Tallinna Ülikool

Eesti Keele ja Kultuuri Instituut

Teet Kaur

PIIBEL JA UUS TESTAMENTReferaat

Tallinn 2014

[Type text] [Type text] Teet Kaur

Sisukord1. Piibel..........................................................................................................................5

1.1 Kaanoni kujunemine...........................................................................................5

1.2 Piibli jaotus.........................................................................................................6

1.2.1 Vana Testament...........................................................................................6

1.2.2 Uus Testament.............................................................................................7

1.3 Piibli teksti kujunemine......................................................................................7

1.4 Piiblitõlked..........................................................................................................7

1.5 Piibel kui ajalooallikas......................................................................................10

2. Uus Testament.........................................................................................................11

1.6 Evangeeliumid..................................................................................................12

1.7 Apostlite teod....................................................................................................13

1.8 Pauluse kirjad....................................................................................................13

1.9 Üldised kirjad....................................................................................................14

1.10 Prohvetiennustused...........................................................................................14

[Type text] [Type text] Teet Kaur

SissejuhatusTöö eesmärk on kodune töö sooritada.

4

[Type text] [Type text] Teet Kaur

1. Piibel

Piibel on ristiusu kanoniseeritud pühakiri.

Sõna "piibel" tuleneb vanakreeka sõnast βιβλίον – 'papüürusrull', üldistatult 'raamat'.

(kreeka Βίβλος nt Αγία Γραφή pühakiri, sõnast βιβλío[ν] 'biblíon, byblíon' = 'paberirull'

> Bíblos, Býblos = Papüürus(rull).) Seetõttu on Piibli ja raamatu kohta paljudes keeltes

kasutusel sama sõna.

Eestis harilikult tarvitatav protestantlik piiblikaanon koosneb 66 "raamatust" ehk

iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt ajavahemikus 1200 eKr kuni

2. sajand pKr. Kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on inspireeritud

Jumala poolt.

Piibliks nimetatakse mõnikord ülekantud tähenduses ka mingi valdkonna tähtsaimat või

põhilist raamatut või andmekogu.

Piibel on laialdaselt peetakse enimmüüdud raamat kogu aeg, on eeldatav aastane müük

100 miljoni eksemplari ja on olnud suur mõju kirjandust ja ajalugu. Esimene pronditud

piibel oli Gutenbergi piibel (vt Joonis 1)

Joonis 1 Guttenbergi piibel1

1.1 Kaanoni kujunemine

367. aastal ilmus Athanasiose Uue Testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab

õigeusu kirik. Läänekirik määras kaanoni Rooma (382. aastal), Hipporegiuse (393.

1 http://en.wikipedia.org/wiki/Bible

[Type text] [Type text] Teet Kaur

aastal) ja Kartaago kirikukogudel. Idakirikus kanoniseeriti Vana Testament

Jeruusalemma kirikukogul 1672. aastal koos Saalomoni Tarkuse Raamatu, Jeesus

Siiraki Tarkuse Raamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning Läänekirikus Tridenti

kirikukogul 1545–1563 koos peale eelpoolnimetatute ka 1–2 Makkabeide, Baruki,

Taanieli, Estri raamatud koos viimase lisadega ja Jeremija palve.

1.2 Piibli jaotus

Piibli kuuskümmend kuus raamatut jagunevad kolmekümne üheksa raamatuga Vanaks

Testamendiks ja kahekümne seitsme raamatuga Uueks Testamendiks.

1.2.1Vana Testament

Pikemalt artiklis Vana Testament

Vana Testament oli algselt kirja pandud heebrea ja aramea keeles. Üldistatult sisaldab

Vana Testament Iisraeli rahva ajalugu. Tegemist ei ole aga puhtakujulise ajalooteosega

– iisraellaste ajaloole vaadatakse kui Jumala tegutsemisele maailmas, kui Jumala

kaitsele ja juhtimisele, mida Ta osutab oma rahvale.

Vana Testamendi raamatud on omakorda jagatud neljaks suuremaks grupiks:

Seadus

Ajalooraamatud

Tarkuseraamatud

Prohvetiraamatud

Vana Testament oli esmalt juutide Pühakiri, hiljem sai see ka kristlaste Pühakirjaks. Ka

islam tunnistab Vana Testamenti nn vana lepingu raamatuna.

[Type text] [Type text] Teet Kaur

1.2.2Uus Testament

Üles kirjutatud on Uus Testament kreeka keeles, sest ta sündis hellenistlikus maailmas.

Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis – nimelt oli Uue Testamendi keskne

kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament.

Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks:

Evangeeliumid

Kirjad ehk epistlid

Ilmutusraamat

1.3 Piibli teksti kujunemine

Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja

jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad

koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi

vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr.

1.4 Piiblitõlked

Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr (nn

Septuaginta ehk LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2.

sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus I 382.

aastal õpetlane Hieronymost võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli

ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, mis jäi kuni reformatsioonini jumalateenistuse

alustekstiks.

Varasemate rahvuskeelsete tõlgete seas on ka 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked

vanasüüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlkis Wulfila Piibli gooti keelde. Lisaks on

esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel gruusia, amhara,

araabia, nuubia, pärsia ja paljudesse teistesse keeltesse.

[Type text] [Type text] Teet Kaur

9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele

kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat

Pühakirja teksti.

Modernsed rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni.

Teedrajavaks peetakse Martin Lutheri tõlkeid saksa keelde – 1522 ilmus tema tõlgitud

Uus Testament ja 1534 Piibli tervikteksti tõlge, mille ettevalmistamisel osalesid lisaks

Lutherile ka mitmed tema kaastöölised.

Kaasajaks on Piibel tervikuna tõlgitud enam kui 300 keelde, osaliselt aga enam kui

2100 keelde. Tegu on maailmas kõige enam tõlgitud ja müüdud raamatuga.

Eestikeelsed piibli väljaanded

1739 – esimene trükk, Tallinn, trükkis Jakob Joan Köler (Jacob Johann Köhler) Tallinna

gümnaasiumi trükikojas, 6015 eksemplari

1773 – teine trükk, Tallinn, Eestimaa Konsistooriumi kirjastuskassa kulul, Trükkitud

Lindworsse kirjadega

1822 – kolmas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi, T. Rutt und Sohn, 5000 eksemplari

1825 – neljas trükk, Venemaa Piibliselts, Peterburi

1832 – kolmas trükk, Tallinna Konsistoorium, Tallinn

1835 - Tallinna Ma Konstoriummi kirjastuskassa, Tallinn, Trükkitud Lindworsse

kirjadega

1847 – neljas trükk, Tartu Piibliselts, Tartu, Schünmanni lesk; 1822–1847 kokku 22000

eksemplari

1854 – Tarto Piibli-selts, Tartu, Schünmanni lesk ja C. Mattiesen

1862 – viies trükk, väljaandja Tartu Piibliselts, trükiti Schumanni lese ja C. Mattieseni

trükikojas

1863 – Tarto Piibli-selts, Tartu, E.J. Karow

1863 - Piibli koggodusse kulloga, Tartu, H. Laakmann

1868 - Tarto Piibli-selts, Tartu, W. Gläser

1873 - Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann

1878 – 9. trükk, Tarto Piibli-selts, Tartu, H. Laakmann

1878 - Ameerikamaa New-Yorgi linna Piibli selts, Berliin, Trowitzsch ja Poeg

[Type text] [Type text] Teet Kaur

1879 - Ameerika-maa Piibli-kogudus, New York, Trowitzsch ja Poeg, Berliin

1884 - Tarto Piibli-selts,Tartu, H. Laakmann

1886 – Eestimaa Sinod, Tallinn

1887 - Amerika-maa Piibli-kogudus, New York, Trowitzsch ja Poeg, Berliin

1889 – Tallinn, uues kirjaviisis, A. Mikwitz

1894 – ?

1895–1897 – 12. trükk, Tallinn, A. Mikwitz

1895 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas

1896–1912 seitse trükki Saksamaal

1896 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin

1897 – 12. trükk, H. Laakmann, Tartu

1897 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin

1899 – Tallinn (Revel), A. Mikwitz

1899 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin

1902 - Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin

1903 – 13. trükk, Tartu, Mattieseni trükikoda

1904 – Tallinn, trükitud August Mickwitzi trükikojas

1905 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin

1909 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin

1912 – Briti ja Väljamaa Piibliselts, Peterburi, Trowitzsch ja Poeg, Berliin, uus tõlge,

2000 eksemplari

1914 - Tallinn, A. Mikwitz

1920 - Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tartu, St.-Johannis-Druckerei), Dinglingen

1921 - Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tallinn

1924 - Briti ja Wäljamaa Piibliselts, Tallinn

1926 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, J. Ullmann, Zwickau

1929 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen

1932 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, St.-Johannis-Druckerei, Dinglingen

1933 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, F. Ullmann, Zwickau

1938–1940 – Suur Piibel, kirjastusühing Loodus

1940 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Tallinn, K.F. Puromies

1945 - Briti ja Väljamaa Piibliselts, Helsinki, K.J. Puromies

1945 - Piibliseltside Nõukogu, New York ; London, Bonniers, Stockholm

1968 – Briti- ja Välismaa Piibliselts, Rootsi, 1961. a. tõlge

[Type text] [Type text] Teet Kaur

1968 - The British and Foreign Bible Society, London

1969 – Rootsi, 1968. a. väljaande kordustrükk

1970? - Piibliselts, London

1972 – Suur Piibel, Toronto, Orto, Kanada, Graphic Centre Ontario, 1500 eksemplari

1988 - Rahvusvaheline Piibliselts, Colorado Springs, St. Michel Print, Soome

1989 – Soome, 1938. a. Suure Piibli faksiimile-trükk

1990 - Eesti Raamat, Tallinn, faksiimileväljaanne 1. trükist 1739, Tallinna

Raamatutrükikoda

1997 – Eesti Piibliselts, Tallinn, Soome

1999 – Eesti Piibliselts, Tallinn, Korea

2000 – Eesti Piibliselts, Tallinn, St. Michel Print, Soome

2009 - Eesti Piibliselts, Tallinn, CPI Books, Flensburg, Saksamaa

2009 - Jehoova tunnistajad, "Piibel. Kreekakeelse osa uue maailma tõlge"

2010 - Eesti Piibliselts, Tallinn, ST Michel Print, Mikkeli, Soome

2014 - Jehoova tunnistajad, "Piibel. Uue maailma tõlge"

1.5 Piibel kui ajalooallikas

Piibel on ajalooallikas kultuuri- ja keeleteadlastele, sest raamatute alguses on tihti

määratud kirjutamise aja valitseja või mõni muu sündmus ajaloos (näiteks rahvaste

loendamine Rooma impeeriumis). 20. sajandi arheoloogilised avastused on tunnustanud

piibli tähtsust ajalooteaduse osana. (Wikipedia, 2014)

[Type text] [Type text] Teet Kaur

2. Uus Testament

Uus Testament (kr. Καινή Διαθήκη), mida nimetatakse eesti keeles ka Uueks lepinguks,

mis on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga

kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks.

Uus Testament koosneb 27 raamatust, millest 4 esimest on evangeeliumid

('rõõmusõnumid'; Jeesuse Kristuse elu kirjeldused), järgnevad "Apostlite teod"

(kirjeldus Jeesuse surma ning ülestõusmise järgsetest sündmustest), valik erinevate

autorite kirju kogudustele ja apokalüptiline Johannese Ilmutuseraamat. Uue Testamendi

osadeks olevad raamatud koguti kokku ühtseks köiteks mitmete sajandite jooksul. Uus

Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti

see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas

ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Lääne

kultuuri kujunemist.

Uue Testamendi raamatud

Uus Testament

Matteuse

Markuse

Luuka

Johannese

Apostlite teod

Roomlastele

1. korintlastele

2. korintlastele

Galaatlastele

Efeslastele

Filiplastele

Koloslastele

1. tessalooniklastele

2. tessalooniklastele

1. Timoteosele

[Type text] [Type text] Teet Kaur

2. Timoteosele

Tiitusele

Fileemonile

Heebrealastele

Jaakobuse

1. Peetruse

2. Peetruse

1. Johannese

2. Johannese

3. Johannese

Juuda kiri

Johannese ilmutus

Kuigi mõned kristlikud usulahud arvavad Uue Testamenti hulka erinevaid teoseid,

käsitleb suur enamus kristlasi Uue Testamendina 27. Piibli kaanoni raamatut, mis

sisaldab nelja narratiivi – evangeeliumi – Jeesus Kristuse elust ja teenimistööst,

narratiivi apostlite teenimistööst varajases Kirikus (mis on järg Luuka evangeeliumile),

21. erinevate autorite poolt kirjutatud varajast kirja (mida tihti kutsutakse epistliteks)

Kristliku nõu ja tegutsemisjuhiste edastamiseks ning apokalüptilist prohvetiennustust,

mis on tehniliselt kahekümne teine epistel. Kuigi Uue Testamendi tänapäevase vormi

kokkupanijad võisid arvestada sealjuures kompositsiooni kronoloogilist järjestust, ei ole

Uus Testament rangelt kronoloogilises järjestuses.

1.6 Evangeeliumid

Iga evangeelium võtab kokku Jeesuse teenimistöö.

Matteuse evangeelium, mille kiriklik traditsioon omistab apostel Matteusele, Alfeuse

pojale.

Markuse evangeelium, mis on omistatud evangelist Markusele, kes kirjutas üles apostel

Peetruse mälestused.

Luuka evangeelium, mis on omistatud apostel Pauluse ihuarstile Luukale.

Johannese evangeelium, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebeduse pojale.

[Type text] [Type text] Teet Kaur

Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga

sarnasi seletusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades kirjeldusi

mitmetest Jeesuse imetegudest ja ütlustest, mida mujal ei leidu.

1.7 Apostlite teod

Apostlite tegude raamat, mis on ka järg Luuka evangeeliumile, on narrativ apostlite

teenimistööst peale Kristuse surma. Stiil, fraseoloogia ja teised tõendid näitavad ning ka

tänapäeva piibliteadlased arvavad, et Apostlite tegude raamat ja Luuka evangeelium on

kirjutatud sama autori poolt.

1.8 Pauluse kirjad

Pauluse kirjadeks nimetatakse epistleid, mis on traditsionaalselt omistatud Paulusele,

kuigi neist mõnede autorlus on vaieldav. Peaaegu universaalselt arvatakse, et kiri

heebrealastele pole tegelikult Pauluse kirjutatud. Näib, et Paulus pigem dikteeris oma

kirjad kirjutajatele, ning mõned neist mainivad spetsiifiliselt Pauluse kommet oma

käega kirjutada tervitusi (allpool märgitud tärniga).

Roomlastele*

1. korintlastele*

2. korintlastele

Galaatlastele

Efeslastele

Filiplastele

Koloslastele*

1. tessalooniklastele

2. tessalooniklastele*

1. Timoteosele

2. Timoteosele

Tiitusele

Fileemonile*

[Type text] [Type text] Teet Kaur

Heebrealastele

1.9 Üldised kirjad

Lisaks Pauluse kirjadele on Uues Testamendis veel 7 üldist ehk katoolset kirja.

Mõnikord arvatakse nende hulka ka kiri heebrealastele.

Jaakobuse, mis on omistatud Jaakobusele, Jeesuse vennale.

1. Peetruse, mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse Peetruseks.

2. Peetruse, mis on omistatud apostel Siimonale, keda kutsutakse Peetruseks.

1. Johannese, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.

2. Johannese, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.

3. Johannese, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.

Juuda, mis on omistatud Jeesuse vennale Juuda Toomale.

1.10Prohvetiennustused

Uue Testamendi viimasel raamatul oli suur mõju Kristlikule teoloogiale kogu Uue

Testamendi suhtes.

Ilmutuseraamat, mis omistatakse apostel Johannesele, Sebedeuse pojale.

Keel

Kõige suurema kõnelejate arvuga keeled juutide ja paganate seas Pühal maal (Iisraelis)

Jeesuse ajal olid aramea, koinee ja piiratud määral vararabiinlik heebrea keel. Ometigi

pandi Uue Testamendi originaaltekstid kirja koinee keeles, mis oli igapäevaseks kreeka

suhtluskeeleks, mida kasutati 1. sajandi Rooma riigi vahemereäärsetes idaprovintsides.

Uut Testamenti on alates selle kirjapanekust laialdaselt tõlgitud teistesse keeltesse,

sealhulgas ladina, vanasüüria ja kopti keelde. Kuid mõned kirikuisad näivad vihjavat, et

Matteuse evangeelium oli algselt kirjutatud heebrea või aramea keeles. Samuti on

oletatud, et ka Kiri heebrealastele kirjutati heebrea keeles ning tõlgiti kreeka keelde

Luuka poolt. Kummalgi neist vaadetest ei ole tänapäeva teadlaste seas suurt toetust;

väidetakse, et Matteuse evangeeliumi ja Heebrea kirja kirjapilt näitavad pigem, et need

on kirjutatud otse kreeka keeles. (Wikipedia, 2014)

[Type text] [Type text] Teet Kaur

KokkuvõteÕppisin igasuguseid asju dokumendi failis tegema. Eriti neid, mis on seotud päise, jaluse ja stiilide muutmisega. Igati mõistlik värk.

[Type text] [Type text] Teet Kaur

Kasutatud kirjandusWikipedia. (28. oktoober 2014. a.). Piibel. Kasutamise kuupäev: 2. detsember 2014. a.,

allikas Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Piibel

Wikipedia. (28. oktoober 2014. a.). Uus Testament. Kasutamise kuupäev: 2. detsember

2014. a., allikas Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Uus_Testament

[Type text] [Type text] Teet Kaur