KURSUSED KOOLIEELSETELE LASTEASUTUSTELE

AMI hea käekäigu eest hoolitsevad igapäevaselt:

Koidu Tani-Jürisoo, arendusjuht, koidu@ami.ee

Ene Kulasalu, tellitud kursuste koolitusjuht, kulasalu@ami.ee

Marita Tani, kursuste koordinaator ja büroojuht, marita@ami.ee

Hele Moor, finantsjuht, hele@ami.ee

Ester Aunin, kliendisuhete juht, ester@ami.ee

Markus Tani, turundus- ja kommunikatsioonijuht, markus@ami.ee

ja koolitajad üle kogu Eesti

SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus

Sa hoiad käes Avatud Meele Instituudi kursuste kava. Siit leiad meie koolituskursuste

sisututvustused oma asutusse tellitavate sisekoolituste jaoks. Meie koolitajad viivad

meelsasti koolituse läbi teie endi poolt valitud kohas.

Avatud Meele Instituut on arengu- ja koolituskeskus neile, kes soovivad õppimise ja

enesearenduse abil saada terviklikumaks, ennastjuhtivamaks ja õnnelikumaks. Oleme välja

kasvanud Omanäolise Kooli liikumisest ja Eesti haridusmaastikul iseseisva keskusena

tegutsenud alates aastast 1999.

Meie väärtuseks on inimese ja maailma terviklikkus – õppimine ja õpetamine kui tervik,

organisatsioon kui tervik, areng kui tervik. Püüame oma tööd teha nii, et lisaks

erialateadmiste ja –oskuste süvendamisele ning eelneva kogemuse mõtestamisele saab iga

koolituse läbinu kaasa julgust olla loovam, teadvustada seoseid oma sisemaailma ja tööalase

tegevuse vahel ja laiendada oma elukäsitlust. Meie koolitused viiakse läbi kogemusõppe

printsiibil - õpitakse praktilise harjutamise, kogemuse analüüsi, lühiloengute ning

professionaalselt juhitud rühmatööde ja arutelude abil. Meie koolituste aluseks on

tänapäevased teaduslikud uuringud ja kaasaegsed õpi- ja arengukäsitlused. Peame

oluliseks vahendada neid teadmisi haridusasutuste igapäevapraktikasse ning tahame, et uus

teadmine saaks meie koolitusel oskuseks. Seejuures väärtustame igal kursuslasel juba

olemasolevat isiklikku kogemust ja teadmist ning anname võimaluse seda teistega jagada.

AMI koolitajad tegutsevad ka ise õpetajate, õppejõudude ja haridusasutuste juhtidena

ning suudavad seetõttu olla kursuslastele innustavad partnerid ja inspireerijad. Nad usuvad

õppijasse ja tema arenemisvõimesse, usaldavad tema valikuid ja muutusteks vajaminevat

aega. Koostöös koolitajaga on võimalik kujundada just teie organisatsiooni vajadusi ja

eripära arvestav täienduskoolitus.

Peame koolituse tulemuslikkuse seisukohalt väga oluliseks tema kestust ja terviklikkust.

Pikaajaline koolitus võimaldab ellu viia arengukavades planeeritut ning säilitada ja tõsta

sihipäraselt kvalifikatsiooni. Pakume professionaalset abi koolidele, lasteaedadele ja

teistele organisatsioonidele koolitusvajaduste väljaselgitamisel ning oma asutusele

arengu- ja koolitusprogrammi kavandamisel.Oleme abiks ka organisatsioonide

arengukavade uuendamise protsessis ja erinevate muutuste elluviimisel. Viime läbi

lapsevanemate õhtuid ja koolitusi ning pakume tuge lasteaia ja kodu erinevate

koostöövormide väljatöötamisel ja elushoidmisel. Lisaks koolitustele toetame

haridustöötajate professionaalset arengut grupisupervisiooni ja individuaalnõustamisega.

Info ja kursuste tellimine tel 742 8777; 742 8778; ami@ami.ee

Korraldame ka avatud kursusi, kuhu saab registreeruda individuaalselt.

Meie kodulehelt www.ami.ee leiate avatud kursuste aasta- ja kuukalendri ning rohkem

teavet AMI arenguloo ja igapäevase tegevuse kohta.

TASAKAALUSTATUD ARENGUKESKKONNA LOOMINE LASTEAIAS

Mis on esmatähtis, kas arendamine ja õpetamine või arenemiseks ja õppimiseks vajaliku

keskkonna loomine?

Kuidas säilitada lapse loomupärast uudis- ja õpihimu?

Milline vahe on lasteaialapse ja koolilapse õppimisel?

Lastaiaõpetajad teavad, et väikelaps on loomult uudishimulik ja et see on õppimise aluseks.

Kuid millal ja kuidas on võimalik teda õpetada? Kas lasteaias peaks üldse toimuma õppimine

ja õpetamine? See on kursustel tihti aruteluteemaks.

Laulusalm ütleb, et mäng on väikese inimese töö. Kiirustades ja tulemust tahtes võime

sundida oma lapsi liiga kiiresti suureks saama. Koolieeliku arenguvajadused on temale

esmatähtsad ning kui me jätame need tähelepanuta ja rahuldamata, siis võib laps kiirema

edasiliikumise asemel takerduda.

Mängus ja liikumises arenev kujutlus- ning algatusvõime muutub hiljem abstraktseks

mõtlemiseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Muinasjuttude ja iseloodud etenduste abil

kujundatud emotsioonid saavad tulevase koostöövõime aluseks. Vaimsete võimete

avaldumine sõltub palju lapse enda aktiivsusest. Kursustel saab uurida, milliste vahendite

abil muuta lapse kasvukeskkond selliseks, et tema aktiivsus seal täielikult avalduda ja õitseda

saaks. Õppimine ja arenemine tasakaalustatud keskkonnas annab lapsele pikaks kooliteeks

kaasa olulisima: tegutsemis- ja töörõõmu.

Kursustel saab õppija kogeda ka seda, milline väärtus on inimese individuaalsusel ja

terviklikkusel ning kuidas seda lasteaias toetada ja suunata; kuidas säilitada südamest tulev

huvi, andmaks lapsele kaasa kõige olulisema: kindlustunde ümbritseva maailma headusest ja

turvalisusest, mis toetab tema arengut.

KANDEV ALUS I: lasteaiaõpetaja osa inimese elutee kujundamisel

Kes esimese nööbi valesti nööbib,

see ei saa ka teisi õigesti kinni panna. J. W. Goethe

Millest: Kuidas säilitada lapse loomupärast õpi- ja uudishimu ning luua teda arendav keskkond? Kuidas hinnata lapse arengut ja planeerida tema tegevust? Kuidas tulla toime erinevates suhtlemisolukordades? Kuidas hoolitseda oma peamise töövahendi – isiksuse – eest? Teemad: I moodul: Lasteaiaõpetaja roll ja isiksus (16 tundi)

lasteaiaõpetaja sotsiaalne roll; ootused erinevatelt sihtguppidelt, rollikonfliktidega toimetuleku võimalused

lasteaiaõpetaja kui usaldus- ja koostöösuhte looja laste, kolleegide ja lapsevanemate vahel, seda võimaldavad väärtused ja oskused

lasteaiaõpetaja kui muutuste esilekutsuja; õpetaja uskumused ja hoiakud ning nende toime kasvatus- ja arendusprotsessile

isiksus kui õpetaja töövahend; isiksuslikud omadused ja nende arendamise võimalused

lasteaiaõpetaja missioon; ühiskondliku mõtlemise peegeldused lasteaias ja isiklikud toimetulekuvõimalused

terviklik aja- ja rollikasutus lasteaiaõpetaja töös II ja III moodul: Lapsest lähtuva arengukeskkonna loomine lasteaias (32 tundi)

kaasaegsed arenguteooriad, nende mõtestamine oma igapäevatöö seisukohalt

koolieeliku arenguvajadused: mõtlemise, tunde- ja tahteelu arendamine;

mälutüübid; lasteaialapse mälu arendamine

järeleaimamine kui peamine õppimisjõud koolieelses õpetuses

tunnustamine ja tagasiside kui arendusprotsessi olemuslikud osad

rütmid lapse elus; rütmilisuse roll ja võimalused õpiraskuste ennetamisel; päevakava ja nädala kujundamine; aastaring, selle kogemine ja kujundamine

meelte areng ja meedia mõjud; meeltesüsteemi eelistused õppimisel

lihtsad rühmatöö võtted lasteaias

temaatilised kunstilised ja praktilised tegevused IV ja V moodul: Lasteaiaõpetaja suhtlemisoskused (32 tundi)

lasteaiarühma kui grupi psühholoogilise arengu seaduspärasused

lasteaiaõpetaja ülesanded ja võimalused grupi arengu suunajana

probleemide määratlemise oskused; lepingud ja motiveerimisoskused

selge eneseväljendamise oskused; enesekehtestamine

aktiivne kuulamine ja abistamisoskused, nende harjutamine

konfliktide käsitlemine, nende lahendamise ja vahendamise oskused; koostöö-harjutused

VI moodul: Lapse emotsionaalne areng ja selle toetamine (16 tundi)

emotsionaalse intelligentsuse mõiste ja selle arendamise võimalused lasteaias

tunnete põhiliigitus, nende tekkemehhanismid ja tähtsus; meeldivad ja ebameeldivad tunded, nende juhtimine

tunnete verbaalne ja mitteverbaalne väljendamine

emotsioonide mõju lapse arengule ja käitumisele; emotsioonide roll õppimisel

mäng ja muinasjutt lapse arendamisel VII moodul: Individuaalsed iseärasused ja erivajadustega lapsed (24 tundi)

sissejuhatus multiintelligentsuse teooriasse, selle rakendamisvõimalused

kooliküpsuse ja -valmiduse mõiste, selle kindlaksmääramise võimalused

kõne areng, selle häired ja korrigeerimise võimalused; kõne- ja kuulmispuudega lapsed

emotsionaalsed häired lasteaiaeas; autistlik, hüperaktiivne, hirmunud laps lasteaias; toimetulek agressiivsuse ja ensesessetõmbumisega

nägemis-, ja liikumispuudega lapsed ning nende arenguks soodsa keskkonna loomine VIII moodul: Loovus, selle vallandamine iseendas ja lastes (16 tundi)

loovuse mõiste; loovuse komponendid; loovuskäsitlused

verbaalne ja mitteverbaalne loovus; erinevad loovusharjutuste liigid

loovuse ja intelligentsuse vahelised seosed

loovad probleemilahendusvõtted lasteaia õpetaja töös IX moodul: Koostöö lapsevanematega (8 tundi)

lapsevanema roll lapse arendamisel ja kooliks ettevalmistamisel

tagasiside andmine lapsevanemale: eesmärgid ja tehnika

lapsevanema nõustamine, selle tehnika ja liigid

koostöövormid lapsevanematega; lapsevanemate koosoleku läbiviimine X moodul: Tegevuse planeerimine ja eesmärgistamine (8 tundi)

tulemuslik eesmärgistamine ja hästiformuleeritud eesmärgi tunnused

plaanid ja kavad lasteaias; raamõppekava kasutamine

töö liitrühmas

planeerimine kui koostöine ja loov protsess

analüüsi 3 aspekti: enesejuhtimisel, grupiprotsessi juhtimisel ja õpiprotsessi juhtimisel; analüüsi ja uue tegevuskava planeerimise seos

õppe- ja kasvatustegevuste vahelise integratsiooni tagamine Maht : 160 tundi (18 päeva), sellest 152 t auditoorset ja 8 t iseseisvat tööd (võimalik tellida ka lühemat koolitust moodulite kaupa)

KANDEV ALUS II: õpetaja kui alushariduse kvaliteedi kandja

Roosi saladus on varjul õienupus.

Millest? Kuidas kaasata lapse terviklikkust lugema ja kirjutama õppimise protsessi? Kuidas erinevate õpistiilide kaasamine aitab kaasa matemaatiliste mõistete kujunemisele lapsel? Milliseid võtteid kasutada erinevates tegevustes ruumilise võimekuse arenemise võimaldamiseks? Kuidas äratada muusik igas lapses igapäevaste tegevuste kaudu? Kuidas tulemuse ootus võib pärssida liigutuslikkuse arengut? Kuidas loomulikkus aitab kaasa terve psüühika kujunemisele? Kuidas tänapäeva kiirustava elulaadiga maailmas toetada lapse kujunemist tähele-panelikuks, hoolivaks ja vastutustundlikuks inimeseks? Kuidas kujundada keskkonda, mis aitab kaasa lapse eneseteadlikkuse, eneseregulatsiooni ja motivatsiooni arengule? Teemad: I moodul : Lingivistilise intelligentsuse mõjutamine Lapse jutustamis- ja arutlemisoskuse kujundamine

kuulamise ja kõnelemise aluseks olevate meelte arendamise võimalused

loovuse ja kujutlusvõime arendamise vajalikkus ja mõju kõne kujunemisele

hääldamine ja eesti keele jaoks olulised eeltööd sõimeeas ja hilisemas koolieelses eas

mõtlemine väikelapseeas ja selle seosed kõne arenguga

aktiivse kuulamise võtted lapse jutustamise stimuleerimiseks ja kõne arendamiseks

küsimuste toime ja eakohaste arendavate küsimuste esitamine

jutustamiseks ja arutelu läbiviimiseks tingimuste loomine

jutustamine ja arutelu mängu osana Lapse lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise eeltöö lasteaias lugema õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas

kirjutama õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas

kirjutamise ja lugemise koosmõju

poiste ja tüdrukute erinevused ja nende arvestamine lugema õppimisel

lugema õppimise tegevuslikuks muutmine eelkoolieas

meelte arendamise võimalused lugema ja kirjutama õppimise eelduse ja tulemusena Muinasjuttude mõju lapseeas

lapse kõlbelise kujunemise faasid

muinasjuttude psühholoogiline mõju rahva kollektiivsele ja indiviidi semantilisele mälule

last mõjutavad arhetüübid

eakohased arengutingimused muinasjuttude paremaks toimeks

muinasjuttude toime lapse terve psüühika arengule

ajastute kaja kaasaja kasvatuses

muinasjuttude esitamise viisid

muinasjuttudest lähtuvad rollimängud ja nende suunamine II moodul : Loogilis-matemaatilise intelligentsuse mõjutamine

lapse loomuliku teadmise kasutamine uue teadmise omandamisel

harmoonia ja korra loomist võimaldavad tegevused kui matemaatilise mõtlemise kujunemiseks vajalikud alused

multiintelligentse lähenemise võimalused lasteaiamatemaatikas

matemaatiliste mõistete omandamise seosed ealise arenguga

matemaatika integreerimise võimalused igapäevaelu valdkondadesse

abstraktsete sümbolite loomise vajalikkus

mõtlemise paindlikkuse arenemiseks vajaliku psühholoogilise tingimustiku loomine

tegevuslikud ja mängulised meetodid arvude maailma avastamiseks ja matemaatika tundmaõppimiseks

terviktaju ja prognoosimisvõime

matemaatika seotus lingvistilisusega, musikaalsusega, kujutlusvõimega

soolise arengu mõju loogilis-matemaatilise võimekuse arenemisele III moodul: Ruumilise intelligentsuse mõjutamine

poiste ja tüdrukute kujutlusvõime arenemine

sisemisele ja välisele visuaalsele õpistiilile tingimuste loomine rühmategevuses

õpetaja sõnakasutuse mõju visuaalse eelistusega lastele

ruumilise võimekuse kasutamine lugema ja kirjutama õppimisel

kaartide, jooniste ja graafikute loomise võimalikkus lasteaias

konstrueerimise olulisus ja jooniste lugemise oskus

lõigete koostamine ja mudelite kokkupanemine

voolimise roll ruumilise intelligentsuse arenemises IV moodul: Muusikalise intelligentsuse mõjutamine

kõne ja hääl, laulmine, liikumine ja tants, pillimäng, muusika kuulamine

ühised mõisted muusikas ja liikumises ning igapäevastes tegevustes

meetrum ja rütm – kõiki muusikalisi tegevusi siduvad elemendid (meetrumi- ja rütmiõpetus)

muusika kasutamine erinevates tegevustes lasteaias ja selle olulisus

kõne ja hääl kui rütmielemendid - rütmimudelid emakeeles

laulmine (laulu õpetamise võimalusi, laulu sidumine igapäevategevustega)

mäng kehapillil (mängumustrite tundmaõppimine, rütmimudelid kehapillil)

instrumentaarium (kasutusvaldkonnad, mängutehnika)

liikumine (rütmiline liikumine, laulumäng, tants ja lihtne liikumisimprovisatsioon) V moodul: Kehalis-kinesteetilise intelligentsuse mõjutamine

kinesteesia osa eelkooliealise lapse kujunemisel

välise ja sisemise kinesteetilisuse mõjutamise vajalikkus ja erinevus

tundekeele kujundamise võimalusi erinevas vanuses

kujutavate tegevuste (joonistamine, maalimine, aplikeerimine, meisterdamine ja käsitöö) kasutamine kehalis-kinesteetilise võimekuse arengu huvides

joonistamine kui teadmisest tähenduse loomine lapseeas

liikumine ja koordinatsioon teiste vaimsete võimete arengu teenistuses

liikumise kasutamine kõne- ja lugemisfunktsioonide arengu toetamiseks

kujutlusvõime kasutamine liigutusvilumuse kujundamiseks

maitsmis- ja haistmismeeled õppimise mõjutajatena väikelapsel VI moodul: Looduslik-loomuliku intelligentsuse mõjutamine

liigitamise ja süsteemide loomise võimaldamine eelkoolieas

ökoloogilise teadlikkuse kujunemise võimalikkus, vajalikkus ja mõju lapse psüühika arengule

tervikutaju arengule kaasaaitamise viisid

avastamisrõõmu pakkumise tähendus lasteaiaeas

rütmilise elukorralduse vajalikkus väikelapseeas

rituaalid kui loomuliku rütmi kogemise vahendid VII moodul: Interpersonaalse intelligentsuse mõjutamine

sotsiaalse võimekuse mõiste ja selle arenguvajadused lapseeas

sotsiaalse võimekuse kujunemise toetamise kavandamine ja vajalike materjalide loomine

kontakti kogemise võimaldamine lastele: situatsioonimängud, kirjandus, lavastused

empaatia, ehedus ja siirus kui sotsiaalse soojuse elemendid

tegevused, mis soodustavad või kahjustavad sotsiaalse soojuse kujunemist

tunnete ja sellekohase arenenud sõnavara osa empaatia arengule

kehtestava käitumise hoiakulise aluse kujunemise toetamine

konfliktide olemus ja liigid

võitja-võitja meetodi kasutamine probleemide ennetamiseks

konfliktide vahendamise oskused: tunnetega tegelemine, läbirääkimisele suunamine probleemidele lahenduse leidmiseks, selge eneseväljendus ja aktiivne kuulamine

keskkonna muutmise võimalusi eakohasusest lähtuvalt konfliktide ennetamiseks VIII moodul: Intrapersonaalse intelligentsuse mõjutamine

emotsioonide roll inimese elus, emotsionaalse intelligentsuse mõiste

eneseteadlikkuse kujunemise eakohasusega arvestamine

vooseisundi toetamine eelkoolieas

emotsioonide äratundmise ja väljendamise oskused ja mõlema arendamise vajalikkus ja võimalused igapäevategevustes

optimism ja pessimism inimese elus - eelised ja ohud

ebaeduga toimetuleku oskuste kujunemise toetamine koolieelses eas

mängud ja harjutused parema enesekontrolli saavutamiseks

lapse kasvamist saatvate täiskasvanute vahelise koostöö olulisus lapse intraperso-naalse võimekuse kujunemiseks

Maht: Kokku 180 tundi, millest 160 auditoorset tundi ja 20 t iseseisvat tööd

MÄNGUVÕIME-VAIMSUSE VÕTI: koolieeliku mängu suunamine tema emotsionaalse

ja intellektuaalse võimekuse arendamiseks

Suurte elamuste saamiseks on peamine vastuvõtlik loomus. Võimalustest üksi ei piisa, põhiline on läbi elada.

W. Bagehot

Millest: Kuidas kasutada mängu erinevaid võimalusi lapse emotsionaalse ja intellektuaalse võimekuse tasakaalustatud arendamisel? Mida vaadelda lapse mängus ning kuidas seda kasutada tema arengu analüüsimiseks ja oma tegevuse planeerimiseks? Kuidas saab mängu abil arendada lapse meelte terasust? Mil viisil mõjutab mäng koolivalmiduse kujunemist? Teemad: I moodul: Mäng ja mängimine 32 t.

mängu liigid ja nende seotus lapse arenguga; mängu mõju inimese üldisele intellektuaalsele ja emotsionaalsele küpsemisele

rollimängule häälestumine ja lasteaiaõpetaja osa selles protsessis

mängulised suhted ja tegelike suhtlemismudelite katsetamine nende abil

erinevad mängud rollimängu tehnikate arendamiseks

spontaansus ja selle säilitamise olulisus mängu suunamisel

mängu suunamise ja juhtimise võtted

mängus tekkiva emotsionaalse pinge maandamise võtted II moodul: Lapse mäng ja emotsionaalne võimekus 32 t

rolliline käitumine inimese elus ja selle arendamise võimalused koolieelses eas

emotsionaalse võimekuse liigid ja nende ilmnemise eakohasus koolieelikul

emotsionaalse võimekuse arendamine mängu kaudu

mängukaaslaste valimise kaudne mõjutamine

mängu ühise analüüsi võimalused erinevas vanuses lastega III moodul: Lapse mäng ja intellektuaalne võimekus 32 t

õppimine koolieelses eas ning selle seotus mängu ja emotsionaalse võimekusega

inimese multiintelligentsus ja selle liigid; erinevate intellektuaalsete võimete arendamine mängu kaudu

erineva võimekusega laste mäng kui koostöö uue teadmise loomisel

edutunde ja altruismi tasakaalustatud kujundamine IV moodul: Lapse mängu arendamise planeerimine 8 t

vanemate kaasamise vajalikkus ja võimalused lapse mängu arendamisse

turvalisuse loomine lapsevanematele mängu eelistamiseks ja mängus kaasa-löömiseks

laste mängu eesmärgistamise ja planeerimise võimalused aasta-, kuu- ja nädalakavas V moodul: Lapse loovuse ja mängu seosed 32 t

loovus ja selle seos lapse arenguga

loovmõtlemine, selle komponendid ja mõju mängu arengule

loovust vallandava keskkonna loomine lasteaias ja kodus

loovust arendavate harjutuste erinevad liigid

mängu arengut mõjutavate loovusharjutuste koostamise võimalused Maht: 160 t, millest 136 t auditoorset tööd ja 24 t iseseisvat tööd

SUUND JA SIHTPUNKT: lapsekeskne tegevuse eesmärgistamine lasteaias

Kui purjekas ei tea,

millisesse sadamasse ta on teel, siis pole ükski tuul õige.

Millest: Kuidas ja miks kavandada lapse emotsionaalset, vaimset ja füüsilist arendamist? Kuidas sõnastada eesmärki, mis oleks arusaadav ja tegevuste läbiviimist abistav? Kuidas leida lapse arengust lähtuvaid eesmärke? Miks on hea, kui rühm tegutseb plaani järgi? Teemad:

eesmärgistamise tehnikad; üldine, konkreetne ja tulemust kirjeldav eesmärk

eesmärkide hierarhia planeerimisel ja arengumuutuste juhtimisel

eesmärgistamiseks vajalikud oskused

aasta, kuu ja nädala tegevuse eesmärgistamine, ülesannete selge fikseerimine, rühma tegevuse planeerimise viisid

lapsest lähtuvate eesmärkide seadmine ja sõnastamine, motiveerivate eesmärkide loomine

tegevuse hinnanguvaba kirjeldus kui eesmärgistamise alus

arendustegevuse analüüsimise võimalused Maht: 16 tundi

SUURED MUSTRID: integreeritud tegevused lapse loomupärase arengu ja õppimise toetajana

Tervik on midagi enamat kui osade summa.

Millest: Miks ja kuidas integreerida erinevaid ainevaldkondi? Kuidas viia tegevusi läbi mänguliselt, laste huvist ja grupi eripärast lähtuvalt? Kuidas integreeritud tegevused toetavad individualiseerimist? Kuidas leida häid mõtteid ja huvitavaid ideid ning olla loov ja mänguline õpetaja? Teemad:

lapsest lähtuva planeerimise põhimõtted

tervikust lähtuv teemade käsitlemine

õpetaja roll integreeritud tegevuste planeerija, läbiviija ja analüüsijana

individualiseerimine integreeritud tegevuse abil

laste kaasamine integreeritud tegevuste organiseerimisel

integreeritud tegevus laste mängu osana

põnev õppimine õues

võtteid ja mõtteid põnevate tegevuste leidmiseks

integreeritud tegevuste kajastamine planeerimisel (rühma tegevuskava, nädalaplaan, õppe- ja kasvatustegevuse päevik)

Maht: 16 tundi

AKNAD MAAILMA JA ENESESSE: meelte arendamine kui õpivõime alus

Tõeline avastusreis ei seisne

mitte uute maastikkude otsimises, vaid uute silmade leidmises.

M. Proust

Millest: Mitme meelega kogeme maailma ja iseennast? Kuidas tunnevad meie meeled end tänapäeva maailmas? Kuidas avalduvad lastel erinevate meelte kahjustused ja milliseid meeli peaks erinevatel eluperioodidel eriliselt hooldama? Miks ja kuidas alustada teadliku meeltekoolitusega? Teemad:

meele mõiste; õpetus 12 meelest ja nende tegevusest

inimese meelteorganismi terviklikkus, meelte omavahelised seosed

meeltetegevuse häired ja nende avaldumine lastel

lapse areng, hoolitsemine meelte eest erinevatel eluperioodidel

meelte kahjustused ja nende tervendamine

enesetunnetust arendavad mängud ja liikumisharjutused

meelte korrashoid – tervise, tasakaalu ja õpivõime alus

televiisor ja arvuti lapsehoidja rollis: poolt- ja vastuargumendid, arengutendentsid

meelte arengu mõju lapse intellektuaalsele arengule koolis

täiskasvanu meeltekoolitus, mõtlev ja tajuv inimene Maht: 16 tundi

HÄÄLIK, TÄHT JA SÕNA: lapse lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise eeltöö lasteaias

„Tead sa ka, mis see siin on?“ küsis Iiah. - „Ei,“ vastas Notsu.

„See on A.“- „Oo!“ imestas Notsu. „ Mitte O, vaid A,“ lausus Iiah rangelt.

A. A. Milne Millest: Millised võimed arenevad lugema ja kirjutama õppimise käigus? Kuidas kaasata last kui tervikut lugema ja kirjutama õppimise protsessi? Kas ja kuidas vajavad poisid ja tüdrukud erinevat lähenemist, et neil kujuneksid välja lugemiseks vajalikud funktsioonid ajus? Teemad:

lasteaiaõpetaja roll õppimise esilekutsumisel

mõtlemise ja mälu ealine areng ning selle arvestamine lugema ja kirjutama õppimisel

lugema õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas

kirjutama õppimiseks vajalikud tegevused erinevas eas

kirjutamise ja lugemise koosmõju

poiste ja tüdrukute erinevused ja nende arvestamine lapse õpiprotsessi suunamisel

multiintelligentse lähenemise kasutamine lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise suunamisel

lugema õppimise tegevuslikuks muutmine eelkoolieas

meelte arendamise võimalused lugema ja kirjutama õppimise eelduse ja tulemusena

lapse kaasasündinud tahtepingutust toetava õpitingimustiku loomine

emotsioonide roll lugema ja kirjutama õppimisel Maht: 60 tundi, sellest 48 t auditoorset ja 12 t iseseisvat tööd

SUUR ÜKS JA MIS SEAL SEES LEIDA ON: matemaatikaga tutvumine lasteaias

„Oletame, et mina kah hakkaksin oma peret taskus kandma nagu Kängu

- ei tea, mitu taskut mul peaks olema?“ küsis Jänes. „Kuusteist,“ vastas Notsu.

„Seitseteist, kas pole tõsi?“ parandas Jänes. „Ja siis veel üks taskurätiku jaoks.

See teeb kokku juba kaheksateist taskut ühel ülikonnal.“ A. A. Milne

Millest: Millised lapse võimed arenevad matemaatikaga tegeldes? Mis on maailma kõige suurem arv? Kas matemaatika on töövihikute täitmine või arvude maailmas tegutsemine? Kuidas erinevate õpistiilide kaasamine aitab kaasa matemaatiliste mõistete kujunemisele lapsel? Teemad:

lapse loomuliku teadmise kasutamine uue teadmise omandamisel

multiintelligentse lähenemise võimalused lasteaiamatemaatikas

matemaatiliste mõistete omandamise seosed ealise arenguga

matemaatika integreerimise võimalused igapäevaelu valdkondadesse

lapse meelering ja matemaatiliste mõistete kujundamine eelkoolieas tundlike meelte kasutamise abil

meelte terasuse arendamine matemaatika kaudu ja matemaatika abil

tegevuslikud ja mängulised meetodid arvude maailma avastamiseks ja matemaatika tundmaõppimiseks

Maht: 40 t, millest 32 t auditoorset ja 8 t iseseisvat tööd

VÄIKESED SUURED LASTE KÜSIMUSED: mõtlemisõpetus ja väärtuskasvatus õppetegevuses

Kuhu aeg läheb?

Miks on suurtel alati õigus? 4 – 9 aastased lapsed

Millest: Kuidas laste küsimusi kasutada õppekava rakendamisel? Kuidas läbivaid teemasid hõlpsasti muude teemadega põimida? Kuidas arendada mõtlemist mänguliselt filosofeerides? Kuidas ühendada mõtlemisõpetus ja väärtuskasvatus? Kuidas põimida mõtlemisõpetus hõlpsasti oma igapäevatöösse? Teemad:

lastega filosofeerimise olemus ja tähtsus

mänguline filosofeerimine kui meetod õpetaja igapäevatöös kasutamiseks

küsimuste liigid, filosoofiline küsimus

sokraatiline küsimismeetod

lapse ealiste iseärasustega arvestamine meetodite ja küsimuste valikus

vestluse käivitamine (erinevad võimalused)

tekstide valimise põhimõtted

sissejuhatus väärtuskasvatuse meetoditesse

võimalused lapse „mina“ arengu toetamiseks Kursuse maht: 16 tundi

MÕTTEVARU - JUTT JA ARU: lapse jutustamis- ja arutlemisoskuse kujundamine

Suured mõtted ei jää kauaks riiulile.

J. M. Shanahan Millest: Kuidas stimuleerida lapse kõnelemist? Milline keskkond on hea lapse arutlusoskuse arenguks? Kuidas arendada jutustamiseks vajalikku kujutlusvõimet? Millised on lapse mõtlemist virgutavad eakohased küsimused? Teemad:

kuulamise ja kõnelemise aluseks olevate meelte arendamise võimalused

loovuse ja kujutlusvõime arendamise vajalikkus ja mõju kõne kujunemisele

hääldamine ja eesti keele jaoks olulised eeltööd sõimeeas ja hilisemas koolieelses eas

mõtlemine väikelapseeas ja selle seosed kõne arenguga

aktiivse kuulamise võtted lapse jutustamise stimuleerimiseks ja kõne arendamiseks

küsimuste toime ja eakohaste arendavate küsimuste esitamine

jutustamiseks ja arutelu läbiviimiseks tingimuste loomine

jutustamise liigid lasteaias, nende iseloomulikud eakohased tunnused

lavastusmängude osa kõne arengus

jutustamine ja arutelu mängu osana Maht: 40 t, millest 32 t auditoorset tööd ja 8 t iseseisvat tööd

TULILIND KUNINGALOSSIS: muinasjuttude mõju lapseeas

Me ei tea muud, kui et see lind, kes vihiseb läbi õhu,

on terve maailmatäis rõõmu, kes peksleb meie viie meele võrgus. W. Blake

Millest: Mida sisaldavad endas muinasjutud? Kuidas muinasjutt mõjutab lapse kasvamist ja mil viisil seda jutustada? Kuidas muinasjuttudel aidata mõjuda, mõtestada ja teostuda? Miks võiksid vanad muinasjutud just tänapäeva lastele hästi mõjuda? Teemad:

lapse kõlbelise kujunemise faasid

muinasjuttude psühholoogiline mõju rahva kollektiivsele ja indiviidi semantilisele mälule

last mõjutavad arhetüübid ja „kultuurikonservid“

eakohased arengutingimused muinasjuttude paremaks toimeks

muistend ja muinasjutt ning nende toime läbi arhetüübi isiksuse kujunemisele

muinasjutt kui lapse loomulikkust ja tema spontaansust arendav vahend

ajastute kaja kaasaja kasvatuses

muinasjuttude esitamise viisid

muinasjuttudest lähtuvad rollimängud ja nende suunamine

muinasjuttudest lähtuvad lapse loovuse arendamise võimalused Maht: 36 t, millest 32 t auditoorset tööd ja 4 t iseseisvat tööd

LOOVMÄNGUST TEATRINI loomuliku eneseväljenduse kujundamine rollivahetuse abil

Loovus ei ole eriline anne, vaid viis elada, kasutada oma jõuvarusid,

väljendada ennast, olla ühenduses oma ümbrusega. M. Lindquist

Millest: Kuidas luua lasteaias lapse loovust arendav ja loovmängu toetav keskkond? Kuidas arendada ja suunata loovmängu? Milline on õpetaja roll laste mängus ja kuidas seda planeerida? Millised on teatritegemise põhimõtted ja võimalused lasteaias? Teemad:

millal mäng mängu tuleb: õppimise-mängimise vahekorrast, õppimise mängulisus

õpetaja - lasteaiapäeva looja: õpetaja rollist loomuliku eneseväljenduse võimaldajana

kust jutud tulevad: repertuaari valik ja laste osa selles, kuidas ise jutte teha, mida jutud õpetavad

kui asjad räägiksid: loovmänguvahendid rühmas, samastumine esemetega - draamamängu üks viis

muinasjutt - juttude ema: kuidas rääkida/mängida muinasjuttu, muinasjuturuumi tekitamine

hommikuringist päevaringi: loova energia andmine päevaks, draamaelemendid hommikuringis, päeva kajastamine hommikuringis ja vastupidi

mängu loomine: kujundatud ja suunatud loovmäng, loovmängunurk ja vahendid, õpetaja roll loovmängu suunajana

väike näitleja: draamakasvatusest lasteaias (eesmärgid, põhimõtted), lapse loovust pärssiv õpetaja käitumine, loovat eneseväljendust arendavad mängud

mänguruum ruumis: lapse loovat tegutsemist toetava keskkonna kujundamine, loovmängunurgakesed ja vahendid, rollimängukastid

nuku sünd: erinevad nukud, lihtne nuku valmistamine

rühmaruumist teatrilavaks: miniteatri vormid, erinevaid teatritegemise võimalusi rühmas

lihtne lavastamisõpetus: lavastamisprotsess lasteaialastega, eksplikatsiooni kirju-tamine, rollide valik, kostüümid jne

Maht: 32 t, millest 24 t auditoorset tööd ja 8 tundi individuaalset tööd

LAPSE ANDEKUSE ARENDAMINE –

multiintelligentsuse teooria ja selle rakendamine lasteaialapse arendamisel

Vanasti küsiti: “Kui tark ta on?” Täna küsime: “Mismoodi ta tark on?”

E. Jensen

Millest: Kuidas vaadelda ja mõista lapse tervikvõimekust? Intelligentsus... kas mõõta nõrkusi või toetuda tugevustele? Kuidas aitab multiintelligentsuse teooria tundmine kaasa lasteaialapse arendamisele? Teemad:

lapse andekus ja selle igapäevane arendamine lasteaias

intelligentsuse mõiste ja erinevad käsitlused, multiintelligentsuse mõiste

8 intelligentsustüübi olemus ja väljendumine, laste intelligentsuse profiili märkamise ja kirjeldamise võimalused

erinevad meetodid, tegevused ja õppematerjalid laste tervikvõimekuse haaramiseks lasteaias

õpetajatöö tõhustamine multiintelligentsuse teooria tundmise abil

õpiraskustega laste arendamine multiintelligentsuse teooria igapäevase rakendamise abil

lapsekeskne planeerimine lasteaias Maht: sissejuhatav kursus 2 päeva (16 tundi); jätkukursused 8x4 tundi, mis keskenduvad iga intelligentsustüübi arendamiseks sobilike meetodite ja tegevuste õppimisele. Õpetajad saavad ka metoodilised materjalid lastega tegelemiseks.

LOOVUS MINUS JA MINU KASVANDIKES: loovuse arengut takistavad ja edendavad mõjud

Iga laps on kunstnik.

Kuid küsimus on selles, kuidas säilitada temas kunstnik ka siis,

kui ta on saanud täiskasvanuks. P. Picasso

Millest: Mis on loovus? Kuidas arendada oma leidlikku meelt ja loovat fantaasiat? Mis tõkestab loovuse vallandumist ja kuidas sellest üle saada? Kuidas ja miks arendada loovust lasteaialastes? Teemad:

loovuse mõiste ja loovuskäsitlused

sõnalised ja mittesõnalised loovusharjutused

divergentne ja konvergentne mõtlemine, nende arendamise võimalused lasteaias

loovad probleemilahendusvõtted ja nende kasutamine rühmas

laste loovuse arendamiseks sobiva keskkonna kujundamine

loovus igapäevase toimetuleku alusena, argiloovuse vallandamine ja arendamine Maht: 16 tundi

KOOS SÜNNIB MUUSIKA: loova lähenemise võimalusi muusikaõpetuses

(C. Orffi süsteemi tutvustav kursus)

Loovuse eelduseks on oskus mängida. C. Rogers

Millest: Kuidas ühendada muusikatunnis kõne, liikumine ja muusika? Mis on kehapill ja kuidas seda mängitakse? Kuidas äratada muusik igas lapses? Teemad:

Carl Orffi süsteemi olemus ja eesmärgid

Orffi süsteemi elemendid – kõne ja hääl, laulmine, liikumine ja tants, pillimäng, muusika kuulamine

ühised mõisted muusikas ja liikumises

meetrum ja rütm – kõiki muusikalisi tegevusi siduvad elemendid (meetrumi- ja rütmiõpetus).

kõne ja hääl kui rütmielement - rütmimudelid emakeeles

laulmine (laulu õpetamise võimalusi, laulu sidumine teiste Orffi süsteemi ele- mentidega)

mäng kehapillil (mängumustrite tundmaõppimine, rütmimudelid kehapillil)

instrumentaarium (kasutusvaldkonnad, mängutehnika)

liikumine (rütmiline liikumine, laulumäng, tants ja elementaarne liikumisimpro- visatsioon)

Maht: 16 tundi

RÜTMIGA JA RÜTMITA: võimalusi rütmiõpetuse rakendamiseks lasteaias

Kus ei aita jõud, seal aitab rütm.

Millest: Milliseid rütme võime leida enda sees ja ümber? Kuidas teadlikult oma elus ja töös rütme kasutada ning seeläbi aega ja jõudu säästa? Millised on rütmides peituvad teraapiavõimalused? Kuidas on hea rütmitunne seotud õpetaja isiksuse ja tema töövõimega? Teemad:

rütmi ja kaose vastandumine ja seotus

inimese elu rütmilisus ja rütmilised protsessid inimeses

rütmi väljendused füsioloogias, luules, muusikas, kunstis ja mujal

7 looduslikku rütmi ja loodusrütmide mõju inimesele

temperamendirütmid

rütmidega arvestamine tegevuskava koostamisel

aasta-, kuu-, nädala-, päevarütmid, nende mõju lapse arengule, loodusrütmide kasutamine lasteaia õppetöös

rütmielementide kasutamine erinevates õppetegevustes (matemaatika, emakeel, võõrkeel, muusika, kehaline kasvatus, kunstiõpetus)

hüperaktiivne käitumine rütmi ja kaose vaatenurgast

rütmis peituvad ravi- ja teraapiavõimalused

muusikalised rütmimängud

rütmitunnet arendavad sõna- ja liikumismängud

rütmitaju arendamine õpetaja isiksuse kujundajana Maht: 16 tundi

KERGE KUI ÕHK; RASKE KUI KIVI: lihtsaid võtteid laste mõistmiseks ja nende arengu toetamiseks

Inimesed ei ole tüüpides,

vaid tüübid on inimestes.

Millest: Mis on temperament ja kuidas see väljendub looduses ja inimeses? Kuidas ära tunda ja tasakaalustada laste temperamenti? Kuidas tulla toime rühmatäie erinevate lastega? Mida teha, kui veenmine ei aita? Kuidas temperamendiõpetuse abil kasvatada laste eneseteadvust? Teemad:

nelja elemendi otsingud looduses ja iseendas

temperamenditüüp kui konstitutsioonilise eripära hingeline väljendus

rütmide ja temperamendi seosed

temperamendi väljendumine käitumises, kõnes, liikumises, käelistes tegevustes

temperamendi määramise raskused tänapäeval

“rahva temperament”

temperament erinevas vanuses

eneseteadvuse kasvatus temperamendiõpetuse kaudu

suhtlemine erinevate temperamenditüüpide esindajatega

soovitused temperamendijõudude suunamiseks

uued oskused vastupanu vähendamiseks

temperamendi koolitamine täiskasvanu enesekasvatuse osana

koolitatud ja koolitamata temperament Maht: 16 tundi

SIID JA KLAAS: 5-7-aastaste laste siidi- ja klaasimaali katsetuste suunamine

Õppida võibki ainult läbi üllatuste.

R. Silverberg

Millest: Kuidas juhatada lapsi siidi- ja klaasimaali maailma ja kuidas neid seejuures juhendada? Milliseid vahendeid, milleks ja kuidas kasutada? Millised võimed arenevad lastel siidi- ja klaasimaali tehes? Teemad:

eakohaste vahendite valik siidi- ja klaasimaaliks

siidimaali kavandamine ja kavandi joonistamine

siidi ettevalmistamine ja kinnitamine

kontuurpasta kasutamine ja selle õppimise võimaldamine

siidivärvi toime ja sellest tuleneva värvimisviisi valimine

siidimaali tehnikad

klaasimaali kavandamine

klaasimaali võtted erineva vormi puhul (tasapinnaline, õõnes, nõgus, kumer)

kontuurpliiatsi ja pintsli kasutamine

klaasivärvi toime ja sellest tulenev eseme hoidmine

siidi- ja klaasimaali vahendid: hoid, säilitamine, säästmine, puhastamine

laste jaoks vajaminevate vahendite ettevalmistamine

näidiskavandite koostamine

töövõtete selgitamine lastele

siidi- ja klaasimaali tegemisel arenevad võimed Maht: 16 tundi

VORMI VÕLU: 5-7-aastaste laste voolimistegevuse suunamine

See, mis kunstiteoses loomulikkusena paistab,

ei ole loodus, vaid inimene. J. W. von Goethe

Millest: Millised on voolimismassi omadused ja mida tasub lastega tegutsedes sel puhul arvestada? Kuidas voolimismassi töödelda ja valmistatud esemeid tugevdada ja säilitada? Mida kõike on võimalik koos lastega valmistada? Kumba eelistada, kas kavandamist või spontaanset tegevust? Teemad:

voolimismassi “Cernit” omadused ja nende uurimine koos lastega

kingituste valmistamine erinevateks tähtpäevadeks

klaasi kaunistamine voolimismassiga

roosivormiliste ehete valmistamine

kavandamine või spontaanne tegevus - kumb tuleb rohkem kasuks?

lisavahendite kinnitamine (nõelad, traadist otsikud jne), abivahendite kasutamine

instruktsioonide koostamine ja töövõtete selgitamine lastele Maht: 8 tundi

AASTARING LASTEAIAS: igakülgse tervikliku arengu võimaldamine lasteaias

1 puu, 12 oksa,

igal oksal 4 pesa, igas pesas 7 muna?

Millest: Mispärast on väikelapsel oluline elada kooskõlas aastaringiga ning kuidas seda lasteaias võimaldada? Kuidas kasutada rütme laste õpetamisel, arendamisel, organiseerimisel ning seeläbi aega ja jõudu säästa? Millised on täiskasvanu võimalused aastaringi vaatlemiseks ja rütmiliseks läbielamiseks? Miks seda tasub teha? Teemad: I moodul:

rütmilise elukorralduse vajalikkus väikelapseeas

aasta-, kuu-, päeva- ja nädalarütmid, nende mõju lapse arengule, rütmilisus inimese eluprotsessides

loodusrütmide kasutamine lasteaia õppetöös

rütmi kasutamine õppimiseks, meeldejätmiseks, laste organiseerimiseks

rituaalid kui emotsionaalse intelligentsuse arendamise vahendid (hommikuring, sünnipäevad jm)

II-V moodul (iga moodul pühendatud ühele aastaajale):

aastaring, erinevate pühade sügavamad tähendused

täiskasvanu võimalused aastaringi vaatlemiseks ja rütmiliseks läbielamiseks

Eesti rahvatraditsioonide vaimsed alused ja nende edasikandmise võimalused tänapäevas

aastarütmid, aastaaegadega seotud üritused lasteaias

rütmidega arvestamine tegevuskava koostamisel

rühmaruumi kujundamine aastaringi kaasaelamiseks

temaatilised kunstilised tegevused aastaringi läbielamise toetamiseks (meister-damine, kaunistamine, laulumängud, tantsud, salmid jm.)

Maht: 16-160 tundi auditoorset tööd (vajadusel ka iseseisvad tööd)

KUIDAS MU LAPSEL TÄNA LÄKS?: lasteaialapse ealise arengu märkamine ja

tagasiside andmine lapsevanemale

Areng põhineb sellel, et keegi söandab püüda enamat sellest, kes ta on või mida ta oskab.

J. Sarasvuo

Millest: Mida on tähtis teada lapse ealiste arenguetappide kohta? Kuidas märgata ja arvestada lapse arengu tundlikkusperioode lasteaias? Kuidas lapse füüsiline arenemine mõjutab tema mõtlemise ja tundeelu arengut? Kuidas lapse arengut hinnanguvabalt kirjeldada? Teemad:

lapse psüühiline areng ja keskkonna mõjud, terve arengu põhitingimused

lapse ealise arengu näitajad

lapse individuaalsed iseärasused

lapse jälgimise tehnikad

vaatlusfookuse määramine

hindamise ja sildistamise mõju enesehinnangule

hinnanguvaba kirjeldamise kasutamine tagasiside andmisel

arengumapi kasutamine lapse arengu jälgimiseks ja mõtestamiseks Maht: 32 tundi

JA

KUULAMINE – MÕISTMISE ALUS: lapse kuulamisoskuste kujunemise toetamine

Kuulamine aitab teisel paremini

iseennast mõista. T. Gordon

Millest? Millised tegevused kuulamise ajal aitavad kaasa mõistmisele? Kuidas toetada mõistva kuulaja arengut? Mis vanuses ja mil viisil on võimalik suunata empaatia arengut? Mil viisil kujundada lapse emotsionaalset sõnavara? Kuidas kuulamine moodustab sotsiaalse pädevuse aluse? Teemad:

kontakti loomine ja hoidmine kui kuulamise eeltingimus

kontakti kogemise võimaldamine lastele: situatsioonimängud, kirjandus, lavastused, igapäevategevused, hommikuringid jne

mõisted kuulamine, kuulmine ning aktiivne kuulamine; nende tähenduse sarnasus ja erinevus

kehakeele mõistmise arendamise võimalusi

tegevused, mis soodustavad või kahjustavad sotsiaalse soojuse kujunemist ning kuulmistaju

aktiivse kuulamise tähelepanu väljendamise, jälgimise ja peegeldamise oskused

harjutused jälgimisoskuste arendamiseks ja mõistmiseks

harjutused ümbersõnastamise arendamiseks

aktiivse kuulamise võtete arendamise võimalusi laste mängudes ja integreeritud õpi- ja tegevusprotsessis

Maht: 32 tundi

KOOLIVALMIDUS VÕI KOOLI VALMIDUS?

PÕHJAPOLUS

AVASTUD PUHHI POOLD PUHH LEIDIS

SELE Millest: Millal on laps kooliks valmis? Kuidas määrata lapse küpsust ja koolivalmidust? Mida saab kool oodata lasteaialt? Teemad:

kooliküpsuse ja koolivalmiduse mõisted

füüsiline, sotsiaalne ja kognitiivne koolivalmidus: nende alaoskused ja tajutavad näitajad

kehalised muutused 6.-7. eluaastal, nende seos lapse mõtlemise ja mälu arenguga

lihtsate praktiliste ülesannete ja harjutuste kasutamine lapse arengulise küpsuse määramiseks

võimete alusel grupeerimise ja eraldamise mõjud laste arengule

tegevused laste koolivalmiduse arendamiseks, sobiva keskkonna kujundamine

kooli ja lapsevanemate ootused laste kooliks ettevalmistamisele Maht: 16 tundi (2 päeva; jätkukursuste võimalus)

PROBLEEM JA SELLE OMANIK LASTEAIAS õpetajate koostöövormid koolis õppija arengu toetamiseks

Probleemid on vaid võimalused töörõivastes.

H.J.Kaiser

Millest: Kuidas läbi viia õpetajate aineteülest koostööd õpilaste arengu toetamiseks? Kuidas vaadelda probleeme erinevatest vaatenurkadest ja sõnastada neid nii, et tekiks koostöö? Millistel viisidel muuta probleemid õppimisvõimalusteks ja kindlustada lahenduste teostumist? Kellele: Klassijuhatajad, aineõpetajad, õppejuhid, koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, huvijuhid ja koolide meeskonnad Teemad:

õpilase ja õpetaja roll õpiprotsessis, erinevad vaatenurgad probleemidele lähenemisel

erinevad koostöised metoodikad probleemide ja/või väljakutsetega tegelemiseks ja kogemuste konstruktiivseks esiletoomiseks, õpetajatevahelise koostöö loomine

süsteemne lähenemine ja selle võimalused, töö konkreetsete juhtumitega

olukordade kaardistamine, käitumiste kirjeldamine, informatsiooni hankimise erinevad võimalused

õpilaste käitumise aluseks olevad kavatsused, nende uurimine, mõistmine ja kasutamine

keskkonna ümberkujundamine õpilase arengu toetamiseks

kovisioon: mõiste ja praktiline rakendamine Kursusel õpitakse ja harjutatakse praktilisi meeskondlikke mudeleid probleemjuhtumitega tegelemiseks, valmivad abimaterjalid hilisemaks iseseisvaks meeskonnatöö jätkamiseks Maht: min. 28 tundi: 2 päeva + vahepealne iseseisev rakendamine (4 t) + 1 päev; soovitavalt 6 koolituspäeva koos vahepealsete iseseisvate meeskondlike ülesannetega koolis

ERILINE LAPS: lapse arenguliste ja hariduslike erivajaduste

märkamine ja tema arengu toetamine

Ma õpin kõige paremini siis, kui teen seda omal viisil. 9-aastane laps

Millest: Kuidas keskkond määrab lapse erivajaduse ilmnemise? Kuidas erivajadusega laps soodustab rühmas emotsionaalse intelligentsuse arengut? Millised näitajad võivad viidata tulevasele õpiraskusele või eriandekusele? Teemad:

erivajaduse mõiste ja tähendused

lapse põhilised arenguvajadused eelkoolieas ja sellele vastamine tänapäeval

eelkooliealise lapse meelte arengu seos võimalike õpiraskustega

õpiraskuste varajane märkamine ja õppimise suunamise korrigeerimine

õpiraskuse ja eriandekuse hinnanguvaba kirjeldamine kui esimene samm individuaalse õppimise toetamisel

lapse arengulisi erivajadusi mõjutavad sotsiaalpsühholoogilised riskifaktorid

emotsionaalsed häired: autistlikud ja hüperaktiivsed, hirmunud ja endassetõmbunud ning agressiivsed lapsed

emotsionaalsete häiretega laste suunamise ja mõjutamise võimalused

kaasasündinud individuaalsete õpistiilide märkamine ja kasutamine arengu toetamisel andeka ja erivajadusega lapse puhul

multiintelligentsusega arvestamine ja selle kasutamine lapse õppimise suunamisel

lasteaiasisesed koostöövormid ja meeskonnatöö mudelid lapse arengu toetamiseks

süsteemne lähenemine lapse arengu toetamisel Maht: 32 tundi, soovi korral jätkukoolitused

JUTU TAGA JA SÕNA ALL: laste suhtlemisoskuste arendamine

Empaatia on reis, mitte sihtpunkt.

D. Stone Millest: Kuidas suunata last mõistma juttu ja teise lapse käitumise mõtet? Kas kuulamise ja kõne arendamisest piisab, et lapsest saaks hea suhtleja? Millal on õige aeg tegeleda suhtlemisoskuste õppimisega? Kuidas suhtlemisoskus mõjutab lapse toimetulekut erinevatel haridustasemetel? Teemad:

suhtlemine kui võime teiste inimeste emotsioone oskuslikult juhtida ja selle ilmnemine lastel

meelte arengu mõju inimese suhtlemisoskustele

suhtlemisoskused ja nende arendamise võimalused

mina-keelne väljendamine lapse kõne arengu taustal

aktiivse kuulamise olemus ja selle harjutamise toetamine

probleemi märkamise ja lahendamise mudeli kasutamise võimalused

empaatia arendamise osa suhtlemisoskuste toetamiseks

kaaslase tunnete ja nende all olevate vajaduste mõistmiseks vajalikud harjutused ja igapäevased eluolukorrad

tagasiside mudeli eakohase kasutamise võimalused teise lapse tegevuse ja käitumise mõjudest teadaandmiseks

mitmekesisuse ärakasutamine mõtlemise paindlikkuse ja probleemi märkamise abil

mittesõnaliste signaalide mõistmise õppimine

enesekehtestamise hoiakulise aluse kujunemisele kaasaaitamine

täiskasvanute osa lapse efektiivsete suhtlemismudelite kujunemisel

praktilised harjutused, materjalid ja meetodid kõigi nimetatud suhtlemisoskuste kujundamiseks lapsel

Maht: 16 tundi üksiku suhtlemisoskuse teema läbimiseks ja 160 tundi kogu kursuse läbimiseks

AARDELAEGAS: lasteaialastele sobivate meetodite loomise võimalused

See, kes oskab kõige rohkem,

jääb alati alla sellele, kes õpib kõige kiiremini.

Milleks? Mis on õppimine ja millal see algab? Kuidas kaasasündinud õpitingimustiku eelistused mõjutavad lapse omandamiskiirust? Mille järgi saab aru, mida laps vajab mõistmiseks? Kuidas arvestada sensoorseid eelistusi meetodite loomisel erinevates tegevustes? Mil viisil väljendub lapse tegevusstiil? Kuidas suhtuda lohakusse ja vastutustundetusse? Kas neid saab muuta? Teemad:

inimese isiksuslikku arengut mõjutavad faktorid

õppimise teoreetilised käsitlused ja nende mõju õpetaja tegevusele

õpitingimustiku eelistused ja nende mõju õppimise tulemuslikkusele

mõtlemist mõjutav sensoorne eelistus ja sellest lähtuv õppematerjali esitlus tegevuste ajal

lapse tegutsemisviiside liigid ja nende kasutamine tegevuste ülesehitamisel

lapse motivatsiooni suundumused ja selle arvestamine arengukeskkonna kujun-damisel rühmas

õpetaja kõne mõju asjade ja olukordade mõistmisele lapse poolt

õpetaja poolt kasutatava kõne muutmise võimalikkus ja vajalikkus koolieelses eas Maht: 32 tundi

SEGASUMMAS KOOLI POOLE: erivanuseliste laste koosmõjulise arengu juhtimine lasteaiarühmas

Kui ühed peavad sind suureks ja teised pisikeseks,

vahest siis just ongi see päris paras vanus käes. A. Lindgren

Millest? Kuidas mõjutab koolieelsete lasteasutuste seaduse 2010. a. muudatus arenguprotsesside juhtimist lasteaiarühmas? Kuidas organiseerida erivanuseliste laste koostöist tegevust arengu huvides? Kuidas planeerida erivanuseliste laste tegevust kuu- ja nädalakavades? Teemad: I moodul: Laste õppimise juhtimine erivanuseliste laste rühmas - 4 päeva (32 t)

vajadused seadusemuudatuse sisseviimiseks, sellest lähtuvad võimalused ja takistuste ületamise viisid

probleemid erivanuselise laste õpiprotsesside juhtimisel ning toimetulek

laste arengu juhtimine 3 protsessi kaudu (õpiprotsess, individuaalne arenguprotsess, koostöö arengu protsess rühmas)

3 protsessist tuleneva tegevuse planeerimine rühmas

õppimise olemus ja sellest lähtuvad õpetajategevused

hinnangu mõju lapse motivatsiooni arengule erivanuselises rühmas

tagasiside kui arengu korrigeerimise korraldamine lasteaiarühmas

hinnanguvaba kirjeldamise oskus – lapse enesehinnangu kujundaja

tegevuse planeerimise alused ja võimalused II moodul: Laste eakohase individuaalse arengu juhtimine erivanuseliste laste rühmas – 2 päeva (16 t)

laste erivanuselise ja samavanuselise koosseisu võimalused ja ohud arengule

lapse eakohased arenguvajadused erinevas vanuses (mõtlemise, tunde ja tahte arengu aspektidest)

laste erinevast vanusest tulenevate vajadustega arvestamine rühmas

laste individuaalsed vajadused õppimise ajal ja õpetaja tegevused nendega arvestamisel

laste sotsiaalse võimekuse arenemise ressursid erivanuselise rühmas III moodul: Koostöö loomine täiskasvanute vahel erivanuseliste laste arengu suunamisel – 2 päeva (16 t)

koostöö vajalikkus ja võimalused erivanuseliste lastega rühmas

koostöö eeldused ja tingimused, koostööprintsiibid

koostöö käivitamine

erinevad koostöövormid rühmas

koostöö arenguetapid Maht: 64 tundi (võimalik tellida moodulite kaupa)

SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ LASTEAIAS

Kuidas hoida tõelist väärtust - inimese suhet inimesega?

Kuidas jõuda rühmas parema üksteisemõistmiseni, lahendada ja vahendada konflikte arukal

ning edasiviival moel, tulla toime ettenägematute olukordadega?

Kuidas suuta sedasama teha töökollektiivis?

Meil kõigil tuleb aeg-ajalt kuulata ja mõista oma kaaslasi, teha ennast arusaadavaks ja

kuuldavaks, pidada raskeid läbirääkimisi.

Koostööoskused on tänapäeva inimese põhioskusteks. Nende õppimisel väikelapseeas on

oluline olla täiskasvanute kõrval, et neid omandada mudeldamise teel. See eeldab aga

lasteaiaõpetajate poolt tulemuslike ja vägivallatute suhtlemismudelite kasutamist ning

oskust suunata rühma kui terviku arenguprotsesse.

Nii õpib laps ka hiljem leidma kohta kaasinimese kõrval, tunnustama enese ja teiste

inimväärikust ja väärtuslikkust. Koostöine tegutsemine annab võimaluse kuuluda ja rahuldab

inimlikku vajadust olla armastatud, austatud ning tingimusteta hoitud.

Lihvitud oskused ei asenda küll õiglustunnet, hoolivat soojust või siirast abistamissoovi, kuid

ilma oskuste valdamiseta võime keerulistes olukordades hätta jääda. Järgnevad kursused

pakuvad kõigile võimalust täiustada ja harjutada koostööoskusi, mis aitavad igapäevases

professionaalses elus kooskõlalisemalt toime tulla ning pakuvad tuge isiklikus suhteringis.

LAPS TEISTE SEAS: lapse sotsiaalsed oskused ja eakohase suhtlemise olemus

Maailma tunnetamine: võtta sülle hoone,

milles sa ise samal ajal sees oled.

Millest? Mis määrab suhtlemise kvaliteedi? Millest koosnevad sotsiaalsed oskused? Miks suhtlemisoskusi on vaja kaasajal õpetada? Kuidas suhtlemistasandi valik mõjutab lapse enesehinnangu kujunemist? Kuidas kujuneb lapse suhtlemistasand? Teemad:

sotsiaalse võimekuse mõiste ja selle arenguvajadused lapseeas

vanemate ja teiste täiskasvanute osa lapse sotsiaalsete oskuste kujunemisel

väärtused, uskumused ja hoiakud, mis soodustavad sotsiaalse toimetuleku kujunemist

Thomas Gordon, Carl Rogers, Eric Berne, Jaak Panksepp, J. L. Moreno jt inimese sotsiaalsete oskuste arengust

oma suhtlemistasandi kasutuse ja muutmise võimaluste uurimine

suhtlemistõkete liigid ja toime lapse psüühikale ja hoiakute kujunemisele

Thomas Gordoni käitumisaken vajaliku suhtlemisoskuse määratlemiseks

sotsiaalse võimekuse kujunemise toetamise kavandamine ja vajalike materjalide loomine

Maht: 16 tundi

SUHTLEMISÕPETUS LASTEAIAS: lasteaiaõpetajad kui kaasaegsete suhtlemisoskuste arendajad

Milleks? Mis on selge eneseväljendus ja kuidas lastel säilitada ja arendada? Kuidas luua võimalusi laps aktiivse kuulamise arenemiseks? Mil viisil arendada lastes konfliktide lahendamise ja vahendamise oskusi? Teemad: I moodul: Sotsiaalsed oskused ja suhtlemise olemus

sotsiaalse võimekuse mõiste ja selle arenguvajadused lapseeas

vanemate ja teiste täiskasvanute osa sotsiaalsete oskuste kujunemisel lapsel

väärtused, uskumused ja hoiakud, mis soodustavad sotsiaalse toimetuleku kujunemist

Thomas Gordon, Carl Rogers, Eric Berne, Jaak Panksepp, J. L. Moreno jt inimese sotsiaalsete oskuste arengust

täiskasvanute poolt kasutatavate suhtlemistasandite mõju lapse sotsiaalse võimekuse kujunemisele

oma suhtlemistasandi kasutuse ja muutmise võimaluste uurimine

suhtlemistõkete liigid ja toime lapse psüühikale ja hoiakute kujunemisele

Thomas Gordoni käitumisaken vajaliku suhtlemisoskuse määratlemiseks

sotsiaalse võimekuse kujunemise toetamise kavandamine ja vajalike materjalide loomine

Maht: 24 t auditoorset tööd, 16 t iseseisvat tööd: lastega tööks vajalike materjalide loomine II moodul: Aktiivse kuulamise kujunemise toetamine

kontakti loomine, hoidmine ja lõpetamine

kontakti etapid

kontakti kogemise võimaldamine lastele: situatsioonimängud, kirjandus, lavastused

mõisted: kuulamine ja kuulmine ning aktiivne kuulamine- sarnasus ja erinevus

empaatia, ehedus ja siirus kui sotsiaalse soojuse elemendid

tegevused, mis soodustavad või kahjustavad sotsiaalse soojuse kujunemist

tunnete ja sellekohase arenenud sõnavara osa empaatia arengule

aktiivne kuulamine: tähelepanu väljendamise, jälgimise ja peegeldamise oskused

aktiivse kuulamise võtete arendamise võimalusi laste õpi- ja tegevusprotsessis

aktiivse kuulamise harjutuste kogemine ja loomine Maht: 24 tundi auditoorset tööd, 16 tundi refleksiooni ja aktiivse kuulamise kujundamiseks vajalike vahendite loomine ning kavandamine õpi- ja tegevusprotsessis III moodul: Selge suhtlemise kujunemise toetamine

mõisted selge ja ebaselge suhtlemine

ebaselge suhtlemise mõjud

selge suhtlemise mõjud

selge suhtlemine kui probleemidest hoidumise vahend

mina-teadete liigid: selgitavad, ennetavad ja vastavad, tunnustavad, konfronteeruvad mina-teated

käitumisviisid ja sellest lähtuvad väljenduslaadid suhtlemisel

oma käitumisviiside muutmise võimalikkus

kehtestava käitumise hoiakuline alus

kehtestamise tehnika: konfrontatsioon ja tunnetega tegelemine

erinevate mina-teadete arengu võimaldamine lastele igapäevategevustes, mängudes, õpiprotsessis

Maht: 24 t auditoorset tööd, 16 t iseseisvat tööd: refleksioon ja lastega tööks vajalike materjalide loomine IV moodul: Konfliktide lahendamise mudelite omandamise suunamine

konfliktide olemus ja liigid

konfliktis toimetulekuks vajalikud hoiakud ja uskumused

konflikti liigist lähtuvad toimetuleku viisid

konfliktide lahendamise võimalused: autoritaarne, liberaalne, kompromiss, koostöine

autoriteedi mõiste ja mõju probleemsete situatsioonide lahendamisele

konflikti lahendamise võitja-võitja meetod

võitja-võitja meetodi kasutamine probleemide ennetamiseks

ajurünnak kui loov probleemilahendamise meetod

konfliktide vahendamise oskused: tunnetega tegelemine, läbirääkimisele suunamine probleemile lahenduse leidmiseks, selge eneseväljendus ja aktiivne kuulamine

keskkonna muutmise võimalusi eakohasusest lähtuvalt konfliktide ennetamiseks

aja kasutamine ja selle praktiline planeerimine konfliktide ennetamiseks kolleegidega ja lastega, lapsevanematega

Maht: 24 t auditoorset tööd, 16 t iseseisvat tööd: refleksioon ja lastele konfliktihalduse õpetamiseks vajalike meetodite ja vahendite loomine. V moodul: Grupi arengufaasid ja nende juhtimine koostööni

grupi psühholoogiline areng ja selle mõju omavahelistele suhetele ja suhtlemisele

sõltuvusfaasi olemus

sõltuvusfaasis suhetele soodsa tingimustiku loomiseks vajalikud oskused

konfliktifaasi olemus, vastupanu mõiste

vastupanuga toimetulekuks vajalikud hoiakulised alused

konfliktifaasi läbimiseks vajalikud oskused

eraldumisfaasi olemus ja selleks eakohaste tingimuste loomine

koostööfaasi olemus ja võimalused koostöiseks tegevuseks ja õppimiseks lähtuvalt eakohasusest ja laste suhtlemisoskustest

suhtlemisel baseeruvate koostööoskuste planeerimine õpitegevusse Maht: 16 tundi auditoorset tööd Kursuse kogumaht: 176 tundi

KOOSKÕLALINE RÜHM

Kolm meest, kes üksteist aitavad, teevad ära sama töö,

mis kuus meest ühekaupa. Hispaania vanasõna

Millest: Kuidas muuta rühmatäis erineva tausta ja erinevate kogemustega lapsi üksteisest hoolivaks tervikuks? Kuidas rakendada konfliktid arengu teenistusse ja õpetada oma kasvandikele eluks hädavajalikke sotsiaalseid oskusi? Mida saab lasteaiaõpetaja ära teha selleks, et tema rühmas kujuneks arenguks soodne suhtekeskkond? Teemad: I moodul: Grupi psühholoogilise arengu faasid ja nende suunamine

grupi psühholoogilise arengu faaside avaldumine lasteaiarühmas

grupi juhitavus ja emotsioonid grupis, lasteaiaõpetaja ülesanded ja võimalused grupi arengu suunajana

ebameeldivate emotsioonide ja agressiivsuse tekkepõhjused lasteaiarühmas, erinevate sekkumisvõimaluste efektiivsus

selge eneseväljendamise viisid ja aktiivse kuulamise tehnikad, nende harjutamine

koostöö kujunemise tingimused rühmas, koostööoskused ja nende õpetamiseks sobivad mängud ja harjutused lastele

II moodul: Ebakohase käitumisega toimetuleku võimalused

ebakohane käitumine rühmas, selle peamised eesmärgid

ebakohase käitumisega toimetulek, selle positiivne suunamine

tõrjutuse tekkemehhanismid, selle ennetamine ja vähendamine

tegevuslikud meetodid rühma suhete struktuuri avalikustamiseks ja mõjutamiseks

III moodul: Konfliktide lahendamise oskused

konfliktide liigid: vajadus- ja väärtuskonfliktid

koostöö lastega võitja-võitja meetodil

konfliktide lahendamine ja vahendamine

enesekehtestamise oskused, konfronteerumine

lasteaiaõpetaja mina-tasandi paindliku kasutuse võimalused Maht: 60 tundi (3x2 päeva), sellest 48 tundi auditoorset ja 12 tundi iseseisvat tööd

KOOSTÖINE GRUPP: sissejuhatus grupi psühholoogilise arengu

faasidesse ja nende juhtimisse Kui armastad valmistumist, armastad ka võitu.

J. Sarasvuo

Millest: Millised on grupi psühholoogilise arengu seaduspärasused ja kuivõrd on nad suunatavad? Kuidas märgata grupiliikmete vastupanu ja mida sellega ette võtta? Kas konflikt soodustab või takistab grupi arengut? Milliste vahendite abil saab grupijuht soodustada grupi edasiliikumist koostöö poole? Kellele: Kõigile grupijuhtimisega (n. lastevanemate koosolek jmt) tegelevatele inimestele ja gruppidesse kuuluvatele inimestele Teemad:

grupi psühholoogilise arengu faasid, nende äratundmine

grupi produktiivsus ja juhitavus erinevates arengufaasides, juhi võimalused ja ülesanded grupi arengu suunajana

vastupanu mõiste, põhjused ja liigid, toimetulek vastupanuga, erinevate sekku-misvõimaluste efektiivsus

juhile vajalikud selge eneseväljendamise viisid ja kuulamistehnikad

koostöö kujunemise tingimused grupis, koostööoskused ja nende arendamine Maht: 16 tundi (2 päeva)

MINA JA SINA: ennastkehtestav käitumine ja koostööoskused

Ma olen elu,

mis tahab elada keset elu, mis tahab elada.

A. Schweitzer Millest: Kuidas väljendada oma mõtteid, tundeid ja soove selgelt, otse ja ausalt? Kuidas seista oma vajaduste ja arvamuste eest sellisel viisil, et ka partner saaks seista oma vajaduste ja arvamuste eest ning tunneks ennast väärikana? Kuidas vastutustundlikult probleeme lahendada ja koostööni jõuda? Teemad: I moodul: Enesekehtestamine ja selle aluseks olev mõtteviis

agressiivne, alistuv ja kehtestav käitumisviis, enesekehtestamine kui koostööprotsess

probleemi määratlemise oskused, vajadus- ja väärtuskonfliktid

suhtlemistasandid ja nende mõju suhtlemisele

selge ja ebaselge kommunikatsioon

konfronteeruva mina-teate koostamine (käitumise hinnanguvaba kirjeldamine kui pinge alandamise vahend; tunded ja nende arvestamine käitumise mõjutamisel; häiriva käitumise mõju esiletoomine)

tagasisidega videoharjutus II moodul: Aktiivne kuulamine ja selle aluseks olevad hoiakud

usaldussuhe aktiivses kuulamises, selle olemasolu näitajad ja avaldumise tasandid

aktiivse kuulamise tehnikad ja nende kasutamine

tagasisidega videoharjutus III moodul: Koostööoskused

koostööd mõjutavad tegurid, koostöö arenguetapid

produktiivsed ja ebaproduktiivsed rollid koostöös

tagasisidega videoharjutus Maht: 60 tundi (3+2+2 päeva): 56 t auditoorset ja 4 t iseseisvat tööd või lühivariant 16 tundi valitud

teemal

ÕPETAJA SUHETE KARUSSELLIL: suhtlemistasandid meis ja meie ümber

On ainult üks tõeline väärtus, see on inimese side inimesega.

A. de Saint-Exupéry Millest: Kuidas saavad ühes inimeses peituda (ja ühe suu kaudu rääkida) Lapsevanem, Laps ja Täiskasvanu? Kuidas “lugeda” inimestevahelise suhtlemise keelt, mõistes nii keha kõnekaid märke kui sõnadetaguseid sõnumeid? Kuidas muuta ebameeldivat või stereotüüpset suhtlusolukorda, mitte minna kaasa provokatsioonidega ja tunda end tasakaalukamana? Teemad:

sissejuhatus E. Berne’i transaktsionaalse analüüsi põhimõtetesse

inimese 3 mina-tasandit (Vanem, Laps ja Täiskasvanu), nende avaldumine käitumises ja tundeseisundis

mitteverbaalne suhtlus: liigutused, näoilme ja ruumisuhted

hääleomadused ja metasõnumid

sõnakasutus erinevatel tasanditel

tasandite ülesanded, paindlik tasandikasutus

suhete analüüs

protseduurid, rituaalid, ajatäited ja mängud inimsuhetes

suhtlemisoskused Täiskasvanu tasandil

suhtlemine lapsega, lapsevanemaga, kolleegidega, ülemusega Maht: 38 tundi (2x2 päeva), sellest 32 t auditoorset ja 6 t iseseisvat tööd

RASKED KÕNELUSED: läbirääkimiste pidamine tööl ja igapäevaelus

Midagi mõista tähendab leida teises midagi omaenda loomusest

ja iseenese avastamine teistes teeb meid sageli õnnelikuks. R. Tagore

Millest: Kuidas ette valmistada ja alustada ebameeldivaid vestlusi? Kuidas jõuda kokkulepeteni tööl ja isiklikus elus? Miks headel kavatsustel võib olla halb mõju? Kas sõnumisõda saab muuta arendavaks vestluseks? Teemad:

raskete kõneluste põhistruktuur ja tajumoonutused

kuidas juhtida vestluse kulgu

inimestevahelise suhtlemise põhitõed

kuulamine ja selge eneseväljendamine

tunded probleemi koostisosana, tunnetega kontakti saamine ja nende adekvaatne väljendamine

konfliktide liigid ja nende lahendamise võimalused

probleemide lahendamise oskused

manipuleerimise äratundmine ja sellega toimetulek

suhtlemistasandid ja paindlik tasandikasutus

keeruliste olukordade läbitöötamine tegevuslike meetodite abil (klassikaline psühhodraama, sotsiodraama või videoanalüüs)

Maht: 48 tundi (3x2 päeva)

KUULMINE JA KUULAMINE: aktiivse kuulamise kursus edasijõudnutele

Empaatia on reis, mitte sihtpunkt.

D. Stone

Millest: Kuidas hea kuulamise abil suurendada inimestevahelist usaldust? Kuidas mõista vestluspartneri seisukohti, tundeid ja kavatsusi? Kuidas märgata teise inimese mõtlemise omapära ja “tõlkida” oma sõnumit tema keelde? Kuidas oskuslik kuulamine saab aidata partneril võtta vastutust muutuste eest? Teemad:

usaldussuhe aktiivses kuulamises, selle olemasolu näitajad ja avaldumise tasandid

mittesõnaline peegeldamine ja sobitumine

sõnaline peegeldamine ja sobitumine

inimese eelistatud meelesüsteemid ja nende määramine

meelesüsteemi eelistuste ilmnemine kõnes, tähenduste mõistmine ja lausete “tõlkimine” teise meelesüsteemi keelde

küsimuste esitamine aktiivsel kuulamisel

keele kasutamisel ja kõne tajumisel toimuvad protsessid: kustutamised, moonutamised, üldistamised

erinevate küsimuste kasutamise võimalused sõnumi täpsustamisel

videoharjutus ja selle analüüs Maht: 32 tundi (4 päeva)

JAGATUD RÕÕM, JAGATUD MURE: koostöö lapsevanemaga

Abi aiast, vari võrgust, tugi teisesta mehesta.

Eesti vanasõna Millest: Kuidas luua ja hoida usaldussuhet lapsevanemaga? Kuidas abistada lapsevanemaid eneseavamisel ja vastutuse võtmisel? Milliseid erinevaid koostöövorme kasutada peredega suhtlemisel? Kuidas läbi viia lapsevanemate koosolekut ja anda edasiviivat tagasisidet? Teemad:

lapsevanem koostööpartnerina, usaldussuhte loomine ja hoidmine

õpetajate vaatenurk koostööle lapsevanematega

lapsevanemate vaatenurk koostööle lasteaiaga

kooli ja kodu koostöö mõju laste arengule

eelarvamused, uskumused ja kogemused koostöö takistajatena ning töö nendega

õpetaja sotsiaalsed oskused, mis võimaldavad usaldust ning häid koostöösuhteid luua ja hoida

lapsevanema abistamine eneseavamisel ja vastutuse võtmisel

lapsevanemate koosolekute ülesehitamine, ettevalmistamine ja läbiviimine

teised koostöövormid lapsevanematega, perede kaasamine rühmategevusse, pidude ja pereürituste organiseerimine ja läbiviimine, teatritegevus koos perega

kaasavad meetodid lapsevanemate koostöötahte ja aktiivsuse äratamiseks ja säilitamiseks

tagasiside saamise võimalused vanematelt

konstruktiivse tagasiside andmise võtted

tagasiside lapse kohta, selle andmise kasud ja ohud, erinevad tagasiside andmise võtted

abivahendid toimivate koostöövormide analüüsimiseks ja täiustamiseks Maht: min. 16 tundi, soovitavalt 32 tundi, koos iseseisvate ülesannetega vahepeal. Võimalik keskenduda põhjalikumalt ühele või mitmele koostöövormile või õpetaja sotsiaalse oskuse lihvimisele ja harjutamisele

LAPSE JA ÕPETAJA ISIKSUSLIK ARENG

Kas ja kuidas peaks suunama lapse isiksuslikku arengut?

Milline tähendus on õpetaja isiksusel lapse arengus ja kuidas seda arendada?

Lapse arengu suunamine koolieelses eas nõuab õpetajalt isiksuslikku küpsust rohkem kui

ühelgi teisel hilisemal haridustasemel, sest inimese psüühika ja võimete alged kujunevad just

nüüd. Lapse isiksus on õrn ning vastuvõtlik mõjutusele: nii heale kui halvale. Teda

ümbritsevate täiskasvanute hinges olevad moraalsed omadused ja harmoonia või nende

puudumine mõjutab last mitteteadlikul tasemel sügavamalt kui kunagi hiljem võimalik. See,

kas laps saab olla tulevasel kooliteel rõõmsameelne, enesekindel, loov ja eakohase

eneseregulatsiooniga, oleneb koolieelse ea kogemustest.

Mida enam on last saatev ja suunav täiskasvanu tegelnud omaenese sisemaailma

kujundamise ja sellest teadlikuks saamisega, seda enam suudab ta hoolida iseendast, teistest

ja vastutada oma suhete eest keskkonnas.

Tähtsaim asi, mida me saame tulevase maailma ja nooremate inimpõlvede hüvanguks teha,

ongi iseenda tervendamine ja tasakaalustamine. Alles siis, kui suudame ennast jaatada,

austada, armastada, alles siis suudame näha ka maailma ja teisi inimesi isetu armastusega.

Me saame kaitsta ja austada lapsepõlve; mõista, julgustada ning toetada kõikide

individuaalsete eripärade ilmnemist ja arenemist.

ARENGUVESTLUS LASTEAIAS: milleks, millest ja kuidas?

Kui me võtame inimesi sellistena, nagu nad on,

siis teeme me nad halvemaks. Kui me käsitleme neid sellistena, nagu nad olla võiksid,

siis aitame me neil ka selleni jõuda. J. W. Goethe

Millest: Millised on lapse arenguvajadused ja kuidas nendest aru saada? Kuidas läbi viia nauditavat ja tulemuslikku arenguvestlust? Kuidas anda lapsevanemale tagasisidet nii, et tema kogemuse väärtus ja puutumatus ei satuks kahtluse alla? Milliseid andmeid ja kuidas tuleks arenguvestluseks koguda? Kuidas motiveerida lapsevanemaid koostööle ja abistada neid vastutuse võtmisel? Teemad: I moodul: Tagasisidevestlused lapsevanemaga, tagasiside andmise ja vastuvõtmise oskused

arenguvestluse eesmärgid ja ülesehitus

konstruktiivne tagasiside, selle andmise eesmärgid ja meetodid

vestluse mudelid ja nende praktiline harjutamine

lapsevanema abistamine eneseavamisel ja vastutuse võtmisel

suhtlemistõkked, nende äratundmine ja vältimine

aktiivse kuulamise oskused ja nende harjutamine

selge eneseväljendamise oskused

hinnanguvaba kirjeldamise oskused

õpetaja tasandikasutuse mõju arenguvestluse tulemuslikkusele II moodul: Arenguvestluse ettevalmistamine, arengumudelid ja individuaalsed iseärasused

lapse arengufaaside fenomenoloogiline kirjeldus

lapse arengut mõjutavad jõud, terve arengu põhitingimused

lapse mõtlemise, tunde- ja tahteelu muutused, nende jälgimise võimalused

kriisid lapse elus, nende mõju hilisematele eluperioodidele

lapse tervikvõimekuse arengu jälgimine

multiintelligentsuse olemus, intelligentsustüüpide väljendumine

arenguvestluse ettevalmistamine ja andmete kogumise viisid III moodul: Supervisiooniseminar

toimunud arenguvestluste analüüs: kordaminekute ja ebaõnnestumiste põhjused

keeruliste olukordade läbitöötamine tegevuslike meetodite abil

isiklik eesmärgistamine ja motiveerimine Maht: 16-160 tundi (2-14 päeva)

SUURED JA VÄIKESED JA TÄNAPÄEV

Lastel on eelis kasvada

Millest: Mis on selles head, et tänapäeva lapsed on teistsugused? Mis on teistmoodi – kas lapsed, täiskasvanud või maailm? Kuidas toimida keerulistes suhetes kaasaja lastega? Kuidas mina õpetaja ja lapsevanemana saan arenevat last toetada? Teemad:

keskkond lapse arengu mõjutajana

lapse roll ühiskonnas läbi ajaloo

laste maailmatunnetuse mõistmise keerukus

laste väljendamata ootused täiskasvanutele

teadlik suhtekujundamine

rikastava teekonna nautimine koos lapsega Maht: 16 tundi

POISID JA TÜDRUKUD LASTEAIAS:

soolistele arenguvajadustele vastamine lasteaias

On olukordi, kus ühest inimesest oleneb, kas teise inimese elu õnnestub või mitte.

K. E. Logstrup Millest: Kuidas ajuehituse erinevused mõjutavad poiste ja tüdrukute mõtlemist, emotsioone ja tegutsemist? Kuidas õpivad poisid ja tüdrukud neile loomuomasel viisil? Milliseid võimalusi on lasteaial ja kodul poisi psühholoogiliseks mõjutamiseks tema teekonnal küpse mehelikkuseni? Kuidas reageerida poisi ebaküpsele provokatiivsele käitumisele? Teemad: I moodul: erinevused poiste ja tüdrukute arengus ja õppimises

poiste ja tüdrukute aju sünnipärased erinevused ja nende mõju

poiste ja tüdrukute areng ning õppimisviisid

soolised erinevused mõtlemises, neile vastavad õppimisvõtted, mängud, käelised tegevused ja abivahendid

laste emotsionaalse pinge ennetamine ja sellega toimetulek, läheduse ja sõprus-suhete loomine

II moodul: küpseks meheks kujunemise võimaldamine

poisi ja mehe psühholoogilised arhetüübid, nende kujunemise põhimehhanismid

emotsionaalse intelligentsuse põhikomponendid ja nende seos rollilise käitumisega

küpse ja ebaküpse hingeelu 3-osaline struktuur

ebaküps provokatiivne käitumine, selle mõjutamine ennast ja last säästval viisil

poisi suunamine eneseanalüüsile ja oma käitumise korrektsioonile

poisi arengut saatvate täiskasvanute küpsuse ja ebaküpsuse mõju tema isiksuslikule arengule, õpetaja hoiakute ja uskumuste mõju

Maht: 32 tundi (2x2 päeva), soovi korral jätkukursus

RÄNNAK LAPSE MAAILMAS: lapse areng erinevatel

elujärkudel ja selle suunamine

Tõelise õnne leiab inimene ainult siis, kui ta elu aastaaegu samuti tähele

paneb kui aastaaegu looduses. S. Undset

Millest: Millised on lapse arenguvajadused ja kuidas neist aru saada? Kuidas kogeb laps oma “mina” arengut ja mil viisil mõjutab see tema käitumist? Millised on lapseea erinevate arengujärkude juhtmotiivid ja kuidas nende toetav väljaarendamine mõjutab last täiskasvanuna? Teemad:

humanistliku psühholoogia vaated inimese küpsemisele: inimese elukaar ja olulised tähised eluteel

lapse arengut mõjutavad jõud: bioloogiline, psühholoogiline ja biograafiline aspekt

lapse arengufaaside vaheldumise fenomenoloogiline kirjeldus

keha arenguperioodid, üleminekuilmingud

lapse mõtlemise, tunde- ja tahteelu perioodilised muutused

eelkooliiga, terve arengu põhitingimused

kriisid lapse elus, nende ilmingud, põhjused, pedagoogiline ennetamine ja toimetuleku võimalused

kooliküpsuse ja koolivalmiduse mõisted ja selle kindlaksmääramise viisid

terve arengu põhitingimused, kasvukeskkond ja lapsevanema roll Maht: 16 tundi

STRESSIGA ÜHELE POOLE: enesejuhtimise ja pingest vabanemise oskused

Kui me ei leia rahu iseendas, siis pole mõtet seda ka mujalt otsida.

F. de la Rochefoucauld Millest: Millised on enesejuhtimise võtted? Kuidas on võimalik kiiresti ja lihtsalt oma seisundit muuta? Kuidas eesmärgid meid mõjutavad? Kuidas on võimalik teisi abistada pingest vabanemisel? Teemad:

piiravate ja kasulike uskumuste toime eneseteadlikkusele ja eneseregulatsioonile

harjutused enda seisundite mõjutamiseks: tervistamiseks, meeleolu muutmiseks, kriitikaga toimetulekuks

tegevuslikud meetodid enese paremaks mõistmiseks ja oma olukorra mõtestamiseks (kujutavad tegevused, lavastused, liikumine)

endas toimuvate „hingevalude“ haldamise mõtestamine ja stereotüüpsete käitumis-mustrite teadvustamine

eesmärgistamise tehnikad eneserefleksiooni abistajatena

spontaansus stressi ennetamisel ja sellega toimetulemisel

loovuse vallandmine ja isiksusliku jõu leidmine Maht: 24 tundi

ÕPETAJA TERVIS JA TASAKAAL: eneseregulatsioon liikumise ja

kehataju arendamise abil

Kellel on tervis, sellel on lootus; ja see, kellel on lootus, sellel on kõik.

Araabia vanasõna

Millest: Kuidas on omavahel seotud keha, mõtlemine ja emotsioonid? Kuidas õppida kuulama oma keha ja saavutada oma sisemine terviklikkus? Kuidas oma kehataju arendamine suurendab enesekindlust ja avardab väljendusvõimalusi? Teemad:

inimene kui tervik; elukvaliteet ja kehaimidž

keha, mõtlemise ja emotsioonide seosed

keha ja stress, lihaspingete olemus

ergonoomilised sirutus- ja ergutusharjutused, lõõgastavad harjutused

harjutused terve selja heaks, ergonoomilised istumis- ja töötamisasendid

rühi korrektsioon, kehatunnetuse arendamine

inimlikud vajadused ja nendevahelise tasakaalu saavutamine

empaatia- ja kontaktivõime seos kehatunnetusega, puudutus inimese elus

kehataju ja loovuse arendamine liikumises

eneseregulatsiooni võtted, emotsionaalse tasakaalustamise ja stressi maandamise tehnikad liikumise abil

Maht: 16-32 tundi

ÕPETAJA HÄÄLEHOID: kõne ja hääle arendamine

Helisev hing paneb ka sõnad helisema.

A. H.Tammsaare

Millest: Kuidas hääl peegeldab inimese kui terviku seisundit ja suhtumisi? Millest annavad meile märku hääleprobleemid? Kuidas on heli ja liikumist võimalik kasutada organismi tasakaalustamiseks ja enesetervendamiseks? Teemad:

hääl kui inimese isiksuslik väljendusvahend, hääle füsioloogia ja parameetrid

õpetaja häält mõjutavad tegurid, kõne ja hääle arendamine, häälehoid

hääl eneseregulatsioonis, hääle loomulik tekitamine

hääle toonimise toimed ja hüved, tervendavad helid

stressi ja pingete maandamise tehnikad hääle kasutamise, hingamise ja liikumise abil; loovust vabastava emotsionaalse tasakaalustamise võtted

suhtlemine enda ja teistega mittesõnalisel moel Maht: 16 tundi (2 päeva) või vastavalt grupi vajadustele Koolitusel on võimalik saada individuaalset konsultatsiooni. Osalemiseks ei ole tarvilikud ei muusikalised eelteadmised, viisipidamine ega laulukogemus.

ARMAS AEG: tervikliku ajakasutuse alused

Suurimat tähtsust omavaid asju ei või iial

jätta kõige vähem tähtsate asjade meelevalda. J. W. Goethe

Millest: Kuidas olla rohkem rahul oma igapäevase eluga ja säästa ennast pidevast ajapuudusest? Kust saada juurde elujõudu ja suutlikkust? Kuidas avastada oma elu põhisuund ja seada oluline esikohale? Kas võtta või anda aega? Teemad:

erinevad lähenemisviisid ajakorraldusele, tervikliku ajakasutuse alused

ajamaatriks, pakilisuse ja olulisuse printsiip aja planeerimisel

valikute tegemine, proaktiivne ja reaktiivne tegutsemine ning selle mõju tegevuse tulemuslikkusele

inimlikud vajadused ja nendevahelise tasakaalu saavutamine

delegeerimise ja äraütlemise kunst

oma rollide määratlemine, nende arendamine ja seos missiooniga

tulemuslik eesmärgistamine, eesmärkide seos rollide ja missiooniga

nädala organiseerimine, prioriteetide määratlemine, ajakasutuse analüüs Maht: soovitavalt 24 tundi (2 + 1 päeva)

RÕÕM ISEENDAST: eneseanalüüs tööalase arengu käivitajana

Öeldes, et sa suudad midagi teha

või öeldes, et sa ei suuda seda – mõlemal juhul on sul õigus.

Millest: Millest lähtuvalt ja kuidas oma tegevust analüüsida? Milline eneseanalüüs aitab näha oma arenguperspektiive ja soodustab edasiminekut? Kuidas mõjutab töötajate eneseanalüüs organisatsiooni arengut? Mispärast tasub õppida toetuma oma tugevatele külgedele? Teemad:

eneseanalüüsi 3 aspekti: iseenesest, tegevusest ja lapsest lähtuv

oma professionaalse tegevuse analüüsimise eeldused ja oskused

tegevusvaldkondade (õpiprotsessi, grupi psühholoogilise arenguprotsessi ja lapse individuaalse arenguprotsessi) suunamise ja juhtimise vaatlemise, kirjeldamise ja hindamise võimalused

küsimused analüüsimisel - protsessile suunatud ja tulemusele suunatud

eneseanalüüsi seostamine eesmärkide ja kavandamisega

loovad eneseanalüüsi meetodid

eneseanalüüsi vormistamise võimalused

piiravad ja kasulikud uskumused eneseanalüüsi takistavate ja toetavate faktoritena

Maht: 16 tundi

ELUJÕUD HINGESÜGAVUSEST: arendus– ja supervisiooniseminarid

See, mis asub meist tagapool ja see, mis asub meist eespool,

on täiesti tühine, võrreldes sellega, mis asub meie sees. O. W. Holmes

Millest: Kuidas leida üles ja arendada oma isiksuse tugevaid külgi ja edendada seeläbi oma ametioskusi? Kuidas arukalt kasutada oma jõuvarusid ja tulla toime tööalase stressiga? Kuidas saada julgust olla loovam, väärtustada iseennast ja seeläbi jõustada ka oma rühma lapsi ja kolleege? Teemad:

isiksuse mõju inimsuhetes ja oma isiksusliku jõu kasvatamise võimalused

toimetulek tööalaste probleemidega: keeruliste olukordade läbitöötamine tegevuslike meetodite abil (klassikaline psühhodraama, sotsiodraama jt grupitöö meetodid)

isiksus ja rollid, rollikonfliktid, rollitreening

tööalane rollirepertuaar, selle arendamine ja laiendamine

õpetajategevuseks vajalikku spontaansust ja loovust vallandavad harjutused

stressiga toimetuleku võimalused, tasakaalu saavutamise viisid

oma elutee uurimine ja avastamine Maht: 16 t korraga vastavalt soovile; 1-4 korda aastas mitme aasta vältel

TUNDETARKUS: lapse emotsionaalse arengu

suunamine kodus ja lasteaias

Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu.

A. de Saint-Exupéry

Millest: Kuidas arendada lapses eluks hädavajalikku sihikindlust, optimismi ja enese motiveerimise oskust? Mil viisil on emotsionaalse intelligentsuse arendamise abil võimalik suurendada lapse arukust ja kuidas see mõjutab toimetulekut koolis? Kuidas tänapäeva heitliku ja kiirustava elulaadiga maailmas toetada lapse kasvamist tähelepanelikuks, hoolivaks ja vastutustundlikuks inimeseks? Teemad: I moodul: Emotsionaalse intelligentsuse varase arendamise võimalused

emotsioonide roll inimese elus, emotsionaalse intelligentsuse mõiste

emotsioonide äratundmise ja väljendamise oskused

empaatia ja hoolivuse avaldumine varases lapseeas ja nende arendamise võimalused

optimism ja pessimism inimese elus - eelised ja ohud

erinevate kasvatusstiilide mõju lapse emotsionaalsele arengule

laste kõlbeline arendamine: südametunnistus, sallivus, hoolivus, hea ja halva kategooriad

valetamine, selle põhjused ja lapse abistamine

laste kaasamine probleemide lahendamisse, loovad probleemilahendusvõtted koolieelikutele

II moodul: Kooselu oskuste arendamine ja enesejuhtimise õpetamine

vestlus- ja kuulamisoskused, mitteverbaalne suhtlemine

huumor, selle kasutamine ja mõju, laste huumorimeele arendamine

laste sõprussuhted, sõprade leidmine ja hoidmine

motivatsioon ja enesejuhtimise oskused

ebaeduga toimetuleku oskuste õpetamine lastele

mängud ja harjutused parema enesekontrolli saavutamiseks Maht: 32 tundi, soovi korral jätkukoolitused

VOOG JA TAHE: lapse motivatsiooni arengu toetamine

Emotsioonid on need, mis panevad meid liikuma,

nad toidavad meie motivatsiooni, see omakorda juhib meie mõtlemist ja vormib tegevust.

D. Goleman

Milleks? Milliste vahendite abil saab õpetaja mõjutada lapse tahte arengut ning kutsuda esile koostöövalmidust? Kas ja kuidas on väljastpoolt võimalik äratada sisemist motivatsiooni ? Kuidas vältida lapse motivatsiooni hääbumist ja suurendada võimalusi tulla toime takistustega? Teemad:

motivatsiooni olemus ja seos inimese emotsionaalse võimekusega

vooseisund ja sisemine motivatsioon

motivatsiooni reguleerimise võimalused ja mõju

hinnangulisuse mõju lapsele; tagasiside ja hinnangu erinevus

motiveeriva tagasiside andmise viisid

liikumapanevate eesmärkide loomine koos lapsega alates 5.-6. eluaastast

tagasiside ja tunnustamine kui lapse motivatsiooni käivitavad ja säilitavad tegevused

lapse kohusetunne ja vastutuse iseloom

hirmutava ja väljakutselise keskkonna ilmingud ja mõju tegevusele

tasu ja karistuse mõju motivatsiooni arengule Maht: 32 tundi

NÕUSTAJA KUI PARTNER: dialoogilise nõustamise alusoskused

Kaks inimest koos taluvad suuremaid raskusi ja

saavad jagu hullematest katsumustest, kui need, milleks kaks inimest eraldi võimelised oleksid.

J. Sarasvuo

Milleks? Kuidas pedagoogiline nõustamine arendab nõustajat ennast? Kuidas nõustamistegevus võib suurendada partneri vastutust oma tegevuse eest? Mil viisil nõustaja ja nõustatav saavutavad teineteisemõistmise? Kuidas nõustamisprotsessi üles ehitada? Kuidas juhtida nõustamisprotsessi erinevaid etappe? Teemad: Pedagoogilise nõustaja roll

nõustamise olemus, mittedirektiivne nõustamine

täiskasvanu professionaalse arengu ja muutuste juhtimiseks vajalikud rollid ja kompetentsid

nõustaja rollide isiklik mõtestamine ja määratlemine seoses teise õpetaja pedagoogilise nõustamisega, nende rollide edasiarendamise võimalused

kahekõnelise ja motiveeriva tagasisideprotsessi ülesehitamine, edasiviiva tagasiside andmise sammud

nõustatava suunamine eneserefleksioonile

Nõustaja ja nõustatava isiksus

isiksuslikud omadused ja baastingimused usaldussuhte loomiseks

hinnanguvabadus ja aktsepteerimine nõustamise alushoiakuna

nõustaja isiksusliku ressursi hoidmine ja taastamine

enesearengu kavandamine

nõustatavate psühholoogilised kaitsed

nõustatava vastupanu ühe osana nõustamisest, selle põhjused ja toimetuleku võimalused

Nõustaja professionaalsed oskused

nõustaja tasandikasutus ja selle mõju kollegiaalse suhte kujunemisele

suhtlemistõkked nõustamises ja nende toime nõustatava arengule

aktiivse kuulamise tehnikad ja võimalused nõustamisel

eneserefleksiooni käivitavad küsimused nõustamisel

selge eneseväljendamise oskused

tegevuse hinnanguvaba kirjeldamise oskus

Nõustaja strateegiad erinevatel nõustamisetappidel I Etapp: koostöise ja toimiva suhte loomine

nõustamiseelne kontakt

esimene kohtumine, selle olulised komponendid

nõustamisintervjuu protsessi alguses; nõustamislepingu sõlmimine

strateegiad nõustatava avatuse soodustamiseks ja tema motivatsiooni äratamiseks II Etapp: olukorra mõistmine

info kogumine olukorra hindamiseks

nõustamiseesmärkide koostöine formuleerimine

strateegiad nõustatavate kaasamiseks nõustamisprotsessi

nõustatavaga probleemis ja nõustamise eesmärgis kokkuleppimine

erinevad eesmärgistamise tehnikad III Etapp: muutmine

nõustatavas usalduse ja muutumisvalmiduse loomine

muutustele vastupanuga toimetuleku strateegia

sekkumistehnikad

isikliku arenguplaani väljaarendamine

käivitunud muutusprotsessi toetamine

probleemilahendustehnikate kasutamine muutuste käivitamise toetamiseks Maht: 160 tundi

ORGANISATSIOONIARENDUS JA JUHTIMINE

Mis määrab haridusasutuse emotsionaalse seisundi ja kuidas see mõjutab ühise eesmärgi

poole püüdlemist?

Kuidas sõnastada selgeid eesmärke ning käivitada ja säilitada inimeste motivatsiooni?

Kogu meie elu on protsess, liikumine ja teelolek. Kaasaegne lasteaed, mis arvestab

muutustega ühiskonnaelus, areneb koos lapsevanemate ja laste vajadustega ja on seega

pidevas muutumises.

Alati ei ole lihtne otsustada, kuidas ja kuhu peaks meie organisatsioon arenema. Kes

õigupoolest määrab lasteaia suuna ja sihtpunkti?

Kuidas luua sellist visiooni, mis julgustab kõiki liikmeid arenema ja toob neis esile soovi anda

oma panust muutuste elluviimisesse?

Sellest alajaotusest võib leida kursusi, mis aitavad mõtestada asutuse kui terviku hetkeseisu

ja edasiliikumist. Siin on kursused inimestele, kes tahavad ja julgevad esile kutsuda muutusi

ning arengut organisatsioonis ja selle liikmetes. Muutust käivitada on lihtne, kuid selle

tõeline elluviimine nõuab oskusi ja julgust töötada tervikuga ning minna sügavamale

pinnapealsetest ettekirjutustest.

Üha suuremat rolli kannavad lasteaia arengus juhatajate, õppealajuhatajate ja õpetajate

isiklikud väärtused: millest nad hoolivad, mida oluliseks peavad, mille eest välja astuvad. See

kajastub kogu organisatsiooni töös ja suhetes, see kajastub iga asutuse hetkeseisus ja

arengukavas.

Õppiv organisatsioon on selline suurepärane meeskond, kes pidevalt kasvatab oma võimet

teostada seda, mida tõeliselt soovitakse.

Juhtimiskunst seisnebki suutlikkuses järjekindlalt arendada organisatsiooni ja kõigi selle

liikmete meisterlikkust.

On vaja hakata lendamist õppima – või visata rännuplaanid peast. Homne päev kuulub neile,

kes selleks täna ettevalmistusi teevad.

KUI TE SOOVITE/VAJATE/TAHATE:

- omandada uusi teadmisi ja täiustada oskusi kogu kooli kollektiiviga või väiksema meeskonnaga

- võimaldada oma koolis uue riikliku õppekava mõtestamist ja kindlustada selle rakendumist

- täiustada kooli õpikeskkonda, suhtekeskkonda ja pöörata tähelepanu töötajate isiksusele

- võimaldada uute koostöövormide teket ja proovida erinevaid õppija arengut toetavaid meeskonnatöö mudeleid

- olla õppiv organisatsioon, kes teadlikult ja süstemaatiliselt reflekteerib oma kogemust ja õpib sellest,

SIIS PAKUME TEILE SISEKOOLITUSI JA ARENGUPROGRAMME, mille paneme kokku üheskoos just teie vajadusi ja eesmärke arvestades. Käesolev kursuste kava pakub selle väljakujundamiseks ideid ja inspiratsiooni. KUI TEIE SOOV JA VAJADUS ON:

- lihvida juba olemasolevaid oskusi, mõtestada saadud kogemusi ja kindlustada nende jätkuvat rakendamist

- tegelda igapäevatöös esilekerkinud probleemide ja väljakutsetega

- toetada õpetajaid ja teisi töötajaid ning vähendada nende tööväsimust ja läbipõlemise ohtu

- tuua meeskonda rohkem avatust, rõõmu, optimismi, küpset enesekindlust ja aktiivsust,

SIIS PAKUME TEILE GRUPILIST JA INDIVIDUAALSET SUPERVISIOONI KUI TEIE ASUTUSE TÖÖTAJAD VAJAVAD:

- erinevate sotsiaalsete oskuste arendamist

- ideid ja metoodilist tuge erinevate ainete õpetamisel

- kohtumisi ja kontakte kolleegidega teistest koolidest SIIS KASUTAGE VÕIMALUST TULLA MEIE AVATUD KOOLITUSGRUPPIDESSE, mille kohta saab jooksvalt infot meie kodulehelt www.ami.ee ja telefonil 7 428 777 KUI VAJATE JUHINA:

- suuremat selgust oma rollipildis ja eesmärkides

- loovaid ideid, optimismi ja enesekindlust

- igakülgset tuge oma tööalasele ja isiklikule arengule

- võimalust koos teiste juhtidega anda tähendusi oma töökogemustele ja luua uut teadmist ning kogeda kuuluvust ja küünarnukitunnet,

SIIS KASUTAGE VÕIMALUST TULLA MEIE JUHIKOOLITUSELE, JUHTIDE SUPER-

VISIOONIGRUPPIDESSE VÕI KÜSIGE INDIVIDUAALSE NÕUSTAMISE VÕI JUHI COACHINGU

VÕIMALUST

Kõik küsimused on teretulnud tel.7 428 777; 7 428 778; ami@ami.ee