Upload
eli
View
51
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Aivo Kangus MTÜ Eesti Pakendiringlus, juhatuse esimees. Pakendiseadus – see puudutab ka Sind!. Pakendiettevõtja. Ettevõtja kes oma majandustegevuse käigus laseb kauba Eestis vabasse ringlusse või pakendab kaupu , mis jäävad Eestisse . - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Pakendiseadus – see puudutab ka Sind!
Aivo Kangus
MTÜ Eesti Pakendiringlus, juhatuse esimees
Pakendiettevõtja
Ettevõtja kes oma majandustegevuse käigus laseb kauba Eestis vabasse ringlusse või pakendab kaupu, mis jäävad Eestisse.
Pakendiseaduse objektiks on ainult Eesti territooriumile jääv pakend.
Pakendiettevõtjaks on ka kaupu tarbijale müüv kaupmees, kes ei ole ise kaupu maale toonud ega pakendanud.
Pakend
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
Õigusaktid
Pakendiseadus Pakendiaktsiisi seadus Riikliku pakendiregistri põhimäärus Pakendimaterjali määramise kord Pakendi taaskasutuse määra arvutamise ja
pakendimassi määramise kord
Taaskasutuse sihtarvud, tariif ja aktsiis Keskmine sihtarv 60%
Plast 55% 409 €/t 2500 €/t Papp 70% 105 €/t 1200 €/t Klaas 70% 102 €/t 1200 €/t Metall 60% 255.6 €/t 2500 €/t Puit 45% 40.9 €/t 1200 €/t
Teisese toorme turg
Väärtust omavad/omasid tööstuslikud kogused
PET Valge klaas Metallid Papp
Pakendiettevõtja kohustused
Pakendimassi üle arvestuse pidamine Pakendite tagasikogumine tarbijatelt Pakendite taaskasutamine Aruandlus riigile Kui pakendimass on aastas alla 20 kg plasti
või alla 100 kg muud materjali, siis peab ainult esimest punkti täitma
Pakendite kogumine
Seadus näeb ette, et kui ettevõte ei ole liitunud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta ise pakendikogumise ära korraldama
Pakendikogumine iseseisvalt ettevõtte poolt tähendab igas müügipunktis tarbijatelt pakendijäätmete tagasivõttu
Lihtsam ja odavam on delegeerida see kohustus taaskasutusorganisatsioonile
Taaskasutusorganisatsioonid
On asutatud pakendiettevõtjate poolt Ei teeni kasumit. Kui teenivad, siis
reinvesteerivad. Ostavad konkurentsi korras sisse
jäätmekäitlusteenuseid (konteineripaigaldusi, tühjendusi, sorteerimist jne).
Omavad keskkonnaministeeriumi akrediteeringut
Arvestuse pidamine pakendimassi üle Importimise arvestus ja pakendamise
arvestus Saatelehtedel on neto/bruto kaalud Saatelehtedel on mõnikord packing list
kaasas Kauba etiketil on mõnikord netokaal toodud Võib teha aruandlust ostupõhiselt või
müügipõhiselt Riigist väljaveo arvestus
Vastavalt KM määrusele ei tohi mõõtmisviga ületada 10%Kõige mõistlikum on teha tüüpiliste toodete pakendite
proovikaalumised ning leida keskmised kaalud tootegrupiti. Üldjuhul sisaldavad tooted erinevaid pakendimaterjali liike. Koostada mõõtmisakt ning edaspidi kasutada seda. Nii ei lähe agarus üle ogaruseks.
Komposiitmaterjaliks loetakse teineteisest lahutamatult seotud pakendimaterjalid, mille pakendimaterjali määramisel võetakse aluseks enamusmaterjali mass. Näiteks purgisupi pakend läheb aruandesse "klaasina" vaatamata metallkaanele ning pabersildile, mis kajastuvad klaaspakendi massis.
Tarbija õigused
Tarbijal on õigus alati tasuta ära anda tühi pakend
Kaupmees peab tarbijalt ise pakendi tagasi võtma või osutama vastava sildiga lähimale avalikule pakendikonteinerile
Kogumispunktide arv Pakendiettevõtja, kes ei ole liitunud
taaskasutusorganisatsiooniga, peab tarbijalt ise tagasi võtma pakendijäätmed
Taaskasutusorganisatsioon peab paigaldama pakendikonteinereid: Maapiirkonnas 1 punkt 500 elaniku kohta Linnas 1 punkt 500 m või 1000 m raadiuses (nt
Tartus on 101 000 elanikku 38.8 km2, seega 2600 elanikku 1 km2 ja seega peab linnas olema 48 pakendikogumispunkti)
Kogumine tarbijatelt
V Sortimistehas
Magnet Vibreeriv sõel Puhur Käsitsi sortimine
Vanapaberi sorteerimine
Lainepapp Klantspaber Ajalehed Trükipaber
Eesti koht Euroopas plastikäitluses
Pakendite taaskasutus Euroopas
MTÜ Eesti Elektroonikaromu
1. SUURED KODUMAJAPIDAMISSEADMED
2. VÄIKESED KODUMAJAPIDAMISSEADMED
3. INFOTEHNOLOOGIA- JA TELEKOMMUNIKATSIOONISEADMED
4. AUDIO-VIDEO SEADMED
5. VALGUSTUSSEADMED
6. ELEKTRI- JA ELEKTRONTÖÖRIISTAD
7. MÄNGUASJAD, VABA AJA VEETMISE JA SPORDIVAHENDID
8. MEDITSIIINISEADMED
9. SEIRE- JA VALVESEADMED
AKUD JA PATAREID
Arvestussüsteemide erinevus tootjavastutus-organisatsioonide vahel.* MTÜ Eesti Elektroonikaromul on
fikseeritud tariifid ja pole fikseeritud kuutasu.
* MTÜ EES-Ringlusel on ujuvad tariifid vastavalt tekkivatele kuludele ja fikseeritud kuutasu.
Kliiring
Seadus võimaldab elektroonikaromu kogujatel teha tasaarveldusi. Elektroonikaromu MTÜ on aastate lõikes vana elektroonikat oluliselt rohkem kogunud, kui MTÜ EES-Ringlus. Seega on Elektroonikaromul õigus esitada EES-Ringlusele nö kompensatsiooni arve.
Seadusandlik regulatsioon näeb ette samaliigilise toote turule toojatele (või neid esindavatele organisatsioonidele) võrdses ulatuses vastava kategooria jäätmete kogumise ning taaskasutamise nõude.
Küsimusi?
Tänan tähelepanu eest!