Piim

Mary Vahtra PiimMis on piim?Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanrmed. See on vastsndinute philine toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kige sagedamini mistetakse piima all lehmapiima.

Koostis.Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, ssivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel vga erinev. Niteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on philine suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vhem suhkrut ja rohkem rasva. Ssivesikud leiduvadki piimas ldse eranditult suhkrutena, millest thtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, niteks vaaladel ja jkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja ssivesikuid.

Piima koostis. AinedInimeneLehmLammasKitsHobuneVesi87,2%87,5%82,7%86,6%90,1%Ssivesikud7,0%3,6%6,3%3,9%5,9%Rasvad4,0%3,54,0%5,3%3,7%1,5%Valgud1,5%4,6%4,6%4,2%2,1%Mikroele-mendid0,3%0,7%0,9%0,8%0,4%Taluvus.Inimene, eriti Euroopa ja osalt ka Aafrika pritoluga inimene, joob erinevalt teistest imetajatest piima ka prast imikuiga. Vime seedida piimas sisalduvat laktoosi ka tiskasvanuna on geneetiliselt hiline (umbes 8000 aastat vana) ning on tenoliselt tekkinud levinud piimaveisekasvatuse phjal nimetatud piirkondades. Laktoosi seedimiseks on tarvis ensm laktaasi, mida toodetakse esimestel elukuudel kll kikide inimeste organismis, kuid mille tootmine enamikul inimestel prast imikuiga lakkab. Kui enamik Euroopa pritolu inimesi talub piima, siis enamikul aasialastel, Ameerika pliselanikel ja aafriklastel tekkivad laktoositalumatuse tttu seedehired (puhitused, khulahtisus). Kuid need inimesed vivad puuduva ensmi laktaasi tablettidena sisse vtta.

5Majanduslik thtsus. Piima pllumajanduslik kogutoodang on umbes 500 miljonit tonni aastas, millest umbes 85 protsenti lehmapiim. Kige suuremad piimatootjad on USA, India ja Venemaa.Nii mneski kultuuris, mis prineb philiselt karjastest ja nomaadidest, on piimaloomapidamine, piim ja piimasaadused (niteks juust, jogurt) toitumises kesksel kohal, kuid on ka rahvaid, kes peale rinnapiima ldse piima ei tarvita.Piimatarbimine kasvab maailmas judsalt, kuid lekaalukalt piimasaaduste kujul. Toiduainetetstus ttleb piima arvukates vormides alates pagaritstusest ja jtiset stusest kuni lihattlemiseni ning konservitstuse ja kulinaariatstuseni vlja.

Piima tootmine Eestis. Eestis toodetud joogipiimast on le 90 protsendi 2,5-protsendine piim.25. mrtsil 2004 kiitis Euroopa Liidu piima ja piimatoodete korralduskomitee heaks mruse eelnu, mille kohaselt Eesti vib jtkata 2,5-protsendise joogipiima tootmist ja kasutamist kuni 30. aprillini 2007. 2,5-protsendilist joogipiima vib turustada ainult Eestis ja ainult Eestis toodetud ja tdeldud piimast.Eestis lpstava piima rasvasisaldus on 3,8%5,0%.

Piimaloomad. Eestis on peaaegu ainuke piimaandja lehm. Ka Kesk-Euroopas on philine piimaandja lehm, peamiselt mgedes ka lammas ja kits, Aasias veel phvel ja hobune, kohati ka eesel, kaamel ja jakk, Luna-Ameerika Andides harva ka laama. Arktikas kasutatakse ka phjaptrade piima.Konserveerimine ja piimasaadused.Et vrsket piima paremini silitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastriseerimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakrgrhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil silivaks.Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumss ja pett, aitavad muuhulgas piima silitada.Piima saab tdelda arvukateks piimasaadusteks, nagu viks, juustuks ja kohupiimaks. Ttlemiskohti, kus piima ka silitamiseks tdeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatstusteks ja juustutstusteks.

Varia.Piimalehmad toodavad tnapeval umbes 40004500 liitrit aastas (1112 liitrit pevas). ksikud tipplehmad toodavad ajuti kuni 12 000 liitrit aastas (33 liitrit pevas). Kige rohkem piima toodavad sinivaalad. ks emane sinivaal toodab 400 kuni 600 liitrit vga rasvarikast piima pevas. Vaalapoeg vtab pevas juurde umbes 100 kg. Kige kallimat piima on (eksperimendi jaoks) lpstud hiirtelt. Et he liitri hiirepiima saamiseks on tarvis lpsta umbes 4000 hiirt, siis ks liiter hiirepiima maksab umbes 20 000 eurot.

Kasulikkus. Selle le vaieldakse, kas lehmapiima joomine on tiskasvanud inimesele kasulik, kuigi on ldtunnustatud, et lastele on see kasulik. Piima kll kiidetakse sageli selle prast, et see sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja nrvide funktsioneerimiseks, kuid mningatel andmetel ei lase piimas sisalduvad valgud selles leiduvat kaltsiumi luude ehitamiseks kasutada.