Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. E-S Sarv (CD - materjal I) I-IV ptk tabelid ja joonised

Ene-Silvia Sarv

Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana

Õpetaja enesest ja koolist

Tabelid ja joonised

Tallinn 2008

1

Ene-Silvia SarvEesti kool 21. sajandi algulÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA.ÕPETAJA ENESEST JA KOOLIST

Toimetanud Linda Pallas, Katri-Evelin KontStatistikalisad CD-l Linda Pallas

Väljaanne on valminud sihtfinantseerimisprojekti SE 0132495s 03 toetusel.

Väljaandes (trükitekst ja CD) on käsitletud Eesti üldhariduskooli õpetajate, aga ka õpilaste ja lapsevanemate vaates. Trükitekstis viidatud tabelid, joonised ja lisad on esitatud CD-l, samuti raamatu täistekst.

Autoriõigus: Ene-Silvia Sarv, Linda Pallas (statistikalisad), 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008

ISBN 978-9985-58-617-4 (PDF, CD)ISBN 978-9985-58-607-5 (trükis)

Tallinna Ülikooli kirjastusNarva mnt 2910120 Tallinnwww.kirjastus.tlu.ee

2

http://www.kirjastus.tlu.ee/

SISUKORD

SISSEJUHATUS. Õpetaja – ühiskonna arengu tuulelipp või lipulaev?

1. KOOLIST ARENGUKESKKONNANA – ORGANISATSIOONIVAADE 1.1. Kool kui õppiv organisatsioonTabel 1.2. Kooli kui õppivat organisatsiooni iseloomustavad koondtunnused ja tunnused1.2. Kool kui õpetaja loodud õpilase arengukeskkond Joonis 1.2. Kool kui multidimensiooniline õpi- ja arenguruum õpilasele ning õpetajaleTabel 1.3. Kool kui õpetaja(te) loodud arengukeskkond – õpilaspilt ja tugi õpilase arengule

2. UURING “ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA” 2.1. Uuringu korraldus, valim ja meetodid

Tabel 2.1. Uuringus osalenud 623 õpetaja jagunemine kvalifikatsiooni järgiTabel 2.2. Uuringus osalenud 623 õpetaja staaž pedagoogilisel tööl (aastates)Tabel 2.3. Uuringus osalenud 623 õpetaja tööalane jaotus

2.1.3. Uuringu läbiviimisest ja tulemuste esitamisest Joonis 2.1. Uurimistulemuste esituse (sisu)skeem

3. EESTI ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA ÕPETAJA PILGU LÄBI3.1. Mõningaid üldisi aspekte koolis, õpetajate töös ja vaadetes

3.1.1. Kasvatus versus õpetus, ainekesksus3.1.1.1. EneseuskTabel 3.1. Koolide jagunemisest vastavalt nõusolekule väitega “Meie koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi”3.1.1.2. Lapse areng, õppimine ja kasvatus – kooli prioriteedidTabel 3.2CD Kasvatust oma kooli prioriteediks mittepidavate õpetajate osakaal vastanute hulgas3.1.1.3. Kasvatus ja väärtused koolis Joonis 3.1. Õpetajate jaotus väärtuspildi alusel – hinnang väärtuste olulisusele koolis3.1.1.4. Õpilaste stressist õpetaja nägemuses

3.1.2. Õpetaja ja õpilane õppetunni kontekstis3.1.2.1. Õpetaja ja õpilased3.1.2.2. Hindamine3.1.2.3. Individuaalne õppekava3.1.2.4. Õppemeetodite ja õppevahendite kasutamisestJoonis 3.1CD. Õpetajate jaotus väärtuspildi alusel – hinnang väärtuste olulisusele koolis3.1.2.5. Õpilane, lapsevanem ja juhtkond õpetamisestJoonis 3.2CD. Juhtkonnaliikmete vaade õppemeetodite kasutamisele nende koolis – põhikoolid ja gümnaasiumid (L. Pallas) Joonis 3.3CD. Juhtkonnaliikmete vaade õppemeetodite kasutamisele nende koolis – vene ja eesti õppekeelega koolid (L. Pallas) 3.1.2.6. Koostööst õpetajaskonnas

3.1.3. Kooli sotsiaalse kliima ja juhtimise aspekte õpetaja vaates3.1.3.1. Usaldus, õiglus, sallivus koolis – õpetaja vaade 3.1.3.2. Õpetaja tööalase edenemise õhkkond, enesetäiendus ja uurimistegevusTabel 3.6CD. Õpetajate vastuste jagunemine professionaalse huvisfääri osasTabel 3.8CD. Õpetajate osalemine täiendkoolitustel – kursused, mis on olnud õpetaja jaoks pöördelise tähtsusega3.1.3.3. Rahulolu, raskuste tajumine ja ületamineTabel 3.12. Koolijuhtide valikud konflikti korral koolisTabel 3.13. Õpetaja stressipõhjustest kooli juhtkonnaliikmete seisukohaltTabel 3.14. Õpetaja koolistressi põhjuste pingerida juhtkonnaliikmete nähtuna3.1.3.4. Juhtimine ja õpetaja hindamine/evalveerimine – kooli juhtkonna ja õpetaja vaadeTabel 3.17CD. Koolide jaotuvus vastavalt juhtkonnaliikmete üksmeelele edutunnuste olulisusest nende koolis

3

Tabel 3.19. Kooli, õpetaja ja õpilase arengu üle otsustamise alus kooli juhtkonna ja õpetaja vaatesTabel 3.20. Juhtkonnaliikmete vastuste jaotus õpilase arengu hindamise allikatest koolis3.1.3.5. Positiivsest koolikliimast ja koolikollektiivi eneseusust Tabel 3.23CD. Kooli juhtkonnaliikmete vabavastused abi kohta töös ettetulevate raskuste korral3.1.3.6. Õpetaja kultuurihuvidTabel 3.24CD. Õpetajate keskmised hinnangud kultuuriüritustele ja osalus neis3.1.3.7. Nooremõpetaja, vanemõpetaja ja õpetaja-metoodikTabel 3.25. Õpetajate lugemus kvalifikatsioonijärkude lõikesJoonis 3.4CD. Probleemide jm uuenduslik lahendamine leiab tunnustust3.1.3.8. Kokkuvõte sotsiaalse kliima aspektidest ja olukorrast koolis

3.1.4. Kool ja õpetaja väliskeskkonnas 3.1.4.1. Õpetaja ja ta kodu3.1.4.2. Kool ja lapsevanemTabel 3.28. Lapsevanemate hinnangud oma lapse koolile3.1.4.4. Ministeerium ja kool

3.2. Kool kui õppiv organisatsioon, teadmusjuhtimise eeldused koolis 3.2.1. Kool kui õppiv organisatsioon õpetaja tajumuses – valdkonnad ja tunnused3.2.2. Kooli kui õppiva organisatsiooni tajumine õpetajate poolt: õpetajate tüpoloogia

3.2.2.1. Õpetajate tüpoloogiaJoonis 3.5. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisatsiooninaJoonis 3.6. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina – tunnuste keskmiste jaotusTabel 3.34CD. Õpetajate neljarühmaline jaotus. Tunnuste väärtused ja rühmade suurus.Joonis 3.7. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: koostööaldis kriitikJoonis 3.8. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: enesekriitilised ainekesksed õpetajad Joonis 3.9. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: põhirühm ja enesekeskne õpetaja3.2.2.2. Mõningaid erinevusi õpetajate vahel kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste põhjalKooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate pooltTabel 3.35. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste keskmised Joonis 3.10. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste keskmised Tabel 3.36CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste ZscoreJoonis 3.11CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine vastavalt õpetaja kvalifikatsioonijärgule Tabel 3.37CD. Õpetajate jagunemine õppiva organisatsiooni tunnuste tajumise järgi moodustunud rühmadesse sõltuvalt kvalifikatsioonist Erinevas vanuses õpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel Joonis 3.12. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine kuni 30-aastaste õpetajate poolt Joonis 3.13CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine üle 60-aastaste õpetajate poolt Joonis 3.14CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine 51–60-aastaste ja kuni 30-aastaste õpetajate poolt Nais- ja meesõpetajate taju kooli kui õppiva organisatsiooni tunnustest

4

Joonis 3.15CD. Nais- ja meesõpetajate taju kooli kui õppiva organisatsiooni tunnustest Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli asukohastJoonis 3.16CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine maa-, linna- ja Tallinna koolide õpetajate pooltKooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelestJoonis 3.17CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelest – eesti keeles ja vene keeles töötav kool Joonis 3.18CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelest – eesti ja vene keeles töötav kool Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel Joonis 3.19CD. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel 3.2.2.3. Kokkuvõte: õpetajate taju koolist kui õppivast organisatsioonist

3.2.3. Koolid õppiva organisatsiooni tunnuste põhjal3.2.3.1. Koolide tugevus-nõrkus õppiva organisatsiooninaTabel 3.39. Koolide rühmad järjestusanalüüsi alusel3.2.3.2. Koolide tüpoloogia õppiva organisatsiooni tunnuste põhjalTabel 3.40CD. Koolide neljarühmaline jaotus klasteranalüüsi põhjal: tunnuste satandardiseeritud keskmisedJoonis 3.23. Koolide rühmitumine õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: õppiv, arengukeskne kool ja konservatiivne koolJoonis 3.24. Koolide rühmitumine õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: nõrga õpivõimega konservatiivsed koolid ja juhtimiskesksed koolid

3.2.4. Kokkuvõte – õpetaja ja kool õppiva organisatsiooni kontekstis3.3. Õpetajad ja kool kui õpilase arenguruum

3.3.1. Õpetaja ja kool kui õpilaste arenguruum – valdkonnad ja tunnused 3.3.2. Õpetajate jagunemine rühmadesse vastavalt erinevustele õpilase arenguruumi, arengu tugisüsteemi tajumises

Tabel 3.42. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest: jaotus klasteranalüüsi põhjalJoonis 3.26CD. Õpetajate jaotamine rühmadesse lähtuvalt õpilastesse suhtumisest ja nende arengu toetamisest – 4-rühmaline jaotusJoonis 3.27CD. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest – pessimistide ja stressitundlike keskmike rühma diagrammJoonis 3.28CD. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest – (enese)kriitiliste õpetajate rühma diagramm Joonis 3.29CD. Õpetajate rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – optimistlike tegusate, positiivse õpilaspildiga õpetajate rühma diagramm3.3.2.2. Mõningaid erinevusi õpetajate vahel õpilase ja tema arengukeskkonna tajumise seisukohaltNais- ja meesõpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnastJoonis 3.30. Nais- ja meesõpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnastErinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnastJoonis 3.31. Erinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – kuni 30 a ja üle 60 a õpetajad Joonis 3.32. Erinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – 41–50 a õpetajadErineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengu tugisüsteemist Joonis 3.33. Erineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – õpetajadJoonis 3.34. Erineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – nooremõpetajad ja õpetaja-metoodikud

5

Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast Joonis 3.35. Õpetajate taju õpilasest ja õpilase arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast – Tallinna ja maakoolidJoonis 3.36. Õpetajate taju õpilasest ja õpilase arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast –linna ja suurlinnakoolidÕpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli õppekeelest Joonis 3.37. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli õppekeelestÕpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast põhikoolides ja gümnaasiumides Joonis 3.38. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast põhikoolides ja gümnaasiumides

3.3.2.3. Kokkuvõte – õpetaja õpilasest ja tema arengukeskkonnast3.3.3. Koolid õpetaja tajutud õpilase arengukeskkonna seisukohalt

3.3.3.1. Koolide suhteline tugevus-nõrkus õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbiTabel 3.44. Koolide suhteline tugevus-nõrkus õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbi: kvartiilide koosseis 3.3.3.2. Koolide tüpoloogia õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbiTabel 3.45. Koolide rühmitumine lähtuvalt õpilase ja tema arengukeskkonna tajumisest õpetaja pooltJoonis 3.41. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – neutraalsete, passiivsete ja ühistöövaeste koolide rühm (1. klaster). Joonis 3.42. Õpilase arengukeskkond neutraalsetes, passiivsetes ja ühistöövaestes koolides – nõrga eneseusuga ja nõrgalt õpilaste arengut toetav koolikultuur Joonis 3.43. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – pessimistliku õpilaspildiga koolide rühm (2. klaster) Joonis 3.44. Õpilase arengukeskkond pessimistliku õpilaspildiga koolides – vastuoluline, tunnikeskne koostööpuudeline koolikultuurJoonis 3.45. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid (3. klaster) Joonis 3.46. Õpilase arengukeskkond positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikes koolides – enesekindel koostöine koolikultuurJoonis 3.47. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – õpetajakeskse tugisüsteemiga koolide rühm (4. klaster)Joonis 3.48. Õpilase arengukeskkond õpetajakeskse tugisüsteemiga koolides – koostööpuudeline koolikultuur

4. KOOL KUI MULTIDIMENSIOONILINE ARENGURUUM – JÄRELDUSI, ARUTLUSI JA ETTEPANEKUID

4.1. Kool kui multidimensiooniline arenguruumPositiivse arengukeskkonnaga tugevad õppivad koolidJoonis 4.1. Koolide võrdlus õpilaste ja õpetajate tajumusesÕpiprobleemidega, lapsekriitilised koolidPessimistliku õpilasvaatega, õpetajakesksed koolidKeskmised koolid

4.2. NäidiskoolikirjedKool CJoonis 4.2. Õpilaste ja õpetajate koolitajuJoonis 4.3. Koolikliima õpilaste vaatesJoonis 4.4. Õpetajad õppivast organisatsioonistJoonis 4.5. Õpetajate vaade – keskpärase õpilase arengukeskkonnaga koolJoonis 4.6. Lapsevanema vaade koolile kui arengukeskkonnaleJoonis 4.7. Arenenud õppiv kool, teatava ebaühtlusega õpilase ja arengukeskkonna tajumises

6

1. KOOLIST ARENGUKESKKONNANA - ORGANISATSIOONIVAADE1.1. Kool kui õppiv organisatsioon

Tabel 1.2. Kooli kui õppivat organisatsiooni iseloomustavad koondtunnused ja tunnused

Valdkonnad e koondtunnused

Võtmealad e tunnused

Tunnuse sisu

I – refleksioon ja uurimis-tegevus

1. Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus

Tunnus näitab õpetaja personaalse reflekteeriva tegevuse (eneserefleksioon, eneseanalüüs, pedagoogilise tegevuse refleksioon üksikõpilase ja klassi tasandil) ning uurimuslikkuse taset.

1A. Monitooring* Tunnus näitab koolis toimivate monitooringu- ja analüüsisüsteemide taset (vt 3.1.3.4).

II – õppiva organisatsiooni võtmealad

2. Õpetaja personaalne meisterlikkus

Tunnus näitab õpetamise üldise professionaalsuse (sh metoodiline varamu, õppe- ja arengukava nõuetele vastavus) ning selle arendamise taset õpetaja(te) (enese)hinnanguis.

3. Õpetaja mentaalsed mudelid

Tunnus näitab õpetaja(te) väärtushoiakuid, motivatsioonilist orientatsiooni, uuenduslikkusega seotud meelsuse (kooli ja kolleegide uuendusvalmidus ning enese sõltumatus) ja selle arendamise taset. Laiemas lähenemises sisaldab see ka õpetaja(te) inim- ja õppimiskäsitust.

4. Tiimiõpe ja tiimitöö

Tunnus näitab formaalse ja mitteformaalse koostöö tegeliku realiseerumise ja tiimiõppe taset.

5. Ühisvisioon Tunnus näitab ühisvaadete olemasolu (visioon, missioon), omaksvõetuse ja kasvatuseesmärkidena realiseerumise taset.

6. Süsteemi-lähenemine

Tunnus näitab tulevikku suunatud koostegevuse ja selle arendamise taset nii kooli põhieesmärkide (õppimise edendamine), õpilase lähema individuaalse arengu toetamise kui ka lokaalsete ja globaalsete aspektide osas.

III – kooli sisekliima

7. Juhtimise tajumine õpetaja poolt7A. Üksmeele ja ühisväärtuste kultiveerimine*

Tunnus näitab koolielu demokratiseerituse, organiseerituse ja juhtkonna uuendusmeelsuse ning toetavuse taset.

Tunnus näitab ühismeele taset (sh konfliktsete rühmade, kadeduse jmt puudumist) ja ühiste väärtuste omaksvõetuse ning nende arendamise-kinnistamise protsessi taset.

8. Õppekava Tunnus näitab, mil määral on õpetaja(d) osalenud õppe- ja arengukavaloomes, omaks võtnud kooli õppe- ja arengukava põhiideed ja nõuded ning veendunud nende täidetavuses.

9. Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle

Tunnus näitab õpetaja(te) rahulolu, iseseisvuse ja pühendumuse taset.

IV – teadmus-juhtimise, teadmusloome tingimused

10. Koostöö Tunnus näitab õpetaja tajutud koostöö (sh infovahetuse), ühtekuuluvuse (sh usalduse) ja toetavuse taset õpetajate vahel kooli, üksikõpilase ja klassi tasandil.

11. Interaktsioon Tunnus näitab õpetajatevahelise teadmusringluse ja teadmusloome tingimuste taset kooli tasandil (ühine osalus õppe- ja arengukava töös, vastastikune õppimine-õpetamine), töös üksikõpilasega ja klassi kui tervikuga.

12. Infolevi Tunnus näitab formaalset inforingluse taset koolis.

7

13. Innovatsioon ja tunnustus

Tunnus näitab uuenduslikkuse ja uurimuslikkuse (teadmusloome) toetamise, tunnustamise ja õpetajate aktiivse teabeotsingulisuse taset.

* Tärniga märgitud tunnuseid pole õpetajate ja koolide rühmitamisel arvesse võetud, küll aga on neid kirjeldatud ptk 3.1.

8

1.2. Kool kui õpetaja loodud õpilase arengukeskkond

Joonis 1.2. Kool kui multidimensiooniline õpi- ja arenguruum õpilasele ning õpetajale

Vaade aine sisule –ainealane personaalne teadmine

ja filosoofia

Vaade õpilase/inimese arengule – personaalne pedagoogiline teadmine

ja filosoofia

ÕPILASE ARENGURUUM

Omaksvõetud vaated (aine) õppimisele ja

kasvatusele (üldpädevuste kujundamisele)

Õpilaste tajumine(mentaalsed mudelid)

Omaksvõetud vaated (aine) õpetamisele ja

kasvatusele (üldpädevuste kujundamisele)

Õpilaste tajumine (ÕO, mentaalsed mudelid)

Õpetaja enesereflektiivne õppimine koolis

(personaalne, interaktsioonis rühma, organisatsiooni ja

õpilastega, osalus teadmusringluses ja

teadmusloomes)indiviidi, rühma ning

organisatsiooni tasandil

Tegelik õpetamine-kasvatamine

(õpetaja personaalne meisterlikkus)

Õpilaste tegelik õppimine ja kasvatus

(üldpädevuste areng, lisaks areng teadmusjuhtimise ja

õppiva organisatsiooni võtmealadel)

Õpetaja personaalne vaikiv ja väljendatud

filosoofiline ning praktiline teadmus ja eneseteadmine, mentaalsed

mudelid

Pere

Elukeskkond

Sõbrad

Meedia, Internet

Tänav

Multidimensiooniline õpiruum – koolikultuur ja kool arengukeskkonnana,

sh õpetajate koostöö õppeprotsessis ja areng võtmealade lõikes, õppekava- ja kooliarendus, tagasiside ja monitooring

1-, 2-, 3- ja 4-aasalise õppimise keskkond

Rõõmud ja rahulolu Loov pingeStress ja mured

Huviharidus, sportKool

9

Tabel 1.3. Kool kui õpetaja(te) loodud arengukeskkond – õpilaspilt ja tugi õpilase arengule

Valdkonnad e koondtunnused

Tunnused Tunnuse sisu

1. Nägemus õpilasest koolis – rõõmud, mured, hirmud

1. Rõõmud koolis Õpilastel on enam koolirõõmu kui koolist tulenevaid muresid. Koolirõõmu allikaks on toredad õpetajad, nende hoolivus, head õpilastevahelised suhted, huvitavad tunnid ja ringitöö.

2. Eksamihirmu puudumine

Hirm tasemetööde, (riigi)eksamite ees pole koolieiramise põhjuseks.

3. Usk, et eksami-tulemused vastavad teadmistele

Õpetajate arvates usuvad õpilased, et eksamid (hinded) näitavad õpitulemusi õiglaselt ja objektiivselt.

2. Õpilaste iseloomustus

4. Tasakaalukus ja õnnelikkus

Õpilased on meelekindlad ja rahulikud, heatujulised, abivalmid, hoolivad ja õnnelikud.

5. Heatahtlikkus Õpilased pole alatasa teiste kiusata ja pole ise teiste suhtes kiuslikud.

3. Õpilaste osalus koolielus ja õppetöö kujundamisel

6. Osalemise võimalus õppe kavandamisel

Õpilaste osalus õppetöö kavandamisel ja õppemeetodite valikul on soositud, võiks olla suurem.

7. Õpilaste omavalitsuse tähtsus

Õpilasomavalitsusel on kaalukas koht koolielus.

4. Õpilaste stressi põhjused

8. Õpilaste stressifaktor – õpetaja

Õpetajate ebaõiglus, hoolimatus, kiuslikkus või ärritunud olek, juhtkonnaliikme ebapädev käitumine, korralagedus tundides, õppetöö üksluisus, ebasobivad õppemeetodid pole enamiku õpilaste koolistressi põhjuseks.

9. Õpilaste stressifaktor – hinded

Enamiku õpilaste koolistressi põhjuseks pole halvad hinded ja hirm tasemetööde, eksamite, halbade hinnete ja pideva ebaedu ees.

10. Õpilaste stressifaktor – tervis ja isiklikud probleemid

Tervisehäired ning neid esile kutsuvad pidev ebaedu, külmad ruumid, tühi kõht jmt ei ole koolistressi põhjuseks enamikule õpilastest.

11. Õpilaste stressifaktor – kooli materiaalne baas

Enamiku õpilaste koolistressi põhjuseks pole ruuminappus, lärmakad vahetunnid, ebamugav koolimööbel, külm koolimaja, kooli kehv materiaalne baas ja üksluine õppetöö.

5. Õpilaste probleemid, nende teadvustamine

12. Õpilase kodu materiaalsete probleemide mõju

Kodu majanduslik taust ei mõjuta lapse positsiooni klassis, vanemate vaesus ei mõjuta märgatavalt laste arengut ja õppimist koolis.

13. Õpilaste hirmude teadvustamine

Teatakse õpilasi, kes on puudunud koolist kartuses, et õpetaja või kaasõpilane teda mõnitab või kiusab.

6. Tugisüsteem õpilase arenguks – õpetaja “mina”-mõõde

14. Kasvatus versus ainekesksus – õpetaja hoiak (õpetaja kui kasvataja)

Mõistan üld- ja kooliastme pädevuste vajalikkust; ma pole vaid oma aine õpetaja – kasvatus ja üldpädevuste arendamine on minu jaoks oluline.

15. Pedagoogiline vestlus

Vestleme õpilastega sageli aususest ja õiglusest, hoolivusest, kaastundest ja nende eneste algatatud teemadel.

10

16. Tingimuste loomine õpilase arenguks

Silmapaistvate üldvõimete ja erivõimetega lastele loon soodsad arenguvõimalused tunnis isegi vaatamata ebaedule mõnes teises aines. Tavaks on vaadata õppetööle tagasi ning kavandada õppetunde ja mõelda need läbi ka mõne üksiku (nt kõige edukama ja kõige edutuma) õpilase seisukohast.

7. Õpetajate ühistegevus ja eneseusk

17. Õpilaste arengu toetamine ja suunamine

Koolis on moodustatud kooliastmete- või ainetevahelised töörühmad õpilaste õppimise uurimiseks ja edendamiseks. On tavaks, et ühes klassis õpetavad õpetajad tulevad kokku, et arutada ja kavandada klassi kui terviku arengut, arutada murettekitavate laste probleeme.Enamik õpetajaid pöörab tähelepanu sellele, kuidas õpilased nende ainetundides inimestena arenevad. Õpetajate ja õpilaste vahel valitsevad üksteist toetavad suhted.

18. Tugi versus karistus

Õpi- või käitumisprobleemidega last pigem toetatakse kui karistatakse.

19. Tulevikumõõde õppes

Õpetuses-kasvatuses püüame arvesse võtta tulevikuarenguid: üleilmastumist, ühiskonna ja kooli multikultuuriliseks muutumist, teaduse ja tehnoloogia arengut, eesti keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist, muukeelset kultuuri, muutusi töömaailmas.

20. Hea inforinglus ja ruumide kasutus

Koolis on hea inforinglus. Kooliruume kasutatakse õpilaste huvides intensiivselt ja vajadusel leiab kergesti koha õpilaste või nende vanematega segamatult vestlemiseks.

21. Kooli eneseusk ja sõltumatus välisressurssidest

Usume, et oma koolis suudame aidata ka raskustes õpilasi. Suudame parandada õppekeskkonda ja kindlustada õppe kõrget kvaliteeti ka välise toetuseta, piiratud ressursside juures.

22. Kooli eneseusk ja saavutusmõõde

Oma koolis suudame aidata ka suurimate raskustega õpilasi, meil peetakse eriti suureks saavutuseks, kui probleemne õpilane saavutab oma arengus ja käitumises edu.

23. Vastastikune tugi kasvatuses

Usume oma õpetajate võimekusse parandada õpikeskkonda ja toetame üksteist laste probleemide lahendamisel.Lapsevanemad saavad peamiselt positiivset teavet oma laste kohta.

11

2. UURING “ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA”2.1. Uuringu korraldus, valim ja meetodid

Tabel 2.1. Uuringus osalenud 623 õpetaja jagunemine kvalifikatsiooni järgi

Olen Vastas % küsitletutest % vastanutestnooremõpetaja 42 6,7 7,0õpetaja 399 64,0 66,3vanemõpetaja 140 22,5 23,3õpetaja-metoodik 16 2,6 2,7midagi muud 5 0,8 0,8

Kokku ennast määratlenud 602 96,6 100,0Vastamata 21 3,4

Tabel 2.2. Uuringus osalenud 623 õpetaja staaž pedagoogilisel tööl

Staaž aastates Vastas % küsitletutest % vastanutest Kumulatiivne %0–1 22 3,6 3,9 4,12–5 65 10,4 11,4 15,36–10 64 10,2 11,3 26,511–20 177 28,2 30,1 57,521–30 140 22,4 24,8 82,131–40 62 10,3 11,3 93,341–52 38 5,9 6,7 100,0

Kokku vastas 570 91,3 100,0 Vastamata 53 8,7

Tabel 2.3. Uuringus osalenud 623 õpetaja tööalane jaotus*

% küsitletutest Vastastöötab

klassiõpetajana 18,5 115 aineõpetajana 83,8 522

põhiline töökoormus onalgkoolis 21,2 132põhikoolis 69,3 432IV kooliastmes 31,6 197

* Paljud õpetajad töötavad nii klassi- kui ka aineõpetajana, samuti mitmes kooliastmes. Seetõttu pole horisontaalrea “jah” arvude ja protsentide summa vastavuses ankeedile vastanute koguarvuga ja ületab 100%.

Tabel 2.4. Uuringus osalenud 623 õpetajast töötab...

Vastas % küsitletutest % vastanutest Kumulatiivne %kooli tüübi järgi

gümnaasiumis 409 65,7 66,5 66,5põhikoolis 206 33,1 33,5 100,0

Kokku vastas 615 98,7 100,0Vastamata 8 1,3

õppekeele järgieestikeelses 501 80,4 80,5 80,5venekeelses 83 13,3 13,3 93,9

12

kakskeelses (e+v) 38 6,1 6,1 100,0Kokku vastas 622 99,8 100,0

Vastamata 1 ,2asukoha järgi

Tallinnas 223 35,8 36,3 36,3teistes linnades 177 28,4 28,8 65,0maal 215 34,5 35,0 100,0

Kokku vastas 615 98,7 100,0Vastamata 8 1,3

2.1.3. Uuringu läbiviimisest ja tulemuste esitamisest

Joonis 2.1. Uurimistulemuste esituse (sisu)skeem

ÕPETAJA

3.1.

ENESEUSK

PRIORITEEDID

VAIMSUS, VÄÄRTUSED

LASTE STRESSI-PÕHJUSED

ÕPPETUND

ÕPPEKAVA, IÕK

ENESEARENDUS

KOOSTÖÖ

SOTSIAALNE KLIIMA

JUHTIMINE

KULTUURIHUVID

KVALIFIKATSIOON

KOGUKOND

VALITSUS – HTM, KOV

3.2.Kool kui õppiv organisat-sioon

3.3. Õpilaspilt, õpetajate ja kooli -poolne arengutugi

3.2.2. Õpetajate tüpoloogia

3.2.3. Koolide tüpoloogia

Õpetajate ja koolide erinevused tunnuste lõikes

3.3.2. Õpetajate tüpoloogia

3.3.3. Koolide tüpoloogia

Õpetajate ja koolide erinevused tunnuste lõikes

4.1.–4.4.

KOOL ÕPETAJATUNNE-TATUD ARENGU-KESK-KONNANA –arutelu ja koolinäited

ÕPILASED

LAPSE-VANEMAD

KOOLI JUHT-KOND

tunnetus

tunnetus

13

3. EESTI ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA ÕPETAJA PILGU LÄBI

3.1. Mõningaid üldisi aspekte koolis, õpetajate töös ja vaadetes3.1.1. Kasvatus versus õpetus, ainekesksus

3.1.1.1. Eneseusk

Tabel 3.1. Koolide jagunemisest vastavalt nõusolekule väitega “Meie koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi”.

Koole Valik koole

Kõik vastanud õpetajad on seda meelt, et nende koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi.

5 J, Q, CE, CL, CN

Üle 90% vastanud õpetajatest on seda meelt, et nende koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi.

2 H, AD

51–90% vastanud õpetajatest on seda meelt, et nende koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi.

36 C, E, K, O, R, T, U, AC, AE, AG, AK, AP, AR, AS, AT, AV, AX, ABC, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BI, BK, BL, BM, BS, BT, BV, BY, CM, HM

0–50% vastanud õpetajatest on seda meelt, et nende koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi.

10 I, P, S, Z, AQ, BA, BJ, BQ, CD, CF

3.1.1.2. Lapse areng, õppimine ja kasvatus – kooli prioriteedid

Tabel 3.2. Kasvatust oma kooli prioriteediks mittepidavate õpetajate osakaal vastanute hulgas (valik koole)

KoolVastanuid koolist

Õpetajate %, kelle arvates pole ei õppimine ega kasvatus nende koolis prioriteetsed

1. C 21 9,52. E 23 13,03. O 29 3,44. P 17 11,85. R 17 5,96. Z 7 28,67. AC 7 14,38. AQ 9 22,29. AT 15 6,710. AY 8 12,511. BD 13 7,712. BG 7 28,613. BH 24 12,514. BN 4 25,015. BS 9 22,216. CF 15 20,0

14

3.1.1.3. Kasvatus ja väärtused koolis

Joonis 3.1. Õpetajate jaotus väärtuspildi alusel – hinnang väärtuste olulisusele koolis (4 – väga tähtis, valik 10 väärtusest)

3.1.1.4. Õpilaste stressist õpetaja nägemuses1

3.1.2. Õpetaja ja õpilane õppetunni kontekstis3.1.2.1. Õpetaja ja õpilased3.1.2.2. Hindamine3.1.2.3. Individuaalne õppekava3.1.2.4. Õppemeetodite ja õppevahendite kasutamisest

1 Paragrahvi 3.1.1.4 materjal on osaliselt avaldatud artiklis “Õpetaja ja kool õpilase toetajana” (vt Sarv 2007a).

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

õpilaste turvalisus

õppeedukus

õpilaste tervis

head inimestevahelised suhted

viisakus

korrektne välimus

ausus

abivalmidus, hoolivus

koolirõõm

distsipliin

1. rühm – avar, harmooniline väärtuspilt

2. rühm – keskmine, harmooniline väärtuspilt

3. rühm – formaalne, hindekeskne väärtuspilt

4. rühm – suhetekeskne väärtuspilt

15

3.1.2.5. Õpilane, lapsevanem ja juhtkond õpetamisest

Joonis 3.2. Juhtkonnaliikmete vaade õppemeetodite kasutamisele nende koolis – põhikoolid ja gümnaasiumid (vastuste “vahetevahel” ja “sageli” põhjal L. Pallas)

16

0

20

40

60

80

100õp

iku

teks

tiga

tööt

amis

t

õpila

stev

ahel

ist a

rute

lu

kaar

te jm

näi

tvah

ende

id

paar

istö

öd

3-5-

liikm

elis

te r

ühm

ade

tööd

allik

mat

erja

lideg

a tö

ötam

ist

prak

tilis

i töi

d

mitm

esug

usei

d m

änge

õppe

käik

e

võis

tlusl

ikke

tege

vusi

loen

gut

õpim

appe

joon

ista

mis

t/maa

limis

t

mul

timee

dia

vahe

ndei

d

arvu

tipõh

ist õ

pet

dram

atis

eerin

gut/i

mpr

ovis

atsi

ooni

pike

maa

jalis

i ind

ivid

uaal

seid

graf

opro

jekt

orit

pike

maa

jalis

i koo

stöö

proj

ekte

mus

itsee

rimis

t

klas

sika

list t

aust

amuu

sika

t

kõik koos põhikoolid gümnaasiumid

proj

ekte

Joonis 3.3. Juhtkonnaliikmete vaade õppemeetodite kasutamisele nende koolis – vene ja eesti õppe-keelega koolid (vastuste “vahetevahel” ja “sageli” põhjal L. Pallas)

3.1.2.6. Koostööst õpetajaskonnas3.1.3. Kooli sotsiaalse kliima ja juhtimise aspekte õpetaja vaates3.1.3.1. Usaldus, õiglus, sallivus koolis – õpetaja vaade 3.1.3.2. Õpetaja tööalase edenemise õhkkond, enesetäiendus ja uurimistegevus

Tabel 3.6. Õpetajate vastuste jagunemine professionaalse huvisfääri osas

% vastanutestViimase paari aasta jooksul olen sügavamalt tegelenud

See mind ei huvita

Mitte eriti Jah Vastamata

kasvatusteaduse ja pedagoogikaga 3,2 50,7 46,1 8,8oma ainega 0,2 6,1 93,7 3,2õpetamise metoodika ja didaktikaga 1,2 28,6 70,2 5,3psühholoogiaga 2,4 48,0 49,6 7,1eripedagoogikaga 17,6 59,6 22,8 8,7alternatiivpedagoogikatega 24,3 62,3 13,4 10,3aktiivõppe meetoditega 5,7 38,7 55,6 7,5õpilaste keelelis-kultuurilise integratsiooni valdkonnaga

20,5 57,1 22,4 10,6

17

0

20

40

60

80

100

õpik

u tekstig

a tööta

mis

t

õpila

ste

vahelis

t aru

telu

kaart

e jm

näitv

ahendeid

paaristö

öd

3-5

-liik

melis

te r

ühm

ade tööd

allikm

ate

rjalid

ega tööta

mis

t

pra

ktil

isi t

öid

mitm

esuguseid

mänge

õppekäik

e

võis

tluslik

ke tegevusi

loengut

õpim

appe

joonis

tam

ist/m

aalim

ist

multi

meedia

vahendeid

arv

utip

õhis

t õpet

dra

matis

eeringut/im

pro

vis

ats

iooni

pik

em

aaja

lisi i

ndiv

iduaals

eid

gra

fopro

jekto

rit

pik

em

aaja

lisi k

oostö

öpro

jekte

musits

eerim

ist

kla

ssik

alis

t ta

usta

muusik

at

kõik koos eesti koolid vene koolid

proj

ekte

Tabel 3.8. Õpetajate osalemine täiendkoolitustel – kursused, mis on olnud õpetaja jaoks pöördelise tähtsusega (Õp 194)

Kursus Vastanud õpetajaid, %Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujundamiseks (R.W.C.T.)

20,9 (ülekaalukalt vene koolide õpetajad)

Arvutikursused 13,5Aktiivõppe meetodid 12,9 (ülekaalukalt vene koolide õpetajad)Ainealased kursused 5,9Psühholoogia 4,7Kraadiõpe 3,6Hüperaktiivse lapse õpetamine 3Muusika ja tants 0,5Kunstiteraapia 0,25Draamaõpe 0,25

3.1.3.3. Rahulolu, raskuste tajumine ja ületamine

Tabel 3.12. Koolijuhtide valikud konflikti korral koolis (Kj 88)

Koolis tekkis konflikt ja õpetajad toetasid pigem probleemi tekitajat kui Teid. Seda laadi olukordade puhul koolis tuleb Teil tahtmine …

% vastanutest

vabaneda tüli esilekutsujast 35,6loobuda juhiametist 28,9lüüa sellele koolile käega 6,7loobuda pedagoogi elukutsest 4,4Lisatud vabavastusena:

pole olnud sellist juhust 2,2otsida lahendusi 10,0analüüsida, milles eksisin 4,4olla lihtsalt vihane 1,1õppida paremini suhtlema 1,1leida asja põhjus 1,1midagi muud 4,4

Tabel 3.13. Õpetaja stressipõhjustest kooli juhtkonnaliikmete seisukohalt on... (3 suurimat stressi-faktorit)

Vastuse variant %vastanutest

Vastuse variant %vastanutest

õpilaste provotseeriv suhtumine

Ei ole üldse nõus 1,8 Olen nõus 57,9Ei ole nõus 10,5 Täiesti nõus 29,8Kokku 12,3 87,7

ülekoormatud ainekava Ei ole üldse nõus - Olen nõus 47,9Ei ole nõus 14,5 Täiesti nõus 37,6Kokku 14,5 85,5

tervisehäired Ei ole üldse nõus 1,7 Olen nõus 60,9Ei ole nõus 13,0 Täiesti nõus 24,3Kokku 14,7 85,2

18

Tabel 3.14. Õpetaja koolistressi põhjuste pingerida juhtkonnaliikmete nähtuna* (Kj 96, tab 174)

kõik koos

mehed naised põhi-koolid

gümnaa-siumid

eesti koolid

vene koolid

Tallinna koolid

linna-koolid

maa- koolid

õpilaste provotseeriv suhtumine 1 1 1 2 2 3 1 1 4 1

ülekoormatud ainekava 2 3 2 3 3 1 4 4 1 5

tervisehäired 3 5 3 7 1 4 2 3 3 3

rahapuudus 4 4 4 1 5 5 3 2 5 4

mittevajalik bürokraatia 5 2 5 5 4 2 5 5 2 6

korralagedus tundides 6 8 7 6 6 6 7 6 6 7

õpilaste halvad hinded 7 10 6 4 8 7 6 7 7 2

mõne õpetaja hoolimatus 8 6 8 8 7 8 12 9 8 8

mõne õpetaja kiuslikkus 9 7 11 13 9 9 11 12 11 9

õpilastevahelised halvad suhted 10 9 13 12 10 12 8 8 13 10

tunnivälised lisakohustused 11 11 9 9 12 11 13 10 9 15

kooli kehv materiaalne baas 12 13 10 14 11 10 10 11 10 13

mõne juhtkonnaliikme käitumine 13 14 12 11 13 14 9 14 12 12

oma nurgakese puudumine koolis 14 15 14 10 14 13 14 13 16 11

lärmakad vahetunnid 15 12 15 16 15 15 17 16 15 16

ruuminappus 16 17 16 15 16 16 16 15 14 17

ebamugav koolimööbel 17 16 17 17 17 17 15 17 17 14

* Alamküsimused järjestatud “…olen nõus ja täiesti nõus” % järgi kahanevas järjekorras. Tabelis on kohanumbrid (Kj 96, tab 174 põhjal E.-S. Sarv).

19

3.1.3.4. Juhtimine ja õpetaja hindamine/evalveerimine – kooli juhtkonna ja õpetaja vaade

Tabel 3.17. Koolide jaotus vastavalt juhtkonnaliikmete üksmeelele edutunnuste olulisusest nende koolis. (Koolid, kus vastas mitu juhtkonnaliiget, kokku 40 kooli)

Meie kooli peamine edutunnus on:edu koolide-vahelises konkurentsis

kindlaks-kujunenud, harjumuspärane toimimine

efektiivsus probleemide ettenägemisel ja lahendamisel

soodus keskkond õpilaste ja õpetajate arenguks

Koolide arv, kus kõik vastanud peavad seda

kõige olulisemaks või oluliseks

9 11 21 29

väheoluliseks 21 23 14 7Koolide arv, kus vastajate

hinnangud on lahknevad

10 6 5 4

Tabel 3.19. Kooli, õpetaja ja õpilase arengu üle otsustamise alus kooli juhtkonna ja õpetaja vaates (Kj 3.1–5.6, tab 3–17; Õp 3.1–3.3, tab 3–5)

Vastused (% vastanutest)pole nõus pigem ei

nõustuenam-vähem nõus

nõus Vastamata (arv)

Kooli juhtkonnaliige3. Kooli töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame…3.1. monitooringut 6,0 15,0 39,0 40,0 203.2. juhtkonnapoolset analüüsi 0,8 20,2 79,0 13.3. tasemetööde ja riigieksamite tulemusi

1,7 16,2 82,1 3

3.4. õpetajate eneseanalüüsi küsimustikke

3,4 5,9 29,4 61,3 1

3.5. laste arengut kirjeldavat vaatlussüsteemi

4,4 26,5 46,0 23,0 7

4. Õpetaja töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame…4.1. juhtkonnapoolset tunnikülastuste analüüsi

0,9 2,6 26,1 70,4 5

4.2. tasemetööde ja riigieksamite tulemusi

2,6 25,0 72,4 4

4.3. õpetajate eneseanalüüsi küsimustikke

2,6 9,6 28,7 59,1 5

4.4. õpetajate vastastikuste tunnikülastuste analüüsi

17,4 31,3 40,0 11,3

5. Õpilase arengu hindamiseks kasutame koolis…5.1. monitooringut jooksvate hinnete põhjal

1,9 6,7 37,1 54,3 15

5.2. õpetajapoolset analüüsi 3,6 28,8 67,6 95.3. tasemetööde ja riigieksamite tulemusi

33,0 67,0 5

5.4. õpilaste eneseanalüüsi materjale

8,1 45,0 36,9 9,9 9

5.5. laste arengut kirjeldavat vaatlussüsteemi/küsimustikke

10,8 23,4 43,2 22,5 9

5.6. vestlusi lapsevanematega 12,0 38,5 49,6 3

20

Õpetaja (623 vastajat)3. Oma töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame 3.1. tasemetööde ja riigieksamite tulemusi

2,8 6,3 29,2 61,6 24

3.2. eneseanalüüsi küsimustikke 11,1 17,8 34,9 36,2 633.3. laste arengut kirjeldavat vaatlussüsteemi

18,6 26,8 34,7 19,9 70

Tabel 3.20. Juhtkonnaliikmete vastuste jaotus õpilase arengu hindamise allikatest koolis

Õpilase arengu hindamiseks kasutame koolis:

Vastanute %Pole nõus Pigem ei

nõustuEnam-vähem nõus

Nõus Vastamata

monitooringut jooksvate hinnete põhjal

1,9 6,7 37,1 54,1 12,5

õpetajapoolset analüüsi - 3,6 28,8 67,6 7,5

tasemetööde ja riigieksamite tulemusi

- 33,0 67,0 7,5

laste arengut kirjeldavat vaatlussüsteemi / küsimustikke

10,8 23,4 43,2 22,5 2,5

vestlusi lapsevanematega - 12 38,5 50 2,5

3.1.3.5. Positiivsest koolikliimast ja koolikollektiivi eneseusust

Tabel 3.23. Kooli juhtkonnaliikmete vabavastused abi kohta töös ettetulevate raskuste korral (Kj 108)

Raskuste korral tööl saan abi (% vastanutest)

Perekonnalt, abikaasalt – 32,3

Kolleegidelt, direktoritelt teistest koolidest – 14,7

Haridusosakonnast – 8,8

Iseeneselt – 8,8

Sõpradelt – 5,9

Omavalitsuselt – 5,9

Lapsevanematelt – 5,9

Pedagoogilisest kirjandusest – 5,9

Hoolekogult – 2,9

Linnavalitsuselt – 2,9

Teistelt koolidelt – 2,9

Õpilastelt – 2,9

21

3.1.3.6. Õpetaja kultuurihuvid

Tabel 3.24. Õpetajate keskmised hinnangud kultuuriüritustele ja osalus neis (Ots, Sarv 2007: 190)

Kultuuri valdkond Õpilased ÕpetajadHinnang (1–7)

Hinnang (1–7)

Mitu korda olete külastanud viimasel aastal ...? (1 – üldse mitte, 2 – üks-kaks korda, 3 – rohkem kui 3 korda)

Koos õpilastega?1 – ei, 2 – jah

Popmuusika kontserdid 4,43 4,41 1,77 1,2Klassikalise muusika kontserdid

2,69 4,31 1,71 1,18

Kunstinäitused 3,06 4,47 1,93 1,38Teater 3,91 5,99 2,4 1,71Muuseumid 3,62 4,5 2,09 1,69Kino 5,64 4,54 1,89 1,43Raamatukogu külastamine 3,24 5,34 2,69 1,38TV 4,38 4,9 - 1,19Internet* 5,56 4,43/5,59* 2,49/2,83 1,38/1,55Sport 4,72 3,5 1,52 1,35Reisimine Eestis 5,67 5,9 2,26 1,76Reisimine teistes maades 6,39 5,98 1,73 1,33

* 4,43 – suhtlemine Interneti vahendusel, 5,59 – info otsimine Internetist

3.1.3.7. Nooremõpetaja, vanemõpetaja ja õpetaja-metoodik

Tabel 3.25. Õpetajate lugemus kvalifikatsioonijärkude lõikes (Õp 197)Nooremõpetaja Vanemõpetaja Õpetaja-metoodik

% % %Uuringus osales 42 100 140 100 16 100 Õpetajate LehtEi loe 2 4,7 10 7,1 0 0Loeb koolis

25 59,5 79 56,4 11 69

kodus 6 14,3 49 35 3 19võrgus 12 28,6 24 17,1 4 25kodus, koolis ja võrgus 1 2,3 5 3,6 1 6,3 Haridus, Kooruke

ja IvaEi loe 16 38,1 39 27,9 3 18,8Loeb koolis

11 26,2 45 32,1 10 62,5

kodus 5 11,9 36 25,7 2 12,5võrgus - 32 22,9 4 25kodus, koolis ja võrgus 2 4,7 17 12,1 0 0 Pedagoogiline

kirjandusEi loe 4 9,5 21 15 0 0Loeb koolis

- 26 18,6 3 18,8

kodus 29 69 84 60 15 93,8kodus, koolis ja võrgus 6 14,3 19 13,6 2 12,5

22

Probleemide jm uuenduslik lahendamine leiab tunnust

Nõus

Enam-vähem nõus

Pigem ei nõustu

Pole nõus

Vastamata

Pro

tsen

t

70

60

50

40

30

20

10

0

Olen

nooremõpetaja

õpetaja

vanemõpetaja

õpetaja-metoodik

Joonis 3.4. Probleemide jm uuenduslik lahendamine leiab tunnustust

3.1.3.8. Kokkuvõte sotsiaalse kliima aspektidest ja olukorrast koolis3.1.4. Kool ja õpetaja väliskeskkonnas 3.1.4.1. Õpetaja ja ta kodu3.1.4.2. Kool ja lapsevanem

Tabel 3.28. Lapsevanemate vastuste jaotus lapsi ohustava vägivalla suhtes koolis ja selle läheduses (Lv 29)

Mis ohustab last koolis ja selle läheduses?

% vastanutest, kes vastas % küsitletutest, kes jättis vastamata

ei oska öelda

ei ohusta

mõne-võrra

väga

narkomaania (Lv 29.1) 19,1 41,2 33,9 5,9 9,6vargused, röövid (Lv 29.2) 14,4 31,2 46,5 7,9 9,8kallaletungid, peksmised (Lv 29.3)

17,3 45,8 31,4 5,6 10

narrimine, mõnitamine (Lv 29.4)

15,2 29,6 42,8 12,4 9,7

seksuaalne ahistamine (Lv 29.5)

22,1 64,4 11,8 1,8 10,5

väljapressimine, petmine (Lv 29.6)

19,5 50 26,3 4,3 10

3.1.4.4. Ministeerium ja kool

23

3.2. Kool kui õppiv organisatsioon, teadmusjuhtimise eeldused koolis 3.2.1. Kool kui õppiv organisatsioon õpetaja tajumuses – valdkonnad ja tunnused

3.2.2. Kooli kui õppiva organisatsiooni tajumine õpetajate poolt: õpetajate tüpoloogia

3.2.2.1. Õpetajate tüpoloogia

Joonis 3.5. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisat-sioonina

Joonis 3.6. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisat-sioonina – tunnuste keskmiste jaotus

4. rühm (55 õpet., 9%)

1. rühm (212 õpet., 34%.)

2. rühm (39 õpet. 6%)

3. rühm – põhirühm (317 õpet, 51%)

24

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus

Õpetaja personaalne meisterlikkus

Õpetaja mentaalsed mudelid

Tiimiõpe ja koostöö

Ühisvisioon

Süsteemilähenemine

Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö

Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle

Koostöö

Interaktsioon

Infolevi

Innovatsioon ja tunnustus

I rühmr II rühm III rühm IV rühmr

Tabel 3.34. Õpetajate neljarühmaline jaotus

Vald-kond

Tunnuse Zscore väärtusTunnus 1. rühm 2. rühm 3. rühm 4. rühm

koostöö-aldis kriitik

enesekriitilised ainekesksed õpetajad

põhirühm e keskmik

enesekeskne õpetaja

I Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus -0,14 -0,54 0,14 0,11II Õpetaja personaalne meisterlikkus 0,01 -1,70 0,25 -0,23

Õpetaja mentaalsed mudelid -0,54 -0,13 0,57 -1,11Tiimiõpe ja koostöö 0,06 -0,15 0,24 -1,49Ühisvisioon 0,01 -0,23 0,30 -1,59Süsteemilähenemine 0,25 0,19 0,07 -1,51

III Juhtimise tajumine õpetaja poolt -0,59 0,10 0,60 -1,23Õppekavatöö -0,01 -1,49 0,22 -0,18Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle -0,08 -1,22 0,31 -0,65

IV Koostöö 0,17 0,05 0,15 -1,56Interaktsioon 0,44 0,50 -0,12 -1,31Infolevi -0,15 0,22 0,30 -1,32Innovatsioon ja tunnustus -0,03 -0,50 0,32 -1,38

Õpetajaid klastris 212 39 317 55% küsitletutest 34% 6% 51% 9%

Kokku 623

25

Joonis 3.7. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisat-sioonina: koostööaldis kriitik (212 vastanut, 34%)

Õppiva org. võtmealad

Koolikliima ja õppekava

Teadmusringluse tingimused

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0





Ühisvisioon




Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


põhirühm enesekeskne enesekriitilised ainekesksed

koostööaldis kriitik

26

Joonis 3.8. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisat-sioonina: enesekriitilised ainekesksed õpetajad (36 vastanut, 6%)

Õppiva org võtmealad



-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0





Ühisvisioon




Koostöö

Interaktsioon

Infolevi



põhirühm enesekeskne enesekriitilised ainekesksed õpetajad

27

Joonis 3.9. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisat-sioonina: põhirühm ja enesekeskne õpetaja (põhirühm e keskmik – 317 vastanut, 51%; enesekeskne õpetaja – 55 vastanut, 9%)


Koolikliima ja õppekavatöö


-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0





Ühisvisioon




Koostöö

Interaktsioon

Infolevi




põhirühm enesekesksed õpetajad

28

3.2.2.2. Mõningaid erinevusi õpetajate vahel kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste põhjalKooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt

Tabel 3.35. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste keskmised

Tunnus

Olennoorem

- õpetaja õpetaja

vanem- õpetaja

õpetaja-metoodik

Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus 2,22 2,22 2,26 2,25Õpetaja personaalne meisterlikkus 3,46 3,35 3,38 3,44Õpetaja mentaalsed mudelid 2,94 3,06 3,23 3,03Tiimiõpe ja tiimitöö 2,87 3,30 3,41 3,29Ühisvisioon 3,21 3,38 3,34 3,16Süsteemilähenemine 2,87 3,07 3,07 2,85Juhtimise tajumine õpetaja poolt 2,90 3,05 3,13 3,03Õppekavatöö 3,36 3,31 3,30 3,17Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle 3,14 3,16 3,19 3,35Koostöö 2,88 3,12 3,10 2,94Interaktsioon 2,50 2,78 2,79 2,56Infolevi 2,96 3,12 3,14 2,94Innovatsioon ja tunnustus 3,04 3,15 3,18 2,95

.... – tunnuse või kvalifikatsioonijärgu kõrgeim keskmine (nii kvalifikatsioonirühmade kui ka tunnuste lõikes e “vertikaalselt” ja “horisontaalselt”).... – tunnuse või kvalifikatsioonijärgu madalaim keskmine (nii kvalifikatsioonirühmade kui ka tunnuste lõikes e “vertikaalselt” ja “horisontaalselt”)

29

2,3

2,5

2,7

2,9

3,1

3,33,5


Õpetaja personaalnemeisterlikkus



Ühisvisioon



Rahulolu ja pühendumus õpetaja tööle

Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


nooremõpetaja õpetaja vanemõpetaja õpetaja-metoodik

Joonis 3.10. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste aritmeetilised keskmised Tabel 3.36. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste Zscore

Tunnus

Olennoorem- õpetaja õpetaja

vanem- õpetaja

õpetaja-metoodik

Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus -0,01 -0,01 0,05 0,04

Õpetaja personaalne meisterlikkus 0,18 -0,04 0,01 0,13

Õpetaja mentaalsed mudelid -0,24 -0,04 0,24 -0,09

Tiimiõpe ja koostöö -0,82 0,02 0,23 -0,01

Ühisvisioon -0,32 0,08 -0,02 -0,45

Süsteemilähenemine -0,28 0,06 0,06 -0,31

Juhtimise tajumine õpetaja poolt -0,22 0,00 0,13 -0,03

Õppekavatöö 0,09 0,00 -0,01 -0,28

Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle -0,08 -0,03 0,04 0,42

Koostöö -0,50 0,08 0,02 -0,36

Interaktsioon -0,27 0,05 0,06 -0,20

Infolevi -0,22 0,02 0,05 -0,27

Innovatsioon ja tunnustus -0,18 0,03 0,09 -0,35

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4





Ühisvisioon


Juhtimise tajumine õpetaja poolt

Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


vanemõpetaja õpetajaõpetaja-metoodik nooremõpetaja

30

Joonis 3.11. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine vastavalt õpetaja kvalifikatsiooni-järgule

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


nooremõpetaja õpetajavanemõpetaja õpetaja-metoodik

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


nooremõpetaja vanemõpetajaõpetaja-metoodik õpetaja

31

Tabel 3.37. Õpetajate jagunemine õppiva organisatsiooni tunnuste tajumise järgi moodustunud rühmadesse sõltuvalt kvalifikatsioonist (vt ka lisa A4.5.)

Õpetajate rühmad õppiva organisatsiooni tunnuste tajumise põhjal (% vastanutest) Kokku

Õpetaja kvalifikatsioon

Koostöö-aldis kriitik


põhirühm e keskmik

enesekeskne õpetaja

Olen nooremõpetaja %

rühmas29,3 2,4 43,9 24,4 100,0

õpetaja % rühmas

37,0 7,1 49,4 6,5 100,0

vanemõpetaja % rühmas

28,8 5,8 58,3 7,2 100,0

õpetaja-metoodik

% rühmas

31,2 - 43,8 25,0 100,0

Kokku % vastanutest 34,4 6,2 50,9 8,4 100,0

Erinevas vanuses õpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel

Joonis 3.12. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine kuni 30-aastaste ja 31–40-aastaste õpetajate poolt

-0,6-0,5-0,4-0,3-0,2-0,10,00,10,20,30,4





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


32

üle 60 a 51–60 a 41–50 a 31–40 a kuni 30 a

Joonis 3.13. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine üle 60-aastaste õpetajate poolt

Joonis 3.14. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine 51–60-aastaste ja kuni 30-aastaste õpetajate poolt

-0,6-0,5-0,4-0,3-0,2-0,10,00,10,20,30,4





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


kuni 30 a 31–40 a 41–50 a 51–60 a üle 60 a

-0,6-0,5-0,4-0,3-0,2-0,10,00,10,20,30,4





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


31–40 a 41–50 a üle 60 a 51–60 a kuni 30 a

33

Nais- ja meesõpetajate taju kooli kui õppiva organisatsiooni tunnustest

Joonis 3.15. Nais- ja meesõpetajate taju kooli kui õppiva organisatsiooni tunnustest

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1Õpetaja personaalne meisterlikkus



Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


naine mees

34


Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli asukohast

Joonis 3.16. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine maa-, linna- ja Tallinna koolide õpetajate poolt

-0,5

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


Tallinn Linn Maa

-0,5

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


Tallinn Maa Linn

35

Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelest

Joonis 3.17. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelest – standardiseeritud keskmiste radar (vt ka tabel lisa A4.9)

-1,0

-0,6

-0,2

0,2

0,6

1,0





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


Eesti keel Vene keel Eesti ja vene keel

-1,0

-0,6

-0,2

0,2

0,6

1,0





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


Eesti ja vene keel Vene keel Eesti keel

36

Joonis 3.18. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelest – eesti ja vene keeles töötav kool

-1,0

-0,6

-0,2

0,2

0,6

1,0





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


Eesti keel Vene keel Eesti ja vene keel

37

Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel

Joonis 3.19. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel

-0,20

-0,15

-0,10

-0,05

0,00

0,05

0,10





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


gümnaasium põhikool

-0,20

-0,15

-0,10

-0,05

0,00

0,05

0,10





Ühisvisioon



Õppekavatöö


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


põhikool gümnaasium

38

3.2.2.3. Kokkuvõte: õpetajate taju koolist kui õppivast organisatsioonist

3.2.3. Koolid õppiva organisatsiooni tunnuste põhjal3.2.3.1. Koolide tugevus-nõrkus õppiva organisatsioonina

Tabel 3.39. Koolide rühmad järjestusanalüüsi alusel

Kvartiil Rühma nimetus Koolid

I kvartiil õpiedulised koolid CL*, BT*, BL, Q, R*, AR, O*, HM, CN, AD*, J*, AX*, H

II kvartiil õppivad/õpivõimelised keskmikud

AS, BI, AP*, ABC, E, CM, BM, AY, K, S, BV, BD, BY

III kvartiil õpiprobleemidega keskmikud BJ*, U, P, AG, BC, T, AC, BK, AT, AK, BE, I*)

IV kvartiil õpipeetusega koolid AV, BS, C, AE*, AQ, AK, BG, BF*, Z, BH*, CF*, CD

3.2.3.2. Koolide tüpoloogia õppiva organisatsiooni tunnuste põhjal

Tabel 3.40. Koolide neljarühmaline jaotus klasteranalüüsi põhjal: tunnuste standardiseeritud keskmised

Zscore väärtus klastri jaoksKoondtunnus Tunnus 1. klaster 2.

klaster3. klaster

4. klaster

Õppiv, arengu-keskne kool

Konser-vatiivne kool

Nõrga õpivõi-mega konser-vatiivne kool

Juhti-miskesk-ne kool

I – refleksioon ja uurimine


0,83 -0,15 -0,47 -0,94

II – õppiva organisatsiooni võtmealad

Õpetaja personaalne meisterlikkus 0,44 -0,26 0,17 0,40Õpetaja mentaalsed mudelid 0,73 -0,38 -0,84 1,42Tiimiõpe ja tiimitöö 0,82 -0,15 -2,08 0,75Ühisvisioon 1,05 -0,35 -1,26 0,68Süsteemilähenemine 1,07 -0,30 -1,47 0,43

III – kooli sisekliima

Juhtimise tajumine õpetaja poolt 0,94 -0,37 -1,39 1,26Õppekavatöö 0,33 -0,18 0,34 -0,05Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle

0,78 -0,36 -0,61 0,89

IV – teadmusjuhtimise, teadmusloome tingimused

Koostöö 1,10 -0,30 -1,86 0,73Interaktsioon 1,09 -0,18 -1,81 -0,15Infolevi 0,85 -0,46 -0,46 1,26Innovatsioon ja tunnustus 0,92 -0,37 -1,37 1,27

Koole igas klastris 12 29 4 4Koole kokku 49

39

Joonis 3.23. Koolide rühmitumine õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: õppivad, arengu-kesksed ja konservatiivsed koolid




-2,5-2,0-1,5-1,0-0,50,00,51,01,5





Ühisvisioon




Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


3. Nõrga õpivõimega konservatiivne kool

4. Juhtimis-keskne kool

1. Õppiv, arengukeskne kool

2. Konservatiivne kool

40

Joonis 3.24. Koolide rühmitumine õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: nõrga õpivõimega konservatiivsed koolid ja juhtimiskesksed koolid

-2,5-2,0-1,5-1,0-0,50,00,51,01,5





Ühisvisioon




Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


1. Õppiv, arengukeskne kool

2. Konservatiivne kool

4. Juhtimis-keskne kool

3. Nõrga õpivõimega konservatiivne kool

41

3.2.4. Kokkuvõte – õpetaja ja kool õppiva organisatsiooni kontekstis

3.3. Õpetajad ja kool kui õpilase arenguruum3.3.1. Õpetaja ja kool kui õpilaste arenguruum – valdkonnad ja tunnused3.3.2. Õpetajate jagunemine rühmadesse vastavalt erinevustele õpilase arenguruumi, arengu tugisüsteemi tajumises

Tabel 3.42. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest: jaotus klaster-analüüsi põhjal

TunnusRühmad, tunnuste väärtuste

standardiseeritud keskmised (Zscore)

Õpetajaid klastris% küsitletutest

N = 27 4%

N = 297, 48%

N = 105, 18%

N = 191, 30%

1.pessimistid e

riskirühm

2. stressitundlik

keskmik

3.(enese)kriitiline

4. tegus

optimistRõõmud koolis -1,61 0,07 -1,19 0,87Eksamihirmu puudumine 0,38 0,07 -0,48 0,09Usk, et eksamitulemused vastavad teadmistele -0,47 -0,01 -0,11 0,14Tasakaalukus ja õnnelikkus -1,36 0,00 -0,99 0,78Heatahtlikkus 0,17 -0,03 -0,33 0,20Osalemise võimalus õppe kavandamisel 0,67 0,00 -0,02 -0,08Õpilaste omavalitsus -0,33 -0,07 -0,21 0,27Õpilaste stressifaktor – õpetaja 0,12 0,29 0,53 -0,79Õpilaste stressifaktor – hinded -0,31 0,37 0,26 -0,70Õpilaste stressifaktor – tervis ja isiklikud probleemid -0,37 0,32 0,21 -0,56Õpilaste stressifaktor – kooli materiaalne baas -0,23 0,58 -0,13 -0,74Õpilase kodu materiaalsete probleemide mõju 0,26 0,18 -0,17 -0,24Õpilaste hirmude teadvustamine 0,42 0,15 -0,04 -0,28Kasvatus versus ainekesksus – õpetaja hoiak -0,33 -0,21 0,11 0,32Pedagoogiline vestlus 0,03 0,02 -0,36 0,16Tingimuste loomine õpilase arenguks -0,50 -0,15 0,05 0,28Õpilaste arengu toetamine ja suunamine -1,08 -0,22 -0,11 0,59Tugi versus karistus -0,61 -0,14 -0,10 0,36Tulevikumõõde õppes -1,56 -0,20 0,01 0,55Hea inforinglus ja ruumide kasutus -0,86 -0,26 0,03 0,51Kooli eneseusk ja sõltumatus välisressurssidest -1,15 -0,18 -0,17 0,54Kooli eneseusk ja saavutusmõõde -1,09 -0,17 -0,12 0,49Vastastikune tugi kasvatuses -1,20 -0,08 -0,29 0,47

42

Joonis 3.26. Õpetajate jaotumine rühmadesse lähtuvalt õpilastesse suhtumisest ja nende arengu toetamisest – 4-rühmaline jaotus

Õpilaste rõõmud-mured, iseloomustus

Õpilaste osalus koolielus ja õppe kujundamisel

Õpetaja õpilaste stressifaktoritest

Õpetaja õpilaste probleemidest, hirmudest

Õpetaja – mina-mõõde õpilase toetamisel

Kool – õpilase arengu toetamine

43

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0 Õpilased – hindehirmu puudumine

Õpilased – usk hindamise tõesusse

Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus

Õpilased – heatahtlikkus

Õpilaste osalus õppe kavandamises

Õpilaste omavalitsuse olulisus

Õpilaste stressifaktor – õpetaja Õpilaste stressifaktor – hinded

Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.

Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas

Õpetajad – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine, mõju

Õpetajad – õpilaste hirmude

teadvustamine

Õpetaja – kasvataja

Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega

Õpetaja – tingimuste loomine õpilase arenguks

Õpetaja – õpilase arengu suunamine

Kool – tugi versus karistus

Kool – õpetajate orient. tulevikule

Kool – info ja ruumide kasutus

Kool – veendumus õppe kvaliteedis ja sõltumatus

Kool – eneseusk

Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele

Pessimistid ehk riskirühm Stressitundlik keskmik

(Enese)kriitilised Optimistlikud, tegusad, posit. õpil.pildiga

Õpilased – koolirõõm

44

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0


Õpilased – hindehirmu puudumine






Õpilaste stressifaktor – õpetaja

Õpilaste stressifaktor – hinded

Õpilaste stressifaktor - tervis ja isikl. probl.




teadvustamine








Kool – veendumus õppe kvaliteedis js sõltumatus

Kool – eneseusk


Optimistlikud, tegusad, posit. õpil.pildiga (Enese)kriitilisedStressitundlik keskmik Pessimistid ehk riskirühm

Joonis 3.27. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest – pessimis-tide ja stressitundlike keskmike rühma diagramm

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

Õpilased – koolirõõm Õpilased – hindehirmu puudumine












teadvustamine








Kool – veendumus õppe kvaliteedis js sõltumatus

Kool – eneseusk


Stressitundlik keskmik(Enese)kriitilised

Pessimistid ehk riskirühmOptimistlikud, tegusad, posit. õpil.pildiga

45

Joonis 3.28. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest – (enese)krii-tiliste õpetajate rühma diagramm

46

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0













teadvustamine









Kool – eneseusk

Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vaematele

Pessimistid ehk riskirühmOptimistlikud, tegusad, posit. õpil.pildiga

(Enese)kriitilisedStressitundlik keskmik


Joonis 3.29. Õpetajate rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – optimistlike tegusate, positiivse õpilaspildiga õpetajate rühma diagramm

47

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0 Õpilased – hindehirmu puudumine












teadvustamine









Kool – eneseusk


Pessimistid ehk riskirühm Stressitundlik keskmik(Enese)kriitilised Optimistlikud, tegusad, posit. õpil.pildiga


3.3.2.2. Mõningaid erinevusi õpetajate vahel õpilase ja tema arengukeskkonna tajumise seisukohaltNais- ja meesõpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast

Joonis 3.30. Nais- ja meesõpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3


Õpilaste hindehirmu puudumine

Õpilaste usk hindamise tõesusse

Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus

Õpilaste heatahtlikkus




Õpilaste stressifaktor – hindedÕpilaste stressifaktor –

tervis ja isikl. probl.

Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas

Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju

Õpetaja – õpilaste hirmude

teadvustamine



Õpetaja – tingimuste loomine arenguks



Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule


Kool – veendumus õppe kvaliteedis ja sõltumatus õpetamises

Kool – eneseusk


meesnaine

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3 Õpilaste hindehirmu puudumine










teadvustamine









Kool – eneseusk


naine



mees

48


Erinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast

Joonis 3.31. Erinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – kuni 30 a ja üle 60 a õpetajad

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4










Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas



teadvustamine









Kool – eneseusk


51–60 a üle 60 a kuni 30 a 41–50 a31–40 a

49

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4






Õpilaste omavalit-suse olulisus

Õpilaste stressifaktor – õpetaja Õpilaste

stressifaktor – hinded

Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl. Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas



teadvustamine









Kool – eneseusk


31–40 a 41–50 a üle 60 a kuni 30 a51–60 a



Joonis 3.32. Erinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – 41–50 a õpetajad

50

Erineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast

Joonis 3.33. Erineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – õpetajad

-0,5

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4


Õpilaste hindehirm












teadvustamine








Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises

Kool – eneseusk

Kool – ühine probl. lahend.ja posit. väljund vanematele

nooremõpetaja õpetaja-metoodik

vanemõpetaja õpetaja

-0,9-0,8-0,7-0,6-0,5-0,4-0,3-0,2-0,10,00,10,20,30,4

Rõõmud koolisEksamihirmu puudumine

Usk, et eksamitulemused vastavad teadmistele

Tasakaalukus ja õnnelikkus

Heatahtlikkus

Osalemise võimalikkus õppe kavandamisel

Õpilaste omavalitsus



Õpilaste stressifaktorid – tervis ja isikl. probl.

Õpilaste stressifaktor – kooli materiaalne baas

Õpilase kodu materiaalsete probleemide mõjuÕpilaste hirmude teadvustamine

Kasvatus versus ainekesksus – õpetaja hoiak

Pedagoogiline vestlus

Tulevikumõõde õppes

Tugi versus karistus

Õpilaste arengu toetamine ja suunamine

Tingimuste loomine õpilaste arenguks

Hea inforinglus ja ruumide kasutus

Kooli eneseusk ja sõltumatus välisressurssidest

Kooli eneseusk ja saavutusmõõde

Vastastikune tugi kasvatuses

Nooremõpetajad Õpetajad Vanemõpetajad Õpetaja-metoodikud

51

Joonis 3.34. Erineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – noo-remõpetajad ja õpetaja-metoodikud

-0,9-0,8-0,7-0,6-0,5-0,4-0,3-0,2-0,10,00,10,20,30,4




Heatahtlikkus






Õpilaste stressifaktor – kooli materiaalne baas

Õpilase kodu materiaalsete probleemide mõjuÕpilaste hirmude teadvustamine











Õpetajad Vanemõpetajad Õpetaja-metoodikud Nooremõpetajad

52

Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast

Joonis 3.35. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast – Tallinna ja maakoolidVõrreldes järgmiste selle alajaotuse joonistega on diagrammi mõõtkava muudetud erinevuste teravamaks esiletoomiseks.

53

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2







Õpilaste stressifaktor – õpetaja Õpilaste

stressifaktor – hinded





teadvustamine









Kool – eneseusk


maal Tallinnas

Joonis 3.36. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast – linna- ja suurlinnakoolid

-0,9

-0,7

-0,5

-0,3

-0,1

0,1

0,3

0,5

0,7




Heatahtlikkus



Õpilaste stressifaktoriks õpetaja

Õpilaste stressifaktoriks hinded

Õpilaste stressifaktoriks tervis ja isikl. probl.

Õpilaste stressifaktoriks kooli mat. baas

Õpilase kodu materiaalsete probleemide mõju

Õpilaste hirmude teadvustamine











maal asulas suurlinnas Tallinnas linnas

54

Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli õppekeelest

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6













teadvustamine









Kool – eneseusk


Eesti keel Eesti ja vene keel Vene keel

55

Joonis 3.37. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli õppekeelestÕpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast põhikoolides ja gümnaasiumides

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6














teadvustamine









Kool – eneseusk


Eesti ja vene keel Eesti keelVene keel

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1













teadvustamine









Kool – eneseusk


gümnaasium põhikool

56

Joonis 3.38. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast põhikoolides ja gümnaasiumides 3.3.2.3. Kokkuvõte – õpetaja õpilasest ja tema arengukeskkonnast3.3.3. Koolid õpetaja tajutud õpilase arengukeskkonna seisukohalt3.3.3.1. Koolide suhteline tugevus-nõrkus õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbi

Tabel 3.44. Koolide suhteline tugevus-nõrkus õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbi: rühmade (kvartiilide) koosseis

I kvartiil e positiivse lapsepildiga, toetav kool

II kvartiil e keskpärane, toetav kool

III kvartiil e keskpärane, passiivne kool

IV kvartiil e lapsekriitiline, individualistlik kool

8 põhikooli (5 maakooli, 3 linnakooli, 1 Tallinna kool)

8 gümnaasiumi (4 Tallinna kooli, 4 linnakooli, 3 erakooli, 5 vene kooli)

3 põhikooli (1 Tallinna kool, 1 linnakool, 1 maakool)

13 gümnaasiumi (4 Tallinna kooli, 8 linnakooli, 1 maakool, 5 vene kooli, 1 eesti-vene kool)

4 põhikooli (2 maakooli, 2 Tallinna kooli, 1 vene kool)

12 gümnaasiumi (3 maakooli, 6 linnakooli, 3 Tallinna kooli, 8 eesti kooli, 1 eesti-vene kool, 3 vene kooli)

4 põhikooli (4 maakooli)

11 gümnaasiumi (1 maakool, 2 Tallinna kooli, 9 linnakooli, 1 vene kool, 1 erakool)

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1













teadvustamine









Kool – eneseusk

Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund Vanematele

põhikool gümnaasium

57

3.3.3.2. Koolide tüpoloogia õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbi

Tabel 3.45. Koolide rühmitumine lähtuvalt õpilase ja tema arengukeskkonna tajumisest õpetaja poolt

Klaster, klastrisse kuuluvate koolide %1. rühm 2. rühm 3. rühm 4. rühm

47% 13% 30% 9%

neutraalne, passiivne

pessimistliku õpilasvaatega

individualistlik õpetajakeskne

positiivse õpilaspildiga,

ühistöine

vastuolulise õpilaspildiga,

õpetaja individuaalsele tugitööle orienteeritud

Õpilaste koolirõõmud -0,26 -0,28 0,74 -0,70

Õpilased – hindehirmu puudumine 0,28 -0,92 0,17 -0,65Õpilased – usk hindamise tõesusse 0,12 -0,24 -0,01 -0,22

Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus -0,01 -0,65 0,65 -1,15Õpilased – heatahtlikkus 0,18 0,25 0,18 -1,84

Õpilaste osalus õppe kavandamises 0,25 0,02 -0,30 -0,35Õpilaste omavalitsuse olulisus -0,26 -0,03 0,64 -0,70

Õpilaste stressifaktor – õpetaja 0,32 0,33 -0,67 0,08Õpilaste stressifaktor – hinded 0,18 1,06 -0,71 -0,09Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl. -0,05 0,89 -0,48 0,55Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas 0,06 0,30 -0,18 -0,12Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju 0,14 0,66 -0,49 -0,08Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine 0,35 -0,63 -0,22 -0,19Õpetaja – kasvataja -0,03 -0,79 0,24 0,48Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega 0,05 0,24 -0,36 0,54Õpetaja – tingimuste loomine arenguks -0,47 0,31 0,48 0,40Õpetaja – õpilase arengu suunamine -0,50 -0,38 0,64 0,98Kool – tugi versus karistus -0,17 -0,95 0,40 0,89Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule -0,40 0,59 0,43 -0,24Kool – info ja ruumide kasutus -0,45 0,36 0,50 0,17Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises -0,60 0,04 1,02 -0,32Kool – eneseusk -0,49 -0,41 0,85 0,30Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele -0,31 -0,58 0,81 -0,24

58

Joonis 3.41. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – neutraalsete, passiivsete ja ühistöövaeste koolide rühm

-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5












Õpetaja – õpilaste mater. probl. mõju


teadvustamine









Kool – eneseusk


Pessimistliku õpilaspildiga koolid Positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid

Õpetajakeskse tugisüsteemiga koolid Neutraalsed, passiivsed koolid

59

Joonis 3.42. Õpilase arengukeskkond neutraalsetes, passiivsetes ja ühistöövaestes koolides – nõrga eneseusuga ja nõrgalt õpilaste arengut toetav koolikultuur

Joonis 3.43. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – pessimistliku õpilaspildiga koolide rühm

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5









Kool – eneseusk




-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

Positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid Õpetajakeskse tugisüsteemiga koolid

Neutraalsed, passiivsed koolid Pessimistliku õpilaspildiga koolid










Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baasÕpetaja – õpilaste mater. probl. mõju


teadvustamine









Kool – eneseusk



60

Joonis 3.44. Õpilase arengukeskkond pessimistliku õpilaspildiga koolides – vastuoluline, tunni-keskne koostööpuudeline koolikultuur

Joonis 3.45. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5











Kool – eneseusk


-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5













Õpetaja – õpilaste mater. probl. mõju


teadvustamine









Kool – eneseusk



61

Joonis 3.46. Õpilase arengukeskkond positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikes koolides – enese-kindel koostöine koolikultuur

Joonis 3.47. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – õpetajakeskse tugisüsteemiga koolide rühm

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5











Kool – eneseusk


-2,0

-1,5

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5












Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baasÕpetaja – õpilaste mater. probl. mõju


teadvustamine









Kool – eneseusk



62

Joonis 3.48. Õpilase arengukeskkond õpetajakeskse tugisüsteemiga koolides – koostööpuudeline koolikultuur

-1,0

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5











Kool – eneseusk


63

4. Mõned järeldused, arutlused ja ettepanekud4.1. Kool kui multidimensiooniline arenguruum

Positiivse arengukeskkonnaga tugevad õppivad koolid

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

autonoomia kompetentsus suhtedinimestega

toimetulek

BL - õpilased

BL - õpetajad

2,5

2,6

2,7

2,8

2,9

3

3,1

3,2

3,3

3,4

BM - õpilased

BM - õpetajad

64

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4


toimetulek

BT - õpilased

BT - õpetajad

2,4

2,5

2,6

2,7

2,8

2,9

3

3,1

3,2


toimetulek

CD - õpilased

CD - õpetajad

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

BH - õpilased

BH - õpetajad

Joonis 4.1. Koolide võrdlus õpilaste ja õpetajate tajumuses

65

Õpiprobleemidega, lapsekriitilised koolid Pessimistliku õpilasvaatega, õpetajakesksed koolidKeskmised koolid (P, S, T, AC, AV, BK, BV, BY)

4.2. Näidiskoolikirjed

Kool C

2,5

2,6

2,7

2,8

2,9

3

3,1

3,2

3,3


toimetulek

C - õpilased

C - õpetajad

Joonis 4.2. Õpilaste ja õpetajate koolitaju – kool C

Joonis 4. 3. Koolikliima õpilaste vaates – kool C

2939

57

30

4315

22

58

41

54

45

61

11

0

32

Õppetöö (hinded)Õppetöö (koondtunnus)

Psühholoogiline heaolu

Füsioloogiline heaolu

Optimismi koondnäitaja

Optimism (kooli suhtes)

ToimetulekKliima: õpetajad, õpilased

Õpilaste omavahel. suhted

Õpetaja prof. omadused

Kooli eesmärgikindlus

Kooli väärtused

Kord, distsipliin

66

Joonis 4.4. Õpetajad õppivast organisatsioonist – kool C (nõrgalt arenenud teadmustjuhtiv õppiv kool)

Joonis 4.5. Õpetajate vaade – keskpärase õpilase arengukeskkonnaga kool – kool C

51 57

33

46

27

29

454447

53

39

51

53

0

32




Tiimiõpe ja -töö

Ühisvisioon



Õppekava


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


39

26

2018 33

53

14

5034

39

44

2520

39

3350

44

11

29

4939

37 33

0

32

Rõõmud Hirmu puudumineUsk hinde õiglusse

Õnn, meelekindlus

Heatahtlikkus

Osalus koolielus

Õpil. omavalitsus

Õpil. stressifaktor õpetaja

Õpil. stressifaktor hinded

Õpil. stressifaktor tervis

Õpil. stressifaktor kooli mat. baasMat. probl. teadvust.

Hirmude teadvust.

Õpetaja/ kasvataja

Vestlused õpilastega

Tingim. loomine arenguks

Arengu suunamine

Tugi/karistus

Õpet. tulevikuarvest.

Hea info- ja ruumide kasut.

Kooli eneseusk

Vanematega koos probl. lahend

Kõrgekvaliteedil. õpet.

67

Joonis 4.6. Lapsevanema vaade koolile kui arengukeskkonnale – kool C

35 39

33

50

35

2721

49

2331

28

42

21

28

0

27

Koolikliima

Lapsekesksus

Õppeedukus

Õppekava

Koostöö

Usaldus

Kaasamine kooli arengusse




Õpetajate prof. omadused

Õpilase individuaalsus

Füüsiline keskkond

Distsipliin, kord

68

Lapsevanem

Õpetaja koolist kui õppivast organisatsioonist

Õpilane

Õpetaja – koolist kui õppivast organisatsioonist

3041

43

33

5316

51

3252

41

8

17

35

0

32

Õppetöö (hinded)Õppetöö (koondtunnus)



Optimismi koondnäitaja

Optimism (kooli suhtes)

ToimetulekKliima: õpetajad, õpilased

Õpilaste omavahel. suhted

Õpetaja prof. omadused


Kooli väärtused

Kord, distsipliin

69

Õpetaja – koolist õpilase arengukeskkonnana

Joonis 4.7. Arenenud õppiv kool, teatava ebaühtlusega õpilase ja arengukeskkonna tajumises – kool CL

62 13

46

662215

10

184

0

31




Tiimiõpe ja -töö

Ühisvisioon



Õppekava


Koostöö

Interaktsioon

Infolevi


7

5150

1612 61

28

292823

3729

15

59

42630

35 5529

0

31

Rõõmud

Hirmude puudumineUskumine

Õnn, meelekindlus

Heatahtlikkus

Osalus koolielus

Õpil. omavalitsus

Õpil. stressifakt. – õpetaja

Õpil. stressifakt. – hinded

Õpil. stressifakt. – tervis

Õpil. stressifakt. – kooli mat. baas

Mat. probl. teadvust.

Hirmude teadvust.

Õpetaja/ kasvataja

Vestlused õpilastega

Tingim. loom. arenguks

Arengu suunam.

Tugi/karistus

Õpet. arvest.

Hea info, ruumide kasut

Kõrgekvaliteedil. õpet.

Kooli eneseusk

Vanematega koos probl. lahend.

70

Documents

Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. E-S Sarv (CD - materjal I) I-IV ptk tabelid ja joonised