Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

OtildePETAJA TOumlOumlKAVA NAumlIDIS LOODUSOtildePETUS 7 KLASS

Otildepetaja Riina Murulaid

Otildeppeaine loodusotildepetus

Klass 7 klass

Tundide arv 2 naumldalatundi kokku 70 tundi otildeppeaastas

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

1 Loodusotildepetuse kui

otildeppeaine koht teiste

loodusainete hulgas

Loodusteaduslik

uurimismeetod

huumlpotees eesmaumlrk

katse jaumlreldus

Katsed loodusteadusliku uurimismeetodi

tutvustamiseks- a) palli ja paberilehe kukkumine

eesmaumlrgi huumlpoteesi sotildenastamine katse

planeerimine ja jaumlrelduse tegemine b) sooja ja

kuumllma vee motildeju aine lahustamisele (KMnO4)

aruteluks uumllesanded raua roostetamise kiiruse ja

maumlesuusatamisel laskumiskiiruse uurimise kohta

Kotildeik loodusained

kasutavad

loodusteaduslikku

uurimismeetodit

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri planee-

rimine elukutsed

mis rakendavad

loodusteaduslikku

uurimismeetodit

KMnO4 soe ja

kuumllm vesi kuul

paberileht

SISSEJUHATUS

Otildepitulemused Otildepilane nimetab loodusteadusliku uurimismeetodi etappe

Otildeppesisu Loodusotildepetuse koht teiste loodusainete hulgas Loodusteaduslik uurimismeetod

Potildehimotildeisted Loodusteaduslik uurimismeetod

KEHADE KVANTITATIIVNE KIRJELDAMINE (11ndash13 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Seostub motildeotildetmistega ja motildeotildetmistulemuste toumloumltlemisega Otildepitavad oskused on edasisteks otildepinguteks aumlaumlrmised taumlhtsad seepaumlrast peaks kotildeik otildepilased need omandama

Otildepitulemused Otildepilane

1) tunneb aumlra motildeotildetesilindri skaalalt motildeotildetuumlhiku ja nimetab seda

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

2

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

2 Keha ja keha omadused

Keha kui mudel

fuumluumlsikas Kvalitatiivsed

ja kvantitatiivsed

omadused motildeotildetmine

Vestlus - kuidas kasutatakse keha motildeistet

teaduses ja kuidas tavaelus miks on vaja teada

kehade omadusi etteantud votildei oma valitud keha

iseloomustamine nii et kaasotildepilane saab aru

millega on tegemist

Keemia ja fuumluumlsika

uurimisobjektid Erinevad kehad ja

ained mida

kasutatakse

fuumluumlsikas ja

keemias

3 Fuumluumlsikaline suurus kui

motildeotildedetav suurus

Motildeotildetmine fuumluumlsikalise

suuruse taumlhis uumlhik

uumlhiku taumlhis motildeotildeteriist

motildeotildeteskaala

motildeotildetepiirkond

Arutelu kuidas motildeotildeta objekte looduses

Katsed etteantud kehade pikkuse ja pindala

(otildepik klotsid silinder) motildeotildetmine taumlhelepanu

poumloumlramine motildeotildetmistulemuste uumllesmaumlrkimisele

Motildeotildetejoonlaua motildeotildetepiirkonna vaumlikseima

skaalajaotise vaumlaumlrtuse maumlaumlramine

Matemaatika

uumlhikute

teisendamine

motildeotildetmine andmete

uumllesmaumlrkimine

geograafia kotilderguste

ja vahemaade

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri planee-

rimine motildeotildetmised

erinevates

elukutsetes

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

Erinevad

motildeotildetejoonlauad

termomeetrid

kaalud

2) maumlaumlrab motildeotildeteriista skaala vaumliksema jaotise vaumlaumlrtuse 3) votilderdleb motildeotildetemaumlaumlramatusega antud suurusi 4) maumlaumlrab risttahukakujulise keha ruumala ja keha tahu pindala motildeotildetmiste ja arvutuste abil 5) motildeotildedab kujundi pindala uumlhikruudu meetodil 6) motildeotildedab vedeliku ruumala motildeotildetesilindriga ja maumlaumlrab keha ruumala sukeldusmeetodil 7) teab eesliidete mega- kilo- senti- ja milli- taumlhendust 8) teisendab pikkuse pindala ruumala massi ja tiheduse uumlhikuid 9) kaalub kehi (massi maumlaumlramine) 10) maumlaumlrab keha aine tihedust kaaludes keha ja motildeotildetes keha ruumala 11) leiab ainete tiheduse tabelist aine tiheduse 12) totildelgendab aine tihedust motildeotildetuumlhiku kaudu 13) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 14) vormistab arvutusuumllesande lahenduse ja lahendab uumllesande

Otildeppesisu Keha Kehade omadusi Motildeotildetmine Motildeotildetemaumlaumlramatus Pikkuse pindala ja ruumala motildeotildetmine Kaalumine mass Aine tihedus Naumliteid kauguse motildeotildetmise kohta Naumliteid tihedusest potildehjustatud naumlhtuste kohta

Potildehimotildeisted motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildeteriist fuumluumlsikaline suurus motildeotildetesilinder pikkus pindala ruumala mass tihedus gradueerimine

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

3

vaumlikseim skaalajaotis Erinevate motildeotildeteriistade sh digitaalsete naumlitamine

arutelu miks on vaja teada motildeotildetepiirkonda

motildeotildetmine kliimamuutused ja

nende motildeotildetmine

motildeotildetmised

uumlhiskonnateadustes

4 Motildeotildetmine

Korduskatsed ja

motildeotildetmistaumlpsus

Motildeotildetmine ja

motildeotildetemaumlaumlramatus

Katsed a) 4-5 otildepilast motildeotildedavad koolilaua

kotilderguse potilderandast ja votilderdlevad omavahel b)

erinevate termomeetrite naumlidud vee temperatuuri

motildeotildetmisel c) motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine kaumlte

siruulatuse motildeotildetmisel Maumlaumlramatuse selgitusele

lisada et loodusteadustes tehtavates motildeotildetmistes

polegi paumlris taumlpseid tulemusi naumlidata kuidas

maumlrgitakse motildeotildetemaumlaumlramatust

Matemaatika

kuumlmnendmurdude

uumlmardamine

5 Pindala motildeotildetmine

Otsene ja kaudne

motildeotildetmine fuumluumlsikalise

suuruse hindamine

Katsed a) muumlndi pindala motildeotildetmine arvutades

raadiuse abil ja uumlhikruudu meetodil b) kaumlelaba

pindala hindamine ja seejaumlrel uumlhikruudu

meetodiga motildeotildetmine

Geograafia

veekogude ja saarte

pindala

matemaatika

pindala arvutamise

valemid

motildeotildetuumlhikud

arvutustulemuste

uumlmardamine

tuumlvenumbrid

Motildeotildetejoonaud

ruuduline votildei

millimeetri paber

6 Ruumala motildeotildetmine

sukeldumismeetod

Katsed a) motildeotildeta silindrilise votildei risttahuka

ruumala nii otseselt kui ka kaudselt b)

kopsumahu motildeotildetmine Taumlhelepanu

motildeotildetmistulemuste uumllesmaumlrkimisele ja otsese

motildeotildetmise korral arutleda motildeotildetemaumlaumlramatuse uumlle

Matemaatika

ruumala arvutamise

valemid

motildeotildetuumlhikud

Motildeotildetesilindrid

erineva motildeotildetmete

ja kujuga kehad

kauss veega ja

kolmeliitrine purk

7 Mass ja selle motildeotildetmine Uumlhikute teisendamine ja motildeotildetmine

Arutelu kuidas motildeotildeta looduslike objektide massi

Katsed a) erinevate kaaludega motildeotildetmine b)

Teabekeskkond

uumlhikute teisendamine

ja motildeotildetmine

Kangkaalud

vedrukaalud

elektroonilised

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

4

vedeliku massi motildeotildetmine

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

kaalud

keeduklaas

vedelikuga

8 Tihedus Tiheduse taumlhis

ja motildeotildetuumlhikud

Arutelu kuidas motildeotildeta veekogus oleva vee massi

votildei maja ehitamiseks kuluva materjali massi

miks osad kehad vajuvad vee alla ja motildened mitte

miks ei saa votilderrelda raskuseid vaid on vaja

kasutada tihedusi

Katsed tiheduse motildeiste kujundamiseks kasutada

erineva materjaliga sama suurusega kehasid ja

samast materjalist erineva suurusega kehasid

Uumllesanded tiheduste tabeli potildehjal

erineva

materjaliga sama

suurusega kehad

ja samast

materjalist

erineva suurusega

kehad kaalud

ruumala

motildeotildetmiseks

vajalikud

vahendid

9 Tiheduse motildeotildetmine

Arvutused valemiga

V

m

Katsed a) tahke aine tiheduse motildeotildetmine b)

vedeliku tiheduse motildeotildetmine Votildeib lasta otildepilastel

kaasa votildetta kodust erinevatest materjalidest

kehasid

Keemia vedelike

tihedus Teabekeskkond tiheduste vaumlaumlrtused

Alumiiniumist

rauast pronksist

kehad soola votildei

suhkru lahus

motildeotildetesilinder

10 Arvutusuumllesanded

tihedusega

Uumllesannete vormistamine ndash andmete maumlrkimine

valemi votildei loogilise arutelu potildehjal uumllesande

lahendamine vastuse vaumllja toomine

Uumlhine arutelu kuidas vormistada praktilise toumlouml

tulemusi ja kuidas neid votildeiks hinnata ndash

hindamismudeli loomine votildei naumlitamine

11 Praktiline toumlouml Tiheduse

maumlaumlramine

Sotildeltuvalt otildepilaste arvust ja olemasolevatest

votildeimalustest toimub toumlouml individuaalselt votildei

ruumlhmatoumloumlna

12 Tiheduse uumllesanded Praktiliste toumloumlde analuumluumls ndash millistest teadmistest

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

5

on vajaka mida peab juurde otildeppima

Arvutamine naumliteks a) kui palju kaalub otildehk

klassis b) kui palju kaalub tellistest laotud

korsten c) kui suurt ladu oleks vaja et mahutada

aumlra eri riikide kullavarud (otsida internetist

naumliteks aadressil

httpap3eedefaultaspxPublicationId=ef26083

9-485d-49c4-b6d4-67601ca95d53)

AINED JA SEGUD (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Seostub eelkotildeige keemiaga Teema tagab sidususe teemadega bdquoTahkis vedelik gaasldquo bdquoSoojusuumllekanneldquo bdquoAine olekute muutumineldquo Vajalikuks oskuseks on graafiku lugemise oskus

Otildepitulemused Otildepilane

1) soovib teha kodus katseid 2) toob naumliteid ainete omadustest 3) teab et aine koosneb osakestest aatomitest votildei molekulidest ning molekulid koosnevad aatomitest 4) kirjeldab aatomimudelit ja aatomituuma mudelit 5) seostab aatomite ehitust perioodilisussuumlsteemiga 6) kirjeldab kuumlllastunud soolalahuse valmistamise katset 7) maumlaumlrab ainete lahustuvuse graafikul vajalikud karakteristikud 8) kirjeldab soola tootmist soolajaumlrve veest kasutades kuumlllastunud lahuse motildeistet 9) eristab puhtaid aineid ja segusid 10) toob naumliteid igapaumlevaelus kasutatavatest puhastest ainetest ja segudest 11) teab vesiniku hapniku suumlsiniku suumlmbolit 12) loeb otildeigesti keemiliste elementide suumlmboleid vee ja suumlsihappegaasi valemites 13) koostab motildeisteskeeme aine ehituse lahustumise ja ainete puhastamise kohta

Otildeppesisu Ained ja materjalid nende omadused Ained koosnevad osakestest Aatomi ja aatomituuma ehitus Keemilised elemendid Liht- ja liitained nt vesinik hapnik suumlsinik vesi ja suumlsihappegaas ning nende suumlmbolid ja molekulivalemid Keemiline reaktsioon ndash uute ainete tekke protsess Puhas aine Ainete segu Segud ja lahused

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

2

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

2 Keha ja keha omadused

Keha kui mudel

fuumluumlsikas Kvalitatiivsed

ja kvantitatiivsed

omadused motildeotildetmine

Vestlus - kuidas kasutatakse keha motildeistet

teaduses ja kuidas tavaelus miks on vaja teada

kehade omadusi etteantud votildei oma valitud keha

iseloomustamine nii et kaasotildepilane saab aru

millega on tegemist

Keemia ja fuumluumlsika

uurimisobjektid Erinevad kehad ja

ained mida

kasutatakse

fuumluumlsikas ja

keemias

3 Fuumluumlsikaline suurus kui

motildeotildedetav suurus

Motildeotildetmine fuumluumlsikalise

suuruse taumlhis uumlhik

uumlhiku taumlhis motildeotildeteriist

motildeotildeteskaala

motildeotildetepiirkond

Arutelu kuidas motildeotildeta objekte looduses

Katsed etteantud kehade pikkuse ja pindala

(otildepik klotsid silinder) motildeotildetmine taumlhelepanu

poumloumlramine motildeotildetmistulemuste uumllesmaumlrkimisele

Motildeotildetejoonlaua motildeotildetepiirkonna vaumlikseima

skaalajaotise vaumlaumlrtuse maumlaumlramine

Matemaatika

uumlhikute

teisendamine

motildeotildetmine andmete

uumllesmaumlrkimine

geograafia kotilderguste

ja vahemaade

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri planee-

rimine motildeotildetmised

erinevates

elukutsetes

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

Erinevad

motildeotildetejoonlauad

termomeetrid

kaalud

2) maumlaumlrab motildeotildeteriista skaala vaumliksema jaotise vaumlaumlrtuse 3) votilderdleb motildeotildetemaumlaumlramatusega antud suurusi 4) maumlaumlrab risttahukakujulise keha ruumala ja keha tahu pindala motildeotildetmiste ja arvutuste abil 5) motildeotildedab kujundi pindala uumlhikruudu meetodil 6) motildeotildedab vedeliku ruumala motildeotildetesilindriga ja maumlaumlrab keha ruumala sukeldusmeetodil 7) teab eesliidete mega- kilo- senti- ja milli- taumlhendust 8) teisendab pikkuse pindala ruumala massi ja tiheduse uumlhikuid 9) kaalub kehi (massi maumlaumlramine) 10) maumlaumlrab keha aine tihedust kaaludes keha ja motildeotildetes keha ruumala 11) leiab ainete tiheduse tabelist aine tiheduse 12) totildelgendab aine tihedust motildeotildetuumlhiku kaudu 13) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 14) vormistab arvutusuumllesande lahenduse ja lahendab uumllesande

Otildeppesisu Keha Kehade omadusi Motildeotildetmine Motildeotildetemaumlaumlramatus Pikkuse pindala ja ruumala motildeotildetmine Kaalumine mass Aine tihedus Naumliteid kauguse motildeotildetmise kohta Naumliteid tihedusest potildehjustatud naumlhtuste kohta

Potildehimotildeisted motildeotildetmine motildeotildetuumlhik motildeotildeteriist fuumluumlsikaline suurus motildeotildetesilinder pikkus pindala ruumala mass tihedus gradueerimine

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

3

vaumlikseim skaalajaotis Erinevate motildeotildeteriistade sh digitaalsete naumlitamine

arutelu miks on vaja teada motildeotildetepiirkonda

motildeotildetmine kliimamuutused ja

nende motildeotildetmine

motildeotildetmised

uumlhiskonnateadustes

4 Motildeotildetmine

Korduskatsed ja

motildeotildetmistaumlpsus

Motildeotildetmine ja

motildeotildetemaumlaumlramatus

Katsed a) 4-5 otildepilast motildeotildedavad koolilaua

kotilderguse potilderandast ja votilderdlevad omavahel b)

erinevate termomeetrite naumlidud vee temperatuuri

motildeotildetmisel c) motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine kaumlte

siruulatuse motildeotildetmisel Maumlaumlramatuse selgitusele

lisada et loodusteadustes tehtavates motildeotildetmistes

polegi paumlris taumlpseid tulemusi naumlidata kuidas

maumlrgitakse motildeotildetemaumlaumlramatust

Matemaatika

kuumlmnendmurdude

uumlmardamine

5 Pindala motildeotildetmine

Otsene ja kaudne

motildeotildetmine fuumluumlsikalise

suuruse hindamine

Katsed a) muumlndi pindala motildeotildetmine arvutades

raadiuse abil ja uumlhikruudu meetodil b) kaumlelaba

pindala hindamine ja seejaumlrel uumlhikruudu

meetodiga motildeotildetmine

Geograafia

veekogude ja saarte

pindala

matemaatika

pindala arvutamise

valemid

motildeotildetuumlhikud

arvutustulemuste

uumlmardamine

tuumlvenumbrid

Motildeotildetejoonaud

ruuduline votildei

millimeetri paber

6 Ruumala motildeotildetmine

sukeldumismeetod

Katsed a) motildeotildeta silindrilise votildei risttahuka

ruumala nii otseselt kui ka kaudselt b)

kopsumahu motildeotildetmine Taumlhelepanu

motildeotildetmistulemuste uumllesmaumlrkimisele ja otsese

motildeotildetmise korral arutleda motildeotildetemaumlaumlramatuse uumlle

Matemaatika

ruumala arvutamise

valemid

motildeotildetuumlhikud

Motildeotildetesilindrid

erineva motildeotildetmete

ja kujuga kehad

kauss veega ja

kolmeliitrine purk

7 Mass ja selle motildeotildetmine Uumlhikute teisendamine ja motildeotildetmine

Arutelu kuidas motildeotildeta looduslike objektide massi

Katsed a) erinevate kaaludega motildeotildetmine b)

Teabekeskkond

uumlhikute teisendamine

ja motildeotildetmine

Kangkaalud

vedrukaalud

elektroonilised

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

4

vedeliku massi motildeotildetmine

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

kaalud

keeduklaas

vedelikuga

8 Tihedus Tiheduse taumlhis

ja motildeotildetuumlhikud

Arutelu kuidas motildeotildeta veekogus oleva vee massi

votildei maja ehitamiseks kuluva materjali massi

miks osad kehad vajuvad vee alla ja motildened mitte

miks ei saa votilderrelda raskuseid vaid on vaja

kasutada tihedusi

Katsed tiheduse motildeiste kujundamiseks kasutada

erineva materjaliga sama suurusega kehasid ja

samast materjalist erineva suurusega kehasid

Uumllesanded tiheduste tabeli potildehjal

erineva

materjaliga sama

suurusega kehad

ja samast

materjalist

erineva suurusega

kehad kaalud

ruumala

motildeotildetmiseks

vajalikud

vahendid

9 Tiheduse motildeotildetmine

Arvutused valemiga

V

m

Katsed a) tahke aine tiheduse motildeotildetmine b)

vedeliku tiheduse motildeotildetmine Votildeib lasta otildepilastel

kaasa votildetta kodust erinevatest materjalidest

kehasid

Keemia vedelike

tihedus Teabekeskkond tiheduste vaumlaumlrtused

Alumiiniumist

rauast pronksist

kehad soola votildei

suhkru lahus

motildeotildetesilinder

10 Arvutusuumllesanded

tihedusega

Uumllesannete vormistamine ndash andmete maumlrkimine

valemi votildei loogilise arutelu potildehjal uumllesande

lahendamine vastuse vaumllja toomine

Uumlhine arutelu kuidas vormistada praktilise toumlouml

tulemusi ja kuidas neid votildeiks hinnata ndash

hindamismudeli loomine votildei naumlitamine

11 Praktiline toumlouml Tiheduse

maumlaumlramine

Sotildeltuvalt otildepilaste arvust ja olemasolevatest

votildeimalustest toimub toumlouml individuaalselt votildei

ruumlhmatoumloumlna

12 Tiheduse uumllesanded Praktiliste toumloumlde analuumluumls ndash millistest teadmistest

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

5

on vajaka mida peab juurde otildeppima

Arvutamine naumliteks a) kui palju kaalub otildehk

klassis b) kui palju kaalub tellistest laotud

korsten c) kui suurt ladu oleks vaja et mahutada

aumlra eri riikide kullavarud (otsida internetist

naumliteks aadressil

httpap3eedefaultaspxPublicationId=ef26083

9-485d-49c4-b6d4-67601ca95d53)

AINED JA SEGUD (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Seostub eelkotildeige keemiaga Teema tagab sidususe teemadega bdquoTahkis vedelik gaasldquo bdquoSoojusuumllekanneldquo bdquoAine olekute muutumineldquo Vajalikuks oskuseks on graafiku lugemise oskus

Otildepitulemused Otildepilane

1) soovib teha kodus katseid 2) toob naumliteid ainete omadustest 3) teab et aine koosneb osakestest aatomitest votildei molekulidest ning molekulid koosnevad aatomitest 4) kirjeldab aatomimudelit ja aatomituuma mudelit 5) seostab aatomite ehitust perioodilisussuumlsteemiga 6) kirjeldab kuumlllastunud soolalahuse valmistamise katset 7) maumlaumlrab ainete lahustuvuse graafikul vajalikud karakteristikud 8) kirjeldab soola tootmist soolajaumlrve veest kasutades kuumlllastunud lahuse motildeistet 9) eristab puhtaid aineid ja segusid 10) toob naumliteid igapaumlevaelus kasutatavatest puhastest ainetest ja segudest 11) teab vesiniku hapniku suumlsiniku suumlmbolit 12) loeb otildeigesti keemiliste elementide suumlmboleid vee ja suumlsihappegaasi valemites 13) koostab motildeisteskeeme aine ehituse lahustumise ja ainete puhastamise kohta

Otildeppesisu Ained ja materjalid nende omadused Ained koosnevad osakestest Aatomi ja aatomituuma ehitus Keemilised elemendid Liht- ja liitained nt vesinik hapnik suumlsinik vesi ja suumlsihappegaas ning nende suumlmbolid ja molekulivalemid Keemiline reaktsioon ndash uute ainete tekke protsess Puhas aine Ainete segu Segud ja lahused

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

3

vaumlikseim skaalajaotis Erinevate motildeotildeteriistade sh digitaalsete naumlitamine

arutelu miks on vaja teada motildeotildetepiirkonda

motildeotildetmine kliimamuutused ja

nende motildeotildetmine

motildeotildetmised

uumlhiskonnateadustes

4 Motildeotildetmine

Korduskatsed ja

motildeotildetmistaumlpsus

Motildeotildetmine ja

motildeotildetemaumlaumlramatus

Katsed a) 4-5 otildepilast motildeotildedavad koolilaua

kotilderguse potilderandast ja votilderdlevad omavahel b)

erinevate termomeetrite naumlidud vee temperatuuri

motildeotildetmisel c) motildeotildetemaumlaumlramatuse hindamine kaumlte

siruulatuse motildeotildetmisel Maumlaumlramatuse selgitusele

lisada et loodusteadustes tehtavates motildeotildetmistes

polegi paumlris taumlpseid tulemusi naumlidata kuidas

maumlrgitakse motildeotildetemaumlaumlramatust

Matemaatika

kuumlmnendmurdude

uumlmardamine

5 Pindala motildeotildetmine

Otsene ja kaudne

motildeotildetmine fuumluumlsikalise

suuruse hindamine

Katsed a) muumlndi pindala motildeotildetmine arvutades

raadiuse abil ja uumlhikruudu meetodil b) kaumlelaba

pindala hindamine ja seejaumlrel uumlhikruudu

meetodiga motildeotildetmine

Geograafia

veekogude ja saarte

pindala

matemaatika

pindala arvutamise

valemid

motildeotildetuumlhikud

arvutustulemuste

uumlmardamine

tuumlvenumbrid

Motildeotildetejoonaud

ruuduline votildei

millimeetri paber

6 Ruumala motildeotildetmine

sukeldumismeetod

Katsed a) motildeotildeta silindrilise votildei risttahuka

ruumala nii otseselt kui ka kaudselt b)

kopsumahu motildeotildetmine Taumlhelepanu

motildeotildetmistulemuste uumllesmaumlrkimisele ja otsese

motildeotildetmise korral arutleda motildeotildetemaumlaumlramatuse uumlle

Matemaatika

ruumala arvutamise

valemid

motildeotildetuumlhikud

Motildeotildetesilindrid

erineva motildeotildetmete

ja kujuga kehad

kauss veega ja

kolmeliitrine purk

7 Mass ja selle motildeotildetmine Uumlhikute teisendamine ja motildeotildetmine

Arutelu kuidas motildeotildeta looduslike objektide massi

Katsed a) erinevate kaaludega motildeotildetmine b)

Teabekeskkond

uumlhikute teisendamine

ja motildeotildetmine

Kangkaalud

vedrukaalud

elektroonilised

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

4

vedeliku massi motildeotildetmine

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

kaalud

keeduklaas

vedelikuga

8 Tihedus Tiheduse taumlhis

ja motildeotildetuumlhikud

Arutelu kuidas motildeotildeta veekogus oleva vee massi

votildei maja ehitamiseks kuluva materjali massi

miks osad kehad vajuvad vee alla ja motildened mitte

miks ei saa votilderrelda raskuseid vaid on vaja

kasutada tihedusi

Katsed tiheduse motildeiste kujundamiseks kasutada

erineva materjaliga sama suurusega kehasid ja

samast materjalist erineva suurusega kehasid

Uumllesanded tiheduste tabeli potildehjal

erineva

materjaliga sama

suurusega kehad

ja samast

materjalist

erineva suurusega

kehad kaalud

ruumala

motildeotildetmiseks

vajalikud

vahendid

9 Tiheduse motildeotildetmine

Arvutused valemiga

V

m

Katsed a) tahke aine tiheduse motildeotildetmine b)

vedeliku tiheduse motildeotildetmine Votildeib lasta otildepilastel

kaasa votildetta kodust erinevatest materjalidest

kehasid

Keemia vedelike

tihedus Teabekeskkond tiheduste vaumlaumlrtused

Alumiiniumist

rauast pronksist

kehad soola votildei

suhkru lahus

motildeotildetesilinder

10 Arvutusuumllesanded

tihedusega

Uumllesannete vormistamine ndash andmete maumlrkimine

valemi votildei loogilise arutelu potildehjal uumllesande

lahendamine vastuse vaumllja toomine

Uumlhine arutelu kuidas vormistada praktilise toumlouml

tulemusi ja kuidas neid votildeiks hinnata ndash

hindamismudeli loomine votildei naumlitamine

11 Praktiline toumlouml Tiheduse

maumlaumlramine

Sotildeltuvalt otildepilaste arvust ja olemasolevatest

votildeimalustest toimub toumlouml individuaalselt votildei

ruumlhmatoumloumlna

12 Tiheduse uumllesanded Praktiliste toumloumlde analuumluumls ndash millistest teadmistest

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

5

on vajaka mida peab juurde otildeppima

Arvutamine naumliteks a) kui palju kaalub otildehk

klassis b) kui palju kaalub tellistest laotud

korsten c) kui suurt ladu oleks vaja et mahutada

aumlra eri riikide kullavarud (otsida internetist

naumliteks aadressil

httpap3eedefaultaspxPublicationId=ef26083

9-485d-49c4-b6d4-67601ca95d53)

AINED JA SEGUD (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Seostub eelkotildeige keemiaga Teema tagab sidususe teemadega bdquoTahkis vedelik gaasldquo bdquoSoojusuumllekanneldquo bdquoAine olekute muutumineldquo Vajalikuks oskuseks on graafiku lugemise oskus

Otildepitulemused Otildepilane

1) soovib teha kodus katseid 2) toob naumliteid ainete omadustest 3) teab et aine koosneb osakestest aatomitest votildei molekulidest ning molekulid koosnevad aatomitest 4) kirjeldab aatomimudelit ja aatomituuma mudelit 5) seostab aatomite ehitust perioodilisussuumlsteemiga 6) kirjeldab kuumlllastunud soolalahuse valmistamise katset 7) maumlaumlrab ainete lahustuvuse graafikul vajalikud karakteristikud 8) kirjeldab soola tootmist soolajaumlrve veest kasutades kuumlllastunud lahuse motildeistet 9) eristab puhtaid aineid ja segusid 10) toob naumliteid igapaumlevaelus kasutatavatest puhastest ainetest ja segudest 11) teab vesiniku hapniku suumlsiniku suumlmbolit 12) loeb otildeigesti keemiliste elementide suumlmboleid vee ja suumlsihappegaasi valemites 13) koostab motildeisteskeeme aine ehituse lahustumise ja ainete puhastamise kohta

Otildeppesisu Ained ja materjalid nende omadused Ained koosnevad osakestest Aatomi ja aatomituuma ehitus Keemilised elemendid Liht- ja liitained nt vesinik hapnik suumlsinik vesi ja suumlsihappegaas ning nende suumlmbolid ja molekulivalemid Keemiline reaktsioon ndash uute ainete tekke protsess Puhas aine Ainete segu Segud ja lahused

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

4

vedeliku massi motildeotildetmine

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

kaalud

keeduklaas

vedelikuga

8 Tihedus Tiheduse taumlhis

ja motildeotildetuumlhikud

Arutelu kuidas motildeotildeta veekogus oleva vee massi

votildei maja ehitamiseks kuluva materjali massi

miks osad kehad vajuvad vee alla ja motildened mitte

miks ei saa votilderrelda raskuseid vaid on vaja

kasutada tihedusi

Katsed tiheduse motildeiste kujundamiseks kasutada

erineva materjaliga sama suurusega kehasid ja

samast materjalist erineva suurusega kehasid

Uumllesanded tiheduste tabeli potildehjal

erineva

materjaliga sama

suurusega kehad

ja samast

materjalist

erineva suurusega

kehad kaalud

ruumala

motildeotildetmiseks

vajalikud

vahendid

9 Tiheduse motildeotildetmine

Arvutused valemiga

V

m

Katsed a) tahke aine tiheduse motildeotildetmine b)

vedeliku tiheduse motildeotildetmine Votildeib lasta otildepilastel

kaasa votildetta kodust erinevatest materjalidest

kehasid

Keemia vedelike

tihedus Teabekeskkond tiheduste vaumlaumlrtused

Alumiiniumist

rauast pronksist

kehad soola votildei

suhkru lahus

motildeotildetesilinder

10 Arvutusuumllesanded

tihedusega

Uumllesannete vormistamine ndash andmete maumlrkimine

valemi votildei loogilise arutelu potildehjal uumllesande

lahendamine vastuse vaumllja toomine

Uumlhine arutelu kuidas vormistada praktilise toumlouml

tulemusi ja kuidas neid votildeiks hinnata ndash

hindamismudeli loomine votildei naumlitamine

11 Praktiline toumlouml Tiheduse

maumlaumlramine

Sotildeltuvalt otildepilaste arvust ja olemasolevatest

votildeimalustest toimub toumlouml individuaalselt votildei

ruumlhmatoumloumlna

12 Tiheduse uumllesanded Praktiliste toumloumlde analuumluumls ndash millistest teadmistest

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

5

on vajaka mida peab juurde otildeppima

Arvutamine naumliteks a) kui palju kaalub otildehk

klassis b) kui palju kaalub tellistest laotud

korsten c) kui suurt ladu oleks vaja et mahutada

aumlra eri riikide kullavarud (otsida internetist

naumliteks aadressil

httpap3eedefaultaspxPublicationId=ef26083

9-485d-49c4-b6d4-67601ca95d53)

AINED JA SEGUD (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Seostub eelkotildeige keemiaga Teema tagab sidususe teemadega bdquoTahkis vedelik gaasldquo bdquoSoojusuumllekanneldquo bdquoAine olekute muutumineldquo Vajalikuks oskuseks on graafiku lugemise oskus

Otildepitulemused Otildepilane

1) soovib teha kodus katseid 2) toob naumliteid ainete omadustest 3) teab et aine koosneb osakestest aatomitest votildei molekulidest ning molekulid koosnevad aatomitest 4) kirjeldab aatomimudelit ja aatomituuma mudelit 5) seostab aatomite ehitust perioodilisussuumlsteemiga 6) kirjeldab kuumlllastunud soolalahuse valmistamise katset 7) maumlaumlrab ainete lahustuvuse graafikul vajalikud karakteristikud 8) kirjeldab soola tootmist soolajaumlrve veest kasutades kuumlllastunud lahuse motildeistet 9) eristab puhtaid aineid ja segusid 10) toob naumliteid igapaumlevaelus kasutatavatest puhastest ainetest ja segudest 11) teab vesiniku hapniku suumlsiniku suumlmbolit 12) loeb otildeigesti keemiliste elementide suumlmboleid vee ja suumlsihappegaasi valemites 13) koostab motildeisteskeeme aine ehituse lahustumise ja ainete puhastamise kohta

Otildeppesisu Ained ja materjalid nende omadused Ained koosnevad osakestest Aatomi ja aatomituuma ehitus Keemilised elemendid Liht- ja liitained nt vesinik hapnik suumlsinik vesi ja suumlsihappegaas ning nende suumlmbolid ja molekulivalemid Keemiline reaktsioon ndash uute ainete tekke protsess Puhas aine Ainete segu Segud ja lahused

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

5

on vajaka mida peab juurde otildeppima

Arvutamine naumliteks a) kui palju kaalub otildehk

klassis b) kui palju kaalub tellistest laotud

korsten c) kui suurt ladu oleks vaja et mahutada

aumlra eri riikide kullavarud (otsida internetist

naumliteks aadressil

httpap3eedefaultaspxPublicationId=ef26083

9-485d-49c4-b6d4-67601ca95d53)

AINED JA SEGUD (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Seostub eelkotildeige keemiaga Teema tagab sidususe teemadega bdquoTahkis vedelik gaasldquo bdquoSoojusuumllekanneldquo bdquoAine olekute muutumineldquo Vajalikuks oskuseks on graafiku lugemise oskus

Otildepitulemused Otildepilane

1) soovib teha kodus katseid 2) toob naumliteid ainete omadustest 3) teab et aine koosneb osakestest aatomitest votildei molekulidest ning molekulid koosnevad aatomitest 4) kirjeldab aatomimudelit ja aatomituuma mudelit 5) seostab aatomite ehitust perioodilisussuumlsteemiga 6) kirjeldab kuumlllastunud soolalahuse valmistamise katset 7) maumlaumlrab ainete lahustuvuse graafikul vajalikud karakteristikud 8) kirjeldab soola tootmist soolajaumlrve veest kasutades kuumlllastunud lahuse motildeistet 9) eristab puhtaid aineid ja segusid 10) toob naumliteid igapaumlevaelus kasutatavatest puhastest ainetest ja segudest 11) teab vesiniku hapniku suumlsiniku suumlmbolit 12) loeb otildeigesti keemiliste elementide suumlmboleid vee ja suumlsihappegaasi valemites 13) koostab motildeisteskeeme aine ehituse lahustumise ja ainete puhastamise kohta

Otildeppesisu Ained ja materjalid nende omadused Ained koosnevad osakestest Aatomi ja aatomituuma ehitus Keemilised elemendid Liht- ja liitained nt vesinik hapnik suumlsinik vesi ja suumlsihappegaas ning nende suumlmbolid ja molekulivalemid Keemiline reaktsioon ndash uute ainete tekke protsess Puhas aine Ainete segu Segud ja lahused

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

6

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

13 Materjal ja aine Aine

koostisosakesed ndash

molekulid ja aatomid

Arutelu materjali ja aine eristamisest naumlited

ainetest ja materjalidest miks on vaja teada

millest koosnevad erinevad ained

Uumllesanne ndash leida mitu erinevat materjali on

kasutatud telefoni MP3 vms valmistamisel

selgitada mille potildehjal otsustatakse et need on

erinevad

Kaardistada otildepilaste eelteadmised aine koostise

kohta kas nad teavad motildeisteid molekul aatom

ioon keemiline element elektron Antud toumloumllehed

alles hoida

Keemia ja fuumluumlsika

ainete koostise

uurimine on

keemiliste ja

fuumluumlsikaliste naumlhtuste

selgitamiseks vajalik

Tehnoloogia ja

innovatsioon materjalid ehituses

arvutites

autoehituses

Teabekeskkond

erinevate ainete

omaduste otsimine

ainete nimetused

Kvartsliiv ja

klaas raud ja

teras pronks ja

selle koostisained

ndash vask ja tina

14 Aatom ja selle koostis

tuum elektronkate

tuumaosakesed ndash

prootonid ja neutronid

keemiline element kui

kindla prootonite arvuga

aatomi liik ja selle

taumlhistamine suumlmbolitega

Naumlidata mudeleid loodusainetes ndash gloobus

molekuli mudelid Paumlikesesuumlsteemi mudel

IKT aatomi koostis

httpphetcoloradoeduensimulationbuild-an-

atom

Kuumlsimuste ja simulatsiooni abil tuletavad otildepilased

ise seose prootonite arvu ja keemilise elemendi

liigi vahel ja et neutronitest ei sotildeltu keemilise

elemendi liik vaid selle stabiilsus

Perioodilisuse tabeli ja keemiliste elementide

jaumlrjestuse seosed

Keemia keemiliste

elementide suumlmbolid

Votildeimaluse korral

toimub tund

arvutiklassis

otildehk kui segu segunevad ja mittesegunevad vedelikud tahkete ja gaasiliste ainete lahustumine vedelikes Segust votildei lahusest ainete eraldamine Tutvustada kasutatavaid laborinotildeusid ja vajalikku ohutustehnikat

Potildehimotildeisted aineosake molekul aatom elektronkate aatomituum elektron prooton neutron puhas aine ainete segu lahus kuumlllastunud lahus

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

7

15 Liht- ja liitaine

Molekuli koostis

molekuli valem

keemiline naumlhtus

keemiline reaktsioon

Analuumluumlsida uumlhiselt mida naumlitab molekuli valem

kasutada molekuli mudeleid

Lihtsamate liht- ja liitainetega tutvumine ise

suumlnteesida CO2 ja H2 katse naatriumiga

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

Keemia naumliteid

reaktsioonivotilderrandi

kirjutamisest ndash soumle

potildelemine vee

lagunemine elektri

abil

Molekulimudelite

komplektid

Vask vesi

piiritus heelium

Zn Na soolhape

soumloumlgisooda

aumlaumldikas

16 Puhas aine ja segu

Otildehk kui gaaside segu

metallisulam kui segu

Looduses esinevad segud ja puhtad ained Arutelu

ndash puhaste ainete omadused ja taumlhtsus

Katse elektrijuhtivusega destilleeritud vesi ei juhi

elektrit soolane juhib ja jaumlreldus et puhta aine ja

segu omadused on erinevad kulla ja hotildebeda

proovide vaatlemine ja arutelu miks ei kasutata

puhast kulda ehete valmistamiseks

Bioloogia puhta vee

motildeiste keemias ja

bioloogias

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

keskkonda saastavad

ained ja nende

omaduste uurimine

Savi liiv

merevesi

meresool mahl

destilleeritud

vesi lihtne

vooluring patarei

ja hotildeotildeglambiga

17 Lahused

Lahus lahusti lahustuv

aine Lahuse

protsendiline koostis

(lihtsad naumlited)

Vestlus tahvlile teadmiste kaardistamine

Katseid lahustega a) lahuse valmistamine b)

sidrunhape reageerib soumloumlgisoodaga ainult

lahusena c) laumlmmastikhappe reaktsioon vasega

Bioloogia

elusorganismides

toimuvad protsessid

lahustes keemias

tehakse katseid

lahustega lahuse

koostis

matemaatika

protsentarvutus

Tervis ja ohutus

lahuste koostisest

sotildeltub ainete

muumlrgisus ohtlikkus

soumloumlvitavus

Lahjendatud

HNO3 ja

kontsentreeritud

HNO3 ja vaske

sisaldav muumlnt

18 Kuumlllastunud lahus

lahustuvuse sotildeltuvus

temperatuurist

Kuumlllastuvuse motildeiste selgituseks ndash millal jaumlaumltise

soumloumlmisest kuumlll saab siis kui enam jaumlaumltist sisse ei

mahu

Praktiline toumlouml kuumlllastunud lahuse valmistamine

Katsed a) kuumlllastunud suhkrulahuse valmistamine

kuumavee vannis b) CuSO4 lahustumine c)

Keemia laborinotildeud

geograafia

vaumlaumlriskivide

kristallide teke

Suhkur CuSO4

laumlmmastikvaumletis

vesi erisuurusega

keeduklaasid

veekeetja

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

8

laumlmmastikvaumletise lahustumine Jaumltta lahused

seisma et aine vaumllja kristalluks

19 Lahustuvuse graafik

lahustuvuse sotildeltuvus

temperatuurist

Lahustuvuse graafiku analuumluumls arutelu kas

gaaside lahustuvuse sotildeltuvus temperatuurist on

sarnane tahkete ainete sotildeltuvusele

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

Matemaatika graafiku lugemine

graafiku telgede

taumlhistused

20 Segude lahutamine

Destilleerimine

filtreerimine setitamine

notilderutamine

Erinevate laborivotildetete tutvustamine

Ruumlhmatoumloumlna praktiline toumlouml anda ruumlhmadele

segud ja vajalikud vahendid votildeib anda ka

uumllesande teoreetilisena votildei teha plakat

Tervis ja ohutus

keemiakatsete

ohutuse jaumllgimine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

veepuhastusjaamad

Segud a) liiv

rauapuru sool b)

suhkur kriit liiv

Filterpaberid

lehtrid

keeduklaasid

magnetid

21 Aine ja segud Kordamine motildeistete kaart lahustuvuse graafiku

uumllesanded analuumluumlsitakse teadmiste kaardistamise

toumloumllehte

22 Ained ja segud Kontrolltoumlouml

LIIKUMINE JA JOtildeUD (13ndash14 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Kotildeikide jaumlrgnevate teemade kaumlsitlemisel kasutatakse antud teemade motildeisteid Taumlhtsaks oskuseks on graafikute koostamise oskus

Otildepitulemused Otildepilane

1) analuumluumlsib mehaanilise liikumise definitsiooni 2) toob naumliteid mehaanilise liikumise kohta 3) motildeotildedab laumlbitud tee pikkust 4) teab keha kiiruse arvutamise eeskirja (valemit) votildei tuletab selle motildeotildetuumlhiku kaudu

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

9

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

23 Mehaaniline liikumine

Kulgliikumine

votildenkumine poumloumlrlemine

taustkeha trajektoor

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) kulgliikumise poumloumlrlemise votildenkumise

kuju muutumise kohta b) Taustkeha valik

liikumise kirjeldamisel ndash kirjutada oma nimi

vihikusse liigutades vihikut mitte kaumltt

Erinevad kehad

vankrikesed

pallid pendel

švamm

5) maumlaumlrab keha liikumise keskmist kiirust 6) kirjeldab mehaanilist liikumist trajektoori ja kiiruse jaumlrgi 7) teisendab aja kiiruse ja jotildeu uumlhikuid (suuremast vaumliksemaks) 8) totildelgendab keha kiirust motildeotildetuumlhiku kaudu (mida naumlitab) 9) teab kehale motildejuva raskusjotildeu arvutamise eeskirja (valemit) 10) teab teguri g vaumlaumlrtust maapinnal 11) totildelgendab teguri g vaumlaumlrtust motildeotildetuumlhiku kaudu (mida naumlitab) 12) motildeotildedab kehale motildejuvat raskusjotildeudu 13) potildehjendab raskusjotildeust potildehjustatud naumlhtusi 14) potildehjendab keha liikumise kiiruse ja suuna muutumist jotildeu olemasoluga toob naumliteid igapaumlevaelust 15) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 16) vormistab ja lahendab arvutus- ja graafilisi uumllesandeid kiiruse keskmise kiiruse laumlbitud tee pikkuse ja raskusjotildeu arvutamiseks 17) avaldab kiiruse ja raskusjotildeu valemist suurusi 18) esitab tee pikkuse sotildeltuvuse ajast graafiliselt eristades potildehjuse-tagajaumlrje seost 19) nimetab motildeotildeteriista kiiruse ja jotildeu motildeotildetmiseks 20) kirjeldab vedru rolli duumlnamomeetris 21) korraldab juhendi jaumlrgi katse ja konstrueerib vedru pikenemise matemaatilise mudeli 22) naumlitab elektrijotildeu toimet katsega

Otildeppesisu Naumlhtus Naumlhtuste kvantitatiivne kirjeldamine Mehaaniline liikumine Uumlhtlane ja mitteuumlhtlane liikumine Graafik st-teljestikus Jotildeud ja kehade liikumine Raskusjotildeu ja massi seos Potildehjuse-tagajaumlrje seos ja selle esitamine graafikul Votilderdeline sotildeltuvus matemaatikas (y = ax) ja loodusteadustes (F = mg) Duumlnamomeetri toumloumlpotildehimotildete vedru pikenemise ja jotildeu votilderdelisus Naumliteid liikumise ja raskusjotildeuga seotud naumlhtuste kohta Kehade elektriseerimine Positiivne ja negatiivne elektrilaeng

Potildehimotildeisted mehaaniline liikumine trajektoor tee pikkus aeg kiirus keskmine kiirus spidomeeter jotildeud duumlnamomeeter raskusjotildeud elektrilaeng elektrijotildeud

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

10

24 Aeg

Aja motildeotildetmine aja

uumlhikud uumlhikute

teisendamine

Arutelu miks on aeg kujunenud oluliseks

motildeotildedetavaks suuruseks

Katsed a) reaktsiooniaja motildeotildetmine b) paberilehe

langemise aja motildeotildetmine (taumlhelepanu juhtimine

maumlaumlramatusele) c) pinginaabrid motildeotildedavad kui

taumlpselt on votildeimalik 20 sekundit hinnata ndash uumlks loeb

motildettes 20 sekundit ja teine votildetab aega Arvutada

kui kaua on otildepilased elanud sekundites minutites

ja sajandites

Pikem joonlaud

25 Kiirus

Kiiruse uumlhikud 1kmh 1

ms teepikkus kiiruse

motildeotildetmine otseselt ja

valemiga t

sv uumlhtlane

ja mitteuumlhtlane

liikumine

Katsed a) uumlks otildepilane kotildennib klassi uumlhest otsast

teise b) teine otildepilane jookseb klassi uumlhest otsast

teise Motildelemal korral motildeotildeta aeg ja teepikkus ning

arvutada kiirus seostada uumlhik ja arvutusvalem

Kui kaugele jotildeuaksid motildelemad 5 minuti paumlrast

mitu sekundit varem jotildeuab teine soumloumlklasse

Otildepilased koostavad veel sarnaseid uumllesandeid

Arutelu kas liikumine oli uumlhtlane votildei

mitteuumlhtlane kui palju esineb looduses uumlhtlast

liikumist

Naumlidata kiiruse uumlhikute teisendamist

Matemaatika

kiiruse valem

valemi tuletamine

Tervis ja ohutus kiirused liikluses

26 Liikumise kujutamine

teepikkuse graafikul

Telgede taumlhistamine aja

ja teepikkuse telg

votilderdlus matemaatikas

otildepituga

Graafikute koostamine ja oluliste notildeuete vaumllja

toomine graafiku lugemise uumllesanded

Matemaatika

graafikute

koostamine

27 Liikumisgraafikud

Kiirus ja keskmine

Tunnikontroll graafiku koostamine ja selle potildehjal

kuumlsimustele vastamine

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

11

kiirus Uumllesannete lahendamine Kui on tegu ebauumlhtlase

liikumisega (liinibussi uumllesanne) votildeib naumlidata

tabeli kasutamist andmete maumlrkimiseks

28 Kiirus Keskmine kiirus Ruumlhmatoumlouml kiiruse uumllesannete koostamine ja

seejaumlrel vahetavad otildepilased uumllesandeid ja

lahendavad need Otildepilased hindavad kas

uumllesanded on arusaadavalt koostatud Parima

leidlikuma keerulisema jne uumllesande eripreemiad

(kommid-viied)

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

Tervis ja ohutus kiirused liikluses

Teabekeskkond kiiruse uumllesannete

jaoks andmete

otsimine

29 Kiiruse muutumine jotildeu

motildejul Jotildeud

Jotildeu uumlhik 1 N

Katsed a) kaumle surumine b) magnetite

kokkusurumine c) vedru venitamine d) joonlaua

painutamine ja sellelt kuuli lendu saatmine

Arutelu katsete potildehjal mida suurem jotildeud seda

tugevam vastastikmotildeju seda ulatuslikum on

kiiruse ja kuju muutumine

Taumlhelepanu joonistele kuidas maumlrkida joonisele

jotildeudu Kui on isiku jaumlrgi uumlhik siis selle taumlhis on

suur taumlht

Kehaline kasvatus

kerge- ja

raskejotildeustiku alad

eesti keel jotildeu motildeiste

igapaumlevases elus

ajalugu I Newtoni

tegevusaeg ja

ajalooline taust

Tervis ja ohutus kiirused liikluses ja

avariid

Teabekeskkond liiklusotildennetuste

statistika

Magnetid

vedrud

joonlauad pall

votildei kuul

30 Raskusjotildeud

Seos F=mg g vaumlaumlrtus

maapinnal

Raskusjotildeu kaudne

motildeotildetmine raskusjotildeu

sotildeltumine keha massist

Arutelu teemadel miks nimetatakse Maa

kuumllgetotildembe jotildeudu raskusjotildeuks g vaumlaumlrtused

erinevatel planeetidel kuidas motildejutab raskusjotildeud

kehade liikumist

Katsed a) totildesta erinevaid raskusi b) 1 N suuruse

jotildeu naumlitamine 100 g keha totildestmisel

Raskusjotildeu ja massi arvutamine seose F=mg

potildehjal

Fuumluumlsika planeetide

jaumlrjestus suhtelised

massid Kuu

bioloogia

raskusjotildeud taimede

kasvamine ja kudede

tugevus geograafia

raskusjotildeust tingitud

protsessid looduses

100 g raskused

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

12

31 Raskusjotildeu motildeotildetmine

duumlnamomeetriga

Vedru pikenemine

votilderdeliselt rakendatud

jotildeuga

Praktiline toumlouml a) duumlnamomeetri uurimine

(motildeotildetepiirkond motildeotildetuumlhik motildeotildeteskaalal

vaumlikseim skaalajaotis) b) vedru pikenemine

vastavalt rakendatud jotildeule ja selle potildehjal

votilderdelise seoseni jotildeudmine

Taumlhelepanu potildehjuse-tagajaumlrje seose kirjeldamisele

graafikul (telgede taumlhistamine) duumlnamomeetri ja

vedru pikenemise maumlaumlramatused

Matemaatika

votilderdeline seos y = ax

Duumlnamomeetrid

raskused

joonlauad

32 Jotildeud ja liikumiskiirus

Jotildeudude tasakaal

Praktilise toumlouml analuumluumls Otildepilase enesehinnang otildepitu

omandamise kohta

Katsed a) kehade tasakaal b) vankri koolikoti

uumlhtlase kiirusega vedamine

Jooniste koostamine ja jotildeudude maumlrkimine

joonistele

Geograafia

liikumised ja

jotildeudude tasakaalud

looduses

Uumlhiskonna

jaumltkusuutlik areng

erinevate naumlhtuste

tasakaal looduses ja

uumlhiskonnas

33 Elektrijotildeud Meenutada algklassides otildepiti elektriotildepetuse

algteadmisi vestlus elektrilised naumlhtused

igapaumlevases elus

Katsed a) paberituumlkid ja riidega hotildeotilderutud

joonlaud (elektriline totildembumine) b) kaks kilet

votildei kaks paberit ja kile (elektriline totildeukumine)

Keemia molekule ja

aatomeid hoiavad

koos elektrijotildeud

aatomit hoiab koos

elektrijotildeud

34 Liikumine ja jotildeud Kordamine probleemuumllesanded graafiku

koostamine lugemine jooniste koostamine

arvutusuumllesanded

35 Liikumine ja jotildeud Kontrolltoumlouml

TAHKIS VEDELIK GAAS (7ndash8 tundi)

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

13

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

36 Tahkis vedelik ja gaas

Tahkise vedeliku ja

gaasi omadused - kuju

saumlilivust voolavust

lenduvust kotildevadust

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Arutelu looduses esinevate ainete olekud aur

Katsed a) jaumlauml vaumlaumlvli votildei suhkru sulatamine b)

kuiva jaumlauml joodi aurustumine c) veeauru votildei

ammooniumkloriidiudu tekitamine

Keemia aine olek

kui oluline aine

omadus geograafia

olekumuutused

looduses

Vaumlaumlvel suhkur

piirituslamp kuiv

jaumlauml jood

nuuskpiiritus

soolhape

37 Aine olekute seos aine

ehitusega

Aineosakeste

Aineolekute simulatsioonid kas vastavast

tarkvarast votildei

httpphetcoloradoeduensimulationstates-of-

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Aine olekute motildeistmine on taumlhtis kotildeikides loodusainetes

Otildepitulemused Otildepilane

1) nimetab tahkise vedeliku ja gaasi kotildeige uumlldisemad omadused 2) kirjeldab tahkise vedeliku ja gaasi ehitust aineosakeste tasemel 3) potildehjendab aineosakeste liikumise kohtkindluse ja osakeste vahel motildejuvate jotildeududega ainete vaumlliseid omadusi kuju saumlilivust voolavust lenduvust kotildevadust

soojuspaisumist 4) potildehjendab soojusliikumisega ainete iseeneslikku segunemist 5) toob naumliteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses 6) potildehjendab soojuspaisumist aineosakeste liikumise kiirenemisega soojendamisel 7) toob naumliteid soojuspaisumise rakenduste ja taumlhtsuse kohta looduses seostab soojuspaisumist kivimite murenemisega looduses 8) kirjeldab soojuspaisumise alusel toumloumltava termomeetri toumloumlpotildehimotildetet 9) nimetab Celsiuse temperatuuriskaala puumlsipunktid 10) potildehjendab aine tiheduse muutumist soojuspaisumise totildettu 11) toob naumliteid soojuspaisumise arvestamise vajadusest ehituses ja tehnikas 12) koostab tahkiste vedelike ja gaaside kohta motildeisteskeemi

Otildeppesisu Aine olekud Aineosakeste liikumine ndash soojusliikumine Ainete iseeneslik segunemine Aineosakeste vastastikmotildeju Soojuspaisumine Temperatuuri motildeotildetmine Soojuspaisumine ja aine tihedus Soojuspaisumine ja loodusnaumlhtused Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias

Potildehimotildeisted tahkis vedelik gaas soojusliikumine soojuspaisumine termomeeter temperatuuri puumlsipunkt Celsiuse temperatuuriskaala

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

14

paiknemine liikumine

ja osakestevaheline side

Soojusliikumine

matter

38 Soojusliikumisega

seotud naumlhtused ndash

soojuspaisumine ainete

segunemine tiheduse

muutumine

soojuspaisumisel

Katse a) KMnO4 kristallid valada kuumllma vett ja

kuuma vette b) tuumlhi plastikpudel panna tagurpidi

vette ja hoida soojade peopesadega kinni c)

bimetallvedru lahtikerimine selle kuumutamisel

Geograafia otildehu

liikumine soojenedes

ja jahtudes vee

kihistumine sotildeltuvalt

selle temperatuurist

kivimite

murenemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Ehitusmaterjalide

soojuspaisumisega

arvestamine

39 Temperatuur ja selle

motildeotildetmine

Termomeeter

temperatuuri uumlhik 1˚C

Celsiuse skaala

puumlsipunktid

Katsed a) termomeetritega tutvumine ndash erinevad

skaalad motildeotildetepiirkonnad vaumlhimad jaotised b)

termomeetriga jaumlauml ja vee segu ning keeva vee

temperatuuri motildeotildetmine c) kaumlega vee

temperatuuri hindamine kes saab taumlpseima

tulemuse

Geograafia

otildehutemperatuur Maa

eri piirkondades

Maa keskmine

otildehutemperatuur

Tehnoloogia ja

innovatsioon

digitaalsed

termomeetrid

termobaarid

termomeetrite

mitmekesisus

Termomeetrid

vedelik

bimetalltermo-

meeter

Vernier`anduriga

termobaar

digitaalne

termomeeter

40 Tahkis vedelik gaas Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

41 Tahkis vedelik gaas Kontrolltoumlouml

MEHAANILINE TOumlOuml JA ENERGIA (7ndash8 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Energia motildeiste on uumlks taumlhtsamaid motildeisteid suumlsteemmotildeistelises motildetlemises Seni on energia motildeistet kasutatud tavamotildeistelise motildetlemise taumlhenduses Selle teema otildeppimise tulemusena peaks kujunema energia kui teadusmotildeistelise motildetlemise motildeiste Jaumlrgmises teemas laieneb energia motildeiste maht

Otildepitulemused Otildepilane

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

15

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

42 Toumlouml motildeiste igapaumlevases

elus ja teaduses

Mehaaniline toumlouml

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Vestlus toumlouml motildeiste taumlhendus mis votildei kes teeb

toumloumld mis selle tulemusena juhtub

Katsed a) vedru motildejul keha liikuma hakkamine

b) koolikoti lauale totildestmine c) tooli votildei motildene

muu keha teise kohta luumlkkamine katsete potildehjal

arutelu toumloumld teeb jotildeud

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri

planeerimine toumlouml

liigid ndash fuumluumlsiline ja

vaimne vabatahtlik

toumlouml toumlouml kui raha

teenimine

Vedrud joonlaud

erineva raskusega

kehad

43 Kuidas motildeotildeta

mehaanilist toumloumld seos

A=Fs toumlouml uumlhik 1 J

1 J = 1N1m

Arutelu millal on tehtud toumlouml suurema vaumlaumlrtusega

valemi tuletamine

Katse naumlidata kui suur toumlouml on 1 J

Arvutusuumllesanded

100g klotsid 1-

meetrine joonlaud

44 Energia ja toumlouml

Energia salvestamine

Vestlus energia motildeiste igapaumlevases elus ja

energia kui fuumluumlsikaline suurus toumloumld saab teha kui

Bioloogia toitained Tehnoloogia ja

innovatsioon

Toidupakendid

1) huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha 2) nimetab mehaanilise toumlouml tunnused ja toob naumliteid mehaanilise toumlouml kohta 3) teab mehaanilise toumlouml arvutamise eeskirja (valemit) 4) nimetab toumlouml ja energia uumlhiku teisendab uumlhikuid 5) teab mida toumlouml iseloomustab 6) nimetab mehaanilise energia liigid 7) toob naumliteid mehaanilise energia muundumise kohta 8) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 9) avaldab toumlouml valemist tee pikkuse votildei jotildeu 10) vormistab ja lahendab arvutusuumllesandeid toumlouml ja energia arvutamiseks 11) maumlaumlrab katse potildehjal tehtud toumlouml ja keha(de) energia

Otildeppesisu Mehaaniline toumlouml ja energia Mehaanilise energia muundumine ja jaumlaumlvus

Potildehimotildeisted mehaaniline toumlouml mehaaniline energia kineetiline energia potentsiaalne energia

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

16

keha omab energiat ja toumlouml tegemise kaumligus keha

energia vaumlheneb

Uumllesanne kui ronida viiemeetrise puu otsa siis

palju energiat kulub ja kui palju peaks soumloumlma

selleks šokolaadi

kui energiaallikad energia motildeiste

tehnikas ja

tootmises Tervis ja

ohutus toitainete

energeetilised

vaumlaumlrtused

45 Kineetiline ja

potentsiaalne energia

Katsed a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli

ja sama ka aeglasema kuuliga b) kotildergelt kukutata

raskus paberilehele nii et paber katki laumlheks c)

vedru votildei ragulka pingutamine ja selle arvelt toumlouml

tegemine Katsete potildehjal arutelu

Geograafia

kineetiline ja

potentsiaalne energia

looduses tuule- ja

vee energia

Tehnoloogia ja

innovatsioon

elektrijaamades

toodetakse elektrit

kehade kineetilise

energia arvelt

Kuulid raskused

paberilehed A4

vedru votildei rakulka

46 Energia ja toumlouml Ruumlhmatoumlouml probleemuumllesande lahendamine a)

energia kulu arvutamine trepist uumlles liikumisel b)

veehoidla energia c) joa energia

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

energia saumlaumlstmine

47 Toumlouml ja energia Kordamine motildeistete kaart arvutus- ja

probleemuumllesanded

48 Toumlouml ja energia Kontrolltoumlouml

SOOJUSUumlLEKANNE (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Soojusuumllekanne on taumlhtis energia suumlsteemmotildeisteliseks kujundamiseks aga samuti lotildeiminguks geograafiaga

Otildepitulemused Otildepilane

1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmotildeju mehaanilise energiaga 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri 3) teab et soojusuumllekande motildeotildeduks on soojushulk 4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel toob naumliteid soojusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas 5) toob naumliteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja potildehjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

8

laumlmmastikvaumletise lahustumine Jaumltta lahused

seisma et aine vaumllja kristalluks

19 Lahustuvuse graafik

lahustuvuse sotildeltuvus

temperatuurist

Lahustuvuse graafiku analuumluumls arutelu kas

gaaside lahustuvuse sotildeltuvus temperatuurist on

sarnane tahkete ainete sotildeltuvusele

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

Matemaatika graafiku lugemine

graafiku telgede

taumlhistused

20 Segude lahutamine

Destilleerimine

filtreerimine setitamine

notilderutamine

Erinevate laborivotildetete tutvustamine

Ruumlhmatoumloumlna praktiline toumlouml anda ruumlhmadele

segud ja vajalikud vahendid votildeib anda ka

uumllesande teoreetilisena votildei teha plakat

Tervis ja ohutus

keemiakatsete

ohutuse jaumllgimine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

veepuhastusjaamad

Segud a) liiv

rauapuru sool b)

suhkur kriit liiv

Filterpaberid

lehtrid

keeduklaasid

magnetid

21 Aine ja segud Kordamine motildeistete kaart lahustuvuse graafiku

uumllesanded analuumluumlsitakse teadmiste kaardistamise

toumloumllehte

22 Ained ja segud Kontrolltoumlouml

LIIKUMINE JA JOtildeUD (13ndash14 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Kotildeikide jaumlrgnevate teemade kaumlsitlemisel kasutatakse antud teemade motildeisteid Taumlhtsaks oskuseks on graafikute koostamise oskus

Otildepitulemused Otildepilane

1) analuumluumlsib mehaanilise liikumise definitsiooni 2) toob naumliteid mehaanilise liikumise kohta 3) motildeotildedab laumlbitud tee pikkust 4) teab keha kiiruse arvutamise eeskirja (valemit) votildei tuletab selle motildeotildetuumlhiku kaudu

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

9

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

23 Mehaaniline liikumine

Kulgliikumine

votildenkumine poumloumlrlemine

taustkeha trajektoor

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) kulgliikumise poumloumlrlemise votildenkumise

kuju muutumise kohta b) Taustkeha valik

liikumise kirjeldamisel ndash kirjutada oma nimi

vihikusse liigutades vihikut mitte kaumltt

Erinevad kehad

vankrikesed

pallid pendel

švamm

5) maumlaumlrab keha liikumise keskmist kiirust 6) kirjeldab mehaanilist liikumist trajektoori ja kiiruse jaumlrgi 7) teisendab aja kiiruse ja jotildeu uumlhikuid (suuremast vaumliksemaks) 8) totildelgendab keha kiirust motildeotildetuumlhiku kaudu (mida naumlitab) 9) teab kehale motildejuva raskusjotildeu arvutamise eeskirja (valemit) 10) teab teguri g vaumlaumlrtust maapinnal 11) totildelgendab teguri g vaumlaumlrtust motildeotildetuumlhiku kaudu (mida naumlitab) 12) motildeotildedab kehale motildejuvat raskusjotildeudu 13) potildehjendab raskusjotildeust potildehjustatud naumlhtusi 14) potildehjendab keha liikumise kiiruse ja suuna muutumist jotildeu olemasoluga toob naumliteid igapaumlevaelust 15) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 16) vormistab ja lahendab arvutus- ja graafilisi uumllesandeid kiiruse keskmise kiiruse laumlbitud tee pikkuse ja raskusjotildeu arvutamiseks 17) avaldab kiiruse ja raskusjotildeu valemist suurusi 18) esitab tee pikkuse sotildeltuvuse ajast graafiliselt eristades potildehjuse-tagajaumlrje seost 19) nimetab motildeotildeteriista kiiruse ja jotildeu motildeotildetmiseks 20) kirjeldab vedru rolli duumlnamomeetris 21) korraldab juhendi jaumlrgi katse ja konstrueerib vedru pikenemise matemaatilise mudeli 22) naumlitab elektrijotildeu toimet katsega

Otildeppesisu Naumlhtus Naumlhtuste kvantitatiivne kirjeldamine Mehaaniline liikumine Uumlhtlane ja mitteuumlhtlane liikumine Graafik st-teljestikus Jotildeud ja kehade liikumine Raskusjotildeu ja massi seos Potildehjuse-tagajaumlrje seos ja selle esitamine graafikul Votilderdeline sotildeltuvus matemaatikas (y = ax) ja loodusteadustes (F = mg) Duumlnamomeetri toumloumlpotildehimotildete vedru pikenemise ja jotildeu votilderdelisus Naumliteid liikumise ja raskusjotildeuga seotud naumlhtuste kohta Kehade elektriseerimine Positiivne ja negatiivne elektrilaeng

Potildehimotildeisted mehaaniline liikumine trajektoor tee pikkus aeg kiirus keskmine kiirus spidomeeter jotildeud duumlnamomeeter raskusjotildeud elektrilaeng elektrijotildeud

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

10

24 Aeg

Aja motildeotildetmine aja

uumlhikud uumlhikute

teisendamine

Arutelu miks on aeg kujunenud oluliseks

motildeotildedetavaks suuruseks

Katsed a) reaktsiooniaja motildeotildetmine b) paberilehe

langemise aja motildeotildetmine (taumlhelepanu juhtimine

maumlaumlramatusele) c) pinginaabrid motildeotildedavad kui

taumlpselt on votildeimalik 20 sekundit hinnata ndash uumlks loeb

motildettes 20 sekundit ja teine votildetab aega Arvutada

kui kaua on otildepilased elanud sekundites minutites

ja sajandites

Pikem joonlaud

25 Kiirus

Kiiruse uumlhikud 1kmh 1

ms teepikkus kiiruse

motildeotildetmine otseselt ja

valemiga t

sv uumlhtlane

ja mitteuumlhtlane

liikumine

Katsed a) uumlks otildepilane kotildennib klassi uumlhest otsast

teise b) teine otildepilane jookseb klassi uumlhest otsast

teise Motildelemal korral motildeotildeta aeg ja teepikkus ning

arvutada kiirus seostada uumlhik ja arvutusvalem

Kui kaugele jotildeuaksid motildelemad 5 minuti paumlrast

mitu sekundit varem jotildeuab teine soumloumlklasse

Otildepilased koostavad veel sarnaseid uumllesandeid

Arutelu kas liikumine oli uumlhtlane votildei

mitteuumlhtlane kui palju esineb looduses uumlhtlast

liikumist

Naumlidata kiiruse uumlhikute teisendamist

Matemaatika

kiiruse valem

valemi tuletamine

Tervis ja ohutus kiirused liikluses

26 Liikumise kujutamine

teepikkuse graafikul

Telgede taumlhistamine aja

ja teepikkuse telg

votilderdlus matemaatikas

otildepituga

Graafikute koostamine ja oluliste notildeuete vaumllja

toomine graafiku lugemise uumllesanded

Matemaatika

graafikute

koostamine

27 Liikumisgraafikud

Kiirus ja keskmine

Tunnikontroll graafiku koostamine ja selle potildehjal

kuumlsimustele vastamine

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

11

kiirus Uumllesannete lahendamine Kui on tegu ebauumlhtlase

liikumisega (liinibussi uumllesanne) votildeib naumlidata

tabeli kasutamist andmete maumlrkimiseks

28 Kiirus Keskmine kiirus Ruumlhmatoumlouml kiiruse uumllesannete koostamine ja

seejaumlrel vahetavad otildepilased uumllesandeid ja

lahendavad need Otildepilased hindavad kas

uumllesanded on arusaadavalt koostatud Parima

leidlikuma keerulisema jne uumllesande eripreemiad

(kommid-viied)

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

Tervis ja ohutus kiirused liikluses

Teabekeskkond kiiruse uumllesannete

jaoks andmete

otsimine

29 Kiiruse muutumine jotildeu

motildejul Jotildeud

Jotildeu uumlhik 1 N

Katsed a) kaumle surumine b) magnetite

kokkusurumine c) vedru venitamine d) joonlaua

painutamine ja sellelt kuuli lendu saatmine

Arutelu katsete potildehjal mida suurem jotildeud seda

tugevam vastastikmotildeju seda ulatuslikum on

kiiruse ja kuju muutumine

Taumlhelepanu joonistele kuidas maumlrkida joonisele

jotildeudu Kui on isiku jaumlrgi uumlhik siis selle taumlhis on

suur taumlht

Kehaline kasvatus

kerge- ja

raskejotildeustiku alad

eesti keel jotildeu motildeiste

igapaumlevases elus

ajalugu I Newtoni

tegevusaeg ja

ajalooline taust

Tervis ja ohutus kiirused liikluses ja

avariid

Teabekeskkond liiklusotildennetuste

statistika

Magnetid

vedrud

joonlauad pall

votildei kuul

30 Raskusjotildeud

Seos F=mg g vaumlaumlrtus

maapinnal

Raskusjotildeu kaudne

motildeotildetmine raskusjotildeu

sotildeltumine keha massist

Arutelu teemadel miks nimetatakse Maa

kuumllgetotildembe jotildeudu raskusjotildeuks g vaumlaumlrtused

erinevatel planeetidel kuidas motildejutab raskusjotildeud

kehade liikumist

Katsed a) totildesta erinevaid raskusi b) 1 N suuruse

jotildeu naumlitamine 100 g keha totildestmisel

Raskusjotildeu ja massi arvutamine seose F=mg

potildehjal

Fuumluumlsika planeetide

jaumlrjestus suhtelised

massid Kuu

bioloogia

raskusjotildeud taimede

kasvamine ja kudede

tugevus geograafia

raskusjotildeust tingitud

protsessid looduses

100 g raskused

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

12

31 Raskusjotildeu motildeotildetmine

duumlnamomeetriga

Vedru pikenemine

votilderdeliselt rakendatud

jotildeuga

Praktiline toumlouml a) duumlnamomeetri uurimine

(motildeotildetepiirkond motildeotildetuumlhik motildeotildeteskaalal

vaumlikseim skaalajaotis) b) vedru pikenemine

vastavalt rakendatud jotildeule ja selle potildehjal

votilderdelise seoseni jotildeudmine

Taumlhelepanu potildehjuse-tagajaumlrje seose kirjeldamisele

graafikul (telgede taumlhistamine) duumlnamomeetri ja

vedru pikenemise maumlaumlramatused

Matemaatika

votilderdeline seos y = ax

Duumlnamomeetrid

raskused

joonlauad

32 Jotildeud ja liikumiskiirus

Jotildeudude tasakaal

Praktilise toumlouml analuumluumls Otildepilase enesehinnang otildepitu

omandamise kohta

Katsed a) kehade tasakaal b) vankri koolikoti

uumlhtlase kiirusega vedamine

Jooniste koostamine ja jotildeudude maumlrkimine

joonistele

Geograafia

liikumised ja

jotildeudude tasakaalud

looduses

Uumlhiskonna

jaumltkusuutlik areng

erinevate naumlhtuste

tasakaal looduses ja

uumlhiskonnas

33 Elektrijotildeud Meenutada algklassides otildepiti elektriotildepetuse

algteadmisi vestlus elektrilised naumlhtused

igapaumlevases elus

Katsed a) paberituumlkid ja riidega hotildeotilderutud

joonlaud (elektriline totildembumine) b) kaks kilet

votildei kaks paberit ja kile (elektriline totildeukumine)

Keemia molekule ja

aatomeid hoiavad

koos elektrijotildeud

aatomit hoiab koos

elektrijotildeud

34 Liikumine ja jotildeud Kordamine probleemuumllesanded graafiku

koostamine lugemine jooniste koostamine

arvutusuumllesanded

35 Liikumine ja jotildeud Kontrolltoumlouml

TAHKIS VEDELIK GAAS (7ndash8 tundi)

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

13

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

36 Tahkis vedelik ja gaas

Tahkise vedeliku ja

gaasi omadused - kuju

saumlilivust voolavust

lenduvust kotildevadust

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Arutelu looduses esinevate ainete olekud aur

Katsed a) jaumlauml vaumlaumlvli votildei suhkru sulatamine b)

kuiva jaumlauml joodi aurustumine c) veeauru votildei

ammooniumkloriidiudu tekitamine

Keemia aine olek

kui oluline aine

omadus geograafia

olekumuutused

looduses

Vaumlaumlvel suhkur

piirituslamp kuiv

jaumlauml jood

nuuskpiiritus

soolhape

37 Aine olekute seos aine

ehitusega

Aineosakeste

Aineolekute simulatsioonid kas vastavast

tarkvarast votildei

httpphetcoloradoeduensimulationstates-of-

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Aine olekute motildeistmine on taumlhtis kotildeikides loodusainetes

Otildepitulemused Otildepilane

1) nimetab tahkise vedeliku ja gaasi kotildeige uumlldisemad omadused 2) kirjeldab tahkise vedeliku ja gaasi ehitust aineosakeste tasemel 3) potildehjendab aineosakeste liikumise kohtkindluse ja osakeste vahel motildejuvate jotildeududega ainete vaumlliseid omadusi kuju saumlilivust voolavust lenduvust kotildevadust

soojuspaisumist 4) potildehjendab soojusliikumisega ainete iseeneslikku segunemist 5) toob naumliteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses 6) potildehjendab soojuspaisumist aineosakeste liikumise kiirenemisega soojendamisel 7) toob naumliteid soojuspaisumise rakenduste ja taumlhtsuse kohta looduses seostab soojuspaisumist kivimite murenemisega looduses 8) kirjeldab soojuspaisumise alusel toumloumltava termomeetri toumloumlpotildehimotildetet 9) nimetab Celsiuse temperatuuriskaala puumlsipunktid 10) potildehjendab aine tiheduse muutumist soojuspaisumise totildettu 11) toob naumliteid soojuspaisumise arvestamise vajadusest ehituses ja tehnikas 12) koostab tahkiste vedelike ja gaaside kohta motildeisteskeemi

Otildeppesisu Aine olekud Aineosakeste liikumine ndash soojusliikumine Ainete iseeneslik segunemine Aineosakeste vastastikmotildeju Soojuspaisumine Temperatuuri motildeotildetmine Soojuspaisumine ja aine tihedus Soojuspaisumine ja loodusnaumlhtused Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias

Potildehimotildeisted tahkis vedelik gaas soojusliikumine soojuspaisumine termomeeter temperatuuri puumlsipunkt Celsiuse temperatuuriskaala

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

14

paiknemine liikumine

ja osakestevaheline side

Soojusliikumine

matter

38 Soojusliikumisega

seotud naumlhtused ndash

soojuspaisumine ainete

segunemine tiheduse

muutumine

soojuspaisumisel

Katse a) KMnO4 kristallid valada kuumllma vett ja

kuuma vette b) tuumlhi plastikpudel panna tagurpidi

vette ja hoida soojade peopesadega kinni c)

bimetallvedru lahtikerimine selle kuumutamisel

Geograafia otildehu

liikumine soojenedes

ja jahtudes vee

kihistumine sotildeltuvalt

selle temperatuurist

kivimite

murenemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Ehitusmaterjalide

soojuspaisumisega

arvestamine

39 Temperatuur ja selle

motildeotildetmine

Termomeeter

temperatuuri uumlhik 1˚C

Celsiuse skaala

puumlsipunktid

Katsed a) termomeetritega tutvumine ndash erinevad

skaalad motildeotildetepiirkonnad vaumlhimad jaotised b)

termomeetriga jaumlauml ja vee segu ning keeva vee

temperatuuri motildeotildetmine c) kaumlega vee

temperatuuri hindamine kes saab taumlpseima

tulemuse

Geograafia

otildehutemperatuur Maa

eri piirkondades

Maa keskmine

otildehutemperatuur

Tehnoloogia ja

innovatsioon

digitaalsed

termomeetrid

termobaarid

termomeetrite

mitmekesisus

Termomeetrid

vedelik

bimetalltermo-

meeter

Vernier`anduriga

termobaar

digitaalne

termomeeter

40 Tahkis vedelik gaas Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

41 Tahkis vedelik gaas Kontrolltoumlouml

MEHAANILINE TOumlOuml JA ENERGIA (7ndash8 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Energia motildeiste on uumlks taumlhtsamaid motildeisteid suumlsteemmotildeistelises motildetlemises Seni on energia motildeistet kasutatud tavamotildeistelise motildetlemise taumlhenduses Selle teema otildeppimise tulemusena peaks kujunema energia kui teadusmotildeistelise motildetlemise motildeiste Jaumlrgmises teemas laieneb energia motildeiste maht

Otildepitulemused Otildepilane

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

15

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

42 Toumlouml motildeiste igapaumlevases

elus ja teaduses

Mehaaniline toumlouml

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Vestlus toumlouml motildeiste taumlhendus mis votildei kes teeb

toumloumld mis selle tulemusena juhtub

Katsed a) vedru motildejul keha liikuma hakkamine

b) koolikoti lauale totildestmine c) tooli votildei motildene

muu keha teise kohta luumlkkamine katsete potildehjal

arutelu toumloumld teeb jotildeud

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri

planeerimine toumlouml

liigid ndash fuumluumlsiline ja

vaimne vabatahtlik

toumlouml toumlouml kui raha

teenimine

Vedrud joonlaud

erineva raskusega

kehad

43 Kuidas motildeotildeta

mehaanilist toumloumld seos

A=Fs toumlouml uumlhik 1 J

1 J = 1N1m

Arutelu millal on tehtud toumlouml suurema vaumlaumlrtusega

valemi tuletamine

Katse naumlidata kui suur toumlouml on 1 J

Arvutusuumllesanded

100g klotsid 1-

meetrine joonlaud

44 Energia ja toumlouml

Energia salvestamine

Vestlus energia motildeiste igapaumlevases elus ja

energia kui fuumluumlsikaline suurus toumloumld saab teha kui

Bioloogia toitained Tehnoloogia ja

innovatsioon

Toidupakendid

1) huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha 2) nimetab mehaanilise toumlouml tunnused ja toob naumliteid mehaanilise toumlouml kohta 3) teab mehaanilise toumlouml arvutamise eeskirja (valemit) 4) nimetab toumlouml ja energia uumlhiku teisendab uumlhikuid 5) teab mida toumlouml iseloomustab 6) nimetab mehaanilise energia liigid 7) toob naumliteid mehaanilise energia muundumise kohta 8) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 9) avaldab toumlouml valemist tee pikkuse votildei jotildeu 10) vormistab ja lahendab arvutusuumllesandeid toumlouml ja energia arvutamiseks 11) maumlaumlrab katse potildehjal tehtud toumlouml ja keha(de) energia

Otildeppesisu Mehaaniline toumlouml ja energia Mehaanilise energia muundumine ja jaumlaumlvus

Potildehimotildeisted mehaaniline toumlouml mehaaniline energia kineetiline energia potentsiaalne energia

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

16

keha omab energiat ja toumlouml tegemise kaumligus keha

energia vaumlheneb

Uumllesanne kui ronida viiemeetrise puu otsa siis

palju energiat kulub ja kui palju peaks soumloumlma

selleks šokolaadi

kui energiaallikad energia motildeiste

tehnikas ja

tootmises Tervis ja

ohutus toitainete

energeetilised

vaumlaumlrtused

45 Kineetiline ja

potentsiaalne energia

Katsed a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli

ja sama ka aeglasema kuuliga b) kotildergelt kukutata

raskus paberilehele nii et paber katki laumlheks c)

vedru votildei ragulka pingutamine ja selle arvelt toumlouml

tegemine Katsete potildehjal arutelu

Geograafia

kineetiline ja

potentsiaalne energia

looduses tuule- ja

vee energia

Tehnoloogia ja

innovatsioon

elektrijaamades

toodetakse elektrit

kehade kineetilise

energia arvelt

Kuulid raskused

paberilehed A4

vedru votildei rakulka

46 Energia ja toumlouml Ruumlhmatoumlouml probleemuumllesande lahendamine a)

energia kulu arvutamine trepist uumlles liikumisel b)

veehoidla energia c) joa energia

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

energia saumlaumlstmine

47 Toumlouml ja energia Kordamine motildeistete kaart arvutus- ja

probleemuumllesanded

48 Toumlouml ja energia Kontrolltoumlouml

SOOJUSUumlLEKANNE (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Soojusuumllekanne on taumlhtis energia suumlsteemmotildeisteliseks kujundamiseks aga samuti lotildeiminguks geograafiaga

Otildepitulemused Otildepilane

1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmotildeju mehaanilise energiaga 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri 3) teab et soojusuumllekande motildeotildeduks on soojushulk 4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel toob naumliteid soojusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas 5) toob naumliteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja potildehjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

9

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

23 Mehaaniline liikumine

Kulgliikumine

votildenkumine poumloumlrlemine

taustkeha trajektoor

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) kulgliikumise poumloumlrlemise votildenkumise

kuju muutumise kohta b) Taustkeha valik

liikumise kirjeldamisel ndash kirjutada oma nimi

vihikusse liigutades vihikut mitte kaumltt

Erinevad kehad

vankrikesed

pallid pendel

švamm

5) maumlaumlrab keha liikumise keskmist kiirust 6) kirjeldab mehaanilist liikumist trajektoori ja kiiruse jaumlrgi 7) teisendab aja kiiruse ja jotildeu uumlhikuid (suuremast vaumliksemaks) 8) totildelgendab keha kiirust motildeotildetuumlhiku kaudu (mida naumlitab) 9) teab kehale motildejuva raskusjotildeu arvutamise eeskirja (valemit) 10) teab teguri g vaumlaumlrtust maapinnal 11) totildelgendab teguri g vaumlaumlrtust motildeotildetuumlhiku kaudu (mida naumlitab) 12) motildeotildedab kehale motildejuvat raskusjotildeudu 13) potildehjendab raskusjotildeust potildehjustatud naumlhtusi 14) potildehjendab keha liikumise kiiruse ja suuna muutumist jotildeu olemasoluga toob naumliteid igapaumlevaelust 15) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 16) vormistab ja lahendab arvutus- ja graafilisi uumllesandeid kiiruse keskmise kiiruse laumlbitud tee pikkuse ja raskusjotildeu arvutamiseks 17) avaldab kiiruse ja raskusjotildeu valemist suurusi 18) esitab tee pikkuse sotildeltuvuse ajast graafiliselt eristades potildehjuse-tagajaumlrje seost 19) nimetab motildeotildeteriista kiiruse ja jotildeu motildeotildetmiseks 20) kirjeldab vedru rolli duumlnamomeetris 21) korraldab juhendi jaumlrgi katse ja konstrueerib vedru pikenemise matemaatilise mudeli 22) naumlitab elektrijotildeu toimet katsega

Otildeppesisu Naumlhtus Naumlhtuste kvantitatiivne kirjeldamine Mehaaniline liikumine Uumlhtlane ja mitteuumlhtlane liikumine Graafik st-teljestikus Jotildeud ja kehade liikumine Raskusjotildeu ja massi seos Potildehjuse-tagajaumlrje seos ja selle esitamine graafikul Votilderdeline sotildeltuvus matemaatikas (y = ax) ja loodusteadustes (F = mg) Duumlnamomeetri toumloumlpotildehimotildete vedru pikenemise ja jotildeu votilderdelisus Naumliteid liikumise ja raskusjotildeuga seotud naumlhtuste kohta Kehade elektriseerimine Positiivne ja negatiivne elektrilaeng

Potildehimotildeisted mehaaniline liikumine trajektoor tee pikkus aeg kiirus keskmine kiirus spidomeeter jotildeud duumlnamomeeter raskusjotildeud elektrilaeng elektrijotildeud

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

10

24 Aeg

Aja motildeotildetmine aja

uumlhikud uumlhikute

teisendamine

Arutelu miks on aeg kujunenud oluliseks

motildeotildedetavaks suuruseks

Katsed a) reaktsiooniaja motildeotildetmine b) paberilehe

langemise aja motildeotildetmine (taumlhelepanu juhtimine

maumlaumlramatusele) c) pinginaabrid motildeotildedavad kui

taumlpselt on votildeimalik 20 sekundit hinnata ndash uumlks loeb

motildettes 20 sekundit ja teine votildetab aega Arvutada

kui kaua on otildepilased elanud sekundites minutites

ja sajandites

Pikem joonlaud

25 Kiirus

Kiiruse uumlhikud 1kmh 1

ms teepikkus kiiruse

motildeotildetmine otseselt ja

valemiga t

sv uumlhtlane

ja mitteuumlhtlane

liikumine

Katsed a) uumlks otildepilane kotildennib klassi uumlhest otsast

teise b) teine otildepilane jookseb klassi uumlhest otsast

teise Motildelemal korral motildeotildeta aeg ja teepikkus ning

arvutada kiirus seostada uumlhik ja arvutusvalem

Kui kaugele jotildeuaksid motildelemad 5 minuti paumlrast

mitu sekundit varem jotildeuab teine soumloumlklasse

Otildepilased koostavad veel sarnaseid uumllesandeid

Arutelu kas liikumine oli uumlhtlane votildei

mitteuumlhtlane kui palju esineb looduses uumlhtlast

liikumist

Naumlidata kiiruse uumlhikute teisendamist

Matemaatika

kiiruse valem

valemi tuletamine

Tervis ja ohutus kiirused liikluses

26 Liikumise kujutamine

teepikkuse graafikul

Telgede taumlhistamine aja

ja teepikkuse telg

votilderdlus matemaatikas

otildepituga

Graafikute koostamine ja oluliste notildeuete vaumllja

toomine graafiku lugemise uumllesanded

Matemaatika

graafikute

koostamine

27 Liikumisgraafikud

Kiirus ja keskmine

Tunnikontroll graafiku koostamine ja selle potildehjal

kuumlsimustele vastamine

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

11

kiirus Uumllesannete lahendamine Kui on tegu ebauumlhtlase

liikumisega (liinibussi uumllesanne) votildeib naumlidata

tabeli kasutamist andmete maumlrkimiseks

28 Kiirus Keskmine kiirus Ruumlhmatoumlouml kiiruse uumllesannete koostamine ja

seejaumlrel vahetavad otildepilased uumllesandeid ja

lahendavad need Otildepilased hindavad kas

uumllesanded on arusaadavalt koostatud Parima

leidlikuma keerulisema jne uumllesande eripreemiad

(kommid-viied)

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

Tervis ja ohutus kiirused liikluses

Teabekeskkond kiiruse uumllesannete

jaoks andmete

otsimine

29 Kiiruse muutumine jotildeu

motildejul Jotildeud

Jotildeu uumlhik 1 N

Katsed a) kaumle surumine b) magnetite

kokkusurumine c) vedru venitamine d) joonlaua

painutamine ja sellelt kuuli lendu saatmine

Arutelu katsete potildehjal mida suurem jotildeud seda

tugevam vastastikmotildeju seda ulatuslikum on

kiiruse ja kuju muutumine

Taumlhelepanu joonistele kuidas maumlrkida joonisele

jotildeudu Kui on isiku jaumlrgi uumlhik siis selle taumlhis on

suur taumlht

Kehaline kasvatus

kerge- ja

raskejotildeustiku alad

eesti keel jotildeu motildeiste

igapaumlevases elus

ajalugu I Newtoni

tegevusaeg ja

ajalooline taust

Tervis ja ohutus kiirused liikluses ja

avariid

Teabekeskkond liiklusotildennetuste

statistika

Magnetid

vedrud

joonlauad pall

votildei kuul

30 Raskusjotildeud

Seos F=mg g vaumlaumlrtus

maapinnal

Raskusjotildeu kaudne

motildeotildetmine raskusjotildeu

sotildeltumine keha massist

Arutelu teemadel miks nimetatakse Maa

kuumllgetotildembe jotildeudu raskusjotildeuks g vaumlaumlrtused

erinevatel planeetidel kuidas motildejutab raskusjotildeud

kehade liikumist

Katsed a) totildesta erinevaid raskusi b) 1 N suuruse

jotildeu naumlitamine 100 g keha totildestmisel

Raskusjotildeu ja massi arvutamine seose F=mg

potildehjal

Fuumluumlsika planeetide

jaumlrjestus suhtelised

massid Kuu

bioloogia

raskusjotildeud taimede

kasvamine ja kudede

tugevus geograafia

raskusjotildeust tingitud

protsessid looduses

100 g raskused

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

12

31 Raskusjotildeu motildeotildetmine

duumlnamomeetriga

Vedru pikenemine

votilderdeliselt rakendatud

jotildeuga

Praktiline toumlouml a) duumlnamomeetri uurimine

(motildeotildetepiirkond motildeotildetuumlhik motildeotildeteskaalal

vaumlikseim skaalajaotis) b) vedru pikenemine

vastavalt rakendatud jotildeule ja selle potildehjal

votilderdelise seoseni jotildeudmine

Taumlhelepanu potildehjuse-tagajaumlrje seose kirjeldamisele

graafikul (telgede taumlhistamine) duumlnamomeetri ja

vedru pikenemise maumlaumlramatused

Matemaatika

votilderdeline seos y = ax

Duumlnamomeetrid

raskused

joonlauad

32 Jotildeud ja liikumiskiirus

Jotildeudude tasakaal

Praktilise toumlouml analuumluumls Otildepilase enesehinnang otildepitu

omandamise kohta

Katsed a) kehade tasakaal b) vankri koolikoti

uumlhtlase kiirusega vedamine

Jooniste koostamine ja jotildeudude maumlrkimine

joonistele

Geograafia

liikumised ja

jotildeudude tasakaalud

looduses

Uumlhiskonna

jaumltkusuutlik areng

erinevate naumlhtuste

tasakaal looduses ja

uumlhiskonnas

33 Elektrijotildeud Meenutada algklassides otildepiti elektriotildepetuse

algteadmisi vestlus elektrilised naumlhtused

igapaumlevases elus

Katsed a) paberituumlkid ja riidega hotildeotilderutud

joonlaud (elektriline totildembumine) b) kaks kilet

votildei kaks paberit ja kile (elektriline totildeukumine)

Keemia molekule ja

aatomeid hoiavad

koos elektrijotildeud

aatomit hoiab koos

elektrijotildeud

34 Liikumine ja jotildeud Kordamine probleemuumllesanded graafiku

koostamine lugemine jooniste koostamine

arvutusuumllesanded

35 Liikumine ja jotildeud Kontrolltoumlouml

TAHKIS VEDELIK GAAS (7ndash8 tundi)

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

13

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

36 Tahkis vedelik ja gaas

Tahkise vedeliku ja

gaasi omadused - kuju

saumlilivust voolavust

lenduvust kotildevadust

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Arutelu looduses esinevate ainete olekud aur

Katsed a) jaumlauml vaumlaumlvli votildei suhkru sulatamine b)

kuiva jaumlauml joodi aurustumine c) veeauru votildei

ammooniumkloriidiudu tekitamine

Keemia aine olek

kui oluline aine

omadus geograafia

olekumuutused

looduses

Vaumlaumlvel suhkur

piirituslamp kuiv

jaumlauml jood

nuuskpiiritus

soolhape

37 Aine olekute seos aine

ehitusega

Aineosakeste

Aineolekute simulatsioonid kas vastavast

tarkvarast votildei

httpphetcoloradoeduensimulationstates-of-

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Aine olekute motildeistmine on taumlhtis kotildeikides loodusainetes

Otildepitulemused Otildepilane

1) nimetab tahkise vedeliku ja gaasi kotildeige uumlldisemad omadused 2) kirjeldab tahkise vedeliku ja gaasi ehitust aineosakeste tasemel 3) potildehjendab aineosakeste liikumise kohtkindluse ja osakeste vahel motildejuvate jotildeududega ainete vaumlliseid omadusi kuju saumlilivust voolavust lenduvust kotildevadust

soojuspaisumist 4) potildehjendab soojusliikumisega ainete iseeneslikku segunemist 5) toob naumliteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses 6) potildehjendab soojuspaisumist aineosakeste liikumise kiirenemisega soojendamisel 7) toob naumliteid soojuspaisumise rakenduste ja taumlhtsuse kohta looduses seostab soojuspaisumist kivimite murenemisega looduses 8) kirjeldab soojuspaisumise alusel toumloumltava termomeetri toumloumlpotildehimotildetet 9) nimetab Celsiuse temperatuuriskaala puumlsipunktid 10) potildehjendab aine tiheduse muutumist soojuspaisumise totildettu 11) toob naumliteid soojuspaisumise arvestamise vajadusest ehituses ja tehnikas 12) koostab tahkiste vedelike ja gaaside kohta motildeisteskeemi

Otildeppesisu Aine olekud Aineosakeste liikumine ndash soojusliikumine Ainete iseeneslik segunemine Aineosakeste vastastikmotildeju Soojuspaisumine Temperatuuri motildeotildetmine Soojuspaisumine ja aine tihedus Soojuspaisumine ja loodusnaumlhtused Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias

Potildehimotildeisted tahkis vedelik gaas soojusliikumine soojuspaisumine termomeeter temperatuuri puumlsipunkt Celsiuse temperatuuriskaala

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

14

paiknemine liikumine

ja osakestevaheline side

Soojusliikumine

matter

38 Soojusliikumisega

seotud naumlhtused ndash

soojuspaisumine ainete

segunemine tiheduse

muutumine

soojuspaisumisel

Katse a) KMnO4 kristallid valada kuumllma vett ja

kuuma vette b) tuumlhi plastikpudel panna tagurpidi

vette ja hoida soojade peopesadega kinni c)

bimetallvedru lahtikerimine selle kuumutamisel

Geograafia otildehu

liikumine soojenedes

ja jahtudes vee

kihistumine sotildeltuvalt

selle temperatuurist

kivimite

murenemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Ehitusmaterjalide

soojuspaisumisega

arvestamine

39 Temperatuur ja selle

motildeotildetmine

Termomeeter

temperatuuri uumlhik 1˚C

Celsiuse skaala

puumlsipunktid

Katsed a) termomeetritega tutvumine ndash erinevad

skaalad motildeotildetepiirkonnad vaumlhimad jaotised b)

termomeetriga jaumlauml ja vee segu ning keeva vee

temperatuuri motildeotildetmine c) kaumlega vee

temperatuuri hindamine kes saab taumlpseima

tulemuse

Geograafia

otildehutemperatuur Maa

eri piirkondades

Maa keskmine

otildehutemperatuur

Tehnoloogia ja

innovatsioon

digitaalsed

termomeetrid

termobaarid

termomeetrite

mitmekesisus

Termomeetrid

vedelik

bimetalltermo-

meeter

Vernier`anduriga

termobaar

digitaalne

termomeeter

40 Tahkis vedelik gaas Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

41 Tahkis vedelik gaas Kontrolltoumlouml

MEHAANILINE TOumlOuml JA ENERGIA (7ndash8 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Energia motildeiste on uumlks taumlhtsamaid motildeisteid suumlsteemmotildeistelises motildetlemises Seni on energia motildeistet kasutatud tavamotildeistelise motildetlemise taumlhenduses Selle teema otildeppimise tulemusena peaks kujunema energia kui teadusmotildeistelise motildetlemise motildeiste Jaumlrgmises teemas laieneb energia motildeiste maht

Otildepitulemused Otildepilane

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

15

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

42 Toumlouml motildeiste igapaumlevases

elus ja teaduses

Mehaaniline toumlouml

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Vestlus toumlouml motildeiste taumlhendus mis votildei kes teeb

toumloumld mis selle tulemusena juhtub

Katsed a) vedru motildejul keha liikuma hakkamine

b) koolikoti lauale totildestmine c) tooli votildei motildene

muu keha teise kohta luumlkkamine katsete potildehjal

arutelu toumloumld teeb jotildeud

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri

planeerimine toumlouml

liigid ndash fuumluumlsiline ja

vaimne vabatahtlik

toumlouml toumlouml kui raha

teenimine

Vedrud joonlaud

erineva raskusega

kehad

43 Kuidas motildeotildeta

mehaanilist toumloumld seos

A=Fs toumlouml uumlhik 1 J

1 J = 1N1m

Arutelu millal on tehtud toumlouml suurema vaumlaumlrtusega

valemi tuletamine

Katse naumlidata kui suur toumlouml on 1 J

Arvutusuumllesanded

100g klotsid 1-

meetrine joonlaud

44 Energia ja toumlouml

Energia salvestamine

Vestlus energia motildeiste igapaumlevases elus ja

energia kui fuumluumlsikaline suurus toumloumld saab teha kui

Bioloogia toitained Tehnoloogia ja

innovatsioon

Toidupakendid

1) huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha 2) nimetab mehaanilise toumlouml tunnused ja toob naumliteid mehaanilise toumlouml kohta 3) teab mehaanilise toumlouml arvutamise eeskirja (valemit) 4) nimetab toumlouml ja energia uumlhiku teisendab uumlhikuid 5) teab mida toumlouml iseloomustab 6) nimetab mehaanilise energia liigid 7) toob naumliteid mehaanilise energia muundumise kohta 8) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 9) avaldab toumlouml valemist tee pikkuse votildei jotildeu 10) vormistab ja lahendab arvutusuumllesandeid toumlouml ja energia arvutamiseks 11) maumlaumlrab katse potildehjal tehtud toumlouml ja keha(de) energia

Otildeppesisu Mehaaniline toumlouml ja energia Mehaanilise energia muundumine ja jaumlaumlvus

Potildehimotildeisted mehaaniline toumlouml mehaaniline energia kineetiline energia potentsiaalne energia

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

16

keha omab energiat ja toumlouml tegemise kaumligus keha

energia vaumlheneb

Uumllesanne kui ronida viiemeetrise puu otsa siis

palju energiat kulub ja kui palju peaks soumloumlma

selleks šokolaadi

kui energiaallikad energia motildeiste

tehnikas ja

tootmises Tervis ja

ohutus toitainete

energeetilised

vaumlaumlrtused

45 Kineetiline ja

potentsiaalne energia

Katsed a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli

ja sama ka aeglasema kuuliga b) kotildergelt kukutata

raskus paberilehele nii et paber katki laumlheks c)

vedru votildei ragulka pingutamine ja selle arvelt toumlouml

tegemine Katsete potildehjal arutelu

Geograafia

kineetiline ja

potentsiaalne energia

looduses tuule- ja

vee energia

Tehnoloogia ja

innovatsioon

elektrijaamades

toodetakse elektrit

kehade kineetilise

energia arvelt

Kuulid raskused

paberilehed A4

vedru votildei rakulka

46 Energia ja toumlouml Ruumlhmatoumlouml probleemuumllesande lahendamine a)

energia kulu arvutamine trepist uumlles liikumisel b)

veehoidla energia c) joa energia

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

energia saumlaumlstmine

47 Toumlouml ja energia Kordamine motildeistete kaart arvutus- ja

probleemuumllesanded

48 Toumlouml ja energia Kontrolltoumlouml

SOOJUSUumlLEKANNE (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Soojusuumllekanne on taumlhtis energia suumlsteemmotildeisteliseks kujundamiseks aga samuti lotildeiminguks geograafiaga

Otildepitulemused Otildepilane

1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmotildeju mehaanilise energiaga 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri 3) teab et soojusuumllekande motildeotildeduks on soojushulk 4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel toob naumliteid soojusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas 5) toob naumliteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja potildehjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

10

24 Aeg

Aja motildeotildetmine aja

uumlhikud uumlhikute

teisendamine

Arutelu miks on aeg kujunenud oluliseks

motildeotildedetavaks suuruseks

Katsed a) reaktsiooniaja motildeotildetmine b) paberilehe

langemise aja motildeotildetmine (taumlhelepanu juhtimine

maumlaumlramatusele) c) pinginaabrid motildeotildedavad kui

taumlpselt on votildeimalik 20 sekundit hinnata ndash uumlks loeb

motildettes 20 sekundit ja teine votildetab aega Arvutada

kui kaua on otildepilased elanud sekundites minutites

ja sajandites

Pikem joonlaud

25 Kiirus

Kiiruse uumlhikud 1kmh 1

ms teepikkus kiiruse

motildeotildetmine otseselt ja

valemiga t

sv uumlhtlane

ja mitteuumlhtlane

liikumine

Katsed a) uumlks otildepilane kotildennib klassi uumlhest otsast

teise b) teine otildepilane jookseb klassi uumlhest otsast

teise Motildelemal korral motildeotildeta aeg ja teepikkus ning

arvutada kiirus seostada uumlhik ja arvutusvalem

Kui kaugele jotildeuaksid motildelemad 5 minuti paumlrast

mitu sekundit varem jotildeuab teine soumloumlklasse

Otildepilased koostavad veel sarnaseid uumllesandeid

Arutelu kas liikumine oli uumlhtlane votildei

mitteuumlhtlane kui palju esineb looduses uumlhtlast

liikumist

Naumlidata kiiruse uumlhikute teisendamist

Matemaatika

kiiruse valem

valemi tuletamine

Tervis ja ohutus kiirused liikluses

26 Liikumise kujutamine

teepikkuse graafikul

Telgede taumlhistamine aja

ja teepikkuse telg

votilderdlus matemaatikas

otildepituga

Graafikute koostamine ja oluliste notildeuete vaumllja

toomine graafiku lugemise uumllesanded

Matemaatika

graafikute

koostamine

27 Liikumisgraafikud

Kiirus ja keskmine

Tunnikontroll graafiku koostamine ja selle potildehjal

kuumlsimustele vastamine

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

11

kiirus Uumllesannete lahendamine Kui on tegu ebauumlhtlase

liikumisega (liinibussi uumllesanne) votildeib naumlidata

tabeli kasutamist andmete maumlrkimiseks

28 Kiirus Keskmine kiirus Ruumlhmatoumlouml kiiruse uumllesannete koostamine ja

seejaumlrel vahetavad otildepilased uumllesandeid ja

lahendavad need Otildepilased hindavad kas

uumllesanded on arusaadavalt koostatud Parima

leidlikuma keerulisema jne uumllesande eripreemiad

(kommid-viied)

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

Tervis ja ohutus kiirused liikluses

Teabekeskkond kiiruse uumllesannete

jaoks andmete

otsimine

29 Kiiruse muutumine jotildeu

motildejul Jotildeud

Jotildeu uumlhik 1 N

Katsed a) kaumle surumine b) magnetite

kokkusurumine c) vedru venitamine d) joonlaua

painutamine ja sellelt kuuli lendu saatmine

Arutelu katsete potildehjal mida suurem jotildeud seda

tugevam vastastikmotildeju seda ulatuslikum on

kiiruse ja kuju muutumine

Taumlhelepanu joonistele kuidas maumlrkida joonisele

jotildeudu Kui on isiku jaumlrgi uumlhik siis selle taumlhis on

suur taumlht

Kehaline kasvatus

kerge- ja

raskejotildeustiku alad

eesti keel jotildeu motildeiste

igapaumlevases elus

ajalugu I Newtoni

tegevusaeg ja

ajalooline taust

Tervis ja ohutus kiirused liikluses ja

avariid

Teabekeskkond liiklusotildennetuste

statistika

Magnetid

vedrud

joonlauad pall

votildei kuul

30 Raskusjotildeud

Seos F=mg g vaumlaumlrtus

maapinnal

Raskusjotildeu kaudne

motildeotildetmine raskusjotildeu

sotildeltumine keha massist

Arutelu teemadel miks nimetatakse Maa

kuumllgetotildembe jotildeudu raskusjotildeuks g vaumlaumlrtused

erinevatel planeetidel kuidas motildejutab raskusjotildeud

kehade liikumist

Katsed a) totildesta erinevaid raskusi b) 1 N suuruse

jotildeu naumlitamine 100 g keha totildestmisel

Raskusjotildeu ja massi arvutamine seose F=mg

potildehjal

Fuumluumlsika planeetide

jaumlrjestus suhtelised

massid Kuu

bioloogia

raskusjotildeud taimede

kasvamine ja kudede

tugevus geograafia

raskusjotildeust tingitud

protsessid looduses

100 g raskused

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

12

31 Raskusjotildeu motildeotildetmine

duumlnamomeetriga

Vedru pikenemine

votilderdeliselt rakendatud

jotildeuga

Praktiline toumlouml a) duumlnamomeetri uurimine

(motildeotildetepiirkond motildeotildetuumlhik motildeotildeteskaalal

vaumlikseim skaalajaotis) b) vedru pikenemine

vastavalt rakendatud jotildeule ja selle potildehjal

votilderdelise seoseni jotildeudmine

Taumlhelepanu potildehjuse-tagajaumlrje seose kirjeldamisele

graafikul (telgede taumlhistamine) duumlnamomeetri ja

vedru pikenemise maumlaumlramatused

Matemaatika

votilderdeline seos y = ax

Duumlnamomeetrid

raskused

joonlauad

32 Jotildeud ja liikumiskiirus

Jotildeudude tasakaal

Praktilise toumlouml analuumluumls Otildepilase enesehinnang otildepitu

omandamise kohta

Katsed a) kehade tasakaal b) vankri koolikoti

uumlhtlase kiirusega vedamine

Jooniste koostamine ja jotildeudude maumlrkimine

joonistele

Geograafia

liikumised ja

jotildeudude tasakaalud

looduses

Uumlhiskonna

jaumltkusuutlik areng

erinevate naumlhtuste

tasakaal looduses ja

uumlhiskonnas

33 Elektrijotildeud Meenutada algklassides otildepiti elektriotildepetuse

algteadmisi vestlus elektrilised naumlhtused

igapaumlevases elus

Katsed a) paberituumlkid ja riidega hotildeotilderutud

joonlaud (elektriline totildembumine) b) kaks kilet

votildei kaks paberit ja kile (elektriline totildeukumine)

Keemia molekule ja

aatomeid hoiavad

koos elektrijotildeud

aatomit hoiab koos

elektrijotildeud

34 Liikumine ja jotildeud Kordamine probleemuumllesanded graafiku

koostamine lugemine jooniste koostamine

arvutusuumllesanded

35 Liikumine ja jotildeud Kontrolltoumlouml

TAHKIS VEDELIK GAAS (7ndash8 tundi)

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

13

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

36 Tahkis vedelik ja gaas

Tahkise vedeliku ja

gaasi omadused - kuju

saumlilivust voolavust

lenduvust kotildevadust

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Arutelu looduses esinevate ainete olekud aur

Katsed a) jaumlauml vaumlaumlvli votildei suhkru sulatamine b)

kuiva jaumlauml joodi aurustumine c) veeauru votildei

ammooniumkloriidiudu tekitamine

Keemia aine olek

kui oluline aine

omadus geograafia

olekumuutused

looduses

Vaumlaumlvel suhkur

piirituslamp kuiv

jaumlauml jood

nuuskpiiritus

soolhape

37 Aine olekute seos aine

ehitusega

Aineosakeste

Aineolekute simulatsioonid kas vastavast

tarkvarast votildei

httpphetcoloradoeduensimulationstates-of-

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Aine olekute motildeistmine on taumlhtis kotildeikides loodusainetes

Otildepitulemused Otildepilane

1) nimetab tahkise vedeliku ja gaasi kotildeige uumlldisemad omadused 2) kirjeldab tahkise vedeliku ja gaasi ehitust aineosakeste tasemel 3) potildehjendab aineosakeste liikumise kohtkindluse ja osakeste vahel motildejuvate jotildeududega ainete vaumlliseid omadusi kuju saumlilivust voolavust lenduvust kotildevadust

soojuspaisumist 4) potildehjendab soojusliikumisega ainete iseeneslikku segunemist 5) toob naumliteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses 6) potildehjendab soojuspaisumist aineosakeste liikumise kiirenemisega soojendamisel 7) toob naumliteid soojuspaisumise rakenduste ja taumlhtsuse kohta looduses seostab soojuspaisumist kivimite murenemisega looduses 8) kirjeldab soojuspaisumise alusel toumloumltava termomeetri toumloumlpotildehimotildetet 9) nimetab Celsiuse temperatuuriskaala puumlsipunktid 10) potildehjendab aine tiheduse muutumist soojuspaisumise totildettu 11) toob naumliteid soojuspaisumise arvestamise vajadusest ehituses ja tehnikas 12) koostab tahkiste vedelike ja gaaside kohta motildeisteskeemi

Otildeppesisu Aine olekud Aineosakeste liikumine ndash soojusliikumine Ainete iseeneslik segunemine Aineosakeste vastastikmotildeju Soojuspaisumine Temperatuuri motildeotildetmine Soojuspaisumine ja aine tihedus Soojuspaisumine ja loodusnaumlhtused Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias

Potildehimotildeisted tahkis vedelik gaas soojusliikumine soojuspaisumine termomeeter temperatuuri puumlsipunkt Celsiuse temperatuuriskaala

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

14

paiknemine liikumine

ja osakestevaheline side

Soojusliikumine

matter

38 Soojusliikumisega

seotud naumlhtused ndash

soojuspaisumine ainete

segunemine tiheduse

muutumine

soojuspaisumisel

Katse a) KMnO4 kristallid valada kuumllma vett ja

kuuma vette b) tuumlhi plastikpudel panna tagurpidi

vette ja hoida soojade peopesadega kinni c)

bimetallvedru lahtikerimine selle kuumutamisel

Geograafia otildehu

liikumine soojenedes

ja jahtudes vee

kihistumine sotildeltuvalt

selle temperatuurist

kivimite

murenemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Ehitusmaterjalide

soojuspaisumisega

arvestamine

39 Temperatuur ja selle

motildeotildetmine

Termomeeter

temperatuuri uumlhik 1˚C

Celsiuse skaala

puumlsipunktid

Katsed a) termomeetritega tutvumine ndash erinevad

skaalad motildeotildetepiirkonnad vaumlhimad jaotised b)

termomeetriga jaumlauml ja vee segu ning keeva vee

temperatuuri motildeotildetmine c) kaumlega vee

temperatuuri hindamine kes saab taumlpseima

tulemuse

Geograafia

otildehutemperatuur Maa

eri piirkondades

Maa keskmine

otildehutemperatuur

Tehnoloogia ja

innovatsioon

digitaalsed

termomeetrid

termobaarid

termomeetrite

mitmekesisus

Termomeetrid

vedelik

bimetalltermo-

meeter

Vernier`anduriga

termobaar

digitaalne

termomeeter

40 Tahkis vedelik gaas Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

41 Tahkis vedelik gaas Kontrolltoumlouml

MEHAANILINE TOumlOuml JA ENERGIA (7ndash8 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Energia motildeiste on uumlks taumlhtsamaid motildeisteid suumlsteemmotildeistelises motildetlemises Seni on energia motildeistet kasutatud tavamotildeistelise motildetlemise taumlhenduses Selle teema otildeppimise tulemusena peaks kujunema energia kui teadusmotildeistelise motildetlemise motildeiste Jaumlrgmises teemas laieneb energia motildeiste maht

Otildepitulemused Otildepilane

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

15

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

42 Toumlouml motildeiste igapaumlevases

elus ja teaduses

Mehaaniline toumlouml

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Vestlus toumlouml motildeiste taumlhendus mis votildei kes teeb

toumloumld mis selle tulemusena juhtub

Katsed a) vedru motildejul keha liikuma hakkamine

b) koolikoti lauale totildestmine c) tooli votildei motildene

muu keha teise kohta luumlkkamine katsete potildehjal

arutelu toumloumld teeb jotildeud

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri

planeerimine toumlouml

liigid ndash fuumluumlsiline ja

vaimne vabatahtlik

toumlouml toumlouml kui raha

teenimine

Vedrud joonlaud

erineva raskusega

kehad

43 Kuidas motildeotildeta

mehaanilist toumloumld seos

A=Fs toumlouml uumlhik 1 J

1 J = 1N1m

Arutelu millal on tehtud toumlouml suurema vaumlaumlrtusega

valemi tuletamine

Katse naumlidata kui suur toumlouml on 1 J

Arvutusuumllesanded

100g klotsid 1-

meetrine joonlaud

44 Energia ja toumlouml

Energia salvestamine

Vestlus energia motildeiste igapaumlevases elus ja

energia kui fuumluumlsikaline suurus toumloumld saab teha kui

Bioloogia toitained Tehnoloogia ja

innovatsioon

Toidupakendid

1) huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha 2) nimetab mehaanilise toumlouml tunnused ja toob naumliteid mehaanilise toumlouml kohta 3) teab mehaanilise toumlouml arvutamise eeskirja (valemit) 4) nimetab toumlouml ja energia uumlhiku teisendab uumlhikuid 5) teab mida toumlouml iseloomustab 6) nimetab mehaanilise energia liigid 7) toob naumliteid mehaanilise energia muundumise kohta 8) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 9) avaldab toumlouml valemist tee pikkuse votildei jotildeu 10) vormistab ja lahendab arvutusuumllesandeid toumlouml ja energia arvutamiseks 11) maumlaumlrab katse potildehjal tehtud toumlouml ja keha(de) energia

Otildeppesisu Mehaaniline toumlouml ja energia Mehaanilise energia muundumine ja jaumlaumlvus

Potildehimotildeisted mehaaniline toumlouml mehaaniline energia kineetiline energia potentsiaalne energia

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

16

keha omab energiat ja toumlouml tegemise kaumligus keha

energia vaumlheneb

Uumllesanne kui ronida viiemeetrise puu otsa siis

palju energiat kulub ja kui palju peaks soumloumlma

selleks šokolaadi

kui energiaallikad energia motildeiste

tehnikas ja

tootmises Tervis ja

ohutus toitainete

energeetilised

vaumlaumlrtused

45 Kineetiline ja

potentsiaalne energia

Katsed a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli

ja sama ka aeglasema kuuliga b) kotildergelt kukutata

raskus paberilehele nii et paber katki laumlheks c)

vedru votildei ragulka pingutamine ja selle arvelt toumlouml

tegemine Katsete potildehjal arutelu

Geograafia

kineetiline ja

potentsiaalne energia

looduses tuule- ja

vee energia

Tehnoloogia ja

innovatsioon

elektrijaamades

toodetakse elektrit

kehade kineetilise

energia arvelt

Kuulid raskused

paberilehed A4

vedru votildei rakulka

46 Energia ja toumlouml Ruumlhmatoumlouml probleemuumllesande lahendamine a)

energia kulu arvutamine trepist uumlles liikumisel b)

veehoidla energia c) joa energia

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

energia saumlaumlstmine

47 Toumlouml ja energia Kordamine motildeistete kaart arvutus- ja

probleemuumllesanded

48 Toumlouml ja energia Kontrolltoumlouml

SOOJUSUumlLEKANNE (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Soojusuumllekanne on taumlhtis energia suumlsteemmotildeisteliseks kujundamiseks aga samuti lotildeiminguks geograafiaga

Otildepitulemused Otildepilane

1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmotildeju mehaanilise energiaga 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri 3) teab et soojusuumllekande motildeotildeduks on soojushulk 4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel toob naumliteid soojusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas 5) toob naumliteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja potildehjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

11

kiirus Uumllesannete lahendamine Kui on tegu ebauumlhtlase

liikumisega (liinibussi uumllesanne) votildeib naumlidata

tabeli kasutamist andmete maumlrkimiseks

28 Kiirus Keskmine kiirus Ruumlhmatoumlouml kiiruse uumllesannete koostamine ja

seejaumlrel vahetavad otildepilased uumllesandeid ja

lahendavad need Otildepilased hindavad kas

uumllesanded on arusaadavalt koostatud Parima

leidlikuma keerulisema jne uumllesande eripreemiad

(kommid-viied)

Otildepilase enesehinnang otildepitu omandamise kohta

Tervis ja ohutus kiirused liikluses

Teabekeskkond kiiruse uumllesannete

jaoks andmete

otsimine

29 Kiiruse muutumine jotildeu

motildejul Jotildeud

Jotildeu uumlhik 1 N

Katsed a) kaumle surumine b) magnetite

kokkusurumine c) vedru venitamine d) joonlaua

painutamine ja sellelt kuuli lendu saatmine

Arutelu katsete potildehjal mida suurem jotildeud seda

tugevam vastastikmotildeju seda ulatuslikum on

kiiruse ja kuju muutumine

Taumlhelepanu joonistele kuidas maumlrkida joonisele

jotildeudu Kui on isiku jaumlrgi uumlhik siis selle taumlhis on

suur taumlht

Kehaline kasvatus

kerge- ja

raskejotildeustiku alad

eesti keel jotildeu motildeiste

igapaumlevases elus

ajalugu I Newtoni

tegevusaeg ja

ajalooline taust

Tervis ja ohutus kiirused liikluses ja

avariid

Teabekeskkond liiklusotildennetuste

statistika

Magnetid

vedrud

joonlauad pall

votildei kuul

30 Raskusjotildeud

Seos F=mg g vaumlaumlrtus

maapinnal

Raskusjotildeu kaudne

motildeotildetmine raskusjotildeu

sotildeltumine keha massist

Arutelu teemadel miks nimetatakse Maa

kuumllgetotildembe jotildeudu raskusjotildeuks g vaumlaumlrtused

erinevatel planeetidel kuidas motildejutab raskusjotildeud

kehade liikumist

Katsed a) totildesta erinevaid raskusi b) 1 N suuruse

jotildeu naumlitamine 100 g keha totildestmisel

Raskusjotildeu ja massi arvutamine seose F=mg

potildehjal

Fuumluumlsika planeetide

jaumlrjestus suhtelised

massid Kuu

bioloogia

raskusjotildeud taimede

kasvamine ja kudede

tugevus geograafia

raskusjotildeust tingitud

protsessid looduses

100 g raskused

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

12

31 Raskusjotildeu motildeotildetmine

duumlnamomeetriga

Vedru pikenemine

votilderdeliselt rakendatud

jotildeuga

Praktiline toumlouml a) duumlnamomeetri uurimine

(motildeotildetepiirkond motildeotildetuumlhik motildeotildeteskaalal

vaumlikseim skaalajaotis) b) vedru pikenemine

vastavalt rakendatud jotildeule ja selle potildehjal

votilderdelise seoseni jotildeudmine

Taumlhelepanu potildehjuse-tagajaumlrje seose kirjeldamisele

graafikul (telgede taumlhistamine) duumlnamomeetri ja

vedru pikenemise maumlaumlramatused

Matemaatika

votilderdeline seos y = ax

Duumlnamomeetrid

raskused

joonlauad

32 Jotildeud ja liikumiskiirus

Jotildeudude tasakaal

Praktilise toumlouml analuumluumls Otildepilase enesehinnang otildepitu

omandamise kohta

Katsed a) kehade tasakaal b) vankri koolikoti

uumlhtlase kiirusega vedamine

Jooniste koostamine ja jotildeudude maumlrkimine

joonistele

Geograafia

liikumised ja

jotildeudude tasakaalud

looduses

Uumlhiskonna

jaumltkusuutlik areng

erinevate naumlhtuste

tasakaal looduses ja

uumlhiskonnas

33 Elektrijotildeud Meenutada algklassides otildepiti elektriotildepetuse

algteadmisi vestlus elektrilised naumlhtused

igapaumlevases elus

Katsed a) paberituumlkid ja riidega hotildeotilderutud

joonlaud (elektriline totildembumine) b) kaks kilet

votildei kaks paberit ja kile (elektriline totildeukumine)

Keemia molekule ja

aatomeid hoiavad

koos elektrijotildeud

aatomit hoiab koos

elektrijotildeud

34 Liikumine ja jotildeud Kordamine probleemuumllesanded graafiku

koostamine lugemine jooniste koostamine

arvutusuumllesanded

35 Liikumine ja jotildeud Kontrolltoumlouml

TAHKIS VEDELIK GAAS (7ndash8 tundi)

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

13

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

36 Tahkis vedelik ja gaas

Tahkise vedeliku ja

gaasi omadused - kuju

saumlilivust voolavust

lenduvust kotildevadust

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Arutelu looduses esinevate ainete olekud aur

Katsed a) jaumlauml vaumlaumlvli votildei suhkru sulatamine b)

kuiva jaumlauml joodi aurustumine c) veeauru votildei

ammooniumkloriidiudu tekitamine

Keemia aine olek

kui oluline aine

omadus geograafia

olekumuutused

looduses

Vaumlaumlvel suhkur

piirituslamp kuiv

jaumlauml jood

nuuskpiiritus

soolhape

37 Aine olekute seos aine

ehitusega

Aineosakeste

Aineolekute simulatsioonid kas vastavast

tarkvarast votildei

httpphetcoloradoeduensimulationstates-of-

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Aine olekute motildeistmine on taumlhtis kotildeikides loodusainetes

Otildepitulemused Otildepilane

1) nimetab tahkise vedeliku ja gaasi kotildeige uumlldisemad omadused 2) kirjeldab tahkise vedeliku ja gaasi ehitust aineosakeste tasemel 3) potildehjendab aineosakeste liikumise kohtkindluse ja osakeste vahel motildejuvate jotildeududega ainete vaumlliseid omadusi kuju saumlilivust voolavust lenduvust kotildevadust

soojuspaisumist 4) potildehjendab soojusliikumisega ainete iseeneslikku segunemist 5) toob naumliteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses 6) potildehjendab soojuspaisumist aineosakeste liikumise kiirenemisega soojendamisel 7) toob naumliteid soojuspaisumise rakenduste ja taumlhtsuse kohta looduses seostab soojuspaisumist kivimite murenemisega looduses 8) kirjeldab soojuspaisumise alusel toumloumltava termomeetri toumloumlpotildehimotildetet 9) nimetab Celsiuse temperatuuriskaala puumlsipunktid 10) potildehjendab aine tiheduse muutumist soojuspaisumise totildettu 11) toob naumliteid soojuspaisumise arvestamise vajadusest ehituses ja tehnikas 12) koostab tahkiste vedelike ja gaaside kohta motildeisteskeemi

Otildeppesisu Aine olekud Aineosakeste liikumine ndash soojusliikumine Ainete iseeneslik segunemine Aineosakeste vastastikmotildeju Soojuspaisumine Temperatuuri motildeotildetmine Soojuspaisumine ja aine tihedus Soojuspaisumine ja loodusnaumlhtused Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias

Potildehimotildeisted tahkis vedelik gaas soojusliikumine soojuspaisumine termomeeter temperatuuri puumlsipunkt Celsiuse temperatuuriskaala

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

14

paiknemine liikumine

ja osakestevaheline side

Soojusliikumine

matter

38 Soojusliikumisega

seotud naumlhtused ndash

soojuspaisumine ainete

segunemine tiheduse

muutumine

soojuspaisumisel

Katse a) KMnO4 kristallid valada kuumllma vett ja

kuuma vette b) tuumlhi plastikpudel panna tagurpidi

vette ja hoida soojade peopesadega kinni c)

bimetallvedru lahtikerimine selle kuumutamisel

Geograafia otildehu

liikumine soojenedes

ja jahtudes vee

kihistumine sotildeltuvalt

selle temperatuurist

kivimite

murenemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Ehitusmaterjalide

soojuspaisumisega

arvestamine

39 Temperatuur ja selle

motildeotildetmine

Termomeeter

temperatuuri uumlhik 1˚C

Celsiuse skaala

puumlsipunktid

Katsed a) termomeetritega tutvumine ndash erinevad

skaalad motildeotildetepiirkonnad vaumlhimad jaotised b)

termomeetriga jaumlauml ja vee segu ning keeva vee

temperatuuri motildeotildetmine c) kaumlega vee

temperatuuri hindamine kes saab taumlpseima

tulemuse

Geograafia

otildehutemperatuur Maa

eri piirkondades

Maa keskmine

otildehutemperatuur

Tehnoloogia ja

innovatsioon

digitaalsed

termomeetrid

termobaarid

termomeetrite

mitmekesisus

Termomeetrid

vedelik

bimetalltermo-

meeter

Vernier`anduriga

termobaar

digitaalne

termomeeter

40 Tahkis vedelik gaas Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

41 Tahkis vedelik gaas Kontrolltoumlouml

MEHAANILINE TOumlOuml JA ENERGIA (7ndash8 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Energia motildeiste on uumlks taumlhtsamaid motildeisteid suumlsteemmotildeistelises motildetlemises Seni on energia motildeistet kasutatud tavamotildeistelise motildetlemise taumlhenduses Selle teema otildeppimise tulemusena peaks kujunema energia kui teadusmotildeistelise motildetlemise motildeiste Jaumlrgmises teemas laieneb energia motildeiste maht

Otildepitulemused Otildepilane

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

15

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

42 Toumlouml motildeiste igapaumlevases

elus ja teaduses

Mehaaniline toumlouml

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Vestlus toumlouml motildeiste taumlhendus mis votildei kes teeb

toumloumld mis selle tulemusena juhtub

Katsed a) vedru motildejul keha liikuma hakkamine

b) koolikoti lauale totildestmine c) tooli votildei motildene

muu keha teise kohta luumlkkamine katsete potildehjal

arutelu toumloumld teeb jotildeud

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri

planeerimine toumlouml

liigid ndash fuumluumlsiline ja

vaimne vabatahtlik

toumlouml toumlouml kui raha

teenimine

Vedrud joonlaud

erineva raskusega

kehad

43 Kuidas motildeotildeta

mehaanilist toumloumld seos

A=Fs toumlouml uumlhik 1 J

1 J = 1N1m

Arutelu millal on tehtud toumlouml suurema vaumlaumlrtusega

valemi tuletamine

Katse naumlidata kui suur toumlouml on 1 J

Arvutusuumllesanded

100g klotsid 1-

meetrine joonlaud

44 Energia ja toumlouml

Energia salvestamine

Vestlus energia motildeiste igapaumlevases elus ja

energia kui fuumluumlsikaline suurus toumloumld saab teha kui

Bioloogia toitained Tehnoloogia ja

innovatsioon

Toidupakendid

1) huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha 2) nimetab mehaanilise toumlouml tunnused ja toob naumliteid mehaanilise toumlouml kohta 3) teab mehaanilise toumlouml arvutamise eeskirja (valemit) 4) nimetab toumlouml ja energia uumlhiku teisendab uumlhikuid 5) teab mida toumlouml iseloomustab 6) nimetab mehaanilise energia liigid 7) toob naumliteid mehaanilise energia muundumise kohta 8) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 9) avaldab toumlouml valemist tee pikkuse votildei jotildeu 10) vormistab ja lahendab arvutusuumllesandeid toumlouml ja energia arvutamiseks 11) maumlaumlrab katse potildehjal tehtud toumlouml ja keha(de) energia

Otildeppesisu Mehaaniline toumlouml ja energia Mehaanilise energia muundumine ja jaumlaumlvus

Potildehimotildeisted mehaaniline toumlouml mehaaniline energia kineetiline energia potentsiaalne energia

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

16

keha omab energiat ja toumlouml tegemise kaumligus keha

energia vaumlheneb

Uumllesanne kui ronida viiemeetrise puu otsa siis

palju energiat kulub ja kui palju peaks soumloumlma

selleks šokolaadi

kui energiaallikad energia motildeiste

tehnikas ja

tootmises Tervis ja

ohutus toitainete

energeetilised

vaumlaumlrtused

45 Kineetiline ja

potentsiaalne energia

Katsed a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli

ja sama ka aeglasema kuuliga b) kotildergelt kukutata

raskus paberilehele nii et paber katki laumlheks c)

vedru votildei ragulka pingutamine ja selle arvelt toumlouml

tegemine Katsete potildehjal arutelu

Geograafia

kineetiline ja

potentsiaalne energia

looduses tuule- ja

vee energia

Tehnoloogia ja

innovatsioon

elektrijaamades

toodetakse elektrit

kehade kineetilise

energia arvelt

Kuulid raskused

paberilehed A4

vedru votildei rakulka

46 Energia ja toumlouml Ruumlhmatoumlouml probleemuumllesande lahendamine a)

energia kulu arvutamine trepist uumlles liikumisel b)

veehoidla energia c) joa energia

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

energia saumlaumlstmine

47 Toumlouml ja energia Kordamine motildeistete kaart arvutus- ja

probleemuumllesanded

48 Toumlouml ja energia Kontrolltoumlouml

SOOJUSUumlLEKANNE (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Soojusuumllekanne on taumlhtis energia suumlsteemmotildeisteliseks kujundamiseks aga samuti lotildeiminguks geograafiaga

Otildepitulemused Otildepilane

1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmotildeju mehaanilise energiaga 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri 3) teab et soojusuumllekande motildeotildeduks on soojushulk 4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel toob naumliteid soojusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas 5) toob naumliteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja potildehjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

12

31 Raskusjotildeu motildeotildetmine

duumlnamomeetriga

Vedru pikenemine

votilderdeliselt rakendatud

jotildeuga

Praktiline toumlouml a) duumlnamomeetri uurimine

(motildeotildetepiirkond motildeotildetuumlhik motildeotildeteskaalal

vaumlikseim skaalajaotis) b) vedru pikenemine

vastavalt rakendatud jotildeule ja selle potildehjal

votilderdelise seoseni jotildeudmine

Taumlhelepanu potildehjuse-tagajaumlrje seose kirjeldamisele

graafikul (telgede taumlhistamine) duumlnamomeetri ja

vedru pikenemise maumlaumlramatused

Matemaatika

votilderdeline seos y = ax

Duumlnamomeetrid

raskused

joonlauad

32 Jotildeud ja liikumiskiirus

Jotildeudude tasakaal

Praktilise toumlouml analuumluumls Otildepilase enesehinnang otildepitu

omandamise kohta

Katsed a) kehade tasakaal b) vankri koolikoti

uumlhtlase kiirusega vedamine

Jooniste koostamine ja jotildeudude maumlrkimine

joonistele

Geograafia

liikumised ja

jotildeudude tasakaalud

looduses

Uumlhiskonna

jaumltkusuutlik areng

erinevate naumlhtuste

tasakaal looduses ja

uumlhiskonnas

33 Elektrijotildeud Meenutada algklassides otildepiti elektriotildepetuse

algteadmisi vestlus elektrilised naumlhtused

igapaumlevases elus

Katsed a) paberituumlkid ja riidega hotildeotilderutud

joonlaud (elektriline totildembumine) b) kaks kilet

votildei kaks paberit ja kile (elektriline totildeukumine)

Keemia molekule ja

aatomeid hoiavad

koos elektrijotildeud

aatomit hoiab koos

elektrijotildeud

34 Liikumine ja jotildeud Kordamine probleemuumllesanded graafiku

koostamine lugemine jooniste koostamine

arvutusuumllesanded

35 Liikumine ja jotildeud Kontrolltoumlouml

TAHKIS VEDELIK GAAS (7ndash8 tundi)

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

13

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

36 Tahkis vedelik ja gaas

Tahkise vedeliku ja

gaasi omadused - kuju

saumlilivust voolavust

lenduvust kotildevadust

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Arutelu looduses esinevate ainete olekud aur

Katsed a) jaumlauml vaumlaumlvli votildei suhkru sulatamine b)

kuiva jaumlauml joodi aurustumine c) veeauru votildei

ammooniumkloriidiudu tekitamine

Keemia aine olek

kui oluline aine

omadus geograafia

olekumuutused

looduses

Vaumlaumlvel suhkur

piirituslamp kuiv

jaumlauml jood

nuuskpiiritus

soolhape

37 Aine olekute seos aine

ehitusega

Aineosakeste

Aineolekute simulatsioonid kas vastavast

tarkvarast votildei

httpphetcoloradoeduensimulationstates-of-

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Aine olekute motildeistmine on taumlhtis kotildeikides loodusainetes

Otildepitulemused Otildepilane

1) nimetab tahkise vedeliku ja gaasi kotildeige uumlldisemad omadused 2) kirjeldab tahkise vedeliku ja gaasi ehitust aineosakeste tasemel 3) potildehjendab aineosakeste liikumise kohtkindluse ja osakeste vahel motildejuvate jotildeududega ainete vaumlliseid omadusi kuju saumlilivust voolavust lenduvust kotildevadust

soojuspaisumist 4) potildehjendab soojusliikumisega ainete iseeneslikku segunemist 5) toob naumliteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses 6) potildehjendab soojuspaisumist aineosakeste liikumise kiirenemisega soojendamisel 7) toob naumliteid soojuspaisumise rakenduste ja taumlhtsuse kohta looduses seostab soojuspaisumist kivimite murenemisega looduses 8) kirjeldab soojuspaisumise alusel toumloumltava termomeetri toumloumlpotildehimotildetet 9) nimetab Celsiuse temperatuuriskaala puumlsipunktid 10) potildehjendab aine tiheduse muutumist soojuspaisumise totildettu 11) toob naumliteid soojuspaisumise arvestamise vajadusest ehituses ja tehnikas 12) koostab tahkiste vedelike ja gaaside kohta motildeisteskeemi

Otildeppesisu Aine olekud Aineosakeste liikumine ndash soojusliikumine Ainete iseeneslik segunemine Aineosakeste vastastikmotildeju Soojuspaisumine Temperatuuri motildeotildetmine Soojuspaisumine ja aine tihedus Soojuspaisumine ja loodusnaumlhtused Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias

Potildehimotildeisted tahkis vedelik gaas soojusliikumine soojuspaisumine termomeeter temperatuuri puumlsipunkt Celsiuse temperatuuriskaala

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

14

paiknemine liikumine

ja osakestevaheline side

Soojusliikumine

matter

38 Soojusliikumisega

seotud naumlhtused ndash

soojuspaisumine ainete

segunemine tiheduse

muutumine

soojuspaisumisel

Katse a) KMnO4 kristallid valada kuumllma vett ja

kuuma vette b) tuumlhi plastikpudel panna tagurpidi

vette ja hoida soojade peopesadega kinni c)

bimetallvedru lahtikerimine selle kuumutamisel

Geograafia otildehu

liikumine soojenedes

ja jahtudes vee

kihistumine sotildeltuvalt

selle temperatuurist

kivimite

murenemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Ehitusmaterjalide

soojuspaisumisega

arvestamine

39 Temperatuur ja selle

motildeotildetmine

Termomeeter

temperatuuri uumlhik 1˚C

Celsiuse skaala

puumlsipunktid

Katsed a) termomeetritega tutvumine ndash erinevad

skaalad motildeotildetepiirkonnad vaumlhimad jaotised b)

termomeetriga jaumlauml ja vee segu ning keeva vee

temperatuuri motildeotildetmine c) kaumlega vee

temperatuuri hindamine kes saab taumlpseima

tulemuse

Geograafia

otildehutemperatuur Maa

eri piirkondades

Maa keskmine

otildehutemperatuur

Tehnoloogia ja

innovatsioon

digitaalsed

termomeetrid

termobaarid

termomeetrite

mitmekesisus

Termomeetrid

vedelik

bimetalltermo-

meeter

Vernier`anduriga

termobaar

digitaalne

termomeeter

40 Tahkis vedelik gaas Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

41 Tahkis vedelik gaas Kontrolltoumlouml

MEHAANILINE TOumlOuml JA ENERGIA (7ndash8 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Energia motildeiste on uumlks taumlhtsamaid motildeisteid suumlsteemmotildeistelises motildetlemises Seni on energia motildeistet kasutatud tavamotildeistelise motildetlemise taumlhenduses Selle teema otildeppimise tulemusena peaks kujunema energia kui teadusmotildeistelise motildetlemise motildeiste Jaumlrgmises teemas laieneb energia motildeiste maht

Otildepitulemused Otildepilane

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

15

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

42 Toumlouml motildeiste igapaumlevases

elus ja teaduses

Mehaaniline toumlouml

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Vestlus toumlouml motildeiste taumlhendus mis votildei kes teeb

toumloumld mis selle tulemusena juhtub

Katsed a) vedru motildejul keha liikuma hakkamine

b) koolikoti lauale totildestmine c) tooli votildei motildene

muu keha teise kohta luumlkkamine katsete potildehjal

arutelu toumloumld teeb jotildeud

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri

planeerimine toumlouml

liigid ndash fuumluumlsiline ja

vaimne vabatahtlik

toumlouml toumlouml kui raha

teenimine

Vedrud joonlaud

erineva raskusega

kehad

43 Kuidas motildeotildeta

mehaanilist toumloumld seos

A=Fs toumlouml uumlhik 1 J

1 J = 1N1m

Arutelu millal on tehtud toumlouml suurema vaumlaumlrtusega

valemi tuletamine

Katse naumlidata kui suur toumlouml on 1 J

Arvutusuumllesanded

100g klotsid 1-

meetrine joonlaud

44 Energia ja toumlouml

Energia salvestamine

Vestlus energia motildeiste igapaumlevases elus ja

energia kui fuumluumlsikaline suurus toumloumld saab teha kui

Bioloogia toitained Tehnoloogia ja

innovatsioon

Toidupakendid

1) huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha 2) nimetab mehaanilise toumlouml tunnused ja toob naumliteid mehaanilise toumlouml kohta 3) teab mehaanilise toumlouml arvutamise eeskirja (valemit) 4) nimetab toumlouml ja energia uumlhiku teisendab uumlhikuid 5) teab mida toumlouml iseloomustab 6) nimetab mehaanilise energia liigid 7) toob naumliteid mehaanilise energia muundumise kohta 8) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 9) avaldab toumlouml valemist tee pikkuse votildei jotildeu 10) vormistab ja lahendab arvutusuumllesandeid toumlouml ja energia arvutamiseks 11) maumlaumlrab katse potildehjal tehtud toumlouml ja keha(de) energia

Otildeppesisu Mehaaniline toumlouml ja energia Mehaanilise energia muundumine ja jaumlaumlvus

Potildehimotildeisted mehaaniline toumlouml mehaaniline energia kineetiline energia potentsiaalne energia

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

16

keha omab energiat ja toumlouml tegemise kaumligus keha

energia vaumlheneb

Uumllesanne kui ronida viiemeetrise puu otsa siis

palju energiat kulub ja kui palju peaks soumloumlma

selleks šokolaadi

kui energiaallikad energia motildeiste

tehnikas ja

tootmises Tervis ja

ohutus toitainete

energeetilised

vaumlaumlrtused

45 Kineetiline ja

potentsiaalne energia

Katsed a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli

ja sama ka aeglasema kuuliga b) kotildergelt kukutata

raskus paberilehele nii et paber katki laumlheks c)

vedru votildei ragulka pingutamine ja selle arvelt toumlouml

tegemine Katsete potildehjal arutelu

Geograafia

kineetiline ja

potentsiaalne energia

looduses tuule- ja

vee energia

Tehnoloogia ja

innovatsioon

elektrijaamades

toodetakse elektrit

kehade kineetilise

energia arvelt

Kuulid raskused

paberilehed A4

vedru votildei rakulka

46 Energia ja toumlouml Ruumlhmatoumlouml probleemuumllesande lahendamine a)

energia kulu arvutamine trepist uumlles liikumisel b)

veehoidla energia c) joa energia

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

energia saumlaumlstmine

47 Toumlouml ja energia Kordamine motildeistete kaart arvutus- ja

probleemuumllesanded

48 Toumlouml ja energia Kontrolltoumlouml

SOOJUSUumlLEKANNE (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Soojusuumllekanne on taumlhtis energia suumlsteemmotildeisteliseks kujundamiseks aga samuti lotildeiminguks geograafiaga

Otildepitulemused Otildepilane

1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmotildeju mehaanilise energiaga 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri 3) teab et soojusuumllekande motildeotildeduks on soojushulk 4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel toob naumliteid soojusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas 5) toob naumliteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja potildehjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

13

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

36 Tahkis vedelik ja gaas

Tahkise vedeliku ja

gaasi omadused - kuju

saumlilivust voolavust

lenduvust kotildevadust

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Arutelu looduses esinevate ainete olekud aur

Katsed a) jaumlauml vaumlaumlvli votildei suhkru sulatamine b)

kuiva jaumlauml joodi aurustumine c) veeauru votildei

ammooniumkloriidiudu tekitamine

Keemia aine olek

kui oluline aine

omadus geograafia

olekumuutused

looduses

Vaumlaumlvel suhkur

piirituslamp kuiv

jaumlauml jood

nuuskpiiritus

soolhape

37 Aine olekute seos aine

ehitusega

Aineosakeste

Aineolekute simulatsioonid kas vastavast

tarkvarast votildei

httpphetcoloradoeduensimulationstates-of-

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Aine olekute motildeistmine on taumlhtis kotildeikides loodusainetes

Otildepitulemused Otildepilane

1) nimetab tahkise vedeliku ja gaasi kotildeige uumlldisemad omadused 2) kirjeldab tahkise vedeliku ja gaasi ehitust aineosakeste tasemel 3) potildehjendab aineosakeste liikumise kohtkindluse ja osakeste vahel motildejuvate jotildeududega ainete vaumlliseid omadusi kuju saumlilivust voolavust lenduvust kotildevadust

soojuspaisumist 4) potildehjendab soojusliikumisega ainete iseeneslikku segunemist 5) toob naumliteid ainete iseenesliku segunemise kohta looduses 6) potildehjendab soojuspaisumist aineosakeste liikumise kiirenemisega soojendamisel 7) toob naumliteid soojuspaisumise rakenduste ja taumlhtsuse kohta looduses seostab soojuspaisumist kivimite murenemisega looduses 8) kirjeldab soojuspaisumise alusel toumloumltava termomeetri toumloumlpotildehimotildetet 9) nimetab Celsiuse temperatuuriskaala puumlsipunktid 10) potildehjendab aine tiheduse muutumist soojuspaisumise totildettu 11) toob naumliteid soojuspaisumise arvestamise vajadusest ehituses ja tehnikas 12) koostab tahkiste vedelike ja gaaside kohta motildeisteskeemi

Otildeppesisu Aine olekud Aineosakeste liikumine ndash soojusliikumine Ainete iseeneslik segunemine Aineosakeste vastastikmotildeju Soojuspaisumine Temperatuuri motildeotildetmine Soojuspaisumine ja aine tihedus Soojuspaisumine ja loodusnaumlhtused Soojuspaisumise arvestamine tehnoloogias

Potildehimotildeisted tahkis vedelik gaas soojusliikumine soojuspaisumine termomeeter temperatuuri puumlsipunkt Celsiuse temperatuuriskaala

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

14

paiknemine liikumine

ja osakestevaheline side

Soojusliikumine

matter

38 Soojusliikumisega

seotud naumlhtused ndash

soojuspaisumine ainete

segunemine tiheduse

muutumine

soojuspaisumisel

Katse a) KMnO4 kristallid valada kuumllma vett ja

kuuma vette b) tuumlhi plastikpudel panna tagurpidi

vette ja hoida soojade peopesadega kinni c)

bimetallvedru lahtikerimine selle kuumutamisel

Geograafia otildehu

liikumine soojenedes

ja jahtudes vee

kihistumine sotildeltuvalt

selle temperatuurist

kivimite

murenemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Ehitusmaterjalide

soojuspaisumisega

arvestamine

39 Temperatuur ja selle

motildeotildetmine

Termomeeter

temperatuuri uumlhik 1˚C

Celsiuse skaala

puumlsipunktid

Katsed a) termomeetritega tutvumine ndash erinevad

skaalad motildeotildetepiirkonnad vaumlhimad jaotised b)

termomeetriga jaumlauml ja vee segu ning keeva vee

temperatuuri motildeotildetmine c) kaumlega vee

temperatuuri hindamine kes saab taumlpseima

tulemuse

Geograafia

otildehutemperatuur Maa

eri piirkondades

Maa keskmine

otildehutemperatuur

Tehnoloogia ja

innovatsioon

digitaalsed

termomeetrid

termobaarid

termomeetrite

mitmekesisus

Termomeetrid

vedelik

bimetalltermo-

meeter

Vernier`anduriga

termobaar

digitaalne

termomeeter

40 Tahkis vedelik gaas Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

41 Tahkis vedelik gaas Kontrolltoumlouml

MEHAANILINE TOumlOuml JA ENERGIA (7ndash8 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Energia motildeiste on uumlks taumlhtsamaid motildeisteid suumlsteemmotildeistelises motildetlemises Seni on energia motildeistet kasutatud tavamotildeistelise motildetlemise taumlhenduses Selle teema otildeppimise tulemusena peaks kujunema energia kui teadusmotildeistelise motildetlemise motildeiste Jaumlrgmises teemas laieneb energia motildeiste maht

Otildepitulemused Otildepilane

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

15

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

42 Toumlouml motildeiste igapaumlevases

elus ja teaduses

Mehaaniline toumlouml

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Vestlus toumlouml motildeiste taumlhendus mis votildei kes teeb

toumloumld mis selle tulemusena juhtub

Katsed a) vedru motildejul keha liikuma hakkamine

b) koolikoti lauale totildestmine c) tooli votildei motildene

muu keha teise kohta luumlkkamine katsete potildehjal

arutelu toumloumld teeb jotildeud

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri

planeerimine toumlouml

liigid ndash fuumluumlsiline ja

vaimne vabatahtlik

toumlouml toumlouml kui raha

teenimine

Vedrud joonlaud

erineva raskusega

kehad

43 Kuidas motildeotildeta

mehaanilist toumloumld seos

A=Fs toumlouml uumlhik 1 J

1 J = 1N1m

Arutelu millal on tehtud toumlouml suurema vaumlaumlrtusega

valemi tuletamine

Katse naumlidata kui suur toumlouml on 1 J

Arvutusuumllesanded

100g klotsid 1-

meetrine joonlaud

44 Energia ja toumlouml

Energia salvestamine

Vestlus energia motildeiste igapaumlevases elus ja

energia kui fuumluumlsikaline suurus toumloumld saab teha kui

Bioloogia toitained Tehnoloogia ja

innovatsioon

Toidupakendid

1) huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha 2) nimetab mehaanilise toumlouml tunnused ja toob naumliteid mehaanilise toumlouml kohta 3) teab mehaanilise toumlouml arvutamise eeskirja (valemit) 4) nimetab toumlouml ja energia uumlhiku teisendab uumlhikuid 5) teab mida toumlouml iseloomustab 6) nimetab mehaanilise energia liigid 7) toob naumliteid mehaanilise energia muundumise kohta 8) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 9) avaldab toumlouml valemist tee pikkuse votildei jotildeu 10) vormistab ja lahendab arvutusuumllesandeid toumlouml ja energia arvutamiseks 11) maumlaumlrab katse potildehjal tehtud toumlouml ja keha(de) energia

Otildeppesisu Mehaaniline toumlouml ja energia Mehaanilise energia muundumine ja jaumlaumlvus

Potildehimotildeisted mehaaniline toumlouml mehaaniline energia kineetiline energia potentsiaalne energia

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

16

keha omab energiat ja toumlouml tegemise kaumligus keha

energia vaumlheneb

Uumllesanne kui ronida viiemeetrise puu otsa siis

palju energiat kulub ja kui palju peaks soumloumlma

selleks šokolaadi

kui energiaallikad energia motildeiste

tehnikas ja

tootmises Tervis ja

ohutus toitainete

energeetilised

vaumlaumlrtused

45 Kineetiline ja

potentsiaalne energia

Katsed a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli

ja sama ka aeglasema kuuliga b) kotildergelt kukutata

raskus paberilehele nii et paber katki laumlheks c)

vedru votildei ragulka pingutamine ja selle arvelt toumlouml

tegemine Katsete potildehjal arutelu

Geograafia

kineetiline ja

potentsiaalne energia

looduses tuule- ja

vee energia

Tehnoloogia ja

innovatsioon

elektrijaamades

toodetakse elektrit

kehade kineetilise

energia arvelt

Kuulid raskused

paberilehed A4

vedru votildei rakulka

46 Energia ja toumlouml Ruumlhmatoumlouml probleemuumllesande lahendamine a)

energia kulu arvutamine trepist uumlles liikumisel b)

veehoidla energia c) joa energia

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

energia saumlaumlstmine

47 Toumlouml ja energia Kordamine motildeistete kaart arvutus- ja

probleemuumllesanded

48 Toumlouml ja energia Kontrolltoumlouml

SOOJUSUumlLEKANNE (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Soojusuumllekanne on taumlhtis energia suumlsteemmotildeisteliseks kujundamiseks aga samuti lotildeiminguks geograafiaga

Otildepitulemused Otildepilane

1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmotildeju mehaanilise energiaga 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri 3) teab et soojusuumllekande motildeotildeduks on soojushulk 4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel toob naumliteid soojusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas 5) toob naumliteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja potildehjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

14

paiknemine liikumine

ja osakestevaheline side

Soojusliikumine

matter

38 Soojusliikumisega

seotud naumlhtused ndash

soojuspaisumine ainete

segunemine tiheduse

muutumine

soojuspaisumisel

Katse a) KMnO4 kristallid valada kuumllma vett ja

kuuma vette b) tuumlhi plastikpudel panna tagurpidi

vette ja hoida soojade peopesadega kinni c)

bimetallvedru lahtikerimine selle kuumutamisel

Geograafia otildehu

liikumine soojenedes

ja jahtudes vee

kihistumine sotildeltuvalt

selle temperatuurist

kivimite

murenemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

Ehitusmaterjalide

soojuspaisumisega

arvestamine

39 Temperatuur ja selle

motildeotildetmine

Termomeeter

temperatuuri uumlhik 1˚C

Celsiuse skaala

puumlsipunktid

Katsed a) termomeetritega tutvumine ndash erinevad

skaalad motildeotildetepiirkonnad vaumlhimad jaotised b)

termomeetriga jaumlauml ja vee segu ning keeva vee

temperatuuri motildeotildetmine c) kaumlega vee

temperatuuri hindamine kes saab taumlpseima

tulemuse

Geograafia

otildehutemperatuur Maa

eri piirkondades

Maa keskmine

otildehutemperatuur

Tehnoloogia ja

innovatsioon

digitaalsed

termomeetrid

termobaarid

termomeetrite

mitmekesisus

Termomeetrid

vedelik

bimetalltermo-

meeter

Vernier`anduriga

termobaar

digitaalne

termomeeter

40 Tahkis vedelik gaas Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

41 Tahkis vedelik gaas Kontrolltoumlouml

MEHAANILINE TOumlOuml JA ENERGIA (7ndash8 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Energia motildeiste on uumlks taumlhtsamaid motildeisteid suumlsteemmotildeistelises motildetlemises Seni on energia motildeistet kasutatud tavamotildeistelise motildetlemise taumlhenduses Selle teema otildeppimise tulemusena peaks kujunema energia kui teadusmotildeistelise motildetlemise motildeiste Jaumlrgmises teemas laieneb energia motildeiste maht

Otildepitulemused Otildepilane

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

15

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

42 Toumlouml motildeiste igapaumlevases

elus ja teaduses

Mehaaniline toumlouml

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Vestlus toumlouml motildeiste taumlhendus mis votildei kes teeb

toumloumld mis selle tulemusena juhtub

Katsed a) vedru motildejul keha liikuma hakkamine

b) koolikoti lauale totildestmine c) tooli votildei motildene

muu keha teise kohta luumlkkamine katsete potildehjal

arutelu toumloumld teeb jotildeud

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri

planeerimine toumlouml

liigid ndash fuumluumlsiline ja

vaimne vabatahtlik

toumlouml toumlouml kui raha

teenimine

Vedrud joonlaud

erineva raskusega

kehad

43 Kuidas motildeotildeta

mehaanilist toumloumld seos

A=Fs toumlouml uumlhik 1 J

1 J = 1N1m

Arutelu millal on tehtud toumlouml suurema vaumlaumlrtusega

valemi tuletamine

Katse naumlidata kui suur toumlouml on 1 J

Arvutusuumllesanded

100g klotsid 1-

meetrine joonlaud

44 Energia ja toumlouml

Energia salvestamine

Vestlus energia motildeiste igapaumlevases elus ja

energia kui fuumluumlsikaline suurus toumloumld saab teha kui

Bioloogia toitained Tehnoloogia ja

innovatsioon

Toidupakendid

1) huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha 2) nimetab mehaanilise toumlouml tunnused ja toob naumliteid mehaanilise toumlouml kohta 3) teab mehaanilise toumlouml arvutamise eeskirja (valemit) 4) nimetab toumlouml ja energia uumlhiku teisendab uumlhikuid 5) teab mida toumlouml iseloomustab 6) nimetab mehaanilise energia liigid 7) toob naumliteid mehaanilise energia muundumise kohta 8) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 9) avaldab toumlouml valemist tee pikkuse votildei jotildeu 10) vormistab ja lahendab arvutusuumllesandeid toumlouml ja energia arvutamiseks 11) maumlaumlrab katse potildehjal tehtud toumlouml ja keha(de) energia

Otildeppesisu Mehaaniline toumlouml ja energia Mehaanilise energia muundumine ja jaumlaumlvus

Potildehimotildeisted mehaaniline toumlouml mehaaniline energia kineetiline energia potentsiaalne energia

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

16

keha omab energiat ja toumlouml tegemise kaumligus keha

energia vaumlheneb

Uumllesanne kui ronida viiemeetrise puu otsa siis

palju energiat kulub ja kui palju peaks soumloumlma

selleks šokolaadi

kui energiaallikad energia motildeiste

tehnikas ja

tootmises Tervis ja

ohutus toitainete

energeetilised

vaumlaumlrtused

45 Kineetiline ja

potentsiaalne energia

Katsed a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli

ja sama ka aeglasema kuuliga b) kotildergelt kukutata

raskus paberilehele nii et paber katki laumlheks c)

vedru votildei ragulka pingutamine ja selle arvelt toumlouml

tegemine Katsete potildehjal arutelu

Geograafia

kineetiline ja

potentsiaalne energia

looduses tuule- ja

vee energia

Tehnoloogia ja

innovatsioon

elektrijaamades

toodetakse elektrit

kehade kineetilise

energia arvelt

Kuulid raskused

paberilehed A4

vedru votildei rakulka

46 Energia ja toumlouml Ruumlhmatoumlouml probleemuumllesande lahendamine a)

energia kulu arvutamine trepist uumlles liikumisel b)

veehoidla energia c) joa energia

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

energia saumlaumlstmine

47 Toumlouml ja energia Kordamine motildeistete kaart arvutus- ja

probleemuumllesanded

48 Toumlouml ja energia Kontrolltoumlouml

SOOJUSUumlLEKANNE (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Soojusuumllekanne on taumlhtis energia suumlsteemmotildeisteliseks kujundamiseks aga samuti lotildeiminguks geograafiaga

Otildepitulemused Otildepilane

1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmotildeju mehaanilise energiaga 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri 3) teab et soojusuumllekande motildeotildeduks on soojushulk 4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel toob naumliteid soojusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas 5) toob naumliteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja potildehjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

15

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

42 Toumlouml motildeiste igapaumlevases

elus ja teaduses

Mehaaniline toumlouml

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Vestlus toumlouml motildeiste taumlhendus mis votildei kes teeb

toumloumld mis selle tulemusena juhtub

Katsed a) vedru motildejul keha liikuma hakkamine

b) koolikoti lauale totildestmine c) tooli votildei motildene

muu keha teise kohta luumlkkamine katsete potildehjal

arutelu toumloumld teeb jotildeud

Elukestev otildepe ja

karjaumlaumlri

planeerimine toumlouml

liigid ndash fuumluumlsiline ja

vaimne vabatahtlik

toumlouml toumlouml kui raha

teenimine

Vedrud joonlaud

erineva raskusega

kehad

43 Kuidas motildeotildeta

mehaanilist toumloumld seos

A=Fs toumlouml uumlhik 1 J

1 J = 1N1m

Arutelu millal on tehtud toumlouml suurema vaumlaumlrtusega

valemi tuletamine

Katse naumlidata kui suur toumlouml on 1 J

Arvutusuumllesanded

100g klotsid 1-

meetrine joonlaud

44 Energia ja toumlouml

Energia salvestamine

Vestlus energia motildeiste igapaumlevases elus ja

energia kui fuumluumlsikaline suurus toumloumld saab teha kui

Bioloogia toitained Tehnoloogia ja

innovatsioon

Toidupakendid

1) huvitub tehnoloogilistest protsessidest ja soovib ise teha 2) nimetab mehaanilise toumlouml tunnused ja toob naumliteid mehaanilise toumlouml kohta 3) teab mehaanilise toumlouml arvutamise eeskirja (valemit) 4) nimetab toumlouml ja energia uumlhiku teisendab uumlhikuid 5) teab mida toumlouml iseloomustab 6) nimetab mehaanilise energia liigid 7) toob naumliteid mehaanilise energia muundumise kohta 8) kirjutab lauseid fuumluumlsikaliste suuruste taumlhiste abil 9) avaldab toumlouml valemist tee pikkuse votildei jotildeu 10) vormistab ja lahendab arvutusuumllesandeid toumlouml ja energia arvutamiseks 11) maumlaumlrab katse potildehjal tehtud toumlouml ja keha(de) energia

Otildeppesisu Mehaaniline toumlouml ja energia Mehaanilise energia muundumine ja jaumlaumlvus

Potildehimotildeisted mehaaniline toumlouml mehaaniline energia kineetiline energia potentsiaalne energia

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

16

keha omab energiat ja toumlouml tegemise kaumligus keha

energia vaumlheneb

Uumllesanne kui ronida viiemeetrise puu otsa siis

palju energiat kulub ja kui palju peaks soumloumlma

selleks šokolaadi

kui energiaallikad energia motildeiste

tehnikas ja

tootmises Tervis ja

ohutus toitainete

energeetilised

vaumlaumlrtused

45 Kineetiline ja

potentsiaalne energia

Katsed a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli

ja sama ka aeglasema kuuliga b) kotildergelt kukutata

raskus paberilehele nii et paber katki laumlheks c)

vedru votildei ragulka pingutamine ja selle arvelt toumlouml

tegemine Katsete potildehjal arutelu

Geograafia

kineetiline ja

potentsiaalne energia

looduses tuule- ja

vee energia

Tehnoloogia ja

innovatsioon

elektrijaamades

toodetakse elektrit

kehade kineetilise

energia arvelt

Kuulid raskused

paberilehed A4

vedru votildei rakulka

46 Energia ja toumlouml Ruumlhmatoumlouml probleemuumllesande lahendamine a)

energia kulu arvutamine trepist uumlles liikumisel b)

veehoidla energia c) joa energia

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

energia saumlaumlstmine

47 Toumlouml ja energia Kordamine motildeistete kaart arvutus- ja

probleemuumllesanded

48 Toumlouml ja energia Kontrolltoumlouml

SOOJUSUumlLEKANNE (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Soojusuumllekanne on taumlhtis energia suumlsteemmotildeisteliseks kujundamiseks aga samuti lotildeiminguks geograafiaga

Otildepitulemused Otildepilane

1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmotildeju mehaanilise energiaga 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri 3) teab et soojusuumllekande motildeotildeduks on soojushulk 4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel toob naumliteid soojusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas 5) toob naumliteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja potildehjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

16

keha omab energiat ja toumlouml tegemise kaumligus keha

energia vaumlheneb

Uumllesanne kui ronida viiemeetrise puu otsa siis

palju energiat kulub ja kui palju peaks soumloumlma

selleks šokolaadi

kui energiaallikad energia motildeiste

tehnikas ja

tootmises Tervis ja

ohutus toitainete

energeetilised

vaumlaumlrtused

45 Kineetiline ja

potentsiaalne energia

Katsed a) kiiresti veeretatud kuul vastu teist kuuli

ja sama ka aeglasema kuuliga b) kotildergelt kukutata

raskus paberilehele nii et paber katki laumlheks c)

vedru votildei ragulka pingutamine ja selle arvelt toumlouml

tegemine Katsete potildehjal arutelu

Geograafia

kineetiline ja

potentsiaalne energia

looduses tuule- ja

vee energia

Tehnoloogia ja

innovatsioon

elektrijaamades

toodetakse elektrit

kehade kineetilise

energia arvelt

Kuulid raskused

paberilehed A4

vedru votildei rakulka

46 Energia ja toumlouml Ruumlhmatoumlouml probleemuumllesande lahendamine a)

energia kulu arvutamine trepist uumlles liikumisel b)

veehoidla energia c) joa energia

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

energia saumlaumlstmine

47 Toumlouml ja energia Kordamine motildeistete kaart arvutus- ja

probleemuumllesanded

48 Toumlouml ja energia Kontrolltoumlouml

SOOJUSUumlLEKANNE (9ndash10 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Soojusuumllekanne on taumlhtis energia suumlsteemmotildeisteliseks kujundamiseks aga samuti lotildeiminguks geograafiaga

Otildepitulemused Otildepilane

1) seostab aineosakeste liikumise ja vastastikmotildeju mehaanilise energiaga 2) seostab aineosakeste soojusliikumist ja temperatuuri 3) teab et soojusuumllekande motildeotildeduks on soojushulk 4) kirjeldab soojusjuhtivust aineosakeste tasemel toob naumliteid soojusjuhtivuse ilmingutest looduses ja tehnikas 5) toob naumliteid konvektsiooni ilmingutest looduses ja potildehjendab konvektsiooni aine tiheduse muutumisega soojuspaisumisel

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

17

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

49 Keha siseenergia Keha

siseenergia kui osakeste

kineetilise (liikumise) ja

potentsiaalse

(vastastikmotildeju) energia

summa

Soojusuumllekanne

soojushulk Soojushulga

uumlhik 1 J

Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Katsed a) haamriga metalli tagumine b) kaumlelaba

kuumllje vastu lauda hotildeotilderumine c) leegi kohal

metallituumlki soojendamine d) kuum metall

pannakse vette Katsete analuumluumls

Haamer ja metall

naumliteks

alumiinium tina

votildei plii

piirituslamp

naumlpitsad

50 Potildelemine

Keemilise energia

muundumine soojuseks

Vestlus tule kasutamine kuumltuste potildeletamine

energia saamiseks

Katse piirituse potildelevkivi potildelemine

Keemia potildelemine

kui keemiline

reaktsioon kus

tekivad uued ained

Tehnoloogia ja

innovatsioon

soojuselektrijaama-

des kasutatavad

kuumltused

Tuumlkk potildelevkivi

51 Soojusuumllekande suund

tasakaal

Arutelu soojuslik tasakaal kasvuhoones toaotildehus

inimese kehas

Geograafia Maa

soojuslik tasakaal Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

6) toob naumliteid soojuskiirguse kohta 7) nimetab soojusuumllekande liigid ja soojusuumllekande suuna potildehjendab soojuse kandumist uumlhelt kehalt teisele soojusjuhtivuse konvektsiooni ja kiirguse abil 8) toob naumliteid soojusuumllekande praktilise rakenduse ja esinemise kohta looduses 9) toob naumliteid soojusuumllekande soodustamisest ja vaumlltimisest igapaumlevaelus ja tehnikas 10) potildehjendab energiasaumlaumlstu vajadust ning toob naumliteid soojuskao vaumlhendamise votildeimaluste kohta 11) toob naumliteid soojusliku tasakaalu esinemisest 12) potildehjendab otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevast muutust votildettes andmeid otildehutemperatuuri muutumise graafikult 13) toob naumliteid paumlikesekiirguse kui alternatiivenergia kasutamisest

Otildeppesisu Keha siseenergia Soojuse eraldumine potildelemisel Aineosakeste soojusliikumise ja temperatuuri seos Soojusuumllekande liigid soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus Soojuslik tasakaal Paumlikesekiirgus Otildehutemperatuuri oumloumlpaumlevase muutumise potildehjused Soojusuumllekanne looduses ja inimtegevuses

Potildehimotildeisted keha siseenergia potildelemine soojusuumllekanne soojusjuhtivus konvektsioon soojuskiirgus soojuslik tasakaal

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

18

soojusuumllekandes Skeem soojusuumllekande suunast klassiruumis Maa soojuslik

tasakaal ja selle

motildejutamine

inimtegevuse laumlbi

52 Soojusjuhtivus Head ja

halvad soojusjuhid

Ruumlhmatoumlouml esitada ideed planeerida katsed

kuidas teha kindlaks ainete soojusjuhtivust

Vernier` seadmete olemasolul katsed laumlbi teha

Tehnoloogia ja

innovatsioon

erinevalt soojust

juhtivad materjalid

koduses

majapidamises

ehituses ja toumloumlstuses

Termobaarid IP-

kiirguse andurid

53 Konvektsioon Katsed a) soojendada lumega (purustatud jaumlaumlga)

taumlidetud katseklaasi uumllevalt poolt ja siis altpoolt

b) potildeleva piirituslambi kohale panna otildehuline

vatitups Arutelu katsete potildehjal

Geograafia

konvektsioon

looduses hoovused

magmavoolud

vahevoumloumls

otildehumasside

liikumine tuul

Tehnoloogia ja

innovatsioon

keskkuumlttesuumlsteem

Tervis ja ohutus

kuumllma otildehu

sissehingamine laumlbi

nina ja laumlbi suu

Katseklaas jaumlauml

vesi piirituslamp

54 Soojuskiirgus Soojust

kiirgavad kehad

Pinna soojenemine

oleneb nii soojusallika

kiirgusvotildeimsusest kui

ka kiirguse langemise

nurgast

Arutelu soojuse kiirgumisest ja neeldumisest

Katsed taskulambiga valgustada pinda nii et

valgus langeks risti ja seejaumlrel nurga all pinnale

Katsete analuumluumls

Taskulamp

gloobus IP-andur

55 Paumlikesekollektor Ruumlhmatoumlouml kuidas valmistada paumlikesekollektori

ideekavandi koostamine ja selle esitlemine

Tehnoloogia ja

innovatsioon

paumlikesekollektor

majapidamises

Votildeimalusel

kasutada

arvutiklassi

kollektori idee

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

19

saamiseks

56 Paumlikesekiirgus ja Maa

soojuslik tasakaal Maal

Temperatuuri muutused

sotildeltuvalt aastaaegadest

ja oumloumlpaumlevast

wwwyrno oumloumlpaumlevase temperatuuri muutumise

graafiku analuumluumls Vaadata Maa eri piirkondade

kaarte

Geograafia

kliimavoumloumltmed

aastaaegade

vaheldumine

oumloumlpaumlevane

temperatuuri

kotildeikumine

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng

metsade raie ja

linnade kasv ndash motildeju

Maa

kiirgustasakaalule

57 Soojusuumllekanne Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

58 Soojusuumllekanne Kontrolltoumlouml

AINE OLEKUTE MUUTUMINE (5ndash6 tundi)

Otildepetamise eesmaumlrgid ja teema olulisus Teema on oluline lotildeiminguks geograafiaga Aine olekute muutumiste juures on taumlhtis energeetiline laumlhenemine seega energia motildeiste suumlsteemmotildeisteline kujunemine

Otildepitulemused Otildepilane

1) teab aine sulamistemperatuuri taumlhendust 2) teab et aine sulamiseks kulub soojust ja aine tahkumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sideme tugevuse muutumisega toob naumliteid

soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 3) teab et vee tahkumisel ruumala suureneb ja toob naumliteid selle tagajaumlrgedest looduses ja tehnikas 4) teab et aine aurumiseks kulub soojust ja aine kondenseerumisel vabaneb soojust ning potildehjendab seda aineosakeste sidemete katkemise ja tekkimisega toob

naumliteid soojuse neeldumise ning vabanemisega seotud naumlhtustest 5) kirjeldab destilleeritud vee tootmise tehnoloogiat 6) teab et otildehus on veeauru otildehk votildeib veeaurust kuumlllastuda veeaurust kuumlllastunud otildehu temperatuuri langemisel hakkab veeaur otildehust eralduma kondenseeruma votildei

haumlrmastuma ja vabaneb soojust 7) kirjeldab kaste udu ja haumlrmatise tekkimist aineosakeste tasemel 8) koostab motildeisteskeeme aine olekute muutumise kohta

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

20

Otildeppe-

tund Teema Motildeisted

Otildeppemeetodid praktilised toumloumld ja IKT

kasutamine hindamine otildeppekeskkond

Otildeppeainete lotildeiming Lotildeiming otildeppekava

laumlbivate teemadega

Otildeppematerjal

otildeppevahendid

59 Aine oleku muutused Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Arutelu looduses toimuvad aineolekute

muutused kaardistada otildepilaste olemasolevad

teadmised andes eelnevalt kuumlsimused otildepitava

teema kohta

Geograafia veega

toimuvad muutused

looduses

60 Sulamine ja tahkumine

kui poumloumlrdprotsessid

Kristalliline aine

Sulamis- ja

tahkumistemperatuur

Soojuse neeldumine ja

vabanemine sulamisel ja

tahkumisel

Vaadata simulatsiooni ja selle potildehjal kirjeldada

osakeste tasemel sulamis- ja tahkumisprotsessi

httpphetcoloradoeduensimulationstates-of-

matter

Vestlus vee tiheduse muutus jaumlaumltumisel ja sellest

tingitud naumlhtused looduses

Geograafia

sulamine ja

tahkumine looduses

Keskkond ja

jaumltkusuutlik areng polaaralade

sulamine

Teabekeskkond uumlleujutatud

piirkondade kaardid

internetist

61 Aurumine ja

kondenseerumine

Soojuse neeldumine ja

vabanemine aurumisel

ja kondenseerumisel

Simulatsiooni potildehjal aurustumis- ja

kondenseerumisprotsesside kirjeldamine osakeste

tasemel

httpphetcoloradoeduensimulationstates-of-

matter

Katse a) valada kuumllmale ja kuumale pinnale tilk

vett votilderrelda aurustumist b) hoida keedukannu

kohal kahte klaaspulka ndash kuumllma ja sooja votilderrelda

kondenseerumist c) valada kaumlele vett liigutada

Tehnoloogia ja

innovatsioon vee

aurustumist

kasutatakse

soojuselektrijaama-

des

Keedukann

klaaspulgad

kuumutatud Petri

tass ja jahe Petri

tass

Otildeppesisu Sulamine ja tahkumine Aurumine ja kondenseerumine Veeaur otildehus Kuumlllastunud niiskus Sublimeerumine ja haumlrmastumine Kaste udu ja haumlrmatis Siseenergia muutumine aine oleku muutumisel Vee paisumine kuumllmumisel ja sellega seotud loodusnaumlhtused

Potildehimotildeisted sulamine tahkumine sulamistemperatuur aurumine keemine keemistemperatuur kuumlllastunud olek kondenseerumine destilleerimine sublimatsioon haumlrmastumine

Otildepetaja toumloumlkava naumlidis loodusotildepetus 7 klassile

21

kaumltt votildei puhuda peale Katsete analuumluumls

62 Kaste ja kastepunkt

Veeauru kuumlllastunud

olek Sublimeerumine ja

haumlrmatumine

Arutelu kuidas ja miks tekivad udu ja kaste

Katse kergesti sublimeerivad ained

Arutelu haumlrmatise teke ja kadumine pakasega

Geograafia kaste

udu ja haumlrmatis

Tahke CO2

joodikristallid

63 Keemine kui vedeliku

ulatuslik

aurustumisprotsess

Ainete

keemistemperatuurid

Katse a) uurida vee keemist klaasanumas

kasutada termomeetrit b) keeta soolalahust ja

suhkrulahust puumlstitada uurimiskuumlsimus kumma

keemistemperatuur on kotildergem kui protsendiline

koostis on sama

Toumloumlotildepetus (kokandus) siirupi

keemistemperatuur

Keeduklaas pliit

votildei piirituslamp

termomeeter

64 Aine oleku muutumine Kordamine motildeistete kaart probleemuumllesanded

Eelhindamislehe laumlbivaatamine

65 Aine oleku muutused Kontrolltoumlouml

66 Aineoleku muutused Kontrolltoumlouml tulemuste analuumluumls

Filmi vaatamine loodusjotildeududest

67 Kordamine Viktoriin kooliaasta teemade kohta Koostajatele

ja parimatele preemia

Teabekeskkond viktoriini kuumlsimuste

koostamine

68 Jaumlrelevastamine

meisterdamine

looduotildepetuse teemalise

lauamaumlngu koostamine

Loodusotildepetuse hinne laumlheb lotildeputunnistusele

69 Ekskursioon fuumluumlsika

javotildei keemia klassi

Koostoumlouml keemia votildei fuumluumlsikaotildepetajaga potildenevaid

katseid keemiast ja fuumluumlsikast

70 Otildeppeaasta lotildepetamine