Report for AS Näidis...Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2017-le 77. Eesti Töötukassa ... Uuenduslikkus – omandame aktiivselt uusi teadmisi ning jagame kogemusi kolleegide

Majandusaasta aruanne

Majandusaasta algus: 01.01.2017

Majandusaasta lõpp: 31.12.2017

Registrikood: 74000085

EMTAK kood: 84301

Aadress: Lasnamäe 2

11412 Tallinn

Eesti Vabariik

Telefon: +372 6 148 500

Faks: +372 6 148 501

E-post: [email protected]

Interneti kodulehekülg: www.tootukassa.ee

Audiitor: BDO Eesti AS

Sisukord

Lühiülevaade Eesti Töötukassast 3

Juhatuse esimehe pöördumine 4

2018. aasta peamised suunad 6

Tegevusaruanne 8

2017. aasta eesmärgid ja nende täitmine 8

Tööturu olukord ja teenuste osutamine 2017 29

Raamatupidamise aastaaruanne 55

Bilanss 55 Tulemiaruanne 56 Netovara muutuste aruanne 57 Rahavoogude aruanne 58

Raamatupidamise aastaaruande lisad 59 Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted59

Lisa 2. Raha 65 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed 65

Lisa 4. Materiaalsed põhivarad 66 Lisa 5. Immateriaalsed põhivarad 66

Lisa 6. Kohustis hüvitiste ja toetuste osas 66 Lisa 7. Maksuvõlad 67 Lisa 8. Tulu töötuskindlustusmaksetest 67

Lisa 9. Kulu töötuskindlustushüvitistest 67 Lisa 10. Kodumaise sihtfinantseerimise tulu 68

Lisa 11. Välismaise sihtfinantseerimise tulu 69 Lisa 12. Kulu tööturumeetmete osutamisest 70 Lisa 13. Intressitulu 70

Lisa 14. Tegevuskulud 70 Lisa 15. Muud tulud ja kulud 71

Lisa 16. Kasutusrent 71 Lisa 17. Tingimuslikud kohustised 72 Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega 72

Lisa 19. Sündmused pärast aruandekuupäeva 72

Tulemi jaotamise ettepanek 75

Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad 2017. aasta majandusaasta aruandele 76

Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2017-le 77

Eesti Töötukassa

Majandusaasta aruanne 2017

3

Lühiülevaade Eesti Töötukassast

Töötukassa viib ellu tööpoliitikat ja korraldab töötuskindlustust eesmärgiga:

saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive;

ennetada pikaajalist töötust ja tööturult tõrjutust;

toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja tööle saamist ning tagada neile sissetulek;

kindlustada töö kaotanud inimestele tööotsingute ajaks sissetulek;

hüvitada töötajale töölepingu ülesütlemine koondamise korral;

tagada töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral.

Eesmärkide täitmiseks töötukassa:

aitab tööotsijatel leida tööd, osutades selleks vajadusel tööturuteenuseid, mis toetavad tööle

saamist ning tõstavad kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet;

toetab töötavate inimeste oskuste arendamist töötuse ennetamiseks ning tööandjaid muutuste

olukorras töötajatele uute oskuste andmisel;

vahendab tööandjatele sobivat tööjõudu ning toetab töötajate töölevõtmist;

hindab inimeste töövõimet;

maksab töötushüvitisi, mis võimaldavad majanduslikult toime tulla ja sobivat tööd otsida;

maksab töövõimetoetust osalise töövõimega inimestele tööotsingute ajal (või sellega

võrdsustatud tegevuste korral nagu õppimine jms) ja puuduva töövõimega inimestele

sissetuleku tagamiseks;

võtab osaliselt üle tööandja kohustused töötajate ees koondamise ja maksejõuetuse korral.

Missioon

Toetame töö ja töötaja leidmisel.

Visioon

Oleme parim ja teisi innustav tööturu organisatsioon Eestis ja Euroopas.

Strateegilised eesmärgid

Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning kättesaadavuse tagamine.

Töötukassa kompetentsikeskusena arendamine.

Väärtused

Usaldus – tunneme põhjalikult oma tegevusvaldkonda ning keskendume tulemuslikkusele,

märkame ja arvestame kliendi individuaalseid võimalusi ja vajadusi, peame kinni heast tavast

ja lubadustest, meie otsused on põhjendatud ja arusaadavad, tagame vahendite sihipärase

kasutamise.

Koostöö – oleme mõtestatud koostöö algatajad ja hoidjad, kuulame klientide ja partnerite

ettepanekuid ning leiame koos lahendused, oleme oma klientidele ja partneritele kättesaadavad,

abivalmid ning sõbralikud, töötame ühtse meeskonnana ja väärtustame igat oma kolleegi.

Uuenduslikkus – omandame aktiivselt uusi teadmisi ning jagame kogemusi kolleegide ja

partneritega, oleme loovad lahenduste leidmisel ja nende elluviimisel, kasutame efektiivselt

kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi, toetame oma ideedega

organisatsiooni arengut.

Töötukassa kõrgeim organ on kuueliikmeline nõukogu, kus on võrdselt esindatud tööandjad, töötajad

ja valitsus. Töötukassa tegevjuhtimise eest vastutab neljaliikmeline juhatus.

Töötukassa organisatsioon koosneb keskkontorist ning 15 maakondlikust keskusest kokku 28

nõustamiskeskusega. Tallinnas asuva keskkontori vastutada on strateegiline juhtimine, arendustöö ja

tugiteenuste osutamine. Lisaks menetletakse keskkontoris kõiki hüvitisi ja toetusi ning töövõime

hindamise taotlusi. Maakondlikes osakondades nõustatakse tööd otsivaid inimesi, töötajaid ja

tööandjaid ning osutatakse teenuseid, samuti tehakse inimese soovi korral hindamisintervjuusid

töövõime hindamise taotluste täitmiseks.

Eesti Töötukassa


4

Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja!

2017. aasta oli töötukassas sama töine ja uuenduslik kui 2016. aasta. Kui 2016. aastal alustasime

töövõimereformi ja regionaalsete tööturumeetmete rakendamist, siis 2017. aastal lisandusid töötust

ennetavad meetmed töötavatele inimestele.

2017. aastal jätkusid Eesti tööturul positiivsed arengud, sealjuures oli siinne olukord parem kui Euroopa

Liidus keskmiselt. Tööturuolukorra paranemisele aitas kaasa tööandjate suurem nõudlus tööjõu järele,

mis väljendus vabade töökohtade kasvus. 2017. aasta detsembri lõpus oli töötuna registreeritud 31 061

inimest, mis võrreldes 2016. aastaga on suurenenud pisut üle 9% ja seda töövõimereformi mõjul.

Vähenenud töövõimega inimeste osakaal tööotsijate seas suurenes 2017. aasta lõpuks võrreldes

aastatagusega 20%-lt 31%-ni.

2017. aasta oli esimene täisaasta töövõimereformile, mille eesmärk on aidata vähenenud töövõimega

inimestel leida sobiv rakendus tööturul ja mis rakendub järk-järgult aastani 2020. 2017. aasta 1.

jaanuarist lisandusid töötukassa klientide hulka inimesed, kellele oli varasemalt määratud püsiv

töövõimetus ja jõudis kätte korduvhindamise tähtaeg. Töövõime hindamine on järjekindla töö tulemusel

muutunud sujuvamaks ning keskmiselt jõuab otsus inimeseni 19 tööpäevaga. Lisaks tööprotsesside

tõhustamisele, kompetentside tõstmisele ja hindamismeeskonna koosseisu tugevdamisele on see

saavutatud tänu pidevale koostööle tervishoiuteenuse osutajatest partneritega töövõime hindamise

metoodika ühtseks rakendamiseks. Töövõime hindamise protsessi saab veelgi efektiivsemaks muuta,

kui koostöös inimeste ja tervishoiusüsteemiga pingutame selle nimel, et hindamiseks vajalikud

kvaliteetsed terviseandmed tervise infosüsteemis olemas oleksid. Ka töövõimetuspensionilt üleminek

töövõimetoetusele toimib sujuvalt ning toetused jõuavad inimesteni õigeaegselt. Inimestel, kes ise on

taotlused esitanud õigel ajal, ei teki töövõimetuspensionilt töövõimetoetusele üleminekul sissetulekus

auku.

2017. aasta lõpuni pakkusime regionaalse meetmena Ida-Virumaal töökohtade loomiseks ja ettevõtete

laiendamisotsuste julgustamiseks töökoha loomise toetust. Kokku kasutas toetust pea pooleteise aasta

jooksul 17 ettevõtet, kus loodi selle abiga 645 töökohta. 2018. aastal teeme regionaalsete meetmete

analüüsi, kus hinnatakse ka Ida-Virumaa keemiatööstuses koondatud inimeste aitamiseks osutatud

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi meetmete mõju, et tulevikus kujundada uusi ja

tõhusamaid meetmeid keerulisemate tööturupiirkondade toetamiseks.

Alates 2017. aasta 1. maist toetame töötavate inimeste oskuste arendamist, et ennetada töötuks jäämist

väheste või vananenud oskuste või terviseprobleemide tõttu. Samuti toetame tööandjad värbamise ja

muutuste olukorras, kus neil on vaja anda töötajatele uusi või täiendavaid oskusi. Kokku alustas eelmise

aasta kaheksal kuul koolitustel osalemist 894 töötajat, tasemeõppesse asus õppima 312 inimest ning 20

tööandjat koolitas muutuste olukorraga kohanemiseks 51 töötajat.

Uuenduslikkust lisas ja lisab ka järgmistel aastatel meie 2017. aastal alustatud aruandlus- ja

statistikamooduli arendamine, mis võimaldab hinnata töötukassa tegevuse tulemuslikkust ja

prognoosida võimalikke muutusi tõhusamalt ja operatiivsemalt, samuti avada senisest mugavamalt ja

mitmekesisemalt oma andmed teistele huvipooltele. Koostöös Tartu Ülikooliga alustasime töötukassa

tegevuse kogumõju mõõtva koondindeksi väljatöötamist, mis valmib 2018. aastal. Alguse said

täisautomaatsete tööprotsesside juurutamiseks vajalikud ettevalmistustööd, mis muudavad töötuna

registreerimise ning hüvitiste ja toetuste taotlemise kiiremaks ja mugavamaks nii töötukassas kui

klientidel juba 2018. aastal.

Töötukassa igapäevase töö keskmes on jätkuvalt kvaliteetne ning tööandjate ja tööotsijate ootustele

vastav töövahendus, mis toetub töökesksele nõustamisele ja mitmekesisele teenuste paketile. Eelmisel

aastal nõustasime ligi 69 tuhande inimese tööotsinguid ning vahendasime üle 59 tuhande erineva

Eesti Töötukassa


5

töökoha, mida oli kümnendik rohkem kui aasta varem. Tööandjate ja tööd otsivate inimeste kokku

viimiseks korraldasime üle Eesti 19 töömessi, kus osales 447 tööandjat ning üle 24 tuhande tööotsija.

Tööle saamist toetavatel teenustel osales 2017. aastal keskmiselt iga kolmas tööotsija, sh vähenenud

töövõimega inimestest iga teine. Kõigil tööturuteenustel osaleti aasta jooksul kokku 117 tuhat korda,

mida on 14 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Töötukassast saadud nõustamise ja teenuste ning

tööturuolukorra üldise paranemise koosmõjul leidsid inimesed 2017. aastal uue töö varasemast

kiiremini – 12 kuu jooksul leidis töö kolmest tööotsijast kaks.

Tööd otsivatele ja töötavate inimestele ja tööandjatele teenuste osutamiseks ning toetuste ja hüvitiste

maksmiseks kasutasime eelmisel aastal kokku 229,3 miljonit eurot.

Igal aastal annavad tööotsijad ja tööandjad meie tööle hinnangu rahuloluküsitlusel, kus rahuoluindeks

püsib 80 palli lähedal. Seejuures on tööotsijate rahuolu mõnevõrra kõrgem, kui tööandjatel, kellel on

teatud valdkondades ja piirkondades keeruline leida kvalifitseeritud tööjõudu. Kõrgelt hindavad meiega

koostööd ka teenuseosutajad.

Meie tänaseid ja tulevasi tegevusi on võimalik edukalt ellu viia töötukassa nõukogu – tööandjate,

töötajate ja riigi – toetusel. Töötukassa avalik-õiguslik staatus, kolmepoolne juhtimine ja jagatud

vastutus tööturuprobleemide lahendamise eest kindlustab, et töötukassa strateegilised suunad on

läbimõeldud ja valikud vastavad huvipoolte ootustele ning on jätkusuutlikult rahastatud. Uued olulised

strateegilised suunad leppisid tööturuosapooled kokku töötukassa arengukavas aastateks 2018 – 2021.

Tänan kõiki töötajaid ja partnereid usalduse ning tehtud töö eest.

Head lugemist

Meelis Paavel

Eesti Töötukassa


6

2018. aasta peamised suunad

2017. aastal oli majanduskasv oodatust kiirem ning hõive kasvas. Kuigi üldine töötute arv vähenes,

registreeris end töötukassas töötuna rohkem inimesi kui aasta varem. See on tingitud töövõimereformist,

mis toob tööturule seni mitteaktiivseid inimesi, kes võivad vajada tööle asumiseks rohkem tuge. 2018.

aastaks prognoosib Rahandusministeerium1 töövõimereformist tulenevalt töötuse määra kasvu.

Tõhustame nõustamise korraldust, sh loome paremad e-nõustamise võimalused ja suurendame e-

nõustamise kasutamist. 2018. aastal kavandame suurandmeid ja kaasaegseid andmeanalüüsi meetodeid

kasutades luua klientide profileerimise mudeli, mille abil prognoosida pikaajalise töötuse riski ning

välja selgitada teenuste vajadust. Viime infosüsteemide andmete põhiselt läbi protsessikaevet, et

optimeerida töökorraldust, pakkuda klientidele paremat teenust ning sujuvamat teenindust.

Töötust ennetavates meetmetes osalemise suurendamiseks on kavas läbi viia teavitustegevused, mis

kestavad erineva intensiivsusega terve aasta.

Teenuste kvaliteedi monitoorimisel on kavas tihendada koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ning

Keeleinspektsiooniga, et tõhustada järelevalvet koolitusteenuse osutajate üle, sh kavandame ühiselt

paikvaatlusi jms. Samuti uuendame kohapealsete kontrollide süsteemi ning jätkame teenuste sisulise

kvaliteedi kohta tagasiside küsimist.

Koostame uued koolituse osutamise põhimõtted, mis loob tööotsijate koolitusvajaduste hindamisele

paindliku raamistiku, milles nõustajad saavad kiirelt ja olukorrale vastavalt otsustada koolitusvajaduse

üle tööturu vajadustega arvestavalt. Eesmärk on toetada oskuste omandamist nendes valdkondades, kus

on kasvav tööjõunõudlus. Suunajateks on siinkohal OSKA2 valdkonnad ja töötukassa tööjõubaromeetri

andmed, mis mõlemad arvestavad vajadusel ka regiooni eripärasid.

2018. aastal keskendume mitme vähenenud töövõimega inimeste teenuse sisu arendamisele.

Töötame välja tööandja korraldatava kaitstud töö mudeli, kus inimene alustab ettevõttes

töötamist kaitstud töö tingimustes koos vajaliku juhendamise ning toetusega. Tööoskuste

kujunemisel ja tööülesannete sobivusel jätkab ta hiljem töötamist samas asutuses tavapärasel

töökohal. Samuti viime läbi kaitstud töö meistriklasse vahetult klienditööd tegevate töötajate

oskuste ja praktika ühtlustamiseks.

Analüüsime ja töötame välja ettepanekud töökoha kohandamise teenuse sisu ning korralduse

muutmiseks, et laiendada teenuse kättesaadavust ning vähendada teenuse kasutamise

administratiivset keerukust tööandjale.

Keskendume tööalase rehabilitatsiooni teenuse sisu töökesksemaks muutmisele, töötades koos

tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutajate ning puuetega inimeste esindajatega välja tööalase

rehabilitatsiooniteenuse juhised.

Töötame välje hõives püsimist toetavad järelteenused, seda ennekõike vähenenud töövõimega

inimestele.

2018. aastal jätkame tegevustega töövõime hindamise sujuva ja kvaliteetse läbiviimise tagamiseks.

Selleks:

töötame välja töövõime hindamise eksperdiarvamuse kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja

järelevalve teostamise põhimõtted;

analüüsime töövõime hindamise metoodika toimimist praktikas ning vajadusel teeme

ettepanekuid metoodika täiendamiseks;

nõustame ja juhendame töövõime hindamise ekspertarste ning viime läbi praktika ühtlustamise

koolitusi;

31.12.2018 lõppevad seni kehtinud raamlepingud töövõime hindamise eksperdiarvamuste

tellimiseks tervishoiuteenuse osutajatega, mistõttu viime 2018. aastal läbi töövõime hindamise

1 Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos 2 OSKA analüüsib Eesti tööturul vajaminevat tööjõu- ja oskuste vajadust

https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/rm-2017-suvine-majandusprognoos.pdf?download=1

http://oska.kutsekoda.ee/oska-valdkonnad

Eesti Töötukassa


7

arstliku ekspertiisi tellimise hanked ja sõlmime uued lepingud igas maakonnas vähemalt 1-5

partneriga.

Fookuses on ka e-töötukassa atraktiivsuse suurendamine, sh loome e-töötukassa pikaajalise strateegia,

kus seame eesmärgid, milliseid teenuseid ja kui suures mahus soovime osutada oma e-kanalis. Esimese

suurema uuendusena loome e-töötukassasse e-koolituskeskuse, mille kontseptsiooni ja väljatöötamise /

juurutamise tegevusplaani koostame 2018. aastal.

Pakkumaks avalikkusele paremat infot teadmispõhiste otsuste tegemiseks, alustasime 2017. aastal uue

aruandlus- ja statistikamooduli loomisega, mis annab põhjaliku ülevaate meie tegevusest. 2018. aastal

realiseerime uues moodulis töötukassa peamised statistikaaruanded. Uus aruandlus- ja statistikamoodul

annab meile võimaluse klientide nõustamiseks ja teenuste osutamiseks kasutada kaasaegseid

andmeteaduse ja masinõppe võimalusi, millega teeme algust 2018. aastal ja esmalt keskendume

klientide profileerimisele.

Infosüsteemide talituspidevuse ja menetlusprotsesside paindlikkuse tagamiseks uuendame

tööturuteenuste infosüsteemi EMPIS tehnilise platvormi. Jätkuvad arendustööd täisautomaatsete

menetlusprotsesside kasutuselevõtmiseks, mille tulemusena kindlaksmääratud parameetritele vastavate

taotluste menetlemine toimuks ainult infosüsteemide poolt.

2018. aastal valmistame ette Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevatelt SA Innove Rajaleidja

keskustelt karjäärinõustamise ja karjääriinfo vahendamise teenuste osutamise ületoomist alates

01.01.2019 - koostame tegevuskava ja tagame reformiks vajalike tegevuste elluviimise.

Eesti Töötukassa


8

Tegevusaruanne

2017. aasta eesmärgid3 ja nende täitmine

Töötukassa kompetentsikeskusena arendamine

Juhtimine ja strateegilised eesmärgid

Töötukassa kõrgeim organ on kolmepoolne nõukogu, kuhu kuulub kuus liiget. Võrdselt kahe liikmega

on esindatud tööandjad ning töötajad, Vabariigi Valitsus nimetab ühe liikme ning valdkonna eest

vastutav minister on nõukogu liige ametikoha järgi. Osapooled vastutavad üheskoos tööhõive

suurendamise, tööjõupuuduse vähendamise ja pikaajalise töötuse ennetamise eest. Nõukogu

strateegilisteks ülesanneteks on tööhõiveprogrammi heaks kiitmine ning ettepaneku tegemine Vabariigi

Valitsusele töötuskindlustusmakse määra kehtestamiseks. Lisaks kinnitab nõukogu töötukassa

arengukava, aastaplaani ja eelarve, võtab vastu muud arengut toetavad otsused ning jälgib nende

täitmist.

Töötukassa nõukogu4 liikmed 2017. aastal:

Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister), nõukogu liige alates 14.09.2015 ning nõukogu

esimees 23.04.2016 kuni 22.04.2017;

Veiko Tali (Vabariigi Valitsuse esindaja), nõukogu liige alates 13.03.2008;

Peep Peterson (Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 14.03.2013 ning

nõukogu esimees 23.04.2017 kuni 22.04.2018;

Ago Tuuling (Teenistujate Ametiliitude Organisatsiooni esindaja), nõukogu liige alates

23.08.2011;

Toomas Tamsar (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 25.06.2013;

Tõnis Rüütel (Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja), nõukogu liige alates 16.03.2012.

Nõukogu pidas 2017. aastal üheksa (2016: 8) koosolekut ning võttis vastu 19 (2016: 12) otsust.

Olulisemad nõukogus käsitletud teemad olid:

töötukassa juhatuse nimetamine ametisse järgmiseks viieaastaseks perioodiks;

2016. aasta majandusaasta aruande ja tulemi jaotamise ettepaneku kinnitamine;

2018-2021. aasta töötuskindlustusmakse määrade ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele;

töötukassa arengukava 2018–2021 ning 2018. aasta eelarve ja aastaplaani kinnitamine;

Töötukassa tööd juhib neljaliikmeline juhatus. Juhatus pidas 2017. aastal 56 (2016: 63) koosolekut ning

võttis vastu 162 (2016: 197) otsust. 2017. aastal kuulusid juhatusse:

Meelis Paavel (juhatuse esimees);

Erik Aas (kindlustushüvitiste, töötutoetuse, töövõimetoetuse, ettevõtlustoetuse ning

infosüsteemide valdkonna eest vastutav juhatuse liige);

Pille Liimal (tööturuteenuste ja töövõime hindamise valdkonna eest vastutav juhatuse liige);

Reelika Leetmaa (tööturu- ja tööturuteenuste analüüsi ning töötust ennetavate ja oskuste

arendamise teenuste valdkonna eest vastutav juhatuse liige).

Arengukavas seatud strateegilistest eesmärkidest ja indikaatoritest lähtuvalt on juhatuse igapäevatööks

tagada teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja mõju ning töötukassa kompetentsikeskusena arendamine.

Töö ja töötaja leidmise toetamisel on töötukassa töö peamiseks väljundiks inimeste töölerakendumine.

Samuti on oluline tööle saamiseks vajalike teenuste kättesaadavus ning klientide rahulolu töötukassa

tööga. 2017. aastal täideti üheteistkümnest arengukava indikaatorist kümme (vt tabel 1).

3 Vastavalt Eesti Töötukassa arengukavale 2016 — 2019 4 Nõukogu töös osaletud aja eest makstakse nõukogu liikmetele tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammääras.

Eesti Töötukassa


9

Tabel 1 Eesti Töötukassa arengukava indikaatorite täitmine 2017. aastal

Indikaator Tulemus

2016

Eesmärk

2017

Tulemus

2017

Uute töötuskindlustushüvitise saajate tööle rakendumine

12 kuu jooksul töötuna registreerimisest 73,1% ≥73,8% 73,8%

Uute töötute (va uued töötuskindlustushüvitise saajad ja

vähenenud töövõimega töötud) tööle rakendumine 12 kuu

jooksul töötuna registreerimisest

62,8% ≥65,5% 67,2%

Uute vähenenud töövõimega töötute (va vähenenud

töövõimega töötuskindlustushüvitise saajad) tööle

rakendumine 12 kuu jooksul töötuna registreerimisest

51,3% ≥51,2% 54,7%

Pikaajaliste töötute (va vähenenud töövõimega töötud)

tööle rakendumine 12 kuu jooksul töötuna

registreerimisest

41,7% ≥44,6% 45,1%

Uutest noortest (16 – 29) töötutest tööle rakendumine või

õppima asumine või tööturukoolitusel või tööpraktikal

osalemine 6 kuu jooksul töötuna registreerimisest

62,8% ≥66,0% 67,1%

Töötutest (va vähenenud töövõimega töötud)

tööturuteenustel osalejate osakaal keskmiselt kuus 33,4% ≥30% 34,8%

Vähenenud töövõimega töötute tööturuteenustel osalejate

osakaal keskmiselt kuus 46,8% ≥30% 48,0%

Pikaajaliste töötute (töötuna arvel 12 kuud ja enam)

osalemine tööturuteenustel 12 kuu jooksul 91,7% ≥90% 92,0%

Tööotsijate lihtrahuloluindeks 82 ≥80 84

Tööandjate lihtrahuloluindeks 80 ≥80 78

Töötajate lihtrahuloluindeks 96 ≥85 94

Tööd otsivate inimeste töölerakendumine sõltub nii üldisest tööturuolukorrast kui ka töötukassa

võimalustest ja töö kvaliteedist. Statistikaameti andmetel 2015. aastal tööturu näitajad küll paranesid,

kuid töötute arv oli aasta lõpuks võrreldes aastataguse tõusnud nii Statistikaameti kui ka töötukassa

andmetel. Ka 2016. aasta esimeses pooles püsis registreeritud töötute arv kõrge. Seoses majanduskasvu

kiirenemisega hakkas töötute arv alates 2016. aasta teisest poolest vähenema (jättes kõrvale

töövõimereformi mõju) ning 2017. aastal on majandusolukorra paranemise taustal töötute arv

vähenenud veelgi ning avaldanud mõju rakendumise taseme kiirele kasvule. Kokkuvõttes on 2017.

aasta olnud oodatust parem nii majanduskasvu kui ka tööturu näitajate osas. Tõenäoliselt ei saa oodata,

et järgnevatel aastatel on tööturuolukord niivõrd soosiv rakendumise täiendava kasvu osas kui

möödunud perioodil (vt joonis1).

Eesti Töötukassa


10

Joonis 1 Makromajanduslik olukord ja prognoos: töötuse määr, tööhõive määr, SKP kasv aastatel

2005–2021

Allikad: Statistikaamet, rahandusministeeriumi 2017. aasta suvise majandusprognoosi

põhistsenaarium

Uue töö leidmise võimalus on alati suurem vahetult pärast töötuks jäämist, mil oskused ja tööharjumus

on veel värsked. Samas on tööotsijaid, kes on tööturult erinevatel põhjustel pikemalt eemal olnud või

ei ole nende töötamine püsiva iseloomuga või nad alles sisenevad tööturule. Seetõttu jälgime inimeste

töölerakendumist erinevate sihtrühmade lõikes, et meil oleks võimalik kavandada vajadusel täiendavaid

meetmeid nende tööle aitamiseks.

Töölerakendumise tulemused (vt joonis 2) näitavad, et kui varasematel aastatel liikusid töötuse alguses

hüvitisesaajad tööle peaaegu niisama kiiresti kui teised uued registreeritud töötud (kellel enamasti

vahetu töötamise kogemus puudub või on väga lühiajaline), siis alates 2016. aastast liikusid

töötuskindlustushüvitise saajad esimest korda tööle aeglasemalt. Samas on tööle liikumise määr

töötuskindlustushüvitise saajate seas oluliselt kõrgem, kui vaadata tööle liikumisi pikema perioodi

jooksul pärast töötuks registreerimist. Meie hinnangul näitab see osaliselt hüvitise pärssivat mõju

tööotsingutele töötuse algusperioodil ning teisalt võimalust otsida turvaliselt sobivat tööd ilma

majandusliku surveta võtta vastu mistahes töö. Ootuspäraselt liiguvad vähenenud töövõimega inimesed

tööle teistest aeglasemalt, sest nende takistused tööle asumisel on mõnevõrra spetsiifilisemad ja nende

ületamine võtab rohkem aega, samuti ei leidu neile alati töötingimustelt ja -koormuselt sobilikke

tööpakkumisi.

Eesti Töötukassa


11

Joonis 2 Töötute sisenemine hõivesse aastatel 2013–2017

Allikas: Eesti Töötukassa

Viimastel aastatel on üha rohkem räägitud piiratud tööjõuressursist, mida võimendab tööturul vajalike

oskuste kiire muutumine, mistõttu ei ole saada piisavalt sobiva ettevalmistusega töötajaid. Töötajatele

vajalike oskuste andmiseks saame pakkuda tööturukoolitust ja tööpraktikat. Võrreldes varasemate

aastatega kasvas 2017. aastal nii tööturukoolituselt kui tööpraktikalt töölerakendumine (vt joonis 3),

mille üheks põhjuseks on tööotsijate ja nõustajate tõhusam koostöö koolitusvajaduse väljaselgitamisel

ning tihe koostöö tööandjatega.

Eesti Töötukassa


12

Joonis 3 Töölerakendunute osakaal 6 kuu jooksul peale koolituse/tööpraktika lõppemist aastatel 2013–

2017


Alates 2016. aastast oleme üha enam fookusesse seadnud noorte ja pikaajaliste töötute käekäigu

tööturul. Vähemalt kaks noort kolmest läheb kuue kuu jooksul töötukassasse pöördumisest tööle või

haridust omandama või koolituse/praktika käigus uusi oskusi ja kogemusi omandama. Aasta jooksul

leiavad töö pisut vähem kui pooled pikaajalistest töötutest.

Sarnaselt 2016. aastale osales 2017. aastal töölesaamist toetavatel teenustel pidevalt iga kolmas

tööotsija, vähenenud töövõimega tööotsijatest pea pooled. Pikaajalistest töötutest (vähemalt 12 kuud

töötuna registreeritud) osales aasta jooksul vähemalt ühel teenusel üheksa tööotsijat kümnest.

Tagasiside klientidelt ja koostööpartneritelt aitab meil arendada organisatsiooni, et paremini vastata

ootustele. 2017. aasta lõpus korraldasime kaheksandat korda kliendirahulolu-uuringud tööotsijatele

ja tööandjatele ning kolmandat korda koostööpartneritele (vt joonis 4). Uuringutes osales 1 009

tööandjat, 9 071 tööotsijat ning 148 koostööpartnerit. Nii tööotsijad kui tööandjad on kõige enam rahul

nõustamise protsessi ja nõustajate tööga. Samas hinnang sobilike tööpakkumiste ja töötajate

vahendamisele on madalam. Tööotsijate ja tööandjate rahulolu suurendamiseks alustasime 2017. aasta

lõpus töövahenduse teenuse arendustega. Koostööpartnerid olid kõige enam rahul lubadustest ja

tähtaegadest kinnipidamisega ning spetsialistide koostöövalmidusega, samuti sai kõrge hinnangu

töötukassa avatus uuendustele ja arenguvõimelisus. Madalama hinnangu sai asjaajamise lihtsus.

Eesti Töötukassa


13

Joonis 4 Tööotsijate*, tööandjate ja koostööpartnerite rahulolu lihtindeks aastatel 2010–2017 * tööotsijate rahulolu-uuringu andmed võrdlemisel aastate lõikes tuleb arvestada, et metoodikas toimus 2015. aastal

muudatus, kus esmakordselt leiti rahuloluindeks paberküsitluse ja veebiküsitluse koondindeksina


Klientide rahulolu sõltub muuhulgas nõustamis- ja teeninduskeskkonnast. Uued kaasaegsed ja

funktsionaalsed bürood avasime Tallinnas (Tondi, Tähesaju ja Tõnismäe), Kiviõlis ja Sillamäel.

Väiksemaid kohandusi tegime Rakvere ja Kuressaare büroodes. 2017. aastal jätkasime tihedat koostööd

büroopindade omanikega, et parendada ligipääsetavust vastavalt 2015. aasta lõpus valminud MTÜ

Ligipääsetavuse Foorumi ettepanekutele iga konkreetse büroo kohta. Kõik meie bürood on varustatud

erivajadusi toetavate abivahenditega: digitaalsed luubid, lugemisluubid ja allkirjaraamid

nägemispuudega inimestele ning kuulmisvõimendid vaegkuuljatele. Nõustamis- ja teeninduskeskkonna

parendamisega, sh klientide ja töötajate turvalisuse tagamisega, jätkame ka 2018. aastal. Plaanis on

mehitatud valve ja videovalve teenuste laiendamine, sise-TV ja järjekorrasüsteemi kasutuselevõtmine.

Tööotsijate ja tööandjate muutuvate vajadustega saame arvestada siis, kui räägime aktiivselt kaasa

tööpoliitika kujundamises.

Osalesime töövõimetoetuse seaduse muutmise (468 SE) eelnõu menetlemisel, millega

täpsustati töövõimetoetuse ettemakse tegemise tingimusi, et vältida töövõimetuspensionilt

töövõimetoetuse maksmisele üleminekul sissetulekuta perioodi tekkimist inimesest

olenematutel põhjustel. Eelnõuga muudeti ka töövõimetoetuse maksmise tingimusi, et

soodustada osalise töövõimega inimese hariduse omandamist, vältida töövõimetoetuse

vähendamist ühes kuus mitme kuu tasu väljamaksmise tõttu ning tagada töövõimetoetuse

saamine ka siis, kui inimene haiglaravil viibimise tõttu ei saa täita töövõimetoetuse saamiseks

vajalikke tingimusi.

Samuti osalesime tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse (479 SE) eelnõu

muudatusettepanekute väljatöötamisel. Eelnõuga muudeti äriühingute juhtide töötuna

arvelevõtmise tingimusi tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

otsusest nr 3-4-1-17-16, mille tulemusena saab äriühingu juhte alates 01.01.2018 töötuna arvele

võtta, kui ta ei saa selle eest tasu ning tal on täidetud töötuskindlustushüvitise saamise

tingimused.

Eesti Töötukassa


14

Osalesime tööturuteenuste ja -toetuste seaduse eelnõu väljatöötamisel, mille tulemusena

avatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/589 töökohtade

paremaks vahendamiseks ja seotud tugiteenuste osutamiseks EURES võrgustik kõigile avaliku,

era- või kolmanda sektori tööturuasutustele. Lisaks täpsustatakse eelnõuga töövahenduse

mõistet, kaotatakse avaliku töö teenus, viiakse töötukassa tegevust reguleerivatesse seadustesse

sisse haldusmenetluse seadusest tulenevad täpsustused otsuste kättetoimetamisel, muudetakse

alusetult saadud tööturuteenuste ja -toetuste ning kindlustushüvitiste kulu tagasinõudmise

tingimusi.

Tegime tervise- ja tööministrile ettepanekud ESF-ist kaasrahastatava programmi

Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks muutmiseks.

Muudatustega laiendati teenuse Minu esimene töökoht sihtrühma ning loodi uued teenused

Alaealise töötamise toetus ning rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud teenus Minu esimene

töökoht Eestis.

Auditid andsid meile ühelt poolt kindlustunde, et organisatsiooni tegevused on suunatud eesmärkide

täitmisele ning rakendatavad juhtimis- ja kontrollimeetmed toimivad nõutaval viisil, teisalt näitasid

kätte kitsaskohad, kuhu edaspidi tähelepanu ja ressursse suunata.

Olulisemad välisauditid 2017. aastal.

AS BDO teostas Eesti Töötukassa 2017. aasta majandusaasta vaheauditi perioodi 01.01.2017

kuni 30.09.2017 kohta. Olulisi tähelepanekuid ei olnud.

Rahandusministeerium viis läbi kolm ESF projektiauditit: Tööturuteenuste osutamine

tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks5, Tööturuteenuste osutamine

töövõimereformi sihtrühmale6 ja Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine7. Kaks

projektiauditit olid ilma oluliste märkusteta. Projektiaudit 2014-2020.1.06.004.01.15-0001

Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine oli ühe olulise tähelepanekuga: toetuse

saaja ei ole abikõlbliku puhkusetasu arvestamisel lähtunud proportsionaalselt projekti heaks

töötatud ajast. Tuvastati mitteabikõlblik kulu 135,27 eurot. Saamaks kindlust Eesti Töötukassa ja Rahandusministeeriumi vahel sõlmitud hoiulepingu

õiguspärasuses ning saada ülevaade eelpool nimetatud lepingu rahaliste vahendite kasutamise

õiguste ja kohustuste kitsaskohtadest, telliti nõuandev töö välisaudiitorilt AD BDO. Audit viitas

üksikute ebakõlade olemasolule hoiulepingus.

Olulisemad siseauditid 2017. aastal.

Eesti Töötukassa lihthangete audit. Auditeeriti lihthangete vastavust riigihangete seadusele ja

halduslepingute vastavust kehtivatele sisemistele regulatsioonidele. Olulisi tähelepanekuid ei

olnud, Eesti Töötukassa sisekontrollisüsteem eelpool nimetatud valdkondades on mõjus.

Eesti Töötukassa teenuste järelevalve. Nõuandva töö käigus teostati teenuste järelevalve

kaardistus ning tehti mõned soovitused teenuste paikvaatluste läbiviimiseks ja

koordineerimiseks.

Korruptsiooniohu riskid. Nõuandva töö raames hinnati korruptsiooniohu vältimise meetmete

olemasolu ja rakendamist ning leiti, et saab olla kindel, et juhatus on vajalikud

sisekontrollimeetmed loonud ja need toimivad.

Tööks vajalikud abivahendid. Teostati tööalaste abivahendite protsessi riskikohtade kontroll,

mille tulemusena võib kinnitada, et olulised riskikohad on toimiva sisekontrolliga kaetud.

2017. aastal toimus kuus auditikomitee koosolekut, kus kinnitati 2017. ja 2018. aasta auditiplaanid,

siseauditi sise-eeskiri ja auditikomitee töökorra muudatused ning arutati siseauditi tööplaani järgsete

tööde tulemusi.

5 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/esf-137_2017_2014-2020.3.02.001.01.15-0001.pdf?download=1 6 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/a1-1_auditi_lopparuanne_esf-136.pdf?download=1 7 https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/esf-134_2017_tootukassa.pdf?download=1

https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/esf-137_2017_2014-2020.3.02.001.01.15-0001.pdf?download=1

https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/a1-1_auditi_lopparuanne_esf-136.pdf?download=1

https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/esf-134_2017_tootukassa.pdf?download=1

Eesti Töötukassa


15

Töötukassa visioon on olla teisi innustav tööturuasutus Euroopas, selleks panustame rahvusvahelise

koostöö raames aktiivselt Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (PES võrgustik)8 tegevustesse. Lisaks

oleme maailma tööturuasutuste assotsiatsiooni WAPES liige, mis annab võimaluse rahvusvaheliseks

koostööks tööturuasutustega üle kogu maailma.

PES võrgustiku eesmärk on vähendada Euroopas töötuse ja tööturult eemaloleku kestust, tõsta

aktiivsete tööturumeetmete kvaliteeti ning tugevdada koostööd tööturu osapoolte vahel. Euroopa

tööturuasutuste juhid kohtuvad kaks korda aastas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise riigis. Juunis

2018 toimus töökohtumine Maltal, kus arutleti PES2020 strateegia, PES benchlearningu, oskuste

täiendamiste võimaluste, tööturuasutuste partnerlussuhete ja sisserändajate olukorra üle Euroopas.

Eestis detsembri alguses toimunud töökohtumise põhiteemad olid digitaalne areng tööturuasutustes,

töötust ennetavad meetmed, hõives püsimise toetamine, uussisserändajate oskuste profileerimine,

Euroopa tööturutrendid ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas. 2017. aastal võtsime osa PES võrgustiku

kahest töörühmast: tööturuasutuste koostöö haridussektoriga ning tööturuteenuste piloteerimise ja

hindamise töörühmast, mille üks kohtumine leidis aset töötukassas. PES võrgustiku Mutual Assistance

Project´i raames nõustasime nõustamis- ja tööturuteenuste moderniseerimisel Küprose tööturuasutust.

Töötukassa töötajad osalesid 2017. aastal 93 (2016: 87) rahvusvahelisel õppevisiidil, konverentsil või

seminaril. Olulisemad neist olid:

õppevisiit Austria tööturuasutusse tutvumaks tulemusjuhtimissüsteemi, innovatsiooni

juhtimise ning töövõime hindamise ja vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenustega;

õppevisiit Horvaatiasse jagamaks kogemusi noortele suunatud karjääri- ja tööturuteenuste

osas;

käisime Soomes elukestva õppe- ja karjäärinõustamise seminaril, kus räägiti tööturuasutuste

praktikatest karjäärnõustamise valdkonnas;

Bosnia ja Hertsegoviina tööturuasutuses viisime läbi individuaalsete tööotsimiskavade

hindamise koolituse;

Belgia VDAB tööturuasutuses tutvusime kompetentsipõhise tööotsijate profileerimise ja

töökohtade vahendamise mudeliga;

õppevisiidil Tšehhi tutvusime lõimumispoliitika meetmete kujundamise, rakendamise ning

lõimumise monitoorimisega;

võtsime osa PES võrgustiku Thematic Review Workshop-ist Leedus, mille teemaks oli

tööandjatega koostöö strateegia ja teenused;

Hollandis osalesime Annual Meeting of the International Labour Market Forecasting Network

töökohtumisel, kus erinevad riigid tutvustasid tööturu trende ja erinevaid prognoosimudeleid.

Töötukassa võõrustas ka ise mitmeid välisdelegatsioone. Kahepoolseid kohtumisi oli Slovakkia, Soome

ja Prantsusmaa tööturuasutustega ning Soome omavalitsuste liidu ja Gruusia töö-, tervise- ja

sotsiaalministeeriumi esindajatega.

Maailma tööturuasutuste assotsiatsioon WAPES korraldab igal aastal seminare, konverentse ja

töötubasid maailma erinevates piirkondades. Töötukassa võttis 2017. aastal osa:

Bosnia ja Hertsegoviinas toimunud rahvusvahelisest noortegarantii-teemalisest konverentsist,

kus tutvustasime töötukassa noortegarantii meetmeid;

Pariisis toimunud e-teenuste konverentsil osalesime ettekandega Skype karjäärinõustamisest;

WAPES ja Rahvusvahelise Arengupanga Peruus korraldatud konverentsil Public Employment

Services and Employers – Working Together for Mutual Benefits andsime ülevaate töötukassa

tööandjate teenustest;

Oslos korraldatud konverentsil Integration of refugees into the labour market tutvusime

sisserändajaid toetavate projektide ja temaatiliste uuringutega.

Balti riikide tööturuasutuste koostööleppe sõlmimisest, mille eesmärk on tihedam koostöö kolme riigi

vahel, on möödas kaks aastat. 2017. aastal korraldas töötukassa selle raames kaks seminari, teemadeks

8 http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1100&langId=en

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1100&langId=en

Eesti Töötukassa


16

tööandjatega koostöö ning töövõime hindamine ja teenused vähenenud töövõimega inimestele. Lätis

toimunud seminar keskendus tööturuasutuste personali arendamise teemale. Leedu tööturuasutus viis

aga läbi nõustajate kogemuste vahetamise ning uussisserändajate tööturuteenuste teemalised seminarid.

Töötajate asjatundlikkus ning arendamine

Töötukassas oli seisuga 31.12.2017 kokku 822 (2016: 694) ametikohta (231 keskkontoris ja 591

maakondlikes osakondades) ning 31,5 koosseisuvälist Euroopa Sotsiaalfondist ja 3 Euroopa

Globaliseerumisfondist rahastatavat ametikohta ehk kokku 856,5 (2016: 726,5) ametikohta, millest

täidetud oli 797 ametikohta (2016: 692).

Töötajate keskmine vanus on 40 aastat (2016: 40,6), mehi ja naisi on töötajate seas vastavalt 7,4%

(2016: 6,8%) ja 92,6% (2016: 93,2%). Töötajatest on kõrgharidus 85,2% (2016: 85,3%), keskeri- või

kutseharidus 7,8% (2016: 7,7%) ning keskharidus 7,0% (2016: 7,1%).

2017. aasta koolitusprioriteetideks olid nõustamisoskuste ning ameti- ja valdkonnaspetsiifiliste

kompetentside arendamine, uute töötajate väljaõpe. Suuremad koolitusprojektid:

värbamiskoolitus juhtidele;

töökeskse nõustamise koolitaja ning juhendaja oskuste koolitused sisekoolitajatele ning

juhtivkonsultantidele;

tööalase rehabilitatsiooniteenuse koolitus juhtumikorraldajatele;

puudega kliendi eripärade tutvustamise koolitused erinevate puuete spetsiifikast ülevaate

saamiseks ning praktiliste oskuste andmiseks puudega inimeste nõustamisel;

psüühikahäirete tundmise ning toimetulekustrateegiate ja probleemilahendamise oskuste

koolitused olukordades, mis võivad tekkida psüühikahäirega kliendiga suhtlemisel;

jätkus individuaalne supervisioon;

toimusid praktilised turvakoolitused maakondlikes osakondades.

Koolituspäevi oli 2017. aasta lõpuks kokku 7 593 (2016: 7 466), millest sisekoolituspäevad

moodustasid 36% (2016: 42%). Keskmiseks õppepäeva maksumuseks kujunes 59 eurot (2016: 59,5

eurot). Keskmine koolituspäevade arv ühe töötaja kohta oli aasta lõpuks kokku 10,1 (2016: 11,6) (vt

joonis 5).

Joonis 5 Eesti Töötukassa keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta aastatel 2012–2017


Eesti Töötukassa


17

Töötajate tööga rahulolu väljaselgitamiseks viisime taas läbi töörahulolu-uuringu, millest võttis osa

86% (2016: 81%) töötajatest (vt joonis 6). Keskmine rahulolu erinevate alaskaalade lõikes kogu

töötukassas kokku on 2017. aastal 7-pallisel skaalal 5,7 palli (5-pallisel skaalal 2016: 4,3; 2015: 4,3;

2014: 4,2; 2013: 4,1).

Joonis 6 Töörahulolu-uuringu tulemused aastatel 2009–2017* * 2017. aasta uuringus muudeti oluliselt küsimustiku väiteid ning varasemates uuringutes kasutusel olnud 5-

pallise skaala asemel võeti kasutusele 7-palline skaala.


IKT ja protsessijuhtimise arendused

Toetav ja läbimõeldud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus tõstab nii teenuste kättesaadavust

kui kasutajasõbralikkust, lihtsustab töötajate tööd ja parandab suhtlust partneritega.

2017. aasta suurimaks infotehnoloogiliseks väljakutseks oli jätkuvalt töövõimereformi läbiviimise

toetamine, kuid teostati ka teisi olulisi arendustöid.

TKIS2 infosüsteemis arendati välja maksejõuetushüvitise ning töötust ennetavate meetmete

staažimoodul. E-töötukassas arendati uutel alustel välja kliendi profiili ja CV ning töövahenduse sobitamise

moodul, samuti uuendati asutuste ja volituste moodulit. Uued moodulid teenindavad lisaks e-

töötukassa funktsionaalsustele ka töötukassa teisi süsteeme ühtsete andmete ja loogikaga ning

see uuendus aitab meil proaktiivsemalt ja kiiremini oma kliente abistada ning 2018. aastal

minna kiiremini üle automaatsetele menetlusprotsessidele.

EMPIS infosüsteemis arendati välja töötust ennetavate meetmete menetlusprotsessid, samuti

rahvusvahelise kaitse saajate ja noorte palgatoetuse protsessid.

TETRIS ja REDIS infosüsteemides arendati aasta jooksul välja mitmeid uusi funktsionaalsusi

töövõimereformi läbiviimise toetamiseks ning täiendati olemasolevaid lahendusi.

Hüvitiste ja toetuste menetlustesse viidi sisse muudatused seoses tulumaksumuudatustega.

Seoses erinevate süsteemide x-tee teenuste versioon 6-le üleminekuga jätkusid andmevahetuste

arendamised erinevate infosüsteemidega (SKAIS2, REGREL, jt).

Eesti Töötukassa


18

Viidi läbi mitmed olulised hanked infosüsteemide (EMPIS, TETRIS/REDIS, TKARU)

arenduspartnerite leidmiseks, sh uue arendusena alustati aruandlus- ja statistikamooduli

loomisega.

Aasta lõpus kolis töötukassa infosüsteemide majutuspartner kõikide infosüsteemide serverid

uuele kaasaegsemale platvormile.

Väliskommunikatsioon

Klientide, partnerite ja teiste huvipoolte informeerimine töötukassa tegevustest, klientide õigustest ja

kohustustest ning tööturuolukorrast on töötukassa igapäevane töö. Kokku anti 2017. aastal välja 58

eesti- ja venekeelset (2016: 71 eestikeelset ja venekeelseid 70) pressiteadet. Meediakajastusi oli kokku

4 517 (2016: 5 971), millest 1 104 (2016: 1 484) oli venekeelses meedias. Klientidele tehti 58

masspostitust (2016: 43), millest suurima mahuga olid kutsed töömessidele, töötust ennetavate

meetmete tutvustamine ning info alaealise töötamise toetuse rakendumisest. Postitusi saadeti kokku

173 057 e-posti aadressile.

Avalikkusega suhtlemisel olid märksõnadeks:

töövõimereformi täismahus rakendumine aasta algusest;

töövõime hindamine ja töövõimetoetus;

töötukassa töömessid maakondades;

töötust ennetavate meetmetega alustamine;

töövõimereformi kitsaskohad;

suurenev tööjõuvajadus;

koostöölepped tööandjatega.

Töötust ennetavatest meetmetest teavitamiseks valmisid raadio- ja videoklipid eesti- ja venekeelsetele

raadiojaamadele ning Politsei- ja Piirivalveameti teenindustes näitamiseks, koostati Tööta ja õpi

teenuseid tutvustavad trükised ja reklaammaterjalid (sh spetsiaalsed sisuturunduse rubriigid Õhtulehes

ning Äripäevas), uusi võimalusi tutvustati messidel ja muudel teavitusüritustel.

Kõige suurema ja kasvava kasutajate hulgaga infokanaliks on töötukassa portaal (koduleht ja e-

töötukassa), mida külastas 2017. aastal 909 919 (2016: 790 493) unikaalset külastajat. 2017. aastal

jätkasime sotsiaalmeedia võimaluste kasutamist, kus nt Facebookis on meil ca 6 100 (2015: ca 5 000)

jälgijat.

2017. aastal kasvas võrreldes eelnevate aastatega oluliselt töötukassa kõnekeskuses 15501 vastatud

kõnede arv, ulatudes 60 946 (2016: 36 248) kõneni (vt joonis 7). Samuti suurenes e-kanalite (portaal,

e-post) kaudu saabuvate infopäringute arv: 2017 aastal vastati 4 049 (2016: 2 462) päringule.

Keskmiselt vastati 5 079 (2016: 3 020) kõnele ja 337 e-kirjale (2016: 205) kuus.

Eesti Töötukassa


19

Joonis 7 Töötukassa kõnekeskuses vastatud kõnede arv ja teenindustase aastatel 2011–2017


2017. aastal jätkasime Rahvusringhäälingus toodetava telesaate Meie inimesed ja alates septembrist uue

formaadi Töörööbikud toetamist. Saatesarjaga soovime tõsta teadlikkust töötukassa võimalustest ning

suurendada tööd otsivate inimeste kindlustunnet uue töö leidmisel. Koostöö jätkub ka 2018. aastal.

Eesti Töötukassa


20

Teenuste mõju suurendamine, kvaliteedi tõstmine ning kättesaadavuse tagamine9

Vajadustele vastav tööturuteenuste valik, sobiva tööjõu vahendamine ning õigeaegne ja vajadusekohane

abi tööandjale ja töötajale

Uued tööturuteenused vähenenud töövõimega inimestele

2017. aastal panustasime vähenenud töövõimega inimeste tööturuteenuste kättesaadavuse

suurendamisele ja kvaliteedi tõstmisele.

Aasta lõpuks oli töötukassal tööalase rehabilitatsiooni teenuse koostööpartnereid 69, mis on

7 teenuseosutaja võrra rohkem, kui 2016. aasta lõpus. Tööalane rehabilitatsioon on inimestele,

kel on vähenenud töövõime tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või

töötamise jätkamiseks erinevate spetsialistide abi. Teenusele suunatute maht kasvab jätkuvalt,

teenusekasutajatest oli 49% töötuid, 5% õppijaid ja 46% töötavaid inimesi. Inimeste

teadlikkuse tõstmiseks avaldati 2017. aasta jaanuaris töötukassa kodulehel tööalast

rehabilitatsiooni tutvustav videoklipp ning aasta jooksul tutvustati mitmes maakondlikus

ajalehes tööalase rehabilitatsiooniteenuse sisu ning kasutamise võimalusi.

Kaitstud töö teenust osutatakse 14 maakonnas (välja arvatud Hiiumaa). 2017. aastal alustas

20 gruppi, peamiselt psüühikahäire ja intellektipuudega inimestele. Kokku telliti 2017. aastal

teenust 237 inimese jaoks. Kaitstud töö on inimestele, kes ei ole valmis kohe avatud tööturul

tööle asuma, sest puude või terviseseisundi tõttu ei suuda nad töötada tavapärastes

töötingimustes ning vajavad töö leidmiseks ja tööle asumiseks pidevat juhendamist. Teenus

kestab kaks aastat, esimesel aastal hinnatakse ning arendatakse inimese tööoskusi, leitakse

sobiv töö ning inimene alustab töötamist kaitstud tingimustes. Teisel aastal töötab inimene

avatud tööturul, teenuseosutaja tugi väheneb ajas järk-järgult. 2017. aastal käidi kohapeal

vaatlemas ning tutvumas kõikide teenuseosutajatega.

Kogemusnõustamise teenuse pakkumine on võrreldes 2016. aastaga oluliselt laienenud. 2017.

aastal sisenes teenusele 81 inimest. Piirkonnad, kus pakutakse kogemusnõustamist on Tartu,

Kiviõli, Jõhvi, Rakvere, Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Viljandi, Võru ja Valga. Peamiseks teenuse

sihtgrupiks on psüühikahäirega inimesed, kuid teenust on pakutud ka krooniliste haiguste,

liikumispuude, nägemispuude ja kuulmispuudega inimestele. 2017. aastal moodustati

Kogemusnõustajate koda, kelle eesmärgiks on, et inimesed saaksid kogemusnõustamisest

kriiside ja probleemide lahendamisel ning taastumisprotsessides abi ning teaksid, kasutaksid ja

soovitaksid kogemusnõustamist. Töötukassa on teinud aktiivset koosööd Kogemusnõustajate

kojaga teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamiseks.

Tõstmaks tööandjate teadlikkust ja valmisolekut vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks

ja neile töökohtade loomiseks/säilitamiseks osutame alates 2016. aastast tööandjate

teavitamise ja nõustamise teenust. 2017. aastal toimus 24 piirkondlikku tööandjate

teavitamis- ja nõustamisüritust 14 eri maakonnas, millel osales kokku 354 tööandjat. 2017.

aastal osutasime teenust grupinõustamisena 21 korral tööandja juures kohapeal. Tööandjate

huvi erivajadusega inimeste värbamise ning töötamise toetamise kohta rohkem infot saada on

jõudsalt kasvanud ning sellega seoses asuvad 2018. aastal töötukassas tööle tööandjate

nõustajad kuulmise- ja nägemispuude, liikumispuude ning psüühikahäire valdkonnas, et

pakkuda tööandjatele veelgi kvaliteetsemat ja kiiremat tuge.

Töövõime hindamine

Töötukassa hindab töövõimet alates 1. juulist 2016. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist lisandusid klientide

hulka inimesed, kellele oli varem määratud püsiv töövõimetus ja jõudis kätte korduvhindamise tähtaeg.

Töövõime hindamise mahud kasvavasid oluliselt, aastaga pöördus töötukassa poole töövõime

hindamise taotlemiseks 52 622 inimest – see on 93% prognoositud taotlusest. Töövõime hindamise

keskmine menetlusaeg nõuetekohase taotluse esitamise hetkest on 19 tööpäeva, sh 9% juhtudel on

menetlustähtaeg olnud ka üle 30 tööpäeva, mille on tinginud eelkõige asjaolu, et täiendavatele

9 Teenuste statistika on esitatud peatükis Majanduskeskkonna mõjud ja teenuste osutamine 2017

Eesti Töötukassa


21

terviseandmete päringutele arstidelt vastuse saamine on võtnud aega. Üle poolte taotluste puhul ei ole

inimese nimetatud arstid andmeid tervise infosüsteemi kandnud ning töötukassal tuleb neid täiendavalt

pärida. Vaidlustatud on 6% töövõime hindamise otsustest, nendest rahuldatud üks kolmandik. Peamine

vaiete rahuldamise põhjus on terviseandmete lisandumine või täiendamine.

Töötust ennetavate meetmete osutamine

2017. aasta 1. maist rakendusid uued teenused.

Tasemeõppes osalemise toetuse eesmärgiks on toetada erialase hariduseta, vananenud

oskustega ja/või tervise tõttu ametit vahetama sunnitud töötajaid ja registreeritud töötuid

kutsehariduse, rakenduskõrghariduse või bakalaureuseõppe õppekavadel kõrghariduse

omandamisel;

Tööturukoolitusel koolituskaardiga said lisaks registreeritud töötutele õiguse osaleda ka

töötusriskis töötajad. Sihtrühma laiendamise eesmärgiks on toetada nende töötajate hõives

püsimist, kellel on oht kaotada töö oskuste puudumise, tööturu vajadustele mittevastavuse või

terviseseisundi tõttu;

Kvalifikatsiooni saamise toetamise teenust laiendati ka töötajatele, kes on eelnevalt läbinud

tööturukoolituse või tööandja koolitustoetuse toel toimunud koolituse. Sihtrühma laiendamise

ajendiks on motiveerida kvalifikatsiooni taotlemist ja tõendamist pärast koolituse läbimist ning

tõsta seeläbi töötavate inimeste kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet.

Koolitustoetus on suunatud tööandjale, toetamaks töötajate tööalaste teadmiste ja oskuste

täiendamist lähtudes tööandja vajadustest. Koolitustoetust makstakse uute töötajate värbamisel

ja muutuste olukorras, sh tööandja majandustegevuse ümberkorraldamisel, uue tehnoloogia

kasutuselevõtmisel või kvalifikatsiooninõuete uuenemisel. Värbamise olukorras makstava

koolitustoetuse eesmärgiks on tööjõupuuduse leevendamine kasvava tööjõunõudlusega

kutsealadel ning töötajate liikumise toetamine valdkondade vahel. Muutuste olukorras

makstava koolitustoetuse eesmärgiks on töötajate oskuste arendamine, tulemaks toime

toimunud muutustega ning töötajate liikumise toetamine uuele ametikohale ettevõtte sees.

2017. aastal alustas koolituskaardiga täienduskoolitusel osalemist 814 töötajat kokku 894 koolitusel.

78% koolitustest, millel õppimist alustati, olid eesti keele koolitused ning 3% arvutikasutamise oskuste

arendamise koolitused, 7% OSKA valdkonna koolitused ja 12% muud koolitused. Kõige rohkem

alustasid koolitustel osalemist Ida-Virumaa (528) ja Harjumaa (136) töötajad.

Tasemeõppes osalemise toetus määrati 312 inimesele, sh 152 registreeritud töötule. 39 juhul hüvitati

kvalifikatsioonikulusid ning 51 töötajat said koolitusele tööandja koolitustoetuse kaudu.

Ida-Virumaa majandusarengu toetamine

2017. aastal jätkasime 2016. aasta maist alanud töökoha loomise toetuse maksmist tööandjatele, kes

Ida-Virumaal võtavad ühe kuu jooksul tööle vähemalt 20 inimest, kes on olnud maakonnas töötuna

registreeritud vähemalt kuus kuud. 2017. aastal sai töökoha loomise toetust 17 ettevõtet, kus alustas

töötamist 494 inimest.

Reageerimaks tõhusamalt Ida-Viru maakonna suurkoondamistele, hakkasime alates 2016. aasta juulist

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) toel pakkuma suurkoondamiste (ettevõtetest

AS Eesti Energia, AS Nitrofert või AS Viru Keemia Grupp ning nende tütarettevõtetest) käigus töö

kaotanud inimestele täiendavaid tööturuteenuseid. Alates programmi algusest kuni 2017. aasta lõpuni

sai tasemeõppe toetust 125 inimest. Tasemeõppe toetuse meetme osutamise vajadus kujunes plaanitust

suuremaks ning programmi eelarvelistest võimalustest lähtuvalt lõpetati tasemeõppe toetamine 2017.

aastal. Tööturukoolitusele asus 221 inimest, eesti keele koolitusele 123 inimest ja mobiilsustoetust sai

28 inimest. Tööandjale koolituskulude hüvitamise juhtumeid ei olnud.

Eesti Töötukassa


22

EURES

Tööotsijate teavitamiseks töötamisvõimalustest Euroopas korraldas EURES 2017. aastal 69 töötuba

erinevates Eesti maakondades, milles osales 529 inimest. Lisaks pakkusid EURES nõustajad

individuaalset nõustamist 517 huvilisele ning vastasid 318 päringule tööjõu vaba liikumise teemadel.

Esmast teavet töötamisvõimalustest mujal Euroopas jagati ligikaudu 15 tuhandele tööotsijale erinevate

töötukassa teenuste raames.

Välistööjõu värbamise huvi Eesti tööandjate seas on küll viimastel aastatel tõusnud, kuid EURES

töövahendusteenuseid on kasutanud vaid 40 Eesti tööandjat. Kokku oleme pakkunud nõustamist

üleeuroopalise EURES võrgustiku värbamisteenustest 530 tööandjale nii Eestist kui mujalt Euroopast

ja 364 Eesti tööandjat said teavet EURES teenustest erinevate töötukassa teenuste/ürituste kaudu.

Eesmärgiga edendada piiriülest tööjõumobiilsust Valga-Valka piirkonnas on korraldatud mitmeid

kohtumisi kohalike tööandjatega, lisaks toimusid töötoad Läti tööotsijatele eesmärgiga tutvustada

töötamisvõimalusi Eestis.

Töötukassa EURES töötajad on tutvustanud Eestis töötamise võimalusi teistes Euroopa riikides

toimunud töömessidel. Eestis osalesid EURES nõustajad 18 töötukassa töömessil, mille raames

tutvustasid tööpakkumisi teistes Euroopa riikides ning andsid nõu teise riiki tööle asumisest.

Koostöös Work in Estoniaga töötati 2017. aastal välja välisspetsialistide abikaasadele

karjäärinõustamise teenuse pakkumine, et soodustada spetsialistide lähikondlaste paremat kohanemist

ja pikemat püsimist Eestis.

Töötukassa EURES tegevused said Euroopas kõrge hinnangu. Oktoobris toimunud üleeuroopalise

EURES võrgustiku kohtumisel kõigi EURES riikide (32 riigi) vahel jagati parimate

kommunikatsioonitegevuste eest tunnustusi neljas kategoorias – sisekommunikatsioon, tööandjad,

tööotsijad ja partnerid. Viimase kategooria võitjaks valiti Eesti EURES.

Koostöö kohalike omavalitsustega pikaajaliste ja sotsiaalsete erivajadustega töötute

tööleaitamiseks

Koostöö kohalike omavalitsustega on jätkuvalt näidanud häid tulemusi. Tänu intensiivsele koostööle

oleme leidnud järjest enam võimalusi tööturul keerulisemas olukorras olevatele klientidele sobivaima

ja piirkonna eripärasid arvestava sisuga teenuse korraldamiseks. Kui 2016. aastal korraldasime koostöös

kohaliku omavalitsusega tööharjutusi 16 korral, siis 2017. aastal alustasime üle Eesti 19 tööharjutuse

grupiga. Positiivselt on siin mõjunud kohalike omavalitsuste omavaheline aktiivne kogemuste

vahetamine, mille tulemusena on järjest enam tekkinud omavalitsusi, kes ise pöörduvad töötukassa

poole sooviga teha koostööd piirkonna töötute tööturule toomiseks. 2017. aasta teises pooles muutusid

kohalikud omavalitsused seoses haldusreformiga passiivsemaks ning ootele jäid ka mõned koostöös

kavandatud tööharjutuse teenuse osutamised. Usume, et 2018. aastal jätkub senine hea koostöö ka

uuenenud kohalike omavalitsustega .

Koostöölepete sõlmimine tööandjatega

2017. aastal sõlmisime üle Eesti 9 koostöölepet piirkondlikult oluliste tööandjatega: Raplamaal Rapla

Tarbijate Ühistu ja Saarioinen Eesti OÜ-ga; Võrumaal Võru Tarbijate Ühistuga; Tartumaal Salvest AS-

iga; Jõgevamaal SA Jõgeva Haiglaga; Harjumaal Swedbank AS-i ja Rimi Eesti Food AS-ga; Pärnumaal

AQ Lasertool OÜ ja Ruukki Products AS-ga. 2017. aasta lõpu seisuga on Eesti Töötukassal kokku 39

tööandjatest koostööleppe partnerit.

Eesti Töötukassa


23

Töömessid

Tööandjate ja tööotsijate kokkuviimiseks korraldasime 2017. aastal 19 töömessi (2016: 18). Kokku oli

töömessidel esindatud 447 tööandjat (2015: 539) ja messe külastas hinnanguliselt 24 500 tööotsijat

(2016: 22 400).

Teenuste efektiivne, ühtsetel põhimõtetel ja kasutajasõbralik korraldus

Suurt rõhku pöörame sellele, et meie tehtavad arendused tõstaksid teenuste efektiivsust, et arendatavad

tegevused oleksid kasutajasõbralikud ning toimiksid ühtsetel põhimõtetel.

Karjääriteenuste atraktiivsuse ja kasutajasõbralikkuse suurendamiseks arendati maandumislehest

www.minukarjäär.ee välja samanimeline portaal. Portaali peamine eesmärk on toetada täiskasvanuid

karjääriplaneerimisega seotud teemadel. Pideva arendustöö käigus lisanduvad järjest alateemade alla

erinevad harjutused/testid/ülesanded, täieneb portaali uudiste ning info osa.

Läbi töökeskse nõustamise tagame igale kliendile talle vajaliku toe ning asjakohased teenused. 2017.

aastal pöörasime enam tähelepanu töökeskse nõustamise kvaliteedile, milleks uuendasime töökeskse

nõustamise alase väljaõppe sisu ja korraldust ning töötasime välja ja võtsime kasutusele nõustamise

tagasisidestamise mudeli.

E-töötukassa arendused aitavad kaasa kiiremale ja sujuvamale suhtlemisele nii klientide kui

partneritega ning vähendavad paberil asjaajamist. E-töötukassa kasutajate arv on kasvanud alates selle

võimaluste avardumisest 2014. aastal (vt joonis 8), ent kasvupotentsiaali on veelgi. 2016. aasta II

poolaastal lisandusid e-töötukassasse uued taotlused (töövõime hindamise, töövõimetoetuse,

sotsiaalmaksu maksmiseks erijuhtudel taotlused), mis suurendasid e-töötukassa kaudu esitatavate

taotluste arvu ja osakaalu. Võrreldes 2016. aastaga on e-töötukassas esitatud avalduste osakaal 2017.

aastal vähenenud eelkõige seetõttu, et 2016. aastal esitati suur osa taotlusi sotsiaalmaksu maksmiseks

erijuhtudel, mis on alates 2016. aastast ühekordselt esitatav taotlus.

Joonis 8 E-töötukassast esitatud avalduste osakaal aastatel 2015 -2017 * 2016 II poolaastal lisandusid e-töötukassasse uued taotlused


http://www.minukarjäär.ee/

Eesti Töötukassa


24

Teenuste ühtsetel põhimõtetel ning efektiivseks pakkumiseks teeme igapäevaselt koostööd

teenusesepakkujatega.

Septembris 2017 toimus tööharjutuse, tööklubi ja individuaalse tööle rakendamise teenuse

juhendajate/nõustajate meistriklass, kus tutvustasime uusi trende värbamisel, tööturu

hetkeolukorda ning viisime läbi teenuste põhised ideekohvikud. Meistriklassis osales 38

juhendajat/nõustajat.

Oktoobris 2017 korraldasime koolituskaardi koostööpartneritele teabepäeva, eesmärgiga

selgitada koolituskaardi koostööpõhimõtteid ning teavitada koolitajaid, et töötukassa teenuste

hulka lisandusid alates 1. maist töötajatele mõeldud uued koolitusvõimalused . Teabepäeval

tutvustas SA Kutsekoda OSKA tööjõu-uuringuid ning Haridus- ja Teadusministeerium rääkis

koolitajatele koolituste õppekavade koostamisest ja õpiväljunditest.

2017. aasta novembris toimus kaks hankepartnerite teabepäeva, millel andsime ülevaate

muutustest töötukassa teenuste hankimisel, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tutvustas

toetatud tööle rakendamise metoodikat ning viidi läbi töötoad kaitstud töö, nõustamisteenuste,

tööharjutuse ja tööklubi teenuse teemal.

Kaitstud töö juhendajatele korraldati kaks infoseminari parimate praktikate vahetamiseks,

teenuste sisust tagasiside andmiseks ja juhendajate kompetentsi tõstmiseks. Kokku osales

seminaridel 92 inimest. Tugiisikuga töötamise teenuse analüüsiks ja arendamiseks viidi läbi 24

arutelu tööandjate juures, kes on seda teenust kasutanud. Kogemusnõustamise puhul viidi läbi

kogemusnõustajatele ühisseminar koostöös Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse,

Sotsiaalkindlustusameti ja Kogemusnõustajate kojaga. Ühisseminaril osales kokku 112

inimest.

Tööalaste abivahendite teenuse raames külastati seitset abivahendeid müüvat või

eksperthinnanguid koostavat teenuseosutajat ning viidi läbi seitse abivahendispetsialistide

koolitust, kus osales ligi 100 inimest.

Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse ja kvaliteedi parandamise ning praktikate

ühtlustamise eesmärgil viidi läbi kaks seminari, kus osales 135 rehabilitatsioonimeeskonna

liiget. Seminaride tulemusel moodustati töörühm tööalase rehabilitatsiooni teenuse

kvaliteedinõuete kirjeldamiseks ning teenuseosutajatele hea praktika juhise koostamiseks.

Töövõime hindamise partnereid on juhendatud juhtumipõhiselt jooksvalt. 2017. aasta alguses

jätkati juba 2016. aasta lõpus alustatud kohtumistega teenuseosutajate ja nende meeskondadega

praktika ühtlustamiseks. Juunis viidi läbi kaks seminari ekspertarstidele, mis keskendusid

vaiete lahendamisele ja visiidipõhisele hindamisele. 2017 sügisest alustati uuesti

teenuseosutajatega üks-ühele kohtumisi.

Teenuste mõjuhindamine ja järelevalve

2017. aastal viisime läbi tugiisikuga töötamise teenuse analüüsi. Analüüsist selgus, et aasta pärast

tugiisikuga töötamise teenuse lõppemist on hõivatud 56% teenusel osalejatest, sama tööandja juures

töötab kolmandik teenusel osalejatest. Tugiisiku teenusega kaasnevad kulud jõuavad isiku palgatuluga

samale tasemele keskmiselt üheksandal kuul pärast teenuse algust. 2018. aastal koostame analüüsi Ida-

Virumaal osutatud täiendavate tööturumeetmete kohta.

Jätkuvalt pöörame igapäevaselt suurt tähelepanu teenuste kohta tagasiside saamisele ja selle analüüsile.

Lisaks ennetavale koostööle teenuste osutajatega kvaliteetse teenuse osutamiseks kontrollitakse neid

pisteliselt ka teenuse toimumise ajal. 2017. aastal viisime läbi 1 003 (2016: 1 213) kohapealset kontrolli,

millest 878 ehk 88% (2016: 89%) vastas teenuse osutamine nõuetele ning leitud mittevastavused

likvideeriti pea kõigil juhtudel kokkulepitud aja jooksul või peale meeldetuletust. Kohapealsete

kontrollide tulemusena öeldi viiel korral teenuse osutamise leping üles, viiel korral rakendati

leppetrahvi ja üks teenusepakkuja tunnistati mitteusaldusväärseks.

Koostöös Keeleinspektsiooniga viisime läbi mitmeid eesti keele koolituste paikvaatlusi Ida-Virumaal,

eesmärgiga tuvastada, kas kaks suurimat eesti keele koolituste korraldajat täidavad Haridus- ja

Teadusministeeriumi poolt välja antud eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamise koolituste

Eesti Töötukassa


25

tegevusloaga seotud nõudmisi. Keeleinspektsiooni hinnangul tuleb koolitajatel kasutada

mitmekülgsemalt ja paindlikumalt erinevaid õppimisstrateegiaid ning metoodilisi võtteid. Kõnekeele

arendamiseks mõeldud ülesanded peaksid rohkem arvestama eluläheduse printsiipi ja tööturu vajadusi.

2017. aasta teisel poolel alustasime koostööd Tööinspektsiooniga, et veenduda töötervishoiu ja

tööohutuse alaste nõuete täitmises ettevõtetes, kus töötukassa kliendid on tööpraktikal või töötavad

tööturuteenuste toel (nt palgatoetus, tugiisikuga töötamine, kaitstud töö). Tähelepanu keskmes on

vähenenud töövõimega töötajate töötingimused, et neile oleks tagatud turvaline ja erivajadusi arvestav

töökeskkond. Tööinspektsioon viis 2017. aastal töötukassa ettepanekul läbi töötervishoiu ja tööohutuse

nõuete ning töösuhete tingimuste alase sihtkontrolli kuues kaitstud tööd korraldavas ettevõtetes. Olulisi

puudusi ei tuvastatud, kuid tööandjad vajasid täiendavalt nõustamist ja juhendamist töötervishoiu ja

tööohutuse küsimustes, kuna üldine teadlikkus oli madal. Lisaks tegi töötukassa Tööinspektsioonile

ettepaneku viia sihtkontroll läbi veel ligi 60 ettevõtetes, kes kasutavad suures mahus töötukassa

teenuseid (nt tööpraktika, palgatoetus, tugiisikuga töötamine). Sihtkontroll ei ole käesolevaks ajaks veel

täies mahus läbi viidud (toimingud jätkuvad 2018. aasta alguses).Eesmärgiga saada teenuste kvaliteedi

kohta rohkem sisulist ja süsteemsemat tagasisidet meie klientidelt jätkasime 2017. aasta lõpus teenuste

kvaliteedihindamise uuringutega – küsisime tagasisidet neljal tööturuteenusel (tööturukoolitus,

tööpraktika, tööharjutus ja tööalane rehabilitatsioon) osalejate käest. Uuringule vastajad olid 4-palli

skaalal kõige rohkem rahul tööalase rehabilitatsiooniga (3,65 palli), millele järgnesid tööturukoolitus

(3,64 palli) ja tööpraktika (3,56 palli). Mõnevõrra vähem rahul oldi tööharjutuse teenusega (3,25 palli).

Uuringutega planeerime jätkata 2018. aastal.

Teenuste, toetuste ja hüvitiste tagasinõudeid esitati 2017. aastal 798 summas 207 840 eurot (2016: 669

nõuet summas 152 002,88 eurot). Esitatud tagasinõuete arvu kasv on seotud töövõimetoetuse

tagasinõuete lisandumisega. Töövõimetoetuse tagasinõuded tekivad peamiselt põhjusel, et

töövõimetoetuse saaja ei vasta enam töövõimetoetuse saamise tingimustele (nt töötamine, õppimine,

aktiivne töö otsimine jms).

2017. aastal oli laekumiste summa 307 602 eurot, mis on 99 761 euro võrra suurem kui aasta jooksul

esitatud uute tagasinõuete summa kokku (207 840 eurot).

Tagasinõuete jääk on viimastel aastatel olnud langustendentsis (vt joonis 9). 2017. aastal vähenes

tagasinõuete hulk 351 tagasinõude võrra ning tagasinõuete jääk 211 961 euro võrra.

Joonis 9 Tagasinõuete jääk seisuga 31. detsember aastatel 2013 -2017


1 1

01

89

4

91

7 4

00

76

6 7

40

64

5 2

79

43

3 3

17

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2017

Eesti Töötukassa


26

Teenuste jätkusuutlik rahastamine

Töötukassa teenuseid rahastati 2017. aastal viiest allikast.

Tulu töötuskindlustusmaksest

töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral, maksejõuetushüvitis,

sotsiaalmaks hüvitistelt, aktiivsed tööturumeetmed ja tegevuskulu, sh töövõime hindamine.

Riigieelarve vahendid

aktiivsed tööturumeetmed, erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kulu, töövõimetoetus ning

töötutoetus.

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahendid

aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu.

Globaliseerumisega kohanemise Euroopa Fondi (EGF) vahendid

aktiivsed tööturumeetmed ja nendega seotud kulu Ida-Virumaal.

Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendid

Eesti-Läti piiriülese koostöö programm „Eesti-Läti tööturgude integreerimise ja piiriülese

töötamise toetamine“.

Kindlustusreservid on olulised, sest majanduskasvu ajal kogutud reservide toel saab majanduslanguse

ajal hüvitisi välja maksta ja teenuseid osutada töötuskindlustusmakse määrasid kiirelt tõstmata. 2017.

aastal ületasid jooksvad tulud kulusid 1,2 korda (2016: 1,3).

Töötukassa 2017. aasta eelarves oli planeeritud töötuskindlustusmaksete laekumisi kokku 171,2

miljonit eurot, sh kindlustatute kindlustusmakseid 111,3 miljonit ja tööandjate kindlustusmakseid 59,9

miljonit eurot. Tegelik laekumine oli prognoositust 0,1 % suurem: kindlustatute makseid laekus 112,8

miljonit ja tööandjate makseid 60,8 miljonit eurot (vt tabel 2).

Tabel 2 Kindlustusmaksete10 laekumine aastate lõikes (tuhandetes eurodes)

2013 2014 2015 2016 2017

Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 105 306 113 517 97 376 103 472 112 824

Tööandjate töötuskindlustusmaksed 56 699 61 124 52 433 55 715 60 751

Intressitulu teenis töötukassa rahandusministeeriumiga sõlmitud hoiulepingu alusel 2017. aastal 295

tuhat eurot, mida on vähem kui eelnevatel aastatel.

Tabel 3 Töötukassa investeeringu- ja intressitulu ja tootlus aastate lõikes

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Investeeringutulu (miljonites eurodes) 4,3 1,7 2,2 1,1 0,9 0,3

Investeeringute keskmine aastane tootlus 1,0% 0,3 % 0,4% 0,2% 0,1% 0,04%

2017. aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara koguväärtus 748,0 miljonit eurot (vt joonis 10), sh

375,9 miljonit eurot töötuskindlustushüvitiste sihtfond; 181,0 miljonit eurot koondamise ja tööandja

maksejõuetuse hüvitiste sihtfond; 64,6 miljonit eurot tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapital; 72,8

miljonit eurot reservkapital ning 53,7 miljonit eurot 2017. aasta jaotamata tulem.

10 01.01.2013-31.12.2014 oli kindlustatu maksemäär 2,0% ja tööandja maksemäär 1,0% ning alates 01.01.2015 kindlustatu

maksemäär 1,6% ja tööandja maksemäär 0,8%

Eesti Töötukassa


27

Joonis 10 Töötukassa netovara väärtus 31. detsembri seisuga aastate lõikes (tuhandetes eurodes)


Töötukassa prognoosi järgi laekub 2018. aastal töötuskindlustusmakseid kokku 183,2 miljonit eurot,

millest 119,1 miljonit eurot on kindlustatute ja 64,1 miljonit eurot tööandjate maksed.

Töötuskindlustusmaksete laekumise suurem prognoos võrreldes 2017. aastaga on seotud keskmise

palga suurenemisega, mille mõju ületab hõivatute arvu mõningase vähenemise mõju.

2018. aasta prognoosi kohaselt suurenevad töötuskindlustuse kulud nii teenustele kui hüvitistele.

Hüvitistega seotud töötuskindlustuse kulud suurenevad kokku 90,8 miljoni euroni, kuna palgakasvust

tulenevalt kasvab keskmine hüvitis, samuti suureneb pikema kindlustusstaažiga hüvitise saajate

osakaal.. Tööturuteenuseid rahastatakse sihtkapitalist tööhõiveprogrammi elluviimiseks 35,8 miljoni

euro ulatuses ning Euroopa Sotsiaalfondi programmi tööturuteenuste osutamiseks töövõimereformi

sihtrühmale kaasfinantseering sihtkapitalist on 3,6 miljonit eurot. Tegevuskuludeks on 2018. aastal

prognoositud 45,4 miljonit eurot (sh töövõime hindamise kulud 7,9 miljonit eurot). Töötukassa varade

väärtus suureneb 2018. aastal eelarve kohaselt 10,6 miljoni euro võrra ning aasta lõpuks on netovara

suurus hinnanguliselt 758,6 miljonit eurot.

Lisaks rahastatakse tööturuteenuseid- ja toetusi riigieelarvest, Euroopa Sotsiaalfondi ja

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest. Riigieelarvest on planeeritud töötutoetuse

kuludeks 12,2 miljonit eurot, töövõimetoetuse kuludeks 179,4 miljonit eurot ning erijuhtudel

sotsiaalmaksu maksmiseks 59,8 eurot. Lisaks eraldatakse riigieelarvest töötukassa sihtkapitalist

rahastatava tööhõiveprogrammi rakendamiseks 3,0 miljonit eurot ning Euroopa Sotsiaalfondi

programmide rakendamise kaasfinantseeringuks 1,1 miljonit eurot. Euroopa Sotsiaalfondist

rahastatakse tööturuteenuseid 26,4 miljoni ning Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist 0,2

miljoni euro ulatuses. INTERREG Eesti-Läti piiriülese koostöö programm „Eesti-Läti tööturgude

integreerimise ja piiriülese töötamise toetamine“ välisabi vahenditeks on ette nähtud 62 tuhat eurot

Kokku on 2018. aastaks kavandatud erinevateks hüvitisteks ja toetusteks 342,2 miljonit eurot ning

tööturuteenusteks 67,1 miljonit eurot.

Eesti Töötukassa


28

Tabel 4. Eelarve täitmine 2017

(tuhandetes eurodes, aasta kohta)

2017.a.

EELARVE

2017.a.

TÄITMINE

TÄITMISE

%

2016.a.

EELARVE

2016.a.

TÄITMINE

TÄITMISE

%

TULUD

Kindlustatute töötuskindlustusmaksed 111 300 112 824 101,4 103 262 103 472 100,2

Tööandja töötuskindlustusmaksed 59 931 60 751 101,4 55 603 55 715 100,2

Kodumaine sihtfinantseerimine 155 867 129 487 83,1 44 980 39 634 88,1

Välismaine sihtfinantseerimine 17 748 12 431 70,0 11 058 6 238 56,4

Intressitulu 342 295 86,3 452 920 203,5

KOKKU TULUD 345 188 315 788 91,5 215 355 205 979 95,6

KULUD

TÖÖTUSKINDLUSTUSE KULUD

Töötuskindlustushüvitised 48 199 44 521 92,4 44 354 46 884 105,7

Koondamishüvitis 13 096 9 870 75,4 10 198 13 271 130,1

Tööandja maksejõuetuse hüvitis 4 181 3 264 78,1 4 035 3 835 95,0

Hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 11 640 10 288 88,4 10 463 11 873 113,5

Kokku töötuskindlustuse kulud 77 116 67 943 88,1 69 050 75 863 109,9

TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE

KULUD

Töötutoetus 13 044 10 249 78,6 10 758 9 979 92,8

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 50 789 47 560 93,6 24 856 24 320 97,8

Töövõimetoetus 88 466 68 319 77,2 5 617 2 054 36,6

Tööturuteenuste ja –toetuste sihtkapitali kulud 31 553 20 658 65,5 25 785 21 103 81,8

TAT karjäärinõustamise kättesaadavuse

suurendamine 790 648 82,0 768 544 70,8

TAT tööturuteenused tagamaks paremaid

võimalusi hõives osalemiseks 2 838 1 588 56,0 3 979 1 165 29,3

TAT tööturuteenuste osutamine

töövõimereformi sihtrühmale 16 457 11 846 72,0 7 815 5 404 69,1

TAT töövõimesüsteemi toetavad tegevused 38 39 102,3 130 51 39,2

Programm Globaliseerumisega Kohanemise

Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused 641 427 66,6 269 148 55,0

INTERREG Eesti-Läti piiriülese koostöö

programm välisabi vahendid 2 1 54,8

Kokku tööturuteenuste ja toetuste kulud 204 618 161 335 78,8 79 977 64 768 81,0

TÖÖTUKASSA TEGEVUSKULUD

Personali- ja juhtimiskulud, sh 18 506 16 711 90,3 14 549 13 363 91,8

Tööjõukulud 17 976 16 253 90,4 14 060 12 914 91,8

muu personalikulu 530 458 86,4 489 449 91,8

Majanduskulud 4 820 4 691 97,3 5 399 4 230 78,3

Infotehnoloogia kulud 5 597 5 120 91,5 5 353 4 271 79,8

Muud tegevuskulud 1 818 1 282 70,5 1 434 1 079 75,2

Töövõime hindamine 7 901 4 970 62,9 1 009 446 44,2

Eelarveline reserv 191 0 0,0 101 0 0,0

Kokku tegevuskulud 38 833 32 774 84,4 27 845 23 389 84,0

KOKKU KULUD 320 567 262 052 81,7 176 872 164 020 92,7

TULEM 24 621 53 736 218,3 38 483 41 959 109,0

Eesti Töötukassa


29

Tööturu olukord ja teenuste osutamine 2017

2017. aasta jätkusid Eesti tööturul positiivsed arengud. Tööjõus osalemine ning tööhõive kasvasid läbi

aastate kõrgeimale tasemele ning töötus vähenes. 2017. aastal oli Eestis 976,2 tuhat tööealist (15-74

aastast) inimest, kellest tööturul osales 698,9 tuhat ehk 71,6% (vt joonis 11). Töötute arv langes 40,3

tuhandeni, moodustades 5,8% tööjõust. Olukord Eesti tööturul oli 2017. aastal parem kui Euroopa

Liidus keskmiselt, kus tööturul osales tööealistest inimestest keskmiselt 65% ning töötuse määr ulatus

7,7%-ni. Eesti tööturuolukorra paranemisele aitas kaasa tööandjate suurem nõudlus tööjõu järele, mis

väljendus vabade töökohtade arvu kasvus.

Joonis 11 Tööealise (15-74 aastased) elanikkonna jaotus hõiveseisundite järgi ning tööjõus osalemise

ja tööhõive määr aastatel 1998-2017

Allikas: Eesti Statistikaamet

Olukord tööturul kujunes 2017. aastal positiivsemaks kui prognoositud. 2016. aastal avaldatud

majandusprognoosid nägid tulenevalt töövõimereformi mõjudest ette töötuse suurenemist ning töötuse

määra oodati 2017. aastal vahemikus 7,2–8,2% (vt tabel 5). Töötukassa tugines 2017. aasta kulude

prognoosimisel rahandusministeeriumi 2016. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumile, mis

eeldas aasta keskmise töötuse määra kasvu 7,2%-ni. Tegelikkuses kujunes 2017. aasta töötuse määr

prognoositust madalamaks, ulatudes 5,8%-ni.

Tabel 5. 2016. aastal avaldatud töötuse määra prognoosid

Prognoos 2017 2018 2019 2020

Rahandusministeeriumi 2016.a. kevadine põhiprognoos 7,6 8,8 9,7 9,8

Rahandusministeeriumi 2016.a. suvine põhiprognoos 7,2 8,4 9,3 9,4

Euroopa Komisjon 2016.a. talvine prognoos 7,5 - - -

Eesti Panga 2016.a. detsembriprognoos 8,2 9,8 - -

Tegelik 5,8

Eesti Töötukassa


30

Registreeritud töötus

Erinevalt 15–74-aastaste töötuse määra vähenemisest registreeritud töötute arv 2017. aastal suurenes

(vt joonis 12). 2017. aastal oli keskmine registreeritud töötute arv 30 382 ehk 5% suurem kui 2016.

aastal. Keskmiselt oli ühes kuus registreeritud töötuid 34 963 ehk samuti 5% rohkem kui eelneval aastal.

Registreeritud töötute osakaal kõigi töötute arvust on läbi aegade kõrgeimal tasemel, 2017. aasta

viimases kvartalis 82%-ni.

Joonis 12 Töötus ja registreeritud töötus Eestis aastatel 2007–2017

Allikad: Eesti Statistikaamet, Eesti Töötukassa

2017. aasta detsembri lõpus oli töötuna registreeritud 31 061 inimest ehk 4,8% 16-aastasest kuni

pensioniealisest tööjõust.11 Registreeritud töötute arv on 2017. aastal suurenenud töövõimereformi

mõjul. Töövõimereform on toonud tööturule vähenenud töövõimega inimesi, kes seni on sageli tervise

tõttu tööturult eemal olnud, vajades sobiva töö leidmiseks seetõttu rohkem tuge ja aega. 2017. aasta

lõpu seisuga oli registreeritud töötuid 9,2% rohkem kui 2016. aasta lõpus. Vähenenud töövõimega

töötute osakaal on suurenenud 2017. aasta lõpuks võrreldes aastatagusega 20%-lt 31%-ni (vt joonis 13).

11 Tööjõu näitajana on kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2017. aasta keskmist.

Eesti Töötukassa


31

Joonis 13 Registreeritud töötute arv kuu lõpu seisuga aastatel 2016-2017


Uued registreeritud töötud

Uusi registreeritud töötuid lisandus 2017. aasta jooksul 69 481 (sh vähenenud töövõimega töötuid

19 488) ehk 9% rohkem kui aasta tagasi. Kõige suurem oli uute registreeritud töötute juurdevool

tavapäraselt esimeses kvartalis. Teises kvartalis lisandus kõige vähem uusi töötuid, kuid kolmandas ja

neljandas kvartalis uute töötute arv taas kasvas.

2017. aasta jooksul registreeritud töötutest 72% olid eelneva 12 kuu jooksul töötanud. Tulenevalt

töövõimereformi mõjust oli eelneva 12 kuu jooksul töötanute osakaal 2017. aastal madalam kui aasta

varem, mil vastav näitaja oli 80%. Võrreldes 2016. aastaga on uute registreeritud töötute seas

suurenenud nende osakaal, kelle töösuhe lõppes oma algatusel või poolte kokkuleppel (3

protsendipunkti). 2016. aastal registreeritud uutest töötutest oli 63% töö kaotanud tööandja algatusel

või lepingu tähtaja möödumisel, 2017. aastal oli see näitaja 61% .

Töötuna arveloleku lõpetamised

Aasta jooksul lisandus uusi töötuid rohkem kui arvelt maha läks: arvelolek lõpetati 67 981 juhul, sh

16 558 korral vähenenud töövõimega töötutel. Sellest tulenevalt oli 2017. aasta lõpuks arvelolevate

töötute arv suurem kui eelneva aasta lõpus.

2017. aasta jooksul lõppes 67% arvelolekutest tööle rakendumise tõttu. Võrreldes 2016. aastaga on

tööle rakendunute osakaal langenud ühe protsendipunkti võrra. 14% töötuna arvelolekutest lõpetati

põhjusel, et töötu ei pöördunud enam töötukassasse kokkulepitud ajal nõustamisele või ei täitnud

tööotsingu nõudeid. Eelneva aastaga võrreldes on selliste arvelolekute lõpetamiste osakaal vähenenud

3 protsendipunkti. Inimese enda soovil lõpetati arvelolek 16% juhtudest ning ülejäänud põhjustel oli

oluliselt väiksem osakaal (vt tabelit 6). Omal soovil arveloleku lõpetanute osakaal kasvas võrreldes

2016. aastaga. Põhjus tuleneb töövõimereformist, mis seab osalise töövõimega inimestele

töövõimetoetuse saamise tingimuseks aktiivsusnõuete täitmise. Töövõimet hindama tulevad inimesed,

kes ei täida muid aktiivsusnõudeid, registreerivad end töövõime hindamise taotlemisel kohe ka töötuks,

Eesti Töötukassa


32

kuna ei ole ette teada, kas töövõime hinnatakse osaliseks või puuduvaks. Pärast puuduva töövõime

hinnangu saamist aga lõpetavad paljud neist omal soovil arveloleku – puuduva töövõime korral

töövõimetoetuse saamiseks aktiivsusnõudeid täitma ei pea. Vähenenud töövõimega töötutest lõpetas

2017. aastal arveloleku 51% töölerakendumise tõttu ja 36% inimese enda soovil.

Tabel 6. Registreeritud töötute arveloleku lõpetamise põhjused aastatel 2016-2017

Arveloleku lõpu põhjused

2016 2017

Lõpetamiste

arv

Osakaal

lõpetamistest

Lõpetamiste

arv

Osakaal

lõpetamistest

Rakendumine 44 673 68% 45 594 67%

…Tööle 44 079 67% 44 857 66%

…Töötukassa antud ettevõtlus-

toetusega ettevõtjaks hakkamine 398 1% 459 1%

…Ettevõtjaks hakkamine

Töötukassa toetuseta 196 0,3% 278 0,4%

Vanaduspensioniikka jõudmine 479 0,7% 335 0,5%

… Ennetähtaegse vanaduspensioni

määramine 403 0,6% 143 0,2%

Isiku enda soovil 7 877 12% 11 210 16%

Määratud ajal pöördumata jätmine,

tööotsimisnõuete või individuaalse

tööotsimiskava rikkumine 10 910 17% 9 557 14%

Muud põhjused 1 059 2% 1 142 2%

KOKKU LÕPETAMISI 65 401 100% 67 981 100%


Registreeritud töötus maakondade lõikes

2017. aasta lõpus moodustasid registreeritud töötud 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 4,8%12

(vt joonis 14). Võrreldes eelneva aasta lõpuga on registreeritud töötuse määr kasvanud 0,4

protsendipunkti. Kõige suurem oli registreeritud töötuse määr 2017. aasta lõpus Ida-Virumaal (9,8%),

Valgamaal (8,7%) ja Põlvamaal (8,7%). Kõige madalam oli registreeritud töötus Harjumaal (3,4%) ning

Viljandimaal (4,1%). Registreeritud töötus suurenes võrreldes eelneva aasta lõpu seisuga kõige enam

Põlvamaal (1,4 protsendipunkti), Järvamaal (1,3 protsendipunkti) ja Jõgevamaal (1,3 protsendipunkti).

Osades maakondades töötuse määr aasta lõpu seisuga vähenes, neist enim Ida-Virumaal (0,3

protsendipunkti) ja Raplamaal (0,2 protsendipunkti).

12 Tööjõu näitajana on kasutatud Eesti Statistikaameti poolt avaldatud 2017. aasta keskmist.

Eesti Töötukassa


33

Joonis 14 Registreeritud töötus maakonniti 2017. aasta lõpus


2017. aasta lõpus moodustasid vähenenud töövõimega registreeritud töötud keskmiselt 30,9% kõigist

registreeritud töötutest (vt joonis 15). Kõige suurem oli vähenenud töövõimega töötute osakaal

Jõgevamaa (49,0%) ning Põlvamaa osakonnas (43,5%) ning kõige madalam Tallinna ja Harjumaa

(22,0%) ning Hiiumaa (25,0%) osakonnas.

Joonis 15 Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osakaal maakondlike osakondade lõikes

2017. aasta lõpus


Eesti Töötukassa


34

Registreeritud töötud sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes

Aastataguse ajaga võrreldes on registreeritud töötute sooline jagunemine jäänud üsna sarnaseks. Kui

2016. aasta lõpus moodustasid mehed 47,6% registreeritud töötutest, siis 2017. aasta lõpus oli nende

osakaal suurenenud 47,9%-ni (vt tabel 7). Aastataguse ajaga võrreldes on veidi muutunud töötute

vanuseline jaotus. Võrreldes 2016. aasta lõpu seisuga on veidi vähenenud 16–24-aastaste ning 25–54-

aastaste osakaal ning suurenenud vanemaealiste töötute osakaal – kui 2016. aasta lõpus moodustasid

üle 55-aastased 20,3% registreeritud töötutest, siis 2017. aasta lõpuks oli nende osakaal tõusnud 24,1%-

ni. Vanuselise struktuuri muutus on mõjutatud töövõimereformist – töövõime vähenemine puudutab

enam vanemaid inimesi.

Tabel 7. Registreeritud töötute soo ja vanuse jaotus 2016. ja 2017. aasta lõpus

Kokku

Sugu Vanus

Mehed Naised 16-24 25-54 üle 55

31.12.2016 registreeritud

töötute arv 28 438 13 527 14 911 3 190 19 485 5 763

osakaal koguarvust 100% 47,6% 52,4% 11,2% 68,5% 20,3%

31.12.2017 registreeritud

töötute arv 31 061 14 889 16 172 2 916 20 665 7 480

osakaal koguarvust 100% 47,9% 52,1% 9,4% 66,5% 24,1%


Registreeritud töötute seas oli 2017. aasta lõpu seisuga kõige rohkem üldkeskharidusega (24%) ja

põhiharidusega (17%) inimesi (vt joonis 16). Kõrgharidusega oli aasta lõpu seisuga 19% registreeritud

töötutest. Kutsekeskharidusega (põhi- ja keskkoolibaasil) oli 25% registreeritud töötutest. Võrreldes

aastataguse ajaga on töötute jagunemine haridustaseme lõikes jäänud sarnaseks.

Joonis 16 Registreeritud töötute jagunemine haridustaseme lõikes 2017. aasta lõpus

Allikas: Eesti Töötukassa.

2017. aasta lõpus arvel olnud töötute seas, kes omasid eelnevat töökogemust, oli enim lihttöölisi (23%),

oskus- ja käsitöölisi (18%) ning teenindus- ja müügitöötajaid (17%; vt joonis 17). Võrreldes 2016. aasta

Eesti Töötukassa


35

lõpu seisuga on vähenenud tehnikute ja keskastme spetsialistide (1,2 protsendipunkti) ning oskus- ja

käsitööliste osatähtsus (0,7 protsendipunkt) ning suurenenud lihttööliste (1,4 protsendipunkti) ning

juhtide osatähtsus (0,8 protsendipunkti). Juhtide osatähtsuse tõus on tõenäoliselt seotud sellega, et alates

2017. aasta keskpaigast võivad taas töötuks registreerida juhatuse liikmed, kellel on kogutud

töötuskindlustusstaaži. Lihttööliste osatähtsuse tõus on aga seotud töövõimereformi sihtrühma

lisandumisega. Viimasest on tingitud ka see, et kasvanud on töökogemuseta töötute osatähtsus.

Joonis 17 Varasema töökogemusega registreeritud töötute ametialane jaotus viimase töökoha järgi

2017. aasta lõpus


Riskirühma kuuluvate registreeritud töötute osakaal 2017. aasta lõpu seisuga on võrreldes aastataguse

ajaga veidi tõusnud. Kui riskirühma kuulunuid oli 2016. aasta lõpus 70% registreeritud töötutest, siis

2017. aasta lõpus oli neid 73%. Vähenenud töövõimega registreeritud töötute osatähtsus suurenes

aastaga oluliselt (20%-lt 31%-le). Samuti suurenes pikaajaliste töötute osakaal: kui 2016. aasta lõpus

oli 32% kõigist arvel olnud töötutest pikaajaliselt ilma hõiveta (st vähemalt 12 kuud järjest, noored 6

kuud), siis 2017. aasta lõpuks oli nende osakaal tõusnud 39 protsendini. Kokkuvõttes suurenes aastaga

inimeste osakaal, kes kuulusid vähemalt ühte riskirühma.

Tööpakkumised

2017. aastal kasvas töötukassa kaudu vahendatavate töökohtade arv. 2017. aasta jooksul oli töötukassal

vahendada 59 586 töökohta, mida on eelneva aastaga võrreldes 4% rohkem (vt joonis 18). Aasta jooksul

lisandunud uute töökohtade arv suurenes võrreldes eelmise aastaga 6%.

Eesti Töötukassa


36

Joonis 18 Vahendatud töökohtade arv 2007.–2017. aastal


Töötukassa vahendatavate tööpakkumiste arvu võrdlus Eesti Statistikaameti avaldatava statistikaga

kõigi vabade töökohtade kohta näitab, et töötukassa turuosa hakkas kiiresti kasvama alates 2010. aastast

(vt joonis 19) ning on viimastel aastatel püsinud sarnasel tasemel. 2017. aasta vältel oli töötukassa

vahendatavate töökohtade osakaal Eestis keskmiselt 44%. Turuosa suurendamiseks teeb Eesti

Töötukassa, peaasjalikult spetsiaalselt tööandjatega koostöö tõhustamiseks värvatud tööandjate

konsultantide kaudu, aktiivselt teavitustööd tööandjate seas, et nad kasutaksid nii töötukassa

töövahendusteenust kui ka oleksid teadlikud täiendavate teenuste kasutamise võimalustest.

Iseteenindusportaali kaudu usaldasid tööandjad 2017. aastal vahendada 57% töötukassa

vahendatavatest töökohtadest, aasta varem oli see osakaal 56%.

Eesti Töötukassa


37

Joonis 19 Töövahenduse turuosa aastatel 2007–2017

Allikad: Statistikaamet, Eesti Töötukassa13

Võrreldes registreeritud töötute arve ja töötukassa vahendatud vabu töökohti aasta lõpu seisuga on kõige

väiksem konkurents vaba töökoha pärast seadme- ja masinaoperaatorite hulgas, kus ühe pakutava

töökoha kohta on ligikaudu 4 töötut. Väike konkurents on samuti oskustöötajate ja käsitööliste hulgas,

kus konkureerib ühele kohale 6 inimest. Kõige suurem konkurents ehk kõige rohkem töötuid ühe

vakantsi kohta on juhtide hulgas (33 inimest ühe vahendatava töökoha kohta). Tõenäoliselt on selle

põhjuseks töötukassa väiksem osatähtsus juhtide vakantside vahendajana võrreldes teiste ametialadega.

Samuti on tugev konkurents ka ametnike ja lihttööliste hulgas, kus ühele kohale kandideerib vastavalt

22 ja 14 inimest.

Töövõime hindamine

Töötukassa alustas 1. juulist 2016. aastal pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamist.

2016. aastal said töötukassas töövõimet hinnata vaid need, keda ei olnud pärast 2010. aasta 1. juulit

tunnistatud püsivalt töövõimetuks. 2017. aastal lisandusid korduvhindamised – varasemalt

sotsiaalkindlustusametis hinnatud said töötukassasse töövõimet hindama tulla.

Töövõime hindamise taotlusi esitati 2017. aastal kokku 52 255, s.o on keskmiselt 4 355 taotlust kuus

(vt joonis 20). 2016. aastal laekus töötukassale töövõime hindamiseks kokku 5 209 taotlust. Võrreldes

2016. aasta II poolaastal esitatud kuukeskmise taotluste arvuga (868) kasvas 2017. aastal töövõime

hindamiste maht ligi viis korda.

13 Kuni 2009. aasta aprillini tööturuameti vahendatud tööpakkumised, alates maist 2009 töötukassa vahendatud

tööpakkumised.

Eesti Töötukassa


38

Joonis 20 Töövõime hindamise taotlused esitamiskuu järgi aastatel 2016–2017


Vähenenud töövõime määrati 2017. aasta jooksul 42 130 korral, nendest 29 044 juhul osaline töövõime

(69%) ja 13 086 juhul puuduv töövõime (31%). Inimese töövõime vähenemist ei tuvastatud 8 082

korral. Aasta lõpu seisuga oli kehtiva osalise töövõime hinnanguga 30 255 inimest ning 13 648 puuduva

töövõime hinnanguga. Võrdluseks, aasta varem oli osalise töövõimega inimesi 2 759 ja puuduva

töövõimega 874 inimest.

Tööturuteenused

2017. aastal osutas töötukassa teenuseid erinevatele kliendirühmadele (tööotsijad, vähenenud

töövõimega inimesed, töötajad). Vaadates teenustel osalemist kõigi klientide peale kokku, siis oli 2017.

aastal tööturuteenustel osalemisi 14% võrra rohkem, kui 2016. aastal (vt joonis 21). Selle põhjuseks on

nii uute teenuste lisandumine (töötust ennetavad meetmed) kui ka varasematel aastatel lisandunud

teenustel osalemiste arvu suurenemine. Võrreldes kahte perioodi samade teenuste lõikes (va töökoha

loomise toetuse meede, mis algas mais 2016, ja töötust ennetavad meetmed, mis algasid mais 2017), on

2017. aasta jooksul teenustel osalemine samuti märgatavalt tõusnud (13%). Kasvanud osalemiste arvu

üheks põhjuseks on ka veidi suurem arvel olnud töötute arv, mis oli 5% kõrgem võrreldes eelneva

aastaga. Samuti on suurenenud töötavate inimeste teenustel osalemine. Paljud spetsiifilised teenused

vähenenud töövõimega inimestele on kättesaadavad ka töötavatele inimestele.

Võrreldes 2016. aastaga on 2017. aastal märgatavalt tõusnud palgatoetusel, tööotsingu töötoas,

nõustamisteenustel, proovitööl, karjääriinfotoas ning karjäärinõustamisel (töötavatele ja

mitteaktiivsetele inimestele) osalemiste arvud. Karjäärinõustamisel töötavatele ja mitteaktiivsetele

inimestele osaleti 38% enam, palgatoetuse teenusel osaleti 24% enam, nõustamisteenustel 22% enam,

karjääriinfotoas 16% enam, tööotsingu töötoas 6% enam. Mõnevõrra rohkem on osaletud

tööturukoolitusel ja tööharjutusel ning saadud ettevõtluse alustamise toetuse. Ligi kolm korda on

suurenenud 2016. aastal lisandunud teenustel (tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, kaitstud

töö, töölesõidu toetus) osalemised, millest kõige rohkem on osutatud tööalase rehabilitatsiooni teenust

ning töölesõidu toetuse teenust. 2017. aasta jooksul on võrreldes eelmise aastaga maht vähenenud

tööpraktikal ja karjäärinõustamisel töötutele ning ettevõtlusega alustamise toetuse järelteenustel.

Eesti Töötukassa


39

Joonis 21 Tööturuteenustel osalemised kuus keskmiselt aastatel 2009–201714


Järgnevalt on vaadatud eraldi tööotsijate, kes ei ole vähenenud töövõimega, teenustel osalemist ning

vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemist.

Tööotsijate (v.a. vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine

2017. aastal osalesid tööotsijad (v.a vähenenud töövõimega inimesed) kõige enam tööalasel koolitusel

(vt joonis 22), mida osutati keskmiselt 2 721 korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 665 korral

kuus ja tööharjutusel 370 korral. Palgatoetusega töötas keskmiselt 821 inimest kuus. Tööklubis ja

nõustamisteenustel osaleti keskmiselt 1 210 korral, individuaalse töölerakendumise teenusel ja

hooldusteenusel keskmiselt 274 korral. Töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl osaleti 462

korral kuus, tugiisiku teenusel (sotsiaalse erivajadusega tööotsijate tugiisiku teenusel) 31 korral ning

muudes meetmetes 90 korral.

14 Karjäärinõustamist töötavatele ja mitteaktiivsetele hakati pakkuma alates 2016. aastast.

Eesti Töötukassa


40

Joonis 22 Tööotsijate (v.a vähenenud töövõimega inimesed) teenustel osalemine keskmiselt kuus 2017.

aastal


Vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemine

Vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemist mõjutab töövõimereformiga pidevalt kasvav

klientide arv kui ka see, et osadel, sh suuremahulistel teenustel saavad osaleda ka töötavad inimesed.

Töötavatele inimestele on kättesaadavad tööalane rehabilitatsioon, töölesõidu toetus, kogemus-

nõustamine, tööalane abivahend, tugiisiku teenus, töökoha kohandamine, individuaalsed lahendused.

2017. aastal osalesid vähenenud töövõimega tööotsijad kõige enam tööalase rehabilitatsiooni teenusel

(vt joonis 23), mida osutati keskmiselt 1 408 korral kuus. Tööalasel koolitusel osaleti keskmiselt 613

korral kuus. Tööpraktikal osaleti keskmiselt 247 korral kuus ning tööharjutusel keskmiselt 196 korral.

Palgatoetusega oli töötamas keskmiselt 730 inimest kuus. Tööklubis ja nõustamisteenustel osaleti 518

korral. Puuetega inimeste teenustel osaleti 202 korral. Individuaalse töölerakendumise teenusel ja

hooldusteenusel osaleti keskmiselt 120 korral kuus ning töövalmidust toetavatel teenustel ja proovitööl

225 korral. Kogemusnõustamisel osaleti 22, kaitstud töö teenusel 231 korral ning töölesõidu toetust

maksti keskmiselt 259 inimesele kuus. Muudes meetmetes osaleti keskmiselt 9 korral kuus.

Eesti Töötukassa


41

Joonis 23 Vähenenud töövõimega tööotsijate teenustel osalemine keskmiselt kuus 2017. aastal


Muud teenused

Osasid teenuseid osutatakse kõigile tööotsijatele sama programmi raames. Karjäärinõustamisel osaleti

2017. aasta jooksul keskmiselt 1 657 korral kuus, karjääriinfotoas 1 010 korral, tööotsingu töötoas 1 194

korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti 1 201 korral

kuus. Mobiilsustoetust sai keskmiselt 187 inimest, „Minu esimese töökoha“ raames palgatoetusega oli

töötamas keskmiselt 318 noort kuus ning avalikul tööl osaleti keskmiselt 9 korral kuus. Alates 2017.

aasta septembrist pakutakse palgatoetust „Minu esimene töökoht Eestis“ teenuse raames rahvusvahelise

kaitse saajate töölerakendamiseks ning esimestel kuudel on sellel teenusel osaletud keskmiselt kahel

korral kuus.

Töötavate inimeste teenustel osalemine

Osasid töötukassa teenuseid pakutakse ka töötavatele inimestele. Töötavad inimesed osalesid tööalasel

rehabilitatsioonil 642 korral, töölesõidu toetusel 241 korral, tugiisiku teenusel 77 korral,

kogemusnõustamisel 10 korral ning muudel teenustel 66 korral kuus15. Töötavate inimese osalemist

kajastab ka varasemalt välja toodud karjääriinfotoas ning töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele

mõeldud karjäärinõustamisel osalemise statistika, mille puhul ei ole võimalik täpselt välja tuua, kui

palju osutati teenust töötavatele inimestele ja kui palju teistele sihtrühmadele.

Samuti osutatakse töötavatele inimestele tööotsingu töötoa ning tööklubi teenust, mida eelnevalt välja

toodud numbrid ei kajasta. Mitteregistreeritud kliendid on tööotsingu töötoas ning tööklubis selle aasta

jooksul osalenud keskmiselt 18 korral kuus, kuid ka nende teenuste puhul ei ole võimalik täpselt välja

tuua, kui paljudel juhtudel on teenusel käinud töötavad inimesed (osaleda võivad kõik

mitteregistreeritud kliendid, olenemata tööturustaatusest).

15 Muud teenused – tehnilise abivahendi andmine, ettevõtluse alustamise toetuse järelteenused (mentorlus, järelnõustamine,

täiendkoolitus) ja tööandjale koolituskulu hüvitamine

Eesti Töötukassa


42

Töötust ennetavatel teenustel osalemine

2017. aasta 1. maist hakkas töötukassa pakkuma töötuse ennetamisele suunatud teenuseid. Mai algusest

kuni 2017. aasta lõpuni osalesid töötavad inimesed koolituskaardiga tööturukoolitusel keskmiselt 318

korral kuus. Kvalifikatsiooni saamise kulu hüvitamist sai ühes kuus keskmiselt 5 inimest.

Koolitustoetust tööandjale muutuste olukorras maksti keskmiselt 19 koolitusel osalemise eest kuus.

Tasemeõppes osalemise toetust maksti keskmiselt 147 korral kuus. Koolitustoetust tööandjale töötajate

värbamiseks maksti keskmiselt 1 korral kuus.

Teenustele sisenemised Ida-Virumaal (töökoha loomise toetus ja EGF programmi teenused)

Alates maist 2016 siseneti töökoha loomise toetuse teenusele 649 korral. EGF programmi alusel hakati

Ida-Virumaal teenuseid osutama alates juulist 2016. Meetme algusest kuni 2017. aasta detsembrikuu

lõpuni määrati tasemeõppe toetus 126 korral, tööturukoolitusele siseneti 362 korral ning eesti keele

koolitusele korral. Tööpraktikale siseneti 93 korral, võlanõustamise teenusele 9 korral,

psühholoogilisele nõustamisele 11 korral ning mobiilsustoetust sai 27 inimest. Alates 1. juunist 2017

on EGF programmi raames ka töötavatel inimestel võimalik osaleda võõrkeele koolitusel ning seda

võimalust on kasutatud 8 korral.

Aktiivsete tööturumeetmete kulud

2017. aasta eelarves oli aktiivsete tööturumeetmete osutamiseks ette nähtud vahendeid kokku 52,4

miljoni euro ulatuses, millest ligikaudu 31,5 miljonit eurot oli tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali

vahenditest. Meetmete osutamiseks kulus aasta jooksul kokku 35,2 miljonit eurot, mis on 24% rohkem

kui 2016. aastal.

Kulud aktiivsetele tööturumeetmetele osutusid prognoositust madalamaks, moodustades 67% eelarvest.

Prognoosiga võrreldes madalamad kulud tulenesid nii soodsamast tööturuolukorrast ja eeldatust

väiksemast klientide arvust kui ka oodatust madalamast huvist töötust ennetavate meetmete ja töökoha

loomise toetuse vastu.

Töötute sotsiaalne kaitse ja kindlustushüvitised

Kindlustatud ja töötuskindlustushüvitis

2017. aastal kasvas hõivatute arv võrreldes 2016. aastaga 16 600 inimese võrra ning kindlustatute arv

9 200 inimese võrra (vt joonis 24). Kindlustatute keskmine arv kuus on tööealiste hõivatute keskmisest

arvust väiksem, sest kõik tööealised töötajad ei ole kindlustatud. Praegune kindlustussüsteem ei hõlma

näiteks füüsilisest isikust ettevõtjaid ning kõiki juhatuse liikmeid.

Eesti Töötukassa


43

Joonis 24 Kindlustatud ja tööealised hõivatud aastatel 2007–201716

Allikad: Eesti Statistikaamet; Eesti Töötukassa; Eesti Maksu- ja Tolliamet

Töötukassa rahuldas 2017. aastal esitatud töötuskindlustushüvitise taotlustest 20 524, mida on 8% võrra

vähem kui 2016. aastal. Võrreldes 2016. aastaga on töötuskindlustushüvitisele kvalifitseeruvate uute

registreeritud töötute osakaal langenud. Uute töötute hulgas on rohkem töövõimet hindama tulnud

kliente, kes ei olegi hiljuti töötanud. 2016. aastal määrati töötuskindlustushüvitis 35%-le ning 2017.

aastal 30%-le kõigist uutest töötutest (vt joonis 25).

16 Kindlustatute koguarv näitab kindlustatute kumulatiivset arvu aasta jooksul. Kindlustatute keskmine arv kuus näitab

inimeste arvu, kes keskmiselt ühes kuus tasusid töötuskindlustusmakset.

Eesti Töötukassa


44

Joonis 25 Uued töötuskindlustushüvitise saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel

2007–2017


2017. aasta jooksul oli 46% töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uuel töötul töötuskindlustus-

staaži vähem kui 5 aastat ning neile määrati hüvitis 180 päevaks. 23% hüvitisele kvalifitseerunutest oli

töötuskindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat ja neile määrati hüvitis 270 päevaks. 360 päevaks (10 aastat või

enam kindlustusstaaži) määrati 2017. aasta jooksul töötuskindlustushüvitis 31% hüvitisesaajatest.

Uued töötud, kellele määrati hüvitis 270 päevaks, olid enne töötuks jäämist teeninud keskmiselt 18%

kõrgemat palka ning said 16% kõrgemat hüvitist kui need, kellele määrati hüvitis 180 päevaks (vt joonis

26). Võrreldes 2016. aastaga on see vahe veidi langenud (hüvitis erines siis 19%). 360-päevasele

hüvitisele kvalifitseerujad olid võrreldes 180-päevasele hüvitisele kvalifitseerujatega teeninud enne

töötuks jäämist 44% kõrgemat palka ning neile määratud hüvitis esimesel sajal päeval oli 39% kõrgem.

Võrreldes 2016. aastaga on see vahe jäänud samaks (hüvitis erines ka siis 39%). Keskmiselt olid 2017.

aastal hüvitisele kvalifitseerunud uued töötud teeninud 916 eurot kuus ning esimesel sajal töötusepäeval

hakkasid nad hüvitist saama keskmiselt 469 eurot kuus. Võrreldes 2016. aastaga on keskmine hüvitis

suurenenud 13 euro võrra.

Eesti Töötukassa


45

Joonis 26 2017. aasta jooksul töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerunud uute töötute varasem

keskmine päevatasu ning keskmine hüvitise päevamäär (eurodes) esimesel sajal päeval


2017. aasta jooksul lõpetati töötuskindlustushüvitise maksmine 21 439 inimesel, mis on võrreldes 2016.

aastaga 7% vähem. Töötuskindlustushüvitise ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal on 2017. aasta

jooksul vähesel määral langenud – kui 2016. aastal oli 65% lõpetamistest ennetähtaegsed, siis 2017.

aastal on ennetähtaegsete lõpetamiste osakaal 64%. Valdavalt on ennetähtaegsete hüvitiste maksmise

lõpetamise põhjuseks töö leidmine (93%) ja töötu mittepöördumine vastuvõtule (3%).

Viimaste aastate jooksul on hüvitiste maksmise keskmine kestus püsinud samal tasemel. 360 päevaks

määratud hüvitise keskmine kestus, mille ettenähtud hüvitiseperiood lõppes 2017. aasta jooksul, oli 214

päeva (vt joonis 27). 270 päevaks määratud hüvitise keskmine kestus oli 157 päeva ning 180 päevaks

määratud hüvitiste keskmine kestus oli 118 päeva. Võrreldes 2016. aastaga on 180 päevaks määratud

hüvitiste keskmine kestus lühenenud 2 päeva võrra (2016. aastal 120 päeva), 270 päevaks määratud

hüvitiste kestus on pikenenud 1 päeva võrra (2016. aastal 156 päeva) ning 360 päevaks määratud

hüvitise kestus on pikenenud 1 päeva võrra (2016. aastal 213 päeva).

Eesti Töötukassa


46

Joonis 27 Töötuskindlustushüvitise keskmine kestus päevades aastatel 2007–2017 (ettenähtud hüvitise

perioodi lõpp jäi vastavasse aastasse)


Koos tööturu aktiivsuse suurenemisega kaasnes ka kuu keskmise kindlustatute arvu suurenemine 2%

võrra. Töötuskindlustusmaksest laekunud tulu kasvas võrreldes 2016. aastaga 9%, olles 1% kõrgem kui

prognoositud. 2017. aastaks koostatud prognoosis eeldati, et aasta jooksul määratakse

töötuskindlustushüvitis 20 634 töötule ning hüvitise kuluks ilma sotsiaalmaksuta kujuneb 48,2 miljonit

eurot. Aasta jooksul määrati töötuskindlustushüvitis 20 524 inimesele ehk tegelik uute hüvitise saajate

arv kujunes prognoositust 0,5% madalamaks. Aasta kokkuvõttes võeti töötuskindlustushüvitise

määramisega kokku kohustusi 44,5 miljoni euro ulatuses. Seega reaalne töötuskindlustushüvitise kulu

kujunes 8% prognoositust madalamaks.

Töötuskindlustushüvitise koordinatsiooniga seoses pöörduti 2017. aasta jooksul töötukassa poole

kokku 2 646 korral (vt tabel 8), mida oli 9% võrra vähem kui aasta tagasi. Välisriigis täitunud

kindlustusstaaži arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel (kindlustusperioodide

liitmist) taotles 2 096 inimest, mida oli 10% võrra vähem kui aasta tagasi. Kõige suurema osa välisriigis

täitunud kindlustusstaaži arvesse võtmist Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel taotlenud

inimestest moodustasid jätkuvalt Soomes töötanud inimesed (1 194 inimest), suhteliselt palju inimesi

oli töötanud ka Norras (265) ning Suurbritannias (170). Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendas

töötukassa 448 korral, mida oli 1% rohkem kui eelmisel aastal. Kõige sagedamini tõendas töötukassa

kindlustusstaaži seoses sellega, et Eestis töötanud inimesed soovisid taotleda töötushüvitist Soomes

(179 korral). Välisriigis määratud töötushüvitisega tuli Eestisse tööd otsima 56 inimest, mida oli 18%

vähem kui aasta tagasi. Eesti töötuskindlustushüvitisega suundus välisriiki tööd otsima 46 inimest, mida

oli 23% vähem kui aasta tagasi.

Eesti Töötukassa


47

Tabel 8. Töötushüvitiste koordinatsioonijuhtumid aastate lõikes

2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eestis täitunud kindlustusstaaži tõendamine

välisriigi hüvitise taotlemiseks 624 577 493 478 443 448

Välisriigis täitunud kindlustusstaaži arvestamine

Eesti töötuskindlustushüvitise määramisel 2216 2522 2551 2688 2321 2096

Välisriigi töötushüvitisega Eestis tööd otsivad

isikud 41 45 64 61 68 56

Isikud, kes taotlesid Eesti töötushüvitise

eksportimist välisriiki 64 80 70 59 60 46

Töötushüvitiste koordinatsioonijuhtumeid

kokku 2945 3224 3178 3286 2892 2646


Töötutoetus

2017. aastal määrati töötutoetust 18 754 korral, mis on 4% vähem kui 2016. aastal (vt joonis 28).

Töötutoetuse määramiste osakaal kõigist uutest töötutest on 2017. aastal võrreldes 2016. aastaga

vähenenud – kui 2016. aastal määrati töötutoetus 31% kõigist uutest töötutest, siis 2017. aastal oli see

osakaal 27%.

Joonis 28 Uued töötutoetuse saajad ja nende osakaal uutest registreeritud töötutest aastatel 2007–2017


Töötutoetuse keskmine kestus nende puhul, kelle töötutoetus lõppes 2017. aasta jooksul, oli 110 päeva.

Toetuse kestus on võrreldes 2016. aastaga lühenenud 5 päeva võrra (keskmine kestus oli siis 115 päeva).

Kulud töötutoetusele suurenesid võrreldes 2016. aastaga 3% ning moodustasid prognoositust 79%.

Kulude suurenemine tulenes töötutoetuse päevamäära tõusust, samas osutus olukord tööturul

prognoositust soodsamaks ning registreeritud töötute arv oli väiksem kui eeldatud.

Eesti Töötukassa


48

Töövõimetoetus

Alates 1. juulist 2016 maksab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust.

Kuivõrd 2017. aastal hakkasid töötukassasse hindama tulema ka varem Sotsiaalkindlustusametis

hinnatud, suurenes 2017. aastal inimeste arv, kellele maksti töövõimetoetust (vt joonis 29). 2017. aasta

jooksul määrati töövõimetoetus 41 864 inimesele ning keskmiselt maksti töövõimetoetust 19 822

inimesele kuus. Keskmine toetus osalise töövõimega inimesele oli 205 eurot ja puuduva töövõimega

inimesele 353 eurot.

Joonis 29 Töövõimetoetuse väljamakse saanud inimeste arv 2017. aastal


Töövõimetoetuse kulu oli 2017. aastal 68,3 miljonit, moodustades prognoositust 77%.

Töövõimetoetuse kulu kujunes madalamaks, kuna töövõimetoetuse saajate arv oli prognoositust

väiksem, seda nii väiksema töövõimehindamise taotlejate arvu tõttu kui ka seetõttu, et töövõime hinnati

vähenenuks väiksemal arvul taotlejatest.

Töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajad

2017. aasta lõpus arvelolevatest töötutest said 67% kas hüvitist või toetust (töötutoetust või

töövõimetoetust) ning töötushüvitiseta registreeritud töötute hulk oli 33% (vt joonis 30).

Töövõimetoetuse saajate osakaal registreeritud töötute hulgast on 2017. aasta jooksul kasvanud. 2017.

aasta alguses moodustasid töövõimetoetuse saajad ligikaudu 4% registreeritud töötutest. 2017. aasta

lõpuks on nende osakaal kasvanud 24%-ni, sealhulgas 4% töötutest saavad samaaegselt nii

töövõimetoetust kui ka töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitise saajate osakaal on alates

töövõimetoetuse tulekust langenud 35%-lt 28%-ni. Töötutoetuse saajate osakaal on püsinud stabiilsena

ligikaudu 20% juures.

Eesti Töötukassa


49

Joonis 30 Registreeritud töötute jaotus töötutoetuse, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse

saamise järgi 2012-2017


Kindlustushüvitis koondamise korral

2017. aasta jooksul rahuldas töötukassa 3 698 kindlustushüvitise avaldust koondamise korral, mis

puudutasid kokku 5 632 inimesele hüvitise maksmist. Võrreldes aastataguse ajaga oli

koondamishüvitise saajaid ligikaudu 28% vähem.

Koondamise korral kindlustushüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate

jaotusest tegevusalade lõikes, sest 32% koondamisjuhtudest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri

andmebaasist (vt joonis 31). Nendest, kellel on tegevusala märgitud oli suurim koondamishüvitise

saajate arv töötlevas tööstuses (16%). Järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (11%) ning veondus ja laondus

(7%). Ettevõtete võrdluses oli suurim arv koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 2017.

aasta jooksul PKC Eesti AS, mille 98 endisele töötajale maksti hüvitist kokku 176 032 euro ulatuses.

Eesti Töötukassa


50

Joonis 31 Kindlustushüvitise saajad koondamise korral tegevusala lõikes 2017. aastal


2017. aasta jooksul koondamise korral määratud kindlustushüvitise puhul oli hüvitisesaajate keskmine

eelnev palk 1 070 eurot ja keskmine hüvitis 1 750 eurot. Võrreldes 2016. aastaga on hüvitisesaajate

keskmine eelnev palk suurenenud 34 euro võrra ja keskmine hüvitis suurenenud 62 euro võrra.

Keskmiselt olid 2017. aasta jooksul kindlustushüvitise saajad töötanud oma viimase tööandja juures

ligikaudu 15 aastat.

Nii koondamise korral makstava hüvitise määramiste arv kui ka kulud olid 2016. aastaga võrreldes

madalamad ning osutusid ka 2017. aastaks prognoositust madalamaks. Töötukassa prognoosis, et 2017.

aastal määratakse kindlustushüvitis koondamise korral 7 428 inimesele ja hüvitise maksmiseks ilma

hüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta kulub 13,1 miljonit eurot. Tegelikuks hüvitise määramiste arvuks

2017. aastal kujunes 5 632 ehk tegelik hüvitise saajate arv kujunes prognoositust 24% võrra väiksemaks.

Hüvitise maksmiseks kulus 2017. aastal 9,9 miljonit eurot, mis on prognoositust väiksem 25% võrra.

Tööandja maksejõuetuse hüvitis

2017. aasta jooksul määras töötukassa maksejõuetuse hüvitist seoses 150 ettevõtte maksejõuetusega,

mis puudutas kokku 1 251 inimesele hüvitise maksmist. (vt joonis 32). Võrreldes aastataguse ajaga oli

maksejõuetuse hüvitise saajaid 21% vähem.

Eesti Töötukassa


51

Joonis 32 Maksejõuetuse hüvitise saajate arv ja tööandjate arv, kelle töötajad said maksejõuetuse

hüvitist aastatel 2007–2017


Tööandja maksejõuetuse hüvitise maksmise puhul puudub täielik ülevaade hüvitisesaajate jaotusest

tegevusalade lõikes, sest 18% pankrotijuhtumitest puudub ettevõtte tegevusala äriregistri andmebaasist

(vt joonis 33). Hüvitisesaajatest, kellel tegevusala oli märgitud, oli 1% töötanud ettevõtetes, mis olid

eelnevalt tegutsevad primaarsektoris, 41% oli töötanud sekundaarsektoris ning 58% tertsiaarsektoris17.

Primaarsektoris määrati 2 juhtumi raames maksejõuetushüvitis 6 inimesele. Sekundaarsektoris oli

maksejõuetuse hüvitise saajate arvu poolest suurim töötleva tööstuse tegevusala (kokku 335

hüvitisesaajat, 25 juhtumi raames), kusjuures töötleva tööstuse kitsamates valdkondades oli kõige enam

pankrotihüvitise saajaid kala, vähilaadsete ja limuste töötlemise ja säilitamise valdkonnas (97

hüvitisesaajat, 1 juhtumi raames). Sekundaarsektori teine suurem valdkond maksejõuetushüvitise

määramiste osas oli ehitus (kokku 93 hüvitisesaajat, 17 juhtumi raames). Tertsiaarsektoris oli enim

hüvitisesaajaid veonduse ja laonduse valdkonnas (161 hüvitisesaajat, 14 juhtumit) ning majutuse ja

toitlustuse valdkonnas (156 hüvitisesaajat, 11 juhtumit). Suurima arvu hüvitisesaajatega oli 2017. aastal

AS Spratfil pankrotijuhtum, mille 97 endisele töötajale määrati kokku hüvitist 407 433 euro ulatuses.

17 Primaarsektor — põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus. Sekundaarsektor — mäetööstus, töötlev tööstus,

elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus. Tertsiaarsektor — kaubandus, teenindus jms.

Eesti Töötukassa


52

Joonis 33 Tööandja maksejõuetuse hüvitise saajad tegevusala lõikes 2017. aastal


2017. aasta jooksul maksejõuetuse hüvitist saanute pankrotieelne keskmine töötasu oli 1000 eurot kuus,

mis on 11% madalam 2016. aasta näitajast. Keskmine määratud hüvitise summa 2017. aastal oli 2 606

eurot, mis on 2016. aasta määratud keskmisest hüvitisest 9% kõrgem (vt joonis 34).

Joonis 34 Keskmine määratud maksejõuetuse hüvitise suurus, keskmine taotletud saamata jäänud

tasude summa ning kõigi määratud hüvitiste summa osakaal kõigist taotletud summadest aastatel 2007–

2017


2017. aastal kattis maksejõuetuse hüvitis kokku 67% töötukassale esitatud tööandja maksejõuetuse tõttu

saamata jäänud tasude summast, mis on kõrgem 2016. aasta näitajast, mis oli 42%. Keskmiselt kattis

Eesti Töötukassa


53

maksejõuetuse hüvitis 79% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest, olles veidi väiksem võrreldes

2016. aastaga, kui see osakaal oli 71%1819.

Võrreldes 2016. aastaga vähenesid maksejõuetuse korral makstava hüvitise kulud 15% ning kulud

kujunesid ka 2017. aastaks prognoositust madalamaks. 2017. aasta maksejõuetuse hüvitise määramiste

arvuks prognoositi 1 562 ja hüvitise kuluks ilma hüvitiselt tasutava sotsiaalmaksuta 4,2 miljonit eurot.

2017. aastal määrati maksejõuetushüvitis 1 251 inimesele, mis moodustab prognoositud näitajast 80%.

Reaalne maksejõuetushüvitise kulu 2017. aastal oli 3,2 miljonit eurot, mis moodustab 78%

prognoositud kulust.

Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest

Alates 1. juulist 2016 hüvitab töötukassa tööandjale sotsiaalmaksu kulu vähenenud töövõimega töötaja

eest. 2017. aasta jooksul hüvitati sotsiaalmaks kuus keskmiselt 21 297 vähenenud töövõimega töötaja

eest, kes töötasid keskmiselt 7 712 tööandja juures. Kokku hüvitati sotsiaalmaksu vähenenud

töövõimega töötajate eest 2017. aastal 35 miljoni euro ulatuses.

2017. aastal hüvitati vähenenud töövõimega töötajate eest sotsiaalmaksu kulu 35,6 mln euro ulatuses,

mis osutus prognoositust 5% kõrgemaks.

Vaided

2017. aastal esitati kokku 3 032 vaiet, millest rahuldati 989, jäeti rahuldamata 1 820, tagastati 64 ning

159 on menetluses (vt joonis 35).

Seoses töövõime hindamisega esitati 2017. aastal kokku 2 842 vaiet, sh 425 vaiet, milles vaidlustati nii

töövõime hindamist kui ka töövõimetoetust. Töövõime hindamisega seotud vaietest rahuldati 929 ja 1

730 jäeti rahuldamata, 32 tagastati ja 151 on menetluses.

Töövõimetoetust vaidlustati 2017. aastal 60 korral. Töövõimetoetusega seotud vaietest 30 rahuldati, 19

jäeti rahuldamata, 8 tagastati ja 3 on menetluses.

2017. aastal esitati seoses töötuskindlustushüvitisega 43 vaiet, millest 8 rahuldati, 26 jäeti rahuldamata,

7 tagastati ja 2 on menetluses. Seoses kindlustushüvitisega koondamise korral esitati 3 vaiet, millest 1

jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Seoses hüvitisega tööandja maksejõuetuse korral esitati 7 vaiet, millest

1 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati.

Seoses tööturuteenustega esitati 2017. aastal kokku 39 vaiet. Nendest kolm vaiet esitati seoses

abivahendiga, millest 1 rahuldati ja 2 jäeti rahuldamata. 18 vaiet esitati seoses ettevõtluse alustamise

toetusega, millest 1 rahuldati, 14 jäeti rahuldamata, 2 tagastati ja 1 on menetluses. Kuus vaiet esitati

seoses koolitusega, millest 2 rahuldati ja 4 jäeti rahuldamata. Kolm vaiet esitati seoses

mobiilsustoetusega, millest 2 rahuldati ja 1 jäeti rahuldamata. Neli vaiet esitati seoses palgatoetusega,

millest 2 jäeti rahuldamata ja 2 tagastati. Üks vaie esitati seoses tööharjutusega, mis jäeti rahuldamata.

Neli vaiet esitati seoses tööpraktikaga, millest 3 rahuldati ja 1 jäeti rahuldamata.

Seoses sõidu- ja majutustoetusega esitati 2017. aastal kokku 4 vaiet, millest 2 rahuldati ja 2 tagastati.

Seoses töötuna arvelolekuga esitati 2017. aastal kokku 19 vaiet, millest 7 rahuldati, 9 jäeti rahuldamata,

2 tagastati ja 1 on menetluses.

18 Selle osakaalu arvutamiseks on leitud iga hüvitisesaaja kohta, kui suur osakaal tema nõudest rahuldati ning seejärel on leitud

keskmine üle kõigi hüvitisesaajate. Saadud tulemus on suhteliselt kõrge, sest suurel osal inimestel hüvitatakse nõuded ligi

100% ulatuses. 19 2016. aastal on maksejõuetuse hüvitise osakaal saamata jäänud tasude summast suuresti mõjutatud AS Estonian Air-i

pankrotijuhtumi tõttu ning ilma antud juhtumita kataks maksejõuetuse hüvitis 62% töötukassale esitatud tööandja

maksejõuetuse tõttu saamata jäänud tasude summast ja 77% hüvitisesaaja saamata jäänud tasude nõudest.

Eesti Töötukassa


54

Töötutoetusega seoses esitati 2017. aastal 13 vaiet, millest 3 rahuldati, 4 jäeti rahuldamata, 5 tagastati

ja 1 on menetluses.

Muudel põhjustel esitati 2017. aastal 2 vaiet, millest 2 jäeti rahuldamata.

Joonis 35 Töötukassale esitatud vaided aastatel 2009 – 2017


Eesti Töötukassa


55

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss tuhandetes eurodes

Lisad 31.12.2017.a. 31.12.2016.a.

AKTIVA

Käibevarad

Raha 2 22 850 16 850

Nõuded ja ettemaksed

Nõue töötuskindlustusmakse osas 3 17 256 15 313

Nõue Riigikassa vastu 3 754 228 685 523

Muud lühiajalised nõuded 3 4 406 3 507

Kokku 775 890 704 343

Käibevarad kokku 798 740 721 193

Põhivarad

Materiaalsed põhivarad 4 54 47

Immateriaalsed põhivarad 5 8 326 6 636

Põhivarad kokku 8 380 6 683

VARAD KOKKU 807 120 727 876

KOHUSTISED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustised

Võlad tarnijatele 3 340 1 974

Kohustis hüvitiste ja toetuste osas 6 36 984 27 018

Maksuvõlad 7 6 436 2 664

Viitvõlad

Võlad töövõtjatele 1 066 883

Muud 10 10

Kokku 1 076 893

Saadud ettemaksed 10,11 11 235 1 014

Lühiajalised kohustised kokku 59 071 33 563

Netovara

Reservkapital 72 788 68 462

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital 64 658 59 589

Sihtfondid

Töötuskindlustushüvitiste sihtfond 375 876 352 259

Koondamise ja tööandja maksejõuetuse

puhul makstavate hüvitiste sihtfond

180 991 172 044

Kokku 556 867 524 303

Aruandeaasta tulem 53 736 41 959

Netovara kokku 748 049 694 313

KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 807 120 727 876

Lisad lehekülgedel 59 kuni 72 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad

Eesti Töötukassa


56

Tulemiaruanne tuhandetes eurodes, aasta kohta

Lisad 2017.a. 2016.a.

Tulu töötuskindlustusmaksetest 8 173 575 159 187

Kulu töötuskindlustushüvitistest 9 -57 655 -63 990

Sotsiaalmaks hüvitistelt -10 288 -11 873

Netotulem kindlustustegevusest 105 632 83 324

Kodumaise sihtfinantseerimise tulu 10 129 487 39 634

Välismaise sihtfinantseerimise tulu 11 12 431 6 238

Kulu töötutoetustest 10 -10 249 -9 979

Kulu töövõimetoetustest 10 -68 319 -2 054

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 10 -47 560 -24 320

Kulu tööturumeetmete osutamisest 12 -35 207 -28 415

Netotulem tööturuteenuste ja –toetuste

osutamisest

-19 417 -18 896

Intressitulu 13 295 920

Tegevuskulud 14 -32 774 -23 389

Muud tulud 15 2 5

Muud kulud 15 -2 -5

Tegevustulem -32 479 -22 469

Aruandeaasta tulem 53 736 41 959


Eesti Töötukassa


57

Netovara muutuste aruanne tuhandetes eurodes, aasta kohta

Reserv-

kapital

Töötuskindlus-

tushüvitiste

sihtfond

Koondamise ja

tööandja

maksejõuetuse

puhul

makstavate

hüvitiste

sihtfond

Tööturu-

teenuste ja

-toetuste

sihtkapital

Jaotamata

tulem

Netovara

kokku

Seisuga 31.12.2015 63 567 332 366 163 303 51 043 42 075 652 354

Eraldis reservkapitali 4 895 0 0 0 -4 895 0

Eraldis sihtfondidesse 0 19 893 8 741 0 -28 634 0

Eraldis sihtkapitali 0 0 0 8 546 -8 546 0

Aruandeaasta tulem 0 0 0 0 41 959 41 959

Seisuga 31.12.2016 68 462 352 259 172 044 59 589 41 959 694 313

Eraldis reservkapitali 4 326 0 0 0 -4 326 0

Eraldis sihtfondidesse 0 23 617 8 947 0 -32 564 0

Eraldis sihtkapitali 0 0 0 5 069 -5 069 0

Aruandeaasta tulem 0 0 0 0 53 736 53 736

Seisuga 31.12.2017 72 788 375 876 180 991 64 658 53 736 748 049


Eesti Töötukassa


58

Rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes, aasta kohta

Lisa 2017.a. 2016.a.

Rahavood põhitegevusest

Laekunud töötuskindlustusmakseid 8 171 631 158 052

Laekunud eelarveline eraldis 10 140 463 40 433

Laekunud välismaine sihtfinantseerimine 11 10 615 4 677

Tasutud netohüvitised -49 377 -55 325

Tasutud töötutoetus -10 240 -9 963

Tasutud töövõimetoetus -62 194 -1 364

Tasutud toetused ja teenused -32 687 -26 766

Tarnijatele tasutud arved -13 275 -8 259

Töötajatele makstud tasud, ilma kinnipeetud tulumaksuta -10 025 -7 983

Tasutud maksud -66 128 -51 523

Muud laekunud tulud 44 23

Muud tasutud kulud -153 -136

Rahavood põhitegevusest kokku 78 674 41 866

Rahavood investeerimisest

Saadud intressid 13 295 943

Riigi kontsernikonto koosseisus olevad vahendid (muutus) 3 -68 705 -36 680

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 4,5 -4 264 -3 629

Rahavood investeerimisest kokku -72 674 -39 366

Rahavood kokku 6 000 2 500

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 16 850 14 350

Rahavood aruandeaastal 6 000 2 500

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 22 850 16 850

Raha ja raha ekvivalendid 31.12.2017 31.12.2016

- raha ja pangakontod bilansis 2 22 850 16 850

Kokku raha ja raha ekvivalendid 22 850 16 850


Eesti Töötukassa


59

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted.

Üldine informatsioon

Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) on töötuskindlustuse seaduse alusel moodustatud avalik-

õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärgiks on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse

korraldamine. Töötukassa tegutseb töötuskindlustuse seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse,

põhikirja ja muude õigusaktide alusel. Vahendid oma ülesannete täitmiseks saab töötukassa töötajate ja

tööandja poolt tasutud töötuskindlustusmaksetest, riigieelarve eraldistest ja muudest tuludest.

Töötukassa juhatus koostas 2017. aasta raamatupidamise aastaaruande. Raamatupidamise aastaaruande

koostamisel on järgitud Eesti finantsaruandluse standardi nõudeid, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud

arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum,,

mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida mida täpsustab

raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus

(edaspidi avaliku sektori finantsarvestuse ja aruandluse juhend või lühendatult ü.ldeeskiri)

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud soetusmaksumuse meetodit.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Aruandeskeemid

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduses kehtestatud

bilansiskeemi, va. omakapitali osas. Tulenevalt töötukassa eripärast on “omakapitali” asemel kasutatud

“netovara” mõistet. Samuti ei ole järgitud raamatupidamise seadusega kehtestatud kasumiaruande

skeeme, vaid selle asemel on töötukassa eripärast ja rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal lähtudes

koostatud spetsiifiline tulemiaruande skeem, kus eraldi on välja toodud netotulemid

kindlustustegevusest, tööturuteenuste ja -toetuste osutamisest ja tegevustulem. Rahavoo aruande puhul

on kasutatud otsest meetodit.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes arvelduskontode jääke, kuni 12-

kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse,

mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele.

16. jaanuaril 2012 sõlmiti Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel hoiuleping, mille eesmärgiks on

reguleerida poolte õigusi ja kohustisi seoses töötukassa raha hoidmisega riigi kontsernikonto koosseisu

kuuluvatel arvelduskontodel ja sealt maksete tegemisega. Hoiulepingu järgselt pidi töötukassa

likvideerima oma investeerimisportfellid 30. juuniks 2012 ning kandma vahendid üle riigi

kontsernikonto koosseisus olevatele arvelduskontodele. Rahandusministeerium hoiab riigi

kontsernikonto koosseisus olevat töötukassa raha ja paigutab seda koos Eesti Vabariigi rahaga,

arvestades seejuures vajadusega tagada töötukassa seadusest tulenevate kohustiste täitmisega igal

ajahetkel vastavalt kehtivale õigusele. Rahandusministeerium tasub töötukassale riigi kontsernikonto

koosseisu kuuluvatel arvelduskontodel hoitava raha jäägilt intressi, mille suurus on võrdne riigi

kassareservi tulususega, kuid mitte väiksem kui 0%.

Eesti Töötukassa


60

Nõuded ja ettemaksed

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses. Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade

väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses

kajastatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni.

Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse tulemiaruandes kuluna.

Materiaalsed põhivarad

Materiaalsete ja immateriaalsete põhivaradena võeti kuni 31.12.2016 arvele rohkem kui 1-aastase

kasutusajaga varad, mille soetusmaksumus ületas 2 000 eurot ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik

eluiga oli üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus oli alla 2 000 euro ilma käibemaksuta kanti ostmise

hetkel 100%-liselt kulusse.

Vastavalt üldeeskirjale tõsteti alates 01.01.2017 materiaalse ja immateriaalse põhivarana

kapitaliseerimise alampiiri 5 000 euroni. Põhivarad soetusmaksumisega alla 5 000 euro kanti seisuga

31.12.2016 bilansist välja, kajastades jääkväärtuse aruandeaasta põhivarade kulumi hulgas.

Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt

soetamisega seotud kuludest. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara bilansis tema

soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest

tulenevad allahindlused.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud lisatakse materiaalse põhivara

soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis

kajastamise kriteeriumidele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel)

ning mille soetusmaksumus ületab põhivara kapitaliseerimise alampiiri. Muid põhivarade hooldus-

ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Materiaalsete põhivarade amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit.

Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast.

Amortisatsiooninormid aastas on põhivarade gruppidele järgmised:

arvutustehnika 20%

inventar 20%

Immateriaalsed põhivarad

Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis siis, kui vara on töötukassa poolt kontrollitav, tema

kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt

mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis

koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse

immateriaalset põhivara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused

Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes põhivara eeldatavast kasulikust

elueast. Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalsete põhivarade gruppidel järgmised:

Tarkvara 20-33%

Immateriaalse põhivarana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu

osa.

Eesti Töötukassa


61

Arendusväljaminekud

Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse põhivarana, kui need on otseselt seotud selliste

tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, töötukassa poolt kontrollitavad ning mille

kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Kapitaliseeritud

arvutitarkvara arenduskulud hõlmavad arendamisega otseselt seotud kulutusi. Arvutitarkvara jooksva

hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Arvutitarkvara arenduskulud

amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 5 aastat.

Varade väärtuse langus

Töötukassa, kui avaliku sektori üksus, kes rakendab Eesti head raamatupidamistava, ei tee kaetava

väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks

vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt

või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel hinnatakse igal aruandekuupäeval vara

väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral

hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega.

Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab

selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud

müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse

hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku

varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse

aruandeperioodi kuluna.

Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib olla tõenäoline,

et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade

grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse

varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks

kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist

kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivarade allahindluse kulude vähendamisena.

Kasutus- ja kapitalirendiarvestus

Rendilepingute eristamisel kasutus- ja kapitalirendiks lähtutakse sellest, kes kannab renditava vara

omandiga seotud olulised riskid ja hüved. Renditehingud, mille puhul renditava vara omandiga seotud

riskid ja hüved kanduvad rentnikule üle, on loetud kapitalirendiks. Muud tehingud on käsitletud

kasutusrendina.

Kapitalirendile võetud varad on bilansis kajastatud rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses.

Kapitalirendile võetud põhivaradelt arvutatakse amortisatsiooni üldises korras, lähtudes rendiperioodi

pikkusest ning varade jääkväärtusest rendiperioodi lõppedes. Kasutusrendi maksed kajastatakse

rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised)

võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid

kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende

nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas

summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad

Eesti Töötukassa


62

algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades

järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates

aruandekuupäevast; või töötukassal pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui

12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Töötuskindlustusmaksete arvestus

Tulu töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tekkepõhiselt, st. tulu kajastatakse sellel perioodil, millal

ettevõtted on teinud väljamakse, millelt töötuskindlustusmakseid maksta tuleb. Tulu

töötuskindlustusmaksetest kajastatakse tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real.

See osa tasumata töötuskindlustusmaksetest, mille maksetähtaeg saabub peale aruandekuupäeva või

mis on Maksu- ja Tolliameti poolt aruandekuupäevaks ülekantud, kuid töötukassa arveldusarvele

jõudnud pärast aruandekuupäeva, on kajastatud nõudena bilansireal „Nõue töötuskindlustusmakse

osas”. Kuna töötukassa ei tegele töötuskindlustusmaksete sissenõudmisega, ei ole bilansis eraldi arvele

võetud Maksu- ja Tolliametile laekunud töötuskindlustusmaksete ettemakseid ja nõudeid, vaid on

piirdutud netonõudega.

Töötukassa tugineb töötuskindlustusmaksetega seotud tulu kajastamisel Maksu- ja Tolliameti poolt

edastatud andmetele. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmed on pidevalt muutuvad (ettevõtete

poolt tehtud korrigeerimised eelmiste perioodide deklaratsioonides, Maksu- ja Tolliameti poolt

tagantjärgi tehtud otsused ühe maksuliigi võla katmiseks teise maksu ettemakse arvelt). Töötukassa on

lähtunud käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel 25.jaanuar 2018. aasta seisuga Maksu-

ja Tolliameti poolt väljastatud andmetest. Töötukassa juhtkonna hinnangul ei tohiks 2017. aasta

töötuskindlustusmaksete osas peale seda kuupäeva enam olulisi muutusi toimuda. Hilisemad

korrigeerimised 2017. aasta tulu osas kajastatakse järgmise aasta tulemiaruandes.

Kindlustushüvitiste arvestus

Kulu kindlustushüvitistest kajastatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkemomendiks (kogu hüvitise summas

olenemata sellest, millal konkreetselt hüvitis välja makstakse) loetakse töötuskindlustushüvitise puhul

hüvitise saamiseks avalduse esitamise kuupäeva. Koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise puhul

loetakse kulu tekkemomendiks otsuse tegemise kuupäeva. Kulu kindlustushüvitistest kajastatakse

tulemiaruandes kindlustustegevuse netotulemi osas eraldi real.

Kohustis Töötukassa juhatuse poolt kinnitatud kindlustushüvitise osas on kajastatud kohustisena

bilansireal „Kohustis hüvitiste ja toetuste osas”.

Tööturuteenuste ja -toetuste kulud

Tööturuteenuste ja -toetuste kulude hulka arvestatakse tööturuteenuste osutamise korraldamise ja

osutamise ning tööturutoetuste (sh erijuhtudel sotsiaalmaksu) maksmisega kaasnevad kulud.

Tööturuteenuste ja -toetuste kulud kaetakse töötukassa ning Sotsiaalministeeriumi vahel sõlmitud

riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu alusel riigieelarvest ja on raamatupidamise aastaaruandes

kajastatud tulemiaruande real „Kodumaine sihtfinantseerimise tulu“.

Töötutoetused ja töövõimetoetused kajastatakse kuluna kuus, millal isikul tekkis õigus toetusele.

Osutatud teenuste puhul on tekkepõhiseks kuuks teenuse osutamise kuu.

Kohustis veel ülekandmata Töötukassa juhatuse poolt kinnitatud tööturuteenuste ja -toetuste osas on

kajastatud kohustisena bilansireal „Kohustis hüvitiste ja toetuste osas“.

Eesti Töötukassa


63

Toetused

Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei

anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori üksuste poolt antud vahendeid (antud

toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:

sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks;

sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille

puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava

ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise

kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi;

tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema

põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest.

Sihtfinantseerimise liigid on:

kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja

neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine

sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise

kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks

Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;

välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt

organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.

Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimist.

Töötukassa on saanud tegevuskulude sihtfinantseerimist. Toetust kajastatakse raamatupidamises

esmakordselt raha laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse

toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil

leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimist ei

kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et töötukassa vastab sihtfinantseerimisega seotud

tingimustele, sihtfinantseerimine laekub ja ei kaasne sisulist tagasinõude riski. Plaanitud, kuid

laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata. Juhul, kui

töötukassa poolt on tehtud kulutusi, mis ei ole järelkontrolli tulemusel osutunud abikõlblikuks,

informeeritakse sellest rakendusüksust. Rakendusüksuse otsuse alusel kantakse abikõlbmatute kulude

katteks saadud toetused tagasi ja vähendatakse vastavalt sihtfinantseerimise tulu.

Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel.

Toetustega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Kodumaise sihtfinantseerimise

tulu“ ja „Välismaise sihtfinantseerimise tulu“

Sihtfondid

Töötuskindlustusmaksetest moodustatakse kaks eraldiseisvat sihtotstarbelist fondi (edaspidi sihtfond)

töötuskindlustushüvitiste sihtfond

koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond

Töötuskindlustushüvitiste sihtfondi moodustavad kindlustatute töötuskindlustusmaksed ning nende

hoiule andmisest saadud intressitulu.

Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja

töötuskindlustusmaksed ning nende hoiule andmisest saadud intressitulu.

Eesti Töötukassa


64

Nimetatud sihtfonde kohta peetakse eraldi arvestust.

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali moodustavad kuni 30 protsenti töötuskindlustushüvitiste

sihtfondi laekuvatest kindlustatu töötuskindlustusmaksetest, kuni 30 protsenti koondamise ja tööandja

maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest tööandja töötuskindlustusmaksetest,

riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid ning nende

hoiule andmisest saadud intressitulu.

Tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahendeid kasutatakse tööturuteenuste osutamiseks ja

tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse ja töövõimetoetuse maksmiseks.

Reservkapital

Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv

töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

Reservkapitali suurus peab olema vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust.

Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras töötukassa sihtfondi vahendite ebapiisavuse

korral töötukassa nõukogu otsusega. Enne vastava otsuse tegemist esitab nõukogu sotsiaalministri

kaudu ettepaneku Vabariigi Valitsusele töötuskindlustusmakse määra suurendamiseks tasemeni, mis

tagab töötukassa eesmärkide täitmiseks piisavate rahaliste vahendite laekumise.

Sündmused pärast aruandekuupäeva

Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine

aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega.

Korrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval

eksisteerinud asjaolusid. Sellise sündmuse mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja

tulemiaruandes.

Mittekorrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on sündmus, mis ei anna tunnistust

aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Sellise sündmuse mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis

ja tulemiaruandes. Kui mõju on oluline, avaldatakse see lisades.

Eesti Töötukassa


65

Lisa 2. Raha

31.12.2017 31.12.2016

Nõudmiseni hoiused 22 850 16 850

Kokku raha ja pangakontod 22 850 16 850

Nõudmiseni hoiustega ühel real kajastatakse ka Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel 16.01.2012

sõlmitud hoiulepingu alusel laekumata intressitulu. Seisuga 31.12.2017 ja 31.12.2016 laekumata

intressitulu ei olnud. Vaata täiendavat informatsiooni riigi kontsernikonto koosseisus olevate vahendite

kohta lisast 3.

Vaata täiendavat informatsiooni intressitulu osas lisast 13.

Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed

31.12.2017 31.12.2016

Nõue töötuskindlustusmakse osas 17 256 15 313

Nõue Riigikassa vastu1 754 228 685 523

Muud lühiajalised nõuded s.h. 4 406 3 507

Saamata kodumaine sihtfinantseerimine - vt.Lisa 10 203 631

Saamata välismaine sihtfinantseerimine – vt.Lisa 11 3 692 2 203

Tagasinõuded välisriigi töötushüvitiste eest2 8 28

Tagasinõuded töötuskindlustushüvitiste eest3 49 92

Tagasinõuded toetuste ja teenuste eest4 424 553

Ebatõenäoliseks tunnistatud tagasinõuded -2 -4

Muud nõuded 32 4

Kokku 775 890 704 343

1 Vastavalt Eesti Töötukassa ja EV valitsuse vahel 16.01.2012 sõlmitud hoiulepingule on Eesti

Töötukassa pangakontod liidetud riigi kontsernikonto koosseisu. Seisuga 31.12.2017 on riigi

kontsernikontol Eesti Töötukassa rahalisi vahendeid kogusummas 777 078 (31.12.2016: 702 373)

tuhat eurot. Eesti Töötukassa kontsernikonto koosseisu kuuluvatele pangakontodele on seisuga

31.12.2017 seatud kasutuslimiidid kogusummas 22 850 (31.12.2016: 16 850) tuhat eurot , mis on

kajastatud rahana.

2 Nõuded välisriigi pädevatele asutustele töötukassa poolt välisriigi pädevate asutuste eest

väljamakstud töötushüvitiste eest.

3 Isikule õigusliku aluseta määratud ja makstud hüvitiste tagastamiseks esitatud nõuded. Nõuded

tekivad valdavalt asjaolust, et hüvitise saaja ei edastata õigeaegselt töötukassale teavet töötu staatuse

lõpetamise kohta.

4 Isikule õigusliku aluseta makstud toetuste ja osutatud tööturuteenuste tagastamiseks esitatud

nõuded.

Eesti Töötukassa


66

Lisa 4. Materiaalsed põhivarad

2017. a. 2016. a.

Soetusmaksumus perioodi algul 100 288

Soetamine 21 67

Mahakandmine 0 -255

Soetusmaksumus perioodi lõpul 121 100

Akumuleeritud kulum perioodi algul -53 -200

Perioodi kulum -14 -33

Müüdud ja mahakantud põhivarade kulum 0 180

Akumuleeritud kulum perioodi lõpul -67 -53

Jääkväärtus perioodi algul 47 88

Jääkväärtus perioodi lõpul 54 47

Vastavalt üldeeskirjale tõsteti alates 01.01.2017 materiaalsete põhivarade kapitaliseerimise

alampiiri 5 000 euroni. Põhivarad soetusmaksumisega alla 5 000 euro kanti seisuga 31.12.2016

bilansist välja, kajastades jääkväärtuse aruandeaasta põhivarade kulumi hulgas. Täiendav kulu

2016 aastal oli seetõttu 75 tuhat eurot.

Lisa 5. Immateriaalsed põhivarad

2017. a. 2016. a.

Soetusmaksumus perioodi algul 12 386 8 824

Soetamine 4 243 3 562

Soetusmaksumus perioodi lõpul 16 629 12 386

Akumuleeritud kulum perioodi algul -5 750 -3 633

Perioodi kulum -2 553 -2 117

Akumuleeritud kulum perioodi lõpul -8 303 -5 750

Jääkväärtus perioodi algul 6 636 5 191

Jääkväärtus perioodi lõpul 8 326 6 636

Lisa 6. Kohustis hüvitiste ja toetuste osas

31.12.2017 31.12.2016

Töötuskindlustushüvitis – vt. Lisa 9 22 355 22 207

Koondamishüvitis – vt. Lisa 9 17 2

Tööandja maksejõuetuse hüvitis – vt. Lisa 9 0 6

Deklareerimata sotsiaalmaks hüvitistelt 2 905 2 878

Toetused 11 707 1 925

Kokku 36 984 27 018

Eesti Töötukassa


67

Lisa 7. Maksuvõlad

31.12.2017 31.12.2016

Üksikisiku tulumaks töötasult 245 157

Üksikisiku tulumaks hüvitistelt 663 722

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 4 146 493

Sotsiaalmaks töötasudelt 469 312

Sotsiaalmaks hüvitistelt 833 918

Töötuskindlustusmakse 33 21

Pensionikindlustus töötasudelt 25 16

Pensionikindlustus hüvitistelt 18 20

Ettevõtte tulumaks 4 5

Kokku 6 436 2 664

Lisa 8. Tulu töötuskindlustusmaksetest

Töötajate

töötuskind-

lustusmakse

Tööandja

töötuskind-

lustusmakse

Kokku

2017.a.

2017.a. Maksu- ja Tolliametilt laekunud

töötuskindlustusmaksed

111 560 60 071 171 631

Laekumata töötuskindlustusmaksete muutus 2017.a. 1 264 680 1 944

Kokku tulu töötuskindlustusmaksetest 112 824 60 751 173 575

2016.a.

2016.a. Maksu- ja Tolliametilt laekunud

töötuskindlustusmaksed

102 734 55 318 158 052

Laekumata töötuskindlustusmaksete muutus 2016.a. 738 397 1 135

Kokku tulu töötuskindlustusmaksetest 103 472 55 715 159 187

Lisa 9. Kulu töötuskindlustushüvitistest

Töötus-

kindlustus-

hüvitis

Koondamis-

hüvitis

Tööandja

maksejõue-

tuse hüvitis

Kokku

2017. a.

Tasumata hüvitised 01.01.2017.a. 22 207 2 6 22 215

2017.a. makstud hüvitised -44 373 -9 855 -3 270 -57 498

Aruandeperioodil maksmata

2017.a. hüvitised – vt. Lisa 6

-22 355 -17 0 -22 372

Kokku kulu hüvitistest -44 521 -9 870 -3 264 -57 655

2016. a.

Tasumata hüvitised 01.01.2016.a. 22 866 13 4 22 883

2016.a. makstud hüvitised -47 543 -13 282 -3 833 -64 658

Aruandeperioodil maksmata

2016.a. hüvitised – vt. Lisa 6

-22 207 -2 -6 -22 215

Kokku kulu hüvitistest -46 884 -13 271 -3 835 -63 990

Eesti Töötukassa


68

Lisa 10. Kodumaise sihtfinantseerimise tulu

Kodumaine

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

Kodumaine

sihtfinantseerimine välisabi

kaasfinantseerimiseks

Kokku

2017. a.

Nõue seisuga 01.01.2017.a. 580 51 631

Ettemaks seisuga 01.01.2017 -687 0 -687

Aruandeperioodil laekunud

Aruandeperioodil tagastatud

-140 167

0

-297

1

-140 464

1

Kasutamine kokku 129 145 342 129 487

s.h. töötutoetusteks 10 249 0 10 249

töövõimetoetusteks 68 319 0 68 319

sotsiaalmaksuks 47 560 0 47 560

tööturumeetmete osutamiseks 3 017 342 3 359

Nõue seisuga 31.12.2017 106 97 203

Ettemaks seisuga 31.12.2017 -11 235 0 -11 235

2016. a.

Nõue seisuga 01.01.2016.a. 768 56 824


Aruandeperioodil laekunud

Aruandeperioodil tagastatud

-44 248

4 084

-269

0

-44 517

4 084


s.h. töötutoetusteks 9 979 0 9 979

töövõimetoetusteks 2 054 0 2 054

sotsiaalmaksuks 24 320 0 24 320

tööturumeetmete osutamiseks 3 017 264 3 281

Nõue seisuga 31.12.2016 580 51 631


Vaata täiendavat informatsiooni nõuete kohta lisast 3.

Eesti Töötukassa


69

Lisa 11. Välismaise sihtfinantseerimise tulu

EL Euroopa Sotsiaalfondist

kaasrahastatavad toetused

tööturuteenuste osutamiseks1

Muude EL fondide (EGF ja ERF)

toetused tööturuteenuste

osutamiseks2

Kokku

2017. a.

Nõue seisuga 01.01.2017 2 054 149 2 203

Ettemaks seisuga 01.01.2017 0 -327 -327

Aruandeperioodil laekunud -10 449 -366 -10 815

Aruandeperioodil tagastatud 36 164 200


s.h tööturumeetmete osutamiseks 12 003 428 12 431

Nõue seisuga 31.12.2017 3644 48 3 692

Ettemaks seisuga 31.12.2017 0 0 0

2016. a.

Nõue seisuga 01.01.2016 315 0 315

Aruandeperioodil laekunud -4 353 -540 -4 893

Aruandeperioodil tagastatud 3 213 216


s.h tööturumeetmete osutamiseks 6 089 149 6 238

Nõue seisuga 31.12.2016 2 054 149 2 203

Ettemaks seisuga 31.12.2016 0 -327 -327

Vaata täiendavat informatsiooni nõuete kohta lisast 3.

1 Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatavad toetuseid antakse tervise- ja tööministri

25.11.2014 käskkiri nr 210 „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“, tervise- ja

tööministri 04.12.2014 käskkiri nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi

hõives osalemiseks“ , tervise- ja tööministri 27.03.2015 käskkiri nr 57 „Tööturuteenuste osutamine

töövõimereformi sihtrühmale“ ja tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkiri nr 207 „Töövõime

süsteemi toetavad tegevused“ alusel.

2 EGF - Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist kaasrahastatavad toetused antakse

tervise- ja tööministri 15.06.2016 käskkiri nr 84 “Globaliserumisega kohanemise Euroopa Fondi

toetuse kasutamise tingimused“ alusel.

ERF - Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatavad toetused antakse Eesti-Läti piiriülese

koostöö programmi „Eesti-Läti tööturgude integreerimise ja piiriülese töötamise toetamine“

alusel.

Eesti Töötukassa


70

Lisa 12. Kulu tööturumeetmete osutamisest

2017.a. 2016.a.

Koolitusteenus -10 531 -10 350

Tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks -2 020 -1 689

Tööharjutuse teenus -1 694 -1 714

Stipendiumid -1 947 -2 061

Sõidutoetused -1 944 -2 339

Tööpraktika juhendamise tasu -2 897 -2 916

Nõustamisteenused -1 394 -1 300

Palgatoetus tööandjale -5 677 -3 629

Tööalane rehabilitatsioon -2 289 -536

Kaitstud töö -1 667 -297

Muud teenuste kulud -2 196 -759

Muud tegevuskulud -951 -825

s.h. töötasu -462 -411

sotsiaalmaks -157 -139

muud kulud -332 -275

Kokku -35 207 -28 415

Lisa 13. Intressitulu

2017.a. 2016.a.

Intressitulu arvelduskontodelt 295 920

Kokku intressitulu 295 920

Intressimäärad olid 2017 aastal vahemikus 0-0,14% (2016 0-0,35%)

Seisuga 31.12.2017 ja 31.12.2016 laekumata intressitulu ei olnud.

Vaata täiendavat informatsiooni lisast 2.

Lisa 14. Tegevuskulud

2017.a. 2016.a.

Palgakulu -12 161 -9 659

Sotsiaalmaksukulu -4 151 -3 313

Kulud ruumidele -3 728 -3 137

Kantselei- ja sidekulud -504 -287

Materiaalsete põhivarade kulum (vt. lisa 4) -14 -108

Immateriaalsete põhivarade kulum (vt. lisa 5) -2 553 -2 117

Infotehnoloogia kulud -2 563 -2 162

Töövõime hindamise kulud -4 970 -446

Muud tegevuskulud -2 130 -2 160

Kokku -32 774 -23 389

Töötajate keskmine arv majandusaastal oli 764 (2016: 640)

Eesti Töötukassa


71

Lisa 15. Muud tulud ja kulud

2017.a. 2016.a.

Toetus riigieelarvelistest vahenditest õppelaenude kustutamiseks 2 5

Kokku muud tulud 2 5

Töötajate eest tasutud õppelaenud (koos maksudega) -5 -5

Kokku muud kulud -2 -5

Lisa 16. Kasutusrent

Töötukassa on sõlminud kasutusrendilepinguid IT ja kontoritehnika rentimiseks kogusummas 850

(2016: 813) tuhat eurot ja sõiduautode rentimiseks 201 (2016: 202) tuhat eurot.

Kasutusrendimakseid on aruandeaasta tulemiaruandes kajastatud summas 320 (2016: 265) tuhat

eurot, sellest 270 (2016: 216) tuhat eurot tasuti IT ja kontoritehnika kasutusrendi ja 50 (2016: 49)

tuhat eurot sõiduautode rentimise eest.

Autodele on kehtestatud läbisõidupiirang 100 000 - 200 000 km.

Kasutusrendile võetud varad ei ole edasi antud allrendile

Töötukassa on sõlminud büroopindade kasutamiseks üürilepingud. Rendimakseid on aruandeaasta

tulemiaruandes kajastatud summas 2 030 (2016: 1 716) tuhat eurot.

Üürilepingutest on 2 tähtajatut ja 28 tähtajalist lepingut.

Tulevaste perioodide rendikulu jaguneb järgmiselt:

31.12.2017

IT ja

kontoritehnika

Sõiduautod Ruumid Kokku

Maksetähtajaga kuni 1 aasta 260 46 2 208 2 514

Maksetähtajaga 1-5 aastat 84 44 8 101 8 229

Maksetähtajaga üle 5 aasta 0 0 6 023 6 023

31.12.2016

IT ja

kontoritehnika

Sõiduautod Ruumid Kokku

Maksetähtajaga kuni 1 aasta 267 47 2 040 2 354

Maksetähtajaga 1-5 aastat 333 83 7 619 8 035

Maksetähtajaga üle 5 aasta 0 0 6 274 6 274

Eesti Töötukassa


72

Lisa 17. Tingimuslikud kohustised

Võimalikust maksurevisjonist tulenevad kohustised:

Maksuhalduril on õigus kontrollida töötukassa maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul

maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav

maksusumma, intressid ning trahvi.

Töötukassa juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur

määrata töötukassale olulise täiendava maksusumma.

Lisa 18. Tehingud seotud osapooltega

Töötukassa on töötuskindlustuse seaduse alusel tegutsev avalik-õiguslik juriidiline isik.

Töötukassa seotud osapoolteks on tegev- ja kõrgem juhtkond, eelpool nimetatud isikute pereliikmed,

kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps, ning kõigi eelpool nimetatud isikute valitseva

või olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja

olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse informatsioon

vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või Töötukassa sisedokumentide üldistele

nõuetele või turutingimustele.

Töötukassa kõrgem organ on kuueliikmeline nõukogu kuhu kuuluvad kaks Vabariigi Valitsuse

esindajat, kaks Eesti Tööandjate Keskliidu esindajat. Eesti Ametühingute Keskliidu esindaja ja

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni esindaja. Töötukassa igapäevast juhtimist korraldab

neljaliikmeline juhatus.

Seotud osapooltega tehtud tehinguid nõukogu ja tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtetega olid

aruandeaastal kogusummas 6 (2016: 0) tuhat eurot. Seisuga 31.12.2017 ja 31.12.2016 nõuded ja

kohustised nõukogu ja tegevjuhtkonnaga seotud ettevõtetele puuduvad.

Töötukassa juhatuse ja nõukogu liikmed said aruandeaastal tasu (palk, preemia ja muud hüvitised)

kogusummas 250 (2016: 222) tuhat eurot. Juhatuse esimehel on õigus kasutada ametiautot.

Juhatuse liikmetel on õigus teatud tingimustel saada ametilepingu lõppemisel lahkumishüvitust 2–4

kuu ametitasu ulatuses.

Lisa 19. Sündmused pärast aruandekuupäeva

3. jaanuaril 2018 kinnitas Töötukassa juhatus Eesti keskmise kalendripäeva tasuks 31,10 eurot.

Seoses sellega on 50% asendusmäära korral ühe kuu töötuskindlustushüvitise maksimumsumma

1 446 eurot ja 15 senti.

Eesti Töötukassa


73

Eesti Töötukassa


74

Eesti Töötukassa


75

Tulemi jaotamise ettepanek

Eesti Töötukassa jaotamata tulem on 31. detsembril 2017 järgmine

eelmiste perioodide jaotamata tulem 0 eurot

2017. a. tulem 53 736 236 eurot

Kokku jaotamata tulem 31.12.2017.a. 53 736 236 eurot

Kooskõlas töötuskindlustuse seadusega moodustatakse töötuskindlustusmaksetest kaks eraldiseisvat

sihtotstarbelist fondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapital. Sihtfondide ja sihtkapitali kohta

peetakse eraldi arvestust.

Töötukassa reservkapital on töötukassa eelarve vahenditest moodustatav reserv

töötuskindlustussüsteemile makromajanduslikest muutustest tulenevate riskide vähendamiseks.

Reservkapitali suuruseks peab olema vähemalt 10 protsenti töötukassa varade mahust.

Lähtudes eeltoodust teeb juhatus nõukogule ettepaneku jaotada 2017. aasta tulem alljärgnevalt:

1. Eraldised reservkapitali 7 924 360 eurot

2. Eraldised töötuskindlustushüvitiste sihtfondi 20 592 159 eurot

3. Eraldised koondamise ja tööandja maksejõuetuse

puhul makstavate hüvitiste sihtfondi 11 628 134 eurot

4. Eraldised tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali 13 591 583 eurot

_________________________ _________________________

Meelis Paavel Erik Aas

juhatuse esimees juhatuse liige

_________________________ _________________________

Reelika Leetmaa Pille Liimal

juhatuse liige juhatuse liige

Eesti Töötukassa


76

Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad 2017. aasta

majandusaasta aruandele

Käesolevaga kinnitame Eesti Töötukassa 2017. aasta majandusaasta aruandes esitatud andmete

õigsust:

Juhatus:

Meelis Paavel juhatuse esimees ____________________ ___.___.2018

Erik Aas juhatuse liige ____________________ ___.___.2018

Reelika Leetmaa juhatuse liige ____________________ ___.___.2018

Pille Liimal juhatuse liige ____________________ ___.___.2018

Nõukogu:

Peep Peterson nõukogu esimees ____________________ ___.___.2018

Jevgeni Ossinovski nõukogu liige ____________________ ___.___.2018

Tõnis Rüütel nõukogu liige ____________________ ___.___.2018

Veiko Tali nõukogu liige ____________________ ___.___.2018

Toomas Tamsar nõukogu liige ____________________ ___.___.2018

Ago Tuuling nõukogu liige ____________________ ___.___.2018

Eesti Töötukassa


77

Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2017-le

EMTAK tegevusala 2017

84301 kohustuslik sotsiaalkindlustus (töötuskindlustus) 140 595 236

Documents

Report for AS Näidis...Eesti Töötukassa tulu vastavalt EMTAK 2017-le 77. Eesti Töötukassa ... Uuenduslikkus – omandame aktiivselt uusi teadmisi ning jagame kogemusi kolleegide