuulda ei õpilaste, õpetajate ega lapsevanemate poolt ühtki pretensiooni ega ette-heidet kooli õppetöö ja logistika ümberkorraldamise kohta. Tänu Aimari „unistustele“ on PÜG ja Põltsamaa linn Felixhalli ja renoveeritud Veski koolimaja võrra rikkamad.

PÜG arvates on Aimar Arula innovatiivne, tolerantne, tasa-kaalukas, järjepidev, toetav, koostöövalmis, avatud suhtle-

misviisiga ja huumorimeelega juht, kes on töötanud sihipäraselt kooli töötajate ja õpilaste tule-muslikkuse ning kooli maine tõstmise nimel, on loonud koolis töösoodsa positiivse õhkkonna ning on valmis kaasa lööma kõi-kidel õpilasüritustel ja õpetajate ettevõtmistes. Ta on juht, kes väärtustab kollektiivis meeskon-natööd ning on seetõttu ka kol-leegide, laste ja lastevanemate poolt hinnatud direktor.

PÜG õpetajate iseloomustus-te põhjal koostas

Kertu Liebert, projektijuht

rema hea meelega süüa, seejä-rel söön ja samal ajal mõtlen, milline on ükskord see pesa-koht Rõngu lähedal Koruste külas Mäeotsa talus, kus me umbes-täpselt aasta tagasi oma printsiga (pigem hallil fordil, kui valgel hobusel, sest ta on päälinna lähedalt pärit!) end sisse seadsime. See on armas talukoht, mis kleepis end kii-resti ja kõvasti meie mõlema südametesse! Nüüd siis jõudu-mööda kogume raha ja siis jälle vahetame mõned väga väsinud asjad välja. Praegu käib köö-giremont ja vannitoa ehitus. Näiteks mul on juba kolm kuud elutoas kile sees Electroluxi pliit praeahjuga! Ahi, nagu ka perenaine, ootab köögi valmis-saamist, ainult et esimene on märksa kannatlikum!

Õpetaja Risto Laur 2009. aasta suvel Hiinas.

Värske haridusjuht 2009.

Palju õnne!

KOOL JA KODU 3

• ei kära;• paneb viisi;• ei tohi olla kärsitu;• ei jäta palju õppida;• õpetab selgelt ja ilusasti;• on tore, lahke, abivalmis; • muretseb õpilaste pärast; • oskab hästi kodust tööd lahti

seletada;

Avaldame 5.b klassi õpilaste uurimustöö tulemused hea õpetaja tunnuste kohta. Loe ja arutle, kas sinul on olnud häid õpetajaid!

Hea õpetaja: 1) valdab hästi oma ainet ning oskab õppematerjali lastele

arusaadavalt edasi anda2) muudab õppematerjali omandamise huvitavaks ja meeldi-

vaks tegevuseks, kasutades erinevaid töövõtteid ja meeto-deid

3) on usaldusväärne, hea kuulaja ja hea suhtlemisoskusega4) rahulik, oskab asju arutada ja läbi rääkida5) heatahtlik ning õiglane6) sõbralik, oma klassi suhtes toetav ja kaitsev7) hea keeleoskusega, kasutab tunnis või tundide ettevalmis-

tamiseks arvutit8) täpne9) viisakas ja õpilastele eeskujuks10) huumorimeelega11) empaatiavõimeline 12) aktiivne

Kas tekkis äratundmisrõõm??? Palju polegi ju vaja…Põltsamaa Ühisgümnaasiumis vastavad nendele vähestele

loetletud tingimustele igatahes suurem osa õpetajatest!

5.a klassi ühistöö

Mis iseloomustab head õpetajat?

Ta on lõbus ja tore, tal on kogu aeg naeratus näol. Talle meeldib meie kontrolltöid ja tunnikontrolle parandada. Siim Miljand

Ta oskab väga hästi õpetada. Kui millestki hästi aru ei saa, siis ta seletab kõik lahti. Minu jaoks kõige raskemas õppeaines on ta minu arust väga hea ja ma hakkasin isegi paremini aru saama sellest. Temaga on väga lõbus olla. Mai-Liis Kelder

Mulle meeldib, et just tema on meie õpetaja. Tänu õpetajale olen saanud väga targaks. Meil on koos õpetajaga tore ja meil saab palju nalja. Meie õpetaja on hästi heasüdamlik. Ta hoolib meist väga ja minu meelsest on tal väga kahju meile halbu hindeid panna. Ta on ikka väga hea õpetaja. Triinu Tatar

Oleme temaga koos üle Eesti paljudel ekskursioonidel käinud. Ta õpetab väga arusaadavalt. Koos on meil alati tundides nalja saanud. Temaga juba igav ei hakka. Silja Simon

Minu õpetaja on tark, rõõmsameelne ja abivalmis. Ma arvan, et meil on terve kooli parim õpetaja. Meie õpetaja aitab neid, kes on hädas. Kui on tüli, siis tema teab, kuidas sealt välja tulla. Mario Sild

4. a klassi lapsed arvavad oma klassijuhatajast Katrin Rohtmetsast:

Minu õpetaja hell ja hea,kõiki tarkusi ta teab.Mind ta õpetab ja aitab,olen tubli, siis ka paitab.

Vahel käitun nagu Muri,siis on õpetaja kuri.Mulle see ei mahu pähe,miks tal koerustükk ei lähe? Kauri Peets

Ta on alati lahke, sõbralik, aus ja õiglane. Ta selgitab ja õpetab väga hästi. Taavi Kukk

3. b klassi lapsed arvavad oma klassijuhatajast Pille Martsikust:

Tal on heledad silmad ja juuksed, ta ei ole väga pikk. Ta on tore õpetaja, sest ta on väga rahulik ja heasüdamlik. Ma arvan, et õpetaja soovib, et me oleksime tublid ja õpiksime hästi. Dianna Ojala

Minu lemmikõpetaja Pillesai mult täna kingiks lille.Tarkust ajab meile pähe,kuri on ta päris vähe.Nalja viskab vahel ka.Igav ei hakka temaga.Aleks Timm

Ta on rõõmsameelne, ilus ja alati heas tujus. Minu õpetaja käib alati ilusasti riides. Ta räägib meile oma lapsepõlvest. Need jutud on alati väga põ-nevad ja õpetlikud. Aga minu õpetaja oskab ka kurja häält teha. Eva Lotta Ciemgalis

Ta on küll range, aga ka lahke ja sõbralik. Minu õpe-tajale meeldib, kui me tunnis hoolega kuulame ja oleme tublid õpilased. Ma arvan, et ta on kõige parem õpetaja. Marcus Lumi

Ta teeb põnevaid üritusi. Kasutab prožektorit ja näitab ägedaid filme. Õpetaja teeb meie tunnid põnevaks. Marek Jürgenson

Kui on mingi probleem, siis tema võtab asja alati ra-hulikult. Tahvli ees on ta lahe ja alati on seljas ilus kostüüm. Viskab tihti nalja. Kahju, et ta kooli lõpuni minu klassi-juhatajaks ei jää, sest need kaks aastat temaga on olnud super-toredad. Armastan oma õpetajat väga. Kristin Prits

Ta on maailma parim õpe-taja. Temaga saan kõik luule-tused kähku pähe ja lugemise, arvutamise ja kirjutamise käh-ku selgeks. Kaidi Liiders

Hea õpetaja on selline, kes laseb palju lugeda, kirjutada ja arvutada ja paljusid teisi töid teha. Minu õpetaja on väga hea, sest ta laseb neid asju

väga palju teha. Ta on veel sellepärast väga hea õpetaja, et ta annab palju nuputamist. Jan Erik Tõnson

Ta tegeleb meiega hästi palju ja teeb meiega hästi palju huvitavaid tegemisi. Muidugi me aitame sellele ka ise kaasa. Ma arvan, et talle on vaja hea õpetaja tiitlit. Marten Kalder

Õpetaja on mitte liiga karm ja mitte liiga hea. Ta annab meile parasjagu õppimist. Kuulab muresid ja lohutab. Õpetab nii, et kõik aru saaksid. Arvestab teistega. Teeb lahe-daid asju ja hoolib meist. Viib meid lahedatesse kohtadesse. Aitab meid, kui vaja. Muretseb meie pärast, kuid mitte palju,

parasjagu. Mõistab meid ja saab aru. Anete Miller

Minule meeldib õpetaja Sirje sellepärast, et ta õpetab nii hästi. Anette Leppik

Sellepärast on õpetaja hea, et me saame temalt hindeid ja kiitusi. Sander Rudisaar

3. c klassi lapsed arvavad oma klassijuhatajast Anne Paršinist:

Meil on hea õpetaja. Ta ei pahanda, ei karju ja on sõbralik. Kui keegi kardab, siis õpetaja julgustab. Ja igas tunnis saab nalja. Iti Maris Taks

Ta on hea ja kena. Ta aitab õppida. Joseph Palgi

Ta on väga lõbus. Minu meelest on ta parim õpetaja. Ta on väga lahke ja abivalmis. Dan Müür

Siis, kui ma mõne ülesandega hätta jään, tuleb tema ja aitab aru saada. Rauno Tiitus

Ta on lahke ja viisakas. Ta ei anna meile palju õppida. Me käime temaga matkamas ja see on lahe. Annemari Koller

2. b klassi lapsed arvavad oma klassijuhatajast Sirje Suvist:

Laste arvamusi õpetajast:

Hea õpetaja • annab vahel lisatööd, see

meeldib eriti;• sunnib igale poole minema; • laseb vabalt arvutis olla;• pahandab vahel, sest muidu

teeksid kõik pahandusi;• on naljakas, teeb tunnis nalja,

ja lubab tunnis nalja teha;• ei pruugi olla energiline, ma-

heda häälega, mängutujuline ja lõbus, sest sellisest õpetajast ei oleks õpilastele mingit kasu, siis ei oleks mõtetki kooli tul-la, kui tead, et päev ei ole täis õppimist, vaid mängu;

• arvestab pärast vaheaega sellega, et lapsed on terve vaheaja lõbutsenud ja ei nõua kohe kodutööde tegemist;

• lubab mängida jalkat;• on mall tüüp, kelle tunnis saab

vabalt võtta ja ei pea eriti pin-gutama;

• ei tohiks kogu aeg rõõmus ka

olla, sest siis ei õpiks õpilased midagi;

• lahendab rahulikult tüli, kui keegi on kaklema läinud või kedagi narrinud;

• on tulekahju korral rahulik ja läheb terve klassiga rahulikult ja korralikult välja;

• laseb lapsed vara koolist välja või jätab mõnikord tunnid hoopis ära.

Üldiselt on meie klassi õpila-si alati õpetanud head õpetajad ja halbu õpetajaid polegi kohanud. Aitäh teile, õpetajad!

Lilio VõsuTa on lahke ja ta ei ole kuri. Ta on ilus, hea, tark, sõbralik ja väga tore. Aitab alati oma lapsi. Teeb nalja meile vahel. Ta oskab hästi õpetada. Annab normaalselt õppida.

Tiia Jürisoo Ta on hea õpetaja, sest ta mõt-leb mänge ja ei riidle ning on sõbralik. Ta saab väga hästi mu muredest aru. Ma saan temalt häid hindeid.

Meeli NõmmeLahe, ilus, pahandab, kui vaja, oskab väga hästi laulda. Leebe, sõbralik ja mõnus õps. Ta õpetab hästi laulma ja noote tundma.

Maikel MiksonMulle meeldib see, kuidas ta meid õpetab: „Koos! Koos! Koos! Taktika ja kätekõver-dused!“. Temaga saab ennast korralikult treenida ja tunnis on lõbus. Mulle meeldib, et ta laseb tunnisegajatel kätekõver-dusi teha.

Eve OroTa on hea õpetaja, sest ta oskab asju seletada ja sa võid tunnis

rääkida. Ta ei ole kärsitu, aga ka mitte liiga leebe, sest piirid peavad olema paigas. Õpetaja, kellel on alati rõõmus meel ja hea tuju.

Hille MartinÕpetab meile palju laule ja rüt-me. Me kuulame head muusikat tema tunnis.

Urmas KuusikTa on tore ja oskab tööõpetust. Vaikne, rahulik, oskab hästi seletada, abistab kui vaja, ei ole range.

Antonina MuhhinaTeisi õpetajaid ma ei viitsi kuu-lata, aga teda viitsin. Ta on väga hea vene keele õpetaja.

Liivi RehemaTore, abivalmis, sõbralik, lahke, hea, nõudlik, huumorisoonega, rõõmsameelne, mõistev, tark, seletab hästi.

Kaja Raimets Ta on lihtne ja südamlik nagu oma ema. Tema antavad tunnid on huvitavad. Temaga õppides ei tunne ärevust ja hirmu. Õpetab hästi, on õiglane, sportlik, hoo-litsetud, teeb klassile toredaid

üritusi. Ta naeratab palju. Tark, abivalmis, õiglane, rõõmsa-meelne.

Külli KalvistLahke, sõbralik, abivalmis, kor-ralik, tark, lõbus, tore. Õpetab hästi, piisavalt range, pakub alati huvitavaid asju välja. Ta on õiglane. Räägib huvitavaid asju, usaldusväärne, jutustab oma muljeid reisidest ja muudest kohtadest, huumorimeelega hea õpetaja.

Heli Lehiste Õpetab hästi ja teeb kõvasti tööd. Vihastab õige asja pärast. On alati valmis sind aitama. Õpetaja Heli organiseerib tore-daid reise, klassiõhtuid ja palju muud. Ta on parajalt range. Ta teeb meile alati huvitavaid töid.

Eva-Brit Bergmann Ta on sõbralik, mõistev, õiglane, hea huumorimeelega, abivalmis, tore, lõbus ja oskab hästi ja ilme-kalt õpetada. Oskab korra majja lüüa. Teeb palju üritusi. Ta oskab lollitajad paika panna ja õpetab asjad korralikult selgeks. Ta on leebe. Tal on ilus välimus.

Laivi BergmannOskab hästi õpetada. Tark ja tore. Oskab hästi matemaatikat, eesti keelt ja teisigi aineid. Os-kab hästi igat tundi teha. Ta on lahke, heatahtlik ja laste vastu sõbralik. Kiidab lapsi, kui tund läbi saab.

Rainer TõnnisTa on heatujuline, vaimukas, teeb alatasa nalja ning teeb õppimise lõbusaks. Ta on äge õpetaja. Oskab korralikult õpe-tada. Ta segab õppimise naljaga kokku. Ta ei kasuta kõva häält. Ta on lahke. Kui kodune töö on tegemata, siis ta annab andeks.

Malle MillerTa oskab hästi õpetada ja vis-kab vahel nalja. Ta on kõige parem õpetaja. Ta võtab kõike rahulikult. Ta on nii musikaalne ja lahke.

Marju Männiksaar Tal on nii head mõtted ja ta aitab ka. Tal on ilusad juuksed. Ta on ilus, noor ja valmis kuulama, kui on mure. Ta oskab kõiki muresid lahendada. Ta on väga abivalmis ja tore. Ta küsib alati meilt, mis meile meeldib. Ta on hea, armas ja südamlik. Hea õpetaja!

6.a klassi õpilase Tuuli Omleri poolt joonistatud pilt lemmikõpetajast Eva-Britist.

Hea õpetaja kuu

KOOL JA KODU4

Tahan teha seda, mis mulle meeldib. Meeldib see, mida ma oskan, millest saan aru ning milles saavutan edu ja tunnus-tust. Nii olen valmis uut juurde õppima, säilib usk endasse ja lootus uutele õnnestumistele. Olen rahul ja rõõmsameelne.

Mis juhtub, kui loodetud edu ei tule, kui kõik on raske? Kui kaua olen nõus pingutama? Loobun? Otsin abi? Trotsin? Protestin? Valin asendustegevu-se? Kui ebaedu on korduv, siis olen õnnetu, kaob usk endasse, madaldub enesehinnang.

Kes märkab, kes aitab? Täiskasvanult ootame, et ta suudab ise õigeaegselt leida lahenduse eneseanalüüsi ja tegevuste kavandamiste teel või otsib abi spetsialistidelt. Lapsel puuduvad selleks osku-sed (ka teismelisel) ja ta vajab täiskasvanute poolt märkamist, mõistvat suhtumist, kindlaid reegleid ja abi. Veelgi enam – täiskasvanul on kohustus seda pakkuda!

On oluline, et lapse eriva-jaduste märkamine ja nen-dega leppimine/nõustumine oleks võimalikult varajane nii kooli kui ka kodu poolt ning koheselt saaks rakenda-tud vajalikud tugiteenused. Seega ei tohi õpiraskustele juurde lasta kasvada käitu-misraskusi! On hea meel, et meie koolis rakendatud meet-mete tulemusena, on lapsed kogenud eduelamusi ja on päris hästi toime tulnud õppimise-ga: pooled õpilastest õpivad ainult viitele või neljadele ja viitele, põhikooli ulatuses tuli klassikursust kordama jääda vaid ühel õpilasel. Siinjuures tuleb öelda, et rõõmustame lihtsustatud õppekavale määra-tud õpilaste edusammude üle: jõukohane õppimine toob tagasi vahepeal kaotsiläinud töötahte ja rõõmsameelsuse.

Olen täheldanud, et koo-lirõõmu kadumise peamiseks põhjuseks on vaevaline toi-metulek õppimisega (seejärel suhted klassikaaslastega). Õppi-mine on seotud oskusega lugeda ja tekstist aru saada – kodus kõva häälega lugemine peaks olema igapäevane tegevus ja seejuures tekstid olgu jõukoha-sed! Sama tähtis on järjekindel harjutamine, kohusetundlikult kõikide koduste tööde tegemi-ne, õpivahendite olemasolu ja korrashoid, tööde ja tegevuste lõpetatus, kindel päevakava.

Kahjuks on nii, et siiski on koolis õpilasi, kes pole saa-nud vajalikku abi: koolis küll märkame, et õpilase areng on pidurdunud, koolis rakendatud abinõud pole vilja kandnud, kuid erinevatel põhjustel abi saamist järgmiselt tasandilt pole tulnud.

Õpilase arengu toetamine väljaspool kodu võib toimuda kolmel tasandil.

I tasand - lapsi hõlmavad tegevused aineõpetaja juhenda-

Et säiliks koolirõõm

Õppenõustamisnõukogu esimees Pille Martsik (paremal) koordi-neerib tööd Lille t koolimajas, aseesimees Ülle Lodi koordinee-rib tööd Veski t koolimajas.

Psühholoogilise nõustamise jaoks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida telefonidel 53330396 (psühholoog Anu Pajo, 1.-7.klass, pildil vasakul) või 5242744 (psühholoog Karmen Maikalu, 8.-12.klass)

misel tunnis, konsultatsiooni-des, klassivälistes tegevustes. Õpetaja hindab lapse toimetu-lekut. Vastavalt vajadusele õpe-taja diferentseerib ja individua-liseerib õpetust ning ka nõustab ja juhendab lapsevanemat.

II tasand – Kui lapsel ilm-nevad arengulised ja haridusli-kud erivajadused (HEV), siis õpetajate ja kooli teiste spetsia-listide poolt määratakse vajalik tugiteenus. Üldjuhul on lapsel võimalus osaleda kõneravi- või parandusõpperühmades, saada psühholoogilist nõustamist. Siin võib toimuda suunamine õpituppa ja pikapäevarühma, individuaalse õppekava raken-damine jm koolis rakendatavad tegevused.

Alates sellest õppeaastast on võimalik kavandada HEV õpilase arengut toetavaid tegevusi kooli õppenõusta-misnõukogu kaudu, kus nn ümarlauas saavad kokku laps, vanemad ja lapsega koolis tegelevad spetsialistid.

Parimad tulemused saavutame ju siis, kui last ümbritsevad inimesed teevad tihedat koos-tööd. Kui eelnevas nimetatud I ja II tasandi tegevused pole tulemusi andnud, siis ümar-lauas analüüsime kujunenud olukorda, anname nõu, üht-lustame nõudeid ning teeme kokkuleppeid.

III tasand - arenguliste ja hariduslike erivajadustega laste suunamine täiendavatele uuringutele väljaspool kooli töötavate spetsialistide poole. Maakonna nõustamiskomisjon määrab võimetekohase õppeka-va ja/või vajalikud arendamis- ning õppimistingimused.

Loodan, et õppenõusta-misnõukogu moodustamine annab juurde täiendava või-maluse lapse arengu pare-maks toetamiseks.

Riina Valdmets,õppealajuhataja

Nõustamine on koostöösu-he, kus nõustaja suunab abiotsi-jat mõtlema, käituma, seletama ning seeläbi jõutakse üheskoos soovitud muutusteni.

Inimesed otsivad nõustaja juurest abi väga erinevate prob-leemide korral. Mõni inimene tahab nõustaja abiga lahti saada väga kindlast probleemist, näiteks kartusest klassi ees esineda. Teise inimese sooviks on aga leida vastus üldisema-tele küsimustele. Nõustamise olulisemaid eesmärke on see, et inimene õpiks ise oma murede ja probleemidega toime tule-ma: õpiks olukorda hindama, analüüsima ning leidma neid mooduseid, mis aitavad tal ise oma muredega tegeleda ja elus toime tulla.

Osa lapsi saab kiiresti hak-kama iga olukorraga. Neil ei ole probleemi nõudmiste täit-misel, nad tunnevad end koolis hästi, omavad head kontakti nii õpetaja(te) kui kaasõpilas-tega. Teised lapsed ei kohane, on rahutud, tihti sotsiaalselt isoleeritud, hirmul, ei saavuta õpetajaga(tega) kontakti või on see minimaalne. See tekitab küsimuse: „Kust läheb piir, et

senise olukorra jätkumine võib hakata kahjustama lapse toime-tulekut ning tervist?“

Tallinna Ülikooli õppejõu-dude poolt läbiviidud mõne aasta taguses ulatuslikus üle-eestilises uuringus “Õpilase edukus, toimetulek ja heaolu koolis” selgus, et õppetöö koormus on suur tervelt 70% õpilaste arvates, krooniline väsimus vaevab 67%, tervist-kahjustava käitumisega on seotud 25% õpilastest. Kooli suhtes tunneb vastumeelsust kolmandik õpilastest ja sama palju tundsid seal igavust. Kaks kolmandikku uurituist tunnistasid, et on viimase kuue kalendrikuu jooksul kedagi narrinud, kiusanud ning sama perioodi jooksul oli 9% enda sõnul kedagi peksnud või tuge-

valt löönud. Veerand küsitletu-test väitis, et tunnis on kisa ja kära ning peaaegu samapalju, et tunnis ei ole võimalik rahuli-kult töötada (Ruus jt 2007:35). Need on arvud, mis näitavad olukorra tõsidust ning eelda-vad pedagoogikavaldkonnas töötavate spetsialistide tõsist tähelepanu kitsaskohtadele ja asjakohast sekkumist.

Õpilase arengu toetamist esmatasandil vajavad abi nii õpetajad, lapsevanemad kui õpilased ise. Sellest vajadusest tingituna on üle kogu maail-ma, sh ka Eestis suurenenud õpilastele ja nende vanematele orienteeritud nõuandesüstee-mide teke.

Pille Martsik,ÕNN-i esimees

Õpilaste arengu paremaks toetamiseks loodi eelmise õppe-aasta kevadel Põltsamaa Ühis-gümnaasiumis õppenõustamis-nõukogu (lühend ÕNN), mis pakub õppe- ja psühholoogilist nõustamist ning eripedagoogi-list tuge nii lapsele, lapseva-nemale kui ka koolis töötavale pedagoogile, toetamaks õpilase edasijõudmist koolis ja toime-tulekuvõimet edasises elus. ÕNN koosneb mitmetest oma ala spetsialistidest: logopeedid, eripedagoogid, parandusõppe õpetajad, psühholoogid ning on suunatud õpilaste aitamisele. Vajadus õppenõustamise järele võib kujuneda lapsel, kellel on eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserik-ked, puuded või pikema-aeg-ne õppetööst eemalviibimine, mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi kas õppesisus, õppeprotsessis, õpi-keskkonnas.

Avalduse/ettepaneku õppe-nõustamiseks võib esitada klas-sijuhataja, õpilane või lapseva-nem (see, kes probleemi märkab ja soovib last tema arengus toetada). Peamiseks töövormiks on ümarlaudade korraldamine, töö õpiabirühmades, psühho-loogiline nõustamine. Õpilase õppenõustamine ümarlauas toi-mub sõbralikus õhkkonnas lap-sevanema juuresolekul. Ühiselt otsitakse tekkinud olukorrale lahendusi, milliseid tugisüstee-

me rakendada just selle lapse toetamiseks. Ümarlaud võib toi-muda ka ainult lapsevanema(te) õppenõustamiseks.

ÕNN-i eesmärgiks on, et õi-geaegse sekkumise ja rakenda-tud abinõudega saame ära hoida negatiivseid ilminguid, millega õpilased silmitsi seisavad: üle võimete pingutamine, enesehin-nangu langus, õpimotivatsiooni

kaotus, toitumishäired, stress, depressioon, koolist kõrvale-hoidmine, narkootiliste ainete tarvitamine.

Loodame, et ÕNN-i te-gutsemise tulemusena tulevad õpilased koolis paremini toime ja on õnnelikumad.

Pille Martsik,ÕNN-i esimees

Nõustamine – kellele ja miks?

Põltsamaa ÜG Õppenõustamisnõukogu

Lisainfot saab järgmistest allikatest:Ruus, R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv E.-S. & Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Rmt. Kuurme, T. (Toim.). Eesti kool 21. sa-jandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilase toimetulek. Tallinn: TLÜ Kirjastus.

www.koolielu.ee

www.hm.ee

Linda Maisväli ettekujutus heast õpetajast.

Õppenõustamisnõukogu

KOOL JA KODU 5

Alates tänasest hakkab in-folehes Kool ja Kodu ilmuma ka karjäärilehekülg, millelt leiate infot koolis toimuvate ürituste ja tegemiste kohta. Sa-muti anname siin näpunäiteid, kuidas oma karjääri juhtida ja kujundada, sest karjäär ei ole see, mida me ainult töö-ga seostame, vaid karjäär on kogu meid ümbritsev elu ja meie selle sees. Meie karjääri kujunemine saab alguse juba esimestest valikutest: elukoht, lasteaed, kool, huvid jne. Li-saks mõjutavad seda meie väärtushinnangud, hoiakud, isiksus, isikuomadused, sõb-rad, tuttavad, meedia jne.

Me ise kujundame oma karjääri ja selle edenemist.

Tänasel karjäärilehel toome teieni infot ajajuhtimise ehk siis oma aja planeerimise koh-ta; kohtume värskete vilistlas-tega ja uurime, kuhu suvi neid viis ja kuidas neil läheb.

Ole oma aja peremees

Psühholoog Brian Tracy on öelnud, et meil ei hakka kunagi olema piisavalt aega, seepä-rast tuleb keskenduda kõige olulisemale ja see ära teha. Nii soovitabki ta pista igal hom-mikul nahka ühe „konna“ ehk päeva kõige raskem ülesadne ja nautida seejärel ülejäänud päeva, sest kõige jubedam asi oli tehtud.

Üks enesejuhtimise suu-remaid väljakutseid on oskus keskenduda enda ees seisvale tähtsamale ülesandele, see hästi täita ja täielikult lõpule viia. Alati ei saa lähtuda mõttest, et hommik on õhtust targem, vaid tuleb endalegi tunnistada, mis täna tehtud, see homme hooletu.

Kuidas oma aega juhtida?

Raamatus „Tee unistuste töökohani“ soovitab Tiina Saar jagada oma tegevused nelja kategooriasse: 2. Tähtsad ja kiireloomulised

asjad.3. Tähtsad asjad, mis ei ole

kiireloomulised.4. Kiireloomulised, kuid vähe-

tähtsad asjad.5. Asjad, mis ei ole ei kiireloo-

mulised ega tähtsad.

Kas teil on olemas juba märkmik, kus on kirjas tegevu-sed, mida on vaja ära teha? Või kodus köögiukse kõrval tahvel, kuhu kirja panna täna/sellel nädalal/kuul tegemist ootavad tööd? Kui veel ei ole ja kogu aeg tundub, et aeg kaob käest, siis oleks aeg need väikesed abivahendid omale muretseda. Erinevad märgistusega või värviga kirjapandud tegevused annavad teada oma tähtsusest ning seavad end peagi ise pingeritta, mida kohe ja mida hiljem teha. Kui järjekord on

tekkinud, siis soovitab Tiina Saar mõelda läbi järgmised võimalused:2. Teen ise ära?3. Annan kellelegi teisele

teha?4. Lükkan edasi?5. Ütlen ei ja jätan tegemata.

Järjekorrast kindlasti on ka selgunud juba, milline on see tänase või homse päeva „konn“, kes söömist ootab. Konna söömisega päeva alus-tada tulekski – saab kaelast ära, nagu paljud tavatsevad öelda. See annab ülejäänud päevale vaba voli ning või-maldab tegeleda teiste ja võib olla meeldivamate asjade ja tegevustega, mis samuti tehtud peavad saama.

Tehtud

Tänapäeva tehnikaajastul on meil kasutada elektrooniline märkmik, telefonimärkmik, paljudel on olemas oma perso-naalarvutites ajatabelisüsteem. Vahel oleks siis hea kasutusele võtta see vana hea märkmik, kuhu kõike oma käega must-valgelt üles saab kirjutada. Elektrooniline märkmik ja telefon annavad küll märku, kui sinna üles märgitud tege-vus hakkab lähenema, kuid taskumärkmik aitab oma aega „tajuda“. Selles võiks lisaks tegevusele olla aeg-ajalt kirjas ka aeg, mis ühe või teise asja ära tegemiseks kulub. See an-nab infot iseenda kohta ning aitab järgmisel korral samu asju tehes oma aega paremini planeerida.

Uuringud on näidanud, et enamikul meist kulub üle poole tööajast väheolulistele tegevustele (ebaolulised telefo-nikõned, juhuslikud vestlused jne), kirjutab Tiina Saar. Kui sellised „ajapraod“ kontrolli alla võtta, saab sama ajaga rohkem tehtud ning vaba aega telefonikõnedeks ja vestlusteks jääks siis rohkem, kui olulisem on juba täide viidud.

Üht head nippi võiks veel kasutada – tühi paberileht, millele üles märkida, kõik oma järjekorda ootavad tegevused. Kui üks asi saab tehtud, on hea, see sellest nimekirjast maha tõmmata. Tehtud töö on silmaga nähtav ja tuju tehtust palju rõõmsam.

Ja lõpetuseks kahe minuti reegel: asjad, mis võtavad aega vähem kui kaks minutit, tasuks kohe ära teha. Need on just sellised tööd, mis kipuvad kuh-juma ja lõpuks on neist saanud tund ja rohkemgi veel.

Artikli koostamisel on kasutatud äsjailmunud Tiina Saare raamatut „Tee unistuste töökohani. Nõuandev raamat õnneliku töösuhte ja eneseteos-tuse otsingul“.

Maive Lääne, karjäärikoordinaator

Kuidas elad, vilistlane?Kuidas elad, vilistlane?

Kuhu läksid õppima? Õpin Tartu Ülikooli filo-

soofiateaduskonnas ajalugu.Kas said sinna sisse, kuhu

tahtsid? Kas ma üldse midagi väga

tahtsin? Aga jah, mõtlesin õigusteadust õppima minna, riigieelarvelisest lävendist jäi natuke puudu. Samas ei saa ma öelda, et ajalugu kuidagi vilet-sam valik oleks olnud. Pigem oligi lihtsalt nii, et juura kõrge lävend aitas mul otsustada, mit-te ei pannud sundolukorda.

Kuidas oled sisse ela-nud?

Tunne on juba tunduvalt parem kui alguses, aga päris kodus veel ei ole. Kohanen üldse uute inimeste ja olukor-dadega üpris kaua...

Mis on kõrgkoolis teisiti kui gümnaasiumis?

Süsteem on ikka hoopis

teine. Alguses oli päris raske tunniplaanist aru saada. Ise peab rohkem enda eest väljas olema ja maha ei tohi miskit magada. Pole enam nämmu-tamist: vastake oma tööd ära, tehke asjad korda. Vastutus on 100 % minul. Oluline erinevus on aja planeerimine. Enam ei pea viis päeva kaheksast nelja-ni pingis istuma. Loengugraa-fik on tunduvalt hõredam kui gümnaasiumi tunniplaan.

Mis on kõige raskem? Lugeda on tohutult palju!

Palju iseseisvat tööd.Mis on kõige lahedam? Olla tudeng, lihtsalt nautida

seda aega ja linna ja seltskon-da! Ja saada targaks.

Kas elad ühikas või üürikas? Kuidas seal on?

Elan Tiigi tänava ühikas, endise klassiõe ja väga hea sõbranna Kristinega ühes toas.

Siin on päris ilus, eurokas värk ikkagi. Üür on muidugi ka vastav, aga väga ei kurda. Ilus, puhas, mugav. Vahel tüütab söögitegemine ära, kui pikk päev seljataga ja väsimus suur. Aga saame Krissuga ilusti ülesanded jaotatud ☺ Teeb see, kes saab ja jõuab.

Mida soovitad selle aasta abiturientidele?

Nautige viimast aastat! Hinnake vabadust, muretust, inimesi enda ümber. Õppimist ei tohi unustada! Eksamitule-mused on olulised... Tasakaal peab kõiges olema. ☺ Energiat, tervist ja puhast rõõmu süda-messe ☺

Küsis Karmen Maikalu

Kuhu läksid õppima? Minu haridusteekond sai oma

jätku Tallinna Tehnika Ülikoolis, kus ma tudeerin Sotsiaalteadus-konnas Avalikku Haldust.

Kas said sinna sisse, kuhu tahtsid?

Kandideerisin mitmetesse erinevatesse koolidesse, küllaltki erinevatele erialadele, et hiljem võimaluse korral oleks rohkem võimalusi elukutse valikuks. Aasta jooksul käisin lahtiste uste päevadel mitmetes ülikoolides ja kõige parema mulje jättis mulle TTÜ. Meeldisid selle kooli õp-pimisvõimalused ja tingimused. Seega keskendusingi rohkem ühele koolile, kuhu ma hiljem ka sisse sain. Võin öelda, et jõudsin täpselt sinna, kuhu tahtsin.

Kuidas oled sisse elanud? Tudengiellu sisseelamine on

toimunud märkamatult kiiresti, kuna koos on inimesed ühiste huvide ja küllaltki sarnaste ees-märkidega. Kaastudengid on väga sõbralikud ja ühtehoidvad. Avanädalal öeldi meile, et tuden-gielu kujuneb täpselt selliseks nagu sa ise selle kujundad. Kut-suti üles aktiivsusele, erinevatest üritustest ja koosviibimistest osa võtma. Kui oled ise aktiivne, avameelne suhtleja ja koolitööga alati joone peal, siis on ka tunne hea ja võib julgelt väita, et oled hästi sisse elanud.

Mis on kõrgkoolis teisiti kui gümnaasiumis?

Kõrgkoolis on peamiselt teisiti see, et sul puudub klas-sijuhataja, kes su eest mõnel rindel seisab ja tähtsamaid asju meelde tuletab. Kõrgkoolis pead absoluutselt kõige eest ise hoolt

kandma ja vastutama enda hea-olu eest. Selle all mõtlen ma põhiliselt koolitööga kursis olemist. Igatahes on kõrgkoolis põnev ja eks näete seda edaspidi isegi!

Mis on kõige raskem? Kõige raskem või siis har-

jumatu on minu jaoks see, et enamus loenguid on nädalas või kahe nädala jooksul ainult üks ja selle 90 minuti jooksul külvatakse tudengid üle päris korraliku infomahuga, mida on natuke raske hoomata esimese hooga. Kui näiteks keskkoolis on 4-5 matemaatika tundi nädalas, siis kõrgkoolis võetakse piltlikult öeldes see 4-5 tunni materjal 90 minutiga läbi ja kui natukenegi jääd aknast välja vaatama, siis on mõttelõng sassis ja uuesti järjele saada on raske. Minu jaoks on muidugi ka hommikune ärka-mine raske, kuna elan üksinda ja voodist püsti saan ajada end vaid ma ise ☺.

Mis kõige lahedam?Lihtsamas võtmes: tudengi

staatuse kandmine on lihtsalt lahe ja annab hea emotsionaalse energialaengu, mis on minu arvates tähtis ka üldise rahulolu saavutamisel.

Kas elad ühikas või üürikas? Kuidas seal on? Mis seal on kõige raskem? Kõige toredam? Mina elan üksinda üürikas ja olen täielikult oma aja ja ruumi kuningas. Samas ühi-kaelul on omad võlud, sest seal käib tegelikult suur osa sellest (kuri)kuulsast “tudengielust”, mida igaüks peab ise kogema. Eks keskmisele poisslapsele on üksi elamise suurimaks problee-

miks söögitegemine. Tervitaks siinkohal oma endist kallist klassijuhatajat ja kokanduse õpetajat Eve Orot ☺, aga nagu öeldud - janu ajab härja kaevu, hakkad ka üsna pea kokkamisest omamoodi lõbu ja muidugi ka otsest vajadust tundma. Pealegi tasub toiduainete hindadega kursis olla, sest kui koolis teiste tudengitega millestki rääkida pole, siis on alati vana hea teema - kus kõige odavamaid nuudleid või piima müüakse?! ☺

Mida soovitad selle aasta abiturientidele? Soovitan soo-jalt sobivad erialad ja koolid aegsasti välja valida, mille järgi siis eksamid teha ja just nendes tundides eriti tähele panna (ära ei tohiks unustada ka teisi tähtsaid ained ☺ ). Kindlasti proovige viimast võtta oma abituriendi staatusest ja sellega kaasnevatest privileegidest, nii palju kui neid ka on. Viimane aeg oleks ka midagi head kooli ja oma kallite õpetajate jaoks teha. Just kallite õpetajate, sest kui sa neid praegu kalliks võibolla ei peagi, muutu-vad nad selleks peaaegu momen-taalselt kohe pärast lõpuaktust. Mis seal muud ikka, kui head põrumist kevadel ja ärge kartke eksameid, olge neist üle! ☺

Küsis Karmen Maikalu

Vastab 2009. a kuldmedaliga lõpetaja

Kertu Nool

Vastab 2009. a lõpetaja Taavi Rehema

My new

schoolNew school,Lovely school. I love school,The new school.Lovely school,My new school

Andres 7.c klassi õpilane

SchoolIt’s a very nice school,The classrooms are very cool,The school is whiteAnd the furniture is light.

Chris, Kert 7.c klassi õpilased

School is coolSchool is very cool,Because it’s very good.School is also newThere’s a lot to do.We love our schoolBecause it’s very good

Jüri, Anar, Karl 7.c klassi õpilased

My new

schoolI like this place, Cause it’s cool, When I wake andWalk to school.It is white, It is bright,It’s even beautiful at night.

Sirli, Taavi, Genet, 8.d klassi õpilased

New schoolOur new schoolIs very wonderful.Everything is new,So-so beautiful.I like it a lotHope you like it too.

Eva, Carolin 8.d klassi õpilased

Our SchoolWe have a new schoolBut it doesn’t have a pool.Everything here is new,It’s almost like it grew.

Ken, Arto 8.d klassi õpilased

Oma-looming

Karjääri- ja kutsenõukogu

KOOL JA KODU6

Uue-Põltsamaa mõisaparki 1920. aastal rajatud kollektsioo-niaia hooldus- ja taastamistöid alustasime 2008. aasta kevadel. Nimetatud ajani seisis aed mitu aastat tööjõu puuduse tõttu mahajäetuna. Esimesel kevadel tegelesime koos õpetaja Karin Heinmanni ja õpilastega prahi riisumise ja peenarde kaeva-misega. Lõikasime võsastunud puude ja põõsaste oksi ning pügasime hekki. Kevadel ja suvel pakkusid silmailu Joosti Aiandi poolt kingitud sajad võõrasemad. Sügisel istutasime maha sama aiandi poolt toodud tulbi- ja nartsissisibulad.

Käesoleva aasta kevadel oli rõõm näha värvikirevust, mida pakkusid õitsema hakanud sibullilled.

Tänu ajalehes Vali Uudised ilmunud üleskutsele, aidata kaasa kollektsiooniaia taasta-misele, oleme leidnud palju to-redaid sõpru. Väga hea meel on tõdeda, et Põltsamaa inimestele on kollektsiooniaed hingelähe-dane. Kõikidel külastajatel on rääkida oma lugu. Mitut erine-vat liiki püsikuid ja sibullilli on aeda istutamiseks toonud PÜG-i õpetajad, koolitöötajad, lastevanemad ja linnarahvas. Tänu abistajatele Lilleverest, sai võimalikuks kiviktaimla rajamine. Hetkel ootavad istu-tamist Hedi Relli, Sirje Ertise ja Anni Graubergi toodud nart-sissi- ja tulbisibulad.

Kollektsiooniaed on üks osa looduse õpperajast. Sel-lest lähtuvalt on loodusainete ainesektsiooni eesoleva õp-

peaasta üheks prioriteediks looduse õpperaja hooldamine ja kollektsiooniaia arendamine. Meeskonnatöö parema korral-damise ja uute ideede saamise eesmärgil moodustati töögrupp ÕHK (Õuehoiukogu). Karin Heinmanni asemel korraldab käesolevast sügisest aiatööd bioloogiaõpetaja Aire Narits, samuti jätkab loodusainete õpetaja Kaja Linde.

Kollektsiooniaia edasiaren-damise vajadusest tingituna on üheks eesmärgiks uue projekti esitamine KIK-ile (SA Kesk-konnainvesteeringute Keskus). Kahjuks sai eelmine projekt üldise rahapuuduse tõttu nega-tiivse vastuse. Samuti jätkame seniste korrastus- ja hooldus-töödega.

Möödunud õppeaasta sü-gis- ja kevadperioodil viisid loodusainete õpetajad läbi hulgaliselt õuesõppe tunde.

Õpilaste hulgas on looduses õppimine populaarne. Kutsume kõiki aineõpetajaid koostööle, kuna riiklikus õppekavas on üheks läbivaks teemaks kesk-kond ja säästev areng. Loodus-ainete õpetajate sooviks on, et kollektsiooniaiast kujuneks koht, kuhu õpilased läheksid meeleldi, nii õppima kui ka tööle. Aiamaja pakub kevad- ja sügisperioodil võimalusi õppetunni ja miks ka mitte, klassiõhtu läbiviimiseks.

Meie tänu kuulub kõikidele headele inimestele, kes on ai-danud taastada ja suurendada aia liigirohkust, on olnud abiks nõu ja jõuga. Täname Joosti Aiandi kollektiivi, PÜG-i töö-mehi ja kõiki aiatööst osavõt-nud õpetajaid ja õpilasi.

Kaja Linde, loodusainete õpetaja ja loodusainete ainekomisjoni esimees

1. -2. juunil 2009 käisid 8.b ning ka mõned 8.a klassi õpilased parvematkal Emajõe Suursoos. Emajõel on võimalik liigelda kanuude, paatide ja muu vee peal püsivaga, kuid kahtlemata on sobivaim sõiduk madala süvisega pontoonparv, mis on varustatud loodussõbra-liku mootori ja mugavaks puh-kuse veetmiseks vajaliku varus-tusega. Parvematkad sobivad ideaalselt nii perepuhkuseks kui ka suurematele seltskonda-dele. Matkad algavad ja lõppe-vad Kavastus. Parved anti meie käsutusse, kõigepealt valiti 2 kaptenit ja 2 tüürimeest, kuna meie seltskond liikles kahe parvega. Parv on varustatud nõutavate päästevahenditega kõigi matkajate tarvis ja on seega mõistliku matkaja jaoks igati turvaline matkavahend. Mugavaks äraolemiseks iga ilmaga on parvel telk, grill ja mitmed panipaigad. Navigat-sioonivahenditest kuulub parve standardvarustusse piirkonna detailne kaart. Parve juhtimine on jõukohane kõigile ja ei vaja väikelaevade juhiluba. Liigelda

tuligi kaardi abil, matkajuhiga kohtusime esimest korda Ema-jõe Suursoo looduskeskuses, kus meile tutvustati loodus-kaitseala (vaatasime filmi ning räägiti kaitsealast) ning sõime ka lõunat. Edasi olime taas omaette.

Põhiliselt liigutakse Ema-jõe alamjooksul ja suursoos. Käiakse vaatamas Praaga asulat (maad mööda sinna ei pääse) ja Peipsi, Koosa, Kalli ja Leego järve. Emajõe delta ja eeltoo-dud järved moodustavad suure ja põneva vesikonna, mida uurides ja avastades jätkub põ-nevust mitmeks päevaks.

Peipsi järvele jõudes tuli meile taas vastu matkajuht, kes sõidutas soovijaid mootor-paadiga, sai ujuda ning lihtsalt päevitada. Mõne aja pärast näidati meile taas suund kätte ning tuli orienteeruda ööbi-mispaika – Sookülla. Uus ujuv loodusküla koosneb kahest parvest. Esimesel neist asub nõupidamise, - seltskonna ning ööbimismaja kuni 35 inimesele. Teisel saun, wc ja piknikuplats. Ujuvküla on eelkõige unikaalne

oma asukoha tõttu, mis on vali-tav sõltuvalt aastaajast, vee,- ja ilmastiukuoludest. Suursoo ainulaadne loodus pakub eel-kõige võimaluse täielikuks keskkonnavahetuseks, kus ain-saks tsivilisatsiooni märgiks on kauguses paistev mobiilimast. Eraldatust toonitab seegi, et vähestel sooelanikel puudub tä-naseni majapidamises elekter.

Sookülas oli meil võimalus ujuda, sõita kanuudega, aeru-paadiga, matkajuht sõidutas taas soovijaid mootorpaadiga ning pakkus meile ka õhtu-sööki.

Ööbisime osad pontoon-parvedel, teised ööbimismajas teisel korrusel. Hommikut alustasime pannkookide söö-misega. Nii jõudis kätte ka aeg lahkuda. Tagasi Kavastusse sõitsime veidi teist teed mööda taas iseseisvalt. Oli meeldiv puhkus enne kooliaasta lõppu. Rohkem infot sellisest vahvast matkast leheküljelt www.vee-matkad.ee

Maris Rehesaar, 9.b klassi õpilane

Botaanikaaed tänab kingituseks toodud lillede eest

Pildil erinevad kingituseks toodud lilled kollektsiooniaias.

Parvematk

Õhk ei maksa midagi. Küll koristaja koristab.Kui prügi on viidud silma

alt ära metsa või vette või põletatud õhku, siis on kõik korras.

Meie ümbruskond on sa-masugune kui õhk ja joogivesi, mille olulisust märkame alles siis, kui neid ei ole.

Eesti rahvale on olnud olu-line, et oma õu tuleb korras hoi-da. Üleilmastumise tulemusena on oma õu muutunud üha suu-

remaks. Meil on kaasvastutus kogu maailma õuede eest. Me ei saa teatada, et peatage maa-ilm, ma lähen maha. Kuhugi mujale minna ei ole.

Seetõttu on Põltsamaa Ühis-gümnaasiumi töötajad leidnud, et meil koos õpilastega tuleb tegutseda selles suunas, et tead-vustada, kui oluline on meile ümbritsev keskkond. Selleks moodustasime õuehoiukogu mille eesmärkideks on:1. Looduse tundmaõppimine;

2. Arendada edasi kooli loo-duse õpperada ja botaani-kaaeda;

3. Korraldada keskkonda ja säästvat arengut tutvusta-vaid üritusi,

4. Aidata korrastada kooli-ümbrust ja osaleda linna heakorra loomisel.

Aire Narits, õuehoiukogu liige

Loodusainete sektsioon korraldab meie ajalehe selle õppeaasta numb-rites viktoriinisarja. Avalöök tuleb geograafia valdkonnast. Võistlema ootame perekondi, s.o. õpilasi ja nende vane-maid. Vastused saata hiljemalt 15. novembriks aadressil toomas@poltsamaa.edu.eeKa auhinnad on. Nii et mida täpsem vastus, seda parem…

1. Milline ilmakaar seob Fabian Gottlieb von Bellingshause-nit ja Juri Gagarinit nende meeste sõiduvahendite kaudu? Nimetada see ilmakaar eesti keeles ja nimetatud isikute emakeeltes.

2. See fjord on 204 km pikk ja kuni 1308m sügav. Mis nime fjord kannab ning millises riigis asub?

3. Ühe Põhjamaade ülikoolilinna nimi ja ühe lõunapoolkera lius-tiku nimi langevad kokku. Mis nime kannab see lõunapoolkera liustik ja millises riigis see liustik asub?

4. Millisest geograafilisest objektist on jutt ning millisel saarel leidis allpoolnimetatud tegevus (legendi järgi) aset: Finn MacCool ehitas selle, et kuiva jalaga Benandonneri juurde jõuda.

5. Itaalia vanima rahvuspargi maskotiks on kaljukits. Need loomad võeti sealkandis kaitse alla juba 1821.aastal. Rahvuspark paikneb ühes imeilusa loodusega orus.

Mis nime kannab Itaalia vanim rahvuspark? Mis nime kannab see org?6. Kusagil kaugel-kaugel asub linn, mille mitteametlik nimi on Citade Maravilhosa. Millise

nimega on see linn kaartidel? Mida tähendab Citade Maravilhosa eesti keeles?7. On olemas looduslik objekt nimega Vana Emis. Olgu öeldud, et tegemist ei ole kuiva

asjaga. Mis see Vana Emis on ja miks on objektil just selline isevärki nimi?8. Kohalikus keeles on selle geograafilise objekti nimi Kaap die Goeie Hoop. Millega on

tegemist? Kuidas on selle objekti nimetus eesti keeles, vene keeles ja hispaania kee-les?

9. Foiniiklased nimetasid selle koha Rahulikuks Sadamaks. Hilisemast ajast on pärit üks 35m kõrgune tornehitis, mille nime sees on muidugi sõna Torre(= torn). Millisest linnast on jutt?

10. Üht vulkaani peetakse sealses riigis rahvuslikuks aardeks tänu kolmele imeilusale jär-vele (üks neist on Noormeeste ja Neidude järv), mis paiknevad selle vulkaani kraatris. Vulkaan asub saarel, mille nimi on üsna sarnane (ka eestikeelses kirjapildis) ühe Põhja – Ameerika poolsaare nimega. Mis on selle vulkaani nimi, millisel saarel ning millises riigis asub?

11. Nimeta looduskaitseala: seda kutsutakse ka kaheksandaks maailmaimeks, seal paikneb maailma suurim täiesti terve kaldeera sügavusega 610 m ja läbimõõduga 16 km, tõm-benumbriteks must ninasarvik ja tohutu hulk flamingosid.

12. Seal asub hiiglasuur Mercado Negro turg, kummaline San Pedro vangla (mida ka turistidel on võimalik külastada), kokaiini muuseum. Linnast avaneb vaade üle 6400 m kõrguvale mäele (mäe nimes on kohalikus keeles sõna „lumi“). Nimeta see linn ja riik.

Pereviktoriin geograafiast

Moodustati ÕHK

Juba teist aastat järjest toi-mus Põltsamaa Ühisgümnaa-siumis tammetõrude korjamise võistlus. Bioloogiaõpetaja Kaja Linde eestvedamisel koguti talvevaru Elistvere loomapargi asukatele. Tõrusid toodi palju ja koguste rühmitamine klasside kaupa nõudis omajagu tööd. Suhteliselt tuulise ja külma ilma tõttu tekitas sooja tunde ka väikseim kogus korjatud tamme vilju. Kõige usinamad korilased olid algklasside õpilased. Põhi-kooli ja gümnaasiumi õpilaste panus oli sel aastal väike, aga

loodame, et järgmisel aastal olukord muutub. Kuna kõige väiksemaid abilisi oli palju, koguti kokku 570 kg tammetõ-rusid. Lõpptulemus oli positiiv-ne ja näitas, et lapsed hoolivad väga loomadest. Reedel, 9. oktoobril, pakiti tammetõrud kottidesse ja kastidesse ning saadetis läks Elistvere poole teele - kulleriteks abivalmid PÜG-i töömehed Ain ja Tõnu. Meeskonna nimel täname kõiki õpilasi, klassijuhatajaid ja kooli töömehi, kes andsid oma panu-se üritusse.

Võistluse 1. koht: 1c klass - koguti 136 kg tõrusid (klas-sijuhataja Lilio Võsu), 2. koht: 1a klass - koguti 98 kg (klas-sijuhataja Külli Kalvist) ja 3. koht 1b klass - koguti 82 kg (klassijuhataja Ive Pajo).

Oli väga meeldiv osaleda tammetõrude kogumise üri-tusel.

Kertu, Miina, Jaanika ja Grete-Mai,

9.d klassi õpilased

Loomasõprade kingitus

Õuehoiukogu

KOOL JA KODU 7

Kui õpilased olid koju läinud, siis nautisid kooli töötajad petanki mängimist.

Head lehelugejad, Põltsamaa ÜG tervisenõukogu alustab oma teist tööaastat. Selle õppeaasta eesmärkideks on:1) Ohutu koolikeskkond2) Tervisliku toidu propagee-

rimine3) Liikumise propageerimine

11. septembri tervisepäeval võis linnas näha ühisgümnaasiu-mi vahvaid õpilasi koos õpeta-jatega toimetamas. 1. ja 12. kl matkasid sõbralikult koos oma valitud marsruudil. 2.- 4. kl vii-sid läbi fotojahi tutvumaks meie linna ajalooga. 5.- 6. kl võistlesid omavahel orienteerumises. 33- e võistkonna konkurentsis osutu-sid parimateks orienteerujateks 5.b kl võistkond „Tinki-Vinki“ ja 6.b kl võistkond „Vesi“. Neile järgnesid 5.b „Teletupsud“ ja 5.a „Kolmarid“ ning 6.c „Susann“ ja 6.a „Extreem“. Veski tn õpilased liikusid aktiivselt klassijuhataja tunnis. Iga klassi jaoks oli val-mis legend, mille järgi nad pidid linnas leidma õiged aadressid ja täitma antud ülesanded. Kiitus kõigile osalejatele!

P e a l e l õ u n a l k o g u n e s se l t skond koo l i töö ta j a id petankiväljakule, et sportmän-gu seltsis aega veeta. Neli kol-meliikmelist võistkonda pidas toreda sõpruskohtumise, mille võitjatena lõpetasid Meeli, Rii-na, Kadi- Ly. Tasavägise lahingu andsid neile Viive, Mare ja Elle ning Hedi, Ülle ja Aire. Maikel, Aimi ja Maire andsid endast

parima, et võitjad end vääri-katena tunneksid. Kogu üritust jälgis terava kohtunikupilguga hr V. Ojassalu. Tänu kõigile osalejatele!

22. septembril toimus Lille tn koolimajas tõsine äritegevus. Sügislaadal müüdi kõikvõi-malikke sügisande ja muudki. Tervisenõukogu liikmena tegin turu-uuringut ja püüdsin kire-vatelt lettidelt leida põnevaid tervislikke tooteid. Margus Žukovits (1.a) müüs punapeedi küüslaugu salatit, Rainer Annuk (6.c) õuna-mustasõstra mahla, Kerdo Ojamaa (4.b) võimsaid ?, Kevir Tamm (3.c) pisikesi maitsvaid porgandipirukaid, Artam Kivisild (4.b) seemne-küpsiseid, Karit Kristina Kala (1.b) õunamoosi piparmündi-lehega, Maarika (6.b) ja Marek Jürgenson (3.b) köögivilja kot-lette, aroonia muffineid, Sigrid Kinguste (3.c) puuviljatikke, Roberta Pär-na (1.b) vah-vaid „Mihkli mi tmikke” . Ja kui paljud veel kauple-sid tomatite, p l o o m i d e , õunte, pirni-de, kurkide, jõhvikate, as-telpajumarja-de jm aia- ja metsasaadus-tega!

Leivanädalal 5.- 11.okt tut-vustasime koolisööklas Eesti Pagari erinevaid leivasorte. 8. oktoobril valmistasid sõprus-konnad „Võileibu kolmele“. Pilte võileibadest näete interne-tis kooli kodulehel.

Tervisenõukogu uuris ka sellel nädalal ohukohti kooli territooriumil. Tehtud tähelepa-nekud edastame direktsioonile. Veski tn maja uuele puhvetile edastasime õpilaste ettepanekud müügiartiklite valiku kohta. Meie arvamusega arvestati ja juba on üht- teist tervislikku müügil. Lastevanemate üld-koosolekul 13.okt rääkisime PÜG õpilaste hulgas läbi viidud uurimuse tulemustest.

Meie järgmistest tegemistest saate lugeda uues lehenumbris. Olge terved!

Maire Keis, tervisenõukogu esimees

Tervis – heade eelduste alus!

Märtsikuus viidi Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ja Miina Härma Gümnaasiumis läbi söö-mishäirete-alane uurimus, mille põhjal valmis Tartu Ülikooli psühholoogiatudengi semina-ritöö „Vanuselised erinevused söömishäirete riskitegurites 9-13-aastastel lastel”.

Katsealusteks olid kõik 3.-7.klasside õpilased, kelle vane-mad olid uuringus osalemiseks nõusoleku andnud. Uurimuse eesmärgiks oli uurida vanuselisi erinevusi söömishäirete riski-tegurites ja söömiskäitumises. Laste ülesandeks oli ära täita küsimustik ning seejärel astuda kaalule ja lasta enda pikkust mõõta. Saadud andmete põhjal tehti järeldusi õpilaste söömis-käitumise kohta. Seekord oli tähelepanu all pigem söömisega seotud vaimset laadi häired, mitte tervislik toitumine.

Tulemustest selgus, et vane-

mate tüdrukute seas oli rohkem neid, kes ei olnud oma kehaga rahul ning kes püüdsid oma kehakaalu muuta. Vanuse suu-renedes sagenes tüdrukute seas dieedi pidamine, näljutamine ja toitumisharjumuste muutmine kehakaalu reguleerimise ees-märgil. Tüdrukutel oli kehakaalu reguleerimine seotud pubertee-dieas toimuvate muutustega. See tähendab, et tüdrukute seas, kellel olid alanud pubertaalsed muutused, oli rohkem neid, kes on püüdnud oma kehakaalu muuta, võrreldes nendega, kellel pubertaalsed muutused veel ala-nud ei ole. Emotsioonidest ajen-datud söömist (nt süüakse siis, kui tuju on halb) ning ülesöö-mishooge (st süüakse rohkem, kui oleks normaalne) esines laste seas vähe. Tulemustest ilmnes tendents, et vanemad tüdrukud tajuvad rohkem meediapoolset survet olla sale kui nooremad.

Sotsiaalse surve olla sale taju-mine oli nii poiste kui tüdrukute puhul seotud enesehinnangu, kehamassiindeksi (so kehakaal kilogrammides jagatud pikkuse ruuduga meetrites) ning keha-kaalu reguleerimisega. Poistest tundsid suuremat survet olla sale need, keda on nende välimuse pärast narritud. Tüdrukute pu-hul aga need, kellel olid alanud puberteediea muutused.

Antud töö leidis ülikoolis po-sitiivset vastukaja ja autor kavat-seb teemat edasi arendada oma magistritöös. Autori tänusõnad lähevad kooli juhtkonnale, kes andis loa uuringu läbiviimiseks. Erilised tänud Riina Valdmetsale ja Hedi Rellile, kes aitasid mind nii nõu kui jõuga.

Hanna Paal, Tartu Ülikooli

Sotsiaalteaduskonna magistrant

Õpilased aitasid teadust teha

Põltsamaa Ühisgümnaa-siumi tervisenõukogu küsitles 2009. a oktoobris Veski tänava maja õpilasi, et saada teada nende rahulolu koolitoidu suhtes.

Küsimustele vastasid 84 põhikooli õpilast (52 neidu ja 32 noormeest) ning 50 güm-naasiumi õpilast (26 neidu ja 24 noormeest)

Õpilased puhvetist

Küsitluses osalenud neiud andsid puhvetis pakutavale toiduvalikule keskmise hin-dena 4,0.

Sama keskmine hinne tuli välja ka põhikooli noormeeste ankeetidest.

Küsimusele Milliseid toi-dukaupu Sa puhvetist veel ostaksid? vastati väga erine-valt. Neiud soovivad rohkem puuvilju, muffineid ja saiakesi; noormehed eelistaksid hambur-gereid ja friikartuleid. Mainiti ka pitsat, müslibatoone, küp-siseid, lagritsat ja jänksišeiki. Õpilased ostaksid meelsasti nätsu ja mullijooke.

Gümnaasiumiosa õpilaste hinnang puhvetis pakutavale oli mõneti erinev. Neidude poolt antud keskmine hinne oli 3,6 ja noormeestelt tuli hindeks 4,06.

Küsimusele Milliseid toi-dukaupu Sa veel puhvetist ostaksid? olid gümnaasiumi-õpilaste vastused mõnevõrra terviseteadlikumad. Märgiti puuvilju, kohukesi ja kohu-piima, erinevaid jogurteid. Noormeestele meeldiks suu-rem mahlavalik. Mitmetel vastuselehtedel avaldati soovi osta puhvetist ka nätsu, al-ternatiivina pakuti välja suud värskendavaid pastille.

Õpilased sööklast

Küsitluses osalenud põ-hikooli neiud hindasid koo-lisöökla toite keskmiselt hin-dega 3,7. Noormeeste hinne oli 4,16.

Üldiselt oldi toiduga rahul. Ühe noormehe vastuselehel oli kenasti kirjutatud...head kodused toidud.

Küsimusele Mida Sa söök-las pakutava toidu juures muu-daksid oli väga palju erinevaid vastuseid. Noormeeste peami-ne mure oli, et toiduportsjonid on väikesed ja supid lahjad.

Igatseti rohkem liha söögi sis-se, kolm korda nädalas võiks olla praadi; kartulid peaks ole-ma korralikult keedetud, mitte pooltoored. Laual võiks olla sool. Eelmise aasta küsitlusest tuttavad karvad piima sees tulid ka sellel aastal jutuks. Üldse ei meeldi kalasupp, keedetud porgandid ja suured sibulatükid. Rohkem soovitak-se magustoite. Tehti ettepanek, et toit võiks kaussides laua peal olla, siis saaks igaüks ise võtta nii palju kui sööb.

Gümnaasiumi neidude käest said sööklatoidud hin-deks 3,4. Noormeeste seisu-koht oli 3,6.

Abiturientide ettepanekud toitude osas olid järgmised:

portsjonid suuremaks; liha rohkem ja suppe vähem; roh-kem kartuliputru ja salateid; puuviljad peaks olema ter-ved, mitte poolikud; rohkem vaheldust menüüs, toit peaks olema küps.

Ei meeldi sisseostetud ma-gustoidud, näiteks kohukesed- neid on liiga tihti!

Õpilaste arvates on toitude tase võrreldes eelmise aastaga viletsam.

Soovitati vaadata teiste koolide kodulehekülgedel avaldatud menüüsid.

Järeldused

Küsitlusest ilmneb, et õpi-lased on koolis pakutava toi-duga päris rahul.

Soovida jätab arusaamine, mis on tervislik valik toidu puhul, seda eriti puhvetist ostetava juures.

Kuna PÜG on tervisteden-dav kool, siis on loogiline, et meie kooli puhvetis EI MÜÜ-DA limonaadi, ega krõpse nen-des sisalduvate e-ainete tõttu. Mõistlik ei oleks ka hambur-geri ja friikartulite pakkumine. Tervisliku toitumise üks põhi-mõte on, et süüa võib kõike, kuid mõõdukalt. Hamburgeri puhul siis paar korda aastas. Närimiskummi ei müüda, kuna neid äranäritud kummitükke ei jõua siis koolimööbli küljest mitte keegi kokku korjata!

Koolisööklas pakutav toi-duvalik lähtub üldjoontes ter-visliku toitumise põhimõtetest. Põhikooli noormeeste poolt toidule antud keskmine hinne

on kõrgem, sest ilmselt teeb kiire kasvamine isu paremaks ja teatavasti on tühi kõht kõige pa-rem kokk. Silma jäi, et õpilased eelistaksid kohapeal valmistatud magustoitu, mitte poolfabrikaate (näiteks kohukesed).

Erika Sari, tervisenõukogu esimees

INTERVJUU proua H. Pärnamägiga

1. Milliseid puhvetis pa-kutavaid kaupu õpilased kõige meelsamini ostavad?

Kõige paremini lähevad saiakesed, aga ka Tupla-šo-kolaadid ja Kinder-bueno maiustused. Hästi ostetakse ka jääteed, mahlasid ja mine-raalvett.

2. Eelmise aasta küsitluse tulemuste põhjal tellisime puhvetisse salateid, et õpi-lastel oleks võimalik toidu-valikut laiendada. Kuidas on seda vastu võetud?

Hetkel on müügil üks toor-salat – porgandi-ananassi-õunasalat ja neli sorti salatit koore-majoneesi salatit: itaalia salat, kartulisalat, kartuli-vors-tisalat ja kartuli-munasalat. Salatid on pakitud väikestesse karpidesse, juures on ka kah-vel. Toorsalatit ei osteta üldse, koore-majoneesisalatit oste-takse väga vähe. Ka puuvilju ei osteta- hetkel on müügil banaanid ja pirnid.

3. Külmakapis on näha ka kohukesi ja jogurtit. Kui-das neid ostetakse?

Ka neid ei osteta. 4. Kuidas õpilased puh-

vetis käituvad?Õpilased on viisakad, os-

kavad kasutada sõnu Palun ja Aitäh.

Tervisenõukogu vaatevink-list tuleb siit välja üks kumma-line asi: küsitluses avaldavad õpilased soovi osta puhvetist kohukesi, jogurteid, salateid. Puhvetis pakutakse neid soovi-tud kaupu, aga ostjaid ei leidu. Milles on asi?

KOOLITOIT 2009

Ettevõtlikumad olid teinud ühise võistlusvormi. Villu Ojassalu tegi kohtunikutööd.

14. oktoobril võtsid meie klassi õpilased osa linnasi-sesest maastikumängust. Me jagasime ennast 4 liikmelis-teks gruppideks, kõik grupid said kaardi ja küsimused. Iga grupi küsimused olid erinevad. Maastikumängu teekond viis läbi Nurme tänava, Tartu mnt, Kingu, Kuperjanovi ja Kalda tänava üle sauna silla, kus oli vaja osata näha erinevaid asju.

Üks grupp pidi üle lugema Sauna silla lauad, teine tugi-postid, kolmandal tuli mõõta Sauna silla pikkust sammudes. Osade jaoks oli kõige kee-rulisem Kalda 7 asuva maja aknaraamide värvi leidmine. Sellest küsimusest sai aru, kes käis kohal ja kes mitte. Veel tuli vaadata joonistust Pärna 3 asuva maja fassaadil, Lossi tn 9 maja fassaadi ümarkaarega

akende arvu, Lossi tn 19 asuval sildil olevate firmade arvu ja veel palju huvitavat. Maasti-kumäng toimus klassijuhataja tunni ajal. Maastikumängu lahendamine võttis aega umbes tund aega. Maastikumäng pani meid kõiki proovile ja mees-konnana töötama.

Kaire Liiv, 8.c klassi õpilane

Maastikumäng linnas

Tervisenõukogu

KOOL JA KODU8

Kus käisime?

Kui üheteistkümnendikud 24.sep-tembri hommikul Tallinna Toompeale jõudsid, polnud seal õieti kohta bussi peatumisekski. Tuli välja, et meie õppeekskursioon oli sattunud just keskerakonna propagandaürituse ajale. Trügisime rahva hulgast läbi, et alustada oma programmi keskaeg-se Tallinnaga tutvumiseks: Niguliste kirik, Tallinna raekoda, Linnaarhiiv ja jalutuskäik all-linnas ja Toompeal.

Päev oli pikk ja sisukas.Siinkohal mõned väljavõtted õpi-

laste arvamustest:• Väga tore oli raekojas, kus räägiti

raesaali maalide sisust. Need olid huvitavad lood, näiteks kasvõi ku-ningas Salomonist.

• Olen palju kuulnud Notke maalist Surmatants – nüüd nägin ära.

• Meeldis linnaekskursioon, nägime erinevaid kirikuid, keskaegset lin-namüüri

• Meeldis lugu Oleviste kiriku torni ehitusloost

• Kõige rohkem meeldisid mulle Toompealt alla Tallinna vanalinnale vaadata. Kuigi kardan kõrgust, oli vaade väga uhke!

• Niguliste kirikust jäi kõige paremini meelde Püha Jüri ja temaga seotud lood. Võimsad olid aadlike vapid, mida sai vaadata Niguliste kirikus ja Toomkirikus

• Mulle meeldis kõige rohkem linna-arhiiv. Seal räägiti palju huvitavaid fakte Tallinna linna kohta ja linna dokumentide saatuse kohta. Seal nägime ka vanimaid kirjalikke al-likaid Eesti ajaloo kohta

• Linnaarhiivis sain teada, et vana-

de paber- või pärgamentürikute säilitamiseks peab olema kindel temperatuur

• Nii suurt küünlajalga, nagu oli Ni-gulistes, pole ma enne näinud!

• Nägin esimest korda elus hauakive, mis pandi kirikute põrandale, haua-kambri peale

11.c klassi arvamused kirjutas üles õpetaja Heli Aiaots

Meie retk algas hommikul kell 11. Me alustasime tule tegemisega. Edasi läksime me (Indrek, Karl S, Joonas ja Kaspar) teisi tulijaid püüdma. Esimese-na „tervitasime “ neid Võhma- Nõmme teeristil. Seal saime kätte peaaegu kõigi elutalongid. Edasi püüdsime neid Annikveres. Mõte oli, et mina hakkan neid taga ajama ja jooksutan nad teistele sülle. Aga kõik ei läinud täpselt, nagu me plaanisime: osad lapsed jooksid ta-gasi, osad põllule. Paljud olid väsinud ja me jätsime neile natuke hingamisruumi. Siis sõitsime ratastega väga palju maad edasi, kuid me ei näinud esimest tiimi. Me tegime tule üles, sõime küpsiseid ja ootasime esimest, sest saime aru, et meist eespool nad olla ei saanud. Ma võtsin Karl Sandri soovil pussiga kellu-kese purgil otsa maha ja me hakkasime teed keetma. „Teetass“ läks mitu korda ümber ja me kulutasime palju vett, aga tee oli 5+. Me ootasime oma laagriplatsi juures teisi tiime. Nähes teisi tiime tulemas võtsime positsioonidele, mis olid kurvi peal: üks väliskurvis, kes ajab retkelised teisele kolmele peale. See haarang oli perfektne. Teisi retkelisi oli halvem püüda, sest, et nad liikusid seitsmekesi, kuid me saime enamus kätte. Esimene tiim oli meist palju ees ja me tahtsime neile järele jõuda. Ja ühe kurvi taga see juhtuski: me nägime neid metsa jooksmas. Me püüdsime osad neist kinni, aga osad said põgenema.

Kuid me avastasime, et tagumised tiimid on ära eksinud, üritasime neile õpetada, kuidas metsast välja saada, kuid nad ei vajanud meie abi. Seejärel läksime esi-mese tiimiga sõbralikult Umbusisse: me laenasime neile rattaid ja ootasime teisi tiime. Ma läksin tagumistele retkelistele vastu, aga ei püüdnud neid. Nad olid juba päris väsinud. Ma läksin tagasi ja Martin- Joonasega ootasime me vett ja varustust tooma läinud teisi liikmeid. Neid ei tulnud, aga tagumised rühmad tulid. Me Martin- Joonasega üritasime neid püüda, kuid me ei saanud neid kõiki kätte. Siis tulid meie veetoojad. Sõitsime edasi ja jäime varitsema. Retkeliste tempo oli nii aeglustunud, et neid tuli kaua oodata. Me sõime ja jõime. Püüdsime esimese tiimi kinni. Teisi polnud veel nähagi. Kuid lõpuks nad tulid. Saime nad kõik kätte. Nad olid surmväsinud. Laenasime osadele rattaid ja ise kõndisime, sest terve päev rattaga sõita oli raske. Peale kümmet minutit küsisime rattad tagasi ja läksi-me koju. Kodus oli lahe lugeda kokku kättesaadud elutalongid ja õhupallid pu-ruks lasta. See oli väga lahe retk. Osad, kes olid mitte- koju läinud, pingutasid ennast veel viimast korda, sest neil tuli täita viimane ülesanne- süüa ära kook ja juua teed.

Indrek Langebraun, 6.b klassi õpilane

Mini-mini Erna

11. klassid käisid õppeekskursioonil Tallinna vanalinnas

Nii see raske retk alguse saigi…

21. septembril toimusid Kuremaal igasügisesed Jõgevamaa noorte kros-sijooksu meistrivõistlused. Põltsamaa Ühisgümnaasium lähetas Sügiskrossile rekordiliselt suure jooksuvõistkonna. Ühtekokku esindas kooli 57 õpilast. Tihedas konkurentsis suutsid maakonna paremate sekka joosta lausa 6 meie kooli õpilast, kellest kahel õnnestus koju tuua lausa maakonna meistritiitel.

Võistluse juhatasid sisse väikesed E ja D vanuseklassi jooksjad ning pilve tagant välja tulnud päike lisas veelgi tuhinat nende heatujuliste mudilaste va-rahommikusele jooksurõõmule. Vapralt kooli au esindanud PÜG-i jooksuvõist-konna pesamunadele jätkus jooksukirge mitte ainult võistluseks vaid ka kogu sellele eelnenud ja järgnenud ajaks.

Poiste C vanuseklassis, kus võistlus juba palju tõsisem, saavutas 1000m dis-tantsil ajaga 3.49,43 III koha 7b klassi au ja uhkus Kuldar Nool. Vapralt jooksnud, kuid lõpuks väsinud Margo Parkala pidi samas vanuseklassis leppima 6. kohaga. Tütarlastest tuli tihedas konkurentsis 6. kohale Ingerliis Jüriado.

Põltsamaalaste hommikupooliku esimest jooksu- ning üldvõitu ei tulnud kaua oodata. B vanuseklassi 500m distantsil särava jooksu teinud Anni Eerik dikteeris kogu distantsi vältel

meisterlikult grupi tempot ning lõpusir-gel ei leidunudki talle väärilist vastast. Ajaga 1.37,20 edestas Anni lähimat konkurenti Mirjam Liblikut Palamuselt enam kui pooleteise sekundiga. Esime-sena õnnetuna jäi esikolmikust välja 8b klassis õppiv Ursula Rummel. Sama vanuseklassi poiste 1000m distantsil tõi Põltsamaa ÜG-le II koha Joonas Püvi kaotades meistriks tulnud Jõgeva Gümnaasiumist pärit Tõnis Kristjan Koppelile 2,43 sekundiga.

Noormeeste A klassi 1000m dis-tantsile oli pandud suured ootused ja lootused. Palju aastaid jooksukrossi-delt paremaid kohti napsanud Jakob Goroško ning Kristjan Mölder olid ka seekord tahtmist täis maakonna parematele sitket vastupanu osutada. Jooksu esimestel meetritel võtsid meie omad justkui kokku lepitult kaks esimest positsiooni laskmata kellelgi endast mööda minna. Need, kes aga ootasid taktikajooksu eksisid rängalt. Kui poolel maal Jakob ning Kristjan lähemaid konkurente juba kümnekonna meetriga edestasid võis kahtlustada, et need noormehed ei olnud tulnud Ku-remaale sooviga konkurentsi pakkuda vaid hoopis auhinnalaud tühjaks süüa. Viimasel sirgel oli tegu vaid Põltsamaa siseasjaga. Kogu distantsi vältel või-

mutsenud Jakob pidi aga viimasel pikal tõusul tõdema, et temaga terve jooksu kassi-hiire mängu mänginud Kristja-nil oli varuks veel vähemalt üks, kui mitte kaks käiku. Pärast hullumeelset lõpuspurti ootas Kristjan enda kanget konkurenti juba finišialas tänusõnade-ga hea jooksu eest. Niisiis saavutasid Põltsamaa noormehed 1000m jookusus kaksikvõidu ning kui sinna juurde lisada ka 9d klassis õppiva Ander Vaheri III koht 3000m distantsil selgub, et meie jaoks oli A klass edukaim vanusegrupp sellel sügisel.

Juunioridest saavutas parima koha Elo Assmann, kes tuli maakonnas oma vanuste seas hinnalisele II kohale. Parematest meesjuunioritest tasub äramainimist Urmo Rohtmets ning Marko Miller, kes jooksid välja 1000m distantsil enda vanuseklassis vastavalt 5. ning 6. koha.

Jõgevamaa koolide arvestuses saavutas Põltsamaa Ühisgümnaasium kolmanda koha. Sügiskrossist võttis osa ühtekokku 20 Jõgevamaa kooli. PÜG-i spordipere soovib kõigile õpilastele hoogsat harjutamist, sest Kevadkross 2010 polegi ju tegelikult väga kaugel.

Maikel Mikson, Lea Vilms

Sügiskrossist võttis osa rekord arv jooksjaid

Noormeeste A klassi 1000m autasustamine. Vasakult esimene Jakob Goroško, teine Kristjan Mölder.

Tütarlaste B klassi autasutamine. Vasakult teine Anni Eerik.

11.c klass Tallinna Linnaarhiivis

Ühel tuulisel kolma-päeval sõitsime koos 4.c klassiga Ülenurme Põllu-majandusmuuseumi.

Sõit algas juba hom-mikul. Tartusse jõudes tegime väikese peatuse Lõunakeskuses. Edasi viis tee meid Põllumajandus-muuseumi. Kohale jõudes läksime leivatarre, kus tehti leiba ja võid. Saime nuusutada leiva juure-tist, millel oli hapu lõhn. Juuretiseks oli eelmisest leivateost säilitatud tai-napäts. Juuretisele lisati sooja vett ja jahu. Edasi jäeti tainas hapnema. Kui kerkimine oli lõppe-nud, lisati veel vett, soola ja jahu. Leivataigen sõtkuti, lasti kerkida, vormiti leivapätsid ja tõsteti leivalabidaga kuuma ahju.

Järgmisena saime teada, kuidas tehakse võid. Proovisime ka ise või tegemist, väntasime võimasinat.

Rehetoas saime proovida vilja peksmist kootidega ja vihu löömist vastu rabamispinki – et suuremad terad peadest välja tuleks. Vilja jahvatasime käsikiviga. Tangude saamiseks peenestati teri uhmris. Veel saime teada, et vanasti pandi leiva sisse sammalt ja puukoort, sest vilja oli vähe.

Ma arvan, et selline leib ei olnud eriti

Vahva päev Ülenurme Põllumajandusmuuseumis

Kohapeal valmisid leivapätsid ja või.

maitsev. Väga huvitav oli ka sepikojas. Sepp sepistas meie klassile oma õnne naela. Mulle meeldis muuseumis mängida lauamängu, mis oli nii suur, et lauale ei mahtunud. Seda män-gisime hoopis põrandal.

Pärast kõiki toimetusi olid meil kõhud tühjad. Meile pakuti mulgiputru, teed ja leiba võiga. Küll see maitses hästi!

See oli väga vahva, huvitav ja õpetlik käik.

Rainer Kulp, 4.b klassi õpilane

KOOL JA KODU 9

Mida koolis tegime?

Sageli ei oska me väärtus-tada, seda, mis meil olemas on. Nii võime vahel iseenesest mõistetavaks pidada ka seda, et meil söök laual on. Ometi peaksime sellest rõõmu tundma teades, et mitte alati ja kõigil ei pruugi see nii olla. Leivanädal, mida sel aastal peeti 5. – 11. oktoobrini, kannabki eesmär-ki tähtsustada läbi sajandite üht olulisemat sööki eestlaste toidulaual – leiba.

Kolmandat aastat tähistasi-me leivanädalat ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Seekord oli võimalus iga päev lõuna-söögi kõrvale erinevat sorti leiba süüa. Iga leiva kohta oli sööklas üleval ka lühike tutvus-tus, et oleks teada, missugust leiba nimetatakse vormileivaks, missugust põrandaleivaks, mis vahe on mustal ja peenleival ning miks pannakse leiva sisse vahel terasid ja seemneid.

Leivanädala neljapäeval toimus aga suur võileibade meisterdamine, mis kandis üldnimetust “Eine kolmele”. Nimi tulenes nii sellest, et ühte võileiba valmistas kolm õpilast, kui ka sellest, et tänu

piki leiba lõigatud viiludele sai kolm inimest sellest võileivast ka söönuks. Leibadega varustas meid Eesti Pagar – aitäh neile selle eest! Leivakatte võttis aga iga võistkond vastavalt retseptile ja fantaasiale ise kaasa. Iga võileib sai väga omanäoline ja huvitav. Ena-masti andsid võistkonnad leiva tervislikkusele lisa värskete ja sügiseselt kirjude lisanditega. Julgemad katsetasid leival magusaid komponente nagu kummikommid ja šokolaad. Võileiba oli tulnud valmistama ka üks õpetajate kolmik, kes andsid klassikalisele kilu-muna leivale piduliku ja maitseka välimuse.

Kõiki võileibu fotografee-riti ning pildid neist pannakse kõigile vaatamiseks ja hinda-miseks üles kooli kodulehe-küljele www.poltsamaa.edu.ee Loodame, et nähtu annab meile igaühele inspiratsiooni katsetamaks uusi ja huvitavaid võileivakatteid. Ja miks mitte selle tarvis hoopis ise leib val-mis küpsetada.

Mariin Sirk, huvijuht

Jätku leiba!

Eestimaine eine.

Munad merehädas. Õnneliku mesilase võileib.

Oli ilus (11.09.09) reedene hommik. Saime kõik natukene kauem magada, sest kooli oli vaja alles kella üheksas minna. Kogunesime kõik kooli ette. Olime koos 4.c klassiga. Kui kell sai üheksa, hakkasime minema. Kõndisime natu-ke ja olime esimese punkti juures, see oli raamatukogu. Meie ülesanne oli teha pilt “Sport ja tarkus käsikäes”. Pilt tuli vägev. Poisid tegid pildistamiseks kätekõverdusi lugedes samal ajal raamatut. Kõndisime edasi teise punkti, milleks oli roosisaar. Seal oli palju roose. Seal tuli pilt teha sõprusest. Pildid tulid ilusad. Eriti see, kui tüdrukud istusid ja kallistasid. Õpetajad lasid meil ära arvata, mis on järg-mine punkt. Kolmas punkt oli kohutumaja-sild. Seal pidime

tegema pilte koos partidega. Need, kellel sai kaasas, said ka parte sööta. Üks part oli eriti naljakas. Ta ujus voolule vastu. Pildid olid tehtud ja liikusime edasi neljanda punkti juurde. Neljas punkt oli K.A.Herman-ni samba juures. Seal pidime lavastama laulupeo, kus laul-sime ühte laulu. Meie klassi Elin oli dirigent. Kui laulud olid lauldud, liikusime edasi. Õpetajad lasid jälle arvata. Nüüd liikusime edasi lossi-hoovi. Läksime vaatama ka kunstikooli. Kui kunstikoolist lahkusime, pidid poisid tegema mõõgavõistlust. Mõõgavõist-lust tüdrukud teha ei saanud, sest see oli mõeldud poiste-le. Läksime kuuenda punkti juurde, milleks oli Naissaar. Pilt oli vaja teha puhkavatest ja naeratavatest lastest,. Kes

ronisid puu otsa, kes mängisid niisama kulli. Läksime edasi seitsmenda punkti juurde. Seal pidime moodustama paatkon-nad ja tegema sillakesel pilti aerutamisest. Tüdrukud tegid posite järgi ja see oli lõbus. Läksime kaheksanda punkti juurde. Selleks oli kooliaed, kooli pargis. Pilt oli vaja teha õnnelikest ja töökatest lastest. Kõik me töötasime: rohisime,

riisusime ja tegime igasugu-seid vajalikke töid. Ka see oli lõbus tegevus. Lõpuks oligi aeg liikuda viimase punkti juurde, see oli kooli söökla. Kui lõpuks kooli jõudsime õnnestus meil veel söömas käia, kuigi aeg oli hiline. Päev oli küll väsitav, aga meil oli väga lõbus.

Gerl Räni, 4.b klassi õpilane

Fotojaht

Fotojahtijad esimese punkti juures

Käisime ühes klassijuha-tajatunnis uues suures koolis uudistamas. Seal olid nii ilusad asjad. Saime käia raamatu-kogus, direktori kabinetis ja õpetajate toas. Suure kooli õppealajuhataja näitas oma tuba ja lubas meil istuda eesti keele klassis. Saime näha, mida teevad suured lapsed arvuti-klassis. Seal sai arvutist näha, mida näitavad turvakaamerad.

Väga ilus oli ka spordisaal. Kunagi hakkame ka meie selles ilusas koolimajas õppima. Kui me hakkasime ära minema, siis andis Markuse ema meile kõigile 1-krooniseid münte ja me saime automaadist sooja kakaod osta. Pärast läksime oma väiksesse kooli tagasi.

Käty Olup, 2.a klassi õpilane

Automaadi ette tekkis lausa järjekord.

Suures koolis uudistamas

Tervisepäeval käis 3.b klass matkal Aleksi suvekodus. Seal saime batuudil hüpata, jalkat ja „ukakat“ mängida, teha korvpalli vabaviskeid, turni-da, mängida mängumajas ja liivakastis. Meil oli väga lõbus. Kui kõhud tühjaks läksid, siis pakkus Aleksi ema meile muffineid ja mahla. Õunu,

pirne ja ploome võisime ise korjata ning süüa nii palju kui tahtsime. Meil oli väga lahe ja tervislik päev. Aitäh Aleksi emale küllakutse eest!

Kertu Arula, Kristin Prits,

Taisy Kont, 3.b klassi õpilased

Tervisepäev

14. oktoobril pühitseti Põlt-samaa Ühisgümnaasiumi küm-nendate klasside õpilased güm-nasistideks. Et saada noore ja ullikese staatusest lahti, pidime läbima kolm etappi. Esimeseks ülesandeks oli pidulikus riietuses kooli ilmuda ning terve kooli ees lausuda teklivanne, millega luba-sime hoida kooli head nime ning olla kohuse-ja vastutustundlik õpilane. Oma uusi ja ilusaid peakatteid kandsime uhkusega terve päeva.

Pärast kuuendat tundi aeti kostümeeritud kümnendikud

koolimajast välja ning algas sportlik proovilepanek. Alustati aeroobikaga ning lõpetati hu-moorika fotosessiooniga noor-test gümnasistidest. Takistusraja stardi ja finiši vahele mahtusid veel lugematud kükid, hüpped, roomamised ja muud tegemised, mis noorukesed gümnasistid ehk rebased tõelisteks ja tõsiseltvõe-tavateks gümnaasiumiõpilasteks treenisid. Kuigi ilm oli vilets, oli kõigil siiski nägu naerul ning kui kästi hüüda „Au abiturienti-dele!”, tehti seda täiel häälel ja tõsimeeli.

Kuna füüsiline vorm käib käsikäes vaimse erksusega, pidid noored gümnasistid õhtul väljendama oma loovust ning originaalsust. Ette kanti tuntud viisidele seatud tervituslaulud, näidendid ning hõimutantsud, hõberebastele anti lisaülesan-deid, nagu kaaslasele pimesi jogurti söötmine ja ühel jalal seismine. Neid hetki, mil saal rõkkas naerust, oli väga palju.

Õhtu lõppedes jagati auhin-du tublimatele. Kümnendate klasside seast sai peaauhinna ehk rändkarika 10c klass. Parimaks

laulumeheks kuulutati 10b klassi noormees Erki Raimets, kes koos Kaily Kinguga pälvis ka tublimate hõberebaste preemia.

Värskete gümnasistidena võime tunnistada, et abituriendid nägid meiega vaeva ning olid ka ise väga tublid. Aitäh neile sellise toreda päeva korralda-mise eest!

Raili Kivikangur, Maria Roosileht, Emilia Tragon,

Kelly Turk, 10.b klassi õpilased

Kuidas kümnendikest gümnasistid said

13.septembril toimus viien-date ja kuuendate klasside orienteerumine. Selleks oli kohal üks mees, kes seletas, kuidas seda teha. Tema andis meile kaardi ja kompassi.

Alguses andis õpetaja mei-le võistkonna nimed. Meie võistkonna nimi oli „Vesi“. Selles võistkonnas olid: Ma-rianne, Katriin, Karl-Sander ja Rait. Me olime kõik oma võistkonnaga rahul. Kui oli aeg alustada, siis jooksime kohe esimese kontrollpunktini ja augustasime kaardi. Nii jook-sime me lõpuks Kuningamäele välja. Kuningamäel oli vaja teha kolm või neli auku. Meie leidsime need kõik üles. Meie rühm liikus koguaeg koos, vahepeal jooksis Karl-Sander vaatama, kas on vaja augustada või ei ja siis läksime ka meie sinna. Meile ei meeldinud see, et meid ei aidanud keegi, kuigi meie aitasime nii teiste klasside omasid kui ka enda klassi omasid. Lõpuks tegime koostööd ühe enda klassi rüh-maga. Nende abiga leidsime ühe kontrollpunkti. Lõpuks kui olime finišis, avastasime, et me

olime esimene klass, kes oli kuuendatest jõudnud. Kui oli-me ennast kirja pannud läksime koolimajja sööma. Pärast söö-mist toimus meie tervisepäev edasi. Kõik kuuendad klassid kogunesid suure kooli juurde koos oma klassijuhatajaga. Seal tegime mõned väikesed harjutused ja oligi kõik. Edasi läksid kõik koju. Oli tore päev ja selliseid tervislikke üritusi võiks veel toimuda.

Marianne Nugis,

Katriin Susi, Rait Kohv, Karl-Sander Nool, 6.b klassi õpilased

5.a klass valmistub tervisepäe-va orienteerumiseks. Kuidas kompass töötaski?

Orienteerumine

KOOL JA KODU10

Lastevanemate Kool�

Kui vanem kaotab töö... Kirjutas Tiina Siimets ajakirjas Pere ja Kodu

Masust rääkides on jutuks peamiselt see, mis toimub täis-kasvanutega ja kuidas tööd leida. Lastest räägime märksa vähem. • 27 000 last ehk 11% alaea-

listest elas tänavu esimeses kvartalis leibkonnas, kus ükski täiskasvanu ei tööta;

• 107 400 last elas leibkonnas, kus on tööta üks vanem;

• 23 000 tööta leibkondade lastest elas allpool suhtelise vaesuse piiri.

Loobumised: mulle pole midagi vaja!

Perede ja laste nõuande-keskusse pöördub järjest enam murelikke vanemaid laste emot-sionaalsete ja käitumisproblee-mide tõttu. Pereterapeut Marika Ratnik meenutab 14aastast noormeest, kes elas koos ema ja aasta noorema õega. Ema oli madalapalgaline, siis koondati. Kitsikus mõjutas noormehe ene-sehinnangut ja suhtumisi. “Ah, milleks mulle seda vaja! Mis ma sinna üritusele ikka lähen!” leidis poiss. Tema moodus ema kõrval pere toimetuleku eest vastutada oli loobumine. Ta ise-gi ei rääkinud oma vajadustest: juuksurist, uuest sokipaarist, mobiilist või klassiüritusest.

Ratniku hinnangul juhtub see siis, kui vanem jagab liialt oma muresid lapsega. Nii võib laps eneselegi märkamata asuda justkui täiskasvanu kõrvale, püüdes teda igati aidata. Võtab oma õlule kodutöid ning muret-seb, kas täna jagub raha sooja toidu jaoks. Ühtpidi on hea, kui laps teab, mida pere saab lubada, mida mitte. Kuid lapse heaolu eest vastutab ikkagi vanem. Laps ei pea muretsema, kas ja kuidas vanem hakkama saab.

Ka soovitab Ratnik, kui vähegi võimalik, jätkata laste huvide toetamist. 17aastase Oli-veri vanemad seda kahjuks teha ei saanud. Oliver, siilisoengu ja käetätoveeringuga pisut endasse tõmbunud noormees, räägib oma loo.

“Sattusin peale, kui ema süüdistas isa, et too pole miski mees, lasi firmal pankrotti min-na. Isa karjus vastu: “Pidin ma siis teiega reisima ja poisile nii kõva taskuraha andma... Ja kõik need trennid ja varustus!” Kui nad mind nägid, jäid vait. Eriti valus oli see, et just nädal tagasi uhkeldas isa sõprade ees, kui head tulemused mul võistlustel olid! Järgmisel päeval ma kooli ei läinud, ema lubas ka. Kõik tundus nii mõttetu. Varsti teatas ema, et nüüdsest jäävad trennid ära. Et suvel tulevad laagrid ka, üks veel Soomes... kust see raha võetakse. Ütles, et süüa veel saab, aga see on kõik.

Klassi lõpetasin järeltööga. Õpetajad käisid pinda, tuli end kokku võtta. Ausalt öeldes oli mul suva. Kui koolis taheti vanematega rääkida, ütles isa, et tal on tähtsamatki teha. Mulle

käratas, et elu pole lillepidu, aeg oleks sellest aru saada. Ot-sisin paarist kohast tööd, kuni lõpuks üks asjapulk muigas: “Naljamees, me laseme siin omi lahti.”

Marika Ratnik ütleb, et töötuks jäänud vanem ei pruugi oma masenduses märgata last ja tema vajadusi. “Ta ei taipa tunnustada lapse saavutusi ega kinnita, et laps on tubli ja ar-mastatud. Kui selline madalseis kestab pikalt, mõjutab see ka lapse enesehinnangut. Ta võib tunda, et ei saa hästi hakkama ega ole teistega võrdne. Et teda lihtsalt ei peeta oluliseks.”

Endassetõmbumine: jätke mind rahule!

Kodune õhustik mõjutab last, kinnitab Ratnik. “Kui laps näeb, et vanem on ärrituv, kurb ja enesesse sulgunud, muutub ta võimalikult märkamatuks ja püüab vähem tüli teha. Olla pigem palju õues, sõprade pool või pikemalt koolimajas. Ta jätab minemata klassiekskur-sioonile, sest ei taha raha küsi-da. Kokkuvõttes võib alaneda õppeedukus, väheneda tähe-lepanu ja keskendumisvõime ning sageneda põhjuseta puu-dumine.”

Nagu näiteks Rutal (16), tumedapäisel suurte pruunide silmadega Tallinna tüdrukul.

“Elasime ema ja kasuisaga täiesti tavalist elu seni, kuni kasuisa kaotas töö. Otse sellest ei räägitud. Lihtsalt haistad, et õhus on rohkem elektrit, ning mitte ainult kasuisa süvenevast alkoholismist. Ta istus üksi kodus ja tegi näo, et otsib tööd. Aga kui koolist koju jõudsin, oli selge, et mees on pikalt õlut libistanud.

Püüdsin võimalikult vähe kodus olla, sest seal tülitseti pidevalt. Ema tegi etteheiteid, et ega ta kaua jaksa meid enam ülal pidada.

Talv otsa tõbitsesin. Külme-tus ja viirus muudkui vahetasid kohta. Korra tuli kasuisa arstile kaasa ja bravuuritses kõvas-ti. Arst palus tal väljuda, siis julgesin tunnistada, et ei jaksa rohkem. Ei suuda keskenduda ega ka magama jääda. Vahel ei mäletanud, kas üldse magasin.

Juhtus ka piinlikke hetki. Koolis koguti õpetajale kingira-ha. Me pole kunagi laialt elanud ja nüüd oli juba võimatu emalt raha küsida. Kust ta ka võtnud oleks? Ütlesin, et olen haige, ja puudusin koolist nädala. Seda veel vaja, et keegi seal teaks! Muidu mind rahamure ei sega, mul on selline riietumisstiil, et püüan võimalikult rääbakas väl-ja näha. Vahel tögatakse ka, aga kõik on harjunud, et olengi teist-sugune. Ainult korra küsis mu sõber vastu tulles: “Kamoon, mis lahti? Nagu oleks suur must auk sul ümber?” Ega ma vist ise ka tea, kui suures masenduses olen.”

Ülle Laumets kinnitab, et kergem on neil, kes ei pelga jagada oma muresid, ehkki vaesumine on häbiteema, mida meelsamini salatakse. Üksil-duse ja masenduse vastu aitab suhtlemine. Psühholoog peab ääretult mõtlematuks, et riik ei toeta enam laste huviringe. Töö kaotanud vanemate laste suht-lusring on ju niigi vähenenud.

Võtab vastutust: otsib tööd

Lapsi hirmutab vanemate töötuks jäämine rohkem, kui arvame. Nende meelest on vanemad suured ja targad, kes teavad alati, mida teha. Psühholoog soovitab selgitada: “Teeme, mis suudame. Sina ei pea selle pärast muretsema.” Lapsele on ränk koorem, kui ta tunneb, et peab vanemate eest vastutama... või et ta ise on koormaks. Nende tunnetega ei oska laps midagi peale hakata.

Laumets tunnistab, et teda on ka üllatanud õpilaste hulk, kes maalt linna kooli käivad ja peavad nüüd lisa teenima, et elamise eest maksta. Kes ettekandjana, kes ööklubi riie-tehoidjana, kes nõudepesijana. Võib ju ka kodust käia, iseasi, kas see ennast ära tasub. Igal hommikul 30 kilomeetrit linna ja õhtul tagasi. Ega bussirahagi väike pole. Kas tuleks siis maa-gümnaasiumi naasta?!

“Rasked valikud,” ohkab Laumets. Kurb on aga see, et lisatööd tehes kannatab tava-liselt õppimine. Psühholoog kirjeldab klassi ees avanevat pilti: viimastes pinkides olijad istuvad, pea kätel. Veel kurvem, kui üldse kooli ei jõuta.

Valetamine: häbi ees, vale järel

Isegi kui laps on väga lii-mist lahti, ei tule ta naljalt seda õpetajale ütlema. Ülle Laumets arvab, et lastel on ka eakaaslas-tele häbi tunnistada, et elu on muutunud. “Kuidas sa ütled kas või oma tüdrukule, et nüüd maksad sina kinos enda eest. Või pakuvad sõbrad, et läheks grillima, aga käime enne poest läbi ja võtame midagi. Kas öel-da, et ma ei saa, mul tuli üks asi meelde? Ei ütle ju: tead, raha pole... Nimetad muu põhjuse, valetad. Ehkki on ka neid, kes ikka ütlevad, et vanemad ei anna,” kirjeldab koolipsühho-loog. “Isegi täiskasvanud, kel oli tavaks käia sõpruskonnaga väljasõidul Londonis, valeta-vad, et ei saa kaasa tulla, sest lähevad ämmale maale appi. Ehkki kõik teavad, et nad pole kunagi ämma pool abis käinud. Mõni ime, kui lapsedki räägivad sõpradele samu muinasjutte.”

Täbar lugu on siis, kui klass läheb ekskursioonile. Üks 7. klassi poiss lahendas asja omal moel - müüs isa raamatuid, et maksta reisi eest. Kui poisilt

uuriti, kas poleks olnud lihtsam raha küsida, põhjendas ta kibe-dalt: “Neil pole endalgi.”

Terake head: ühtehoidmine

Õnneks pole must kunagi üdini must. Aeg, milles elasime, venitas lapsepõlve hirmpikaks ja lükkas vastutuse kaugemale. Tekitas tunde iseenda kõik-võimsusest: kui ikka püüad ja tubli oled, lähebki kõik hästi. Või nagu kinnitasid arvamus-liidrid: ainult loll ja laisk ei saa hakkama. Nüüd selgub, et heast tahtest ei piisa.

Eestlane on ikka häbene-nud abi küsida. Marika Ratnik räägib töötust üksikemast, kel riigi ja kohaliku omavalitsuse rahaline toetus aitas raskeima aja üle elada. Naise kaks last õp-pisid tehnikumis ja ema suutis anda neile raha koolitarveteks ja -sõiduks ning pisut taskurahagi. Kõige enam hoidis pereema kokku toidu pealt, kasutas oma loovust ja võimalusi (kartul, piim, munad). Ostis soodsalt toitu hulgilaost ja suurtes ko-gustes. Abi oli sellest, et elati oma majas, maksta tuli vaid vee ja elektri eest. Käiku läk-sid ka säästud. Nii pidas pere vastu kaks aastat, kuni ema töö leidis.

Meie lapsed on näinud vaid üsna lühikest ajalõiku. “Mõel-dakse, et kui on halb, siis nii ka jääb,” räägib Ülle Laumets. “Pigem tasub neile seletada, et inimeseks olemise juurde kuu-luvad ka halvad ajad ja et kõik ei olene alati endast.” Psühholoog hoiatab aga, et ei tasu alustada juttu sõnadega: “Kui mina omal ajal...” Siis karjuks vist küll iga laps: “Mida! Nüüd on teised ajad!”

Positiivse mõtlemise täht-sust Laumets liigselt ei rõhutaks - võib tekkida tunne, et oled ise süüdi, kui ei oska õigesti mõel-da ega ole edukas.

Laumets soovitab vanematel meenutada oma kogemusi, mis kinnitavad, et elus ongi tõusud ja mõõnad. Päris hea näide on ka Gerd Kanter, kel alguses ei läinud hästi. Kindlasti polnud see mõnus tunne: treenid, nagu jaksad, aga ikka kaotad. Ometi sai temast olümpiavõitja. And-rus Veerpalugi on tunnistanud, et ehkki on andnud endast pari-ma, pole sellest alati piisanud.

Ehk mõtlen liiga lilleliselt, kui pakun, et praeguses ajas on ka plusse. Näiteks võima-lus suhtumisi ümber hinnata. Mõista, et ema ja isa ei tööta selleks, et oleks rohkem asju ja alati lõbus. Et on ka muid väärtusi, näiteks olla rohkem koos perega. Teha midagi teiste heaks või aidata hädasolijat. Näiteid juba on. Klasse, kes on korraldanud enne ühisreisi kontserdi või heategevuslaada, et toetada neid, kes muidu kaasa tulla ei saaks.

Kuidas käituda lapsega, kui olete jäänud töötuks• Rääkige uuest olukorrast peres lapse õpetajale. See aitab õpe-

tajal mõista last või muutusi tema käitumises. • Säilitage laste ees rahu ja mõelge, kuidas kitsikus neid mõ-

jutab. Kindlasti ei maksa kõiki probleeme laste ees arutada. Tunnistage ausalt, et jah, praegu tuleb kulutusi vähendada, aga kinnitage, et laps ei pea muretsema. Jälgige, et laps ei muutuks kaasvastutajaks.

• Ehkki töökaotus paneb suhted proovile, ärge tülitsege laste juuresolekul.

• Uurige kohalikust omavalitsusest, milliseid toetusi on võimalik saada.

• Kui raha napib, mõelge selgeks, mis on esmatähtis: võimalikult tervislik toit ja kodu allesjäämine. Jälgige, et lapsel säiliks suht-lus eakaaslastega - võimalusel huviring, väljasõidud klassiga, sõprade sünnipäevad. Jätkake peretraditsioone, hoolitsege nii laste kui ka enda kehalise ja vaimse tervise eest.

• Kui suudate oma masendusest võitu saada, vaadake plusspoolt. Nüüd on teil laste ja pere jaoks rohkem aega.

Kes aitab?• Alates jaanuarist 2009 on lastel ja täiskasvanutel võimalus

pöörduda abi ja nõu saamiseks laste abitelefonile 116 111. Samale telefonile võib teatada ka abi vajavast lapsest. Teenus on tasuta ja anonüümne.

• Küsige nõu oma valitsuse lastekaitse- ja/või sotsiaaltöötajalt.

Maailma arenenud riigid on järjest enam hakanud tähelepanu pöörama oma elanike vaimsele tervisele, kuna inimeste heaolu ala-neb tänu kasvavale hulgale psüühilistele probleemidele ja häiretele, näiteks sõltuvused ja depressioon. Üks võimalus teha psühholoogilist abi kättesaadavamaks ning ennetada vaimseid ja käitumishäireid on internet. Eestis on spetsialistid nõu andnud peamiselt küsimus-vastus vormis mõnes portaalis või virtuaalsetes ajakirjades. Laialt levinud on foorumid, kus igaüks võib sõna võtta, ent seal on oht, et hädaline võib oma muret kurtes nii mõnegi kommentaari peale uue trauma saada. Interneti abistamisviisidest on enimeelistatud teksti edasta-mine elektronposti kaudu või jututubades reaalajas – see ei nõua spetsiaalset tehnikat. Virtuaalne nõuandmine pole lihtsalt internetti istutatud nõustamisseanss, sel on teistmoodi kvaliteet ning reaalse elu abiga võrreldes omad eelised ja puudused.

Sageli takistavad abiotsimist mugavus ja teadmatus. Psühho-loogi tööst on tavainimesel sageli ähmane arusaam. Interneti poolt võimaldatud anonüümsus langetab abi otsimisel olulise tõkke - piinlikkustunde. Tulenevalt anonüümsusest pöörduvad ka need, kes reaalelus ei seda ei tee, sest nad võivad olla loomult liiga häbelikud; probleemid tunduvad liiga isiklikud, et neid näost näkku rääkida; saadavalolev nõustaja on tutvusringkonnast (maakohad); klient ei taha, et keegi näeks teda sedalaadi asutuse kabinetti astumas. Osalejad suudavad tänu anonüümsusele avameelsemalt, väiksema emotsionaalse pinge all ja aega raiskamata oma murega lagedale tulla. Samuti on virtuaalses vestluses inimese vajadus ebaedu ja äratõukamist vältida väiksem.

Internet seab abistamissuhtele omad piirangud, põhinedes eel-dusel, et pooled tunnevad end kirjalikus eneseväljenduses mugavalt ning on võimelised sarnasel arusaamise tasemel suhtlema. Kuna info miimika, hääletooni ja hoiaku kohta puudub, on oht üksteist vääriti mõista. Sellevõrra on raskem ja aeganõudvam probleemi ühiselt läbi töötada ning emotsionaalset toetust edastada. Kriitilisemates olukor-dades jääks ajanihkega antud nõu hiljaks. Kliendi poolt maalitud pilt võib reaalsusest tunduvalt erineda. Siinjuures ei saa unustada, et mõne kliendi subjektiivne rahulolu ongi suurem, kui tegeletakse tema poolt esitatud, kuid mitte tema tegeliku ja peamise problee-miga. Infovahetus on internetis suhtlemisel piiratum. Mittesõnaline info on puudu: ei näe partneri kehakeelt, ei saa talle oma kehakeele ja häälega toetust väljendada. Vastust peab kaua ootama, ei saa kohe küsimustega edasi minna. Samuti ei näe inimese emotsioone, vahetu kontakt puudub. Valestimõistmisi ei ole võimalik alati õigel ajal korrigeerida, ajanihke tõttu ei pruugi seletustel-vabandustel mõju olla. Huumor paistab lugejale hoopis teistsugusena. Kirjutaja ja lugeja tajuvad sama teksti erinevalt. Näost-näkku nõustamises täpsustavad hoiak ja naeratused palju. Interneti kaudu on kliendil võimalus olulisi küsimusi eirata või üldse ära kaduda, mis omakorda takistab abistamise protsessi.

Ükski abistamisviis ei ole igas olukorras efektiivne, ei ole ja ei peagi olema igale inimesele ja igas situatsioonis sobiv. Internetisuht-lusel põhinevad nõuanded ei saa olla vastuseks igaühe probleemidele ega iga seisundi jaoks, osalt põhjusel, et valdkond on uus ja seda ei tunta veel piisavalt. Ent internetiteenuste kasutajate arv järjest kasvab ja see on asjaolu, millest ei saa niisama mööda minna.

Interneti kaudu antav psühholoogiline nõu on suhteliselt uus ja alternatiivne võimalus traditsioonilise näost-näkku nõustamise kõrval. Sellel on palju eeliseid anonüümsuse ja mugavuse näol, ent samas ka teatavaid puuduseid, mistõttu see ei sobi kõigi inimeste ja kõigi probleemide jaoks. Enamsobiv on see inimestele, kes ar-mastavad arutleda ja kirjutada, suudavad iseseisvalt valikuid teha ning nende tähendusest aru saada. Lahendus.net projektina ei tegele psüühikahäirete raviga, vaid nende ennetamisega.

Annika Veldre

Psühholoogiline abistamine interneti kaudu

KOOL JA KODU 11

ringi nimetus juhendaja sihtgrupp päev ja aeg kohtMuinasjuturing Lilio Võsu 1. klassid N 5. tund ruum nr.15Male Janel Palm 1. - 7. klassid T 7. tund Lille tn söökla eesruumKabe Villu Ojassalu 1. - 6. klassid K 6. tund Lille tn söökla eesruumNukunäitering Ive Pajo 1. klassid R 5. tund ruum nr.24Loovring Liivi Rehema 2. klassid T 6. tund ruum nr.49Õpioskused ja loovus Heli Lehiste 5. klassid K 6. tund ruum nr.12Muusikaring Sinne Saar 2. klassid N 5. tund muusikaklassSpordiring Tiia Jürisoo 1. - 3. klassid T 6. tund Felixhall1.kl mudilaskoor Meeli Nõmme 1. klassid T 5. tund muusikaklassPoistekoor Meeli Nõmme 3. - 6. klassid T ja N 7.tund muusikaklassTütarlastekoor Meeli Nõmme 3. - 5. klassid K 6. tund muusikaklassTüdrukute ansambel Meeli Nõmme 6. klassid K 7. tund muusikaklassPoiste ansambel Meeli Nõmme 7. - 8. klassid E 7. tund muusikaklassNeidude ansambel Meeli Nõmme 9. - 12. klassid E 17.30-19.00 muusikaklassRahvatants Sirje Suvi 2. klassid T 13.00-14.00 vana maja saalRahvatants Sirje Suvi 3. - 4. klassid N 13.00-14.00 vana maja saalLastekoor Hille Martin 6. - 9. klassid T 7. - 8. tund kabinet 103Segakoor Hille Martin, Meeli Nõmme 10. -12. klassid K 8. - 9. tund kabinet 103 ja aulaVokaalansambel Hille Martin 6. - 9. klassid T 8. tund kabinet 103Segaansambel Hille Martin 8. -12. klassid E 15.45 - 16.30 kabinet 103Inglise keel - I rühm Aino Vagur 10. - 12. Klassid K 14.45 - 15.45 kabinet 143Inglise keel - II rühm Aino Vagur 10. - 12. klassid K 15.45 - 16.45 kabinet 143Inglise keel - III rühm Aino Vagur 10. - 12. klassid K 16.45 - 17.45 kabinet 143Matemaatika ainering Edda Kiis 8. klassid N 6. tund kabinet 106Matemaatika ainering Maia Tõntsu 7c klass ja 9.d klass E 7. tund ja T 8. tund kabinet 105Kunstiring Siiri Kõrv 7. - 12. klassid E ja K 16.00 -17.30 ruum nr 106Puhkpilliorkestri ettevalmistusrühm Heiki Rosin 5. - 10. klassid E ja N 17.00 - 19.00 kabinet 144 Puhkpilliorkester - dirigent Urmas Mägi 4. - 12. klassid E ja N 19.00 - 21.00 aula -abiõpetaja Malle MillerLuulering Marika Nugis, Sirje Ääremaa 7. - 12. klassid õpetajaga kokkuleppimiselVõrkpall tütarlastele Aimi Anniste 8. -12. klassid K 19.30 - 20.45 Veski võimlaKorvpall noormeestele Maikel Mikson 10. -12. klassid T ja N 18.00 - 19.30 Veski võimlaSulgpall Maikel Mikson 10. -12. klassid N 16.30 - 18.00 Veski võimlaNoorkotkad Sven Pruel 1. - 9. klassid juhiga kokkuleppimisel Lille tn söökla eesruumNäitering Külli Solvak 8.b klass R 7. tund aulaNoorteorganisatsioon 4H Eva-Brit Bergmann 3. - 6. klassid T 14.00 vana maja ruum nr 19

Sellel õppeaastal koolis tegutsevad huviringid

2009 2008 2007 2006Õpilasi kokku 33 35 28 30

Kõrgkoolides 27 29 21 2282% 83% 75% 73%

Kutseõppes 1 2 2 23% 6% 7% 7%

Edasiõppijaid 28 31 23 2485% 89% 82% 80%

2009 9A 9B 9C Võrdlus 2009 2008 2007 2006Õpilasi kokku 28 28 32 Õpilasi kokku 88 116 130 142

PÜG 12 15 22 PÜG 49 69 71 8243% 54% 69% 56% 59% 55% 58%

Muu G 1 4 8 Muu G 13 7 11 114% 14% 25% 15% 6% 8% 8%

Kutseõpe 15 9 2 Kutseõpe 26 34 37 3854% 32% 6% 30% 29% 28% 27%

AJALUGU2009 2008 2007 2006

Reaal (A) 74 67Humanitaar (B) 62 56Üld (C) 61 41Üld (D)KOOL 66 59 57 76VABARIIK 62 60 64 66+ / - 3 -1 -7 9

BIOLOOGIA2009 2008 2007 2006

Reaal (A) 71 60Humanitaar (B) 53 41Üld (C) 52 45Üld (D) 51KOOL 59 49 56 62VABARIIK 62 60 58 62+ / - -2 -11 -2 0

ÜHISKONNAÕPETUS2009 2008 2007 2006

Reaal (A) 75 73Humanitaar (B) 66 65Üld (C) 60 64Üld (D) 58KOOL 67 68 59 63VABARIIK 62 63 58 57+ / - 5 4 1 5

KIRJAND2009 2008 2007 2006

Reaal (A) 67 68Humanitaar (B) 66 63Üld (C) 55 60Üld (D) 52KOOL 62 63 63 66VABARIIK 58 57 56 55+ / - 3 6 7 10

FÜÜSIKA2009 2008 2007 2006

Reaal (A) 82,67 (3)Humanitaar (B)Üld (C)Üld (D)KOOL 82 86 87 75VABARIIK 66 63 69 69+ / - 16 23 17 6

GEOGRAAFIA 2009 2008 2007 2006

Reaal (A) 61 41Humanitaar (B) 48 37Üld (C) 43 55Üld (D) 38KOOL 48 47 50 53VABARIIK 62 53 56 59+ / - -13 -6 -5 -6

INGLISE KEEL2009 2008 2007 2006

Reaal (A) 72 70Humanitaar (B) 65 63Üld (C) 55 52Üld (D) 55KOOL 65 64 66 64VABARIIK 69 67 68 64+ / - -4 -3 -2 0

KEEMIA2009 2008 2007 2006

Reaal (A) 64Humanitaar (B) 54 (1)Üld (C) 40 (1)Üld (D)KOOL 47 57 42 76VABARIIK 68 65 61 65+ / - -21 -7 -19 10

MATEMAATIKA2009 2008 2007 2006

Reaal (A) 53 63Humanitaar (B) 35Üld (C) 34 37Üld (D) 31KOOL 46 55 48 53VABARIIK 52 58 49 50+ / - -5 -2 -0 2

SAKSA KEEL2009

Reaal (A) 94 (1)Humanitaar (B) 92 (1)Üld (C)Üld (D)KOOL 93VABARIIK 76+ / - 16

koolipäeva kõigist tundidest tuleb vanema tõendi (telefonikõne) alusel klassijuhata-jalt eelnevalt luba taotleda. Lubatud puu-dumine märgitakse e-päevikusse tähega „l”. Kui õpilane on puudunud koolist haiguse tõttu, esitab ta puudumisele järg-neval päeval (1-2 päev) vanema tõendi, pikemal puudumise korral kolme päeva jooksul arstitõendi. Hilisemaid tõendeid ei arvestata ning päevikusse märgitakse põhjuseta puudumine.

Autokooli pärast tunde

Viimastel aastatel gümnaasiumiõpi-laste seas üha populaarsemaks muutunud autokoolis käimine tõi kaasa massilise tundidest puudumise, mille tulemusena halvenes märgatavalt õpilaste õppeedukus. Arutades õppenõukogus seda probleemi, otsustasime lisada kooli kodukorda punkti, mille kohaselt on õpilastel keelatud õppe-tundide ajal autokooli sõidutundides käia. Kuna õppimine gümnaasiumis on pingeli-ne, soovitame keskenduda oma peamisele tegevusele – õppimisele ja minna auto-kooli suve. Tegemata tööde ja lõputute järelvastamiste tulemuseks on lünklikud teadmised ja kohe kindlasti ka kehvad tulemused riigieksamitel. Loodame, et paremate tulemuste saavutamisele aitab kaasa ka hindamisjuhendi täpne järgimine: mitterahuldava hinde parandamiseks on aega kaks nädalat ning kõik kursusehinded pannakse välja kursuse lõpus. Tegemata

või vastamata töö märkimiseks e-päevi-kusse kasutatakse nulli.

Väärtustatud väärtused

Kaks aastat tagasi sõnastasime õpilaste ning õpetajate ühise mõttetöö tulemusi aluseks võttes uuesti kooli väärtused, mil-lest lähtuvalt seame õppeaasta eesmärgid ja planeerime õppeaasta tegemised. Silmas pidades meeskonnatööd ja ühtekuuluvust kui üht kooli põhiväärtustest, on õpilaste arengu ja õppimise toetamiseks koolis moodustatud seitse töörühma, kuhu kuu-luvad lisaks õpetajatele ka teised kooli töötajad. Arenduskogu õppetöö korralduse suunajana on koolis juba kaua tegutse-nud. Kolm aastat on töötanud õpilaste uurimistöö nõukoda ning kutse- ja kar-jäärinõukogu. Eelmisel õppeaastal lisan-dusid tervise- ja õppenõustamisnõukogu. Sel sügisel alustasid tööd loodushoiu ja keskkonnakaitse probleemidega tegelev õuehoiukoda ning kooli maine kujunda-misega hakkab tegelema PR nõukoda. Viimasesse kuuluvad ka kooli vilistlane Sven Lass ja linna haridus- ja kultuuri-nõunik Kadri Suni.

Hoides ja väärtustades oma kaunist õpikeskkonda, ühiselt tegutsedes ja üks-teisest lugu pidades suudame oma tööst ja tegemistest rõõmu tunda.

Kõigile õnne, ilusat ja head soovides

Tiia Mikson, 7.-12. klasside õppealajuhataja

Algus lk 1Võrdlus 2009 2008 2007 2006Õpilasi kokku 96 83 83 77

Kõrgkoolides 63 56 47 5566% 67% 57% 71%

Kutseõppes 17 11 20 1218% 13% 24% 16%

Edasiõppijaid 80 67 67 6783% 81% 81% 87%

2009 2008 2007 200626 25 28 22

16 15 16 1862% 60% 57% 82%

6 6 8 223% 24% 29% 9%

22 21 24 2085% 84% 86% 91%

2009 2008 2007 200637 23 27 25

20 12 10 1554% 52% 37% 60%10 3 10 8

27% 13% 37% 32%

30 15 20 2381% 65% 74% 92%

Õpilasi kokku

Kõrgkoolides

Kutseõppes

Edasiõppijaid

12B

Õpilasi kokku

Kõrgkoolides

Kutseõppes

Edasiõppijaid

12C

Riigieksamite tulemuste võrdlus ja edasiõppimine

12A

Uuendused renoveeritud koolimajas

KOOL JA KODU12

ring juhendaja aeg kuutasu sihtgruppTaimeseadering Eha Tralla teisipäev, kolmapäev, neljapäev 13.00 40 krooni kõik õpilasedRevalia tantsukool (võistlustants) Hannes Prey 300 krooni (2 lapse

puhul 450 krooni)lapsed alates 5 eluaastast

Segarahvatantsurühm "Zipelgad" Ivo Targama esmaspäev ja kolmapäev 16.00 tasuta gümnaasiumi-astme õpilasedNoorte tantsutrupp "MUFF" Ivo Targama teisipäev ja reede 16.00 tasutaNäitering "Viribus Unitis" Keiu Kess teisipäev 17.00 tasuta 8. - 12. klassi õpilasedLaste näitering Vilve Piht esmaspäev 14.00 tasuta 2. - 4. klassi õpilasedTantsu- ja moekool "Face" esmaspäev ja neljapäev 15.30 tasuline lapsed ja nooredHip-hop tants Kairi Jerlov teisipäev 17.00, pühapäev 15.30 tasulineBreigigrupp "Complete" Marek Tamm esmasp., teisip., kolmap., neljap. 17.00 tasulineLaste laulustuudio Meeli Nõmme teisipäev 15.30, neljapäev 16.00, reede 15.00 75 krooni 10 - 15-aastastele

Infolehe vastutav toimetaja Kertu Liebert

(e-mail: kertu@poltsamaa.edu.ee)Tiraaž 950

Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press

Infolehte finantseerib

TEATED ja INFO

Õpetaja Aine Konsultatsiooni aeg Ruum1 Aiaots, Heli (11c) ajalugu, ühiskonnaõpetus K 14.55-15.40 2082 Ange, Sirje tantsuõpetus N 13.05-13.50 2133 Anniste, Aimi kehaline kasvatus K 15.45-16.304 Annuk, Toomas (9d) geograafia, loodusõpetus T 15.00-16.00 3035 Arula, Aimar kehaline kasvatus K 15.00-15.456 Bergmann, Eva-Brit

(6a)inglise keel E 14.55-15.40 Vm19

7 Bergmann, Laivi (2c) klassiõpetaja, matemaatika E 13.05-13.50 (3a); T 13.05-13.50 (2c) 298 Haava, Maire pikap.r.õpetaja pikapäevarühmas 259 Jaansalu, Kadi-Ly (3a) klassiõpetaja, inglise keel E 13.05-13.50 (3a, 4b); K 13.05-14.45 (5a) 3410 Johanson, Anne (8d) vene keel T 14.00-14.45 (6ab); N 14.55-15.40 (7.-12.kl) 30411 Jürisoo, Tiia kehaline kasvatus E 15.45-16.3012 Kalvist, Külli (1a) klassiõpetaja, kunstiõpetus E 11.40-12.30 (1a); K 12.45-13.45 (5a) 20,

Vm2113 Kase, Arvo füüsika K 14.55-16.30 31314 Kase, Ene matemaatika T 14.00-14.45 (8c); K 14.55-15.40 (10bc, 11c) 10415 Keis, Maire (6b) klassiõpetaja, eesti keel T-R 14.00-15.00 4416 Kiis, Edda (12a) matemaatika K 14.55-16.30 10617 Koll, Meelis IT-juht kokkuleppel18 Kondas, Lia eripedagoog -19 Kulp, Hele inglise keel N 15.40-16.00 11020 Kulu, Valli (4c) klassiõpetaja, matemaatika, kunstiõp E 13.00-14.00 (3c, 4c); K 13.00-14.00 (5c) 4521 Kuusik, Urmas tööõpetus E 14.50-15.3022 Kõrv, Siiri kunstiõpetus, joonestamine T 14.00-14.45; K 15.40-16.30 10723 Lehiste, Heli (5c) klassiõpetaja, inglise keel T 14.00-15.00 1224 Linde, Kaja (9a) bioloogia, loodusõp., geograafia T, N kuni 16.00 31025 Lodi, Ülle (7b) eesti keel ja kirjandus T 14.00-16.00 20426 Lääne, Maive (7a) matemaatika, saksa keel T 14.00-14.45; kokkuleppel 10427 Maikalu, Karmen psühholoog kokkuleppel28 Martin, Hille muusikaõpetus T 14.55-16.00 10329 Martsik, Pille (3b) klassiõpetaja, loodusõpetus, parandusõpe E 13.05-13.50 3030 Mikson, Maikel kehaline kasvatus N 15.45-16.3031 Mikson, Tiia emakeel, õppealajuhataja T 15.00-16.00 20932 Miller, Malle saksa keel K 14.00-14.45 31533 Muhhina, Antonina vene keel N 14.55-16.30 31734 Männiksaar, Marju (6c) käsitöö, kunstiõpetus N 14.00-14.45 10935 Narits, Aire (8a) bioloogia E, K, R kuni 17.00 30636 Nugis, Marika (11a) eesti keel ja kirjandus T 14.00-15.00; K 14.00-15.00 20337 Nõmme, Meeli muusikaõpetus T, N 14.45-16.00 838 Nõmmiste, Laine (11b) vene keel N 14.55-15.40 31639 Orav, Maris majandusõpetus E 15.40-16.30 21340 Oro, Eve (10c) käsitöö, kodukultuur T 15.40-16.30 10941 Pajo, Anu psühholoog, inimeseõpetus kokkuleppel42 Pajo, Ive (1b) klassiõpetaja, vene keel, par.õ. N 13.05-13.50 2443 Palm, Janel arvutiõpetus, matemaatika E-K 15.45-16.30 21244 Parsin, Anne logopeed N 13.00-14.00 Vm445 Raimets, Kaja (4b) klassiõpetaja, kehaline k N 13.00-14.00 5046 Ratas, Milvi (12c) inglise keel T 14.55-15.40 14447 Rehema, Liivi (2a) klassiõpetaja, kunstiõpetus K 13.05-13.50 4948 Rohtmets, Katrin (4a) klassiõpetaja , loodusõpetus T 14.00-15.00 1349 Saar, Sinne muusikaklass, muusikaõpetus E 13.05-13.50 850 Sarap, Signe inglise keel N 14.55-15.40 14451 Sari, Erika (8c) ajalugu, filosoofia, inglise k K 14.55-16.30 20952 Solvak, Külli (8b) eesti keel ja kirjandus E 14.55-15.40; K 14.00-14.45 20553 Strandberg, Sirje logopeed K 14.00-15.0054 Suvi, Sirje (2b) klassiõpetaja, inglise keel T 14.00-14.45 (2b); K 14.00-14.45 (4a, 5b, 6c) 5455 Talvistu, Tarvo füüsika, inglise keel N 14.55-15.40 31156 Tints, Astra (5b) eesti keel, matemaatika T 14.00-14.45 Vm157 Tõnnis, Rainer (5a) ajalugu, ühiskonnaõpetus N 14.00-14.45 4058 Tõnnson, Tiina (10a) keemia E-N kuni 15.30 30859 Tõntsu, Maia (12b) matemaatika K, N kuni 17.00 10560 Uus, Margit (9b) inglise keel, matemaatika, par.õ. K 14.55-16.30 22061 Valdmets, Riina õppealajuhataja, matemaatika K 14.00-14.45 Vm2062 Viks, Marika inglise keel, parandusõpe N 14.00-14.45 Vm1863 Võsu, Lilio (1c) eesti keel, loodusõp, muusikaõp, par.õ. R 13.00-15.00 1564 Ääremaa, Sirje (7a) eesti keel ja kirjandus K 14.55-15.40 206

Õpetajate konsultatsioonide ajad 2009/2010

SA Põltsamaa Sport Spordikoolis saab osaleda alljärgnevates treeningrühmades:jalgpall, treener Silvar Luht kergejõustik poisid ja tüdrukud, treener Lea Vilms maadlus poisid ja tüdrukud, treener Arved Külanurm võrkpall tütarlapsed, treener Eva Valksaar võrkpall poeglapsed treener Toivo Uusna.

Infot treeningute aegade kohta saab Felixhall-i administraatorite käest

ring aeg kuutasu sihtgruppEelkool - kunstiring E, T, K

kell14.00 -16.0090 kr kuus lapsed alates

7. eluaastastErirühm - ettevakmistus kõrgkooli astumiseks

K kell 15.00-17.00

100 kr kuus

alates 12. eluaastast

Savi ja keraamikaring T kell 18.00-20.00

tasuline alates 14. eluaastast

Põltsamaa kultuurikeskuses lastele ja noortele tegutsevad ringid 2009/2010

Täpsem info kultuurikeskusest, tel. 7762270

Põltsamaa Kunstikoolis toimuvad ringid lastele ja noortele 2009/2010

Janek Tombaku Rattaklubi kutsub 5.-7- klasside tüdrukuid ja poisse

JALGRATTATRENNIKokkusaamine:Kultuurikeskuse vanas garaaþis

Kuperjanovi 1A

E 17.15K 17.15R 17.15

Kontakt: Rannus Merivee 5667 1498 Margus Ääremaa 508 7297

Kasulikke linke:Tasuta privaatne nõusatmisteenus, kus saad turvaliselt rääkida oma muredest www.lahendus.net

Edasiõppimisvõimalused, elukutsevalikust, tuleviku planeerimisest, infot koolide, koolituste, hariduse kohtawww.rajaleidja.eewww.kooli.ee

Lasteabi foorum ja infobaas lastele ja noorukitelewww.lasteabi.eewww.lapsemure.ee

Terviseportaal, võimalus on-line esitada meditsiinilisi küsimusiwww.kliinik.ee

Seksuaalteemalisi materjale noortele (sh ka rasedus, raseduse vältimine, abort, suguhaigused jne) Samuti noorte seksuaalnõustamiskeskuste nimekiri.www.amor.ee

HIV/AIDS teemalised internetileheküljed (info HI-viiruse ja tasuta AIDSi nõustamiskabinettide kohta)www.hiv.eewww.terve-eesti.ee

Raseduskriisi nõustaminewww.rasedus.ee

Tasuta psühholoogiline nõustaminewww.hingehoid.ee

Teave narkootikumide ja nende kasutamise võimalike tagajärgede kohtawww.narko.ee

Lp. lapsevanemadLille tänava koolimaja riidehoiu aknalaual ootab uskumatult

palju „kadunud asju“ oma omanikku.