Pähklisaare looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2017 … · 2018-11-30 · 6 (53) Kõrgema boniteediga metsad on raiutud enne kaitsealaga liitmist. Kaitseala idaossa jääb

Keskkonnaamet 2017

Pähklisaare looduskaitseala

kaitsekorralduskava 2017-2026

2 (53)

SISUKORD

Sisukord ......................................................................................................................................................................... 2

1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................ 5

1.1. Ala iseloomustus ................................................................................................................................................ 5

1.2. Maakasutus ........................................................................................................................................................ 6

1.3. Huvigrupid .......................................................................................................................................................... 8

1.4. Kaitsekord .......................................................................................................................................................... 9

1.5. Uuritus ............................................................................................................................................................. 11

1.5.1 Läbiviidud inventuurid ja uuringud ........................................................................................................... 11

1.5.2 Riiklik seire ................................................................................................................................................ 12

1.5.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................................................ 12

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ........................................................................................................................ 13

2.1. Elustik ............................................................................................................................................................... 14

2.1.1. Metsis (Tetrao urogallus) ......................................................................................................................... 16

2.2. Kooslused ......................................................................................................................................................... 18

2.2.1 Mageveekogud .......................................................................................................................................... 19

2.2.2 Sood .......................................................................................................................................................... 19

2.2.3 Metsad ...................................................................................................................................................... 21

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .............................................................. 29

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE .................................................................... 31

4.1. Tegevuste kirjeldus .......................................................................................................................................... 31

4.1.1. Inventuurid, seired, uuringud .................................................................................................................. 31

4.1.2. Hooldustööd ............................................................................................................................................. 32

4.1.3. Taristu ...................................................................................................................................................... 32

4.1.4. Kavad ja eeskirjad ..................................................................................................................................... 34

4.2. Eelarve ............................................................................................................................................................. 34

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .............................................................................................. 36

KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................................................. 37

LISAD ............................................................................................................................................................................ 38

3 (53)

LISA 1. PÄHKLISAARE LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI...................................................................................... 38

LISA 2. AVALIKUSTAMISE MATERJALID – KOOSOLEKU KUTSE, PROTOKOLL ........................................................... 43

LISA 3. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL .......................................................................................................................... 46

LISA 4. FOTOD ......................................................................................................................................................... 49

4 (53)

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele

isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Pähklisaare looduskaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:

anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse

oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;

anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi üks kaasamiskoosolek 06. detsembril 2010 Luunja

vallamajas. Koosoleku kutse ja protokoll on toodud lisas 2.

Kava koostamist koordineeris 2010. aastal ja lõpliku versiooni toimetas (sealhulgas lisas kavasse

kultuurkuusikute looduslikumaks kujundamise ja loodusliku veerežiimi taastamise uuringud ning

raba ja järvikute uuringu vajaduse) 2016. aastal Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist

Kristel Tatsi (tel: 731 0310, e-post: [email protected]). Kava koostas olemasolevate

materjalide ning 2010 oktoobris ja novembris tehtud välitööde põhjal Katrin Möllits (tel: 511 3617,

e-post: [email protected]). Nõuga toetasid Vahur Sepp, Kai Kimmel, Indrek Tammekänd, Kaili

Viilma ja Aivar Leito.

KAITSEKORRALDUSKAVA ON VALMINUD „RIIKLIKU STRUKTUURIVAHENDITE KASUTAMISE

STRATEEGIA 2007-2013” JA SELLEST TULENEVA „ELUKESKKONNA ARENDAMISE

RAKENDUSKAVA“ PRIORITEETSE SUUNA „SÄÄSTVA KESKKONNAKASUTUSE

INFRASTRUKTUURIDE JA TUGISÜSTEEMIDE ARENDAMINE” MEETME

„KAITSEKORRALDUSKAVADE JA LIIKIDE TEGEVUSKAVADE KOOSTAMINE LOODUSE

MITMEKESISUSE SÄILITAMISEKS” PROGRAMMI ALUSEL EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI

VAHENDITEST.

5 (53)

1. SISSEJUHATUS

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Pähklisaare looduskaitseala asub Tartu maakonna põhjaosas Tartu linnast 15 km kirde pool ning

jääb põhiosas Luunja valla Sirgumetsa küla ning vähemal määral Tartu valla Vilussaare küla ja

Vara valla Põrgu küla territooriumile. Kaitseala hõlmab Laukasoo looduslikus seisundis oleva

kesk- ja idaosa ning piirnevad metsaalad. Soo lääneosas Laukasoo mäeeraldisel kaevandatakse

turvast. Ala põhjaosa lähedusse jääb Tammistu-Koosa tee ja lõunapiiri lähedale Pilka-Viira

maantee. Kaitseala pindala on 770,1 ha.

Pähklisaare looduskaitseala moodustati Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määrusega nr 132

„Pähklisaare looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“, mis jõustus 02.12.2016. Kaitseala

moodustati rabakoosluste ja laugasjärvede, loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ning metsise

Tetrao urogallus ja tema elupaiga kaitseks (vt kaitse-eeskirja lisas 1). Kaitstavad elupaigatüübid

on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050),

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Ala määrati Natura

2000 võrgustiku alaks 05.08.2004 Vabariigi Valitsus korraldusega nr 615 Pähklisaare loodusalana,

mille eesmärk on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (*7110), nokkheinakooslused

(7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Erinevalt loodusalast on kaitseala

kaitse-eesmärkide hulgas vanad ja laialehised metsad (9020*), mis inventeeriti alal 2012. aastal,

pärast ala loodusalaks esitamist.

Maastikuliselt paikneb kaitseala Ugandi lavamaa idaosas (Arold, 2005). E. Varep (1970) on

Tartumaa maastikke kirjeldades eraldanud siin Kavastu-Koosa lainja tasandiku - Ugandi lavamaa

madalama serva, kuhu on jääaja lõpul ulatunud Ürg-Peipsi veed.

Nüüdisaegne pinnamood on kujunenud liustiku ja jääsulavete kulutava ja kuhjava tegevuse

tulemusel. Laukasoo ümbruse lainjat moreentasandikku ilmestavad moreenkünkad, mis soos

kerkivad mineraalmaasaartena. Soo on tekkinud pärast jääpaisjärve taandumist reljeefi

madalamates osades säilinud veekogude soostumisel. Loodusliku ala reljeef on laugjalt kuppeljas,

serva-alade suunas madalduv sootasandik, mille piires eraldub tehnogeense pinnavormina

freesturba tootmisala. Maapinna absoluutsed kõrgused soos on vahemikus 51,1–59,7 m,

mineraalsaartel 53,5–62,3 m. Turbalasundi paksus on keskmiselt 3 m, selle all levib laiguti kuni

0,5 meetri paksuse kihina järvemuda (Orru jt, 2009). Kaitsealal valdavad turvasmullad, millest

enim on rabamuldi. Mineraalmaasaarte mullad on gleistunud ja leetunud, ka turvastunud. Kokku

on seitsmel saarel mineraalmaad ligikaudu 38,4 hektarit. Laukasoo põhjaosas on peamiseks

eesvooluks Vara oja, mis suubub Amme jõkke; soostiku lõunaosast voolab vesi Laukasoo

peakraavi kaudu Emajõkke.

Pähklisaare kaitseala on loodusmaastik, mille moodustavad Laukasoo sookooslused – lage- ja

puisraba ning esinduslik älves-laugas kompleks ning metsad soosaartel ning soo servaaladel.

Metsades on ülekaalus siirdesoo- ja kõdusoo, mineraalmaal jänesekapsa ja naadi kasvukohatüüp.

6 (53)

Kõrgema boniteediga metsad on raiutud enne kaitsealaga liitmist. Kaitseala idaossa jääb

vääriselupaigana määratletud metsakooslus (141077).

Kaitsealal on lisaks metsise elupaigale ka sookure (Grus grus) pesitsusala ning kanakulli

(Accipiter gentilis) sigimispaik, mis on leitud erinevatel aegadel. Rabaga, eriti selle servaaladega,

on seotud suurulukite (hunt, põder, ilves, metssiga, metskits) elutegevus. Siin on toitumis- ja

pesitsusalad, piki külgneva mäeeraldise serva ja üle mineraalmaasaarte kulgevad loomade

traditsioonilised liikumisteed. Kaitsealustest taimeliikidest on leitud II kaitsekategooria liikidest

sookäppa (Hammarbya paludosa) III kategooria liike karukolda (Lycopodium clavatum),

kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia) ning kaitsekorralduskava koostamise välitööde käigus

ungrukolda (Huperzia selago), pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis) ning roomavat öövilget

(Goodyerarepens). Kuna nimetatud liigid ei ole kaitse-eesmärgiks ega ka plaanis seada kaitse-

eesmärgiks, siis ei seata neile kaitsekorralduskavas lühi- ega pikaajalisi kaitse-eesmärke.

1.2. MAAKASUTUS

Enamik kaitsealast moodustab riigimaa (733,8 ha) ning ülejäänud osas jääb kaitseala eramaadele

(36 ha). Looduskaitsealale jäävad maaüksused koos pindalade ja maaomandi jaotusega on toodud

tabelis 1, kuhu ei ole kantud maaüksusi, mille kaitsealale jääva osa pindala on väiksem kui 0,2 ha.

Tabel 1. Maaüksused Pähklisaare looduskaitsealal (Maa-amet: katastrikaart, november 2016,

Keskkonnaagentuur 2016)

Lähiaadress Katastritunnus Omandivorm Pindala kokku (ha) Pindala kaitsealal (ha)

Kõivusaare 79403:006:0518 Eramaa 25,7 11

Rehtesaare 43203:001:0209 Eramaa 9,6 5,4

Laukasoo turbaraba 43203:001:0011 Riigimaa 235,2 1,3

Alatskivi metskond 15 86102:004:0051 Riigimaa 210,9 21

Vilussaare 79403:006:0340 Eramaa 57 18

Suur-Vereva 43201:001:1462 Eramaa 11,38 1,6

Alatskivi metskond 30 43203:001:0244 Riigimaa 52,4 52,5

Alatskivi metskond 9 43203:001:0245 Riigimaa 780,2 483,5

Kotkanurga 43203:001:0140 Riigimaa 9,93 0,5

Turbasoo 43203:001:0151 Riigimaa 59,03 47,5

Vara metskond 89 79403:006:0261 Riigimaa 12,52 12,6

Kotka 43203:001:0008 Eramaa 9,6 0,2

Pähklisaare maastikukaitseala 1 43203:001:0281 Riigimaa 96,18 96,1

Pähklisaare maastikukaitseala 2 43203:001:0282 Riigimaa 18,76 18,8

Kokku 770

7 (53)

Aktiivset maakasutust alal ei toimu. Kunagine põllu- ja heinamaa Rehtesaare (Rehessaare)

maaüksusel ei ole kasutuses. Tulenevalt sihtkaitsevööndi režiimist ei ole metsade majandamine

lubatud. Raudsaare turbatootmisala maaüksuse kaitsealale jäävas osas turvast ei kaevandata.

Tabel 2. Kõlvikute pindala ja protsentuaalne katvus Pähklisaare looduskaitsealal (Maa-amet:

põhikaart 2016)

Kõlvik Pindala (ha) Protsent kaitsealast

Märgala 548,2 71,2

Puittaimestik 220,6 28,6

Seisuveekogu 1,3 0,2

Kokku 770,1 100

Joonis 1. Maaomandi jaotus Pähklisaare looduskaitsealal (Maa-amet: katastrikaart, november

2016; Keskkonnaagentuur 2016)

8 (53)

Joonis 2. Kõlvikuline jaotus Pähklisaare looduskaitsealal (Maa-amet: katastrikaart, november

2016; Keskkonnaagentuur 2016)

1.3. HUVIGRUPID

Kaitsealaga seotud peamised huvirühmad on maaomanikud, kohalikud omavalitsused, piirkonna

elanikud, jahimehed, marjulised, turbakaevandajad ning riik mitmesuguste institutsioonidega

(Keskkonnaamet, RMK).

Kaitsealaga seostuvad huvigrupid ja nende peamised huvid:

Keskkonnaamet (KeA) – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala

kaitse eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.

RMK – praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel ja ala külastuse korraldamine

kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks.

Tartu Maavalitsus – rohevõrgustiku tuumala

Luunja, Tartu ja Vara Vallavalitsus – rohevõrgustiku tuumala

9 (53)

Maaomanikud – maa sihipärane kasutamine, piirangute puudumine

Jahimehed (Luunja jahipiirkond) – ulukivarude kasutamine

Loodusteadlased – loodusväärtused, nende uurimine

Ümbruskonna elanikud – marjade (eelkõige jõhvika) ja seente korjamine

Riigi maavarade katastri maardlate registrisse kantud Laukasoo turbamaardla varu jaguneb (Orru

jt 2009): 1. passiivseks tarbevaruks (Pähklisaare looduskaitsealal); 2. aktiivseks tarbevaruks

(Laukasoo turbatootmisala mäeeraldise piires 199,5 ha); 3. looduslikule alale jäävaks aktiivseks

tarbevaruks.

Praegu kaevandab Laukasoo mäeeraldisel turvast, kaevandamisluba on kehtiv aastani 2019.

Lähitulevikus hakatakse kaevandama ka Laukasoo turbamaardla loodeosas, tegutsevast Laukasoo

mäeeraldisest vahetult lääne ja põhja pool asuval Raudsaare turbatootmisalal, kus on

kaevandamise luba AS-il Tartu Jõujaam. 1995. aastal esitasid nad loa taotluse kaevandamiseks

244 hektaril. 2006. aastal algatas Tartumaa keskkonnateenistus keskkonnamõju hindamise.

Valminud aruandes (Orru jt, 2009) soovitatakse kaevandamiseks 26% väiksemat ala (180 ha),

jättes välja Raudsaare turbatootmisala äärealad. Osa sellest alast jäeti välja kaitseala laiendamise

kavandamise staadiumis.

1.4. KAITSEKORD

Kaitsealal kehtib Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määrusega nr 132 „Pähklisaare looduskaitseala

moodustamine ja kaitse-eeskiri“ kehtestatud kaitsekord. Kaitse-eeskirja järgi jaguneb Pähklisaare

looduskaitseala vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks

sihtkaitsevööndiks (vt joonis 3). Laukasoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on huumustoitelised

järved ja järvikud, rabad, nokkheinakooslused ning siirdesoo- ja rabametsad taastamine ja

säilitamine. Pähklisaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüübi vanad laialehised

metsad arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Ristsaare sihtkaitsevööndite kaitse-

eesmärk on elupaigatüüpide vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad kujundamine, kujunemine ja säilitamine. Virksimetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on

metsise elupaiga soodsa seisundi taastamine ja säilitamine, samuti elupaigatüüpide vanad loodusmetsad

ning siirdesoo- ja rabametsad taastamine ja säilitamine.

10 (53)

Joonis 3. Pähklisaare looduskaitseala tsoneeringu. Pähklisaare sihtkaitsevöönd on looduslik,

ülejäänud vööndid hooldatavad.

Vastavalt looduskaitseseadusele ja äsja kehtestatud kaitse-eeskirjale on kaitsealal keelatud

majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud:

muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

kehtestada detail- ja üldplaneeringut;

lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas

lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;

anda projekteerimistingimusi;

anda ehitusluba;

rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja

anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

jahiulukeid lisasööta.

11 (53)

Kaitsealal on üldiselt lubatud viibida korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu

kaitsealal, välja arvatud Virksimetsa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini.

Jahipidamine on samuti üldiselt lubatud, välja arvatud Virksimetsa sihtkaitsevööndis ajavahemikul

1. veebruarist kuni 31. augustini. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on

kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

kaitsealal on lubatud koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuse liigi

elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on

õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu

koosseisu ja täiuse osas;

olemasolevate ehitiste hooldustööd;

rajatiste rajamine kaitseala tarbeks;

üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine.

Olemasolev kaitseala hõlmab samades piirides Natura 2000 võrgustiku Pähklisaare loodusala

(EE0080301). Kaitsealal tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele,

arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Ka väljaspool kaitseala

kavandatavate tegevuste planeerimisel tuleb arvestada, kas ja kuidas need mõjutaksid kaitseala

loodusväärtuste seisundit. Kaitse-eeskirja eelnõus on tehtud ettepanek laiendada Natura 2000

Pähklisaare loodusala piire selliselt, et need kattuksid kavandatava Pähklisaare looduskaitseala

piiride laiendusega.

Kaitseala moodustati algselt kohaliku tähtsusega maastikulise üksikobjektina Pähklisaar ja

laugasjärved ning võeti kaitse alla Tartu Rajooni TSN TK 09.09.1964 otsusega nr 99 „Looduse

kaitsest Tartu rajoonis“. Hiljem muudeti kaitstava ala piire ja kinnitati kaitserežiim Luunja

Vallavolikogu 14.01.1994 otsusega nr 42. 09.01.1995 otsusega nr 1-1 laiendati kaitseala, täpsustati

kaitserežiimi ja nimetati kaitseala Luunja Laukasoo looduskaitsealaks (pindalaga 461 ha).

Vabariigi Valitsuse 15.12.1999 määrusega nr 384 “Pähklisaare maastikukaitseala kaitse-eeskirja

ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” laiendati veelkord kaitseala piire (643 ha) ning kehtestati

kaitsekord. Seega ei ole äsja kinnitatud looduskaitseala esmakordne kaitse alla võtmine.

1.5. UURITUS

1.5.1 LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD

Kaitseala sookooslusi on inventeeritud 2001. aastal Natura 2000 aladel esinevate loodusdirektiivi

elupaigatüüpide inventuuri käigus.

2009. aastal viidi läbi taimede inventuur Pähklisaare maastikukaitsealal. Hinnati kaitseala

taimestikku ning kokku leiti 253 liiki taimi, neist 176 soontaime liiki ja 77 sammaltaimeliiki. Leiti

kaks III kategooria kaitstavat taimeliiki – karukold ja kahelehine käokeel ning kava koostamise

12 (53)

välitöödel leiti lisaks III kaitsekategooria liike ungrukolda, pruunikat pesajuurt, roomavat öövilget

(üle 100 taime) ning mitmes kohas karukolda. Hiljem on alalt leitud ka II kaitsekategooria taim –

sookäpp.

Metsakooslusi on inventeerinud lisaks 2001. aasta inventuurile 2008. aastal Janek Kivi ja 2012.

aastal Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist Leevi Krumm, kes

korrigeeris osaliselt 2008. aastal inventeeritud metsaelupaigatüüpide piire nii kohapealsel

inventuuril kui ka kameraalselt ning sellega seoses muutusid pisut ka teiste elupaigatüüpide piirid.

Seepärast on metsakoosluste kirjeldamisel võetud aluseks 2012. aasta andmed. Vanad

loodusmetsad (9010*) on kaitsealal esindatud u 10 ha (1,3%) ulatuses ning potentsiaalseid 9010*

metsi, mis arenevad elupaigatüübiks 30–40 aasta jooksul, on lisaks u 3,6 ha (0,5%). Vanad

laialehised metsad on kaitsealal esindatud Pähklisaareks kutsutaval mineraalmaa saarel u 2,6 ha

(0,3%) suurusel pindalal. Siirdesoo- ja rabametsad on kaitseala raba ääristavad iseloomulikud

metsad 88,8 ha (11,6%) ulatuses. Olemasolevaid metsaelupaigatüüpe on kaitsealal kokku 93,9 ha,

st 12,2% kaitsealast. Elupaigatüübi rohunditerikkad kuusikud kujunemiseks tuleb kaitsealale

jäävates u 50-aastastes kultuurkuusikutes, kus kasvavad ka haavad ja kased, rakendada

looduslikkuse taastamise meetmeid. 2012. a inventuuri seisuga puudusid alalt elupaigatüübid 9050

ja 9080*. Ülejäänud kaitsealale jäävad metsad on kõdusoometsad, millest võivad pärast loodusliku

veerežiimi taastamist aastakümnete möödumisel kujuneda samuti loodusdirektiivi elupaigatüübid.

Metsise asurkonda on alal samuti seiratud (aastatel 1993, 1998, 2003, 2010, 2015). Nende

inventuuride tulemused näitasid, et vahemikus 1993-2004 mängis alal üks metsise kukk, 2010. a

kaks kukke ning 2015. aastal 3 kukke.

1.5.2 RIIKLIK SEIRE

Kaitseala on seotud kolme riikliku seirejaamaga – neist kaks asuvad kaitsealal: saarmas ja kobras

(SJA1578000) ning ohustatud taimekoosluste (SJA7588002, Natura 2000 kooslused) seirejaam.

Vahetult kaitseala piiri taga asub metsa ja metsamuldade seirejaam (SJA0040000). Metsise

riiklikku seiret korraldab alates 2014. aastast Keskkonnaagentuur.

1.5.3 INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS

Läbi tuleks viia kaitseala sookompleksi inventeerimine (raba, nokkheinakooslused). Samuti oleks

vajalik huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) inventuur. Kuna inimtegevuse jälgedena

jäävad alale ka kultuurkuusikud ning kraavitatus, siis tuleks uurida, kuidas ala nendest aspektidest

lähtuvalt looduslikumaks muuta. Seega on vajalik tellida uuringud kuusikute looduslikumaks

kujundamise ning veerežiimi taastamise kohta. Samuti kuna alal ei ole linnustikku üldisemalt

uuritud, siis võiks huvilised uurida kaitseala linnustikku, sh sookurge jt soole iseloomulikke liike.

Loomulikult tuleks jätkata ka metsise riikliku seirega. Kaitsekorralduskava lõpus on kindlasti

vajalik loodusdirektiivi elupaigatüüpide tulemusseire.

13 (53)

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta järgnevaid elupaigatüüpe: huumustoitelised järved ja järvikud

(3160)3, rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*), vanad

laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Tabel 3. Elupaigatüübid Natura standardandmebaasis ja teadaolevate inventuuride järgi. A – väga

esinduslik, B – hea, C – arvestatav esinduslikkus. (Allikas: Natura standardandmebaas seisuga

2016; 2012. a metsaelupaigatüüpide inventuuri kiht)

Elupaigatüüp

Natura andmebaas Inventuur 2012

Pindala

(ha) Esinduslikkus

Pindala

(ha) Esinduslikkus

3160 1 C 1,21 -

7110* 423 A 4631 A

461 B

7150 0 B - -

9010* 4 A 10 B

9020* - - 2,6 A

9050 42 B 0 0

9080* 18 B 0 0

91D0* 126 A 75,1 B

6,2 C

1 – 2012. a metsaelupaigatüübi inventuuri raames korrigeeritud pindala.

14 (53)

Joonis 4. Loodusdirektiivi elupaigatüübid pärast 2012. a metsaelupaigatüübi inventuuri (Maa-

amet: ortofoto 2014, Keskkonnaagentuur 2016)

2.1. ELUSTIK

Erinevate elustikurühmade kohta on andmeid küll napilt, teatud rühmi ei ole üldse uuritud, kuid

arvestades kaitseala ranget kaitserežiimi, ei ole andmete nappus otsene ohutegur.

Kaitseala linnustikku üldiselt ei ole inventeeritud. Peamine kaitseväärtus on kaitseala kaguosas

asuv metsise elupaik. Laukasood on märgitud III kaitsekategooria liigi sookurgede pesitsusala ja

sügisrände kogunemispaigana (Sepp jt, 1998). 1998. aastal tehtud ekspertiisis (Sepp jt, 1998)

märgitakse, et Laukasoo on sookurgede pesitsusala ning sügisrände kogunemispaik. Ekspert Aivar

Leito 2010. a antud seisukoha järgi ei ole Laukasoo tähtsus sookure pesitsusalana märkimisväärne

ning erilised kaitsemeetmed ei ole vajalikud. Oluline on biotoobi säilimine ja et häirimine ei

suureneks. Läbi võiks viia uuringu, et selgitada sookure arvukus, kaitseala osatähtsus rände peatus-

paigana ja tulemustest sõltuvalt vajadusel teha muudatus kaitse-eesmärkides. Samaaegselt võiks

15 (53)

hinnata mõnede oluliste liikide (rähniliigid, laanepüü, teder, soodele iseloomulikud liigid – nt

mudatilder, rüüt jt) esinemist. 2013. ja 2016. a on alal registreeritud ka kanakulli leid.

Kaitstavate taimeliikide levikualade selgitamisel (Ingerpuu jt, 2009) hinnati kaitseala

taimestikuliselt suhteliselt ühetaoliseks ja vähe huvipakkuvaks. Kõige väärtuslikuma ja

liigirikkama piirkonnana toodi välja kaitseala põhja-lõuna suunaliselt läbiv salumetsailmeliste

metsadega mineraalmaariba koos seda ääristavate soostuvate metsadega – Ristsaar. Kaitsealustest

taimedest kasvavad alal teadaolevalt III kaitsekategooria taimed karukold, kahelehine käokeel ning

kava koostamise välitöödel leiti lisaks harilikku ungrukolda, pruunikat pesajuurt, roomavat

öövilget (üle 100 taime) ning mitmes kohas karukolda. Hiljem on alalt leitud ka II

kaitsekategooriasse kuuluvat harilikku sookäppa. Neid taimeliike ei seata kaitse-eesmärgiks, kuna

keskkonnaregistri andmetel on tegemist nende liikide väga väikesearvuliste esindustega sellel

kaitsealal ja/või elupaigatüüpide kaitse tagab ka nende liikide säilimise.

Foto 1. Roomav öövilge kvartalis 20

Laukasoo turbamaardla Raudsaare turbatootmisala rajamise keskkonnamõju hindamise käigus

16 (53)

(Orru jt, 2009) hindas ekspert Nikolai Laanetu kaitseala piirkonnas liikuvaid imetajaid. Laukasoos

ja selle lähiümbruses esineb 31 liiki imetajaid. Rabaga, eriti selle servaalaga, on nendest seotud

eeskätt suurulukite (hunt, põder, ilves, metssiga, metskits) elutegevus. Piki piirneva mäeeraldise

serva kulgevad loomade traditsioonilised liikumisteed, siin on ka nende toitumis- ja pesitsusalad.

Oluline on, et elupaigad säiliksid, eraldi kaitsemeetmeid pole vaja rakendada.

Roomajate, kahepaiksete ja selgrootute esinemise kohta kaitsealal ülevaade puudub. Võimalike

olemasolevate liikide säilimine tagatakse elupaikade säilitamisega.

Seeni ja samblikke ei ole kaitsealal uuritud. 2002. aasta juulikuise tormimurruga Pähklisaarest võib

aastakümnete jooksul kujuneda sobiv elupaik vanale metsale iseloomulikele liikidele, seetõttu on

Pähklisaar soosaarte metsaökosüsteemide kompleksseire potentsiaalseks paigaks.

2.1.1. METSIS (TETRAO UROGALLUS)

Kaitsekategooria – II kat; linnudirektiiv (LiD) – jah; kaitse-eeskiri (KE) – jah; loodusala (LoA) –

ei

EELISe järgi jääb kaitsealale Laukesoo metsisemäng. Selle hinnangu kohaselt on

elupaigatingimused olemas, suurimaks ohuks mänguasurkonnale on isoleeritus, mängu kadumise

põhjuseks võivad saada madala arvukuse ja isoleerituse juures juhuslikud tegurid. Virksimetsa

sihtkaitsevööndi osas on liikumispiirang 1. veebruarist kuni 31. augustini, et tagada metsisele

vajalik pesitsusrahu. „Metsise kaitse tegevuskava 2012–2016 koostamine. 2010. a külastatud

metsisemängude koondatud andmete analüüs”, kus lk 27 on mainitud, et kuna Pähklisaare

kaitsealal jääb osa Laukesoo mängualast kaitsealast põhjendamatult välja, siis on vajalik

kaitsealale liita ka seni kaitseta elupaigad – seda tehti kaitse-eeskirja kaitsekorra ning piiride

uuendamisega 2016. aastal.

2010. a kevadel inventeeris Vahur Sepp (MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing) Keskkonnaameti tellitud

projekti "Metsise kaitse tegevuskava 2012-2016 koostamine I etapp" raames Pähklisaare metsise

elupaika. Mängus loendati 2 kukke. Mänguala hinnati tugevalt kuivendusest mõjutatuks.

Kaitsekorralduskava koostamise käigus novembris 2010 vaatas Vahur Sepp mänguala veelkord

üle. 2015. aastal ala inventeerides leiti Laukesoo mängust juba kolm isaslindu.

Pikaajaline eesmärk (30 aasta pärast): kaitsealal on 105,5 ha metsisele sobivat elupaika ning

metsise mängus osaleb vähemalt 3 kukke.

Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks): kaitsealal on 105,5 ha metsisele sobivat

elupaika ning metsise mängus osaleb vähemalt 3 kukke.

Mõjutegurid ja meetmed:

Positiivsed:

+ Pesitsusajal viibimiskeeld metsise elupaigas.

17 (53)

- Ala looduslik veerežiim on taastumas.

Negatiivsed:

- Võsastunud kraavikaldad.

Meede: Kraavide võsast puhastamine.

- Elupaiga halvenemine metsakuivenduse mõjul.

Mänguala on kraavitatud, aga ekspertide hinnangul (Viht, 2004; Sepp, 2010) on mänguasurkonna

eksisteerimiseks elupaigatingimused olemas. Mängu tuumalal siirdesoomännikus olevad kraavid

on turbasamblaid ja tupp-villpead täis kasvanud ning vee äravool on pidurdunud. Seega võib väita,

et kuivenduse mõju on vähenemas ning ala looduslik veerežiim on taastumas (soostumine jätkub).

Alusmets on kohati hõre ja esineb häile, mis metsisele sobivad.

Meede: tellida uuring loodusliku veerežiimi taastamise vajaduste ja võimaluste kohta.

- Populatsiooni isoleeritus.

Meede: kogu sookompleksi soodsa seisundi tagamine, täiendavad uuringud ja

kordusinventeerimine.

- Väikekiskjate rohkus.

Peamised ohustajad on metsnugis, rebane ja kährikkoer. Vahur Sepa andmetel on metsisele

suurimaks ohuks metsnugise kõrge arvukus.

Meede: väikekiskjate jahi soosimine, elupaiga hooldamine ning mänguala kraavitrasside

puhastamine võsast, noortest kuuskedest ja lehtpuudest.

18 (53)

Foto 2. Kinnikasvav kraav metsisemängu südames

2.2. KOOSLUSED

Natura elupaigatüübid kaardistati üleriigilise Natura inventuuri käigus (2001). Metsahoiu

Sihtasutus täpsustas neid 2008. a. välitöödel, kuid kõige uuemad metsaelupaigatüüpide inventuuri

andmed (sellega seoses täpsustusid ka teiste elupaigatüüpide piirid) pärinevad 2012. aasta

Keskkonnaameti välitöödest, mille tulemused võeti aluseks käesolevas kaitsekorralduskavas

elupaigatüüpide pindalade ning esinduslikkuse seadmisel. Olemasolevaid loodusdirektiivi

metsaelupaigatüüpe on kaitsealal kokku u 93,9 ha, st 12,2% kaitsealast.

Kaitseala läänepiiri lähedusse jäävad älves-laukad on säilinud (esinduslikkuse hinnang nende

kohta puudub) u 1,18 ha ulatuses. Nokkheinakooslused kaasnevad Eestis peamiselt rabaälvestega.

Sookooslusi on kaitsealal kokku u 509 ha, st 66% kaitsealast. Seega kaitsealal kokku on

olemasolevaid elupaigatüüpe ligikaudu 604 ha ehk ligikaudu 78% kaitseala pindalast.

19 (53)

2.2.1 MAGEVEEKOGUD

2.2.1.1. HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD (3160)

Loodusdirektiiv (LoD) – I; KE - jah; LoA - jah

Turba ja humiinhapete tõttu pruuniveelised huumustoitelised järved ja järvikud (3160) on

tüüpilised rabaaladele ning rikkad haruldastest põhjapoolse levikuga plankteritest. Kaitsealal

esinevad sellised veekogud soo lääneosas rabalaugaste ja järvedena. Laugastik on looduslikuna

säilinud raba loomulik funktsionaalne osa ja selle säilimine on seotud kogu sookompleksi

säilitamisega.

Pikaajaline eesmärk (30 aasta pärast): Arvestatava (C) esinduslikkusega 3160 pindala on 1,2 ha;

älves-laugas kompleks on säilinud.

Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks): Arvestatava (C) esinduslikkusega 3160

pindala on 1,2 ha; älves-laugas kompleks on säilinud.


Positiivsed:

+ Kaitsealal inimtegevus praktiliselt puudub.

Negatiivsed:

- Veerežiimi muutmine väljaspool kaitseala.

Meede: Arvestada, et tegu on Natura võrgustikku kuuluva Pähklisaare loodusalaga ning

hinnata keskkonnamõjusid enne tegevuslubade väljastamist.

- Pähklisaare loodusala piir ei ühti Pähklisaare looduskaitseala piiriga.

- Meede: Pähklisaare loodusala piiritlemine vastavalt 2016. a kehtestatud kaitsealale.

2.2.2 SOOD

2.2.2.1. RABAD (7110*)

LoD – I; KE – jah; LoA – jah

Kaitseala haarab Laukasoo looduslikus seisundis kesk- ja idaosa, kus levib lage- ja puisraba,

laugastik (elupaigatüüp 3160) ning ulatuslik älvestik (elupaigatüüp 7150). Siinne hästi

väljakujunenud älves-laugas kompleks on piirkonnas ainus omataoline.

20 (53)

Soo on tekkinud moreenküngaste vaheliste veekogude soostumisel (turba all on laiguti 0,2-0,3 m

paksune järvemudakiht), toitub sademetest, äärealad ka põhja- ja pinnaveest. Turvas lasub liival

ja savil. Rabalasund on kujunenud kahe rabastumiskeskme ümber, mida eraldab raba keskosas

paiknev enam kui ühe kilomeetri pikkune põhja-lõunasuunaline Ristsaar koos sellega piirnevate

madal- ja siirdesooaladega. Raba loodeosas on möödunud sajandi esimesel kolmandikul kaevatud

kraavid. Soo servaalad on metsamajanduslikel eesmärkidel kuivendatud.

2008. a. uurisid Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi teadurid Kirde-Eestist pärit atmosfäärisaaste

leviku ja mõju selgitamisel Laukasood kui Ida-Eesti tüüpi eeldatavalt looduslikku raba. Sellega on

loodud alus võimalikeks kordusuuringuteks, mille alusel saab hinnata raba seisundi muutusi.

Pikaajaline eesmärk (30 aasta pärast): Väga hea (A) esinduslikkusega 7110* pindala on 463 ha;

hea (B) esinduslikkusega 7110* pindala on 46 ha. älves-laugas kompleks säilinud.

Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks): Väga hea (A) esinduslikkusega 7110*

pindala on 463 ha; hea (B) esinduslikkusega 7110* pindala on 46 ha. älves-laugas kompleks

säilinud.


Positiivsed:

+ Kaitseriba kaevandamisala ja looduskaitseala vahel.

Negatiivsed:

- Laukasoo mäeeraldise turbakaevandamisala kuivenduse mõju.

Laukasoo turbamaardla Raudsaare turbatootmisala rajamise keskkonnamõju hindamise aruande

väitel (Orru jt, 2009) ulatub praeguse kaevandamisala mõju umbes 100-150 m kaugusele.

Kaevandamisala ja looduskaitseala vahele jääv 200 m laiune looduslik kaitseriba aitab kuivenduse

mõjusid leevendada.

Keskkonnamõju hindamise käigus rajati 2008. a. Laukasoo turbatootmisala idaservaga piirnevale

Pähklisaare looduskaitseala osale kaks 200 m pikkust freesväljaku piirdekraaviga risti paiknevat

veetaseme mõõdistamise profiili. Nendel mõõdeti 50 m intervalliga veetaseme sügavust

maapinnast ning iseloomustati taimkatet. Mõõtmistulemused näitasid, et kuivenduse mõju on

suhteliselt tugev veel 50 m kaugusel freesväljakust, 100–150 m kaugusel aga on vesi turbas juba

ümbritsevale looduslikus seisundis rabale iseloomulikul tasemel. Kuivenduse mõju suhteliselt

väike ulatus on tingitud turbalasundi väikesest veeläbilaskvusest. 100 m kaugusel freesväljakust

taimkattes kuivenduse mõjust tingitud muudatusi enam ei täheldatud.

Pikema aja jooksul on siiski võimalik kuivenduse mõju ilmnemine.

Meede: sihtkaitsevööndi kaitsekorra tagamine, uuringud.

- Võimalikud tulekahjud.

21 (53)

Meede: matkaradasid jm taristut ei rajata. Kaevandamisalale on leevendavaid meetmeid

rakendatud – eraldav puhverala, tuleohutuse-alane valmisolek.

- Potentsiaalseks ohuks on külastajate hulga suurenemine ning maastikusõidukitega (ATV,

lumesaan) sõitmine.

Meede: matkaradasid jm taristut ei rajata.

2.2.2.2. NOKKHEINAKOOSLUSED (7150)

LoD – I; KE - jah; LoA - jah

Nokkheinakooslused on looduslikuna säilinud raba loomulik funktsionaalne osa (raba elupaik

hõlmab ka selle elupaigatüübi), mida eraldi ei kaardistata ja nende säilimine on seotud kogu

sookompleksi säilitamisega. Sellest tulenevalt ei ole antud peatükis määratletud elupaigatüübi

lühi- või pikaajalisi pindalalisi eesmärke eraldi, vaid nende säilimise tulemuslikkust saab hinnata

läbi rabakoosluse säilimise.

2.2.3 METSAD

Metsad on Pähklisaare kaitsealal olulised eelkõige kui raba puhvriala, ühtlasi on need elupaigaks

metsisele. Kaitsealal on inventeeritud järgmisi metsaelupaigatüüpe: vanad loodusmetsad (9010*),

vanad laialehised metsad (9020*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Elupaigatüübi

rohunditerikkad kuusikud (9050) kujunemiseks tuleb ilmselt kaitsealale jäävates u 40-aastastes

kultuurkuusikutes, kus kasvavad ka haavad ja kased, rakendada looduslikkuse taastamise

meetmeid. Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüp (9080*) võiks kujuneda kaitsealal vastava

potentsiaaliga metsast u 30−50 aasta möödudes. Ülejäänud kaitsealale jäävad metsad on

kõdusoometsad, millest võivad pärast loodusliku veerežiimi taastamist või taastumist

aastakümnete möödumisel kujuneda samuti loodusdirektiivi elupaigatüübid.

Olemasolevaid metsaelupaigatüüpe on kaitsealal 93,9 ha, lisaks veel 30-50 aasta perspektiivis

kujunevaid või kujundatavaid metsaelupaigatüüpe, kuid kuna viimaste tekkimine on tänasel päeval

suhteliselt ennustamatu, siis ei ole käesolevas kaitsekorralduskavas pikema perspektiiviga

potentisaalsetele elupaigatüüpidele lühi- ega pikaajalisi kaitse-eesmärke seatud.

Kaitseala on korduvalt laiendatud ning seetõttu on oluline arvestada, et praegu kaitsealale jäävad

metsad kuulusid varem valdavalt majandusmetsade hulka. Selle tõttu on kaitsealal vana metsa

vähe. Kahele soosaarele on rajatud kuusekultuurid. Näiteks Ristsaarel on aastatel 1963-1993

tulundusmetsana suurem osa viljakal mineraalpinnasel kasvavast metsast maha lõigatud. Naadi

kasvukohatüübis on puhtad kuuse kultuurid istutatud 3,6 hektarile. Nende vanuseks on 40-52 a.

22 (53)

Foto 3. Kuusekultuur Ristsaarel

Taasmetsastamata jäänud või hukkunud kuusekultuuride aladel valitsevad valge lepp, kask, haab

ja pärn. Selliseid 23-53 aasta vanuseid lehtmetsi on ca 11 ha. Raiumata on ainult 0,2 ha saare

lõunaotsas ja 0,1 ha keskosas. Kokku on naadi tüüpi Ristsaarel 15,4 ha. Üle 86 aasta vanust metsa

on sellel soosaarel säilinud jänesekapsa, angervaksa ja karusambla kasvukohatüübis kokku 3,2

hektaril.

23 (53)

Joonis 5. Metsakasvukohatüüpide jaotus 2010. a seisuga Ristsaarel

Kohaliku tähtsusega maastikulise üksikobjekti “Pähklisaar ja laugasjärved” kaitse alla võtmisel

sooviti säilitada Pähklisaarel asuvat 2,3 hektari suurust pärnikut (1982.a. oli metsa koosseis 5 Pa,

4 Hb, 1 Ku). Ka edaspidiste kaitse-eeskirja muudatuste korral on selle soosaarel paikneva

salumetsa range kaitse olnud eesmärgiks. 1993. a. metsakorralduse andmetel hoiumetsa staatuses

Pähklisaare metsa koosseis on olnud 9 Hb, 1 Ku, pärna ei ole märgitud. Enamasti tänaseks 106-

aastast ja kuni 28 meetri kõrgust puistut räsis 2002. aasta juulimaru, mis hinnanguliselt murdis

maha poole puistust.

16%

52%

1%

4%

9%

1% 17%

ND kuuse kultuur ND noor lehtpuu ND raiumata JK vana mets AN vana mets KR vana mets Põld ja õuemaa

24 (53)

Foto 4. Pärnad Pähklisaarel

2.2.3.1. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)


Vana loodusmetsa kasvab kaitseala kirde- ja kaguosa moreenküngastel ning väikesel alal

Ristsaarel (kokku 27,7 ha) ning on kaitsealal esindatud u 10 ha (1,3%) ulatuses (B-

esinduslikkusega, st väärtuslik). Potentsiaalseid 9010* metsi, mis arenevad elupaigatüübiks 30–40

aasta jooksul, on lisaks u 3,6 ha (0,5%). Tegemist on jänesekapsa, mustika, karusambla-mustika

ja kõdusoo kasvukohatüübi metsadega. Vanimad metsad on 116 aastased.

Pikaajaline eesmärk (30 aasta pärast): hea (B) esinduslikkusega vanade loodusmetsade (9010*)

pindala on 10 ha.

Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks): hea (B) esinduslikkusega vanade

loodusmetsade (9010*) pindala on 10 ha.


25 (53)

Positiivsed:

+ Sihtkaitsevööndi kaitsekord, mis toetab koosluse looduslikes tingimustes arengut.

Negatiivsed:

- Veerežiimi muutmine kaitsealal ning selle ümbruses.

Meede: piirkonnas maaparanduse kavandamisel ja rekonstrueerimisel on vaja arvestada Natura

2000 võrgustikku kuuluva Pähklisaare loodusalaga ning hinnata kuivendamise mõjusid alale.

Need kraavid, mis ei ole eesvooluks, tuleks lasta kinni kasvada või sulgeda. Nende

vajaduste/võimaluste täpsustamiseks tuleks tellida loodusliku veerežiimi taastamise uuring.

Foto 5. Raiesmik Ristsaare sihtkaitsevööndis

26 (53)

2.2.3.2. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)

Vanad laialehised metsad on kaitsealal esindatud (esinduslikkusega A) Pähklisaareks kutsutaval

mineraalmaa saarel, kus on olemas kõik vanale metsale omased tunnused ning hulgaliselt eri

lagunemisastmes puitu. Elupaiga pindala on u 2,6 ha.

Pikaajaline eesmärk (30 aasta pärast): Väga hea (A) esinduslikkusega vanade laialehiste metsade

(9020*) pindala on 2,6 ha.

Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks): Väga hea (A) esinduslikkusega vanade

laialehiste metsade (9020*) pindala on 2,6 ha.


Positiivsed:

+ Ala asub looduslikus sihtkaitsevööndis.

Negatiivsed:

- Veerežiimi muutmine kaitsealal ning selle ümbruses.

Meede: piirkonnas maaparanduse kavandamisel ja rekonstrueerimisel on vaja arvestada Natura

2000 võrgustikku kuuluva Pähklisaare loodusalaga ning hinnata kuivendamise mõjusid alale.

Need kraavid, mis ei ole eesvooluks, tuleks lasta kinni kasvada või sulgeda. Nende

vajaduste/võimaluste täpsustamiseks tuleks tellida loodusliku veerežiimi taastamise uuring.

2.2.3.3. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)


2012. a inventuuril selgus, et hetkel siiski soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpi

klassifitseeruvaid metsi kaitsealal ei ole. Võibolla on mingi võimalus nende kujunemiseks

kaugemas tulevikus. Seega ei ole elupaigatüübile määratud lühi- ega pikaajalist eesmärki ega

toodud elupaigatüüpi ka tabelis 5 ning lisas 3.

2.2.3.4. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*)


Kõige suurema levikuga elupaigatüüp, mis paikneb raba servaaladel kaitseala kirde-, kagu- loode-

ja lõunaosas, samuti Ristsaare põhjaosas. Kaitseala vanimad siirdesoometsad on 146-156 aastased.

Siirdesoo- ja rabametsad on üldiselt esinduslikkusega B ja C (st küllaltki väärtuslik).

27 (53)

Foto 6. Siirdesoomets kvartalis 19

Pikaajaline eesmärk (30 aasta pärast): hea (B) esinduslikkusega siirdesoo- ja rabametsade

(91D0*) pindala on 75,1 ha; arvestatava (C) esinduslikkusega 91D0* pindala on 6,2 ha.

elupaigatüübi soodne seisund on säilinud, vanade loodusmetsade looduslikkus on suurenenud.

Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks): hea (B) esinduslikkusega siirdesoo- ja

rabametsade (91D0*) pindala on 75,1 ha; arvestatava (C) esinduslikkusega 91D0* pindala on 6,2

ha.


Positiivsed:

+ Ala asub sihtkaitsevööndis.

Negatiivsed:

- Kuivendamine

28 (53)

Meede: loodusliku veerežiimi taastamise uuringu tellimine, et selgitada loodusliku veerežiimi

taastamise vajadus/võimalused.

2.2.3.5. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)


2012. a inventuuril selgus, et hetkel siiski rohunditerikkaid kuusikuid kaitsealal ei ole. KKK

raames võib proovida kujundada kuusekultuuride alasid looduslikumaks tehes alal nt häilraiet,

kuid looduslikumaks muutumist ilmselt enne 50 aasta möödumist ei toimu. Seega ei ole

elupaigatüübile määratud lühi- ega pikaajalist eesmärki ega toodud elupaigatüüpi ka tabelis 5 ning

lisas 3.

29 (53)

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Kaitseala puhke- ja loodushariduslik väärtus on väike. Luunja valla üldplaneeringu koostamise

käigus läbi viidud küsitlusel uuriti, kus võiks luua või kus võiks parandada olemasolevaid

tingimusi puhkamiseks ja virgestuseks. Vastustes Pähklisaare kaitseala ei märgitud. Ala ei ole

populaarne külastuskoht, kuna asub tiheasustusest eemal. Küll aga käiakse sügiseti seal jõhvikal.

Kaitsealal ei ole ettevalmistatud matkaradasid. Seega ei ole tingimusi loodusõppe läbiviimiseks.

Samas puhke- ja loodushariduslikke eesmärke kaitsealale ka ei seata, seetõttu puudub vajadus

tõsisemaks külastuskorralduseks ehk radade vms taristu loomiseks ja infotahvlite paigaldamiseks.

Sookooslustega saab tutvuda Alam-Pedja looduskaitsealal või lähemal asuval Peipsiveere

looduskaitsealal.

Alal on potentsiaalne teadusväärtus. 2008. a. kasutasid Ökoloogia ja Maateaduste Instituudi

teadurid Laukasood loodusliku võrrelalana Kirde-Eestist pärit atmosfäärisaaste leviku ja mõju

selgitamiseks rabadele. Puis-laukarabas fikseeriti kõik taimeliigid ja nende katvus, mändide

kõrgus ning rabamätaste kõrgus mättavahega võrreldes. Detailsed samblaanalüüsid tehti 20x20 cm

ruutudel ning määrati rabavee pH, elektrijuhtivus ja tuhasus (Paal jt, 2009). See loob aluse ala

kasutamiseks kordusseireks pika perioodi vältel.

Pähklisaar on potentsiaalne isoleeritud metsaökosüsteemi (soosaare) arengu kompleksseire ala.

Visioon ja eesmärk

Visioon

Kaitseala biotoobid, millel põhineb teadusväärtus, on säilinud. Ala teaduslikku potentsiaali on

hinnatud ja kasutatud.

Eesmärk

Teadusväärtuse tähtsustamine ja uurimisvõimaluste kasutamine.

30 (53)

Foto 7. Tormimurd pärnikus Pähklisaarel

31 (53)

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS

4.1.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD

4.1.1.1. METSISE ELUPAIGA SEIRE

Riiklik seire jätkub vastavalt võimalustele. Tabelis 4 on toodud loodetavad seireaastad. Metsise

seire kuulub I prioriteeti, tegevuse korraldajaks on Keskkonnaagentuur ning maksumuseks kokku

2600 eurot (eeldusel, et inventeeritakse kaks korda KKK perioodil). Inventeerimise aastad on

pandud arvestusega, et Pähklisaare kaitsealale jõutakse kaks korda kaitsekorralduskava perioodil

– 2020 ja 2025.

4.1.1.2. SOOKURE JA MÕNINGATE OLULISTE LINNULIIKIDE INVENTUUR

See linnustiku inventuur annaks täiuslikumat infot ala liikide kohta. Inventuuri alaks on kogu

kaitseala. Tegevuse korraldajaks oleksid huvilised, teostamise aasta 2020 ning prioriteet III.

Hinnanguline maksumus 1000 eurot.

4.1.1.3. RABA JA JÄRVIKUTE UURING

Kuna metsaelupaigatüüpe on viimase 15 aasta jooksul inventeeritud mitu korda ning raba ja selles

olevat laugastikku mitte, siis oleks hädavajalik esiteks saada teada lisaks esinemisaladele ka nende

praegune seisund. See tähendab, et inventeerida tuleks nii raba elupaigatüüpi, kui sellega kaasnevat

nokkheinakooslust kui ka huumustoiteliste järvede ja järvikute elupaigatüüpi. Kindlasti tuleks

hinnata siinkohal ka kõrval asuva turbatootmise ala mõjusid kaitsealale, sh kuidas nimetatud

tegevus on tänaseks päevaks kaitseala kooslustele mõjunud ning milline võiks olla mõju prognoos.

Samuti tuleks analüüsida, kas kaevandamistegevuse võimalikust mõjust tulenevalt saaks mingeid

täiendavaid meetmeid rakendada kaitsealal esinevate elupaigatüüpide ja võimalik, et ka liikide

kaitseks. Inventuur kuulub II prioriteeti ja selle täitmise eest vastutab Keskkonnaamet.

Hinnanguliselt on inventuuri maksumus 2000 eurot ning selle läbiviimise aastaks 2018.

4.1.1.4. LOODUSDIREKTIIVI ELUPAIGATÜÜPIDE TULEMUSSEIRE

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundit tuleb hinnata kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamise raames uues kaitsekorralduskavas kaitse-eesmärkide ja nende saavutamiseks meetmete

seadmiseks. Viimane metsaelupaigatüüpide inventuur tehti 2012. aastal. Tulemusseirega tuleks

hinnata, milline on olemasolevate elupaigatüüpide esinduslikkus ja pindala ning mil määral on alal

potentsiaaliga elupaigatüüpe. Tulemusseire kuulub I prioriteeti ning selle täitmise korraldamise

32 (53)

eest vastutab Keskkonnaamet. Hinnanguliselt on seire maksumus 1000 eurot ning selle läbiviimise

aastaks 2026.

4.1.1.5. KULTUURKUUSIKUTE LOODUSLIKUKS KUJUNDAMISE UURING

Looduslikumaks kujundamist vajaksid kuusekultuurid ennekõike Ristsaare sihtkaitsevööndis.

Kuna neist kaitsekorraldusperioodil ega ka mõned aastakümned hiljem ei kujune veel

elupaigatüüpi (eeldatavasti 9050), siis saaks nt häilraiete vms meetodiga vähemalt algust teha

looduslikumaks kujunemiseks. Uuring on vajalik, et selgitada, kas ja mil määral on antud alal

tegevus mõtekas ning tulemuslik ja milliseid taastamisvõtteid selleks tuleks kasutada. Uuringu

tellimise eest vastutab Keskkonnaamet, tegevuse prioriteet on III ning hinnanguliseks

maksumuseks on 1000 eurot. Teostamise aasta on 2019.

4.1.1.6. LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMISE UURING

Ennekõike tuleks uurida loodusliku veerežiimi taastamist Virksimetsa sihtkaitsevööndis, et

vajadusel/võimalusel taastada metsisele sobivamat elupaika ning ühtlasi avaks see võimaluse

91D0* metsade taastumiseks pikemaks perspektiiviks. Kuna teatavasti liigub vesi ka pealtnäha

sammaldunud kraavide põhjas, siis tuleks uurida, kas on vajadust kusagil kraave sulgeda vms

meetmeid kasutada, mis aitaksid taastada looduslikku veereziimi. Uuringu tellimise eest vastutab

Keskkonnaamet, tegevuse prioriteet on III ning hinnanguliseks maksumuseks on 2000 eurot.

Teostamise aasta on 2019.

4.1.2. HOOLDUSTÖÖD

4.1.2.1. METSISE ELUPAIGA HOOLDAMINE (KRAAVITRASSIDE VÕSAST PUHASTAMINE)

Virksimetsa sihtkaitsevööndi kraave tuleks võsast puhastada, et need metsisele elutegevuseks

rohkem kasutatavad oleksid ega varjaks endas ka väikekiskjaid. Puhastatavate kraavide asukohad

on toodud joonisel 4. See kaitsekorralduslik tegevus on KKK-sse lisatud tänaste teadmiste baasil,

mil Soomaal toimuvate metsisele sobivate raiete uuringu tulemused ei ole veel teada. Seega võib

kaitsekorraldusliku tegevuse sisu kui ka asukoht (võrreldes joonisel 4 tooduga) muutuda, kui

käimasoleva metsiseuuringu tulemustel selguvad kaasaegsed soovitused raietöödeks. Tööd

korraldab RMK, tegevuse prioriteet on II ning teostamise aastateks oleksid 2018, 2021 ja 2024.

4.1.3. TARISTU

4.1.3.1. KAITSEALA TÄHISTAMINE

Kaitseala tähistamisel (joonis 4) on oluline looduskaitseala välispiiri ning liikumispiiranguga

vööndi tähistamine. Tähiste olemasolu on eelkõige oluline peamiste liikumisteede (sh pinnasteed

ja rajad) juures ning tähiste hulk peab olema piisav selleks, et kaitstava ala paiknemisest oleks

võimalik looduses aru saada. Teede, radade, sihtide, kuid ka lagedamatesse kohtadesse

erakinnistute juurde ning piiri mõnedesse olulisematesse käänupunktidesse paigaldatakse

33 (53)

keskmise suurusega piiritähised. Tähistele märgitakse kaitstava ala (ja vööndi) nimetus.

Liikumispiiranguga vööndid tähistatakse keskmise tähisega, kuhu lisatakse lisaks kaitseala ning

vööndinimetusele sõna „LIIKUMISKEELD 01.02.-30.06.“

Edaspidi toimub kõikide paigaldatud tähiste regulaarne hooldamine ja asendamine vastavalt

vajadusele. Eelkõige on oluline jälgida piiritähiste ja liikumiskeelu tähiste olemasolu peamiste

liikumisteede juures. Tegevus kuulub II prioriteeti ning seda korraldab RMK. Kaitseala tähiste

maksumuseks on kokku arvestatud 2200 eurot (1 tk ca 100 eurot) ning keskmisi piiritähiseid on

kokku 22 tk, sealhulgas 9 tk lisanduva liikumiskeelu tekstiga. Tähistamise aastaks on kavandatud

2018.

Joonis 4. Tähiste võimalikud asukohad ning kraavitrasside puhastamise asukohad Pähklisaare

looduskaitsealal.

34 (53)

4.1.4. KAVAD JA EESKIRJAD

4.1.4.1. KAITSEKORRALDUSKAVA VAHEHINDAMINE

Kaitsekorraldusperioodi keskel teostatakse vahehindamine, mille käigus hinnatakse, kas

kaitsekorralduskavaga planeeritud meetmed on olnud piisavad väärtuste kaitseks ja eesmärkide

saavutamiseks. Vahehindamise tulemusel muudetakse vajadusel kaitsekorda, korrigeeritakse

kaitsekorralduslikke meetmeid või selle eelarvet. Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda tehakse

2021. aastal. Kaitsekorralduskava vahehindamise viib läbi Keskkonnaamet jooksva ülesandena.

4.1.4.2. UUE KAITSEKORRALDUSKAVA KOOSTAMINE, TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduskava järgnevaks perioodiks koostatakse 2026. aastal. Selleks tuleb teha

ettevalmistusi käesoleva kava kogu perioodi jooksul. Järgmise kava aluseks on käesoleva kava

täitmise analüüs, koosluste esinduslikkuse hindamine, sh ptk-s 4.1.1.4. nimetatud loodusdirektiivi

elupaigatüüpide tulemusseire, uute võimalike ohutegurite tuvastamine ja vastavate lahenduste

väljatöötamine, tehtud tööde dokumentatsioon, uuringud jms. Kaitsekorralduskava uuendamine

kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaamet. Tulemuslikkuse hindamiseks on vajalik

teostada välitööd, mis koos kava uuendamisega läheb hinnanguliselt maksma 1500 eurot.

4.2. EELARVE

Eelarvetabelisse (tabel 4) on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks

käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

I prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas

ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele

suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus

II prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja

potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele

III prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste

säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele

35 (53)

Tabel 4. Kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp

Korrald

aja Prioriteet

20

17

20

18

20

19

20

20

20

21

20

22

20

23

20

24

20

25

20

26

Kokku

Sadades eurodes

Inventuurid, seired, uuringud

4.1.1.1. Metsise elupaiga seire Seire KAUR I 13 13 26

4.1.1.2. Sookure ja mõningate oluliste

linnuliikide esinemise

inventuur

Inventuur KeA II 10 10

4.1.1.3. Raba ja järvikute uuring Uuring KeA II 20 20

4.1.1.4.

Loodusdirektiivi

elupaigatüüpide tulemusseire

Tulemusseire KeA I 10 10

4.1.1.5. Kultuurkuusikute looduslikuks

kujundamise uuring

Uuring KeA III 10 10

4.1.1.6. Loodusliku veerežiimi

taastamise uuring

Uuring KeA III 20 20

Hooldustööd

4.1.2.1. Metsise elupaiga hooldamine

(kraavitrasside võsast

puhastamine)

Liigi elupaiga

hooldustöö

RMK II 5 5 5 15

Taristu

4.1.3.1. Kaitseala tähistamine Tähistamine RMK II 22 22

Kavad, eeskirjad

4.1.4.1. Kaitsekorralduskava

vahehindamine

Tegevuskava KeA I X X

4.1.4.2. Uue kaitsekorralduskava

koostamine, tulemuslikkuse

hindamine

Tegevuskava KeA I 15 15

KOKKU 47 30 23 5 5 13 25 148

Lühendid: KeA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa majandamise keskus, KAUR – Keskkonnaagentuur, X – kuuluvus KeA tööülesannete hulka

36 (53)

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

KKK on koostatud aastateks 2017-2026. Vaheanalüüs tehakse 2021. aastal, KKK täitmise

analüüs 2026. aastal. KKK täitmise analüüs on ühtlasi aruanne selle täitmise efektiivsuse kohta.

Varasem kaitsekorralduskava Pähklisaare looduskaitsealal puudub. Tulemuslikkuse

hindamiseks on vajalik hinnata loodusdirektiivi elupaigatüüpide pindala ja esinduslikkust

(tabel 5). Käesoleva kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse järgmisi

kriteeriume:

Tabel 5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

Ptk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

Metsis Sobiva

elupaiga

pindala (ha);

kukkede arv

(tk)

Kaitsealal on

105,5 ha

metsisele

sobivat elupaika

ning metsise

mängus osaleb

vähemalt 3

kukke

Kaitsealal on

105,5 ha

metsisele sobivat

elupaika ning

metsise mängus

osaleb vähemalt 3

kukke

Inventuur

Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

Pindala,

esinduslikkus

Pindala 1,2 ha

(esinduslikkus

C)

Pindala 1,2 ha

(esinduslikkus C)

Ortofoto,

paikvaatlus

Rabad (7110*) ja

nokkheinakoosluse

d (7150)

Pindala,

esinduslikkus

Pindala 463 ha

(esinduslikkus

A); pindala 46 ha

(esinduslikkus

B)

Pindala 463 ha

(esinduslikkus A);

pindala 46 ha

(esinduslikkus B)

Ortofoto,

paikvaatlus

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

Pindala,

esinduslikkus

Pindala 10 ha

(esinduslikkus

B)

Pindala 10 ha

(esinduslikkus B)

Ortofoto,

paikvaatlus

Vanad laialehised

metsad (9020*)

Pindala,

esinduslikkus

Pindala 2,6 ha

(esinduslikkus

A)

Pindala 2,6 ha

(esinduslikkus A)

Ortofoto,

paikvaatlus

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

Pindala,

esinduslikkus

Pindala 75,1 ha

(esinduslikkus

B); pindala 6,2

ha (esinduslikkus

C)

Pindala 75,1 ha

(esinduslikkus B);

pindala 6,2 ha

(esinduslikkus C)

Ortofoto,

paikvaatlus

37 (53)

KASUTATUD KIRJANDUS

Aavik, A. 2008. Ekspertarvamus Pähklisaare maastikukaitseala kehtivale kaitse-eeskirjale ja

uue kaitse-eeskirja eelnõu. Metsahoiu Sihtasutus, Tartu.

Arold, I. 2005. Eesti maastikud. TÜ Geograafia Instituut. Tartu Ülikooli Kirjastus.

Ingerpuu, N., Toom, M., Vellak, K. 2009. Kaitstavate taimeliikide levikualade väljaselgitamine

Pähklisaare, Pangodi ja Kääpa kaitsealadel. Tartu Ülikool. Ökoloogia ja Maateaduste Instituut.

Botaanika osakond. Lepinguline töö. Tartu, 46 lk.

Orru, M., Ramst, R., Nahkur, R. 2009. Laukasoo turbamaardla Raudsaare turbatootmisala

rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 81 lk.

Paal, J., Vellak, K., Liira J., Karofeld, E. 2009. Bog recovery in Northeastern Estonia after the

Reduction of Atmosferic Pollutant Input. Restoration Ecology.

Palo, A., Kuuba, R., Mägi, M., Paal, J. 2008. Loodusdirektiivi metsaelupaigad: kui palju me

nende seisundist teame? Eesti Loodus, 8, lk. 44-49.

Pungas, P., Daniel, K., Männiksaar, P. 2001-2006. Tartumaa maakonnaplaneeringu teema-

planeering. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Tartu.

Tartumaa metsise mänguasurkonnad, nende püsielupaikade seisund ja elupaikade parandamise

võimalused. 2004. Tellija Tartumaa Keskkonnateenistus, Täitja OÜ Laanelill (Ene Viht).

Tartumaa. 1925. Maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Tartu.

Varep, E. 1970. Tartu rajooni maastikud. Tartu rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek 7.-

10. juulini 1970, Ettekannete kokkuvõtted. Tallinn.

38 (53)

LISAD

LISA 1. PÄHKLISAARE LOODUSKAITSEALA KAITSE-

EESKIRI

Väljaandja: Vabariigi Valitsus

Akti liik: määrus

Teksti liik: algtekst-terviktekst

Redaktsiooni jõustumise kp: 02.12.2016

Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Avaldamismärge: RT I, 22.11.2016, 8

Pähklisaare looduskaitseala

moodustamine ja kaitse-eeskiri1

Vastu võetud 17.11.2016 nr 132

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

(1) Looduskaitsealana võetakse kaitse alla ala Tartu maakonnas Luunja vallas Sirgumetsa

külas, Tartu vallas Vilussaare külas ja Vara vallas Põrgu külas. Looduskaitseala nimeks saab

Pähklisaare looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala).

(2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) rabakooslusi ja laugasjärvi;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need

on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150),

vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud

(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

3) liiki, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ELTL 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas: metsist (Tetrao urogallus), ja

tema elupaika.

(3) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse

piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks.

(4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses

ettenähtud erisustega.

39 (53)

§ 2. Kaitseala piir

Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

Määruse seletuskirjas5on esitatud põhjendused:

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk

Kaitseala kaitsekord

§ 5. Sihtkaitsevööndi määratlus

(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate

koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit:

1) Laukasoo sihtkaitsevöönd;

2) Pähklisaare sihtkaitsevöönd;

3) Ristsaare sihtkaitsevöönd;

4) Virksimetsa sihtkaitsevöönd.

§ 6. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

(1) Laukasoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide huumustoitelised järved ja

järvikud, rabad, nokkheinakooslused ning siirdesoo- ja rabametsad taastamine ja säilitamine.

(2) Pähklisaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüübi vanad laialehised metsad

arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.

(3) Ristsaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elupaigatüüpide vanad loodusmetsad,

rohunditerikkad kuusikud ning soostuvad ja soo-lehtmetsad kujundamine, kujunemine ja

säilitamine.

(4) Virksimetsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsise elupaiga soodsa seisundi

taastamine ja säilitamine, samuti elupaigatüüpide vanad loodusmetsad ning siirdesoo- ja

rabametsad taastamine ja säilitamine.

§ 7. Lubatud tegevus

40 (53)

(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu

kaitsealal, välja arvatud § 8 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul Virksimetsa sihtkaitsevööndis.

(2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Virksimetsa sihtkaitsevööndis

ajavahemikul 1. veebruarist kuni 31. augustini.

(3) Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja

nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(4) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine

väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel,

kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja

nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine, välja arvatud § 8 lõike

1 punktis 3 sätestatud juhul Virksimetsa sihtkaitsevööndis. Üle 50 osalejaga rahvaürituse

korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

(6) Kaitsealal on lubatud koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja kaitsealuse liigi

elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Virksimetsa sihtkaitsevööndis on lubatud koosluse

kujundamine ja kaitsealuse liigi elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus 1. septembrist kuni

31. jaanuarini.

(7) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1) maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;

2) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva

kinnistu või kaitseala tarbeks;

3) olemasolevate ehitiste hooldustööd.

§ 8. Keelatud tegevus

(1) Kaitsealal on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) inimeste viibimine Virksimetsa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini, välja

arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud

tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas

lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

41 (53)

§ 9. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või

kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud

kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides

nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse

õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk

Lõppsätted

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 11. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1999. a määrus nr 384 „Pähklisaare maastikukaitseala kaitse-

eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

§ 12. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 15. jaanuari 2015. a käskkirjaga nr 58 algatatud

haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva

määruse seletuskirjas.

§ 13. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

1EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).

2Kaitseala territoorium võeti esimest korda kaitse alla Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee 9.

septembri 1964. a otsusega nr 99 „Looduse kaitsest Tartu rajoonis”. Tartumaa Luunja

Vallavolikogu 14. jaanuari 1994. a otsusega nr 42 kinnitati kaitseala kaitserežiim, mida

täpsustati 9. jaanuari 1995. a otsusega nr 1-1 „Looduskaitseala Pähklisaar ja laugasjärved

piiride muutmine ja ümbernimetamine”, kui Kastre metskonnas Laukasoos kinnitati ka

looduskaitseala piirid. Pähklisaare looduskaitseala moodustatakse peamiselt eespool nimetatud

looduskaitseala piires Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 1999. a määrusega nr 384 „Pähklisaare

maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” moodustatud Pähklisaare

42 (53)

maastikukaitseala põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2

alapunktist 330 hõlmab kaitseala Pähklisaare loodusala, kus tuleb tegevuste kavandamisel

hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta

kehtivaid erisusi.

3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel

on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab

tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris

(register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

5Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Taavi Rõivas

Peaminister

Marko Pomerants

Keskkonnaminister

Heiki Loot

Riigisekretär

43 (53)

LISA 2. AVALIKUSTAMISE MATERJALID – KOOSOLEKU

KUTSE, PROTOKOLL

44 (53)

Pähklisaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava avalikkuse kaasamise koosolek

45 (53)

PROTOKOLL

Luunja vallamaja saal 06.12.2010

Algus kell 15:00, lõpp kl 16:15

Juhatas: Kaili Viilma, Keskkonnaameti (KeA) Jõgeva-Tartu regiooni looduskaitse

juhtivspetsialist

Protokollis: Kristel Tatsi, KeA Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialist

Võtsid osa:

Tamur Tensing, Kaili Viilma, Katrin Möllits, Neeme Kaurov, Kristel Tatsi, Helma Jakobson

1. Sissejuhatus ja tervitussõnad: Kaili Viilma (KV)

Juhatab koosoleku sisse. Räägib kaitsekorralduskava (KKK) koostamise eesmärgist,

vajalikkusest. Mainib, et see document on ennekõike KeA enda töövahendiks. Tutvustab KKK-

s käsitletavaid teemasid.

2. KKK tutvustus: Katrin Möllits (KM)

Näitab asukohta kaardil. Tutvustab kaitse-eeskirja eelnõu uut piiri ning mainib, et KKK tehti

kaitse-eeskirja eelnõu järgi, mis on suurem kui olemasoleva Pähklisaare maastikukaitseala.

Räägib kaitse-eesmärkidest ning ala loodusdirektiivi elupaigatüüpidest. Kaitsealal on 7

väiksemat soosaart. Raied kaitsealal toimunud ilmselt ajavahemikus 1963-1996. Tutvustab

olulisemaid piiranguid kaitsealal. Räägib lähemalt ala looduskaitselistest väärtustest (elustik,

elupaigatüübid, maastik), nende ohuteguritest ja meetmetest. Tutvustab ka kaitseala muid

väärtusi: Rehtessaare talukompleks, millel on potentsiaalne teadusväärtus.

3. Arutelu

KV: kas on mõeldud, et tulevikus hakata endisel kaevandusalal raba taastama?

KM: praegu pole, see on järgmise KKK perioodi küsimus. Hetkel ei ole mõelnud ka seetõttu,

et kaevandamisloas ette nähtud rekultiveerimine.

Kaili Viilma Kristel Tatsi

Koosoleku juhataja protokollija

46 (53)

LISA 3. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL

Ptk Väärtus Kaitse-eesmärk

(30 a pärast)

Ohutegur Meede Oodatud tulemus

(kaitsekorraldusperioodi lõpuks)

2.1.1. Metsis

Kaitsealal on 105,5 ha

metsisele sobivat elupaika

ning metsise mängus

osaleb vähemalt 3 kukke.

Võsastunud

kraavikaldad.

Elupaiga halvenemine

metsakuivenduse

mõjul.

Populatsiooni

isoleeritus.

Väikekiskjate rohkus.

Kraavide võsast puhastamine.

Tellida uuring loodusliku

veerežiimi taastamise

vajaduste ja võimaluste kohta.

Kogu sookompleksi soodsa

seisundi tagamine, täiendavad

uuringud ja

kordusinventeerimine.

Väikekiskjate jahi soosimine,

elupaiga hooldamine ning

mänguala kraavitrasside

puhastamine võsast, noortest

kuuskedest ja lehtpuudest.

Kaitsealal on 105,5 ha metsisele sobivat elupaika

ning metsise mängus osaleb vähemalt 3 kukke.

2.2.1.

Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

Arvestatava (C)

esinduslikkusega 3160

pindala on 1,2 ha; älves-

laugas kompleks on

säilinud.

Veerežiimi muutmine

väljaspool kaitseala.

Pähklisaare loodusala

piir ei ühti Pähklisaare

looduskaitseala

piiriga.

Arvestada, et tegu on Natura

võrgustikku kuuluva

Pähklisaare loodusalaga ning

hinnata keskkonnamõjusid

enne tegevuslubade

väljastamist.

Pähklisaare loodusala

piiritlemine vastavalt 2016. a

kehtestatud kaitsealale.

Arvestatava (C) esinduslikkusega 3160 pindala on

1,2 ha; älves-laugas kompleks on säilinud.

47 (53)

2.2.2.;

2.2.2.2.

Rabad (7110*) ja

nokkheinakooslused

(7150)

Väga hea (A)

esinduslikkusega 7110*

pindala on 463 ha; hea

(B) esinduslikkusega

7110* pindala on 46 ha.

älves-laugas kompleks

säilinud.

Laukasoo mäeeraldise

turbakaevandamisala

kuivenduse mõju.

Võimalikud

tulekahjud.

Potentsiaalseks ohuks

on külastajate hulga

suurenemine ning

maastikusõidukitega

(ATV, lumesaan)

sõitmine.

Sihtkaitsevööndi kaitsekorra

tagamine, uuringud.

Matkaradasid jm taristut ei

rajata. Kaevandamisalale on

leevendavaid meetmeid

rakendatud – eraldav

puhverala, tuleohutuse-alane

valmisolek.

Matkaradasid jm taristut ei

rajata.

Väga hea (A) esinduslikkusega 7110* pindala on

463 ha; hea (B) esinduslikkusega 7110* pindala on

46 ha. älves-laugas kompleks säilinud.

2.2.3.1. Vanad loodusmetsad

(9010*)

Hea (B) esinduslikkusega

vanade loodusmetsade

(9010*) pindala on 10 ha.


kaitsealal ning selle

ümbruses.

Piirkonnas maaparanduse

kavandamisel ja

rekonstrueerimisel on vaja

arvestada Natura 2000



hinnata kuivendamise

mõjusid alale. Need kraavid,

mis ei ole eesvooluks, tuleks

lasta kinni kasvada või

sulgeda. Nende

vajaduste/võimaluste

täpsustamiseks tuleks tellida

loodusliku veerežiimi

taastamise uuring.

Hea (B) esinduslikkusega vanade loodusmetsade

(9010*) pindala on 10 ha.

2.2.3.2. Vanad laialehised

metsad (9020*) Väga hea (A)

esinduslikkusega vanade


kaitsealal ning selle

ümbruses.

Piirkonnas maaparanduse

kavandamisel ja

rekonstrueerimisel on vaja

Väga hea (A) esinduslikkusega vanade laialehiste

metsade (9020*) pindala on 2,6 ha.

48 (53)

laialehiste metsade

(9020*) pindala on 2,6 ha.

arvestada Natura 2000



hinnata kuivendamise

mõjusid alale. Need kraavid,

mis ei ole eesvooluks, tuleks

lasta kinni kasvada või

sulgeda. Nende

vajaduste/võimaluste

täpsustamiseks tuleks tellida

loodusliku veerežiimi

taastamise uuring.

2.2.3.3. Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*)

Hea (B) esinduslikkusega

siirdesoo- ja rabametsade

(91D0*) pindala on 75,1

ha; arvestatava (C)

esinduslikkusega 91D0*

pindala on 6,2 ha.

Kuivendamine

Loodusliku veerežiimi

taastamise uuringu tellimine,

et selgitada loodusliku

veerežiimi taastamise

vajadus/võimalused.

Hea (B) esinduslikkusega siirdesoo- ja rabametsade

(91D0*) pindala on 75,1 ha; arvestatava (C)

esinduslikkusega 91D0* pindala on 6,2 ha.

49 (53)

LISA 4. FOTOD

Katrin Möllits

Foto 1. Pähklisaar, vaade kirdest

Foto 2. Vanad laialehised metsad Pähklisaarel

50 (53)

Foto 3. Mets Ristsaarel

Foto 4. Noor salukaasik soosaarel

51 (53)

Foto 5. Siirdesoo kaitseala idaosas

Foto 6. Lage siirdesoo Ristsaarest loodes

52 (53)

Foto7. Lodumets Ristsaare idaserval

Foto 8. Noor pärnik Ristsaarel

53 (53)

Foto 9. Lageraba, taamal kuusekultuur soosaarel

Foto 10. Puisraba, taamal Pähklisaar

54 (53)

Foto 11. Kinnikasvav kraav metsise mängualal

Foto12. Kraav siirdesoometsa ja raba piiril

Documents

Pähklisaare looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2017 … · 2018-11-30 · 6 (53) Kõrgema boniteediga metsad on raiutud enne kaitsealaga liitmist. Kaitseala idaossa jääb