KAAS

Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

KAITSEALA VALITSEJA Keskkonnaamet

Viru regioonPargi 15, 41537 Jõhvi

tel 332 4401ida-viru@keskkonnaamet.ee

www.keskkonnaamet.ee

KAITSEALA KÜLASTUSE KORRALDAJARMK loodushoiuosakond

Kirde-Eesti piirkondtel 339 3833

kauksi.looduskeskus@rmk.eewww.rmk.ee

Trükise koostaja: Anne-Ly Feršel Esikaane foto: Nõmmjärv, L. Michelson

Küljendus: Akriibia OÜTrükk: Aktaprint AS

©Keskkonnaamet 2012

METSAD, TAIMED, LOOMAD Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv-lahnarohi ning kümneid vetikaid, mis on hävimisohus ning väga tundlikud reostuse suhtes. Kurtna kuivadel ja liivastel mõhnadel kasvavad: palu-liivkann, nõmmnelk, aas-karukell, mets-vares-kold. Metsades on palju käpalisi: tumepunane- ja laialehine neiuvaip, kahelehine käokeel, suur käopõll. Kaitsealuste tai-mede noppimine, tallamine ja väljakaevamine on keelatud! Kaitsealustest lindudest võib kohata musträhni, valgeselg-kir-jurähni, väike-kärbsenäppi. Kurtnas tavalistele kalaliikidele viita-vad järvede nimed: Ahven-, Särg- ja Haugjärv. Leidub ka jõevähki.

PUHKEALA Kurtna järvestik on tähtis puhkeala. Suplejad eelistavad liivaste kallastega Nõmme-, Liiv- ja Rääkjärve. Konsu järve ligidal on telkimispaik ja järve äärde on plaanis arendada heakorrastatud puhkealasid. Pannjärvelt algavad tähistatud metsarajad jalgrat-taspordiks, tervisejooksuks, kepikõnniks ja talvel suusatami-seks. Piirkonnas on rikkalikud seenemetsad.

JÄRVESTIKU MÕJUTAJADKurtna järvestikku on kahjustanud lähikonnas asuvad turba-väljad, põlevkivi kaevandamine ja Pannjärve liivakarjäär. Kurtna põhjavett pumbatakse joogiveena Ahtme ja Jõhvi linna. Kaevan-duste savi- ja lubiaineterikast vett suunatakse läbi mitmete järvede, muutes nii järvevee keemilist koostist. Rohke vee tarbimise tõttu on mitme järve veetase langenud keskmiselt 4 meetrit ning veekvaliteet halvenenud.

Järvestikku mõjutab oluliselt ka hoolimatute puhkajate vett reostav ja tuleohutust eirav tegevus: prahistamine, tallami-sega kaasnev pinnase vette kandumine, loomulike vajaduste

rahuldamine ja pesemine järvevees ning autode pesemine kal-lastel. Selle tagajärjel muutub puhas ja läbipaistv vesi häguseks ning lisandunud mineraalained soodustavad veetaimede liigset kasvu.

PÄRANDKULTUURPraeguse Kurtna noortelaagri asemel oli 1930. aastatel ja II maa-ilmasõja ajal sõjaväe väljaõppe laager ning Nõmmjärve ääres asus ohvitseride klubi. Mitmel pool maastikul on näha vanade kaevikute ja laskepesade kohti.

KÜLASTAJA MEELESPEA ● Eramaal võid viibida päikesetõusust loojanguni, tekitamata maa-valdajale kahju. Tarastatud/tähistatud eramaal liikumiseks vajad omaniku luba.

● Mootorsõidukiga võid liigelda ainult selleks ettenähtud teel ja parkida ainult parklas.

● Telkida ja lõket teha võid ainult ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Tuleohtlikul ajal on lõkke tegemine, ka ettevalmistatud ja tähistatud kohas keelatud! Lõkkematerjaliks ära kasuta kasvavaid puid ja põõsaid.

● Veekogudel võid sõita mootorita ujuvvahendiga. ● Kaitsealal on lubatud harrastuskalapüük, välja arvatud püük nak-kevõrguga ja põhjaõngejadadega.

● Pesta ja loomulikke vajadusi tohib rahuldada ainult kuival maal. ● Looduses liikudes hoia lemmikloomad rihma otsas. ● Kaitsealal võid korjata marju, seeni. ● Kaitsealuste taimede noppimine, tallamine ja väljakaevamine on keelatud!

Nähes looduse või külastusobjektide kahjustamist, teavita sellest koheselt keskkonna-inspektsiooni tel 1313.

Foto: Ahven, M. Vallimägi

Kurtnamaastiku-kaitseala

KURTNAmaastikukaitseala

Foto: Kurtna põleng, erakogu

Kurtna on väga kõrge tuleohtlikkusega ala, kus pea igal suvel tekivad peamiselt hooletusest tulekahjud.

Foto: Kahelehine käokeel, A. Feršel

Orhideed ei suuda peale noppimist kaua taastuda ja võivad hukkuda. Taimi ümber istutades ei saa kaasa viia nende eluks hädavajalikku seeneniidistikku ja nad surevad.

Kurtna on Eesti järvederikkaim ala, kus 30 km2 on 42 järve.

KURTNA MAASTIKUKAITSEALA loodi Kurtna mõhnas-tiku, eritüübiliste ja väärtuslike järvede, looduslike elupaikade ning haruldaste taime- ja loomaliikide kaitseks 1987. aastal. Kaitseala 2805 hektarist moodustavad järved 193 ha. Siin on maailmas üks ainulaadsemaid termokarstiliselt tekkinud järvedega ala. 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva- ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus.

MÕHNASTIK JA JÄRVEDKurtna mõhnastik on 9 km pikk ning üle 3 km lai. Põhja-Lõuna suunaliste mõhnade kõrgus on 15–20 m, ulatudes kuni 71 m ümp. Eestis levinud üheksast järve põhitüübist on siin esindatud kuus. Kaitseala pärlid on Eestis ja Euroopas unikaalsed, vähese taimestikuga ja selgeveelised e oligotroofsed järved. Eestis ainus teadaolev rauatoiteline järv on Kurtnas. Enamik Kurtna järvi on väikesed turbaste kallastega metsajärved. Vahetult mõh-nadega piirnevatel järvedel on liivased kaldad näiteks Kurtna Suurjärv, Nõmmejärv, Liivjärv. Suurim järv on Konsu (136 ha) ja väikseimad on Allika- ja Sisaliku järv (0,1 ha) ning kõige sügavam on Kuradijärv (11,5 m).

Foto: Konsu järv, L. Michelson

Rahvajutt räägib, et 136 ha suuruse ja 10,2 m sügavuse Konsu järve olevat kaevanud Kalevipoeg, teise jutu järgi tekitanud järve vägilase saapakonts.

üüüü

üüü

®P

®P

®P

®P!

!

!

®P!

®P

Edive

re

Vasa

vere

Kons

u

Kurtn

a

Mustajõgi

Valg

e-jä

rv

Viiv

ikon

na p

õlev

kivi

kar

jäär

Jaal

ajä

rv

Suur

Kir

jakj

ärv Pee

n-K

irja

kjär

v

Saar

ejär

v

Raudi-Konsu kanal

Raud

i kan

al

Akn

ajär

v

Virt

siku

järv

Noo

tjärv

Kih

ljärv

Riiasoo kraav

Kon

najä

rv

Mus

tjärv

Lusi

kajä

rv

Liiv

asoo

Liiv

järv Kul

pjär

v

Rää

kjär

v

Vasavere jõ

gi

Pan

njär

v

Rat

asjä

rv

Mät

as-

järv

Piir

akaj

ärv

Pan

njär

velii

vaka

rjää

r

Allik

a-jä

rv

Kur

tna

Suur

järv

Pee

njär

vA

hne-

järv

Kur

adi-

järv

Mar

tiska

järv

Mus

t-Ja

ala

järv

Niin

saar

e jä

rv

Väik

e-N

iinsa

are

järv

Mus

tjärv

Hau

gjär

v Särg

järv

Puna

nejä

rv

Ahv

enjä

rv

Nõm

me-

järv

Rää

tsm

a jä

rv

Kon

su jä

rv

Lina

-jä

rv

Potr

i-jä

rv

Raudi kan

al

Kur

tna

sette

bass

ein

KU

RTN

AM

AA

STIK

UK

AIT

SEA

LA

Sisa

likuj

ärv

Kih

ljärv

e sk

v Jaal

a -

Suur

-Kirj

akjä

rve

skv

Kon

su-

tagu

ne sk

v

Seik

lusp

ark

Tuub

imäg

i

Oru

turb

aväl

i

Laug

as-

järvKas

tjärv

Kons

u rist

Oru

Aia

Kõue

Õuna

Viru

Muru

a

Vähi

Õuna

Küti

Otsa

Kuke

Aivo

Tori

Lilli

Malle

Meer

i

Papli Ka

lda

Vooli

Siim

u

Rem

melg

a

Raud

i

Nurm

e

Jaan

i

Kaev

u

Kase

Nurg

a

Nurm

e

Luun

ja

Sõstr

aAl

liku

Marik

a

Marili

Reba

seRaua

Vaht

raRä

ätsu

Laag

ri

Urm

ase

Käpa

Niko

lai

Puhk

ova

Jõelõ

pe

a

Valte

ri

Rem

melg

a

Mäev

eeru

Kure

pesa

Kloo

stri

Räät

smäe

Mäek

alda

Madr

itsa

Liiva

tera

Tuule

talu

Metsa

vahi

Neidl

a

Sõra

võhm

aVe

skim

äe

Ristm

etsaPähk

limäe

Niins

aare

Otsa

nõm

me

Tikka

pesa

Silla

otsa

Suur

ekivi

Panij

ärve

Nurm

ekun

di

Pend

isaar

e

Saar

etag

use

Kang

ru-

vesk

i

Vesk

itagu

se

Kons

upu

hkeb

aas

Rukk

ilille

Linnu

Kasti

Marg

arita

Ploo

mi

Puhk

emaja

Kõv

akat

tega

tee;

bus

sipe

atus

/Su

rfac

ed ro

ad; b

us st

opK

ruus

katte

ga te

e / G

rave

l roa

dPi

nnas

tee

/ Unp

aved

road

Rada

/ Pa

th

Kai

tseal

a pi

ir / N

atur

e pr

otec

tion

area

bou

ndar

y

Siht

kaits

evöö

nd /

Spec

ial m

anag

emen

t zon

e

§

Rulli

rada

/ R

olle

r-ska

ting

trail

Puhk

ekoh

t / R

estin

g pl

ace

!K

uivk

äim

la /

Dry

clo

set

Lõkk

ekoh

t tel

kim

isega

/Ca

mp

fire

site

with

cam

ping

Info

tahv

el /I

nfor

mat

ion

boar

d

Lõkk

ekoh

t / C

amp

fire

site

Seik

lusp

ark,

tuub

imäg

i /A

dven

ture

par

k, tu

bing

®PPa

rkla

/ Pa

rkin

g

Uju

misk

oht /

Sw

imm

ing

plac

e

1 km

liik

umis

rada

/ 1

km m

ovem

ent t

rail

5 km

ja 7

,5 k

m li

ikum

isra

da /

5 km

and

7,5

km

mov

emen

t tra

il

3 km

liik

umis

rada

/ 3

km m

ovem

ent t

rail

Kur

tna

mat

kara

da 1

2 km

/ K

urtn

a hi

king

trai

l 12

km

2 km

liik

umis

rada

/ 2

km m

ovem

ent t

rail

1:38

000

1cm

kaa

rdil=

380

m lo

odus

es

©G

eoda

ta 2

012

Mär

gala

/ W

etla

nd