PPEKASVATUSTEGEVUS

LASTEAED LEPATRIINU

2008/2009

Veera KutserLasteaed Lepatriinu2008

VANAST VAHVAST LEPATRIINUST SAAB TUULE TIIBADESSE IGA LAPS.VISIOON LAHTIMTESTATULT:

Vana esimene lasteaed Plvas, kolmas plvkond Lepatriinu lapsi lasteaias, suure peda-googilise kogemusega kaader

Vahva omanolisus ja mngulisus tegelustes ja hendavad traditsioonid

Tuul tiibades valmisolek kooliminekuks

Iga laps individuaalsuse ja isikupra arvestamine

LASTEAED LEPATRIINU MISSIOON

Lastel on lasteaias igus vaimselt ja fsiliselt tervislikule keskkonnale ja pevakavale, eneseusaldust ja vaimset erksust toetavale tegevusele ning pedagoogide igaklgsele abile ja toetusele alushariduse omandamisel. (Plva Lasteaia Lepatriinu phimrus. Plva Linnavalitsuse 02.03.2000. a. mrus nr. 13, punkt 18)

Lasteaed Lepatriinu tegutsemise eesmrk on

pakkuda koolieast noorematele lastele kvaliteetset pevast hoidu

vimaldada alushariduse omandamist lapse ealisest vajadusest lhtuvalt

tagada Plva linna lasteaedade ajalooline jrjepidevus.

MISSIOONKAASAEGNE JA TURVALINE,

TRADITSIOONE AUSTAV LEPATRIINU

LASTEAED ON LAPSE ARENGU

INDIVIDUAALSUST ARVESTAV,

TERVISLIKKE ELUVIISE PROPAGEERIV

KOOSTVALMIS PPEASUTUS.

PHIVRTUSEDA VATUSR AHULOLUM NGULISUSA USUSS BRALIKKUST UNNUSTUSU NIKAALSUSS ALLIVUS

STRATEEGILISED EESMRGID JA TEGEVUSVALDKONNAD 2008 - 2103Haridusalase t arendamine.Tagada Plva linna lasteaias Lepatriinu ssteemne alushariduse omandaminePakkuda lastele mitmeklgseid vimalusi enese arendamiseks ja arenguksSuunata thelepanu tervisliku eluviisi harjumuste kujundamisele

STRATEEGILISED EESMRGID JA TEGEVUSVALDKONNAD 2008 - 2103Personali arendamine ja koolitamine.Toetada iga ttaja talast toimetulekutAnalsida petaja individuaalset arengutHoida histe vrtushinnangutega koostle orienteeritud pedagoogiline kaader kompetentse ja arenguvimelisenaTsta personali isikliku eeskuju osathtsust kasvatusts

STRATEEGILISED EESMRGID JA TEGEVUSVALDKONNAD 2008 - 2103Asutuse juhtimine ja arendamineKujundada Lepatriinu lasteaiast avatud, koostd ja perekonda toetav haridusasutusToetuda lasteaia juhtimisel hoolekoguleIgapevats tugineda meeskonnaleJuurutada hstitoimiv sisehindamisssteem

STRATEEGILISED EESMRGID JA TEGEVUSVALDKONNAD 2008 - 2103Lasteaia ruumi ja territooriumi arendamineKujundada rhmaruumides kaasaegne mngu- ja pikeskkondMuuta lasteaed esteetiliselt atraktiivsemaksTaotleda lasteaia vlisfassaadi ja soojustuse teostusKujundada ueala euronuetele vastavaks

Lasteaia personal iga pev Loob turvalise kasvukeskkonna. Arvestab iga lapse eripra. Laseb lapsel mngida. Arendab lapse elus toimetuleku oskusi: eneseteenindamineeneseusaldus, julgusalgatusvimekaaslastega arvestamineloovussuhtlemisoskuspivalmiduskohusetunnekeskkonnasbralikkus (-teadlikkus)

Lasteaia personal iga pevKujundab lastes tervislikke eluviise.Teeb koostd perega. Otsib heskoos vanemaga vastuseid ja lahendusi.On kik koos rmsad.Mrkab lapse edusamme ja tunnustab neid.Vrtustab lasteaia mainet.Iga ksimus saab vastuse (tks vajalik info, tagasiside lapsevanemalt - teave vanemale).

PPEKASVATUSTLasteaia ppekasvatust organiseerimisel lhtume koolieelsete lasteasutuste seadusest, mis mratleb

alushariduse sisu ja koha ldhariduses; lasteaedade philesanded ja lasteaiapetajate kohustused.

Alusharidust saab mtestada, kavandada ja jlgida kui lapse ealise arengu valmisolekute jada, mida poisid-tdrukud peaksid teadma ja oskama, millised olema ja kuidas kituma.

Lasteaia ppe - kasvatuskava toetub kolmele phinudele:

lapse individuaalne ja eakohane arenemine

tervise tagamine ja toetamine

koost lapsevanemaga

PPETppet lasteaias toimub viies vanuserhmas

Rhmade jaotus on jrgmine:

1 simerhm - lapsed 1,6 kuni 2 aastatI SIM 4 nooremat rhma 2 aastased (lapsed 2-3 a.)II SIM / I A 3 aastased (lapsed 3.-4 a.)II A / III A3 keskmist rhma 4 aastased (lapsed 4 - 5 a.)II B/ IV B/ V B2 vanemat - kooliks valmistuvat - liitrhma 5-6 aastased (lapsed 5-7 a.)I B/ III B

ppet aluseks on koolieelsete lasteasutuste ppekava alusel koostatud lasteaia ppekava. /kinnitatud PN otsusega nr.12 5.2 29.08.2008/

Lapse kooliks ettevalmistamine algab simerhmas ja sisaldab endas vaimset, fsilist ja sotsiaalset arendamist. Lapse arengut hinnatakse ja tulemusi tutvustatakse lapsevanemale kaks korda aastas, alates 3. eluaastast tidetakse INDIVIDUAALNE lapse arengu leht.

Lasteaia lpuks saavutab laps koolivalmiduse.

PPEAASTA EESMRGID:1 2 AASTANE LAPS:

LAPSEVANEMAGA USALDUSLIKUKOOST SAAVUTAMINE LAPSE KOHANEMISEKS LASTEAIA PEVAKAVAGA.

PPEAASTA EESMRGID: 3-AASTANE LAPS

EALISE ARENGU TOETAMINE KOOSTS VANEMATEGA, SAAVUTAMAKS PPEAASTA LPUKS EELDATAVAD EALISE ARENGU TULEMUSED.

PPEAASTA EESMRGID: 4 AASTANE LAPSE

TOIMETULEKUTUNDE JA ENESEKINDLUSE TOETAMINE LBI VAIMSE, FSILISE, ESTEETILISE, EETILISE, SOTSIAALSE KASVATUSE.

PPEAASTA EESMRGID:5 - 6 AASTANE LAPS: LASTEAIA JA KODU KOOSTNA EELDUSTE LOOMINE LAPSE TOIME-TULEKUKS KOOLIS.

VAIMNE ARENG - KASVATUS1-2 AASTANE

ARENDADA KNET JA VLJENDUSOSKUST. RIKASTADA SNAVARA.

VAIMNE ARENG - KASVATUS3 - AASTANE

LUUA ALUS OSKUSELE KUULATA, VAADELDA, SEOSTADA UUSI TEAD-MISI OLEMASOLEVAGA.PETADA KUULAMA JA MISTMA KNET.AKTIVISEERIDA SNALIST VLJENDUSOSKUST.

VAIMNE ARENG KASVATUS: 4 AASTANE

TEKITADA UUDISHIMU MBRITSEVA VASTU

PETADA MISTMA PHJUS JA TAGAJRG SEOSEID.

AKTIVISEERIDA KNES KASUTAMA IGEID GRAMMATILISI VORME.

PETADA JLGIMA LOODUSNHTUSI JA RA TUNDMA LIHTSAMAID SEOSEID NENDE VAHEL.

VAIMNE ARENG KASVATUS:5 - AASTANE

PETADA KUULAMA JA MISTMA SNA KOOSTIST, SNA HLIKUID.PETADA VAATLEMISEL ERISTAMA OLULIST.PETADA KUULAMA JA ARU SAAMA KNEST, KORRALDUSTEST.

VAIMNE ARENG KASVATUS:6 AASTANE

PETADA TUNDMA THTI JA NUMBREID, SEOSTAMA HLIKUID THEGA JA ARVU NUMBRIGA.

PETADA LEIDMA VAATLEMISEL SEOSEID JA NEID LAHTI SELETAMA.

PETADA KUULAMA JA ARU SAAMA TEKSTI JA MISTMA LOETUT.

TAGADA VALMIDUS LUGEMISEKS JA KIRJUTAMISEKS.

FSILINE ARENG - KASVATUS1-2 AASTANE

TOETADA LASTE TERVIST EAKOHASE PEVAKAVAGAPAKKUDA RMU LIIKUMISVAJADUSE RAHULDAMISEST

FSILINE ARENG - KASVATUS3 - AASTANE

TAGADA KEHALINE LIIKUMINE MITME-KESISE LIIKUMIS-TEGEVUSE KAUDU.TAGADA TEGEVUSED TERVISE TUGEVDA-MISEKS.ARENDADA LD- JA PEENMOTOORIKAT.

FSILINE ARENG - KASVATUS4 - AASTANE

ARENDADA LAPSE LD- JA PEENMOTOORIKAT, KOORDINATSIOONI, TASAKAALU, VASTU-PIDAVUST, TPSUST.

TAGADA TERVISE SILITAMINE JA TUGEVDAMINE.

HARJUTADA JA JULGUSTADA LAPSI OSALEMA UJUMIS-TUNDIDES

FSILINE ARENG - KASVATUS5 - AASTANE

ARENDADA LD- JA PEEN-MOTOORIKAT KIRJA EELHARJUTUSI TEHES

VIMALDADA MITME-KESINE AKTIIVNE KEHALINE LIIKUMINE

TOETADA TERVISLIKU ELUVIISI JRGIMIST

FSILINE ARENG - KASVATUS6 - AASTANE

ARENDADA LD- JA PEEN-MOTOORIKAT SUURI JOONISTHTI TEHES/ KIRJUTADES

INNUSTADA AKTIIVSELT KEHALI-SELT LIIKUMA

SOODUSTADA TERVISLIKU ELUVIISI JRGIMIST

SOTSIAAL - EMOTSIONAALNE ARENG 1-2 AASTANE

PETADA LASTELE ENDAGA TOIME-TULEKUT: OSKUSI RIIETUMISEL, SMISEL JA WC-KASUTAMISEL

SOTSIAAL - EMOTSIONAALNE ARENG3- AASTANE

KUJUNDADA KULTUUR-HGIEENILISI HARJUMUSI.

TOETADA ENESE-HINNANGUT LBI EESKUJU JA TUNNUSTAMISE.

SAAVUTADA HESED REEGLID JA HINNANGUD KODUGA.

SOTSIAAL - EMOTSIONAALNE ARENG4- AASTANE

PETADA MNGUS JA PEVA TEGEVUSTES REEGLITEST KINNI PIDAMA.

INNUSTADA TEGELEMA PSIVALT JA SIHIPRASELT HE TEGEVUSEGA.

ARENDADA OSKUSI JA VILUMUSI ENESE-TEENENDAMISEL.

SOTSIAAL - EMOTSIONAALNE ARENG5- AASTANE

AIDATA KAASA TERVISLIKE HARJUMUSTE KUJUNEMISELE

PETADA OMA TUNNETEST ARUSAAMIST

SVENDADA HTSEID REEGLEID KODU JA LASTEAIA VAHEL

SOTSIAAL - EMOTSIONAALNE ARENG6- AASTANE

TAGADA ISESEISEV KULTUUR-HGIEENILISTE HARJUMUSTE KUJUNEMINE

PETADA OMA EMOTSIOONE TUNDMA JA NEID SNADES VLJENDAMA

ARVESTAMA KAASLASE TUNNETEGA

EESMRKIDE SAAVUTAMISE TAGAME ORGANISEERITUD PPE-JA KASVATUSTEGEVUSEGA LASTEAIA ARENGUKAVA PHIPRINTSIIPE TITES:SIMERHMAS:KASUTAME ELEMENTAARSEID VIISAKUSSNU, PIME VAHET TEGEMA HEA JA PAHA KITUMISE VAHEL. HARJUTAME SUHTLEMA RHMAKAASLASTEGA JA VRASTE TISKASVANUTEGA KUJUNDAME EALE SOBIVA JA MAITSEKA RHMARUUMI, ET SEAL OLEKS LAPSEL HEA OLLA NING ARENEKS TEMA ILUMEEL PAKUME AVASTAMISRMU MBRITSEVAST ELUST.

EESMRKIDE SAAVUTAMISE TAGAME ORGANISEERITUD PPE-JA KASVATUSTEGEVUSEGA LASTEAIA ARENGUKAVA PHIPRINTSIIPE TITES:3 - AASTASTE RHMAS:KUJUNDAME JA SISUSTAME RHMARUUMI VASTAVALT EALE.ANNAME TERVIKPILDI KODUST, LASTEAIAST JA LHIMBRUSEST.RATAME LAPSES HUVI UURIDA, KATSETADA, TAJUDA, TUNNETADA. KINNISTAME PETATUD TEGEVUSED LBI HARJUTAMISE.TAGAME LIIKUMISRMU. ARVESTAME LAPSE ARENGUTASEMEGA, JUHIME ISESEISVALT TEGUTSEMA

EESMRKIDE SAAVUTAMISE TAGAME ORGANISEERITUD PPE-JA KASVATUSTEGEVUSEGA LASTEAIA ARENGUKAVA PHIPRINTSIIPE TITES:4 - AASTASTE RHMAS

KUJUNDAME JA SISUSTAME RHMARUUMI VASTAVALT EALE. NHTAVALE PANEME NDALAPEVAD, KUUD, AASTAAJAD.LOOME ESIALGSED SEOSED MBRITSEVAST MAAILMAST, ARVESTAME LOODUSE RTMI.TOETAME MNGUDES LAPSE HUVI UURIDA, KATSETADA, TAJUDA, TUNNETADA.OLEME JRJEKINDLAD KORRALDUSTES, ANNAME PIISAVALT AEGA HARJUTAMISEKS.KIME UES VASTAVALT ILMALE, VIMALDAME AKTIIVSET LIIKUMIST VABAL AJAL, LIIKUMISTUNDIDES JA UJUMISEL.MRKAME JA TUNNUSTAME LAPSE EDASIARENGUT, TTAME INDIVIDUAALSELT JA VIKESTES GRUPPIDES, SUUNAME ISESEISVALT VALIMA ENDALE TEGEVUST.

EESMRKIDE SAAVUTAMISE TAGAME ORGANISEERITUD PPE-JA KASVATUSTEGEVUSEGA LASTEAIA ARENGUKAVA PHIPRINTSIIPE TITES:5 - 6 AASTASTE RHMASKUJUNDAME JA SISUSTAME RHMARUUMI VASTAVALT EALE: NHTAVALE THED, NUMBRID, NDALAPEVAD, KUUD, AASTAAJAD, LUGEMISRIIULID, TAHVLID.ANNAME TERVIKLIKU PILDI MBRITSEVAST ELUST ARVESTADES LOODUSE RTMI.SVENDAME LAPSES HUVI UURIDA, KATSETADA, TAJUDA, TUNNETADA. PETAME SAADUD OSKUSI KASUTAMA PRAKTILISTES TEGEVUSTES.KINNISTAME PITUD TEGEVUSED LBI HARJUTAMISE.VIMALDAME AKTIIVSET LIIKUMIST LBI MATKAMISE, UJUMISE JA LIIKUMISTUNDIDE. KIME IGA ILMAGA UES.ARVESTAME LAPSE ARENGUTASEMEGA, JUHIME ISESEISVALT TEGUTSEMA, MRKAME JA TUNNUSTAME LAPSE EDASIARENGUT.

ORGANISEERITUD PPE- JA KASVATUSTEGEVUS PETAJA ON ESMATASANDI JUHT, KES KORRALDAB PALJUDE LASTE TD.

KUJUNDAB PIKESKKONNA.JRGIB PPEKAVA EESMRKE RHMA AASTA TEGEVUSKAVA, KUU- JA NDALAPLAANI KOOSTAMISEL. VIIB PLANEERITUD TEGEVUSED ELLU.OSALEB RHMA LASTEGA MAJASISESTEL RITUSTEL. ANNAB VANEMALE TEAVET LAPSE EDUSAMMUDE JA SAAVUTUSTE KOHTA LASTEAIAS, SAAB VANEMALT TAGASISIDET, ON RHMAS LAPSELE JA VANEMALE A JA OPIB JA TIENDAB END PEDAGOOGILISELT, ARENDAB SILMARINGI

PLANEERIB, SSTEMATISEERIB, MJUTAB, SUUNAB JA TOETAB, MRKAB, HOOLIB, TUNNUSTAB, NOOMIB, JUHENDAB, PAINUTAB, SIRUTAB, PAITAB, HELLITAB, KORRALDAB, TEGUTSEB, ARENDAB JA ARENEB, ANALSIB JA HINDAB

PPET = MNGPlaneeritud tegevuse pikkus on: simes kuni 15 min. nooremas rhmas kuni 20 min. keskmises rhmas kuni 25 min. vanemas rhmas kuni 30 min. kooliks valmistuvas rhmas kuni 35 min

ppe- ja kasvatust rhmadessoovituslik

LASTEAED LEPATRIINU PPE-JA KASVATUST LDEESMRK

ppe- ja kasvatustegevuse ldeesmrk on lapse mitmeklgne ja jrjepidev areng kodu ja lasteasutuse koosts.

ldeesmrgist lhtuvalt toetab ppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, mbritseva keskkonna mistmine, eetiline kitumine ning algatusvime, esmased tharjumused,kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise thtsusest ningarenevad mngu-, pi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused.

2008/2009 PPEAASTA EESMRK AASTA TEEMA:VRVID AASTAAEGADES

Lastes loodusearmastuse ja keskkonnateadlikkuse arendamine: LAPS oskab huviga loodust vaadelda LAPS pib loodust armastama, hindama ja austama

uesppimise vimaluste laiendamine PETAJA pib kasutama uurimuslikku ja avastuslikku pet

Lastes vaatlusvime arendamine ja koosttamise harjutamine: LAPS tunneb huvi oma kodu, looduse ja kaaslaste vastu LAPS teab, kus riigis ta elab LAPS teabning tunneb, et kodu ja lasteaed on talle turvalised paigad.

OODATAV TULEMUS LEPATRIINUS KASVAB

MNGUHUVILINE,

LIIKUV,

SOTSIAALSETE OSKUSTEGA LAPS,

KEDA ARENDAB JA JUHENDAB

KOGEMUSTEGA,

PIHUVILINE JA

TERVISLIKKE ELUVIISE JRGIV TISKASVANU

TIHEDAS KOOSTS KODUGA.

IGA LEPATRIINU LAPS SAAVUTAB VALMISOLEKU KOOLIMINEKUKS.

Lasteaed Lepatiinu2007/2008 ppeaasta