Paldiski investorteeninduse programminvestinpaldiski.ee/wp-content/uploads/2018/02/Paldiski... · Web viewEhitusmaterjalide tööstuse alla kajastatakse EMTAK koodi 23 alla kuuluvat

Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks

Paldiski investorteeninduse programm

Majandusanalüüs ja süntees

2017TALLINN

Sisukord1. Sissejuhatus....................................................................................................................................3

2. Majandusanalüüs ja süntees..........................................................................................................4

2.1. Majandusanalüüsi ja sünteesi lühikokkuvõte.........................................................................4

2.2. Paldiski SWOT.........................................................................................................................5

2.3. Prioriteetsed valdkonnad Paldiskis.......................................................................................12

2.3.1. Valiku kriteeriumid...........................................................................................................12

2.3.2. Kulumudelite põhine hindamine......................................................................................13

2.3.3. Metalltoodete tootmine (EMTAK 25)...............................................................................13

2.3.4. Keemiatööstus (EMTAK 20)..............................................................................................16

2.3.5. Energeetika (EMTAK 35)...................................................................................................19

2.3.6. Toiduainete tööstus (EMTAK 10)......................................................................................22

2.3.7. Ehitusmaterjalide tööstus (EMTAK 23).............................................................................25

2.3.8. Logistika (EMTAK 52)........................................................................................................27

2.4. Kohalike ettevõtete sidumine väärtusahelatesse.................................................................29

2.5. Sünteesi metoodika..............................................................................................................29

2.6. Fookusvaldkondade ühised takistused ja võimalused..........................................................29

2.7. Megatrendid ja järeldused Paldiski jaoks..............................................................................32

2.7.1. Muutuvad tööstused – tööstuste konvergents.................................................................34

2.7.2. Nutikas tulevik – future of the smart................................................................................35

2.7.3. Töö tulevik........................................................................................................................37

2.7.4. Käitumiste revolutsioon (behavioral revolution)..............................................................38

2.7.5. Tarbija rollimuutus (Empowered customer).....................................................................39

2.7.6. Urbaniseeruv maailm (Urban world)................................................................................39

2.7.7. Muutuv tervishoid (Health reimagined)...........................................................................39

2.7.8. Efektiivsem ressursikasutus (Resourceful planet).............................................................40

2.8. Megatrendide mõju fookusvaldkondadele ja nende seostele..............................................41

2.8.1. Megatrendide mõju ja majandusanalüüsi tulemuste võrdlus...........................................41

2.8.2. Megatrendide mõju fookusvaldkondadele.......................................................................42

2.8.2.1. Paldiski fookusvaldkonnad............................................................................................42

2.8.2.2. Megatrendide mõju metalltoodete tootmise tegevusalale..........................................42

2.8.2.3. Megatrendide mõju keemiatööstuse tegevusalale.......................................................44

2.8.2.4. Megatrendide mõju energeetika tegevusalale.............................................................45

2.8.2.5. Megatrendide mõju toiduainetööstuse tegevusalale...................................................46

2.8.2.6. Megatrendide mõju ehitusmaterjalide tööstuse tegevusalale.....................................47

1

2.8.2.7. Megatrendide mõju logistika tegevusalale...................................................................49

2.9. Paldiski tööstuskontseptsioon..............................................................................................51

2.9.1. Tööstuskontseptsioon – mis asi ja milleks?......................................................................51

2.9.2. Tööstuskontseptsioon......................................................................................................51

2.9.2.1. Paldiski energeetikalahendused...................................................................................51

2.9.2.2. Paldiski logistikalahendused.........................................................................................52

2.9.2.3. Digitaliseerimine Paldiski kontseptsioonis....................................................................52

2.9.2.4. Tööstuse arendamine Paldiski kontseptsioonis............................................................52

2.9.2.5. Tööstuskontseptsiooni põhiväärtused ja koostöö korraldamise põhimõtted...............53

2.9.2.6. Tööstuskontseptsiooni põhiväärtused..........................................................................55

2.9.2.7. Tööpõhimõtted ja tegevuste rahastamine....................................................................56

2.10. Tööstuskontseptsiooni rakendustegevused.....................................................................57

2.10.1. Projektide arendamine ja projektide juhtimisteenus........................................................58

2.10.2. Paldiski elukeskkonna arendusprojektid...........................................................................58

2.10.2.1. Innovatiivsed arendusprojektid, eelkõige energeetika- ja logistikavaldkonnas............58

2.10.2.2. Kolmandate osapoolte projektid, projektide juhtimisteenus........................................58

2.10.3. Loastamine ja teised one-stop-shop teenused;................................................................59

2.10.4. Taristustruktuuriprogrammi juhtimine.............................................................................59

3. Kokkuvõte.....................................................................................................................................60

4. Kasutatud lühendid......................................................................................................................61

5. Kasutatud kirjandus......................................................................................................................61

6. Lisad.............................................................................................................................................61

6.1. Lisa 2. Kulutasemed Eestis ja valitud regiooni riikides..........................................................61

6.2. Lisa 3. Jooniste ja tabelite loend...........................................................................................62

2

1. SissejuhatusPaldiski on ajalooline tööstuspiirkond, kus on väljakujunenud mitmed eelised tööstustegevuse arenguks, olemas on nii sadamad kui kohapealne energiatootmine, üldplaneering toetab ettevõtluse arengut. Samuti on kohalik omavalitsus näidanud valmisolekut tööstuse arengu toetamiseks regioonis.

Piirkonna arengu seisukohalt on oluline võimendada kohalikke eeliseid ning soodustada sellise tootmise arengut, mis neid maksimaalselt ära kasutab. Euroopa Komisjon on välja töötanud spetsialiseerumise raamistiku nimetades seda nutikaks spetsialiseerumiseks. Kontseptsiooni üks autoreid Foray (2015)1 toob välja riikide vajaduse spetsialiseerumiseks. Lisaks tuleks spetsialiseeruda väiksemate piirkondade tasemel, kuna oma niši leidmine aitab suurendada oma konkurentsivõimet ja tugevdada oma positsiooni globaalses väärtusahelas.

Paldiskil on küll omad eelised, kuid nende võimendamine ja kasutamine eeldab Eestis üldiselt väljakujunenud praktikate muutmist, mistõttu on vajalik riigi, ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse vahelist koostöö. Seetõttu on koostatud antud analüüs, et välja selgitada Paldiski üldised võimalused kitsaskohtade ületamiseks ning eeliste kasutamiseks.

Projekti sisuks on Paldiski investorteeninduse programmi väljatöötamine ja osaline elluviimine. Projekti raames selgitatakse, millistes majandusvaldkondades on Paldiskis parimad eeldused edukate ettevõtete tekkimiseks ja toimimiseks ning mida, millal ning kelle poolt tuleks teha nende eelduste realiseerimiseks.

Programm koosneb neljast osast:

Majandusanalüüs ja süntees Paldiski taristustruktuuri programm Ühisturundusprogramm Rahvusvahelise koostöö programm

Antud analüüs sisaldab majandusanalüüsi ja sünteesi osa.

Majandusanalüüsi ja sünteesi eesmärk on anda sisend Paldiskile sobivate lahenduste väljatöötamiseks, mis aitaksid tõsta piirkonna enda konkurentsivõimet ning samuti panustada erinevate riiklike arengukavade2 täitmisesse läbi kõrgema lisandväärtuse. Samuti defineerida Paldiski tööstusarengu kontseptsioon, mis tähendab fookusvaldkondades Paldiski investeerimiskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks sobivaima viisi leidmist. Selleks kombineeritakse erinevaid tegevusalasid ja tehnoloogiaid viisil, mis arvestades hetkeolukorda ning tulevikus tõenäoliselt asetleidvaid võimalusi, võimendaks kõige Paldiski eeliseid kõige paremini.

Paldiski taristustruktuuri programmi eesmärgiks on transpordi ning liikuvuse, kommunaalmajanduse ja elukondliku ning sotsiaalse taristustruktuuri vajaduste selgitamine ning väljundiks on vastav arendusplaan.

1 Foray, Dominique. 2015. Smart specialization: opportunities and challenges for regional innovation policy. Abingdon, UK and New York, NY: Routledge.2 Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 ja Eesti 2020

3

2. Majandusanalüüs ja süntees2.1. Majandusanalüüsi ja sünteesi lühikokkuvõte

Analüüsi tulemusena võib teha 3 üldistavat järeldust:

Eestil ja Paldiskil puuduvad selgelt kvantifitseeritavad konkurentsieelised teiste Läänemereriikidega võrreldes. Kõikides vaadeldud valdkondades oli mõnel konkurentriigil hinnaeelis.

Paldiski konkurentsieelised võivad tekkida erinevate majandusvaldkondade ühisarendusest tulenevat sünergiat ära kasutades ja väljakujunenud käitumispraktikat muutes. Taristu arendamisest (sh. Konkurentsivõimelistest hindadest), turundusest ja rahvusvahelise koostöö edendamisest ainuüksi ei piisa.

Lisaks erinevate majandusvaldkondade vahelise sünergia leidmisele tuleb tagada investorile kiire teenindus. Näiteks tööstuse rajamisel kõik vajalikud load kätte kuue kuuga.

Analüüsist tulenev järeldus Paldiski investorteeninduse (edaspidi PIP) programmi jaoks:

PIP-s algselt kavandatud lineaarse ülesandepüstituse - fookusvaldkondade valik koos neile vajaliku taristuarenduse, turunduse ja rahvusvahelise koostöö edendamisega – asemel tuleb Paldiskile konkurentsieelise loomiseks saavutada sünergiline efekt kombineerides erinevad majandusvaldkonnad kasutades tehnoloogilisi lahendusi.

Paldiski tööstuskontseptsioon seisneb energeetika- ja logistikalahenduste, digitaliseerimise ja fookusvaldkondade ühtses arendamises, otsides ja võimendades selles koosluses peituvaid sünergiaid.

Tööstuskontseptsiooni tulemuslikkuse väljundiks on vähemalt 1 miljardi euro väärtuses Paldiskisse tehtud greenfield investeerimisotsuseid ajavahemikus 2018-2030 ja erinevate majandusnäitajate paranemine (Tabel 1).

Energeetikalahendusena rajatakse Paldiskisse, suure lisandväärtusega energeetikaprojekte (LNG terminal, Eesti PHAJ, koostootmisjaam, tuuleenergia arendused), mis koos energia ühistegevuse toimimisega tagavad rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise elektrihinna (55 EUR/MWh) ja Paldiski kui innovatiivse tööstuspiirkonna nähtavuse.

Paldiski logistikalahendusena realiseeritakse Paldiskis, ettevõtete lisandväärtust kasvatavate ja konkurentsivõimet parandavaid innovatiivseid logistikavaldkonna projekte (gaaskütuste suurem kasutuselevõtt transpordis, nutikas sadamateenus, driverless port, tark tee ), mis koos regulatiivse toega aitavad tagada Paldiskisuunalise transiidikoridori hinna konkurentsivõimelisuse ja Paldiski kui innovatiivse tööstuspiirkonna nähtavuse.

Digitaliseerimine on tehnoloogiline vahend energeetika-, logistika- ja tööstusalade arendamise eesmärkide saavutamisel.

Tööstuse arendamiseks tehakse Paldiskisse greenfield- investeeringute saamiseks sihtpakkumisi, mis põhinevad fookusvaldkondade äri tundmisel ja klientide lisandväärtust suurendavate võimaluste (kulueelised, tootmise automatiseerimine, uute turgude ja klientide leidmine) tuvastamisel.

4

Tabel 1 Investorteenindusprogrammi oodatavad tulemused

Tööstuskontseptsiooni oodatavad tulemused

Tulemus 2015 Tulemus 2030

Lisandväärtus hõivatu kohta, tuh.EUR/hõivatu

45 89

Paldiskis toodetud lisandväärtus, milj.EUR 40 450Keskmine kuupalk Paldiskis, EUR 1053 2770Hõivatute arv 1170 5000Riigi maksutulude kasv uutest investeeringutest, kumuleeruvalt 2018-2030, milj.EUR

>600

Greenfield investeeringud mld€ 0 1

Allikas: autorite arvutused

Paldiski tööstuskontseptsiooni realiseerimiseks tuleks moodustada projektimeeskond, mille tegevusülesanded on:

• Projektide arendamine ja projektide juhtimisteenus;

• Loastamise jt one-stop-shop investorteenuste korraldamine;

• Taristustruktuuriprogrammi elluviimise korraldamine;

• Ühisturundusprogrammi ja rahvusvahelise koostööprogrammi elluviimise korraldamine.

2.2. Paldiski SWOTKlassikalises SWOT analüüsis tuuakse välja sisemised tugevused ja nõrkused ning välimised ohud ja võimalused3. Antud analüüsi kontekstis on kesksel kohal taristustruktuur ja erinevate kulusisendite suurus, mis mõjutab piirkonna konkurentsivõimet.

Tabel 2. Paldiski SWOT

Tugevused

Nõrkused

1. Baastaristustruktuur olemas (sadam, raudtee, elekter)

2. Vaba maa tööstuse rajamiseks, üldplaneering toetab tööstuste rajamist,

3. Kohalik omavalitsus ja kogukond toetab tööstuste arengut

4. Olemasolevad tugevad ettevõtted

5. Tugev ettevõtjate ühendus6. Võimalik sünergia

olemasolevate ettevõtete baasil

1. Logistikaahela (sadam-raudtee) tasud kallid võrreldes regiooni keskmisega

2. Elektrivõrgu tarbimissuunaline läbilaskevõime puudulik

3. Puuduvad valmis tööstushooned (brownfield)4. Tööstusaladel kommunikatsioonid välja

ehitamata;5. Paldiski elukeskkond ei ole

konkurentsivõimeline, puuduvad paljud vabaaja teenused (spordisaalid, ööklubid, kino)

6. Reisirongiliiklus toimib, kuid soosib vaid töölkäimist (õhtused reisid puuduvad)

7. Kohapealne tööjõuressurss piiratud3 Wiley Encyclopedia of Management, Publisher: John Wiley & Sons, Ltd

5

7. Toimiv tootjate-tarbijate elektriühistu

8. Lokaalne taastuvenergiatootmine, mis ületab paljukordselt lokaalse tarbimise

9. EL ühishuviga tugevad arendusprojektid

10. Pealinna lähedus (võimalik tööjõu allikas)

11. Sadam aastaringselt jäävaba12. Riigis on üldiselt hea

ettevõtluskeskkond (DB 12 koht)

13. Otsetee Euroopa Liidu siseturule

14. EL tööstuspoliitika toetab Paldiski tööstuskontseptsiooni

15. Madal korruptsioonitase

8. Puudub mageveeressurss (elimineerib mitmed sektorid)

9. Raudtee läbilaskevõime piiratud10. Puudub 330kv ühendus11. Eestil puuduvad kvantitatiivselt mõõdetavad

eelised mistahes tööstusinvesteeringute saamiseks võrreldes teiste Läänemereriikidega;

12. Loastamisprotseduuride (planeeringud, keskkonnamõjude hindamine) kestus pole konkurentsivõimeline;

13. Elektrihinnad pole konkurentsivõimelised Soome-Rootsiga võrreldes;

14. Välisinvesteeringute maandamise senine riiklik praktika pole toonud Paldiskisse ühtki välisinvesteeringut;

15. Poliitiline risk (Venemaa lähedus) võib investoritele hirmutavalt mõjuda

16. Tööjõud on kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas;17. Riigi majandusstruktuur (peamiselt EL

keskmisest madalamat lisandväärtust tootev allhankemajandus tööstuses ja teenusmajandus) ei soosi kõrge lisandväärtusega tööstuse arendamist

Võimalused Ohud

1. Keskendumine fookusvaldkondadele võimaldab teha võitvaid pakkumisi;

2. Kõigi osapoolte (riigi, KOV, elanike, olemasoleva ettevõtluse ja uusinvesteeringute) ühishuvi leidmine

3. Reaktiivse turunduse asemel aktiivne (sihtpakkumiste tegemine, ...)

4. Logistikaahela (sadam-raudtee) tasude alandamine on võimalik veomahtu kasvatades;

5. Elektrivõrgu läbilaskevõimsuse suurendamine on tehniliselt teostatav ja tasuv;

6. Kommunikatsioonid tööstusaladel on võimalik ja tasuv ehitada, kui tarbimine lisandub;

7. Paldiski kujunemine

1. Prognoosimatu maksupoliitika2. „Pidurdus“ühiskonna võidukäigu jätkumine –

mistahes initsiatiiv häbimärgistatakse;3. Riigiinstitutsioonide jätkuv „silotornistumine“

(nt. looduskaitseseadus vs mistahes muu seadus);

4. Riik (ametid+elanikud) ei mõista, et suurim kasusaaja mistahes tööstusinvesteeringust on riik;

5. Jätkuv suhtumine: riik on vaid ettevõtluseks keskkonna looja

6. Süsteemi inerts ja mugavus;7. Suhtumine: „eestlase suurim arengupidur on

teine eestlane“8. Keskendumine vaid ühele majandusarengu

kontseptsioonile;

6

tööstuspiirkonnaks loob eelduse lähivaldadest ja Keilast tööjõu kaasamiseks;

8. Raudtee läbilaskevõime suurendamine teostatav ja mahtude suurenemisel tasuv

9. 330kv ühenduse ehitamine10. Oma niši leidmine, sellele

vastav arenduskontseptsioon;11. Tootjate-tarbijate

ühendamine võimaldab elektrihinnad õigeks saada;

12. Tööstus 4.0 kontseptsiooni rakendamine aitab ületada tööjõudefitsiiti ja leevendada tööjõu kallimat hinda võrreldes naaberriikidega;

SWOT analüüsis (Tabel 2) on välja toodud nii tegurid, mida saab kohapeal kogukonna koostöös mõjutada kui ka need, kus on vaja tööd teha riigi tasandil. Suuremate konkurentsiprobleemidena võib SWOT-i põhjal välja tuua:

Tugevused:

1. Paldiskis on olemas kaks toimivat sadamat: Lõunasadam ja Põhjasadam. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Võimalik on vastu võtta kuni 230 m laevu, suurim sügavus kai ääres 14,5m4. Alates jaanuarist 2011 omandas paldiski Põhjasadam vabamajandustsooni staatuse, mis andis saadetiste valdajatele kaupade ja autode veol hulga eeliseid. Sadama klientidel võimaldatakse hoida autosid vabamajandustsooni territooriumil ilma, et nad peaksid maksma sissesõidu tollilõivu. Paldiski Põhjasadam paikneb Soome lahe suudme juures, kus sadamaakvatooriumi looduslik sügavus on 12,5–20 m, mis võimaldab töötada ilma faarvaatrita ning võtta sadamas vastu mitmesugust tüüpi suure süvisega aluseid, näiteks Panamax-tüüpi laevu. Kuna sellist kitsast kanalit ei ole, saab mitu laeva samaaegselt kai äärde sõita. Paldiski Põhjasadama looduslikus lahes toimivad soojad hoovused tagavad selle, et sadama akvatoorium ei külmu kinni. Talveperioodil ei ole tarvis maksta lisatasu jäämurdjate ega jääklassiga laevade eest.5

Paldiskit ühendab Tallinnaga üheteeline 1524 mm rööpmelaiusega raudtee.

2. Paldiskis on neljas erinevas piirkonnas olemas piisavalt vaba maad tööstuse arenguks. Paldiski Tehnopark. Pindala 120000m2

Põhjasadama piirkond. Pindala 235000m2

Lõunasadama piirkond. Pindala 2500000m2

LNG terminali tööstuspiirkond. Pindala 100000m2

4 http://www.ts.ee/paldiski-lounasadam5 http://www.portofpaldiski.ee/ee/about_port.html

7

Allikas: Paldiski üldplaneering

3. Paldiskis toetab kohalik omavalitsus ettevõtluse arengut. Loodud on Paldiski ettevõtjate Liit. Linn on ettevõtluse ühe prioriteedina toonud välja linna arengukavas aastani 2025 6. Võetud ülesanded on järgmised: Linnapoolsete taristuühenduste ehitamine või rekonstrueerimine ettevõtetele ja tööstusaladele (teadus-, tööstus-, tehno- ja logistikaparkidele) Paldiski Ettevõtjate Liidu ja Lääne-Harju Ettevõtlusinkubaatori projektide toetamine

4. Paldiskis tegutsevad tugevad ettevõtted, kelle poolt toodetud lisandväärtus hõivatu kohta (ca. 45000 EUR) ületab märkimisväärselt Eesti keskmist vastavat näitajat.

5. Paldiskis on tugev ettevõtjate ühendus. Loodud on Paldiski Ettevõtjate Liit, mis toetab kohalike ettevõtete arengut, arendab Paldiski ettevõtluskeskkonda ning otsib võimalusi ettevõtete arvu suurendamiseks. Liidu põhikiri7 näeb ette Liidu rolli piirkonna edendamisel, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ja välisinvesteeringutele avatud ettevõtluskeskkonna loomisel; elukeskkonna kvaliteedi parendamisel ja hea kuvandiga linna loomisel.

6. Võimalik sünergia olemasolevate ettevõtete baasil. Kohapeal on olemas mitmed hästi toimivad tööstus ja logistikaettevõtted (Paldiski Tsingipada, Alexela terminal, Sadam jne)

7. Toimiv tootjate-tarbijate elektriühistu Pakri Energy Island OÜ, mille eesmärgiks on osanikeks olevate elektritootjate ja –tarbijate koostöö korraldamine selliselt, et vähendada tarbijate

6 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4081/0201/5016/arengukava.pdf#7 http://paldiski.ee/public/PEL_MTU_POHIKIRI.pdf

8

kulutusi elektrienergiale ja suurendada elektritootjate tulusid energiamüügil läbi elektrivõrgu optimaalseima ärakasutamise

8. Lokaalne taastuvenergiatootmine, mis ületab paljukordselt lokaalse tarbimise. AS-le Nelja Energia ja AS-le Eesti Energia kuuluvad tuulepargid summaarselt toodavad aastas ca 120-130 GWh elektrienergiat, Paldiski summaarne elektritarbimine on hinnanguliselt 30GWh aastas.

9. EL ühishuviga tugevad arendusprojektid: Balti riikide ja Soome regionaalne Paldiski LNG terminal, Balti riikide ja Soome vaheline maagaasiühendus BalticConnector ja 500MW võimsusega Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaam

10. Pealinna lähedus (võimalik tööjõu allikas). Tallinn on Paldiskist 40minutilise autosõidu kaugusel. Eesti suurimas linnas elab kokku 430 tuhat inimest. Seejuures oli 2016. aastal kokku tööjõu hulka kuuluvad inimesi Tallinnas 242 tuhat ja Harjumaal kokku 326 tuhat inimest8

11. Sadamad on aastaringselt jäävabad. Paldiski sadamad on Eesti kõige Euroopapoolsemad kaubasadamad, mis on oma asukohast tulenevalt aastaringselt jäävabad.

12. Eesti riigis (sh Paldiskis) on hea ettevõtluskeskkond. Maailmapanga poolt koostatav Doing Business raport paigutas 2017 aastal Eesti 12 kohale, mis oli regiooni üks paremaid tulemusi.

Tabel 3 Eesti koht Doing Business edetabelis 2017

Riik Taani Rootsi Eesti Soome Läti Saksamaa Leedu

Poola

Koht DB tabelis

3 9 12 13 14 17 21 24

Allikas: Doing Business9

13. Otsetee Euroopa Liidu siseturule. Eesti kuulub Euroopa Liitu ja Euroopa rahaliitu. Euroopa liidu siseturg ulatus enne Suurbritannia lahkumist 512 mln elanikuni10. Peale Suurbritannia lahkumist jääb alles sellegi poolest 446 miljonit inimest. Kõrge SKP elaniku kohta teeb antud piirkonnast kõige jõukama ja ostuvõimelisema regiooni Põhja-Ameerika järel.

14. Euroopa Liidu tööstuspoliitika toetab Paldiski tööstuskontseptsiooni. Euroopa Komisjoni teatis KOM (2010) 614 toob välja vajaduse tõsta globaliseerumise tingimustes tööstuse jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kesksele kohale. Euroopa 500 miljoni tarbijaga, 220 miljoni töötajaga ja 20 miljoni ettevõtjaga ühisturg on olulisim vahend konkurentsivõimelise tööstusliku Euroopa saavutamiseks. Üks neljandik Euroopa Liidu erasektori töökohtadest on töötlevas tööstuses ja vähemalt üks neljandik ülejäänud kolmveerandist on seotud teenustega, mis sõltuvad tööstusest kas tarnete või teenuse tarbijate kaudu. 80 % erasektori uurimis- ja arendustegevusest toimub tööstuses – tööstus on uuenduste innustaja ja ühiskonna probleemidele lahenduste pakkuja. Teatises on välja toodud põhilised suunad, mis aitavad tõsta töötleva tööstuse osakaalu 20%ni liidu SKP-st aastaks 202011. See näitab, et tööstuse areng on Euroopa Liidu jaoks üks olulisi priorteetel lähiaastatel.

15. Madal korruptsioonitase. Korruptsiooni mõõtmise indeksid näitavad Eestit madala korruptsioonitasemega riigina võrreldes ülejäänud Ida-Euroopaga. Madal korruptsioon tähendab ettevõtte jaoks võrdsemat konkurentsi ja vähem ootamatuid kulusid. Transparency International 201612 paigutab Eesti korruptsioonitajumise indeksis 22 kohale (

8 Statistikaamet9 http://www.doingbusiness.org/rankings10 Eurostat11 https://ec.europa.eu/growth/industry/policy/renaissance_en12 https://www.transparency.org/news/feature/corruption_perceptions_index_2016#table

9

Tabel 4. Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2016). Eestist parema tulemusega on Põhjamaad, kus on ajalooliselt madal korruptsiooni tase, kuid ülejäänud Ida-Euroopa jääb pigem Eestist taha poole.

Tabel 4. Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2016


Poola

Koht DB tabelis

1 4 22 3 44 10 38 29

Allikas: Transparency International

Nõrkused:

1. Logistikaahela (sadam-raudtee) tasud kallid võrreldes regiooni keskmisega. Logistika sektori majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime analüüs13 toob välja märkimisväärsed erinevused Eesti ja teiste regiooniriikide vahel. Kui võrrelda raudteetariife vedellasti kulu oas Eestit Läti ja Soomega, siis Eestis on see kulu tonni vedellasti kohta juba allahindlusi arvestades 2,4 eurot, Lätis on sama number 1,5 ja Soomes 0,6. Samuti on vahed sees sadamate tasudes, mis Tallinna sadama andmetel on 70GT tankeri puhul näiteks Lätist 1,3 ja Leedust 1,5 korda suurem (Lisa 2. KulutasemedEestis ja valitud regiooni riikides)

2. Elektrivõrgu tarbimissuunaline läbilaskevõime puudulik. Paldiski elektrivõrk on dimensioneeritud peamiselt elektritootmisest lähtuvaks, mistõttu tarbimissuunalise läbilaskevõimsuse suurendamine kuni 10MW ulatuses tähendab investeeringuid ca 1,5 MEUR ulatuses, üle selle aga märkimisväärseid investeeringuid Harku-Keila-Paldiski 110kV alajaamades. Olukord muutub alles pärast 2021a-ni toimuvat Harku-Lihula ülekandevõrgu ehitustöid (EL PCI projekt).

3. Puuduvad valmis tööstushooned (brownfield). Paldiski tööstusparkides on hetkel olemas vaba maa ja mõnel juhul kommunikatsioonid, aga puuduvad hooned, mida saaks ettevõte kohe kasutama hakata. Arendus tähendab pikka ja kulukat protsessi alates projekteerimisest kuni kasutusloa saamiseni. Seetõttu võivad mitmed ettevõtted eelistada piirkondi, kus on olemas juba kasutatav taristustruktuur ning tootmisega saab alustada varem.

4. Tööstusaladel kommunikatsioonid välja ehitamata. Tööstusaladel tulevad kommunikatsioonid rajada vastavalt investorite saabumisele14, mis omakorda pikendab investeeringu aega, suurendab kulusid ning vähendab konkurentsivõimet.

5. Paldiski elukeskkond ei ole konkurentsivõimeline, puuduvad paljud vabaaja teenused: spordisaalid, ööklubid, kino. (Lisana võiks panna Paldiski maineuuringu 2016)

6. Reisirongiliiklus toimib, kuid soosib vaid töölkäimist (viimane rong Tallinnast väljub kell 21.50), bussiliiklus on seni keskmega Keilasse. Arvestades, et Paldiski on ühendvalla (Paldiski linn, Keila, Vasalemma, Padise vallad) eeldatav keskus, tuleb nii rongi- kui bussiliiklus ümber korraldada ettevõtluse arengut toetavaks

7. Kohapealne tööjõuressurss piiratud. 2017. aasta augusti seisuga oli Töötukassa andmetel15 Paldiskis 131 registreeritud töötut. Kuigi Tallinn on lähedal eeldab kaugemalt tööle tulek lisakulutusi, seda ei toeta ka bussiühenduse puudumine Paldiski ja ümbruskonna valdade vahel

8. Puudub mageveeressurss (elimineerib mitmed sektorid). Magevee ressursi puudumine tähendab, et piiratud on võimalused näiteks tselluloosi tootmiseks. Kuigi tegu on

13 PWC: Logistika sektori majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime analüüs 201614 http://www.portoftallinn.com/?dl=348 15 www.tootukassa.ee

10

http://www.tootukassa.ee/

http://www.portoftallinn.com/?dl=348

energiamahuka ning kõrge lisandväärtusega sektoriga ei ole antud tootmine Paldiskis võimalik ilma merevee magestamiseta või tehisveekogu moodustamiseta.

9. Raudtee läbilaskevõime piiratud. Paldiskisse tuleb üherealine raudtee, mis piirab oluliselt läbilaskevõimet, võimalikke läbivaid kaubakoguseid (saab vedada vaid öösiti) ning samal raudteel toimuvat reisirongiliiklust.

10. Puudub 330kV ühendus. Paldiskis on praegu võimalik liituda 110kV pingel, mis tähendab kõrgemaid võrgutasusid16 võrreldes piirkondadega, kus on 330kV pingel liitumisvõimalus. 2017 aasta 1 juuli hinnakirja järgi maksab elektri edastamine 330kV võrgus 4,81€/MWh ja 110kV võrgus tipuajal 14,04€/MWh. 10€- suurune hinnaerinevus MWh kohta tähendab ettevõtte jaoks olulist lisakulu ning seega Paldiski väiksemat konkurentsivõimet.

11. Eestil puuduvad kvantitatiivsed eelised tööstusinvesteeringute saamiseks, mis tähendab, et eeliste saamine tähendab erinevate võimaluste kombineerimist ja sünergiate leidmist. võrreldes teiste Läänemereriikidega.

12. Loastamisprotseduuride (planeeringud, keskkonnamõjude hindamine) kestus pole konkurentsivõimeline. Siin võib näitena tuua ehitusloa saamise, mis võtab Eestis Doing Business 2017 andmetel aega 102 päeva, kuid Soomes samadel tingimustel 65 päeva.

Tabel 5. Ehitusloa saamise aeg päevades


Poola

Koht DB tabelis

64 116 102 65 147 96 103 153

Allikas: Doing Business 2017

13. Elektrihinnad pole konkurentsivõimelised Soome-Rootsiga võrreldes. Energiahind on Eestis küll odavam kui teistes Balti riikides, kuid kallim võrreldes Rootsi, Soome või Poolaga (Joonis 1). Rootsist oli elekter Eesti tööstustarbija jaoks 56% kallim ja Soomest 30%. Antud hinnavahe tähendab energiamahuka tööstuse juures juba olulist konkurentsieelist. Elektri hinnast moodustab Eestis ca pool börsihind ning teine pool on riiklikult reguleeritud tasud (taastuvenergia tasu, võrgutasu) ja aktsiis. 2016. aastal oli elektri börsihind Eestis Rootsist keskmiselt 4€17 kõrgem ja Soomest 0,6€ kõrgem. See tähendab, et suurem osa hinna vahest tuli riiklikult reguleeritud osalt.

Joonis 1 Elektrihind regioonis 2016 II Pa. € MWh

Rootsi Soome Poola Eesti Leedu Taani Saksamaa Läti0

102030405060708090

100

Elektrihind € MWH

16 https://elering.ee/vorguteenus17 Nordpool spot prices

11

Allikas: Eurostat

14. Välisinvesteeringute maandamise senine riiklik praktika pole toonud Paldiskisse ühtki olulist (>10MEUR) välisinvesteeringut. Nii Nelja Energia kui Alexela Terminali osa aktsionäre on välismaised, kuid investeeringud on realiseeritud ainult kohalike ettevõtete algatustest lähtuvalt.

15. Poliitiline risk (Venemaa lähedus) võib investoritele hirmutavalt mõjuda. Eesti Euroopa Liidu ja NATO liikmelisus võtab küll hirme vähemaks, kuid niivõrd noore riigi nagu Eesti puhul ootavad investorid suuremat tootlust, kuna peavad riske kõrgemaks.

16. Tööjõud on kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Tööjõuhind on Eestis kasvanud peale majanduskriisi kiires tempos. Kuigi Põhjamaadega võrreldes on Eestis tööjõud odav, siis Balti riikide ja Poolaga võrreldes pigem kallis. Näiteks Töötlevas tööstuses oli 2015 aastal Lätis tööjõukulu 66% Eesti tasemest ja Leedus 67% ( Joonis 2. Tööjõukulud valitudsektorites 2015. aastal)

Joonis 2. Tööjõukulud valitud sektorites 2015. aastal

Läti Leedu Poola Eesti Soome* Saksamaa Rootsi* Taani0

102030405060708090

Tööjõukulu valitud sektorites 2015 tuh€

Töötlev tööstus Energeetika Logistika* 2014

Allikas: Eurostat

17. Riigi majandusstruktuur (peamiselt EL keskmisest madalamat lisandväärtust tootev allhankemajandus tööstuses ja teenusmajandus) ei soosi kõrge lisandväärtusega tööstuse arendamist.

2.3. Prioriteetsed valdkonnad PaldiskisKvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi tulemusena selgitati välja Paldiski prioriteetsed valdkonnad milleks on:

Metalltoodete tootmine Keemiatööstus Energeetika Toiduainete tootmine Ehitusmaterjalide tööstus Logistika

2.3.1. Valiku kriteeriumidPrioriteetsete valdkondade valimiseks moodustati Projekti meeskonna (PEL juhatus + analüütik + turundusspetsialist) poolt nimekiri valikukriteeriumitest, millele pidid valdkonnad vastama. Valikukriteeriumite leidmise muutis raskeks asjaolu, et vaja oli välja selgitada piirkonna

12

konkurentsieelised, mida saaks prioriteetsete valdkondade väljaselgitamisega võimendada. Kuna Eestil ei ole üldises ettevõtluskeskkonnas otseseid konkurentsieeliseid, tuli teha valik võimalikest kulusisenditest. Näiteks on Eestis energiahind kõrgem kui Soomes või Rootsis samas tööjõu hind on kõrgem kui Poolas, Lätis ja Leedus. Seetõttu omab Eesti ettevõte konkurentsieelist väga kitsas vahemikus ning kindla kulustruktuuriga tootmise juures, kus tööjõu ja energia on sisenditena kindlas vahemikus.

Antud valik valideeriti PEL liikmete osavõtul 6.6.2017 toimunud koosolekul, ning vastavalt laekunud ettepanekule lisati prioriteetsete valdkondade hulka logistika.

Paldiski jaoks oluliste valdkondade valikukriteeriumid tulenesid olemasolevate eeliste võimendamisest: lokaalne energiatootmine , tööstuseks sobilik keskkond ja head logistilised võimalused. Samas on kohapeal tööjõu saamine pigem keeruline, mistõttu tööjõu suurt osakaalu arvestati negatiivse aspektina.

Kvantitatiivse analüüsi valikute aluseks olid:

1. Energiakulu >3% müügitulus või >20% lisandväärtuses;2. Tööjõukulud <60% lisandväärtuses;3. Sektor vastab vähemalt kahes referentsriigis valitud kriteeriumitele;4. Sektoreid vaadati 3 kohalise EMTAK koodi tasemel, valdkonnaks valdkond määrati omakorda

kahekohalise EMTAK koodi järgi.

Prioriteetsete valdkondade valimiseks moodustati grupp referentsriikidest, kes on piirkonnas Eesti põhilised konkurendid investeeringute saamisel. Eesti puhul on nendeks Soome, Rootsi, Taani, Poola, Saksamaa, Läti ja Leedu.

Kvalitatiivse analüüsi raames hindas iga projektimeeskonna liige (nimed lisas) sõelale jäänud sektoreid eraldi, valides välja kõige suurema potentsiaaliga sektorid, millel on kas on juba olemas või on eelduseid jõudmaks vajaliku taristustruktuuri olemasoluni.

2.3.2. Kulumudelite põhine hindamineErinevate prioriteetsete sektorite konkurentsivõime hindamiseks koostati kulumudelid, mis võtsid arvesse tööjõukulusid, energiat ja ülejäänud kulude tasemeid. Energiakulude osatähtsuse olulisus tuli analüüsi lähteülesandest. Paldiskis on olemas lokaalne energiatootmine, arenduses on mitmed energiavaldkonna suuremahulised investeeringud ning kasulik on tarbida eelkõige kohapeal toodetud energiat. Ka analüüsi koostamise ajal Vabariigi Valitsuses arutluses olev otseliini regulatsiooni liberaliseerimise eelnõu aitab vähendada võrgukulusid, mis omakorda suurendab oma energia tootmisega piirkondade konkurentsivõimet.

Iga valdkonna kulustruktuuri hindamiseks kasutati praegu samas valdkonnas tegutsevate suuremate ettevõtete sisendite struktuuri. Andmete allikaks oli Äriregistri 2015. aasta andmebaas.

2.3.3. Metalltoodete tootmine (EMTAK 25)Metallitööstuse ettevõtetes töötab Eestis üle 13 000 inimese, olles seega puidutööstuse ja toiduainetööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Harus tegutseb üle 1200 ettevõtte. Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (60% töötajatest) ning Ida-Virumaale ja Tartumaale (kümnendik töötajaskonnast). Vahemikus 2005 kuni 2015 on Eestis metallitööstusettevõtete arv kasvanud 538 ettevõtte võrra. Kasv on tulnud peamiselt

13

mikroettevõtete arvelt. Enam kui 250 töötajaga ettevõtteid tegutseb Statistikaameti andmetel sektoris kolm ning see arv on püsinud samal tasemel. Sektori eksport ulatus 2015. aastal ligi 600 miljoni euroni olles alates 2005. aastast kasvanud enam kui kaks korda. Metallitööstust on nimetatud „nähtamatuks sektoriks“, kuna domineerivad väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes on tihti allhankijateks teistele suurematele ettevõtetele (autotööstus, lennundus, ehitus, toiduainetetööstus). Metalltoodete tootmine positsioneerub tarneahelas suurte partnerite vahele – sektori ettevõtted ostavad sisendeid (nt teras ja teised metallid, energia) suurtelt tarnijatelt ning pärast töötlemist müüvad toodangu suurtele kapitalikaupade valmistajatele (viimaste edukus on seetõttu olulisel määral sõltuv hästitoimivast metalltoodete tootmise sektorist)18

Metalltoodete tootmise suuremad alamsektorid on:

C251 Metallkonstruktsioonide tootmine C256 Metallitöötlus ja metallpindade katmine; mehaaniline metallitöötlus

Metalltoodete tootmises on Eestis personalikulu osakaal lisandväärtuses pigem lähemal Põhjamaadele kui Balti riikidele (Tabel 6). Oluliselt kõrgem tööjõukulu viitab ühest küljest keerulisemale toodangule kuid samas ka keerulisele konkurentsiolukorrale. Lihtsamaid tooteid ei ole enam Eestis rentaabel teha, kuid Euroopa tasemel tööjõu palkamiseks ei ole võimekust. Veidi leevendab antud sektori olukorda suuremate projektide puhul töötajaid kaasata kolmandatest riikidest, kui väikese kvoodi tõttu sai seda 2016 aastal teha vaid esimese poolaasta jooksul.

Tabel 6. Metalltoodete tootmine; põhinäitajad referentsriikides 2014

Lisandväärtus hõivatu kohta (tuhat€)

Keskmine personalikulu hõivatu kohta (tuhat€)

Personalikulu lisandväärtuses (%)

Energiakulu käibes (%)

Taani 63,1 47,7 75,6 1,4Saksamaa 58,6 43,1 73,5 2,3Eesti 23,5 16,7 71,1 1,9Läti 15,8 9,9 62,7 6,9Leedu 15,9 9,8 61,6 2,1Poola 24,0 12,2 50,8 -Soome 54,3 42,0 77,3 1,1Rootsi 74,4 54,5 73,3 1,4

Allikas: Eurostat

Allpool on välja toodud peamised sektori nõrkused Paldiski kontekstis (Tabel 7). Olulisemana võib neist välja tuua tööjõu puuduse. Kuigi Tallinn on kohe kõrval tähendab see ühest küljest küll suuremat tööjõu valikut, kuid teisalt ka suuremat konkurentsi tööjõule.

Tabel 7. Metallitööstuse-spetsiifiline SWOTPaldiski kontekstis

Tugevused Nõrkused

18 Eesti masinatööstuse sektoruuring 2011

14

sisem

ine

Vaba üldplaneeringuga ettenähtud tööstusmaa

Olemasolevad metallitööstused (Zincpot, E-Profiil, Tiki Treiler), võimalik sünergia;

Metallijäätmete käitlemise sõlmpunkt, võimalik sünergia

Puuduvad valmis tööstushooned (brown field) Elektri tarbimissuunalise läbilaskevõimsuse

defitsiit Tööstusaladel kommunikatsioonid valdavalt välja

ehitamata Puudub sektorile vajalik tööjõud Paldiskis

välim

ine

Võimalus lokaalselt toodetud elektrienergiat tarbida tavalisest soodsamatel tingimustel;

Tehnoloogia areng loob võimaluse tööjõuprobleemi vähendamiseks;

350tuh. töötajat Harjumaal

Metallitööstus on riigis hästi arenenud, võimalus leida allhankijaid

Elektrihinnad riigi tasemel ei ole regioonis konkurentsivõimelised

Poliitiline risk (Venemaa lähedus) võib investoritele hirmutavalt mõjuda

Tööjõud on kallim kui Lätis, Leedus, Poolas

võimalused ohud

Allpool on välja toodud valitud metalltoodete tootmisega tegelevate ettevõtete kulustruktuuri võrdlus peamistes referentsriikides (Tabel 8 ja Tabel 9). Eesti konkurentsivõimet pärisvad nii suuremad tööjõukulud kui ka kõrgemad energiahinnad.

Tabel 8. AQ Lasertool kulustruktuur

Tööjõukulud

Energia

Muud kulud

Osakaal Eesti kuludes

AQ Lasertool OÜ

125 100 100 104

Taani 387 245 117 161Saksamaa

276 162 109 136

Eesti 100 100 100 100Läti 71 122 99 95Leedu 61 103 97 91Poola 77 87 96 93Soome 292 79 114 141Rootsi 363 60 116 153

Allikas: Eurostat; autori arvutused

Tabel 9. AS Paldiski Tsingipada kulustruktuur

Tööjõukulud Energia Muud kulud

Osakaal Eesti

15

kuludesAS Paldiski Tsingipada

124 100 100 104

Taani 387 245 117 171Saksamaa 276 162 109 141Eesti 100 100 100 100Läti 71 122 99 95Leedu 61 103 97 91Poola 77 87 96 92Soome 292 79 114 143Rootsi 363 60 116 155


Sektori lisandväärtus hõivatu kohta on Eestis üle kahe korra madalam kui võrdluses olevates arenenud tööstusriikides, samas oluliselt suurem kui teistes Balti riikides. Samas on personalikulu Eesti metalltoodete sektoris 70% kõrgem ning personalikulu kogu lisandväärtuses ca. 15% kõrgem kui vastav näitaja Lätis, Leedus või Poolas, mis annab nende riikide ettevõtetele konkurentsieelise madala lisandväärtusega tootmise jätkamiseks.

Seega saab Eesti metalltoodete tootmisettevõtete konkurentsivõime säilitamine seisneda ainult hõivatu kohta lisandväärtust oluliselt suurendades.

Lisandväärtuse suurendamine hõivatu kohta saab seisneda vaid tehnoloogiate rakendamises inimtööjõu asemel ja/või lõpptarbimisele suunatud toodete ja teenuste pakkumisele rahvusvahelisel turul.

2.3.4. Keemiatööstus (EMTAK 20)Keemiatööstuses töötab Eestis rohkem kui 100 ettevõttes 2500 inimest. Viimase kümne aasta jooksul on hõive püsinud ühtlane, mahtude kasv on tulnud tootlikkuse kasvust. Olulisel kohal on märkimisväärsed investeeringud, mis on tehtud põlevkiviõli tootmisesse. Eesti keemiatööstus on mõneti ainulaadne, kuna kesksel kohal on põlevkivi keemia, kus suuremateks tootjateks on AS VKG ja Kiviõli keemiatööstus. Lisaks toodab põlevkiviõli Enefit. Kuigi ettevõtete põhitoodang on põlevkiviõli, siis sellele lisaks saadaks tootmisprotsessis mitmeid muid produkte, mida saab välisturgudel müüa. Sektori eksport kokku ulatus 2016. aastal ligi 400 miljoni euroni moodustades kaks kolmandikku kogu müügitulust. Keemiatööstuse olulisemad alamsektorid on:

C201 Põhikemikaalide, väetise tootmine; plasti tootmine algkujul

C203 Värvide, lakkide jms ning trükivärvi ja mastiksite tootmine

Antud sektorites töötab üle 80% sektoris hõivatutest ning tegutseb kokku 40 ettevõtet19

Eesti keemiatööstuse üheks kasvavaks probleemiks on katmata vajadus keemiainseneride ja arendajate järele, seda kõigis sektorites. Kuivõrd tippinseneride keskmine vanus enamuses ettevõtetes on 55+ aastat, siis on lahendused tarvis leida lähima viie aasta jooksul. Ressursside üha efektiivsem ja säästlikum kasutamine tööstusharus on seotud kliima- ja keskkonnapoliitikaga, mis ühtlasi annab keemiatööstusele väljakutseid uuteks arendusteks. Tänapäevane keemiatööstus on kaasaegne, keskkonnateadlik ja teadusmahukas. Näiteks põlevkivi peenkeemiaks väärindamise vajadus annab tõuke intensiivsemaks põlevkivikeemia teadus- ja arendustegevuseks. Teisalt on

19 Statistikaamet 2015

16

võimalik Eesti puhtast loodusest kosmeetikatooteid. Et kõike seda ellu viia, on vaja Keemiatööstusesse mitmeid erinevate ametialade esindajaid. 20

Peamiste konkurentriikidega võrreldes on Eesti keemiatööstuse tootlikkus võrreldav Poolaga (Tabel10) Samas on see üle kahe korra väiksem kui Saksamaal ning kolm korda väiksem kui Rootsis. Kuigi sektorite struktuur võib olla erinev näitab see siiski, et Eesti keemiatööstusettevõtetel on arenguruumi. Lisaks on keemiatööstuse näol tegu väga kapitalimahuka sektoriga, kus investeerimisotsuste tegemine võtab kaua aega ning need kaalutakse väga hoolikalt läbi. Samas on Eestil eelis tööjõukulude seisukohalt, mis vaid neljandik Saksamaa või Rootsi kuludest.

Tabel 10 Keemiatööstus; põhinäitajad referentsriikides 2014







Keemiatööstus iseloomustavad tugevused ja nõrkused on ära toodud järgnevas swot analüüsis (Tabel11). Olulisemad nõrkused Paldiski konteksti on spetsiifilise tööjõu puudus. Kuigi keemiatööstus on pigem kapitalimahukas kui tööjõumahukas, siis ilma tööjõuta on uut tootmist raske rajada. Lisaks mõjutab Paldiski konkurentsivõimet riigi tegevus antud sektori kontekstis. Kuna keemiatööstus on tihti suure elektri tarbimisega peab elektrihind olema konkurentsivõimeline (lk 6), kuid praegu see seda ei ole.

Tabel 11 Keemiatööstuse-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis

Tugevused Nõrkused

20 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus2017

17

sisem

ine

Üldplaneeringuga ettenähtud vaba tööstusmaa olemasolu

Olemasolev naftakeemial põhinev tööstus, võimalik sünergia;

Kohalik omavalitsus ja kogukond toetab tööstuste arengut

Keskkonnalane vastasseis pigem väiksem kui mujal piirkondades

Keskkonna-alane loastamispraktika pole riskipõhine, on riske kumuleeriv, sõltumata tegelikest riskidest;

Puuduvad valmis tööstushooned (brownfield; Tööstusaladel kommunikatsioonid välja

ehitamata Spetsiifilise tööjõu nappus

välim

ine

Pealinna lähedus (võimalik tööjõu allikas)

Materjaliteaduse areng loob uusi võimalusi keemiatööstuse jaoks;

Paldiskis aktiivsed keemiatööstuse omanikud on ka Paldiski suurem maaomanikud, mis suurendab nende motivatsiooni uusinvesteeringute kaasamisse panustamisel

Põhjamaades on tugevad keskkonnaliikumised, mis võivad sektori tehaste loomise muuta keerukamaks ja protsessid pikemaks

Prognoosimatu riigi poliitika saastetasude kehtestamisel;

Prognoosimatu maksupoliitika; Elektri hinnad Eestis ei ole regioonis

konkurentsivõimelised; Poliitiline risk (Venemaa lähedus) võib

investoritele hirmutavalt mõjuda Tööjõud on kallim kui Lätis, Leedus, Poolas Euroopa Liidu direktiivid võivad piirata

tootmisvõimalusi ning vähendada konkurentsivõimet võrreldes bloki väliste riikidega

võimalused ohud

Allpool on välja toodud Eesti keemiatööstuse suuremate ettevõtete kulustruktuurid, kui nad asuksid mõnes teises riigis (Tabel 12 ja Tabel 13). Mõlemal juhul on näha, et kui ettevõtte elektritarbimine ja hõivatute arv jääks samaks, oleks tal otstarbekam tegutseda teistes Balti riikides või Poolas. Kui vaadata ainult energiakulusid tuleks kõne alla ka Soome ja Rootsi. Eastman Specialties OÜ puhul kehtivad samad järeldused.

Tabel 12 Henkel Balti Operations OÜ kulustruktuur



18

Henkel Balti Operations OÜ

108 100 100 100



Tabel 13 Eastman Specialties OÜ kulustruktuur

Tööjõukulud Energia

Muud kulud


Eastman Specialties OÜ

137 100 100 102



Kokkuvõttes on Keemiatööstuse arenguks Paldiskis esmajoones vaja:

Konkurentsivõimelist elektrihinda Vastavat tööjõudu Sobivaid logistilisi tingimusi

2.3.5. Energeetika (EMTAK 35)Energeetika valdkonnas tegutses 2015. aastal Eestis 230 ettevõtet. Eelneva 10 aastaga suurenes ettevõtete arv 43 võrra, kuid hõivatute arv kahanes sektoris 1600 võrra, 5000 inimeseni. Kuna sektori müügitulu kasvas samal ajavahemikul üle 70% 1,8 miljardini tõusis tuntavalt tootlikkus. Sektor on suuresti suunatud siseturule, ekspordi osakaal oli 2015. aastal ca 10% juures. Riiklikest arengukavadest mõjutab sektori arengut enim Energiamajanduse arengukava aastani 2030, mis seab eesmärgid ja annab suunised arenguks.

Sektorite iseloomustab läbivalt kõrge tootlikkus hõivatu kohta (Tabel 14). Oma struktuurilt on tegu väga kapitalimahuka tegevusega ja hõive osakaal on pigem tagasihoidlik. Kuigi Eestis on lisandväärtus hõivatu kohta üle kahe korra suurem kui teistes Balti riikides jääb see sellegi poolest oluliselt määral alla Põhjamaadele. Kuna elektrienergia hind on Balti riikides ühtlustunud Skandinaaviaga siis elektritootjad saavad sama hinna oma toodangu eest, konkurentsieelis sõltub kulukomponentidest ja erinevate riikide taastuvenergia toetamise poliitikatest.

19

Tabel 14 Energeetika; põhinäitajad referentsriikides 2014





Taani 307,0 81,6 26,6 0,9Saksamaa 185,8 77,2 41,6 -Eesti 126,0 23,5 18,7 18,7Läti 57,0 17,3 30,4 0,0Leedu 61,6 14,7 23,9 -Poola 93,3 21,5 23,0 -Soome 286,9 66,6 23,2 13,4Rootsi 313,1 85,7 27,4 -


Allpool on toodud Energeetika sektori peamised nõrkused Paldiski kontekstis (Tabel 15). Paldiski puhul on olulisemateks probleemideks 330 kv liini puudumine. Lisaks on elektrivõrgu tarbimissuunaline läbilaskevõime piiratud.

Tabel 15 Energeetika-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis

Tugevused Nõrkused

20

sisem

ine

Energeetikaprojektide reaiseerimise tippkompetentsi olemasolu;

Olemasolev taastuvenergial põhinev tootmine (aastane tootmine 120 GWh ületab lokaalse tarbimise 30GWh mitmekordselt) võimalus oluliselt tootmist suurendada (repowering);

BalticConnector (ehituses) Arenduses olev regionaalne LNG

terminal Arenduses olev Eesti 500MW

pump-hüdroakumulatsioonijaam;

Võimalik Hiiumaa 1100MW tuulepargi maale tuleku asukoht

Arenduses olev Pakri Teaduspargi energeetikaprojektid;

Toimiv energiatootjate- ja tarbijate ühistu;

Võimalik Balti-Põhjamaade sünkroniseerimiskaabli asukoht

Energeetika on väga vähe tööjõumahukas valdkond;

Elektriturg Nordkapp-st Portugalini

Puudub 330 kV elektriühendus Piiratud tarbimissuunaline elektrivõrgu

läbilaskevõime (kuni 2021) Energiatururegulatsioon jääbki takistama

uusarenduste elluviimist; Energiamaksustamise kõrged määrad (aktsiis,

taastuvenergiatasu); Energeetika seni majanduspoliitikas vaid kui

majanduse võimaldaja, mitte kui rikkuse tootmise viis

välim

ine

Eesti kõige odavam ja paindlikum elekter aastal 2027

Kuna energeetika on suurima lisandväärtusega hõivatu kohta valdkond väga suur lisandväärtuse potentsiaal

Sadam aastaringselt jäävaba Energiadeftsiidi kasv

Läänemereregioonis ja Euroopas tervikuna.

Euroopaga võrguga sünkroniseerimine

Võrgutasude regulatsioon ei motiveeri leidma soodsaimaid lahendusi;


Tehnoloogia areng võib 20-30aasta perspektiivis tuua välja uued energiaallikad ja energiamuundamise tehnoloogiad ning vana tootmine muutub ebaefektiivseks

Elektritururegulatsiooni puudulikkus; Puudub arusaamine, kas Euroopas minnakse üle

turupõhisele energeetikale või tehakse jätkuvalt administratiivselt manipuleeritud „turumajandust „

võimalused ohudJärgnevalt on toodud Eesti energeetikasektori suuremate ettevõtete kulustruktuur võrdluses referentsriikidega (Tabel 16 ja Tabel 17).

Tabel 16 AS Utilitas Tallinn kulustruktuur



AS 103 100 100 100

21

Utilitas TallinnTaani 352 245 117 179Saksamaa 334 162 109 138Eesti 100 100 100 100Läti 80 122 99 108Leedu 63 103 97 98Poola 96 87 96 92Soome 286 79 114 103Rootsi 380 60 116 98


Tabel 17 Fortum Eesti AS



Fortum Eesti AS

157 100 100 106



Kokkuvõttes on Keemiatööstuse arenguks Paldiskis esmajoones vaja:

Ühendada Paldiski 330 Kv liiniga.

2.3.6. Toiduainete tööstus (EMTAK 10)Tootmismahult on toiduainete tööstus Eesti üks suurimaid tootmisharusid. Kokku tegutses seal 2015. aasta seisuga ca 14000 hõivatut enam kui 500 ettevõttes. Tulenevalt toodangu spetsiifikast ulatub ekspordi osakaal müügitulus ca kolmandikuni. Kokku ulatus müük ekspordiks 2016. aastal ligi 500 miljoni euroni. Statistikaamet lühiajastatistika andmetel toodeti 2016. aastal toiduainetööstuse ettevõtete poolt kokku ~1,406 mld euro eest toodangut, millest 33% eksporditi. Toiduainetööstuse toodang moodustas 2016. aastal 14,9% töötleva tööstuse kogutoodangust. Kuigi toiduainetööstuse tootmismaht kokku on alates 2015. a vähenenud, on sektoris tegutsevatel ettevõtetel õnnestunud siiski keerulises turuolukorras eksporti kasvatada.21 2015. aastal tegutses sektoris 10 ettevõtete, kus oli rohkem kui 250 töötajat. Viimase 10 aasta jooksul vähenes selliste ettevõtete arv 5 võrra. See viitab sektoris pigem kontsentreerumise vähenemisele, mis on omakorda vähendanud sektori konkurentsivõimet. Samas on olulisel määral kasvanud 1-9 töötajaga ettevõtete arv, mis küll suurendab toodete valikut, kuid omab pigem vähest potentsiaali ekspordiks.

Toiduainete tööstus on Eestis küllaltki energiamahukas võrreldes näiteks Põhjamaadega (Tabel 18). Samas on lisandväärtus Eestis pea kolm korda madalam. Suuremad ettevõtted, mastaabiefekt ja 21 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/2016/ulevaade-toiduainetoostus-2016-04.pdf

22

tugevam mehhaniseeritus tagab ka kõrgema lisandväärtuse. Tööjõukulude pideva tõusu tingimustes ei tasu tulevikus enam Eestis viljeleda selliseid suundi, mis nõuavad suuremas koguses käsitööd, tõenäoliselt ollakse edukamad valdkondades, kus on võimalik rohkem protsesse automatiseerida.

Tabel 18 Toiduainetetööstus; põhinäitajad referentsriikides 2014







Toiduainete tööstuse olulisemad tugevused ja nõrkused on ära toodud allpool olevas SWOT analüüsis (vt. Tabel 19). Sektori spetsiifiliselt on olulisemateks nõrkusteks tööjõu puudus ja samuti tooraine puudus. Koha peal on olemas vaid kala. Ülejäänud põllusaaduste tootmine on pigem kaugemal ning toodanguhinnale lisanduvad suuremad logistikakulud.

Tabel 19 Toiduainetööstuse-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis

Tugevused Nõrkused

sisem

ine

Vaba maa tööstuse rajamiseks Kohalik omavalitsus ja kogukond

toetab tööstuste arengut Võimalik sünergia kohaliku

kalandussektori ettevõtetega

Traditsiooniliselt protektsionistlik majandusvaldkond, Eesti turg on pisike;

Elektri tarbimissuunalise läbilaskevõimsuse piiratus;

Puuduvad valmis tööstushooned (brown field) Tööstusaladel kommunikatsioonid välja

ehitamata Kohapeal puudub sektorile vajalik tööjõud Peale kala puudub läheduses võimalik tooraine

23

välim

ine

Rahvastiku kasv maailmas; LNG terminali rajamine loob

eelduse odava jahutuse jaoks – eeldus jahutuse hot-spot-ks kujunemisel;


Tööstuse automatiseerimine vähendab tööjõuvajadust;

Mahetoit ja tervist toetav toit kui turundusviis

Sünteetiline toit kui kasvav turg Otsetee Euroopa Liidu siseturule Nõudlus sektori toodangu järgi

on pigem kasvutrendis

Elektrihinnad Eestis ei ole regioonis konkurentsivõimelised;



võimalused ohud

Järgnevalt on välja toodud valitud suuremate toiduainetetööstuse ettevõtete kulustruktuuri võrreldes referentsriikidega (vt. Tabel 20). Madalamate tööjõukulude tõttu oleks tootmine soodsam Poolas ja teistes Balti riikides. Kuigi energia on Põhjamaades soodsam ei ole see piisav, et oleks mõistlik tootmine sinna kolida. Samas sõltub palju tootmisprotsesside struktuurist. Kui tööjõukulu on väiksem ja kapitalikulu suurem on ka tootmine Põhjamaades konkurentsivõimeline. Eesti jääb kahe äärmuse vahele, kuna ei ole võimalik leida tasakaalupunkti tööjõukulude ja energiahinna vahel.

Tabel 20 AS Spratfill



Aktsiaselts Spratfil

146 100 100 102



Tabel 21 AS Kalev


Osakaal Eesti

24

kuludesAS KALEV

142 100 100 105



Järeldused toiduainetetööstuses konkurentsivõime parandamiseks:

Vajalik on konkurentsivõimeline energiahind, et konkureerida Põhjamaadega. Soodsad logistikakulud läbi efektiivse logistikaahela. Prognoositav maksupoliitika.

2.3.7. Ehitusmaterjalide tööstus (EMTAK 23)Ehitusmaterjalide tööstuse alla kajastatakse EMTAK koodi 23 alla kuuluvat muudest mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmist. Alamsektoriteks on seal näiteks klaasitööstus, tsemenditööstus, savist ehitusmaterjalide tootmine jms. Eestis tegutses antud sektoris 2015. aastal üle 250 ettevõtte, neist 2 oli hõivatud rohkem kui 250 töötajat. Viimase kümnendiga on ettevõtete arv kasvanud 85 võrra, kuid juurde on tulnud peamiselt mikroettevõtted, kus hõivatud vähem kui 9 töötajat. Müügitulu ulatus 2015. aastal 480 mln euroni, millest 182 mln eurot oli eksport. Üle poole sektori müügitulust tuli betoon-, tsement- ja kipstoodete tootmisest, mis andis ka kolmandiku ekspordist. Madalad mereveo hinnad on muutnud rentaabliks ka suuremamahuliste betoontoodete ekspordi, mida Eesti ettevõtted ära kasutavad.

Riiklikest arengukavadest mõjutavad sektorit enim „Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011–2020“ ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ mille eesmärk on tagada maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja jääkidega. Ehitusmaavarade säästlikuks ja jätkusuutlikuks tarbimiseks soovitatakse eelkõige pöörata tähelepanu kaevandamise asukoha ja kaevandamistehnoloogia valikule ning kaevandatud ala korrastamisele. Arengukava suunab ehitusmaterjalitööstuses põlevkivi rikastusjääke kasutama, nt killustikuna teedeehituses ja põlevkivituhka toorainena tsemendi ja ehitusplokkide valmistamisel22

Ehitusmaterjalide tööstuse iseloomustab keskmisest kõrgem energiamahukus, mis viitab konkurentsivõimelise energiahinna vajadusele sektori edutegurina. 7,4%line energiakulu käibes (vt. Tabel 22) on ligi kaks korda suurem kui Põhjamaades keskmiselt. Madalam energiakulud annab Põhjamaade ettevõtetele olulise eelise, mida on küllaltki automatiseeritud sektoris raske kompenseerida odavama tööjõuga. Personalikulu osakaal lisandväärtuses on Eestis sarnane Põhjamaadele, kuid lisandväärtus ise on kolm korda väiksem. Seetõttu võib eeldada, et Eesti ettevõtted on vähem kasumlikud ja seetõttu väiksema investeerimisvõimega.

Tabel 22 Ehitusmaterjalide tööstus; põhinäitajad referentsriikides 2014

Lisandväärtus Keskmine Personalikulu Energiakulu 22 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: keemia-, kummi-, plasti- ja ehitusmaterjalitööstus 2017

25

hõivatu kohta (tuhat€)

personalikulu hõivatu kohta (tuhat€)

lisandväärtuses (%)

käibes (%)

Taani 94,2 65,7 69,7 4,8Saksamaa 69,3 48,1 69,4 6,4Eesti 28,6 20 69,9 7,4Läti 30,4 14,3 47,0 6,8Leedu 21,3 11,7 54,9 10,1Poola 30,8 13,4 43,5 -Soome 73,8 51,2 69,4 4,6Rootsi 89,2 61,8 69,3 3,3


Allpool on välja toodud Eesti ehitusmaterjalide tööstuse peamised kitsaskohad (vt. Tabel 23). Kuna ehitusmaterjalide puhul on olulised transpordihinnad vähendab Paldiski konkurentsivõimet kallim sadama teenus. Samuti on probleemiks kõrge energiahind.

Tabel 23 Ehitusmaterjalide tööstuse spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis

Tugevused Nõrkused

sisem

ine

Baastaristustruktuur olemas (sadam, raudtee, elekter

Vaba maa tööstuse rajamiseks Kohalik omavalitsus ja kogukond

toetab tööstuste arengut Keskkonnalane vastasseis pigem

väiksem kui mujal piirkondades

Puuduvad valmis tööstushooned (brown field Tööstusaladel kommunikatsioonid välja

ehitamata Koha peal puudub sektorile vajalik tööjõud Koha peal puuduvad sektori ettevõtted, kelle

vahel võiks sünergia tekkida Raudtee ja sadamatasud kallimad kui

konkureerivates piirkondades

välim

ine


Sadam aastaringselt jäävaba Riigis on üldiselt hea

ettevõtluskeskkond (DB 12 koht) Otsetee Euroopa Liidu siseturule

Energia hinnad riigitasemel ei ole regioonis konkurentsivõimelised



võimalused ohud

Allpool on toodud näites mõnede Eesti suuremate ehitusmaterjalitootjate kulustruktuuri kohta. Sarnaselt teistele Paldiski prioriteetsetele sektoritele on kesksel kohal kõrged energiakulud (vt. Tabel24 ja Tabel 25). Teiste Baltimaade ja Poolaga võrreldes peavad antud ettevõtted Eestis rohkem maksma ka tööjõu eest.

Tabel 24 Saint-Gobain Glass Estonia SE kulustruktuur



26

Saint-Gobain Glass Estonia SE

117 100 100 102



Tabel 25 O-I Production Estonia AS kulustruktuur



O-I Production Estonia AS

127 100 100 103



Järeldused ehitusmaterjalide tööstusekonkurentsivõime parandamiseks:

Konkurentsivõimeline energiahind Läbimõeldud ja konkurentsivõimelised logistikalahendused Paremini ette prognoositav maavarade poliitika

2.3.8. Logistika (EMTAK 52)Logistika sektori all vaadeldakse EMTAK koodi 52 alla kuuluvaid ettevõtteid, mis tegutsevad veondust ja laondust abistavate tegevusalade valdkonnas. Kokku on antud valdkonna ettevõtteid Eestis ligi 2015. aasta seisuga ligi 1400 ja nende arv on eelneva 10 aasta jooksul ligi kahekordistunud. Seejuures on enam kui 250 töötajaga ettevõtte arv kasvanud 2 pealt 10ni, mis on vastupidine majanduse üldistele trendidele. Lisaks on sektoris hõivatud isikute arv kasvanud 4 tuhande võrra 13 tuhandeni. Müügitulu on seejuures liikunud vastassuunas ning langenud viimaste aastate parima aasta 2011 3 miljardi pealt 2015. aastaks 2,3 miljardi euroni.

Teiste sektorite taustal paistab logistika silma kõrge lisandväärtusega hõivatu kohta. 2014. aastal moodustas lisandväärtus hõivatu kohta Eestis 89% (Tabel 26) Soome tasemest ja 94% Saksamaa

27

tasemest, mis on üks paremaid näitajaid kogu Eesti majanduses. Üheks põhjuseks on siin sektorite erinev struktuur nendes riikides. Eesti logistikasektoris on rohkem automatiseeritud väiksema tööjõukuluga tegevused, mis aitavad hoida lisandväärtuse kõrgemana.

Tabel 26 Logistika; põhinäitajad referentsriikides 2014




Taani 96,4 51,3 53,2Saksamaa 58,3 36,8 63,1Eesti 54,9 21,6 39,3Läti 28,2 13,8 48,9Leedu 31,0 12,9 41,6Poola 26,4 14,1 53,4Soome 61,4 45,6 74,3Rootsi 80,5 57,6 71,6


Järgnevalt on ära toodud logistikasektori olulisemad nõrkused Paldiski kontekstis (Tabel 27). Oluline on Paldiski kaugus suurtest keskustest, mis vähendab mastaabiefekti.

Tabel 27 Logistika-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis

Tugevused Nõrkused

sisem

ine

Baastaristustruktuur olemas (sadam, raudtee)

Vaba maa hoonete rajamiseks Toimivad logisitikaahelad

piirkonnas

Kaugel suurtest keskustest

välim

ine


Sadam aastaringselt jäävaba Riigis on üldiselt hea

ettevõtluskeskkond (DB 12 koht) Otsetee Euroopa Liidu siseturule


Tööjõud on kallim kui Lätis, Leedus, Poolas Tihe konkurents sarnaste piirkondade poolt

võimalused ohud

Järeldused logistikasektori konkurentsivõime parandamiseks:

Tagada taristustruktuuritasude konkurentsivõime võrreldes lähimate konkurentriikidega Seadusandluse stabiilsus Läbimõeldud taristustruktuuri planeerimine (teine raudteeharu Paldiskisse)

28

2.4. Kohalike ettevõtete sidumine väärtusahelatessePaldiski üheks konkurentsieeliseks on võimalus kasutada ära kohalikke ettevõtteid, mis võivad osaleda väärtusahelates nii tarnijate kui ka tarbijatena. Lokaalsete väärtusahelate areng toob kaasa klastri tekkimise, mis omakorda suurendab piirkonna konkurentsivõimet. Tihe koostöö tootjate ja tarnijate vahel, millele aitab kaasa geograafiline lähedus tõstab ettevõtete konkurentsivõimet ning aitab kaasa nende arengule23. Praegu on koha peal esindatud toiduainetööstuse, metallitööstuse, puidutööstuse ja logistika ettevõtted.

Üheks võimaluseks väärtusahela kirjeldamisel on kasutamise-pakkumise andmed, mille põhjal on võimalik välja tuua, mis sektoritega hetkel olemas olevad ettevõtted kõige rohkem koostööd teevad.

Joonis 3 Toodete lõppkasutamine suurite sektorite lõikes 2013

Sektor 1 Sektor 2 Sektor 3Toiduained Toiduainetetööstus Keemiatööstus MööblitööstusMetalltooted Metalltoodete

tootmineMasinatööstus Elektriseadmete

tootminePuittooted Puidutööstus Mööblitööstus EnergeetikaLogistika Logistika Puidutööstus toiduainetetööstusEnergia Energeetika Logistika Toiduainetetööstus

Allikas: Eesti Statistikaamet

2.5. Sünteesi metoodikaSeatud eesmärgi täitmiseks püütakse leida fookusvaldkondade ühise arendamise läbi leida sünergia kasutatavate tehnoloogiatega.

Leitakse majandusanalüüsi põhjal fookusvaldkondade arendamise ühised takistused ja võimalused

Kirjeldatakse Paldiski fookusvaldkondade kontekstis olulisemad megatrendid; Kirjeldatakse megatrendide võimalikku mõju fookusvaldkondade arengule ja

konkurentsivõime muutumisele; Tuvastatakse selliste takistuste kõrvaldamise ja võimaluste realiseerimise viisid valdkonniti Defineeritakse Paldiski tööstusarengu kontseptsioon ja elluviimise viis koos

rakendustegevustega.

Sünteesi tulemusel valmiv Paldiski tööstuskontseptsioon on sisendiks Paldiski investorteeninduse programmi ülejäänud osade- taristustruktuuri programmi, turundus- ja rahvusvahelise koostöö programmi koostamisele.

2.6. Fookusvaldkondade ühised takistused ja võimalusedSiinkohal käsitletakse Paldiski arendamise takistusi ja võimalusi, mille kõrvaldamine ja realiseerimine on võimalik eelkõige Paldiski ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse initsiatiivi silmas pidades.

Tabel 28 Fookusvaldkondade ühised takistused ja võimalused majandusanalüüsi põhjal

I. TAKISTUSED VÕIMALIKUD LAHENDUSED

23 M. Porter. The Competitive Advantage of Nations 1990

29

1.1. TÖÖJÕUD Paldiski kui Keila, Padise ja Vasalemma ühisvalla tööstuskeskus – ühistranspordi ümberkorraldus;

Elukeskkonna edendamine, maine parandamine;

Tööjõu import1.2. ELUKESKKOND Koostöö parandamine linna ja

ettevõtluse vahel vabaaja tegevuste ja sotsiaalse taristu arendamisel;

Ühistranspordi arendamine; Üldplaneeringu parem tsoneerimine –

elamualade arendamine, city väljaarendamine

1.3. ELEKTER Kõrge elektrihind Tootjate-tarbijate elektriühistu

eesmärgiga maksimeerida lokaalselt toodetud energiat;

Elektritootmise paindlikkuse suurendamine – salvestamine+digilahendused;

Uute tootmisvõimsuste ehitamine; Otseliini ja/või tööstustarbija tariifi

realiseerimine Paldiskis Elektrivõrgu läbilaskevõimsuse puudumine

Parem koostöö võrguettevõtete ja riigiga erisuste korraldamisel;

330kV elektrivarustuse Paldiskisse toomine;

Paldiski kui Soomega sünkroniseerimise sõlmpunkt

1.4. LOASTAMINE Paldiski üldplaneeringu KSH –s üldraamide sätestamine

One-stop-shop tegevuste korraldamiseks ja kumuleeriva mõju ohjamiseks;

Erisuste taotlemine planeerimismenetlustes

1.5. TRANSPORT Raudtee läbilaskevõime suurendamine; Nutikad lahendused mere- ja

autotranspordis – piloting; Gaaskütuste laiem kasutamine

mootorikütusenaII. VÕIMALUSED VAJALIKUD TEGEVUSED

1.1.TÖÖJÕUD Harjumaa tööjõu parem kaardistamine, Paldiski kui võimaluse turundamine

Tööjõu rendivõimaluste arendamine Ühistranspordi arendamine

1.2. ELEKTER Tootjate-tarbijate elektriühistu eesmärgiga maksimeerida lokaalselt toodetud energiat;

Elektritootmise paindlikkuse suurendamine –

30

salvestamine+digilahendused; Uute tootmisvõimsuste ehitamine; Otseliini ja/või tööstustarbija tariifi

realiseerimine Paldiskis1.3. TRANSPORT • Raudtee läbilaskevõime suurendamine;

• Nutikad lahendused mere- ja autotranspordis – piloting;

• Uute mootorikütuste kasutuselevõtt1.4. TEHNOLOOGIATE RAKENDAMINE Eesti kui e-riigi turundamine koos

Paldiski turundamisega Valdkondlike pilootprojektide

arendamine; Fookusvaldkondades tehnoloogiliste

pilootprojektide arendamine Ühistegevuse arendamisel

tehnoloogiliste lahenduste kasutamine1.5. KIIRED JA MUGAVAD INVESTORTEENUSED, LOASTAMINE

Kõik tegevuse alustamiseks vajalikud ühest kohast;

Kiirem kui mujal Eestis (või vähemalt sama kiire kui kõige paremas kohas peale Paldiskit);

Fookusvaldkondade arendamise mõnedes takistustes peituvad ühtlasi ka võimalused (selgitused Tabel 28)

Joonis 4 Tegevused ja valdkonnad, milles esinevad takistused sisaldavad ühtlasi ka lahendusi takistuste ületamiseks

Fookusvaldkondade arendamisvõimalused seisnevad:

ühistegevuse edendamisel (elekter, transport, tehnoloogiate kasutamine, tööjõu kaasamine, loastamine ja investorteenused)

innovatiivsete projektide arendamisel (elekter, transport, tehnoloogiate rakendamine)

31

TAKISTUSEDLoastamineTransportElekterTööjõud

VÕIMALUSEDLoastamineTransportElekterTööjõud

Joonis 5 Fookusvaldkondade arendamisvõimalused

2.7. Megatrendid ja järeldused Paldiski jaoks.Majandusanalüüsi põhijäreldustest nähtus, et Paldiski investeerimiskeskkonna konkurentsivõime parandamiseks tuleb leida unikaalsed, eelkõige Paldiskile omased, konkurentsieelised. Sellised konkurentsieelised peavad muuhulgas aitama kõrvaldada olemasolevad arengu takistused ja aitama realiseerida võimalused (vt Tabel 28).

Selliste konkurentsieeliste selgitamisel on mõistlik arvesse võtta maailmas tervikuna toimuvaid muutusi ehk megatrende, mille mõju varem või hiljem ka Paldiskis toimuvatesse tegevustesse jõuab.

Megatrendide analüüse on koostanud väga erinevad institutsioonid, kellel on olnud erinevad eesmärgid, mistõttu nad on tihti väga erineva sisu, vormi ja rõhuasetusega.

Paldiski investorteeninduse programmi raames on sünteesi koostaja referentsmaterjaliks valinud rahvusvahelise konsultatsiooniettevõtte Ernest & Young megatrendide analüüsi24 (edaspidi EY analüüs), mida on allpool võrreldud teise rahvusvahelise konsultatsiooniettevõtte Price waterhouse Coopers 25 (edaspidi PwC analüüs) ja ÜRO poolt koostatud eelkõige töötlevat tööstust enammõjutavate megatrendide analüüsi26 (edaspidi ÜRO analüüs) vastavate materjalidega ning selle põhjal on sünteesi koostaja teinud järeldused Paldiski kohta.

EY analüüsi referentsmaterjaliks valimise peamiseks põhjuseks on selle käsitluse ulatus käsitledes mõjusid ühiskonnale tervikuna.

EY analüüsis nimetatakse 3 peamise jõuna maailmamajanduse ümberkujunemisel:

24 http://www.ey.com/gl/en/issues/business-environment/ey-megatrends25 https://www.pwc.co.uk/issues/megatrends.html 26 http://www.ifm.eng.cam.ac.uk/uploads/News/UNIDO_FINAL_ONLINE_29MARCH.pdf

32

ElektrilahendusedTranspordilahendused

Tehnoloogiate kasutamine

ElektrilahendusedTranspordilahendused

Tehnoloogiate kasutamineTööjõuprobleemi

lahendamineLoastamine

Investorteenused

ÜHISTEGEVUSE EDENDAMINE

INNOVATIIVSED PROJEKTID

http://www.ifm.eng.cam.ac.uk/uploads/News/UNIDO_FINAL_ONLINE_29MARCH.pdf

https://www.pwc.co.uk/issues/megatrends.html

http://www.ey.com/gl/en/issues/business-environment/ey-megatrends

Tehnoloogiat (Näiteks asjade internet, virtuaalreaalsus, tehisintelligents, ja robotid), mis muudab arusaamist majandusharudest

Globaliseerumist (Näiteks tarneahelate muutumine, Aafrika riikide ilmumine maailmamajandusse, multipolaarne maailm), mis muudab majandussuhted keerukamaks ja nõuab paindlikumaid ärisid

Demograafia kiiret muutumist (kaks vastandlikku trendi - rahvastiku kiire kasv Aafrikas ja Indias ning rahvastiku vananemine – muudab senist arusaamist teenusmajandusest ja toodetele esitatavatest ootustest.

Nimetatud kolme peamise jõu mõjul on tekkinud 8 järgmist megatrendi:

Muutuv tööstus (Industry redefined) Nutikas tulevik (The future of smart) Töö tulevik (The future of work) Käitumiste revolutsioon (Behavioral revolution) Tarbija rollimuutus (Empowered customer). Linnastunud maailm (Urban world) Muutuv tervishoid (Health reimagined) Efektiivsem ressursikasutus (Resourceful planet)

Joonis 6 Kaheksa megatrendi

Allikas: E&Y http://www.ey.com/gl/en/issues/business-environment/ey-megatrends

Võrdlusena, PwC analüüs kirjeldab megatrendidena kiiret urbaniseerumist, kliimamuutusi ja ressursinappust, globaalmajanduse jõujoonte ümberasetumist, demograafilisi ja sotsiaalseid muutusi ning tehnoloogilisi läbimurdeid.

33

Joonis 7PWC megatrendid

Allikas: PWC raport; https://www.pwc.co.uk/issues/megatrends.html

ÜRO analüüs käsitleb töötlevat tööstust enammõjutavate megatrendidena:

a) Mittetehnoloogilised suundumused: Tööjõu jätkuv vananemine, mis toob kaasa muutused elustiilis ja tarbimisharjumustes,

samuti tööjõu kättesaadavuse vähenemise tootmises; Oskuste muutumine, mis koos tehnoloogia arengu ja kiireneva rahvastiku vananemisega

tähendab kvalifitseeritud tööjõu defitsiidi suurenemist; Enam tarbijate konkreetsetele vajadustele kohandatud tooteid ja teenuseid; Kasvav nõudlus teenuste ja toodet e järele linnastuvas maailmas; Tööstus- ja tehnoloogiastrateegiate kasvav tähtsus; Reshoring27

b) Tehnoloogilised suundumused: Tööstuse digitaliseerimine, mis tähendab kiiremat tootearendust ja efektiivsemat

logistikaahelat; Tehnoloogiliste arenduste ajas kiirenev skaleerimine, mis tähendab ühtlasi nende

kiiremat rakendamist skaleeritavate toodete tootmisel .

Nagu eespool kirjeldatust nähtub võivad megatrendide analüüside koostamise eesmärgid ja rõhuasetused olla erinevad, kuid oma peamiste järelduste osas jõutakse suuresti samade järelduseni: tehnoloogilised arengud ja rahvastikuprotsessid (sh. urbaniseerumine, kliimamuutused) ning nendest kahest tulenevad käitumisharjumused muudavad senist arusaama tööst, tööstusest ja elukvaliteedist laiemalt.

Sünteesi eesmärgi täitmiseks tuleb põgusalt analüüsida megatrendide võimalikku mõju tegevustele Paldiskis, megatrendidena siin ja edaspidi EY analüüsi materjalid.

2.7.1. Muutuvad tööstused – tööstuste konvergents.Esimene järeldus megatrendide mõjust majandusele on tänagi selgelt täheldatav: piirid traditsiooniliste tööstuste ja majandusvaldkondade vahel hägustuvad ning tarneahelates toimuvad muudatused kiirenevad ajas. Peamine sellise konvergentsi põhjustaja on tehnoloogia kiirenev areng.

Ühest küljest hägustuvad piirid traditsiooniliste majandusharude vahel ja teiselt poolt ajas vähenev vajadus investeerida kallisse taristusse (kinnisvara, IT) või suhtevõrgustiku loomisse (väärtusahelad) tingivad vajaduse olla järjest enam paindlik ning kasutada ja rakendada tehnoloogiaid selle paindlikkuse suurendamiseks.

27 Reshoring – tööstusinvesteeringute tagasitoomise protsess koduriikidesse piirkondadest, kuhu investeeringud viidi kuluefektiivsemate lahenduste otsimisel.

34

Eesti kontekstis (väike, avatud majandusega ja kõrge tehnoloogiatasemega) tähendab see vajadust rakendada uusi tehnoloogiaid uute majandusmudelite testimiseks (varasemalt räägitud ka kui „Estonia as a test site“), sama järeldus kehtib ka Paldiski kohta.

Väga oluline on siin eristada tehnoloogiate väljatöötamist ning nende rakendamist. Kuna ühiskonna rikkus kasvab eelkõige tehnoloogiate rakendamisega majanduses, siis tuleb premeerida ja vajadusel toetada just tehnoloogiate rakendamist ja pilootprojektide elluviimist.

Teine järeldus megatrendide mõjust majandusele on see, et tarbijate roll teenuste ja/või toodete kujundamisel on kasvava tähendusega. See suundumus on samuti tingitud tehnoloogia kiirest arengust. Mistahes ettevõte - olgu ta B2C või B2B – on ka ise tarbija ning tehnoloogia areng annab tarbijale hea võimaluse toote või teenuse kujundamiseks. Heaks näiteks on siin energeetika, kus online-kauglugemisega mõõturid eeldavad teenuselt suuremat hinna läbipaistvust ja teenuse paindlikkust, samuti hajaenergeetika areng muudab tarbijad ise energiatootjateks – prosumer’teks.

Kuna tarbijate roll teenuste/toodete arendamisel ajas kasvab tuleks Paldiskis igati soodustada tootjate-tarbijate ühistegevusi. Ühest küljest suurendab see ettevõtjate konkurentsivõimet ja tarbijate heaolu, aga teisalt, mis on tihti veelgi olulisem, loovad sellised käitumismudelid piirkonnale ja riigile positiivset kuvandit, mis ettevõtluskeskkonna kui terviku konkurentsivõime seisukohast on oluline.

Kolmas järeldus tuleneb kahest esimesest: ettevõtjad/tööstused peavad otsima ärivõimalusi ka väljaspool oma traditsioonilisi valdkondi.

Lisaks traditsiooniliste tööstuste/teenuste piiride hägustumisele võimaldab tehnoloogia areng üha lihtsamini kõrvalt tulijatel (näiteks start-up ettevõtted) pakkuda teenuseid, mis konkureerivad olemasolevatega (näiteks Transferwise, Taxify). Seepärast peavad edukad ettevõtted vastama mitte niivõrd küsimusele – mida ma müüa saan – kuivõrd küsimusele – mis probleemi ma lahendada saan? Selles mõttes tuleb konvergentsi, tehnoloogia arengut ning nendega kaasnevat kohustust oma äri pidevalt ajakohastada – vaadata kui peamisi kasvuvõimalusi.

Kokkuvõttes tähendab see nii tehnoloogiate rakendamist kui ühistegevuse arendamist.

Paldiski kontekstis on vaja, et:

Nii tehnoloogiate rakendustegevus kui ühistegevus oleksid võimalikult konkreetsed ning lahendaksid mingit reaalset probleemi

Initsiatiivid oleksid seotud konkreetse asukoha (tööstuspiirkond, tööstuspark) kohapealsete ettevõtjate, tarbijate ja omavalitsuse initsiatiividega.

Võib üsna lihtsalt tõestada, et universaalsete lahenduste või meetmete väljatöötamine pole võimalik või vähemalt majanduslikult mõistlik.

2.7.2. Nutikas tulevik – future of the smart.Nutikas (smart) on muutunud väljendiks, mis kirjeldab arenguid kõikjal tervishoiust ja pangandusest kuni linnade elukorralduseni, kuid arvatavasti oleme me alles nende tõenäoliselt toimuvate revolutsiooniliste elukorralduslike muutuste künnisel.

Robotid ja tehisintellekt (TI) viivad nutikuse uuele tasemele. TI on nutikas seepärast, et ta suudab autonoomselt mõista muutuvaid vajadusi ning pakkuda parimaid võimalikke lahendusi. Järgmine samm on TI autonoomse mõtlemise kombineerimine „süvaõppega“ igast uuest sisendist ja kogemusest. TI süvaõpe toob lähemale tehnoloogilise

35

singulaarsuse võimalikkuse, st. ajahetke, millest alates tehnoloogiline areng hakkab kulgema inimestele hoomamatul ja kujuteldamatul moel ning kiirusel.

Nutikus muudab maailma.

Oskus omandada, analüüsida ja teha senisest kiiremaid otsuseid skaleeritaval viisil võimaldab muuta näiteks elektrivõrkude, transpordivõrkude, tootmisliinide, terviseteenuste väärtusahelaid oluliselt efektiivsemaks ning tarbijate käitumist oluliselt proaktiivsemaks.

Paldiski kontekstis pole „Nutikaks olemises“ oluline mitte niivõrd küsimus: mida teha „Nutikas olemiseks“? kuivõrd küsimus: kuidas teada, mida teha „Nutikaks olemiseks“?

Nutikus tähendab uut tüüpi probleemide lahendamist uuel viisil tehnoloogiat kasutades. Kuna tehnoloogiate rakendamine (sh. TI ja robotid) on seotud eelkõige konkreetse probleemi või võimaluse/asukoha/projekti/tööstuse/ettevõtte/tarbijaga ning sellised uutmoodi lahendamist vajavad probleemid saavad eelistatult selguda tarbijate-ettevõtete koostöös, siis võib järeldada, et ka Paldiski kontekstis on vaja eelkõige probleemide tõstatamisele ja nende uutmoodi lahendamisele suunatud ettevõtjate ja tarbijate ja kohaliku omavalitsuse selle suunalist koostööd.

36

Joonis 8 E&Y analüüs nutikast tulevikust

Allikas: E&Y analüüs

2.7.3. Töö tulevikJärgmise põlvkonna tehnoloogiad - TI, robotid, VR, IoT, jagamismajanduse platvormid – tekitavad suuremahulise traditsioonilise majandusega seotud töökohtade kadumise. Selle mõju tööjõuturule on märkimisväärne, eriti lihtsamate tööde tegijate jaoks. Isejuhtivate autode tulek teedele mõjutab autojuhtide vajadust, mis USA-s on suurim kutseala meeste hulgas üldse. Iseteeninduskassad ja toidu kullerteenused vähendavad juba lähiaastatel vajadust kassiiride järele. Ka keerulisemate tööde osas perspektiiv sarnane. Näiteks asendavad algoritmid juba täna finantssektoris inimestest töötajaid ning robotkirurgia, mobiilsed terviseäpid ja algoritmide abil tervise diagnostika on vaid üksikud näited töö tulevikust, mida iseloomustab liikumine paindliku töötamise (gig-economy28) poole (Uber, Airbnb, ...)

28 In a gig economy, temporary, flexible jobs are commonplace and companies tend toward hiring independent contractors and freelancers instead of full-time employees, http://www.investopedia.com/terms/g/gig-economy.asp

37

http://www.investopedia.com/terms/g/gig-economy.asp

http://www.investopedia.com/terms/g/gig-economy.asp

ja „masinmajandusse“. Samas ei tähenda need liikumised inimtööjõu muutumist mittevajalikkuks, lihtsalt töö iseloom muutub. Täpselt samuti, nagu digitaaltehnoloogia lõi veebidisainerite ja äpiarendajate töökohad, muudab tehnoloogia töö iseloomu ka ülejäänud majanduses, luues uue sisu ja väljakutsega töökohad.

Töö tulevik toob muutused ka ettevõtluses, valitsemissektoris ja ühiskonnas. Muutused ettevõtluses toimuvad juba täna, kus tehnoloogia ja uut tüüpi teenused/tooted asendavad traditsioonilisi, ajas muutuvad lihtsalt kiirenevad ning muutuvad üleüldisteks. Muutused valitsemissektoris on ilmselt kahesuunalised. Ühest küljest vabaneb palju inimtööjõudu, sest väga paljud tegevused on juhitavad algoritmide jt. tehnoloogiarakenduste poolt juhitud võimaluste kaudu, teisest küljest on valitsemissektoril täiesti uus väljakutse – regulatsioon, järelevalve ja administratiivotsused peavad olema kiired, online ja toetatud nutikate tehnoloogiate poolt.

Muutused ühiskonnas toimuvad eelkõige töö iseloomu muutusest tulenevalt. Kui suur hulk tööjõudu vabaneb, siis ei saa kehtida vanad sissetulekute mudelid, kuna see tekitaks pingeid.

Paldiski kontekstis võib töö tuleviku muutumisega seoses teha järgmised järeldused:

Paldiski töötajate arvu vähesus ei ole suurim väljakutse; Paldiski asuvate ettevõtete töötajad ei pruugi asuda üldse Paldiskis Kohaliku omavalitsuse maksubaas ei saa tööjõukulude osatähtsuse vähenemisel olla vaid

tööjõumaksudel põhinev; Innovatiivsete pilootprojektide esilekutsumine võiks olla eraldiseisev eesmärk nii

turundusaspektist kui reaalsete muutustega kaasnevate väljakutsete testimiseks – Paldiski kui Läänemere testipiirkond

Kuna loastamise (eriti keskkonnaloastamine) efektiivsemaks muutumine on üks Paldiski konkurentsipositsiooni parandamise võimalusi, siis tuleks kaaluda kõigi loastamisega seotud protsesside automatiseerimist pilootprojektina;

Muude pilootprojektide testimine Paldiskis.

2.7.4. Käitumiste revolutsioon (behavioral revolution)Suurimad globaalsed väljakutsed nagu kroonilised haigused, kliimamuutused, loodusressursside vähenemine, liigne tarbimine on inimkonna tegevuse tagajärg.

Globaalsed väljakutsed ja tehnoloogia areng kiirendavad käitumisteaduse (behavioral economics- BE) kohaselt inimeste käitumist selliselt, et mida suuremad ja kiiremad on inimühiskonna väljakutsed (haigused, vananemisega seotud väljakutsed, kliimamuutused) seda kiiremini valitsused otsustavad nendes küsimustes ning see mõjutab ka kodumajapidamiste käitumist.

Paldiski kontekstis on käitumisharjumuste muutustega seoses järelduste tegemine analoogne mistahes muude uute algatustega: tuleb aru saada, millised muudatused on võitvad (näiteks tehnoloogiarakendused logistikaahelates, energeetikalahendused) ning laialt kasutusele võetavad, selliste suundumuste eesliinil tuleb piloteerida.

2.7.5. Tarbija rollimuutus (Empowered customer)Mida enam suureneb personaalsete toodete ja teenuste osakaal seda enam muutub usalduse suund. Tarbijad usaldavad brändidest või ettevõtjatest enam teisi tarbijaid, kes rohkem sobivaimaid teenuseid ja tooteid nõuavad.

38

Tarbija rollimuutus on võimalus nii ettevõtjatele kui tarbijatele loomaks varasemast lähedasemat ja usaldusväärsemat suhet. Ettevõtjale tähendab lähem suhe tarbijaga võimalust oma toote või teenusega kiiremini turule tulla. Tarbija jaoks on võimalus olla teatud mõttes evangelistiks, kes oma soovide täitmise läbi äri kaasosanikuks muutub.

Ilmselgelt kaasneb tarbija rolli muutusega ettevõtjate jaoks suur väljakutse – kuidas ja milliseid tarbija ja ettevõtja kokkupuutepunkte arendada? Eelkõige on see väljakutse B2B ettevõtjatele – kuidas müüa oma tooteid sarnaselt B2C ettevõtetega ning kuidas kujundada tulevikku koos oma klientidega? Väljakutse muudab oluliselt keerukamaks tõsiasi, et selline B2C suhe peaks toimima kogu väärtusahela ulatuses.

Tarbija rollimuutus on Paldiski jaoks ühtaegu suur väljakutse ja võimalus:

B2C muutumine üleüldiseks normiks lisaks eratarbijatele ka B2B partnerite puhul lisab varasemast palju suuremat kaalu turundustegevustele – toote või teenuse kasutamisest saadav kogemus on olulisem tootest või teenusest endast;

Mida enam personaalset suhet tarbijaga seda olulisem on paindlikkus ning seda väiksem on suurkorporatsioonide ja mastaabiefektil töötavate ettevõtjate võim.

2.7.6. Urbaniseeruv maailm (Urban world)Tänase urbaniseerumistempo jätkudes on 2050. aastal linnades elavate inimeste osakaal 2/3 maailma rahvastikust, mis tähendab, et eriti Aasias ja Aafrikas kasvab linnarahvastik 1 miljoni elaniku võrra nädalas kogu perioodi jooksul.

Samuti kasvavad koos linnadega ka väljakutsed:

Innovatsioon korraldab ümber taristustruktuuri (nt. prosumerid korraldavad ümber elektrivõrgu, liikumisharjuste muutus tähendab vajadust ümber korraldada kogu senine liikluskorraldus, IoT tähendab targemaid hooneid koos vastava taristuga);

PPP on linnaarenduse efektiivseim viis, linnajuhtimine peab olema oluliselt kaasavam; Linnad muutuvad iseseisvateks majandusüksusteks ning on olulisemad kui rahvused või

riigid;

Paldiski jaoks on urbaniseerumisega seotud järgmised võimalused:

Innovatiivsete arendustega Paldiskis piloteerimine on võimalus müüa Paldiskit investeerimise sihtkohana

Töö konkreetsete partnerlinnade või tööstusaladega on Paldiski ettevõtete jaoks jõukohasem kui riikide või nende ametitega

2.7.7. Muutuv tervishoid (Health reimagined)Tervishoiu ümbermõtestamist tingib kaks peamist asjaolu:

Majanduslik jätkusuutlikkus (praegu pole see jätkusuutlik vananemise ja globaliseerumise tõttu)

Tehnoloogiline innovatsioon võimaldab muuta süsteemi oluliselt kuluefektiivsemaks.

Jätkusuutliku tervishoiusüsteemi ümberkorraldamine vajab erinevaid oskusi äppide arendamisest kuni tarbijate kaasamiseni, kasutades loomulikult tehnoloogilist innovatsiooni (Näiteks TI, sensorid,

39

reaalaja analüütika, jagamismajanduse platvormid) selle tulemusena asendub haiglates ja kliinikutes toimuv ravi järjest enam kaugraviga.

2.7.8. Efektiivsem ressursikasutus (Resourceful planet)Ressursikasutuse muutuse määravad ära järgmised mõjud:

Kasvav poliitiline tahe; Taastuvenergia võidukäik; Üleminek gaaskütustele; Energia- ja ressursikasutuse optimeerimine; Energiaturgude muutused ja reformid (nt elektriturureform Euroopas)

Tööstuste konvergents ja tööstus 4.0 tekitab ka ressursikasutuse revolutsiooni 4.0:

Energiasalvestamise kulude vähenemine ja tehnoloogia arenemine tekitab suured muutused eelkõige energiatootmises ja –kasutamises, samuti transpordis;

Süsiniku püüdmine, taaskasutus ja salvestamine on saamas uut arengut; Linnastumine ja rahvastiku arvu kasv tähendab tohutuid investeeringuid veesüsteemide

ümberehituseks; Tsentraliseeritud süsteemide puudumine arenguriikides koos tehnoloogia arenguga

tähendab suuri investeeringuid hajutatud energiatootmisse, veevarustusse ja reoveekäitlusesse eelkõige just arenguriikides

Paldiski jaoks kaasnevad ressursikasutuse muutusega kui megatrendiga järgmised võimalused:

Paldiski on hea näide tuleviku energiatootmisest- ja kasutusest (taastuvenergial põhinev energiatootmine, energia salvestamine, tootjate-tarbijate energiaühistu, lokaalselt toodetud energia kasutamise maksimeerimine) – see sisu on vaja muuta tööstusinvesteeringutele atraktiivseks turundussõnumiks;

Eesti analoogselt paljude teiste arenenud riikidega panustab arenguriikide kliimaeesmärkide täitmisesse, samuti arenguabisse. Lihtsalt rahamaksmise ja mingite toodete müügi asemel tuleks toetamisel keskenduda jätkusuutlike projektide ettevalmistamisele neis riikides – arenguabiks ettenähtud raha peaks olema võimenduseks suuremate projektide ettevalmistamisel sellistes riikides

Kokkuvõte megatrendide mõjust ja võimalustest Paldiskile:

Tabel 29 Kokkuvõte megatrendide mõjust ja võimalustest Paldiskile

Jrk Üldised järeldused 1. Eesti kui väikse, avatud majandusega ja kõrge tehnoloogiatasemega riigi jaoks tähendab tööstuste

konvergents vajadust rakendada uusi tehnoloogiaid uute majandusmudelite testimiseks (varasemalt räägitud ka kui „Estonia as a test site“), sama järeldus kehtib Paldiski kohta.

2. Kuna tarbijate roll teenuste/toodete arendamisel ajas kasvab tuleks igati soodustada tootjate-tarbijate ühistegevusi.

3. Mistahes tehnoloogiate arendustegevus peab eelkõige seisnema nende võimalikult konkreetses rakendamises mingi reaalse probleemi lahendamisel – ainult see loob võimaluse turundada tarbijakogemust kui olulist konkurentsieelist ning loob ühiskonnas laiemat rikkust.

4. Innovatiivsete pilootprojektide esilekutsumine võiks olla eraldiseisev eesmärk nii turundusaspektist kui reaalsete muutustega kaasnevate väljakutsete testimiseks – Paldiski kui Eesti testipiirkond.

40

5. B2C muutumine üleüldiseks normiks lisaks eratarbijatele ka B2B partnerite puhul lisab varasemast palju suuremat kaalu turundustegevustele. Toote või teenuse kasutamisest saadav kogemus on olulisem tootest või teenusest endast.

6. Tarbijate käitumisharjumuste muutustega seoses järelduste tegemiseks tuleb aru saada, millised muudatused on võitvad ning laialt kasutusele võetavad, selliste suundumuste eesliinil tuleks piloteerida.

7. Eesti analoogselt paljude teiste arenenud riikidega panustab arenguriikide kliimaeesmärkide täitmisesse, samuti arenguabisse. Lihtsalt rahamaksmise ja mingite toodete müügi asemel tuleks toetamisel keskenduda jätkusuutlike projektide ettevalmistamisele neis riikides – arenguabiks ettenähtud raha peaks olema võimenduseks suuremate projektide ettevalmistamisel sellistes riikidesÜldised järeldused Paldiski jaoks

1. Paldiski töötajate arvu vähesus ei ole suurim väljakutse, Paldiski asuvate ettevõtete töötajad ei pruugi asuda üldse Paldiskis

2. Kohaliku omavalitsuse maksubaas ei peaks tulevikus tööjõukulude osatähtsuse vähenemise tõttu kogukuludes põhinema vaid tööjõumaksudel

3. Töö konkreetsete linnade ja nende tööstusaladega on Paldiskile jõukohasem kui töö riikidegaTegevussoovitused Paldiski jaoks

1. Paldiski on supernäide tuleviku energiatootmisest- ja kasutusest (taastuvenergial põhinev energiatootmine, energiasalvestamine, tootjate-tarbijate koostöö energiaühistus, lokaalselt toodetud energia kasutamise maksimeerimine) – see sisu on vaja muuta tööstusinvesteeringutele atraktiivseks turundussõnumiks

2. Tööstuste konvergents tähendab võimaluste otsimist seni traditsiooniliste tegevusvaldkondade vahel – see pole vaid staatiline klastripõhine tegevus, see on ka mingi probleemi lahendamiseks lokaalset sünergiat otsiv pidevalt uuenev arendustegevus

3. Innovatiivsete arendustega Paldiskis piloteerimine on võimalus müüa Paldiskit investeerimise sihtkohana

4. Kuna loastamise (eriti keskkonnaloastamine) efektiivsemaks muutumine on üks Paldiski konkurentsipositsiooni parandamise võimalusi, siis on Paldiskis võimalik teha loastamisega seotud protsesside automatiseerimise pilootprojekt

2.8. Megatrendide mõju fookusvaldkondadele ja nende seostele2.8.1. Megatrendide mõju ja majandusanalüüsi tulemuste

võrdlusMajandusanalüüs tõi välja, et Paldiski fookusvaldkondade arendamisvõimalused seisnevad:

ühistegevuse edendamisel (elekter, transport, tehnoloogiate kasutamine, tööjõu kaasamine, loastamine ja investorteenused)

innovatiivsete projektide arendamisel (elekter, transport, tehnoloogiate rakendamine).

Megatrendide mõjuanalüüsi tulemusena on lihtne jõuda majandusanalüüsi kokkuvõttega täpselt samasugusele järeldusele – tööstuste konvergents tähendab võimaluste ja seoste otsimist traditsiooniliste tegevusvaldkondade vahel ning innovatiivsete arendusprojektide ja majandusmudelite teostamine on kindel viis Paldiski kui atraktiivse tööstusinvesteeringute asukoha edukaks turunduseks.

41

Taoline arendusprojekt või uut tüüpi majandusmudel ei tohi olla projekt projekti pärast, see peaks lahendama mingit lokaalset konkurentsivõimega seotud probleemi, mille lahendamisest saadav positiivne kasutajakogemus oleks väärt turundusargument.

2.8.2. Megatrendide mõju fookusvaldkondadele.2.8.2.1. Paldiski fookusvaldkonnad.

Esmalt tuleb rõhutada, et Paldiski fookusvaldkondade valik ei tähenda lõplikku nimekirja Paldiskisse sobivatest majandusvaldkondadest ning teiste majandusvaldkondade välistamist. Fookusvaldkondade valiku eesmärgiks on fookusvaldkondade ettevõtete jaoks võimalikult soodsa majanduskeskkonna loomine, mis paratamatult tähendab spetsiifiliste valikute tegemist ja rõhuasetuste seadmist. Universaalsete valikute tegemine pole piisavalt hea ühegi konkreetse majandusvaldkonna jaoks.

Samuti on oluline mõista, et fookusvaldkonnad on väga erinevate tegevuste kooslus ning alljärgnev mõjuanalüüs ei saa kehtida kõigi fookusvaldkonna ettevõtete kohta ühtmoodi ning on paratamatult üldistus valdkonna kohta tervikuna.

Majandusanalüüsi tulemusena valiti järgmised fookusvaldkonnad:

Metalltoodete tootmine (EMTAK 25) Keemiatööstus (EMTAK 19,20) Energeetika (EMTAK 35) Toiduainete tööstus (EMTAK 10) Ehitusmaterjalide tööstus (EMTAK 16, 23, 38) Logistika (EMTAK 46, 49, 50, 52)

2.8.2.2. Megatrendide mõju metalltoodete tootmise tegevusalale.

Suurim juba toimuv mõju tegevusalale seisneb töö iseloomu muutuses . Robotkeevitus ja koostamine, samuti tootejooniste koostamine rahvusvahelist jagamist võimaldavate programmide abil (nt Grabcad) vähendavad ilmselt oluliselt vajadust inimtööjõu järele. Samas on robottehnoloogia puhul tegu kallite seadmetega, mille soetamine eeldab vaba kapitali olemasolu ning ka vastavate investeerimistoetuseks mõeldud meetmete olemasolu (Eesti ettevõtete akumuleerunud kapitali hulk pole võrreldav arenenud tööstusriikide vastavate ettevõtete näitajatega), ka on Eesti metallisektori ettevõtjad endiselt odava tööjõu lõksus. Lisaks investeeringutele masinatesse ja seadmetesse kaasneb töö iseloomu muutusega paratamatult elektrienergia kasutus, mis tähendab piisava elektrivõimsuse olemasolu võimalikult väikese tasu eest.

Materjalikasutuse muutus. Materjaliteaduse tulemusel arendatavate alternatiivsete materjalide laialdasem kasutuselevõtt (komposiitmaterjalid, plastmaterjalid, süsinikmaterjalid), 3D printimistehnoloogia laialdasem kasutusse võtt ja ringmajanduse põhimõtete rakendamine vähendab metalli vajadust võrreldes varasemaga.

Urbaniseerumine. Vastupidiselt materjalikasutuse muutusega kaasnevale materjalivajaduse vähenemisele suurendab urbaniseerumine ja rahvastiku suurenemine tervikuna metallide kasutamist eelkõige täiendava taristustruktuuri ja transpordiseadmete kasutamise läbi.

Toodete asemel probleemide lahendamine, tööstuste konvergents. Nii B2B kui B2C segmendis ootavad kliendid järjest enam mitte kindla piiritlusega tooteid või teenuseid vaid

42

lahendusi oma probleemidele. See tähendab, et koostööd tuleb teha erinevate valdkondade spetsialistide ja ettevõtetega ning kindlasti vajadust olla senisest veelgi paindlikum. Suur muutus võib toimuda ka väärtusahelate muutumisega seoses. Kui väärtusahel on digitaalselt nutikalt juhitav ning vahendajate arv minimeeritud, siis võidavad eelkõige need, kes teavad kliendi probleemi/ootust esimesena ning suudavad seda kõige täielikumalt lahendada. Nii või teisiti tähendab see koostööd erinevate tegevusalade esindajatega.

Tabel 30 Metalltoode tootmise tegevusala arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks.

Jrk TAKISTUSED JA VÄLJAKUTSED

VÕIMALIKUD LAHENDUSED MÄRKUSED

1 Elektri tarbimissuunaline läbilaskevõimsus ja elektri hind

Trafode vahetus VE poolt Tööstustarbija tariif VE poolt

lokaalselt toodetud elektri tarbimiseks

330kV elektrivarustus Paldiskisse

Elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu erisused tööstusele

VE liitumistingimused ei sobi: esimene liituja ei pea kinni maksma järgmistele tarbijatele vajalikku investeeringut

2 Investeeringutoetuste vähesus Eestis

Lisaks tehnoloogia- ja kapitalilaenule ka toetused

Eeldusel, et kogu maksutulu riigile kasvab, võib teha Paldiski maksupool’i

3 Suurem TA vajadus materjalide, tehnoloogiate alal

Paldiski ettevõtjate tihedam koostöö

Enam välisinvesteeringuid (know-how import)

Kõrg- ja ülikoolidega tihedam koostöö

4 Suurem kokkupuude teiste valdkondadega

Ettevõtjate tihedam koostöö klientide probleemide lahendamisel

5 B2B asemel B2C Ühisturunduse korraldamine sihtturgudel

6 Kvalifitseeritud tööjõu defitsiit

Üürielamud Ühistranspordi

ümberkorraldus suurvallas ja Tallinnaga

Tööjõurent Elukeskkonna arendamine

Vt. ka Kredexi üürielamute programm

VÕIMALUSED VAJALIKUD TEGEVUSED MÄRKUSED1 B2B asemel B2C vajab

suuremat paindlikkust, Eesti ettevõtetele see sobib

Paldiski ettevõtete ühisprojektid ekspordiriikides

Koostöö MKM, VäM ja KEM

2 Töö iseloomu muutus vähendab Paldiski tööjõuprobleemi

3 Turg kasvab, kuna tarbijaid Ühisturunduse korraldamine

43

rohkem sihtturgudel, pakkumiste Poolimine

Enam välisinvesteeringuid, vaja pidevat tööd

2.8.2.3. Megatrendide mõju keemiatööstuse tegevusalale

Suurim mõju tegevusalale seisneb ilmselt materjalikasutuse muutuses. Kindlasti mõjutab see naftakeemia tegevusala, milles traditsiooniliselt peamiselt mootorikütustele suunatud toodete asemel muutub olulisemaks peenkeemia produktidele suunatus, Eestis põlevkivi otsepõletamise ja põlevkiviõlide tootmise asemel peenkeemiaproduktide tootmine. Loogiline on eeldada vajaduste suurenemist paljude keemiatööstuse tegevusalade (tööstusgaasid, anorgaanilised ja orgaanilised kemikaalid, pesuvahendid, liimid, ka väetised) toodete järele seoses urbaniseerumise ja materjaliteaduse arenguga kaasneva materjalikasutuse muutusega seoses. Materjalikasutuse muutus tähendab ühtlasi suuremat konvergeerumist teiste tööstusaladega terviklikumate toodete ja teenuste pakkumiseks.

Tabel 31 Keemiatööstuse tegevusala arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks.



1 Loastamisprotsessid on liiga pikaajalised, keskkonnaloastamise põhiprintsiip ei arvesta tegelikku mõju, kõik mõjud võetaks kumuleeruvalt

Paldiski ÜP raames kirjeldatakse üldised raamid;

Loastamise one-stop-shop


Trafode vahetus VE poolt Tööstustarbija tariif VE poolt

lokaalselt toodetud elektri tarbimiseks

330kV elektrivarustus Paldiskisse

Elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu erisused tööstusele


3 Investeeringutoetuste puudumine Eestis


Eeldusel, et kogu maksutulu riigile kasvab, võiks teha Paldiski maksupool’i







44







VÕIMALUSED VAJALIKUD TEGEVUSED MÄRKUSED1 B2B asemel B2C vajab

suuremat paindlikkust, Eesti ettevõtetele see sobib



2 Töö iseloomu muutus vähendab Paldiski tööjõuprobleemi

3 Turg kasvab, kuna tarbijaid on rohkem

Ühisturunduse korraldamine sihtturgudel, pakkumiste Poolimine


2.8.2.4. Megatrendide mõju energeetika tegevusalale

Materjalikasutuse muutus. Taastuvenergia mainstream’ks muutumisega seoses on eelis piirkondadel, kus on looduslikult sobivad olud energeetikaprojektide arendamiseks, vaja suuri investeeringuid elektrivõrkude ümberehitamiseks (probleem: vaja teada millal missugune tootja ja tarbimine tuleviukus on). Gaaskütuste kui taastuvenergiale üleminekuks vajalike sildkütuste kasutamine maailmas kasvab nii energiatootmises kui transpordis Taastuvenergia suuremahuliseks kasutuselevõtuks ja taastuvenergiale täielikuks üleminekuks on vaja töötavaid suuremahulisi salvesteid ja tarbijate elektritarbimise paindlikku juhtimist

Tarbijate rolli muutus. Consumer’d muutuvad prosumer’ks, mis tähendab väga suuri väljakutseid elektrivõrkude pikaajaliste plaanide koostamisel (pole teada, millist võrku ja kuhu vaja on) ning suuri investeeringuid (eeldusel, et kogu elektritarbimist ei kaeta lokaalsest tootmisest). Teisest küljest loob see väljakutse suurepärase võimaluse salvestusseadmete tootjatele ja tarbimist paindlikult juhtivate lahenduste pakkujatele.

Oluline sisend teistele tööstustele. Kuna kõigis majandusharudes elektritarbimine kasvab inimtööjõu asendamise tõttu masinatega, siis muutub energeetika roll konkurentsivõimelise ja piisava elektrivarustuse tagamisel seetõttu olulisemaks.

Töö iseloom. Taastuvenergiatehnoloogiate (ka maagaasil põhinevat) tööjõuvajadus on palju kordi väiksem fossiilsete kütuste põletamisel põhinevate tehnoloogiate tööjõuvajadusest. Seadmete kaugjuhtimine ja –diagnostika vähendab juba täna tööjõuvajadust, see jätkub kindlasti ka tulevikus.

Tabel 32 Energeetika tegevusala arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks.

Jrk TAKISTUSED JA VÕIMALIKUD LAHENDUSED MÄRKUSED

45

VÄLJAKUTSED1 Elektri tarbimissuunaline

läbilaskevõimsus ja elektri hind

Võrguarendused, maksuerisused, lokaalse energia tarbimine, energiaühistu


2 Elektriturutingimuste ebaselgus EL-s

Tuleb lihtsalt konkurentsivõimelised lahendused ette valmistada ja oodata, kuni riigid on kokkuleppele jõudnud

Statistical transfer’i või analoogsete skeemide väga suur tähtsus


Üürielamud Koostöö kõrg- ja ülikoolidega Ühistranspordi




VÕIMALUSED VAJALIKUD TEGEVUSED MÄRKUSED1 Suurepärased võimalused

tuuleenergeetika ja gaaskütustel põhinevate tehnoloogiate arendamiseks

Projektide arendamine

2 Statistikakaubandus Riikliku tiimi moodustamine3 Turg kasvab, kuna tarbijaid

rohkemProjektide arendamine

4 Võrgukulude minimeerimine lokaalselt toodetud elektri tarbimisel

VE tööstustarbija tariif, otseliinidTootjate-tarbijate ühistuline tegevus

Koostöö VE ja MKM-ga

5 Euroopa supergrid, sünkroniseerimine Põhjamaadega

Paldiski eeliste võimendamine Koostöö riik, Elering, EL

2.8.2.5. Megatrendide mõju toiduainetööstuse tegevusalale

Tarbijate käitumine. Lõpptarbijate nõudmised just neile sobiva toidu nomenklatuuri ja omaduste suhtes on ajas kasvavad, see tähendab teadus-arendustegevuse ja tootearenduse tähtsuse kasvu ning tervist toetavate toiduainete osas nõudluse kasvu.

Urbaniseerumine, demograafilised muutused ja kliimamuutused. Maailma rahvastiku kasv ja urbaniseerumine suurendavad tervikuna toiduainetetööstuse mahte, kuid kliimamuutuste tulemusena kasutatavate põllumaade kasutus ei saa kasvada ning merede-järvede elukeskkond pigem halveneb29. See loob toiduainete tööstusele globaalsed kasvuvõimalused.

29 ÜRO, A Regular Process for Global Reporting and Assessment of the State of the Marine Environment,including Socio-economic Aspects (Regular Process), http://www.un.org/Depts/los/global_reporting/WOA_RPROC/Summary.pdf, lk 10-35

46

http://www.un.org/Depts/los/global_reporting/WOA_RPROC/Summary.pdf

Materjalikasutuse muutus. Vastuseta käesolevas materjalis jääb küsimus sünteetilise toidu ja geenmuundatud toiduainete edasisest kasvupotentsiaalist, kuigi eelkõige haritava põllumaa vähenemine ja kliimaprobleemid paljudes traditsioonilistes põllumajanduspiirkondades panevad surve toiduainetööstuse muutustele.

Tabel 33 Toiduainetööstuse tegevusala arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks.



1 Elektri tarbimissuunaline läbilaskevõimsus ja elektri hind jahutust tarbiva toiduainetööstuse jaoks

Võrguarendused, maksuerisused, lokaalse energia tarbimine, LNG terminal jahutuse pakkujana, energiaühistu


2 Toiduainete turg on väga spetsiifiliste geograafiliste piirangutega, välisturgudele jõudmine on keeruline

Kalatööstuse edendamine, regionaalne kalatöötlemiskeskus

3 Kvalifitseeritud tööjõu defitsiit,

Üürielamud Koostöö kõrg- ja ülikoolidega Ühistranspordi


Tööjõurent Elukeskkonna arendamine Teaduskoostöö edendamine


VÕIMALUSED VAJALIKUD TEGEVUSED MÄRKUSED

1 Kasvav globaalne turg

2 Tervist toetava toidu tähtsuse kasv

Teaduskoostöö edendamine

2.8.2.6. Megatrendide mõju ehitusmaterjalide tööstuse tegevusalale

Materjalikasutuse muutus. Materjalikasutuse muutus tuleneb peamiselt taaskasutuse suurenemisest, alternatiivsete materjalide kasutuselevõtust (plastid, komposiitmaterjalid, lisaained keemiatööstusest looduslike materjalide omaduste parandamiseks, puidu kui taastuvressursi (ka maavärinakindlama) suurem kasutus) ja looduslike ressursside vähenemisest (ka Eestis: nt liiva ja kruusavarude vähenemine).

Töö iseloom. Ehitussektori tööviljakus erinevates riikides on väga erinev sõltuvalt kasutusel olevatest ehitustehnoloogiatest. Eesti ehitussektori keskmine tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel (<20tuh.EUR/a) on madalam Eesti vastavast keskmisest näitajast (>25 tuh.EUR/a). Pole tehnoloogilisi takistusi asendamaks paljud tööjõul põhinevad ehitusoperatsioonid tehnoloogiatel põhinevatega. See omakorda tähendab, et paljud ehitusplatsil toimuvad operatsioonid võivad siirduda tehastesse ning kasutada tuleb materjale, mis võimaldavad tehnoloogiate massilist rakendamist.

47

Linnastumine. Linnastumine tähendab ehitusmaterjalitööstusele turu kasvu täiendava taristustruktuurivajaduse ja elamispinna vajaduse

Tööstuste konvergents. Materjalikasutuse muutumine ja tarbijate ootustele paindlikum reageerimine eeldavad erinevate valdkondade teadmiste ühendamist. Hea näide on puitmajatööstus, kus valmis ruumelemendid paigaldatuna sisaldavad endas tihti kõike lõpptarbimiseks vajalikku alates konstruktsioonist kuni „targa maja“ funktsioonideni. Samas on puitmajatööstus näide valdkonnast, kus täna suur tööjõu osakaal varem või hiljem tehnoloogia kasutuselevõtu tõttu oluliselt vähenema peaks.

Tabel 34 Ehitusmaterjalide tööstuse tegevusala arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks




Võrguarendused, maksuerisused, lokaalse energia tarbimine, LNG terminal jahutuse pakkujana, energiaühistu


2 Investeeringutoetuste vähesus Eestis


Eeldusel, et kogu maksutulu riigile kasvab, võiks teha Paldiski maksupool’i













7 Raudteeühenduse puudulikkus (ainult 2 koosseisu ööpäevas)

Teise raudteeliini ehitamine


1 B2B asemel B2C vajab suuremat paindlikkust, Eesti ettevõtetel see ok



2 Töö iseloomu muutus

48

vähendab Paldiski tööjõuprobleemi

3 Turg kasvab, kuna tarbijaid rohkem

Ühisturunduse korraldamine sihtturgudel, pakkumiste Poolimine


4 Enam tegevusi ehitusplatsilt tehastesse

Tehnoloogiate rakendamine

2.8.2.7. Megatrendide mõju logistika tegevusalale.

Tööstuste konvergents. Kuna veondus ja laondus on eelkõige seotud materjalide ja toodete transpordiga väärtusahela erinevate osapoolte vahel ning kuna kõigi Paldiski puhul vaatluse all olevate tegevusalade suurimaid muutusi on materjalikasutuse muutus ning sellega otseselt või kaudselt kaasnev tööstuste konvergents, siis on loogiline eeldada, et sellised muutused võimenduvad just logistikasektoris. Logistikasektoris on juba palju aastaid töös logistika väärtusahelate kui tervikute ümberkujundamine tehnoloogiaid (blockchain) kasutades selliselt, et kauba omanikul oleks võimalus vähima vahendajate arvuga odavaimal viisil oma toote väärtusahel kujundada. Selles mõttes ei muutu veondus ja laondus fundamentaalselt oma eesmärgis ja põhi sisus, küll aga muutuvad kaubavood ning logistikaettevõtted peavad senisest paindlikumaks muutuma (pakkuma teenust kogu tarneahela ulatuses).

Seotus tööstuste muutusega. Nagu megatrendide analüüsis eespool välja tuli muutub senine B2B suhe järjest enam B2C suhteks ning tarbijad soovivad enam mitte niivõrd kaupu ja teenuseid, kuivõrd lahendusi oma probleemidele ja soovidele, mida kaubad ja teenused võivad pakkuda. Seetõttu peavad edukad ettevõtjad järjest enam olema multitask’erid, kes oma toodetes ja teenustes erinevaid omadusi kombineerivad. See tähendab muuhulgas vajadust olla kasvavalt paindlikum ka logistikateenuste osutamisel. Kuna kaupade logistika muutub igal juhul läbipaistvamaks, muutuvad kaubaomanike suhted sadamate ja teiste taristuvaldajatega vabamaks (Paldiski autoveod). Kaubavoogude tagamiseks on taristuvaldajatel vaja arendada tööstuspiirkondi oma taristustruktuuri kasutuse tagamiseks, mis muudab sellised taristuettevõtted riikide jaoks väga olulisteks tööstusveduriteks.

Töö iseloomu muutus. Peamisteks tehnoloogilisteks märksõnadeks logistikasektori töö iseloomu muutuses on driverless transport ja väärtusahelate nutikad juhtimistehnoloogiad. Nende tehnoloogiate arengu tulemusena puudub vajadus tööjõu järele kogu logistika tarneahela ulatuses. Kaupade liikumine ladudes, teedel ja meredel toimub isejuhtivate seadmete abil, mis liiguvad juhtimisalgoritmide põhjal valitud transiidikoridore pidi. Loomulikult on sellise tuleviku realiseerumisel hulk, eelkõige inimfaktoril põhinevaid takistusi, kuid tõenäoliselt „tõmme“ sellise tuleviku poole siiski toimub, vähemalt on seni toimunud.

Globaalsete majanduslike jõujoonte muutumine. Sõltumata objektiivsete faktorite (nt tehnoloogia areng) muutumisest jääb logistikasektor tõenäoliselt alati sõltuma maailma suurimate majandusjõudude poolt tehtavatest subjektiivsetest otsustustest transiidikoridoride loomise ja kasutamise kohta. Ses mõttes tuleks logistikasektori tulevikustsenaariumide kavandamisel eristada kaubavooge, mis võivad, aga ei pea läbima Paldiskit, ning kaubavooge, mis peavad Paldiskit läbima.

49

Mida enam on Paldiskis töötlevat tööstust, seda enam on ka nö. teist-tüüpi transiiti, kahjuks ei tööta see sõltuvus teistpidi.

Tabel 35 Logistikasektori arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks



1 Logistikaahela kulud piirist piirini (sadam-raudtee) on kõrgemad kui Soomes ja Lätis

Maksusoodustused Võiks kaaluda nt Paldiskile eraldi maksuarvestuse loomist (soodustused juhul, kui kogutulu suureneb) – Paldiski maksupool.

2 Raudtee läbilaskevõime piiratud (ainult öised veod)

Teine raudteeliin Paldiskisse

3 Paldiski kui logistiline tupik Paldiski töötleva tööstuse areng

4 Tarneahelate muutumine keeruline, kuna tihti globaalne


5 B2B asemel B2C Ettevõtjate ja sadamaoperaatorite koostöö


1 Innovatiivsed pilootprojektid – driverless sadam, tööstus, ühistransport vms.

Projektimeeskonna ülesanne korraldada

2 Tarneahelate muutumine – problem solving vs product selling

Paldiski ettevõtjate ja sadamaoperaatorite koostöö

2.9. Paldiski tööstuskontseptsioon2.9.1. Tööstuskontseptsioon – mis asi ja milleks?

Paldiski tööstuskontseptsioon (tööstuskontseptsioon) kirjeldab ideed Paldiski konkurentsieelisest ning selle realiseerimisviisidest. Tööstuskontseptsiooni koostamine on vajalik Padiski taristustruktuurivajaduste selgitamiseks ja turundusmeetodite valikuks.

50

Eespool selgitati megatrendide mõjuanalüüsi põhjal järgmised tegevussoovitused Paldiski jaoks, mis peaksid aitama kõrvaldada peamisi takistusi ja realiseerida eelised:

Paldiski suurepärane energeetikast lähtuv positsioon tuleb muuta investeeringutele atraktiivseks ning seda vastavalt ka turundada;

Tööstuste konvergents tähendab traditsiooniliste tegevusalade vahel sünergiate otsimist, see peab olema pidevalt uuenev arendustegevus;

Paldiskis tuleb arendada innovatiivseid pilootprojekte; Loastamisprotsesside (eriti keskkonnaloastamine) efektiivsuse parandamine on Paldiski

konkurentsipositsiooni üks nurgakive.

2.9.2. Tööstuskontseptsioon.Tööstuskontseptsiooni peamised lähteseisukohad on:

Energeetika ja logistika on pea kõikide Paldiski fookusvaldkondade arengu seisukohast olulise tähtsusega, energeetikast ja logistikast tuleb leida eeliseid teiste tegevusalade jaoks;

B2C ärisuhte laienemine ka B2B äridesse, tarbijatele toodete ja teenuste müügi asemel tarbijate probleemide lahendamine ning kahe eelmise suundumusega seotud TA arenduste ja innovatiivsete pilootprojektide realiseerimine tingivad toodetes ja teenustes järjest suuremas mahus digitaalsete tehnoloogiate kasutamist

Tööstuskontseptsioon on energeetika- ja logistikalahenduste, digitaliseerimise ja fookusvaldkondade ühises arendamises, otsides ja võimendades selles koosluses peituvaid sünergiaid – edaspidi „ 4in1“.

2.9.2.1. Paldiski energeetikalahendused Energiatootjate ja –tarbijate ühistutegevuse arendamine koos digilahenduste

kasutuselevõtuga, mille eesmärk on maksimeerida lokaalselt toodetud energia tarbimist, samuti saavutatakse energiasääst. Tulemuseks on tarbijate elektrivõrgukulude oluline vähenemine ja rahvusvaheliselt soodne elektrihind (55-60 EUR/MWh +km), tegevusega soodustatakse taastuvenergia ja kõrge kasuteguriga muu tootmise arendamist piirkonnas;

Kõrge energeetilise kasuteguriga energiatootmise arendamine (nt LNG regionaalne terminal (EU PCI projekt) koos gaasi CHP ehitamisega ja jahutust tarbivate tööstusarendused)

Energia taristuprojektide arendamine (Balticconnector, EU PCI projekt), tööstustarbijate gaasivõrk, elektrivõrgu arendused)

Taastuvenergia suuremahulist kasutuselevõttu soodustavate projektide arendamine ( 500MW pump-hüdroakumulatsioonijaam EU PCI projekt, gaasi CHP)

Taastuvenergiaprojektide arendamine (700-1100MW Hiiumaa TP võimalik maale tuleku koht, PV arendused, EE tuulepark Suur-Pakril, Pakri Teadus- ja Tööstuspargi arendused).

Paldiski energeetikalahenduste väljundiks on:

Kasumlike, suure lisandväärtusega energeetikaprojektide realiseerumine Paldiskis Rahvusvaheliselt konkrentsivõimelise elektrihinna tagamine Paldiski tööstuse arengut tagava energia ühistegevuse toimimine; Paldiski kui innovatiivse tööstuspiirkonna nähtavuse paranemine.

51

2.9.2.2. Paldiski logistikalahendused Uute transpordikütuste kasutuselevõtu edendamine (LNG terminal on eelduseks

gaasitranspordi suuremahuliseks tekkimiseks, taastuvenergia suuremahuline tootmine on eelduseks vesinikkütuse tootmiseks ja kasutuselevõtuks), gaaskütuste kasutamise edendamine ühistranspordis;

Paldiski raudteeühenduse parandamine (teise raudteeliini ehitamine) Eesti transiidikoridori kasutajamugavuse ja teenuse läbipaistvuse edendamine digitaalseid

lahendusi kasutades; „Targa tee“ kontseptsiooni arendamine Tallinn-Paldiski suunal, driverless

transpordilahenduste edendamine Paldiski sadamates ja linnaliikluses, teiste innovatiivsete logistikalahenduste arendamine Paldiski liikuvusprobleemide lahendamiseks ja Paldiski nähtavuse parandamiseks;

Ühistranspordi ja kergliikluse edendamine.

Paldiski logistikalahenduste väljundiks on:

Kasumlike, suure lisandväärtusega innovatiivsete logistikavaldkonna projektide realiseerimine;

Paldiski suunalise transiidikoridori hinna konkurentsivõimelisus Paldiski kui innovatiivse tööstuspiirkonna nähtavuse paranemine

2.9.2.3. Digitaliseerimine Paldiski kontseptsioonis Paldiski energia- ja transpordilahenduste digitaliseerimine (detsentraliseeritud

elektritootmine, lokaalset energiatoodangut maksimeeriv energiakasutus, energiatarbimise juhtimine ja energiasääst);

Globaalsetes väärtusahelates Paldiskile sobivate logistikavaldkondade edendamine kasutades kaasaegseid väärtusahela juhtimissüsteeme (blockchain) ning muutes logistikaahelat võimalikult kiireks (formaalsused saab korda Paldiskist eemal viibides, kasutajasõbralikuks (kasutajaliideste ühilduvus klientide andmebaasidega, lihtsus ja arusaadavus), e-residentsuse võimaluste ärakasutamine, Eesti e-teenuste võimaluste ärakasutamine;

Tööstus 4.0 kontseptsiooni rakendamist toetava taristustruktuuri ja teenuste arendamine Paldiski tööstusinvesteeringute juures.

Digitaliseerimine on tehnoloogiline vahend energeetika-, logistika- ja tööstusalade arendamise eesmärkide saavutamisel.

2.9.2.4. Tööstuse arendamine Paldiski kontseptsioonis Fookusvaldkondade äri tundmisel põhinevate klientide lisandväärtust suurendavate

võimaluste (kulueelised, tootmise automatiseerimine, uute turgude ja klientide leidmine) tuvastamine ja sihtpakkumiste tegemine Paldiskisse greenfield- investeeringute saamiseks (sihtturundus);

Energia-ja transpordilahenduste edendamisest kulueelise (madalam energiakandja hind) saavutamine ja energiakandjate valikuvõimaluste avardamine;

Tööstustarbijate taristustruktuuriteenuste ühistulise tegevuse edendamine („teise edu suurendab ka minu kasu“);

52

Olemasoleva ja uue tööstusinvesteeringu vahel sünergiate otsimine (kulueelis, uued tooted ja teenused);

Elukeskkonna parandamine (sotsiaalse keskkonna arendamine, vabaaja kasutusvõimaluste arendamine).

Tööstuskontseptsiooni tulemuslikkuse väljundiks on vähemalt 1 miljardi euro väärtuses tehtud investeerimisotsuseid Paldiskisse greenfield-investeeringute realiseerimiseks ajavahemikus 2018-2030.

2.9.2.5. Tööstuskontseptsiooni põhiväärtused ja koostöö korraldamise põhimõtted.

Tööstuskontseptsiooni elluviimise suurimad tulusaajad on riik, kohalik omavalitsus ja Paldiski suuremad maaomanikud. Seepärast on tööstuskontseptsiooni elluviimiseks vaja asjakohast tihedat eesmärgipärast koostööd suurimate tulusaajate vahel.

Oodatavad tulud jaotuvad nelja gruppi:

a. Tulu taristutasude muutusest olemasolevate ettevõtete jaoksb. Tulu maksutulude suurenemisestc. Tulu maa müügistd. Tulu suuremast käibest olemasolevate ettevõtete jaoks

a) Tulu taristutasude muutusest olemasolevate ettevõtete jaoks

Paldiski ettevõtluseesmärkide täitmise seisukohast on oluline vähendada elektrikulu, sadamate ja veeteede kasutamisega kulu ja raudtee kasutustasusid. Elektrikulude osas on Paldiski suuremate elektritootjate ja –tarbijate elektriühistu OÜ Pakri Energy Island (PEI) eestvedamisel on alates 2016. aasta märtsist koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja OÜ Elektrileviga jõutud arusaamisele, et Paldiski tööstustarbijate võrgutariifi on võimalik oluliselt vähendada ning uue tööstustarbija tariif on võimalik rakendada prognoositavalt alates 2018. aasta keskpaigast. Lisaks tööstustarbija tariifi võimalikule kehtestamisele võrguettevõtja poolt töötab käesoleva materjali koostamise ajal MKM muudatuste paketiga, mille tulemusena võimaldataks teatud tarbijatel teatud piirkondades otseliini varasemat paindlikumat kasutamist ning energiamahuka tööstuse maksuleevenduspaketiga (energiaaktsiiside vähendamine).

Tööstuskontseptsiooni elluviimise regulatiivse osa üldpõhimõte on, et Paldiski jaoks soovitavate erandite tulemusena ühegi teise tarbija kulu ei suurene

Mistahes Paldiski ettevõtluse jaoks kehtivate erandite rakendamise puhul saavutatakse teiste tarbijate kulude samaks jäämine selliselt, et soodsamad tariifid või põhimõtted rakenduvad kasvavale tarbimisele sama taristustruktuuri kohta.

Mistahes regulatiivsete erandite kehtestamine on aeganõudev protsess, mistõttu sadamate, veeteede ja raudteede kasutamisega seotud võimalike tariifimuudatustega siinkohal ei arvestata.

Elektrikulude osas on tänu eelpool kirjeldatud pikaajalisele koostööle jõutud ühisele arusaamisele, et Paldiski tööstustarbija elektri lõpphind ilma käibemaksuta võiks olla vahemikus 55-60 €/MWh. See tähendab, et võrreldes 2016a. II poolaasta hinnaga tööstustarbijate jaoks (69,6 €/MWh) peaks elektrihind vähenema vähemalt 10-15€ Mwh kohta.

53

Aastas 5 GWh elektrienergiat tarbiva tööstusettevõtte jaoks oleks elektrikulu vähenemine võrreldes olemasolevaga seega vähemalt 50 000-75 000€ aastas.

Tööstuskontseptsiooni tulemuslikkuse seisukohast on oluline, et võrgukulude minimeerimiseks tarbitaks eelkõige Paldiskis toodetud elektrienergiat. Selles väljendubki energeetikalahenduste positiivne mõju tööstuskontseptsiooni elluviimisele.

b) Tulu maksutulude suurenemisest.

Maksutulude kasvu arvestamisel on lähtutud järgmistest eeldustest:

Lisandväärtus hõivatu kohta Paldiskis kasvab 45 000 eurolt 89 000 eurole aastal 2030; Paldiskisse investeeritakse ajavahemikul 2018-2030 kumuleeruvalt 1,1 mld€ ulatuses

greenfield-investeeringuid Paldiskis toodetud lisandväärtus aastal 2030 on 450 mln€, vs 40 mln€ 2016 Keskmine kuupalk suureneb 1053 euro pealt 2770 euroni aastaks 2030; Paldiskis ettevõtluses hõivatute arv suureneb aastaks 2030 1170-lt 5000-ni; Riigi maksukoormus on 25% lisandväärtusest (2016.a 34,5% SKP-st) KOV-le laekuv maksuosa palgafondist on 14%.

Paldiski ettevõtluseesmärkide saavutamisel perioodi 2018-2030 jooksul on maksutulu muutus järgmine:

Eesti riik, > 600 mln€ perioodi 2018-2030 kohta; KOV, >120 mln€ perioodi kohta.

c) Tulu maa müügist.

Tulu arvutamisel on lähtutud järgmistest eeldustest:

Äri- ja tööstusmaa keskmine müügihind on 15€/m2; Perioodil 2018-2030 müüakse 250 ha maad.

Maamüügi prognoositav tulu perioodil 2018-2030 on hinnanguliselt 37,5 mln€.

d) Tulu suuremast kauba- ja teenusekäibest olemasoleva ettevõtluse jaoks.

Tulu kasvu Paldiski ettevõtluseesmärkide realiseerumisest olemasoleva ettevõtluse jaoks võib kirjeldada vähemalt järgmiste teenuste mahu suurenemisega:

Sadamateenused; Stividoriteenused; Ehitusteenused ja ehitusmaterjalide tootmine; Elektrienergia, gaasi (nii soojuse kui autokütusena) ja soojuse müük ning ülekandeteenus,

vee- ja reoveekäitluse teenus; Toitlustus- ja majutusteenus; Metalltoodete tootmine; Uue ja olemasoleva tööstuse sünergiast tekkivad uued ärid.

54

Olemasoleva ettevõtluse kasu sõltub eelkõige ettevõtjatest, mistõttu sellise kasu prognoosimine oleks liiga subjektiivne ning selle arvutamisest on siinkohal loobutud.

2.9.2.6. Tööstuskontseptsiooni põhiväärtused.Põhiväärtused peavad arvestama tööstuskontseptsiooni lähteseisukohti:

Energeetika- ja logistikalahenduste elluviimine peavad andma eeliseid teiste tegevusalade jaoks;

Innovatiivsete digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel põhinevate ja tarbijate konkreetseid vajadusi või probleeme lahendavate arendusprojektide teostamine Paldiskis on Paldiski kui konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonnaga tööstuspiirkonna märksõna.

Tööstuskontseptsiooni põhiväärtused on:

Paldiski elukeskkonna pidev arendamine. Koostööle suunatus. Tootjate ning teenuseosutajate ja tarbijate energeetika- ja logistikaalane

ühine tegutsemine soodsamate tehniliste lahenduste rakendamiseks, regulatiivsete eeliste saavutamiseks ja loastamise efektiivsemaks muutmisel;

Uued tulijad on teretulnud.

Paldiski elukeskkonna pidev arendamine.

Paldiski elukeskkonnaga seotud taristustruktuuri osa leiab kajastamist Paldiski investorteeninduse programmi taristustruktuuri programmis, mistõttu seda siinkohal ei käsitleta. Lisaks taristustruktuuri arendamisele tuleb Paldiski tööstuskontseptsiooni eesmärkide saavutamiseks elukeskkonda arendada muuhulgas järgmistes valdkondades:

Koostöö omavalitsusega linnajuhtimise kvaliteedi tõstmisel; Planeeringute kvaliteetsem realiseerimine; Ühistranspordi arendamine; Vabaaja veetmisvõimaluste arendamine; Paldiski nähtavuse parandamine turismiobjektina.

Ühine tegutsemine

Elektritootjate ja -tarbijate ühistegevuse on välja toodud eespool: ühistegevus kasu väljendub otseselt elektrihinna alanemises.

Ühise tegutsemise positiivne mõju väljendub:

Paldiski elukeskkonna arengus, Analoogselt energeetika valdkonnaga ka vee- ja raudteede kasutustasude eeldatavas

vähenemises (lisaks suuremale „hääletugevusele“ võimaldab ühine tegutsemine lahenduste leidmisel vastavat taristut efektiivsemalt kasutada)

Innovatiivsete, tarbijate vajadusi ja probleeme lahendavate kasumlike arendusprojektide väljatöötamises ja arendamises;

Ettevõtjate ärisidemetel põhinevate uute potentsiaalsete investorite Paldiskisse meelitamisel.

Uued tulijad on teretulnud.

Ühest küljest konkureerivad Paldiskis tegutsevad ettevõtjad enam-vähem sama tööjõuressursi pärast ja nii jääb see tõenäoliselt alati. Samas, mida paremad on ühendustingimused muu maailmaga ja

55

tööjõu värbamisteenuste toimimine Paldiski ettevõtete jaoks, seda väiksem on tööjõuprobleem tervikuna.

Mida parem on Paldiski elukeskkond, mida enam on Paldiskis tegutsevaid ettevõtjaid ning Paldiskis töötavaid inimesi, seda lihtsam on kasumlikumalt korraldada tööjõu kaasamiseks vajalikke teenuseid. Sama põhimõte kehtib pea kõigi olulisimate taristuteenuste osas. Mida suurem (ühtlasem, paremini juhitud) tarbimine, seda madalam hind, seega on uute investeeringute kaasamine oluline eeldus taristutasude vähendamisel Paldiskis juba tegutsevate ettevõtete jaoks.

2.9.2.7. Tööpõhimõtted ja tegevuste rahastamine.Paldiski ettevõtjate, kohaliku omavalitsuse ja riigi võimalik koostöö Paldiski investorprogrammi elluviimisel leiab käsitlemist eraldiseisvas osas – Paldiski ühisturunduse programm – mistõttu tööstuskontseptsiooni siinses osas keskendutakse vaid koostöö korraldamise üldiste põhimõtete kirjeldamisele, mis on sisendiks ühisturunduse programmi koostamiseks.

a) Koostöövaldkonnad.

Tööstuskontseptsiooni realiseerimiseks on vaja teha koostööd vähemalt kolmes valdkonnas:

Taristustruktuuri arendamine, kasutustingimused ja regulatsioon (elekter, vee- ja raudteede , transporditaristu, samuti nende valdkondade maksustamisteemad), ka Paldiski elukeskkonna arendamine tervikuna

Paldiski ärivõimaluste turundamine ja ettevõtjate sidemete kasutamine uute investorite Paldiskisse meelitamisel;

Investorteenuste efektiivne toimimine uute investorite teenindamiseks (loastamise korraldamine, juriidilise ja ehitusliku nõustamise korraldamine, mehitamisteenuse korraldamine).

b) Tööpõhimõtted – projektimeeskonna loomine.

Sünteesi koostaja hinnangul on 4 peamist põhjust, mis otseste välisinvesteeringute toomisel Eestisse võiks Paldiskis kasutada olemasolevatele alternatiivset skeemi :

Senine otseste (välis)investeeringute maandamise mudel pole Paldiskis andnud oodatud tulemusi, Paldiskis pole ühtki otsest välisinvesteeringut, mis korraldatud riigi osalusel või vahendamisel;

Otseinvesteeringu võitmiseks peab võitev pakkumine olema proaktiivne ja hästi sihistatud (peab muutma investori äri teiste asukohtadega võrreldes paremaks, tuleb tunda äri sisu) ja lahendama investori vajadused terviklikult (loastamise one-stop-shop);

Eelised on seotud konkreetse asukohaga, neid eeliseid tuleb ka lokaalselt arendada ja võimendada;

Ettevõtjate kaasamine välisinvesteeringute kaasamisel on kriitilise tähtsusega, kuna see parandab arusaamist potentsiaalse investori ärist ja väärtusahelatest, võimaldab kasutada ettevõtjate suhtevõrgustikku ning luua paremat sünergiat olemasolevate ja uute äride vahel.

Seepärast võiks Paldiski tööstuskontseptsiooni elluviimisel teha varasemast erinevalt järgmisi tegevusi:

Kohaliku omavalitsuse, riigi (sh. MKM, EAS, HEAK) ja Paldiski ettevõtjate koostöö väljendub välisinvesteeringute toomisele suunatud projektimeeskonna loomises, mille rahastamises osalevad kõik suuremad tulusaajad

56

Projektimeeskond on loastamisteenuste one-stop-shop, kes korraldab kõigi investeeringuga seotud tegevuste alustamiseks vajalikud lubade hankimise;

Projektimeeskonna ülesanne on tagada Paldiski ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime, sh taristustruktuuri olemasolu ja tasude konkurentsivõime;

Proaktiivne müügitegevus, mis tähendab hästisihitud väärtuspakkumiste tegemist potentsiaalsetele investoritele.

c) Projektimeeskonna tegutsemisvorm, eesmärgid, prognoositavad kulud ja rahastamispõhimõtted.

Paldiski ettevõtlusega seotud eesmärkide saavutamiseks on vaja muuhulgas pikaajaliselt ja pidevalt:

Korraldada Paldiski ettevõtlusekeskkonda tutvustavaid üritusi (nt. messidel osalemine, B2B kontaktürituste korraldamine), olla nähtav, teha rahvusvahelist koostööd teiste Läänemere-äärsete tööstuspiirkondadega ning teha sihistatud väärtuspakkumisi investeeringute maandamiseks Paldiskis;

Osutada äriteenuseid (loastamistegevused, nõustamine, ehitusteenuste korraldamine, mehitamise korraldamine) ja

Arendada ühistulisel põhimõttel Paldiski taristut (elekter, gaas, vesi, kanalisatsioon) ja selle ühiskasutust, samuti tegelda muu olulise taristustruktuuri (vee- ja raudteed, samuti maantee) kasutustingimuste parandamisega

Algatada ja teostada tarbijate konkreetseid probleeme lahendavaid innovatiivseid tehnoloogiate kasutamisel põhinevaid arendusprojekte ja

Osutada investeeringuprojektidele juhtimisteenust.

Projektimeeskonna tegevuste mõjul tekkiv tulu realiseerub peamiselt riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvetulude kasvus, Paldiski maaomanike müügitulude kasvus ning kasumi suurenemises taristutasude muutusest Paldiski taristuühistu liikmeteks olevate ettevõtjate juures. Projektimeeskonna poolt osutatavad äriteenused, arendusprojektid ja projektide juhtimisteenus peavad olema kasumlikud tegevused.

2.10. Tööstuskontseptsiooni rakendustegevusedTööstuskontseptsiooni rakendustegevused tulenevad arusaadavalt tööstuskontseptsioonist: tööstuskontseptsioon on energeetika- ja logistikalahenduste, digitaliseerimise ja fookusvaldkondade tööstuste ühisarendamine, otsides ja võimendades selles koosluses peituvaid sünergiaid.

Tööstuskontseptsiooni, energeetika- ja logistikalahenduste ning digitaliseerimise ja tööstuse arendamise definitsioonidest lähtuvalt võib tööstuskontseptsiooni rakendustegevused jaotada järgmiselt:

Projektide arendamine ja projektide juhtimisteenus; Loastamine jt one-stop-shop teenused; Taristustruktuuriprogrammi juhtimine; Ühisturundusprogrammi ja rahvusvahelise koostööprogrammi elluviimise juhtimine.

2.10.1. Projektide arendamine ja projektide juhtimisteenus.Paldiski projektid võib jaotada kolme gruppi:

Paldiski elukeskkonna arendamise projektid; Innovatiivsed arendusprojektid, eelkõige energeetika- ja logistikavaldkonnas;

57

Kolmandate osapoolte projektid.

2.10.2. Paldiski elukeskkonna arendusprojektid.Paldiski elukeskkonna projektid on projektid, millede elluviimise eesmärk ei pruugi olla kasumi teenimine, kuid mille realiseerimine aitab kaasa Paldiski ettevõtluseesmärkide täitmisele ning Paldiski ettevõtete kasumi teenimisele. Paldiski elukeskkonna projektid viiakse ellu tihedas koostöös kohaliku omavalitsusega.

Sellised projektid võivad muuhulgas olla:

Elamumajanduse olukorra parandamine, nt. üürielamute arendamine; Ühistranspordi arendamine; Vabaaja veetmisvõimaluste arendamine; Paldiski nähtavuse parandamine turismiobjektina.

Projektimeeskonna roll Paldiski elukeskkonna arendusprojektide teostamisel on vajaduste ja võimaluste tuvastamine, projektide rahastamise ja elluviimise korraldamine.

2.10.2.1. Innovatiivsed arendusprojektid, eelkõige energeetika- ja logistikavaldkonnas.

Tööstuskontseptsiooni definitsioonist tulenevalt peavad eelkõige energeetika- ja logistikalahendused looma Paldiskile konkurentsieelist, mistõttu just nendes valdkondades tuleb koostöös kohalike vastava valdkonna ettevõtjatega esile kutsuda innovatiivseid lahendusi kasutavaid arendusprojekte.

Sellised projektid võivad muuhulgas olla:

Nutika energiakasutuse korraldamine Paldiski energiaühistus; Näiteks „targa tee“ või „driverless port transport“ projektid Paldiskis; Uute koostöömudelite arendamine (nt. energiaühistu tegevuse laiendamine teistes

tegevusalades, vastavate tarkvaralahenduste arendamine);

Projektimeeskonna roll Paldiski innovatiivsete arendusprojektide teostamisel on vajaduste ja võimaluste tuvastamine, projektide rahastamise ja elluviimise korraldamine.

2.10.2.2. Kolmandate osapoolte projektid, projektide juhtimisteenus.

Kolmandate osapoolte projektid on kõik projektid, mida soovitakse Paldiskis realiseerida kolmandate osapoolte poolt. Arusaadavalt pole ühtki enesestmõistetavat põhjust, miks arendusettevõte peaks oma arendusprojekti elluviimiseks kaasama tingimata just projektimeeskonda, selline põhjus saab tuleneda vaid projektimeeskonna professionaalsest oskusest projekte ellu viia ja kohalike olude tundmisest. Kolmandate osapoolte projektidele juhtimisteenuse osutamine on otseses sõltuvuses loastamistegevuste teenuse osutamise ja selle kvaliteediga.

2.10.3. Loastamine ja teised one-stop-shop teenused;Loastamine tähendab kõigi mistahes arendusprojekti töö alustamiseks ja toimimiseks vajalike lubade hankimist, sealhugas:

Ehitus- ja kasutuslubade hankimist; Keskkonnalubade hankimist; Tegevuslubade hankimist;

58

Lubade hankimiseks vajalike uuringute korraldamist.

One-stop-shop teenused tähendab lisaks loastamiseks vajalike lubade hankimisele muuhulgas:

Juriidilise nõustamise korraldamist; Keskkonnaalase nõustamise korraldamist Ehitusteenuse korraldamist, Mehitamise korraldamist, Muude äritegevuse toimimiseks vajalike teenuste korraldamist.

Loastamise ja teiste One-stop-shop teenuste osutamise eesmärgiks projektimeeskonna poolt on investorile „investeeringu maale tuleku“ võimalikult mugavaks tegemine. Projektimeeskond ei pruugi vastavaid teenuseid osutada tema palgal olevate inimestega.

2.10.4. Taristustruktuuriprogrammi juhtimine.Taristustruktuuriprogrammi elluviimise eesmärgiks on:

Tagada taristustruktuuri olemasolu Paldiski ettevõtluse eesmärkide elluviimiseks; Töötada välja ja rakendada koostöömudelid taristustruktuurivaldajate, Paldiski ettevõtjate,

riigi ja KOV vahel, et tagada taristutasude rahvusvaheline konkurentsivõime; Innovatiivsete arendusprojektide realiseerimise tulemusena innovatiivsete lahenduste

kasutuselevõtt ja Paldiski rahvusvahelise tuntuse suurendamine.

Taristustruktuuriprogrammi elluviimiseks vajalikud tegevused on muuhulgas:

Vajaliku taristustruktuuri selgitamine, väljaehitamise korraldamine, sobivate kasutustingimuste korraldamine koostöös Paldiski ettevõtetega;

Ühistuliste reeglite väljatöötamine, kooskõlastamine regulaatorite ja taristuvaldajatega; Läbirääkimiste pidamine taristustruktuurivaldajatega ja regulaatoritega Regulatsioonide osas ettepanekute esitamine, vastavate kalkulatsioonide koostamine; Innovatiivsete arendusprojektide väljatöötamine ja elluviimise korraldamine

3. KokkuvõteAjaloolise tööstuspiirkonnana on Paldiskil mitmeid eeliseid tööstuse arendamisel ülejäänud Eesti ees. Samas on mitmeid kitsaskohti, mis arengut pidurdavad. Probleemidest enamik on pigem riigi tasandil, kuid seejuures on neid probleeme ka raskem lahendada. Analüüsides paldiski tugevusi ja

59

nõrkusi selgus 6 põhilist sektorit, kus võiks antud piirkonnal olla tuleviku arengutes eelis. Need on: toiduainetetööstus, ehitusmaterjalide tööstus, metalltoodete tootmine, energeetika ja logistika. Et arengu oleks kiirem on peamisteks tingimusteks:

Elektrihinna konkurentsivõime tagamine võrreldes Rootsi ja Soomega (lokaalselt toodetud energia ärakasutamine ja energeetilise efektiivsuse maksimeerimine);

Konkureerivatest riikidest paremate või vähemalt sama heade investeerimistoetuste olemasolu suurt lisandväärtust tootvate tööstuste jaoks;

Valdkonnas edukate välisettevõtete Paldiskisse meelitamine; Tööstusinvesteeringute loastamisprotseduuride paindlikkuse parandamine; Digitaliseerimine tööstuses (eesmärk: toodete ja protsesside paindlikkuse parandamine ja

kulude vähendamine), transpordis (eesmärk: logistika paindlikkuse ja mugavuse parandamine) ja energeetikas (eesmärk: soodsaim elektrihind)

Soodustades arenguid antud valdkondades on võimalik aastaks 2030 tõsta Paldiskis töötavate in inimeste arv 5000ni ja keskmine lisandväärtus hõivatu kohta 89000 euroni. See on piisav, et olla üheks kõige konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks Eestis.

Paldiski investorteeninduse programmi majandusanalüüsi peamised järeldused on järgmised:

Paldiskil puuduvad selgelt kvantifitseeritavad konkurentsieelised teiste Läänemereriikidega võrreldes (eelised on nö. pehmed) – alati on mingi tegevusala investeeringuks keskkond keskmisena mingis teises riigis Paldiskist soodsam;

Paldiski konkurentsieelised võivad tekkida erinevate majandusvaldkondade ühisarendusest tulenevat sünergiat ära kasutades ja väljakujunenud käitumispraktikat muutes. Taristustruktruktuuri arendamisest (sh.hinnakonkurentsi jõudmisest), turundusest ja rahvusvahelisest koostöö edendamisest ainuüksi ei piisa.

Lisaks erinevate majandusvaldkondade sünergia leidmisele tuleb tagada loastamisprotsesside ja muude investeeringute maandamiseks vajalike teenuste kiire toimimine (eesmärk: tööstusele load 6 kuuga).

Eelnimetatud järelduste põhjal on lihtne tuvastada, et Paldiskis tööstuse arendamiseks on vaja:o Leida eelkõige Paldiskile sobiv majandusarengu kontseptsioon ja turundada

rahvusvaheliselt just Paldiski kontseptsiooni, asukohta ja võimalusio Tagada kõigi vajalike investorteenuste olemasolu Paldiskis (investeeringute maandamise

one-stop-shop). Rahvusvaheliste näidetena sellistest tegevuskooslustest võib siin näidetena tuua Soomes asuvad

Rauma , Kotka-Hamina ja Vaasa , Rootsis asuvad Malmö , Helsingborg , Saksamaal asuva Wismar ja Poolas asuva Gdynia .

4. Kasutatud lühendidMKM- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

VäM- Välisministeerium

PIP- Paldiski investorteenindusprogramm

TA- Teadus- ja arendustegevus

60

VE- Võrguettevõte

PEL- Paldiski Ettevõtjate Liit

5. Kasutatud kirjandusForay, Dominique. 2015. Smart specialization: opportunities and challenges for regional innovation policy. Abingdon, UK and New York, NY: Routledge.

Ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020 ja Eesti 2020

Wiley Encyclopedia of Management, Publisher: John Wiley & Sons, Ltd

PWC: Logistika sektori majandusmõjude ja rahvusvahelise konkurentsivõime analüüs 2016

M. Porter. The Competitive Advantage of Nations 1990

A Regular Process for Global Reporting and Assessment of the State of the Marine Environment,including Socio-economic Aspects (Regular Process), http://www.un.org/Depts/los/global_reporting/WOA_RPROC/Summary.pdf, lk 10-35

6. Lisad6.1. Lisa 2. Kulutasemed Eestis ja valitud regiooni riikides

Tabel 36. Kulutasemed Eestis ja valitud regiooni riikides

Elekter

Soojus

Sadam Sadam2 Sadam3

Raudtee***

Maantee**

Side* Gaas Elamispind

Tanker GT 79000

Puistlast GT 36000

Konteinervedaja 21500

Eesti 69,6 153852 48341 20135 33 45 9 22,5 460

Läti 88,5 115170 55661 13032 32 95 19 23,3 380

Leedu 70,9 106296 60715 12363 24 36 13 18,5 440

Poola 59,6 53500 49 72 23 21,6 630

Soome 53,5 24715 6 12 2 40,4 1200

Rootsi 44,5 134904 30 21 3 35,5 1100

Taani 77,7 20 10 1 24,5 1300

Saksa 87, 11 16 11 26,4 840

61

maa 7Gaas MWh hind, 2016 II Pa, 100000-1000000j GJ, VAT and levis excluded

Elekter MWh hind, 2016 II Pa, 70-150 tuhat MWh, VAT and levis excluded

elamispind, keskmise suurusega pealinna korteri miinimumhind, teleport andmetel $*Side koht DESI indeksis 2017**Maantee. Rahulolu maanteedega The Global Competitiveness Report 2016-2017*** Raudtee: Rahulolu raudtee taristuga The Global Competitiveness Report 2016-2017

6.2. Lisa 3. Jooniste ja tabelite loendJoonis 1 Elektrihind regioonis 2016 II Pa. € MWh.................................................................................11Joonis 2. Tööjõukulud valitud sektorites 2015. aastal..........................................................................12Joonis 3 Toodete lõppkasutamine suurite sektorite lõikes 2013..........................................................29Joonis 4 Tegevused ja valdkonnad, milles esinevad takistused sisaldavad ühtlasi ka lahendusi takistuste ületamiseks..........................................................................................................................31Joonis 5 Fookusvaldkondade arendamisvõimalused............................................................................32Joonis 6 Kaheksa megatrendi...............................................................................................................33Joonis 7PWC megatrendid....................................................................................................................34Joonis 8 E&Y analüüs nutikast tulevikust..............................................................................................37

Tabel 1 Investorteenindusprogrammi oodatavad tulemused................................................................5Tabel 2. Paldiski SWOT...........................................................................................................................5Tabel 3 Eesti koht Doing Business edetabelis 2017................................................................................9Tabel 4. Transparency International korruptsioonitajumise indeks 2016............................................10Tabel 5. Ehitusloa saamise aeg päevades.............................................................................................11Tabel 6. Metalltoodete tootmine; põhinäitajad referentsriikides 2014...............................................14Tabel 7. Metallitööstuse-spetsiifiline SWOTPaldiski kontekstis............................................................15Tabel 8. AQ Lasertool kulustruktuur.....................................................................................................15Tabel 9. AS Paldiski Tsingipada kulustruktuur......................................................................................16Tabel 10 Keemiatööstus; põhinäitajad referentsriikides 2014.............................................................17Tabel 11 Keemiatööstuse-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis.........................................................18Tabel 12 Henkel Balti Operations OÜ kulustruktuur.............................................................................19Tabel 13 Eastman Specialties OÜ kulustruktuur...................................................................................19Tabel 14 Energeetika; põhinäitajad referentsriikides 2014..................................................................20Tabel 15 Energeetika-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis................................................................21Tabel 16 AS Utilitas Tallinn kulustruktuur.............................................................................................22Tabel 17 Fortum Eesti AS......................................................................................................................22Tabel 18 Toiduainetetööstus; põhinäitajad referentsriikides 2014......................................................23Tabel 19 Toiduainetööstuse-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis.....................................................23Tabel 20 AS Spratfill..............................................................................................................................24Tabel 21 AS Kalev.................................................................................................................................25Tabel 22 Ehitusmaterjalide tööstus; põhinäitajad referentsriikides 2014............................................26Tabel 23 Ehitusmaterjalide tööstuse spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis........................................26Tabel 24 Saint-Gobain Glass Estonia SE kulustruktuur.........................................................................27Tabel 25 O-I Production Estonia AS kulustruktuur...............................................................................27Tabel 26 Logistika; põhinäitajad referentsriikides 2014.......................................................................28Tabel 27 Logistika-spetsiifiline SWOT Paldiski kontekstis.....................................................................28Tabel 28 Fookusvaldkondade ühised takistused ja võimalused majandusanalüüsi põhjal...................30Tabel 29 Kokkuvõte megatrendide mõjust ja võimalustest Paldiskile..................................................40

62

Tabel 30 Metalltoode tootmise tegevusala arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks.................................................................................43Tabel 31 Keemiatööstuse tegevusala arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks...............................................................................................44Tabel 32 Energeetika tegevusala arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks...................................................................................................46Tabel 33 Toiduainetööstuse tegevusala arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks.................................................................................47Tabel 34 Ehitusmaterjalide tööstuse tegevusala arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks.................................................................................48Tabel 35 Logistikasektori arengut Paldiskis takistavad megatrendidest lähtuvad asjaolud ja võimalused valdkonna arendamiseks...................................................................................................50Tabel 36. Kulutasemed Eestis ja valitud regiooni riikides.....................................................................61

63

Documents

Paldiski investorteeninduse programminvestinpaldiski.ee/wp-content/uploads/2018/02/Paldiski... · Web viewEhitusmaterjalide tööstuse alla kajastatakse EMTAK koodi 23 alla kuuluvat