Parotiit. Mumps. Sialolithiasis.

Julia Dmitrijeva

STOM III

Parotiit Parotiit (lat. Parotitis kasvaja krva res; kr.

juures, res; krv) krvasljenrme pletik. Kige levinum on endeemiline parotiit ehk mumps, mis

kutsutakse esile viiruse poolt. On olemas ka mitteendeemiline parotiit, mille phjuseks

vivad olla traumad, klmetused vi infektsiooni sattumine suune haava sisse.

Infektsioosne parotiit.

ge bakteriaalne parotiit kige sagedamini on phjustatud Staphylococcus aureus`e poolt.

Parotiit kui kopsuvline tuberkuloos mkobakterid, mis phjustavad kopsutuberkuloosi, vivad phjustada ka krvasljenrme infektsiooni. Haigestunutel on tavaliselt suurenenud, tihenenud aga mdukalt valulikud sljenrmed.

ge viiruslik parotiit ehk mumps kige levinum parotiit, aga tnu vaktsineerimisele mumpsi esinemissagedus on piisavalt madal.

HIV parotiit generaliseerunud lmfadenopaatia juba ammu assotsieeritakse HIV-ga, kuid lokaalne sljenrme suurenemine on vhem tuntud.

Autoimmuunsed phjused Sjgren`i sndroom krooniline sljenrme

pletik. Haigus kige sagedamini esineb 40-60 aastastel inimestel, kuid vib tekkida ka vikestel lastel. Naistel tekkib sagedamini, kui meestel . Sagedus on N:M - 9:1. Krvasljenrmed on suurenenud, aga samal ajal pehmed. Phjus on teadmata.

Mikulicz`i tbi krvasljenrmete suurendamise iganenud nimi, mis ei ole phjustatud tuberkuloosi, leukeemia vi mne muu kindlaksmrava haiguse poolt.

Godwini lmfoepiteliaalne kahjustus kige sagedamini on seotud piiratud kasvajaga koos Sjgreni sndroomi histoloogiliste omadustega.

Ummistus Krvasljenrmejuha ummistus on peamine ge parotiidi

tekkimise phjus edasiste sekundaarse bakteriaalse superinfektsiooni nakatumisega.

Ummistus vib olla kutsutud esile:

sljekivi,

lima pistiku,

kasvaja poolt.

Sialolithiasis Sialolithiasis kivide tekke

sljenrmes vi sljenrmejuhas.

Kige sagedamini kahjustatakse submandibalaarne nre, krvasljenrmes kivid tekivad harvem, sublingvaalses nres praktiliselt ei tekki.

Haigestuvad 20-45 aastased inimesed, sagedamini mehed, kui naised.

Lastel sialolithiasis esineb vga harva.

Kividemoodustamine on seotud: juhade dskeneesiaga,

nende pletikuga,

slje pH aluliseliseks muutmisega,

slje tiheduse suurenemisega,

vrkeha sattumisega juha sisse.

Need tegurid soodustavad sljest eri soolade sadestumist ja nende kristalliseerumist.

Sialolithiasis seostakse mineraalide ainevahetuse hirega (peamiselt Ca), A vitamiini hpovitaminoosiga jm.

Teisijrgulised phjused on juha ahenemine vi vrkeha esinemine sljenrmejuha vi sljenrme sees.

Kivid vivad olla erineva: suurusega (kuni 2cm

diameetris), kujuga (ovaalne vi piklik), vrviga (hall, kollane), tekstuuriga (pehme, kva)

Juha ummistuse tttu vib tekkida ge mdane pletik sialadeniit.

Aja jooksul siaoadeniit muutub krooniliseks, perioodilise genemisega.

Sljekivid koosnevad tavaliselt anorgaanilistest soolastest fosfaatidest ja kaltsiumkarbonaatidest.

Sialolithiasise kliiniline pilt sltub pletiku raskuse astmest ja avaldub sialadeniidi smptomitega. Varased smptomid on: torkav ja tium valu ning sljenrme turse smise ajal. Kivi mber vib tekkida abstsess. Haigestumise ttu sljeeritumine vib vhenedavi isegi lppeda.

Tsistused kroonilise sialothiasise tttu vib areneda nrme multiipelne skleroos.

Diagnoosimine sljenrmete rntgenlesvte (sialograafia)

Structural changes in the major salivary glands can be visualized with sialography. A catheter is introduced into the main duct of the gland and a radio-opaque material is instilled into the body of the gland. The entire ductal tree may be visualized and any blockages, constrictions or tumors shown, as well as the integrity of the acini. The catheter may also be used to deliver therapeutics directly to the gland. Sialograms may be done of the submandibular and sublingual glands also

Ravi on sltumata kivi lokalistasioonist operatiivne. Kui ei ole vimalik kivi eemaldada siis eemaldatakse kogu nre.

Samaaegsel teostatakse pletikuvastane ravi. Abstsessi moodustamine nuab kohesest kirurgilist sekkumist. Silolithiasise igeaegsel ravimisel prognoos on hea. Retsidiivi tavaliselt ei tekki.

Ebaselge etioloogiaga parotiit Krooniline mittespetsiifiline parotiit seda terminit kasutatatkse

tavaliselt patsientidel, kellel ei ole leitud kindlat etioloogiat. Episoodid vivad kesta mitu peva, samaaegselt vib esineda bakteriaalne vi viiruslik haigus. Mned episoodid vivad kesta vaid paar tundi, mned ndalad. Episoodide vahelised perioodid vivad kesta tundidest aastani.

Korduv lapseplve parotiit haruldane sndroom, mille puhul korduvad episoodid kliiniliselt meenutavad mumpsi. Episoodid algavad tavaliselt 5 aastastel lastel ja lpevad 10-15 aastaks. Rnnakute kestus on keskmiselt 3-7 peva, kuid mnel inimesel vib kesta 2-3 ndalat. Ravi on kohalik sljenrme soojendamine, masserimine ning penitsilliini vtmine. Rasketel juhtudel parotidektoomia.

Sialoos mittepletikuline nrmete suurenemine. Mlemad krvasljenrmed vivad olla hajusalt suurenenud kuid pehmed. Patsiendid on 20-60 aastased inimesed, mlemad sood on vrdselt kaasatud. Umbes pooltel patsientidest on edokriinsed hired nagu diabeet, pellagra vi kwashiorkor. Sialoosi tekke phjuseks vib ola ka guanetidiini, tioridasiini vi isoprenaliini tarbimine.

Sarkoidoos kopsud, nahk ja lmfislmed on sageli haigusega haaratud, kuid sljenrmed on kahjustatud umbes 10% juhtudest. Mlemad sljenrmed on klassikaliselt siledad, kvad ning suurenenud.

Heerfordt-Waldenstrom sndroom koosneb sarkoidoosist koos krvasljenrme laienemisega, palavikuga, eesmise uveiidiga ja nopiirkonna nrvide halvatusega.

Pneumoparotiit hu olemasolu krvasljenrmejuha sees kas koos vi ilma pletikuta. Kige sagedamini esineb muusikutel, kes mngivad puhkpillidel, klaasipuhajatel ning sukeldujatel.

Ebaselge etioloogiaga parotiit

Mumps

Haigusest Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja sljenrme pletikuna.

Kuidas levib Haigus levib piisknakkusena nakatunud inimeselt tervele. Tavaliselt pevad haigust lapsed ja noorukid. Mumps

on kergesti nakkav, levides sljepiiskadega. Viirus eritub nakatunu organismist juba paar peva enne ja 7 peva

peale smptomide teket.

PeiteperioodPeale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud veel

puuduvad) 16-18 peva (kuni 3 ndalat).

Smptomid Tekib palavik. Sljenre muutub valulikuks, paistetab. Viirus tungib vereringesse ning sealt sihtorganisse,

milleks vib olla sljenre, ajukelmed, munandid, khunre vi sda. Pletik vib olla nii he- kui

kahepoolne. Neelamine muutub valulikuks, eriti valus on hapude jookide joomine. Kui haigestumine on peale

puberteediiga, vib tekkida ka munandi pletik, mis avaldub valu ja punetusena ning vib tsistuda

sigimatusega.

Tsistused Mumpsi tsistusena vib tekkida meningoentsefaliit ehk peaaju kestade pletik, mis avaldub peavalu, halva

enesetunde ja oksendamisena. Smptomid algavad 2-10 peva peale sljenrme pletikku ja kestavad 3-4

peva. Raskemaks tsistuseks on entsefaliit ehk peaaju pletik, millest vib jda psiv kahjustus, surevus on

2%. Mumpsiga vib kaasuda khunrme, kilpnrme vi rinnanrme pletik. Kui nakatutakse raseduse I

kolmandikul, vib tekkida abort vi lootekahjustus.

Ravi Haigust ravida ei saa. Leevendatakse haiguse smptome kasutades valuvaigisteid ja palavikku alandavaid

ravimeid (ibuprofeen, paracetamol). Mumps paraneb iseeneslikult ndala vi paariga.

Prognoos Mumps paraneb tavaliselt iseeneslikult. Kui haigusel ei teki tsistusi on prognoos hea. Kahepoolse munandite

pletiku korral tekib 2 % meestest steriilsus ehk viljatus. Entsefaliit vib jtta psiva neuroloogilise kahjustuse.

Kuidas diagnoositakse mumpsi? Mumpsi diagnoositakse

ldjuhul haigusele iseloomulike haigusnhtude alusel.

Vajadusel diagnoositakse mumpsi seroloogiliste uuringute vi mumpsiviiruse isoleerimisega kliinilisest uurimismaterjalist.

Kuidas tkestada mumpsi levikut?

Philiseks ennetusmeetmeteks on immuunoproflaktika.

Vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritakse lapsi 1 aasta vanuselt ja revaktsineeritakse 13 aastaselt.

Alates 1994. aastast on kasutusel leetrite, mumpsi ja punetiste liitvaktsiin.

Tnan thelepanu eest!

Kasutatud kirjandus

http://www.eurolab.ua/diseases/302/

http://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivi

http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/VVNH/mumps.pdf

http://www.hot.ee/ematehnik/Hinfo/mumps.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Parotitis

http://www.eurolab.ua/diseases/302/http://www.eurolab.ua/diseases/302/http://www.eurolab.ua/diseases/302/http://www.eurolab.ua/diseases/302/http://www.eurolab.ua/diseases/302/http://www.eurolab.ua/diseases/302/http://www.eurolab.ua/diseases/302/http://www.eurolab.ua/diseases/302/http://www.eurolab.ua/diseases/302/http://www.eurolab.ua/diseases/302/http://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivihttp://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivihttp://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivihttp://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivihttp://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivihttp://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivihttp://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivihttp://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivihttp://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivihttp://arkogud.med.ut.ee/leht/eksponaadid/s%C3%BCljekivih