ÕPETAJA KUTSEprofessionaalne areng ja eneseanalüüs

Kutsestandardi rakendamine õpetajate ettevalmistuses ja kutsealase arengu kavandamisel

2

3

SaatekSeesti õpetaja räägib vähe enda kutsealasest tegevusest, oma tundidesse ei oodata vaatlejaid ja oma kogemust jagatakse napisõnaliselt. Mis on selle põhjuseks? Ometi on meie õpetajad väga pühendunud ja õpilaste õpitulemused euroopa kon-tekstis täiesti arvesta tavad. ehk ei ole õpetaja harjunud rääkima oma kutsetööst või puudub selleks vastav mõistestik?

Õpetaja kutsekvalifikatsiooniga seonduvad nii formaalsed kui ka sisulised küsimused. Formaalselt on Eestis kokku le-pitud, et õpetaja on kõrgharidusega spetsialist, keerulisem on küsimus õpetajatöö sisulistest näitajatest. Õpetaja kutse-kompetentsuse küsimustega tegeletakse nii euroopa komisjoni tasandil kui ka kõikides riikides iseseisvalt. küsimuse aktuaalsus on tingitud mitmetest asjaoludest, eelkõige arusaamast, et eriala ne kompetentsus — aine valdamine — ja kutsealane kompetentsus — õpetamine — eeldavad erinevat valmidust.

Üks katse määratleda õpetaja kutsealast kvalifikatsiooni Eestis on Õpetaja kutsestandard (www.kutsekoda.ee).

Standardi näol on tegemist kutsealaste pädevuste kirjeldusega, mis aitab eelkõige õpetajal endal analüüsida ja hinna-ta oma kutsealast toimetulekut. Samas on standard (või vähemalt peaks olema) kokkulepe õpetaja rolli mõistmisest erinevate osapoolte vahel — õpetajad, koolitajad, tööandjad, lapsevanemad ja õpilased. Standardiga määratleme, mida väärtustame õpetaja töös tänases koolis, näiteks on märksa enam tähtsustunud õpimotivatsiooni toetamine, koostöö kolleegidega ainete integreerimisel ja suhtlemisoskused.

Professionaalseks õpetajaks kujunemine on aeganõudev protsess, milles peaks olema järjepidevus ja seostatud kolm taset: ülikoolis toimuv õpetajakoolitus, järgnev kutseaasta ning seejärel tööalane täiendusõpe. Õpetajal peab olema töö-keskkonnas võimalusi refleksiooniks, tagasiside saamiseks ja individuaalsetest vajadustest lähtuva täiendusõppe kavan-damiseks. Kutsestandard on üks abivahend õpetajate kutsealase teadlikkuse kujunemisel ja professionaalse arengu ka-vandamisel.

käesoleva väljaande eesmärk on tutvustada õpetaja kutsestandardit, selle tekkimise konteksti ja kasutamise võimalusi.

Eve Eisenschmidthariduse kutsenõukogu esimeesEduko nõukoja esimees

4

OOtuSed Õpetajale 1. arenev ühiskond vajab muutunud rollipildiga õpetajat. eesti õpetajahariduse strateegias 2008–2013 on seatud eesmärgiks, et aastal 2013 töötavad eesti koolides vääri-kad, motiveeritud ja asjatundlikud õpetajad, kes oma töös ja kutsealase arengu kavandamisel lähtuvad järgmistest põhimõtetest:

Õpetajal on ühiskonnas väärikas positsioon• . Õpetaja on teadlik oma rolli olulisusest ühiskonnas ning valmis kandma vastutust õppijate kujunemisel otsustus- ja vastutusvõimelisteks eesti ja euroopa ko-danikeks. Õpetaja osaleb paikkonnakultuuri edenda-misel ning on oma kutseala kultuuri kandja.

Õpetaja on õppija ning oma kutsealase aren-• gu hindaja ja kavandaja. Õpetaja tegutseb olukor-da analüüsides ning lahendab probleeme teaduslikke meetodeid kasutades. ta tunneb õppimise ja õpetami-se alaseid uuemaid uurimistulemusi, toetub neile oma töös, suudab oma töömeetodite tõhusust hinnata ning osaleda uuringutes. ta suudab hinnata ja kavandada oma koolitusvajadust.

Õpetaja toetab õppija arengut• . Õpetaja tegevuse tulemuslikkuse näitajaks on õppija areng. Õpetaja läh-tub õppija individuaalsetest arenguvajadustest. Õpeta-ja analüüsib iga üksikut õpiolukorda, suudab õppijaid motiveerida, valib sobilikud õpitegevused ja metoodi-kad ning suudab analüüsida nende mõju õppija aren-gule. Õpetaja tuleb edukalt toime mitmekultuurilises õpperühmas, märkab õppijate erivajadusi ning oskab nendega arvestada.

Õpetaja on juhendaja ja õpioskuste kujundaja• . Õpetaja on teadmiste ja oskuste vahendamise kõrval üha rohkem juhendaja ja nõustaja, kes kujundab õp-pija arengut toetava õpikeskkonna ja suunab õpiprot-sessi. Õpetaja tunneb tänapäevaseid infoallikaid ning mitteformaalse õppimise võimalusi, kasutab oma töös tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid ning toetab õppijat iseseisvate õpioskus-te omandamisel, teabe valikul ja töötlemisel. Õpetaja suudab juhendada ka täiskasvanud õppijaid (lapseva-nemad, kolleegid, praktikandid).

Õpetaja on valdkondi lõimiv ainetundja• . Õpe-taja on oma ainevaldkonna asjatundja, mõistab selle arengutrende ning valdkondadevahelisi seoseid, suu-dab eristada õppesisus olulist vähemolulisest, lõimida õppesisu teiste ainevaldkondade, ümbritseva keskkon-na ja õppija kogemusega.

Õpetaja kaasab õppija arengu toetamisse kol-• leege ja lapsevanemaid. Igal õpetajal on valmidus osaleda meeskonnatöös ning oskus algatada ja juhtida õppija arengut toetavaid grupiprotsesse. Õpetaja kaa-sab õppijate arengu toetamisse lapsevanemaid, kollee-ge, kogukonna esindajaid, erialaasjatundjaid.

Nimetatud põhimõtetest lähtuvalt kujundati ka õpetaja kutsestandard ja õpetaja kutseoskuste kirjeldus.

5

Kutsestandardi kutsekirjelduses rõhu ta takse õpe-tajatöö järgmisi aspekte:

Õpetaja on rahvusliku identiteedi kandja ja ühis-konna vaimsuse kujundaja, kelle põhitegevused on: õppe-protsessi planeerimine ja juhtimine, õppija juhendamine, tema arengu ja motivatsiooni toetamine, õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine ning tagasiside andmine õppi-jale, tema vanematele/hooldajale, õppija kaasamine õppe-sisu ja eesmärkide kavandamisse, õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel.

Õpetaja valdab õppesisu (ainet) ja os kab valida sobiva tegutsemismudeli sõltu valt õpigrupi tasemest ja õpiolu-korrast.

Koos Sinuga, mu õpetaja, paneme aluse minu toime­tule kule kogu edaspidises elus!

Õpetaja oskab toimida töökollektiivi ja töörühma liikmena ja on suuteline osalema õppeasutuse arengu- ja õppekavade väljatöötamises ning hariduselu edendamises nii õppeasutuses kui ka väljas pool seda.

Õpetaja oskab juhendada lapsevanemaid ja teha nendega koostööd, suuna tes neid lähtuvalt õppija vajadu-sest kasuta ma tugisüsteeme ja spetsialistide abi.

Õpetaja järgib üldinimlikke eetilisi põhimõtteid ja austab õppija individuaalsust ning inimväärikust. Õpe-tajaks olemine eeldab vastutustunnet õppijate arengu ja õpikeskkonna turvalisuse eest. Õpetaja vastutab oma tege-vuse seaduslikkuse eest. Õpetaja kutsealane areng koosneb esmaõppest, kutseaastast ja elukestvast täiendusõppest.

6

esmaõppes omandatakse õpetaja tööks vajalikud põhi-teadmised ja oskused. kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, mille käigus arendatakse edasi esmaõppes omandatud kutse-oskusi.

Õpetaja professionaalne areng kulgeb esmakoolitu-sest kutseaasta läbinud algaja õpetajani, sealt edasijõudnu ja meisterõpetajani. esmased pädevused (kompetentsus) kujunevad õpetajakoolituses, täienevad kutsealases tege-vuses ning täienduskoolituses. Õpetaja professionaalne karjäär võib alata erineva õpi- ja töökogemuse pinnalt.

Mõistet õpetaja kasutatakse kutsekirjelduses koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, aineõpetaja (põhikooli ja gümnaasiumi aineõpetaja ja kutseõppe asutuse üldhari-duslike õppeainete õpeta ja) ja eripedagoogi tähenduses.

Koolieelse lasteasutuse õpetaja õpetab lapsi koolieel-ses lasteasutuses.

Klassiõpetaja õpetab oma klassis põhiliselt kõiki aineid 1.–6. klassini.

Aineõpetaja töötab põhikoolis, güm naasiumis või kutse-õppeasutuses, õpeta des üht või mitut ainet.

Eripedagoog töötab hariduslike erivajadustega õppijate-ga.

Õpetaja kutse kujundamine on õpetajate ja õpetajakoolitajate kätes.

7

teadMISed 2. Õpetaja on haritlane, kel on laialdased teadmised erineva-test eluvaldkonda dest, õpetatavast ainest, samuti on oluli-sed teadmised inimese arengust ja ühis konna toimimisest. kutse standardis on määratletud õpetaja teadmised järg-miselt:

Üldteadmised ja -oskused

Orienteerub eesti, euroopa ja maa ilma ajaloos 1) ja kultuuris, ümbritsevas keskkonnas, ühiskonna toimemehha nismides ja kodaniku rollis ühiskonnas.

Omab teadmisi inimese arengu seaduspärasustest.2)

keeleoskus:3)

riigikeel: kesktase – õpetajate puhul, kelle emakeel a) ei ole riigikeel; kõrgtase – eesti õppekeeles ning eesti keelt ja muud õppeainet eesti keeles õpetava-tele õpetajate le, kelle emakeel ei ole riigikeel;

üks võõrkeel – B2;b)

üks võõrkeel – a2.c)

Kasutab info- ja kommunikatsiooni tehnoloogia 4) vahendeid, kusjuures tavakasutajast õpetaja:

oskab kasutada Ikt riist- ja tarkvara, sh õpiprog-a) ramme ja veebi põhiseid õpikeskkondi;

tunneb Ikt-põhise aktiiv- ja projekt õppe põhimõt-b) teid ja metoodikat ning oskab neid integreeri da aineõppesse;

oskab valmistada elektroonseid ja veebipõhiseid c) õppematerjale;

oskab leida infot ja leitud infot/allikaid/materjale d) kriitiliselt hinnata, materjale refereerida ja nendele korrektselt viidata;

oskab kasutada erinevaid Ikt vahendeid oma tööde e) vormistamiseks ja esitamiseks (nt e-portfoolio, ko-duleht jmt) ning andmete süstematiseerimiseks;

järgib veebipõhise informatsiooni ja intellektuaalse f) omandi kasutamise häid tavasid;

teab Ikt kasutamisega seondu vaid ohte enda ja g) õpilaste tervise le, sotsiaalsele ja vaimsele arengule, oskab neid vältida õppeprotsessis.

tunneb koolikorraldust ja asjaajamist haridusasutu-5) ses.

tunneb toetava ja turvalisuse õpikeskkonna nõudeid 6) ja järgib neid.

8

Põhiteadmised ja -oskused

Omab teadmisi pedagoogikast ja psühholoogiast, sh 1) õpipsühholoo giast:

kasvatusteaduste ja kasvatusfilosoo fia põhitõdedest a) ja suundumustest õppimisteooriatest, -strateegia-test ja stiilidest;

aktiviseeriva ja arendava õpikesk kon na kujunda-b) mise põhimõtetest ja meetoditest, sh juhtimise ja mees konnatöö põhimõtetest;

õppija arengu seaduspärasustest ja eripärast;c)

mitmekultuurilise õpikeskkonna eripärast;d)

kooliuuringute korraldamise meetoditest;e)

juhtimise ja meeskonnatöö põhimõtetest;f)

nõustamise, sh kutse- ja karjääri nõustamise ja g) juhendamise põhimõtetest ja meetoditest;

erinevatest analüüsi-, tagasiside- ja hindamismee-h) toditest.

Omab teadmisi ainest ja ainedidaktikast:2)

õpetatavast ainevaldkonnast ning aine sisu valiku a) põhialustest ja selle õpetamise põhimõtetest;

riikliku õppekava ja selle raken damise võima-b) lustest, sh eelne va ja järgneva kooliastme või haridustase me nõudmistest;

ainete omavahelise lõimimise võimalustest ja seos-c) test ümbritseva keskkonnaga;

õpetaja professionaalset arengut toetavatest mater-d) jalidest.

Omab teadmisi hariduskorraldu sest, oma töövaldkon-3) da reguleerivast seadus andlusest ning õppeasutuse välistest ja sisestest tugistruktuuri dest.

Eriteadmised ja -oskused

Üldhariduskooli õpetaja (klassiõpetaja, aineõpetaja) kut-sekompetentsuses ei ole olulisi erinevusi. koolieelse laste-asutuse ja eripedagoogi töös tuleb rõhutada järgmisi lisa-pädevusi.

Koolieelse lasteasutuse õpetaja:

loob last arendava mängulise ja turvalise keskkonna;1)

suudab juhendada mängulist õppimist;2)

kujundab lapsest lähtuva kasvukesk konna; 3)

märkab varakult erivajadusi ja nõus tab lastevanemaid 4) erispetsialisti konsulteerimise vajadusest;

kujundab esmaseid suhtlemis-, õpi- ja koostööoskusi; 5)

nõustab lastevanemaid arengu- ja kasvatusalastes 6) küsimustes.

Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivaja - dustega (HeV) lapse arengu suunamine eesmär-giga soodustada psüühi liste protsesside ja isik-suse arengut eakohase normi suunas, esma se puu de ületa mine/vähendamine ja tei ses te puuete välti-mine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arengu vallale vastava õpikeskkonna kujundamine.

9

Eripedagoog:

tunneb HeV laste õppekavade (indi viduaal ne õppe-1) kava, lihtsustatud õppekava, toimetuleku õppekava, hooldusklassi õppekava) õppeainete sisu, õpetamise metoodika ja õppe korralduse erinevusi ning nende õppekavade rakendamise võimalusi;

oskab õppeprotsessi üles ehitada vastavalt HeV õppe-2) kavadele, orienteerudes õppekava põhieesmärgile ja pädevuste kujundamisele;

suudab uurida ja kirjeldada laste kognitiivset arengut, 3) psüühilisi protsesse, sotsiaalset arengutaset ja kõne-lisi iseärasusi; suudab välja selgitada laste teadmisi ja oskusi ning hinnata lapse arengu vastavust eale;

oskab lapse uuringul saadud tulemuste põhjal koosta-4) da individuaalset õppekava ja klassi arengukavasid;

valdab õppesisu (ainet), tunneb HeV laste kasvatami-5) se/õpetamise eripära (ainete õpetamise erimetoodi-kat);

arvestab oma töös HeV lapse reaalse arenguvalla ma-6) dalast tasemest ja potentsiaalse arenguvalla kitsusest tulenevaid nõudeid õppeprotsessile;

arvestab HeV laste õpetamisel nen de tunnetustegevu-7) se ja kõne arengu iseärasustega;

suudab vastava õppevara puudumi sel ise koostada 8) nõuetekohaseid harjutus materjale/ülesandeid, muuta raskus astet ning kasutada töövõtteid, mis parimal vii-sil toimiksid laste elementaarse taju, piiratud töömälu mahu, puuduliku verbaalse mõtlemise tingimustes;

nõustab õppijaid, õpetajaid ja laste vanemaid lapse 9) erivajadustest lähtuvalt;

on valmis osalema eripedagoogika/ -metoodika eden-10) damisel nii haridus asutuses kui ka väljaspool seda;

omab valmisolekut täiendusõppeks sõltuvalt eripeda-11) googika profiilist, sihtrühmast.

10

kutseoskusi kirjeldatakse tegevustena, mis aitavad õpe-tajal toime tulla just tänases keerulises ja muutunud kooli keskkonnas, seega kannavad kindlasti ajastu mär-ki. Õpetaja oskusi võib võrrel da jäämäega (joonis 1), kus vundamendi moodustavad inimese hoiakud, väärtused ja teadmised. See, millesse me usume või mida me teame, väljendub meie tegevusena. Hoiakud ja väärtused mõju-tavad meie käitumist ja tegevust, kuid samas tegevuses saadud kogemus mõjutab meie hoiakute ja väärtuste kuju-nemist. kutseoskusi on kirjeldatud 8 erinevas valdkonnas (joonis 2), kus esimese ploki moodustavad just õpetajakut-

sele eriomased oskused: õppetöö planeerimine ja juhtimi-ne, õpikeskkonna kujundamine, õppimise juhendamine ning õppija arengu ja õppeprotsessi analüüsimine ja hin-damine.

teise ploki moodustavad nn sotsiaalsed oskused, mis on vajalikud kõigile spetsialistidele, kes töötavad inimestega: suhtlemine, koostöö ja motiveerimine. kõige tähtsama osa moodustab õpetajatöös vaieldamatult eneseanalüüs, sest õpetaja on tippspetsialist, kellel on väga palju iseseisvat si-tuatiivset otsustamist ja suur vastutus. Õpetaja ametis on

kutSeOSkuSed 3.

Joonis 1. Kutseoskused kui jäämägi

Oskused

teadmised

Hoiakud, väärtused

teeN

teaN

uSuN

11

vähe trafaretset käitumist ning valikute tegemine nõuab iga konkreetse olukorra kiiret ja põhjalikku analüüsi.

kutsetegevuste rakendamiseks peab õpetaja omandama laiaulatuslikud pedagoogilised ja psühholoogiaalased tead-mised ja nendest lähtuvalt meetodid, tegevusteed teadmis-te rakendamiseks igapäevases töös.

Õpetajakoolituse aspektist vaadeldes, on standard (kut-seoskuste kirjeldus) oluliseks pidepunktiks õpetajate ette valmistamisel. See loob eesmärgiselguse ja vähendab survet õpetaja isiksusele. Ikka ja jälle kipume rääkima, et õpetajaks sünnitakse ja õpetab see, kellel on mida õpeta-da, st tunneb mõnd ainevaldkonda suurepäraselt. Sellise

suhtumisega toetame õpetaja kui poolprofessionaali ideo-loogiat. Õpetajakoolituses osaleja te ring on küllalt lai — mitmed erinevad õppejõud ja koolipraktikat juhendavad tegevõpetajad, koolijuhid, üliõpilased. See on üks põhjus, miks selged kokkulepped on vajalikud.

Muret valmistab asjaolu, et õpetajakoolituses omandatu ei rakendu õpetajatöös ja õpetajad tunnevad end igapäevaste tööprobleemide lahendamisel isoleerituna ja abita. kuid õpetajaharidus on pidev ja õpetaja professionaalne areng sõltub igapäevasest õpetamiskogemusest ja töökeskkon-nast, koostööst kolleegide, juhtkonna ja lastevanematega.

Joonis 2. Kutseoskuste valdkonnad

eneseanalüüs ja kutsealane areng

Õppimise

planeerimine ja

juhtimine

koostöö

Õpikeskkonna

kujundamine

Motiveeri-

mine

Õppimise

juhendamine

Suhtlemine

Õppija arengu ja õp-

peprotsessi analüü-

simine ja hindamine

Õpetaja

kompetentsus

12

Professionaalse arengu toetamiseks on oluline koolisisese tugisüsteemi loomine, kõikide õpetajate pro-fessionaalse arengu eesmärkide selgus ning võimalused reflek siooniks ja enesetäiendamiseks. Erinevates riiki-des läbiviidud uuringud näitavad, et esimese aasta tugi-programmid (kutseaasta alustavale õpetajale) keskendu-vad eelkõige emotsionaal-tehnilise toe pakkumisele ning algaja õpetaja mugandab end kollektiivi harjumustega. Nii võivad jääda paljud õpetajakoolituses omandatud tead-mised rakendamata, sest kogenud kolleegid, sh mentor ei ole valmis professionaalseteks vestlusteks. Põhiliselt kes-kendutakse n-ö lohutamisele, aga kutseoskuste arengut ei toimu. Mentor märkab tunnis eelkõige noore õpetaja aine-alaseid eksimusi, nõu antakse uute teemade selgitamiseks. enese kehtestamise esmaseks võtteks soovitatakse rangust ja autoritaarsust. kui algaja õpetaja tegevuse analüüsimi-se aluseks võtta kutseoskused, jõutaks ilmselt distsiplii-niprobleemide sügavamate põhjusteni ja ka lahendusteni.

Muutuste esilekutsumine õpetaja kutse alases tegevuses on ülimalt keeruline. Ilmselt siin peitubki põhjus, miks koolis on tekkinud n-ö revolutsiooniline olukord, kus õpetaja on stressis ja hindab oma positsiooni ühiskonnas madalalt. arutelu kutsestandardi ümber on emotsionaalne ja selles nähakse üht katset õpetajat kontrollida mitte aidata. Stan-dardis võiks näha suurepärast võimalust just õpetajat aida-ta, omandada eesmärgi päraselt vajalikke kutseoskusi. See on võimalus õpetaja professionaalseks enese määratluseks.

järgnevalt tutvustatakse kõiki kutse oskuste valdkondi lähemalt.

Õpetajaks kujunemine on pidev töö iseendaga.

13

Planeerimine ja juhtimine Õpetaja:

arvestab õppe kavandamisel riikliku ning õppeasutuse 1) õppekava ja arengukava eesmärke;

koostab ainekava või tegevuskava ja õpetaja töökava;2)

koostab individuaalse õppekava;3)

seab õppele, ainekursusele ja tunni le selgeid eesmär-4) ke ning määratleb õpitulemused, arvestades läbivaid teemasid ning õppijate hariduslikke erivajadusi;

kaasab õppe kavandamisse õppijaid, lastevanemaid 5) ja kolleege, kohanda des plaane ja tegevusi vastavalt muutuste le õppekeskkonnas;

juhib rühmade toimimist ja arengut, kavandab ja kor-6) raldab õppetöövälist tegevust.

Õpetaja on juht, kes korraldab paljude õpilaste tööd. Põhjalik eeltöö – planeerimine – tagab süsteemse tegevuse nii ühe tunni jooksul kui ka õppeaasta raames.

14

Õpetaja:

loob õppimist ning õppija arengut toetava demokraat-1) liku ning vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna;

kaasab õpikeskkonna kujundamisse õppijad ja laste-2) vanemad ning raken dab meeskonnatöö põhimõtteid;

jälgib õpperühmas toimuvat ja rea geerib sellele paind-3) likult;

ennetab ja lahendab distsipliini probleeme;4)

märkab õppija individuaalset eripära, hariduslikke 5) erivajadusi ja isiksuse probleeme ning reageerib sobi-valt;

arvestab mitmekultuurilise õpikesk kon na eripäraga 6) ning ennetab võimalikke probleeme;

kohandab ja/või koostab õppevara;7)

kasutab õppe juhendamisel info- ja kommunikatsioo-8) nitehnoloogia võimalusi;

valdab õppetunni läbiviimisega seotud rutiinsed tege-9) vusi;

reageerib asjakohaselt kriisiolukorda des, oskab anda 10) esmaabi.

Õpikeskkonna kujundamine

Õppekeskkond mõjutab töömeelelu, aga ka vaimset

tervist. Kõige kiiremini saame hinnata füüsilist kesk konda,

rohkem tähele panu ja oskust nõuab vaimse ja sotsiaalse

kesk konna analüüsimine.

15

Õppimise juhendamise valdkond ilmes tab kõige selgemalt õpetaja rollimuutust, kus õpetaja on eelkõige suunaja ja toetaja, andes õpilastele võimaluse ise oma õppimist juh-tida. antud valdkond eeldab põhjalikke didaktikaalaseid teadmisi.

Õpetaja:

teavitab õppijaid õppe sisust, eesmär ki dest ja oodata-1) vatest õpitulemustest ning hindamispõhimõtetest;

toob välja seosed erinevate ainevaldkondade vahel;2)

seostab ainevaldkonna teadmisi ümbritse va keskkon-3) naga, suunab teadmisi rakendama;

kasutab õppe eesmärgile, õppijate eale ja võimetele 4) sobivaid rühmapõhi seid ja individuaalseid õppemee-todeid ja -vorme;

suunab õppijaid oma õppimist juhtima;5)

arvestab õpilaste sotsiaalsete ja õpioskustega ning 6) arendab uusi;

toetab õppija isiksuse arengut, loovust, arendab tead-7) misi ja oskusi;

arendab õppijates kõrgema astme kognitiivseid 8) oskusi;

õpetab õppijaid orienteeruma teabes ja meedias;9)

kohandab õpet ja õpikeskkonda erineva keeleoskuse ja 10) kultuuritaustaga õppijatele.

Õppimise juhendamine

Suunates õpilasi oma õppimist juhtima ja isiklikke eesmärke seadma, kujundame iseseisvaid õppijaid.

16

distsipliiniprobleemid tunnis on eelkõige tingitud mada-last õpihuvist, üle jõu käivast õppematerjalist või ükslui-sest meetodist.

Õpilase madal enesehinnang viib õpilased kõrvaliste tege-vustega tegelema.

Õpetaja:

selgitab välja õppijate taseme, võimed ja huvid ning 1) arvestab nendega;

kasutab kaasahaaravaid, õppijat akti veerivaid õppe-2) meetodeid;

julgustab õppijaid isiklikke eesmärke seadma; 3)

tunnustab õppijate pingutusi, et tagada eduelamusi;4)

suunab õppijaid ennast analüüsima, et neil kujuneks 5) positiivne enesehinnang ja adekvaatne minapilt;

annab õppijatele järjepidevalt nende arengut analüü-6) sivat tagasisidet.

Õpilaste motiveerimine

Õppijate õpimotivatsiooni toetamine on õpetajatöö üks keerulisemaid aspekte. Soovist õppida saab alguse tee teadmiste juurde.

17

Õpetaja kõige olulisemad koostööpartnerid on õpilased ja nende vanemad. kooli tasandil tehakse koostööd teiste õpetajate ja juhtkonnaga. koostöö vähendab isoleeritust, võimaldab saada tagasisidet oma tööle ja tuge teistelt osa-pooltelt.

Õpetaja:

tegutseb aktiivse meeskonnaliikmena, õppides teistelt 1) ning jagades oma teadmisi, oskusi ning õnnestumisi kolleegidega;

teeb tihedat koostööd kolleegidega, et lahendada õppi-2) jate, õpirühma või organisatsiooni probleeme;

arendab koostöös kolleegidega ainekava, kooskõlas-3) tab töökava, teavitab kolleege õppetöös üles kerkinud probleemidest;

küsib õppijatelt oma tegevusele tagasi sidet, arvestab 4) õpieesmärkide seadmi sel, õpikeskkonna kujundamisel ja õppetöö korraldamisel õppijate ettepanekutega, kaasab õppijaid ja laste vanemaid probleemide lahen-damisse ja ühistegevuse planeerimisse;

selgitab välja lastevanemate ootu si ja küsib tagasisidet 5) oma tööle, informeerib lastevanemaid õppe-eesmärki-dest, sisust, õppekorraldusest, hindamispõhimõtetest, annab tagasisidet õppija arengust, nõustab lapsevane-mat lapse kasvatamise küsimustes;

küsib kolleegidelt hinnangut oma tööle ning analüüsib 6) konstruktiivselt kolleegide tööd;

osaleb koos kolleegidega koolisiseste ja -väliste üri-7) tuste korraldamises, kaasates ka kogukonna erineva kultuuritaustaga liikmeid ja lastevanemaid;

osaleb õppijate arengu toetamiseks õppeasutuse ja 8) kogukonna ühistege vustes, projektides ja/või algatab neid;

teeb õppeasutuse arendamise ettepane kuid; 9)

teeb koostööd õppeasutuse siseste ja väliste tugisüs-10) teemidega (logopeed, sotsiaalpedagoog, omavalitsu-se haridus- ja sotsiaalnõunikud jt), aidates õppijal ületada õpi-, käitumis- ja kodusest kasvukeskkonnast tingitud sotsiaalseid raskusi.

Koostöö

Õpetajate koostöökultuur mõjutab õpilaste käitumis­ ja suhtlemiskultuuri.

18

Suhtlemine Suhtlemisprotsess on õppeprotsessi loomulik osa. Suhtle-mise abil loome koostöö ja vastastikkuse mõistmise õhk-konna.

Õpetaja:

valib olukorrale sobiva suhtlemistasandi ja -viisi;1)

kasutab korrektset õppekeelt kõnes ja kirjas;2)

väljendab end selgelt ja arusaadavalt;3)

kuulab aktiivselt ja annab tagasisidet;4)

valib olukorrale vastavaid ja partnereid arvestavaid 5) küsimusi, korraldusi, märguandeid;

ennetab/lahendab konflikte;6)

oskab avalikult esineda.7)

Õpetaja eneseväljendusest sõltub edastatava sõnumi kvaliteet ja selle mõistmine õppijate poolt. Hea suht lemis oskus loob eeldused konfliktivabaks õppetööks.

19

valib õppijate arengule ja oodatava tele õpitulemustele 3) vastavaid hindamis meetodeid;

analüüsib õppijate arengut ja kavan dab sellele vasta-4) valt edasisi tegevusi;

kasutab asjakohaseid analüüsimeetodeid.5)

Õppija arengu analüüsimine ja hindamine on vastutus rikas valdkond, mis eel dab põhjalikkust ja selgust.

Õpetaja:

analüüsib õpilase õppes osalemist, arengut ja õpitule-1) musi, annab oma analüüsi tulemuste kohta erinevate-le osapooltele (õppija, lapsevanem, juht kond, kollee-gid) adekvaatset ja mitmekülgset tagasisidet, tagades samas delikaatsete isikuandmete kaitse;

tutvustab õppijatele, kolleegidele ja lastevanematele 2) oma hindamis põhimõtteid selgelt ja arusaadavalt;

Õppija arengu ja õppeprotsessi analüüsimine ja hindamine

Õppijate areng ja õpi tulemused on õppetöö kavandamise olulis teks alusteks.

20

Õpetajatöö eeldab pidevat enesetäienda mist ja kutsealase arengu analüüsimist.

Õpetaja:

analüüsib järjepidevalt oma tööd (õppetundi, tegevusi, 1) õpitulemusi, püstitatud eesmärkide saavutamist, sise- ja välishindamise tulemusi);

kasutab oma tegevuse kohta erinevaid tagasiside saa-2) mise meetodeid;

püstitab analüüsi tulemustest lähtu valt oma isik-3) susliku ja kutsealase arengu eesmärke, kavandab eesmärki de saavutamiseks vajalikke tegevusi;

määratleb oma koolitusvajadusi ning täiendab oma 4) kutsealaseid teadmisi ja oskusi;

osaleb asutusesiseste õpirühmade töös, täienduskoo-5) lituskursustel ja seminaridel, uurimis- ja projektrüh-mades, et olla kursis muutustega haridusvaldkonnas, uuendada oskusi ja teadmisi ning rakendada neid oma igapäevatöös.

Eneseanalüüs ja kutsealane areng

Oma tegevuse analüüs on professionaalse arengu aluseks.

21

Õpetaja professionaalne areng on elukestev protsess ja õpetajakutse loomuse tõttu on äärmiselt oluline pidev ene-setäiendamine ja õppimine. Õpetamise „kõrgema kvalitee-dini” aitab õpetajal jõuda reflekteerimine, mis võimaldab pidevalt jälgida, hinnata, analüüsida ja parandada oma professionaalset tegevust. Kompetentseks õpetajaks kuju-nemiseks on vajalik pidev eneseanalüüs, oma tegevuse hin-damine, võrdlemine standarditega, arutelud kolleegidega – see kõik, mida sisaldab aktiivne praktika mõtestamine, on õpetaja professionaalses arengus väga oluline.

Vaatamata kirjaliku eneseanalüüsi ja refleksiooni olulisu-sele, ei ole see spontaanne tegevus meie igapäevaelus, kuna nõuab palju aega ja pingutusi. tavaliselt valmistavad ras-kust küsimused: mida analüüsida ja kuidas analüüsida.

Mida analüüsida?

Oma igapäevane kogemus ja kutsestandardis esitatud pä-devused on aluseks õpetaja eneseanalüüsile, arenguvaja-duste selgitamisele ja edaspidiste tegevuste plaanimisele oma professionaalses arengus.

Kuidas analüüsida?

tundub, et seda oskab iga õpetaja, kuid paraku jääb ana-lüüs kirjeldavale tasandile ja ei jõuta edasiste arengute kavandamisele. Saka mõisas toimus augustis 2007 õpeta-jate liitude esindajate, kutsekomisjoni liikmete, tallinna Ülikooli ja tartu Ülikooli õppejõudude ühisseminar, mille raames analüüsiti erinevaid refleksioonimudeleid ja ühis-töö raames valmis n-ö Saka ring (joonis 3).

kuIdaS teOStada 4. eNeSeaNalÜÜSI?

TÄHENDUSELOOMINE

Mida õppisin?

KAVANDAMINEMida teen järgnevalt?

PÕHJENDAMINEMiks nii läks?

HINDAMINEKuidas läks?

KIRJELDUSMida tegin?

KOGEMINEUue tegevuserakendamine

MINA ÕPETAJANA

Joonis 3. Saka ring – eneseanalüüsi ring

22

kuigi tegemist on seminari raames valminud ühistööga, on selle aluseks erinevad refleksiooniteemalised tööd (Kort-hagen, Moon jt). Oma professionaalse arengu analüüsimi-sel ja reflekteerimisel alustatakse konkreetse tegevuse või sündmuse detailsest (1) kirjeldusest. tuuakse välja kõik olulised ja esmapilgul vähem olulised detailid, faktid, te-gevused, osapooled. kirjeldusele järgneb antud tegevusele või sündmusele (2) hinnangu andmine. antakse oma isik-likust perspektiivist lähtuvalt hinnang sündmuse või tege-vuse õnnestumise kohta, tuuakse välja kõik head ja mitte nii head aspektid. edasi otsitakse (3) põhjendusi sündmu-sele või tegevusele, sellele, et ta läks just sedasi. Seostatak-se sündmust või tegevust teoreetiliste seisukohtade, oma teadmistega, samas ka oma isiklike tunnete ja varasema-te kogemustega. Seostamise alusel luuakse põhjendusi.

järgmise sammuna luuakse (4) isiklikku tähendust antud sündmusest või tegevusest, selle mõju professionaalse-le tegevusele, teadmisi teooriast ja oma professionaalsest praktikast õpetajana, mis kujunesid antud sündmuse või tegevuse tule musena. Lähtudes oma professionaalse te-gevuse eesmärkidest ning toetudes õpitule (5) plaanitakse tegevusi edaspidiseks, et arendada endale olulisi pädevusi. Uutele tegevustele järgneb taas eneseanalüüsi ja reflek-siooni ring.

eelkõige peaks eneseanalüüsi oskuste ja harjumuse kujun-damisega algust tegema õpetajakoolituse õpingute raames, järgnevalt kutseaasta ja kutse taotlemise protsessis.

Õpetaja professionaalse arengu eest saab vastutada vaid õpetaja ise.

23

Õpetaja V kutsestandard: www.kutsekoda.ee

Eesti õpetajahariduse strateegia 2008-2013: www.hm.ee

Õpetajaharidust edendav programm Eduko: www.archimedes.ee/eduko

Programmi elluviija on Sihtasutus Archimedeseduko bürookoidula 13a, 10125 tallinntel: 699 9396e-post: eduko@archimedes.ee