TARTU ÜLIKOOL PÄRNU KOLLEDŽ Sotsiaaltöö korralduse lektoraat

Andres Julle

PIKAAJALISTE TÖÖTUTE REHABILITATSIOONITEENUSE EFEKTIIVSUS

MTÜ “AKTIVISEERIMISKESKUS TULEVIK” NÄITEL

Diplomitöö

Juhendaja: magister Valter Parve

Pärnu 2004

2

SISUKORD

Sissejuhatus..........................................................................................................................4

Mõisted................................................................................................................................6

1.0 TÖÖTUS......................................................................................................................9

1.1 Töötus Euroopa Liidus..............................................................................9

1.2 Euroopa Liidu strateegiad tööpuuduse vähendamiseks..........................10

1.3 Töötus Eestis...........................................................................................12

1.4 Eesti strateegiad tööpuuduse vähendamiseks.........................................13

1.5 Pikaajaline töötus Eestis..........................................................................15

2.0 AKTIIVNE TÖÖPOLIITIKA (ATP).....................................................................22

2.1. Eesti tegevused aktiivse tööpoliitika vallas.............................................23

2.2. Aktiivse tööpoliitika meetmete kättesaadavus sihtgrupile......................24

2.3. Aktiivse tööpoliitika rahastamine............................................................25

3.0 MEETODID PIKAAJALISE TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS.................27

3.1 Rehabilitatsioon.......................................................................................27

3.2 Aktiviseerimiskeskused..........................................................................28

3.3.Vabaühendus “Aktiviseerimiskeskus Tulevik”........................................29

4.0 PIKAAJALISTE TÖÖTUTE REHABILITATSIOONI MÕJUDE

UURING....................................................................................................................34

4.1 Töö eesmärgid.........................................................................................34

4.2 Uurimismeetod.........................................................................................34

4.3 Valim........................................................................................................36

5.0 UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS.....................................................................37

5.1 Töö kaotamise põhjused..........................................................................37

5.2 Teadlikkuse tõus sotsiaalteenustest.........................................................33

5.3 Kasutatud tööotsimisvõimalused ja aktiivsus uue töö leidmisel............40

3

5.4 Tulevikunägemus....................................................................................42

5.5 Takistused töö leidmisel..........................................................................43

5.6 MTÜ "Tulevik" roll rehabiliteeritavate tööle aitamisel...........................44

5.7 Suhtumine töösse....................................................................................45

5.8 Stigmatiseerimine....................................................................................46

5.9 Muutused seoses rehabilitatsioonis osalemisega.....................................47

5.10 Oodatavad muutused............................................................................50

5.11 Info teenuse kohta ja selle levimise viisid............................................52

5.12 Töö võimalused MTÜ-s "Tulevik" ja sellega kaasneva kasu

nägemine...................................................................................................54

6.0. ARUTELU.................................................................................................................57

Kokkuvõte.........................................................................................................................63

Kasutatud kirjandus........................................................................................................65

Lisad..................................................................................................................................67

Lisa 1. Mittetulundusühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" põhikiri.........67

Lisa 2. Intervjuu küsimustikud........................................................................71

Summary...........................................................................................................................76

4

Sissejuhatus Rehabilitatsiooniteenuse kujundamisel on oluline teada, kuidas see mõjub indiviidile ning

kui efektiivsed on töös olevad meetmed. Rehabilitatsiooni kasutatakse erinevate

kliendirühmade sotsiaalse võimekuse tõstmiseks, peamiselt puuetega inimeste,

narkomaanide, raske haiguse puhul jne. Käesolevas töös on vaadeldud pikaajaliste

töötute rehabilitatsiooni ja selle efektiivsust läbi nende endi silmade. Diplomitöö

keskendub rehabilitatsiooniteenuse analüüsimisele MTÜ “Aktiviseerimiskeskuse

Tulevik” näitel.

Vaatamata tööpuuduse järk-järgulisele vähenemisele Eestis, on kasvanud selliste

inimeste hulk, kes on olnud tööta rohkem, kui aasta ja ei ole suutnud või tahtnud

tööturule tagasi pöörduda. Töötuks jäämise teed on erinevad, tööturule naasmine on aga

pikka aega oma kutseoskusi mitte rakendada saanud inimesel raske. Üks tööturule tagasi

pääsemise instrument on läbida rehabilitatsioon. Kahtlemata on rehabilitatsioonist

osavõtjad teadvustanud omale töötusest tulenevaid probleeme ja teinud esimese sammu,

saamaks tagasi elustandard, mida tarbimisühiskond meile dikteerib, olles sellega

edumeelsemad töötud, kui nende saatusekaaslased, kes otsivad lahendust alkoholist,

narkootikumidest või muudest tegevustest, mis moraalinormidega ei ühti. Paljudele on

rehabilitatsioon viimane õlekõrs millest haarata, selleks on ka vajalik, et teenus toimiks ja

et see viimane võimalus ei saaks pettumuseks.

Käesolev diplomitöö koosneb kuuest peatükist. Esimeses tutvustatakse töötust Euroopa

Liidus ja Eestis ning tegevusi, mida tehakse tööpuuduse leevendamiseks. Antakse

ülevaade pikaajalistest töötutest, sellest tingitud probleemidest ja neile suunatud

programmidest.

Teises peatükis tutvustatakse töötutele suunatud aktiivset tööpoliitikat ja selle

5

rahastamist.

Kolmandas peatükis peatutakse lähemalt rehabilitatsioonil ja aktiviseerimiskeskustel.

Tutvustatakse MTÜ “Aktiviseerimiskeskus Tulevik” arengut ja tegemisi.

Neljandas peatükis püstitatakse uurimuse hüpotees. Samuti saab lugeda diplomitöös

kasutatud uurimismeetodist, kirjeldatakse uurimuse läbiviimist ja intervjueeritavate

tausta.

Viies peatükk analüüsib rehabilitatsiooniteenust ja protsesse, mis toimuvad

rehabiliteeritavatega. Tööks vajalikud praktilised teadmised ja analüüsitavad andmed on

kogutud läbi uuringu.

Kuues peatükk kuulub arutelule, kus analüüsitakse saadud tulemusi ja tehakse järeldusi,

kontrollitakse töös püstitatud hüpoteesi ning tehakse ettepanekud.

6

Mõisted

Hädaabitöö on ajutine tasuline töö, mille tegemiseks ei ole üldjuhul vaja kutse-, ega

ametialast ettevalmistust.

(Tööturuteenuse seadus RT I 2000, 57, 370)

Hädaabitööd korraldab tööhõiveamet valitsusasutuse hallatava riigiasutuse või

omavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel. Hädaabitöö tunnitasu alammääraks 2002.

aastal oli töötu abiraha saaval töötul 5,90 krooni tunnis ja töötu abiraha mittesaaval töötul

8,25 krooni tunnis. Hädaabitööle ei kohaldata tööõigusakte, v.a. töötervishoiu ja

tööohutuse seadus.

Mitteaktiivne ehk heitunu on mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö

olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud

lootuse seda leida. (Venesaar, Hinnosaar, Luuk, Marksoo lk. 13)

Pikaajaline töötu- isik, kes on arvel tööotsijana ning ei leia tööd ega oma töiseid

sissetulekuid ning kellele töötu abiraha maksmine on lõpetatud või on olnud töötuna arvel

üle 12 kuu;

(Eesti sotsiaalkaitse käsiraamat ja sõnastik, 1998. Vester Kopi, Phare Consensus program,

EL. Kopenhaagen.lk.121)

Sobiv töö on töö, mida tööhõiveamet peab isikule kohaseks tema haridust, erialaoskusi,

töökogemust, terviseseisundit, soolist sobivust ning elukoha ja töötamiskoha vahemaad

arvestades; (Tööturuteenuse seadus RT I 2000, 57, 370,)

Rehabilitatsioon, taastamine- isiku füüsilise, vaimse, kutsealase või sotsiaalse seisundi

taastamine ja säilitamise protsess pärast vigastust, haigust või tõsiseid sotsiaalseid või

7

psühholoogilisi probleeme. Tervishoius või sotsiaalhoolduses eristatakse sageli kolme

faasi: ennetamine, ravi ja rehabilitatsioon.

Eesti sotsiaalkaitse käsiraamat ja sõnastik, 1998. Vester Kopi, Phare Consensus program,

EL. Kopenhaagen.lk.132.

Tööotsija on isik, kelle on registreerinud tööturuteenuse osutaja ja kes otsib tööd;

(Tööturuteenuse seadus RT I 2000, 57, 370,)

Töötu – tööealine (üle 16-aastane) isik, kellel ei ole töösuhet ning kes on ennast töötuna

registreerinud ja/või otsib tööd (Statistikaameti leibkonna sissetulekute ja kulutuste

uuringus rakendatud definitsiooni järgi).

(Vaesuse leevendamine Eestis taust ja sihiseaded, 1999. TÜ, Sotsiaalministeerium, ÜRO

Arenguprogramm (UNDP).lk.11)

Töötu on täieliku või osalise töövõimega isik, kelle vanus on 16 aastat või üle selle kuni

vanaduspensioni eani, kes on tööta, valmis kohe tööle asuma ning otsib tööd. Isik otsib

tööd, kui ta pöördub tööhõiveametisse vähemalt kord 30 päeva jooksul sooviga kohe

tööle asuda ning on valmis osalema tööturukoolituses;

(Töötu sotsiaalse kaitse seadus RT I 2000,57,371)

Tööturuteenus on teenus tööotsijale töö leidmise ja tööalase arengu soodustamiseks ning

tööandjale sobiva tööjõu saamiseks;

Tööturuteenuse liigid on:

teavitamine tööturu olukorrast ja tööturukoolituse võimalustest;

töövahendus;

tööturukoolitus;

kutsenõustamine;

tööturutoetus ettevõtluse alustamiseks;

tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu töölerakendamiseks;

hädaabitöö.

8

(Tööturuteenuse seadus RT I 2000, 57, 370,)

Tööturuteenuse osutajad- tööturuteenuseid osutavad tööhõiveametid. Tööturuteenuseid

võivad osutada ka eraõiguslikud juriidilised isikud ja äriregistrisse kantud füüsilised

isikust ettevõtjad, kellel peab selleks olema tegevusluba.

(Tööturuteenuse seadus RT I 2000, 57, 370,)

Väiksema konkurentsivõimega töötuks loetakse:

osaliselt töövõimetu isik;

rase või isik, kes kasvatab alla kuue aasta vanust last;

16-24 aastane noor;

• isik, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;

• vanglast vabanenud isik;

• pikaajaline töötu;

(Tööturuteenuse seadus RT I 2000, 57, 370,)

Väljatõrjumisefekt- tööandja võtab tööle töötaja, kellele makstakse subsiidiumi, mitte

töötaja, kelle ta muidu oleks võtnud. (Leetma, Võrk, Eamets, Sõstra lk. 32)

9

1.0. TÖÖTUS

1.1. Töötus Euroopa Liidus

Euroopa Liidu riikides on juba aastaid tõsiseks probleemiks olnud pikaajaline tööpuudus.

See hõlmab töötuid, kelle tööotsingud on väldanud üle aasta. Paljudes riikides

moodustavad nad töötutest rohkem kui poole.

Ligi kümnendik Euroopa tööjõust, umbkaudu 18 miljonit inimest, on töötud. Euroopa Liit

on teadvustanud, et töötus ei ole tõsine probleem mitte ainult tema liikmesriikide

sotsiaalsele struktuurile, vaid see on ka majanduslik probleem. Madal tööhõivetase

takistab Euroopa Liidul oma võimaluste täielikku rakendamist maailmamajanduses,

samuti tekitavad kulutused töötushüvitistele raskusi riigieelarvetele. (European Union

assistance for employment and human resources... 2000)

1990 aastal oli United Nations Department of Economic and Social Affairs andmetel

Euroopa Liidus tööpuuduse näitajad järgmised: Suurbritannias 6,8%, Prantsusmaal 8.9%,

Hispaanias 16,3%, Saksamaal 5,0%. Siis dekaad hiljem olid Suurbritannias vastavad

näitajad 5,1% (oktoober 2002), Prantsusmaal 9.1% (veebruar 2003), Hispaanias 11.9%,

mis on ka Euroopa Liidu kõrgem näitaja ja Saksamaal 8,8% (veebruar 2003). (Euroinfo

Teenistus 2004)

Pikaajalisi töötuid oli Euroopa Liidus 2001. aasta andmetel protsentuaalselt kõigist

töötutest 43,7%. Riikide lõikes olid andmed järgmised: Taanis 22,2%, Rootsis 22,3%,

Austrias 23,5%, Soomes 26,2%, Luksemburgis 27,6%, Suurbritannias 27,7%,

Prantsusmaal 37,6%, Portugalis 38,1%, Hollandis 43,5% (1999.a.), Hispaanias 44,0%,

Saksamaal 51,5% (2000.a), Belgias 51,7%, Kreekas 52,8%, Iirimaal 55,3%, Itaalias

63,4%. (Allikas: OECD Employment Outlook 2002)

10

Hetkel on rahvusvaheliselt ja konventsionaalselt määratletud pikaajaliste töötutena isikud,

kes on sunnitud olema tööturult eemal 12 kuud või rohkem. Varem oli see enamikes

riikides 6 kuud ja ka hetkel on Rootsis ja Inglismaal kasutusel poole aastane tööta olek.

Pikaajalist töötust on harjutud nägema proportsioonis täieliku töötusega, kuigi see on

mõnevõrra ekslik. Näiteks üldise tööpuuduse suurenedes võib pikaajaline tööpuudus olla

stabiilne või näidata ka kahanemise märke. (Blackwell Dictionary of Social Policy A-Z

2002)

1.2. Euroopa Liidu strateegiad tööpuuduse

vähendamiseks

Vähendamaks pikaajalist tööpuudust lähtutakse Euroopa Liidus põhimõttest, et igale

töötule isikule pakutakse uusi võimalusi enne kuue kuu töötuse täitumist, noorte puhul ja

enne kaheteist kuu töötuse täitumist, täiskasvanutel kas koolituse, ümberõppe,

tööpraktika, töö või muude tööoskuste täiendamise abinõude näol. Kasutatakse ka

individuaalset kutsenõustamist ja nõustamist, mis soodustab tulemuslikku integratsiooni

tööturule. Need ennetavad ja tööoskustele suunatud abinõud kombineeritakse muude

meetmetega, mis vähendavad pikaajaliste töötute hulka ja aitavad neil tööturule naasta.

Selles kontekstis pööratakse tähelepanu ka Tööhõiveametite kaasajastamisele koos

eraldiseisva seire edendamisega. Liikmesriigid peavad julgustama koostööd erinevate

teenuste pakkujatega ja välja töötama strateegia, et teha ennetamine ja aktiviseerimine

efektiivsemaks.(Assessment of the implemetation of the 2002 employment guidelines

supporting document to the joint employment report 2002)

Muuhulgas püütakse Euroopa Liidu poolt pandud tulemuste saavutamiseks tugevdada

majanduse konkurentsivõimet, soosida tööstuslikku tootmist, lisada avalikke ja ühiskonna

toetatud tööpaiku, jaotada tööd lühemat tööaega rakendades, rehabiliteerida ja koolitada

töötuid ning suurendada muul viisil nende tööturul konkureerimise võimalusi, aga ka

11

motiveerida neid koolituse ja töö vastuvõtmiseks. Prääniku ja piitsana mõjuvad

töötuskindlustusse ja toimetulekutoetusse põimitud positiivsed ja negatiivsed

sanktsioonid. (Malvet, Mikkola1998)

Tööhõive tegevuskavasid töötatakse välja kooskõlas Euroopa Liidu tööhõive

põhisuundadega (Employment Guidelines), mille järgi ka Euroopa Liidu liikmesriigid

sarnaseid dokumente ette valmistavad. Tööhõive põhisuunad on jagatud 4 sambaks:

1. Inimeste tööga hõivatuse suurendamine;

2. Ettevõtluse arendamine ja töökohtade loomine;

3. Ettevõtete ja nende töötajate kohanemise toetamine;

4. Meestele ja naistele võrdseid võimalusi tagava poliitika tugevdamine.

Iga samba all on toodud konkreetsed suunised, mille järgi riigid oma tööturupoliitilisi

meetmeid ette valmistavad. Eesti tööhõive tegevuskava on koostatud, lähtudes Eesti

tööturu hetkevajadustest ja võimalustest. Meile oluliste meetmete kirjeldamine Euroopa

Liidu liikmesriikidega sarnasel viisil annab meile võimaluse neid võrrelda teiste riikide

samalaadse tegevusega. (Rebane 2001)

2000. aastal Lissabonis toimunud tippnõupidamisel seati Euroopa Liidu strateegiliseks

eesmärgiks saada "kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks

teadmistepõhiseks majanduseks maailmas, kus majanduskasv oleks jätkusuutlik ning

seeläbi loodaks rohkem ja paremaid töökohti ning saavutataks suurem sotsiaalne

kaasatus". Eeltoodust tulenevalt on Euroopa Liidu töö- ja sotsiaalpoliitika eesmärgiks

täistööhõive saavutamine. Selleni jõudmiseks püstitati alltoodud horisontaalsed

eesmärgid, mis hõlmavad kõiki nelja tööhõive põhisuunda:

-liikuda täistööhõive saavutamise suunas:

-suurendada 2005. aastaks üldist tööhõivemäära 67%-ni ja naiste tööhõivemäära 57%-ni;

-suurendada 2010. aastaks üldist tööhõivemäära 70%-ni ja naiste tööhõivemäära 60%-ni;

-suurendada 2010. aastaks vanemaealise tööjõu (55-64) tööhõivemäära 50%-ni. (Leetma,

Võrk, Eamets, Sõstra 2003)

12

1.3. Töötus Eestis

Tööpuudus on tavaliselt seotud muutustega majanduses. Kui majanduse kogutoodang

(SKP) kasvab, siis tööpuudus langeb ja vastupidi.

Eestis oli viimane majanduslangus 1999. aastal, mil SKP langes kolm kvartalit järjest.

Selle aja jooksul tööpuudus suurenes. Alates 1999. aasta viimasest kvartalist on Eesti

SKP kasvanud ning see on juba avaldanud head mõju: tööpuudus hakkas alates 2000.

aasta esimesest kvartalist langema. Praeguseks on tööpuudus kukkunud 15 protsendilt 5,1

protsendile. Kui majanduskasv Eestis jätkub, on alust arvata, et tööpuudus langeb veelgi.

(Rõõm 2003)

Tööpuuduse vähenemine on seotud majanduskasvuga, kuid üksnes sellest ei piisa, et kõik

tööd soovivad inimesed seda ka leiaksid. Eestis on aasta-aastalt suurenenud noorte ja

pikaajaliste töötute hulk. Rahvusvaheline praktika näitab, et mida kauem on inimene

tööturult eemal olnud, seda raskem on tal sinna tagasi pöörduda. (Rebane 2001)

2004.a jaanuaris otsis tööhõiveametite vahendusel tööd 42 144 töötut, mis moodustab

5,1% Eesti elanikest vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Võrreldes detsembrikuuga

kasvas registreeritud töötute arv 4,0% ja eelmise aasta jaanuarikuuga vähenes 9,4%.

Esmakordselt pöördus jaanuaris tööhõiveametitesse 5 571 töötut, mis on 22,6% vähem

kui detsembris ja 24,2% rohkem kui aasta tagasi.

Töötuse tase oli kõige kõrgem Ida-Virumaal, kus tööhõiveametis registreeriti töötuna

10,1% maakonna tööealisest elanikkonnast ja Valgamaal, kus see näitaja oli 8,0%. Kõige

vähem registreeriti töötuid Pärnumaal (3,2%) ja Tartumaal (2,6%).

Töötu abiraha said jaanuaris 17 310 töötut, mis on 1,8% rohkem kui eelmisel kuul ja

27,3% vähem, kui aasta tagasi. Kõige suurem abiraha saajate osakaal tööealistest

elanikest oli Ida-Viru maakonnas (3,1%). (Tööturuamet 2004)

13

Riikide võrdluses oli pikaajalise töötuse määr 2002. aastal Eestis (5,4%) kõrgem

Euroopa Liidu keskmisest (3,0%), kuid madalam Kesk- ja Ida-Euroopa riikide keskmisest

tasemest (8,1%). Pikaajaliselt töötute osatähtsus töötute üldarvus oli Eestis veidi väiksem

kui teistes Euroopa Liiduga liituvates riikides, kuid suurem Euroopa Liidu keskmisest.

(Sotsiaalministeerium 2004)

1.4. Eesti strateegiad tööpuuduse vähendamiseks

Vaieldamatult peaksid hoogsa majanduskasvu tulemused olema mootoriks Eesti

ühiskonna ees seisvate oluliste sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Kiiret lahendamist

nõudvaid probleeme on tänases Eestis küllaga. Nimetagem siinkohal vaid mõningaid

neist:

elanikkonna madal elatustase;

mitmete piirkondade elukeskkonna muutumine perspektiivituks;

• sotsiaalse infrastruktuuri arengu pidurdumine;

• mahajäämus sotsiaalse turvalisuse süsteemi arendamisel;

• kuritegevuse järsk suurenemine;

• töötuse, eriti pikaajalise töötuse ja noorte töötuse kiire kasv;

regionaalsed ja elanikkonna sissetulekutest lähtuvad erinevused;

• võimalustes saada kvaliteetset ja kaasaegset haridust. (Luuk 2000)

Riskirühmadena on Eesti tööturul defineeritud noored vanuses 16-24, puuetega

inimesed, pikaajalised töötud, väikelaste emad, kvalifikatsiooni kaotanud tööotsijad,

pensionieelikud, rasedad, vanglast vabanenud, muukeelne elanikkond jne.

Tööturupoliitika üheks prioriteediks on kõikide aktiivsete tööturumeetmete osakaalu

suurendamine vastavalt riskirühmade ja tööturu vajadustele. Riskigruppidele on vajalik

individuaalne lähenemine. Selleks on tarvis olemasolevaid tööturuteenuseid

(tööturukoolitus, kutsenõustamine, tööturutoetus tööandjale ja töötule, hädaabitöö)

kohandada ja nende mahtu suurendada. Lisanduvate teenuste administreerimiseks on

14

vajalik töötasuvahendite ja majanduskulude kasv. Eestis,- kokku töötab 16

tööhõiveametis 18 kutsenõustajat. 2001. aastal sai kutsenõustamist 8159 tööotsijat.

Kutsenõustamist vajavate isikute sihtrühma kuuluvad eelkõige:

· töötud noored – kutse-, erialase või ametialase väljaõppe ning töökogemuse

puudumise, väheste teadmiste töömaailmast, tööotsimisoskuste puudumise tõttu;

· pikaajalised töötud – kutse-, erialaste või ametialaste oskuste kaotuse ning sotsiaalse

heitumuse tõttu seoses pikaajalise eemalviibimisega tööjõuturult;

· ümberõppevajadusega töötud – vajaduse tõttu valida uus tööturul nõutav eriala.

Nimetatud sihtgruppide osakaal registreeritud töötute hulgas on kõrge ja olemasolev

nõustajate koosseis ei võimalda hetkel sihtgruppi täielikult teenindada, ilma, et selle all ei

kannataks teiste teenuste osutamise kvaliteet. (Sotsiaalministeerium 2003)

Märkimisväärne osa mitteaktiivsetest on nn. heitunud isikutel. Need on inimesed, kes

tahavad ja on võimelised töötama, kuid on loobunud tööotsingutest, sest ei usu enam

tööleidmise võimalusse. ETU ’99 (Eesti Tööjõu Uuring) andmetel on selliseid inimesi

kõige rohkem Kagu-Eestis.

Kui Euroopa Liidus kulutatakse tööturupoliitikale 3-4% SKP-st, siis Eestis ainult 0,24%,

mis on väikseim number ka kandidaatriikide seas. Kuna rahalised ressursid on piiratud,

tuleb erilist tähelepanu pöörata riskirühmadele, kelle konkurentsivõime tööturule

integreerumiseks on kõige väiksem. Lisaks eelpool mainitud riskirühmadele on

prioriteediks ettevõtluse edendamine ja uute töökohtade loomine, mis on aluseks

tööpuuduse vähendamisel.(Tööturuamet 2004)

Kuigi prognoositakse Eestis tööpuuduse alanemist, ei tähenda see vähenemist kõigis

valdkondades, näiteks sisemisele turule suunatud tööstuses ja teenindusharudes on oodata

töökohtade kadumist.

15

1.5. Pikaajaline töötus Eestis

Eestis hakati riiklikul tasemel pikaajaliselt töötutega esmakordselt tegelema 1998 aastal,

kui Sotsiaalministeerium alustas töötute aktiviseerimiskeskuste pilootprojekti, mille

raames moodustati nimetatud asutused kaheksas maakonnas. Projekt käivitus Taanist

saadud projektirahadega, kuid seoses rahastamise lõppemisega liideti keskused

tööturuametitega ja tänaseks on nad oma tegevuse lõpetanud.

Pikaajaliselt töötute töölerakendamise toetuseks on algatatud aastatel 2001-2003 mitmeid

riiklikke programme, 1. aprillist 2002 on tööhõiveametites tööle rakendatud konsultandid,

kelle ülesandeks on edendada koostööd pikaajaliselt töötute, tööhõiveameti ja tööandjate

vahel. Seni võetud meetmeid on hinnatud positiivseks, kuid tulemused jäävad siiski

tagasihoidlikuks, mistõttu on astutud samme tööturupoliitika efektiivsemaks ja

paindlikumaks muutmisel.

Eestis on tööturupoliitikas kasutatud enam tööjõu pakkumist mõjutavaid meetmeid, nagu

erialane koolitus, toimetulekukoolitus ja kutsenõustamine. Võrreldes teiste riikide

kogemustega on pikaajaliselt töötutele pakutavate meetmete valik Eestis siiski üsna

piiratud. (Sotsiaalministeerium 2004)

2001. aastal oli meil töötuid keskmiselt 96,5 tuhat inimest, mis moodustas 13,8% tööjõust

vanuses 15-69 aastat. Koos üldise töötuse vähenemisega oli aga kasvanud pikaajaline

töötus ja noorte töötus. Noorte töötuse määr ulatus 2001. a keskmiselt 21%-ni ja

pikaajalisi töötuid oli 2001.a. Eestis 40,1 tuhat ning nad moodustasid 48% töötutest.

Kasvanud oli ka lõhe eestlaste ja muulaste töötuse vahel. Kui 1994. aastal oli eestlaste

töötus 6,0% ja muulaste töötus 10,6%, siis 2000. aastal olid vastavad numbrid juba 11,2%

ja 18,1%.

2002. a. I kvartalis ulatus pikaajaliste töötute arv 42,9 tuhandeni ning nende osatähtsus

töötutest 59%-ni. Osatähtsuse tõus on tingitud sellest, et uusi töötuid lisandus vähem ja

töötute arv tervikuna langes. Suurim risk pikaajaliseks töötuks jääda on madala

haridustasemega ja eakamatel töötutel. (Tööturuamet 2004, Sotsiaalministeerium 2004)

16

Kui analüüsida pikaajalist töötust vanusegrupiti, saab teha järeldusi ainult kahe

vanusegrupi kohta. Keskmise vanusegrupi (25-49) pikaajaline töötus on pidevalt

kasvanud. Noorte inimeste (15-24) seas oli valitsevaks lühiajaline tööpuudus. Vanema

vanusegrupi kohta (50-69) järelduste tegemiseks on andmed ebapiisavad. (Leetma, Võrk,

Eamets, Sõstra 2003)

Pikaajalise töötuse suurt osatähtsust kinnitavad ka 1995.a. alguses tehtud Eesti Tööjõu-

uuringu andmed. Kui veel 1991. aastal üle aasta kestnud tööotsingutega töötud praktiliselt

puudusid, siis 1993.a. oli nende osatähtsus kõigist töötutest juba 16% (sh. naistel 19%,

meestel 12%) ning 1995.a. kevad-talve seisuga 30%. Üle kahe aasta oli tööd otsinud 14%

töötutest, üle 3 aasta 3%.

Nii meeste kui ka naiste puhul esineb pikaajalist tööpuudust kõige vähem 16-24 aastaste

hulgas. Seevastu 25-44 aastastest naistest on rohkem kui 2/5 otsinud tööd üle aasta. Suur

osa nendest on lastega kodus olevad emad, kellel on raskusi töökoha saamisega. Meestel

kasvab tööotsimise kestus koos vanusega ja nii ongi pikaajalisi töötuid meeste hulgas

kõige enam pensionieelses eas. Pikaajalised töötud ei moodusta sugugi homogeenset

gruppi. Nende hulgas on noori ja vanu, mehi ja naisi, inimesi erineva sotsiaalse, etnilise ja

haridusliku tagapõhjaga. Peamiselt on tegemist siiski madalama haridustaseme ja

väiksemate kutseoskustega inimestega, kellel on raske tänapäeva turumajanduslikus

konkurentsis läbi lüüa. Kuid on ka kõrgharidusega inimesi, kelle jaoks ei ole antud

piirkonnas sobivat tööd.

Kõige raskem on tööd leida endistel põllumajandustöötajatel, kuna maapiirkondades on

tööjõusituatsioon eriti pingeline, kitsa erialase ettevalmistusega insener-tehnilistel

töötajatel, erialata tööotsijatel ja mitte-eestlastel, kes ei valda riigikeelt. (Marksoo 1997)

Pikaajalisest töötusest tingitud probleemid. Pikaajaline töötus on kasvav probleem

Eesti tööturul. Probleemi teeb veelgi keerukamaks fakt, et pikaajaliste töötute

tagasitoomine tööturule on mitmetel põhjustel komplitseeritud ülesanne. Eelkõige

seetõttu, et kauem, kui aasta tööturult eemal olnud isikud on tavaliselt jõudnud tööelust

võõranduda, kaotanud töökogemuse- ja harjumuse. Pikaajaline töötus läheb Eesti

17

Vabariigile väljamakstavate sotsiaaltoetuste ning saamata jäävate maksude näol kulukaks.

Võõrandumine tööturust põhjustab ka sotsiaalseid probleeme, mis pingestavad niigi

teravat sotsiaalmajanduslikku olukorda. (Tööturuamet 2004)

Eri riikides korraldatud uuringud on näidanud, et kaua ilma tööta olnud inimestel on

raske uut töökohta leida ja uuesti tööellu sisse elada. Kõige raskem on tööd saada neil,

kellel eelmisest töökohast lahkumisest on möödunud kuni kolm kuud. Inimesed kes on

tööta olnud juba üle aasta, võivad üldse kaotada lootuse veel tööd leida – hakatakse

arvama, et "kes mind ikka enam tahab või minu vastu huvi tunneb". Niisuguste mõtete

korral lüüakse aktiivsele tööotsimisele tihtipeale käega ning harjutakse elama

sotsiaaltoetustest. (Rebane 1999)

Mida kauem on inimene olnud töötu, seda vähem atraktiivne on ta potentsiaalsele

tööandjale. Tema tööoskused ja -kogemused on tööst eemaloleku jooksul kahanenud ning

ajast maha jäänud. Paljud tööandjad suhtuvad pikaajalistesse töötutesse eelarvamusega ja

eelistavad uute töötajate tööle võtmisel kas noori või neid, kes juba olid kusagil mujal

hõivatud. Isegi juhul, kui tööpuudus tervikuna väheneb ja tekib uusi töökohti, on

suuremad eeldused tööd saada neil, kes on töötud olnud lühemat aega.

Kuigi tööpuudus on otseselt majanduslik probleem, on sellel tõsiseid sotsiaalseid

tagajärgi. Pikaajalise tööpuuduse negatiivsete tagajärgedena, mis avaldavad mõju nii

töötule endale kui ka tema lähedastele, tuleb nimetada eelkõige järgmist:

• usu kaotamine endasse ja oma võimetesse,

• motivatsiooni kaotus,

• rahalised probleemid,

• terviseprobleemid (nii vaimsed kui füüsilised)

• sotsiaalne isolatsioon,

• elatustaseme pidev langus (vaesus).

Kauakestev töötaolek võib endaga kaasa tuua protsessi, mille tulemusena inimese elu-olu

hakkab kiires tempos halvenema. See on nõiaring, kuhu sattuda võib suhteliselt kergesti,

kuid millest välja tulla on aga kõrvalise abita väga raske. (Marksoo 1997)

18

Töö ei täida inimese elus ainult rahateenimise eesmärki, Pat Young märgib, et töö on ka

staatuse allikas ja annab lisaks inimestele rollid ühiskonnas, kujundab nende päevi, kuid

ja aastaid. Suuremate probleemidena kaasnevad.

• rahalised probleemid: töötus on suurimaid vaesuse põhjustajaid, ainult väga madala

palga ja suurtest peredest inimesed ei tunneta sissetulekute kaotust;

• probleemid perekonnas: töötusest tekkivad probleemid ilmnevad erinevatel viisidel ja

äng väljendub erineval kujul. Üldiselt peetakse tavaks, et mees käib tööl ja peab

perekonda üleval. Pered, kus rollid on vahetunud, kus naine käib tööl ja mees tegeleb

koduste töödega on situatsioon stressirohke, eriti kui need valikud pole vabatahtlikud;

• probleemid kogukonnas ja ühiskonnas: samamoodi kui üksikisikule ja perele tekitab

töötus probleeme kogukonnas. Kogukond demoraliseerub, kui suur osa inimesi on

tööturult väljas ja töökohti pole saada. Tühjad tehased ja laohooned lagundavad

piirkonna mainet. Kõrgele tööpuudusele järgneb tavaliselt tervishoiu- ja

sotsiaalteenuste vajaduse tõus, samuti tõuseb kriminogeensus ja sageneb vandalism.

(Young 1985)

Suurimaks probleemiks töötuse puhul peetakse vaesust, mis on tingitud töötusest endast –

kõrvalejäämisest materiaalsete ressursside hankimise põhilisest süsteemist. Seega on

töötute vaesuse leevendamise efektiivseimaks viisiks nende tööhõivelise aktiivsuse

suurendamine ja sotsiaalse osaluse taastamine. See on töötute vaesuse leevendamise

pikaajaline strateegiline eesmärk (välja pakutud ka põhieesmärgina ÜRO, ILO jt

rahvusvaheliste organisatsioonide poolt).

Töötute vaesuse leevendamine on edukas, integreerides erinevaid ühiskonna tasandeid

(riik, omavalitsus, tööandjad, survegrupid, ja töötud ise). Riigi rolliks töötusest tuleneva

vaesuse leevendamisel on avaliku sektori käsutuses olevate võimaluste parem

ärakasutamine tööturu arendamisel, sh regionaalpoliitiliste mehhanismide senisest

efektiivsem rakendamine.

Prioriteetseimaks grupiks töötute vaesuse leevendamisel on pikaajaliselt töötud, kelle

objektiivsele materiaalse heaolu langusele on lisandunud motivatsiooni, enesehinnangu jt

isiksuslike ressursside langus ning sotsiaalne isolatsioon.

19

Töötusest tuleneva vaesuse leevendamine on efektiivseim indiviidi tööhõivelise

aktiivsuse taastamise kaudu, rakendades aktiivseid (tööle motiveerivad) ja reaktiivsed

(toimetulekut toetavaid) meetmeid optimaalses vahekorras. Töötute vaesuse

leevendamise operatiivseks leevendamiseks on sotsiaalsete garantiide laiendamise ja

minimaalse toimetulekutaseme kindlustamine. Sotsiaalse kaitse süsteemid ei tohi

soodustada toetusesaajatesse eelarvamusliku suhtumise kujunemist, samas aga peaksid

toetama inimese loomupärast aktiivsust. Tööhõivega kindlustamisel tuleb hoiduda

diskrimineerimise, ekspluateerimise või tõrjutuse ohus olevate allasurumisest vanuse,

soo, etnilise grupi alusel ning tööotsija madala haridustaseme ja eriala puudumise

korral.(TÜ, Sotsiaalministeerium, ÜRO Arenguprogramm UNDP 1999)

Strateegiad pikaajalise töötuse vähendamiseks. Pikaajaliselt töötute märkimisväärne

hulk näitab, et Eesti tööturupoliitikas tuleks aktiivsemalt tegeleda pikaajaliselt töötute

probleemi kompleksse lahendamisega. Paralleelselt peab hoolitsema lühiajaliselt töötute

(alla aasta tööta olnud inimeste) kiire naasmise eest tööturule, et ennetada pikaajalist

töötust. Arendada tuleks tööturu nõudlusepoolt, sihiks on uute töökohtade loomine, mis

kokkuvõttes tõstab tööhõivet ja mõjutab kaudselt töötuse

vähenemist.(Sotsiaalministeerium 2004)

Pikaajalised töötud vajavad eelkõige juhendamist töö otsimisel, tööandja poole

pöördumisel, dokumentide vormistamisel, sageli ka koolitust aegunud tööoskuste

värskendamiseks või tööpraktikat. Tihti on vaja konsulteerida kutsenõustajaga, kes aitab

selgust saada inimese oskustes ja võimetes, oskab soovitada täiendkoolitust või hoopis

uue eriala valimist. Selleks, et vähendada tööandjate eelarvamuslikku suhtumist

pikaajaliste töötute töölevõtmisse, tuleb rakendada meetmeid tööandjate motiveerimiseks.

(Rebane 2001)

Eestis on hetkel aktiviseerimiskeskuste kõrval pikaajalistele töötutele sobivaid ja nende

tööturule naasmist soosivaid programme kaks. Esimene neist on Subsiidiumid

erasektori tööandjatele.

20

Subsiidium erasektori tööandjale kujutab endast tööandjale makstavat summat, tavaliselt

teatud protsenti palgast, mille eesmärk on motiveerida tööandjat töötut tööle võtma.

OECD riigid kulutavad subsiidiumideks erasektori tööandjale 11,2% ATP vahendeist.

Eesti seadusandluses vastab mainitud meetmele tööturutoetus tööandjale, mida makstakse

väiksema konkurentsivõimega isiku töölerakendamiseks. Tööturutoetust makstakse

esimese kuue kuu jooksul alampalga suuruses ja järgneva kuue kuu jooksul pool

alampalgast. ATP vahendeist kulub Eestis tööturutoetuseks tööandjale üksnes 1%.

Enamik läbiviidud analüüse näitab, et subsiidiumid erasektori tööandjatele on suhteliselt

vähe efektiivsed ning samamoodi kui stardiabi puhul kaasnevad nendega vahendite

raiskamine (tööandja võtab subsiidiumiga tööle inimese, kelle ta oleks võtnud ka ilma

subsiidiumita) ja asendusefektid.

Eeltoodust hoolimata on leitud, et erasektori tööandjale antavad subsiidiumid võivad olla

tõhusad teatud riskirühmade, eelkõige pikaajaliste töötute töölerakendamiseks.

Pikaajalise töötuse vähendamisel on subsiidiume erasektori tööandjatele kasutatud

edukalt nii USA-s, Suurbritannias kui ka Austraalias.

Lisaks märgitakse, et nimetatud meetme rakendamisel on tähtis kontrollida, et

subsiidiumi saanud tööandja ei kuritarvitaks saadud toetust. Kui puudub kontroll, võivad

tööandjad kasutada subsiidiumi näiteks püsiva tööjõukulude vähendamise võimalusena

või vallandada subsiidiumi saamise aja lõppedes töötaja ja asendada ta uuega, kelle eest

makstakse subsiidiumi. Teisalt vähendab aga tööandja range kontrollimine firmade tahet

mainitud programmis osaleda, seetõttu on tähtis leida tasakaal kahe mainitud eesmärgi

vahel. (Leetma 2002)

Teise instrumendina on kasutusel Avalikud tööd.

OECD riigid kulutavad avalike tööde subsideerimiseks keskmiselt 19,4% kogu ATP

vahendeist. Antud programmi peamine eesmärk on ajutise töövõimaluse loomine ja

asendussissetuleku pakkumine. Enamasti on avalikud tööd suunatud pikaajalistele

töötutele, keda on kõige raskem tööturule tagasi tuua. Eestis kulutati 1999. aastal

hädaabitööde finantseerimiseks 5,1% ATP vahendeist, 2001. aastast hädaabitöid enam

21

riigieelarvest ei finantseerita.

Riikide kogemused näitavad, et avalikud tööd võivad lühiajaliselt hõivet suurendada,

kuid pika aja jooksul on nad ebaefektiivne ja kallis vahend töötuse vähendamiseks. Antud

programmis osalejail on mitteosalejatega võrreldes hiljem raskem tööd leida ning nende

palgatase on madalam. Selle üheks põhjuseks peetakse asjaolu, et avalikes töödes

osalenutega seostub tööandjatel halb maine.

Kuigi enamik uuringuid näitab, et avalikud tööd ei suurenda osalejate töötamise

tõenäosust tulevikus, kasutavad OECD riigid neid eelkõige pikaajaliste töötute

aktiveerimiseks ja neis tööharjumuse tekitamiseks. Samuti annab programmis osalemine

võimaluse pakkumisega tööotsija töötahet testida. Kui inimene keeldub programmis

osalemast, lõpetatakse töötushüvitise maksmine.

Avalike tööde programme on palju kasutatud vaesuse leevendamiseks arenguriikides.

Näiteks Botswanas osales 1985. ja 1986. aastal 21% tööjõust avalikes töödes. Vaesuse

leevendamisele suunatud programmide juures on tähtis jälgida, et neid programme

kasutataks üksnes lühikese aja jooksul ning pakutav palk oleks väga madal. See

võimaldab programme suunata kõige vaesemale osale elanikkonnast. (Leetma 2002)

22

2.0. AKTIIVNE TÖÖPOLIITIKA (ATP)

OECD klassifikatsiooni kohaselt kuuluvad aktiivse tööpoliitika hulka järgmised meetmed

(OECD 1993).

• Riigi tööhõiveametite administreerimine;

• Tööturukoolitus;

• Subsiidiumid tööandjatele väiksema konkurentsivõimega inimeste töölerakendamiseks

ja subsiidiumid töötutele ettevõtlusega alustamiseks;

• Otsene töökohtade loomine, sh avalikud tööd;

• Erimeetmed noortele;

• Erimeetmed puuetega inimestele.

Passiivse tööpoliitika meetmetena defineeritakse töötushüvitisi ja ennetähtaegset

vanaduspensioni. (Leetma, Võrk, Eamets, Sõstra 2003)

Eesti Vabariigi Valitsuse poolt võeti (Vabariigi Valitsuse otsus 15.04. 1991.a.) suund

aktiivse tööturupoliitika meetmete rakendamisele.

Nendeks (aktiivseteks tööturupoliitika sammudeks) olid nimetatud otsuse järgi:

1. tööhõiveteenuste osutamine (töövahendus, kutsenõustamine jm.);

2. tööturusubsiidiumide süsteemi loomine (tööturutoetus ettevõtlust alustavale töötule,

palgatoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega isiku töölerakendamisel);

3. ümberõppe ja täienduskoolituse süsteemi loomine;

4. tööhõiveprogrammide väljatöötamine (k.a. Hädaabitööde korraldamine).

Aktiivse tööturupoliitika suunda toetab Eesti regionaalarengu kontseptsioon, mille

Riigikogu (parlament) 1994.a. heaks kiitis. (Eesti sotsiaalkaitse käsiraamat ja sõnastik

1998)

23

2.1. Eesti tegevused aktiivse tööpoliitika vallas

Aastatel 1995-2000 oli osalejate arvu poolest teiseks suuremaks aktiivse tööpoliitika

meetmeks hädaabitööd, kus nimetatud ajavahemikul osales aastas keskmiselt ligi 4300

inimest. 2000. aastal läks ATP kogukulutustest hädaabitööde finantseerimiseks 4,9%.

2001. aastast alates hädaabitööde korraldamist enam riigieelarvest ei finantseerita.

Vastavalt uuele tööturuteenuse seadusele maksab hädaabitööl osalejale tasu töö

korraldaja, kelleks on enamasti kohalik omavalitsus. Selline muudatus on kaasa toonud

hädaabitööde korraldamise märkimisväärse vähenemise, sest vaid vähestel omavalitsustel

jätkub rahalisi vahendeid nende finantseerimiseks. Tööturuameti andmetel osales 2001. ja

2002. aastal hädaabitöödes vastavalt 125 ja 196 inimest. Kuna Eestis pole hädaabitööde

tulemuslikkust hinnatud, ei saa ka nimetatud programmi finantseerimise lõpetamist

riigieelarvest pidada õigustatuks. Nn. väljatõrjumisefekti vältimise üheks võimaluseks

oleks olnud kehtestada kohalike omavalitsuste kaasfinantseerimise nõue.(Leetma, Võrk,

Eamets, Sõstra 2003)

Kõige väiksem aktiivse tööpoliitika meede nii kulutuste kui ka osalejate arvu poolest on

läbi aastate olnud tööturutoetus tööandjale väiksema konkurentsivõimega töötu

töölevõtmiseks. 2001. aastal kulutati selle 4,1% ATP koguvahenditest ning

tööturutoetusega rakendus 356 inimest. Sarnaselt stardiabile on ka tööturutoetusega

rakendunud töötute arv väga väike. Kuigi eri riikide kogemused näitavad, et subsiidiumid

on suhteliselt ebaefektiivsed, on neid tulemuslikult kasutatud teatud riskigruppide,

eelkõige pikaajaliselt töötute töölerakendamiseks. Arvestades, et Eestis on ligi pooled

töötutest pikaajaliselt töötud, oleks antud skeemi laiendamine otstarbekas. (Leetma, Võrk,

Eamets, Sõstra 2003)

24

2.2. Aktiivse tööpoliitika meetmete kättesaadavus

sihtgrupile

2000.a. 1.oktoobril jõustunud Tööturuteenuse seaduse ja Töötu sotsiaalse kaitse seaduse

alusel on kõigil, sh pikaajalistel töötutel õigus taotleda tööhõiveametitest aktiivseid

tööturumeetmeid. Seetõttu oli tegevuskavas eraldi välja toodud aktiviseerimiskeskuste

integreerimine tööhõive süsteemi. (Aktiviseerimiskeskuste tööd ja põhimõtteid käsitleb

autor lähemalt peatükis 3.4.)

Tööhõive tegevuskavas pikaajaliste töötute töölerakendamiseks ette nähtud meetmete

ellurakendamist rahastatakse riigieelarvest, programmi "Tööhõive suurendamine,

pikaajalise töötuse vältimine ja riskigruppidesse kuuluvate isikute tööelust väljatõrjumise

ennetamine" rahast ning mitmete välisabi projektide kaudu.

(Rebane2001)

Vastavalt töötu sotsiaalse kaitse seadusele oli aastatel 1995-2000 üheks tööturuteenuse

ning töötu abiraha saamise eelduseks riigi tööhõivetalituses töötuna registreerumine.

Töötuna võeti arvele isikud vanuses 16 aastat kuni vanaduspensioni iga, kes olid

hõivamata töö või tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva (Tööturuteenuste

seadus RT I, 1994, 81, 1381). Seega ei võimaldanud nimetatud seadus pakkuda

tööturuteenuseid neile töötutele, kes polnud viimase aasta jooksul töötanud. Sellistel

inimestel oli õigus saada riigi tööhõivetalitustest teavet vabade töökohtade ning töötu

sotsiaalse kaitsega seotud õigusaktide kohta.

Olulisemateks muutusteks seoses uute õigusaktide jõustumisega võib tööturuteenuste

pakkumise seisukohast pidada:

• töötuna arvelevõtmise korra muutumist. Uue korra kohaselt ei nõuta töötuna

registreerimisel enam eelnevat töötamist. Seega tekkis nimetatud muutusega seoses

õigus saada tööturuteenuseid ka pikka aega tööta olnud isikutel. Eelneva töötamise

nõue on aga jätkuvalt töötu abiraha saamise tingimuseks;

25

• uue tööturuteenusena lisandus kutsenõustamine;

• tööturuteenuseid on õigus osutada ka eraõiguslikul juriidilisel isikul ja äriregistrisse

kantud füüsilisest isikust ettevõtjal, kellel peab selleks olema tegevusluba.

Tööturuteenuse tegevusloaga seonduvat reguleerib seadus 2. peatükk;

• väiksema konkurentsivõimega isikuteks loetakse täiendavalt pikaajalisi töötuid ning

16-24 aastasi noori (varem 16-20 aastat);

• luuakse tööotsijate ja tööturuteenuste riiklik register. Registri vastutav töötleja on

Tööturuamet

• tööandja on kohustatud tööhõiveametile teatama vabadest töökohtadest ning töökohale

kandideerijatele esitavatest nõuetest. Nimetatud sätte eesmärgiks on parandada

tööhõiveametite töövahendusalast tegevust;

hädaabitööl osalevale töötule maksab tasu hädaabitöö korraldaja (kohalik omavalitsus),

riigieelarvest hädaabitööde korraldamist enam ei finantseerita. (Leetma, Võrk, Eamets,

Sõstra 2003)

2.3. Aktiivse tööpoliitika rahastamine

Võrreldes OECD keskmisega võib öelda, et Eestis on ATP kulutuste struktuur üsna

ühekülgne. Suurem osa kulutustest läheb tööturukoolituse (59,3%) ja riigi

tööhõiveametite tegevuse (26,1%) finantseerimiseks, subsiidiumidele tööandjale ja

stardiabile tehtavad kulutused on marginaalsed. Alates 2001. aastast vähenes aktiivsete

meetmete loetelu veelgi. (vt. tabel 1). (Leetma, Võrk, Eamets, Sõstra 2003)

26

Tabel 1. Kulutused aktiivse tööpoliitika meetmetele OECD riikides ja Eestis 1999.

aastal (% kogukulutustest aktiivsele tööpoliitikale)

Tööotsingual

ane abi ja

riigi

töövahendus

süsteem

Tööturu-

koolitus

Eri-

meetmed

noortele

Subsiidiumid

erasektori

tööandjale

stardiabi Avalikud

tööd

Erimeet-

med

puuetega

inimestele

Eesti 26,1 59,3 ---------- 2,8 6,6 5,2 -----------

OECD

keskmine

22,8 22,3 13,0 11,2 2,5 19,4 17,6

(Tööturuamet 2004)

Teiste riikide kogemus on näidanud, et programmi efektiivsus sõltub paljuski selle

suunatusest, st kui selgelt on defineeritud sihtgrupp, keda tahetakse aidata. Eestis täna

toimivad eriprogrammid kas pilootprojektidena, mis seab kahtluse alla nende

jätkusuutlikkuse, või siis on antud teatud valdkonnas tegutsemine kolmandale sektorile

(nt pikaajaliselt töötutele mõeldud aktiviseerimiskeskused). Eriprogrammid võiksid

koosneda erinevatest tööturuteenustest, mis on kohandatud vastavalt eri sihtrühma

vajadustele. (Leetma, Võrk, Eamets, Sõstra 2003)

Kaasfinantseerimise taotlemiseks Euroopa Liidu struktuurifondidest on Eesti esitanud

Komisjonile riikliku arengukava aastateks 2003-2006, mille kohaselt aktiivset

tööpoliitikat finantseeritakse kolme aasta jooksul täiendavalt ca 304 miljoni krooni

ulatuses. Tulemusena suureneks kulutuste tase aktiivsetele meetmetele. Nimetatud näitaja

on hetkel võrreldes OECD ja EL riikide keskmiste näitajatega madal, kuid kuna aktiivsele

tööpoliitikale tehtavad kulud suurenevad rohkem kui kaks korda, võib arvata, et nende

tulemuslik kulutamine on keeruline. (Leetma, Võrk, Eamets, Sõstra 2003)

Lähtudes Euroopa Liidu tööhõive strateegiast ja teiste riikide kogemustest, tuleks Eestis

tunduvalt suurendada aktiivsete tööturumeetmete osatähtsust ja kasutada individuaalse

lähenemise strateegiat. (Sotsiaalministeerium 2004)

27

3.0. MEETODID PIKAAJALISE TÖÖPUUDUSE

VÄHENDAMISEKS

3.1. Rehabilitatsioon.

Rehabilitatsiooni kasutatakse puuetega inimeste, sõltlaste, vanglast vabanenute,

pikaajaliste töötute ja kodutute puhul. Käesolev uurimustöö on fokuseeritud pikaajalistele

töötutele. Selle sihtrühma puhul on rehabilitatsiooni eesmärk taastada tööharjumus ja

soosida iseseisvat toimetulekut. Vajadus rehabilitatsiooniteenuse järgi võib tekkida juhul,

kui tööharjumus on kadunud või kui isik pole tööturul konkurentsivõimeline. Protsessi

esimene etapp on tööharjumuse taastamine. Selles etapis õpetatakse ajagraafikust

kinnipidamist, töökoha korrashoidu, õigeid töövõtteid, jälgitakse tehtavat tööd ja

hinnatakse selle tulemusi, püütakse saavutada olukord, kus teenuse saaja hakkab järgima

töödistsipliini ning suudab oma tegevusest juhendajale adekvaatselt aru anda. Teine etapp

on sotsiaalse võimekuse arendamine, kus osaleja on tööharjumuse (taas)omandanud või

säilitanud ning suudab (ka ilma juhendamiseta) hakkama saada neile pandud lihtsamate

ülesannetega. Täiendava õpetamise ja juhendamisega püütakse arendada teenuse saajat

sedavõrd, et tal tekkiks võimalus ja motivatsioon leida endale püsiv töökoht.

Malvet ja Mikkola märgivad, et sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgiks on negatiivse

ahela katkestamine – inimese ja perekonna rehabiliteerimine, et ta saaks igapäevaelu

ülesannetega taas iseseisvalt hakkama.

Sotsiaalse rehabilitatsiooni mõiste alla mahub ka koolitus iseenda ja omaste eest

hoolitsemiseks, seadusandluse ja asjaajamisprotseduuride tutvustus, nõuanded inimsuhete

kujundamiseks ja alalhoidmiseks ning ettevalmistus tööühiskonnaga liitumiseks, näiteks

28

selleks otstarbeks loodud turvatöökohtadel ja aktiviseerimiskeskustes.

Sotsiaalne rehabiliteerimine algab sageli hetkest, kui lõpeb arstlik järelevalve ehk

teisisõnu, füüsilise, vaimse või psüühilise puude rehabilitatsioon või alkoholi- või

uimastisõltuvuse ravi lõpetamiseks. Sotsiaalne rehabiliteerimine on oma ülesande täitnud,

kui kliendid saavad iseseisvalt hakkama argipäeva ülesannetega ja on valmis ametialaseks

rehabilitatsiooniks või tööks. Praktikas rehabilitatsiooni erinevad etapid sageli kattuvad.

Tööhõive aktiveerimine ühiskonnas eeldab nende kolme rehabilitatsiooni võimaluse

olemasolu ja lõpuks ka seda, et tööd oleks saada.

Rehabilitatsiooni kolm peamist etappi

1. meditsiiniline rehabilitatsioon

2. sotsiaalne rehabilitatsioon

3. ametialane rehabilitatsioon

(Malvet, Mikkola 1998)

3.2. Aktiviseerimiskeskused

1998.aasta oktoobris käivitus sotsiaalministeeriumi juhtimisel "Tööturul vähese

konkurentsivõimega isikute aktiviseerimise projekt". Projekti eesmärgiks oli luua

aktiviseerimiskeskused 8-s maakonnas, et katseliselt kindlaks teha, kas niisugune tegevus

on vajalik ja otstarbekas pikaajaliste töötute tagasitoomiseks tööturule. Sihtgrupiks,

kellega aktiviseerimiskeskused tegelesid, olid pikaajalised töötud, kellel sel ajal puudus

riigi tööhõivetalituses töötuna registreerimiseks vajalik tööstaaž ning, kes selle tõttu said

tööhõivetalituse vahendusel vaid teavet vabadest töökohtadest.

(Rebane 1999)

Aktiviseerimiskeskuste põhimõtted. Kõik keskused lähtuvad oma töö korraldamisel

ühtsetest põhimõtetest, mille järgi nende tegevuse eesmärgiks on:

• aidata leida tööd isikutel, kes ilma kõrvalise toeta sellega ise hakkama ei saa

tekitada/taastada tööharjumus inimestes, kes on pikemat aega olnud ilma tööta

29

• aktiviseerida töövõimelisi inimesi, kes ei ole huvitatud töö leidmisest, kuid samal ajal

taotlevad toimetulekutoetust.

Eesmärgi saavutamiseks kasutavad aktiviseerimiskeskused peamiselt kahte meetodit:

klientide juhendamiseks ja toetamiseks viiakse läbi tööotsingukoolitust ning selleks, et

töötamisest võõrdunud inimestele tagasi anda tööharjumus ja tahtmine tööd teha,

korraldatakse tööharjutamist. Viimase all mõeldakse pikaajalistele töötutele lühiajalise

töötamisvõimaluse loomist kas aktiviseerimiskeskuse, kohaliku omavalitsuse või teiste

tööandjate poolt korraldatud tööd selleks, et harjutada neid töörutiiniga ning suhtlemisega

töökollektiivis.

Tööotsingukoolituses õpetatakse töötule, kuidas ja kust tööd otsida, kuidas end ette

valmistada ja käituda tööintervjuul, kirjutada CV-d ja avaldust, hinnata adekvaatselt oma

soove ja võimalusi tööturul konkureerimiseks. Koolitustel rakendatakse palju rühmatööd,

antakse osalejatele võimalusi oma kogemusi teistega jagada ja iseseisvalt lahendusi välja

töötada. Suhtlemine rühmas teiste samas olukorras inimestega aitab selle liikmetel

vähendada tunnet, et "ainult mina üksi olen raskes olukorras, teistel on palju kergem",

hakatakse paremini mõistma teiste probleeme ja leitakse ühiseid lahendusi.

Lisaks eelpool nimetatud tegevustele on keskused korraldanud koolitusi töötute

ametioskuste parandamiseks. Sel juhul peeti silmas, et omandatud oskustega oleks

võimalik piirkonnas ka töökohta leida. (Rebane 1999)

3.3. Vabaühendus “Aktiviseerimiskeskus Tulevik”

MTÜ "Tulevik" alustas oma regulaarset tegevust 1999 aasta oktoobris, seda koostöös

Rootsi Helsinborgi aktiviseerimiskeskusega "Framtid". 21 veebruaril 2000 aastal

registreeriti MTÜ uue nimega "Aktiviseerimiskeskus Tulevik". Aktiviseerimiskeskuse

põhikiri on lisas 1.

Oma esimesel aastal osutati teenust kokku 120 inimesele, kuus keskmiselt 84 inimesele,

tööle sai 17 inimest, koolitust viidi läbi 12 korral, ettevõtte käive oli 103 570 ja kasum 22

380 krooni.

30

2001 ja 2002 aastal jätkas MTÜ "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" rehabilitatsiooniteenuse

osutamist, võites ka selleks Pärnu Linnavalitsuse poolt välja kuulutatud konkursi,

lisandus ka varjupaigateenuse osutamine.

Rehabilitatsiooni meetoditena kasutatakse tööharjumuse taastamist ja sotsiaalse

võimekuse arendamist. Nende meetodite sisust on juttu peatükis 3.1., mis käsitleb

rehabilitatsiooni. Eesmärkide saavutamine toimub koostöös tööandjatega, Tööhõive-

talitusega, sotsiaalabiametiga (sotsiaalsete probleemide lahendamine), samuti

rakendatakse võimalusel ja vajadusel tugiisikut.

Keskuse eesmärkideks on:

• Tekitada/taastada tööharjumus inimestes, kes on pikemat aega olnud ilma tööta;

• Aktiviseerida töövõimelisi inimesi, kes taotlevad toimetulekutoetust ja samal ajal pole

huvitatud töö leidmisest;

• Aidata leida tööd inimestel, kes ilma kõrvalise toeta sellega ise hakkama ei saa;

• Aidata kohalikel ettevõtetel luua uusi töökohti, suurendades seeläbi tööhõivet.

Perspektiivis on keskusel arendada mõningaid uusi teenuseid milleks on:

• Preventiivne töö inimestega, kes on jäänud ilma tervise-kindlustusest,

töökindlustusest, pensionikindlustusest;

• Toimetulekuõpetuse andmine toimetulekuraskustega inimestele;

• Psühholoogilise nõustamise võimaldamine;

• Täiendõppe ja tööturu koolituse võimaluste tutvustamine;

• Kutsenõustamise ja eesti keele õppe võimaldamine;

Samuti on plaanis kaasata aktiviseerimiskeskuse töösse puuetega inimesi. Ruumide

asukoht võimaldab tööd teha ka liikumispuudega inimesel (I korrus, ilma treppideta,

kahepoolega uksed).

Aktiviseerimiskeskuse poolt pakutavate teenuste hulka kuuluvad järgmised teenused:

• Transporditeenus, kolimine, lisaks pakutakse abistajaid laadimisel, tõstmisel,

31

kandmisel, puude vedu, prügivedu, annetatavate asjade vedu;

• Mööbli ja kodumasinate remont, remonditakse nii pehme- kui kõva mööblit;

• Kasutatud kodumasinate ja mööbli annetamine ja müük, Annetatakse

(vähekindlustatud elanikele) ja müüakse mööblit ning kodumasinaid, mis on elanikelt

saadud. Vajadusel ka remonditakse või kohandatakse olemasolevat mööblit tellijale

sobivaks;

• Eakate inimeste ja puuetega inimeste abistamine. Isikuid, kellel on füüsiliselt raske

oma elu korraldada, aidatakse järgnevates toimingutes: kodused toimetused (sh.

akende pesemine, tubade koristamine, vee toomine tuppa), hoovi koristamine lehtedest

ja lumest, muru niitmine jms., puude vedu, puude saagimine ja lõhkumine, ladumine,

aiamaade kaevamine ja hooldamine (sh. rohimine), saagikoristus, korterite pisiremont

ja korrastamine (uste ning akende remont ja hooldus), toidu kojutoomine, kodus

toiduvalmistamine, eluruumide kütmine;

• Makulatuuri vastuvõtt;

• Klaasi lõikus;

• Lihtsamad õmblustööd, palistatakse ääri, tellija materjalist õmmeldakse tekikotte, linu,

padjapüüre, töökindaid, mööblile katteriiet, parandatakse katkenud õmblusi jms;

• Abistamine ehitustöödel. Abi osutatakse materjalide ja esemete lahtipakkimisel,

kandmisel, kätteandmisel, värvimisel. Samuti aidatakse väikesemahulistel

kaevetöödel, lammutustöödel, valmispindade viimistlemisel, ehitusobjekti ja selle

ümbruse korrastamisel jms.

• Abistamine keevitustöödel ja sanitaar-tehnilistel töödel. Abistamine keevitustöödel

sisaldab materjalide ettevalmistamist, puhastamist, kinnitamist, (abi)vahendite

hoidmist ja (ette)andmist jms. Abistamine sanitaar-tehnilistel töödel sisaldab

väiksemate ummistuste kõrvaldamist, tihendite vahetust, lekete jms. läbivoolude

kõrvaldamist, kulunud detailide asendamist jms.

• Territooriumide korrashoid, mahalangenud okste ja tüvede eemaldamine, võsa

eemaldamine, muru niitmine, lehtede riisumine, rohimine, lume ja jää eemaldamine,

liivatamine, jääpurikate eemaldamine, prahi koristamine jms.

• Suunamine ümberõppele;

32

• Töökohtade loomine oma struktuuris.

2003.a. jätkati pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniteenuse osutamisega Pärnu

Linnavalitsusega sõlmitud lepingute alusel. Toimetulekule suunatud

rehabilitatsiooniteenust osutati kokku 20 878 tundi. Tööharjumuse taastamise teenust

osutati kokku 51 168 tundi. Kokku osales aasta jooksul rehabilitatsiooniprotsessis 131

inimest, kellest:

• 8 leidis püsiva töökoha ( 2 haiglas, 1 autopesulas, 1 saeveskis, 1 turvafirmas, 1

puidutöökojas, 2 ehitustel)

• 7 leidis töökoha, kuid erinevatel põhjustel pöördus brigaadi tagasi. Valdavalt oli

tagasipöördumise põhjuseks töö ajutine iseloom. Üks tagasipöördunutest katsetas omal

käel poodi pidada.

• 6 inimest jäi vanadus- või invaliidsuspensionile

• 3 inimest suri

Suurimaks projektiks oli jaanuarist juunini kestnud Vana Turu putkade lammutus.

Lammutustöid finantseeris turu omanik AS Pajo. Turu lammutamise eest saadud rahaga

kaeti transpordi ning prügimäe kulutused, toitlustati rehabilitatsioonis osalejaid. Tekkinud

väike kasum pandi kõrvale "Tulevikule" uue sõiduki soetamise tarbeks. Turult saadud

puidumaterjali kasutati oma töökodade ning varjupaiga kütteks. Turu lammutamise järel

leidis töökoha 3 meest. Lammutustöid tehti ka mujal linnas.

Hasartmängumaksu Nõukogu finantseerimisel viidi läbi projekti "Endel", mille käigus

palgati välitööde meistri, kelle vastutusalasse jäid kõik tegevused, mis viidi läbi

väljaspool keskuse territooriumi.

(Allikas: Aktiviseerimiskeskus Tulevik kodulehekülg)

MTÜ "Tuleviku" missioon ja eesmärgid. Asutuse või teenuse efektiivseks toimimiseks

on vajalik selge nägemus pakutava teenuse iseloomust või ettevõte missioonist. MTÜ

33

"Tulevik" töötajad arvasid, et nende asutus on töötutele vajalik. Missioonina toodi välja

töötute tegevuses hoidmist ja kuuluvustunde tekitamist.

Hoiab töötuid tegevuses, millel on hinnatav resultaat.

(T2)

Nõrgemate toetamist ja abistamist. Tunda inimestel end vajalikuna.

(T1)

Teenuse eesmärke nähti sarnaselt asutuse missiooniga. Lisaks eelpool mainitule lisandus

ka oskuste arendamine ja konkurentsi tõus tööturul.

Säilib kollektiivsustunne, vastutus tehtud töö eest, kontakt ühiskonna eluga. (T2)

Programm liidab töötuid tegevusega, paneb nad kohustustesse ja annab võimalusi saada uusi kogemusi ja oskusi.

(T3) Annab võimaluse suhelda teistega, olla igapäevaselt aktiivne. Kõigi puhul konkurentsivõime tõus ei ole eriti suur, ent hoiab ära selle langemise. Olles aktiivne, avanevad võimalused tööturul.

(T1) Rehabilitatsioonist tulenevat kasu hinnati mitmest küljest. Lisaks pakutavale tööle nähti

kasu suhtlemises, loonuseliste teenuste saamisvõimaluste avardumises ja võimaluses

rääkida oma muredest töötajatele. Siiski mainiti, et kasu ilmneb iga isiku puhul erinevalt,

vastavalt tema isikuomadustele.

Suhtlemine saatusekaaslastega annab tuge. Aktiivne füüsiline tegevus hoiab vormis. Vajadusel saab nõu töötajatelt. Materiaalselt toimetulekutoetus pluss eluaseme komp. odav mööbel, transport, materiaalne abi, mis meie võimuses.

(T1) Annab kindlustunde, kollektiivitunde, võimaldab end teistega võrrelda, hoiab aktiivses tegevuses.

(T2)

34

4.0. PIKAAJALISTE TÖÖTUTE REHABILITATSIOONI

MÕJUDE UURING

4.1. Töö eesmärgid

Lähtuvalt käesoleva töö eesmärgist – uurida MTÜ "Tulevik" poolt pakutavat

rehabilitatsiooniteenust ja vaadelda, kuidas antud teenus mõjutab selles osalejat ja tema

ootusi tööturule naasmiseks on püstitatud uurimuse hüpotees.

Rehabilitatsiooniteenus kinnistab osaleja tööharjumusi ja tõstab valmisolekut

naasta tööturule.

Hüpoteesi kontrollimiseks püstitati uurimisülesanded:

1. Analüüsida teenusesaajate hinnangut pakutavale rehabilitatsioonile.

2. Selgitada, mis takistab töö leidmist?

3. Uurida, kas tööandjad suhtuvad tõrjuvalt rehabilitatsioonis viibivate isikute tööle

võtmisesse.

4.2. Uurimismeetod

Käesolev uurimus viidi läbi kvalitatiivsel meetodil. Intervjueerimisel kasutati

poolstruktureeritud lähenemist, kus kõigile valimisse kuuluvatele inimestele esitati samad

küsimused. Meetodi valiku tingis eelkõige vajadus koguda esmast informatsiooni

püstitatud hüpoteesi kontrollimiseks. Intervjuud viidi läbi kindla küsimustiku alusel.

Intervjuu küsimustik on toodud Lisas 2.

35

Antud uurimuse raames viis autor läbi intervjuud 16 inimesega, ajavahemikus 15. 03.

2004- 20. 03. 2004. Kõik intervjueeritavad olid aktiviseerimiskeskuse “Tulevik”

rehabilitatsiooni programmis osalejad ja neid võis klassifitseerida mõiste alla "pikaajaline

töötu". Intervjuud toimusid aktiviseerimiskeskus “Tulevik” ruumides.

Intervjuu küsimuste vastused kirjutati märksõnade abil üles ja hiljem taastati nende abil

vastuste sisu. Venekeelsete intervjuude küsimused ja vastused tõlgiti autori poolt eesti

keelde.

Neljale töötajale, kes tegelevad aktiviseerimiskeskuses pikaajaliste töötutega, jagati

küsimustik kätte ja nad said vastata sellele kirjalikult. Neljast küsimustikust, mis anti

kolmele meistrile ja keskuse juhatajale, laekusid tagasi kõik.

Pereliikmetele mõeldud ankeetidest oli 30. 03. 2004 seisuga laekunud neli, mis on

adekvaatsete hinnangute tegemiseks küll vähe, kuid autor otsustas ka neid uurimuse

arutelu osas kasutada.

Uurimuse käigus kogutud empiirilist materjali käsitleti cross-case meetodil, analüüsiti

erinevatest intervjuudest pärit konkreetse teemaga seotud lõike. Analüüsi hõlbustamiseks

intervjuudega kogutud kvalitatiivne materjal kodeeriti. Kodeerimisel lähtuti uurimuse

analüüsi eesmärgist.

Analüüsi osas kasutatud intervjueeritavad ja ankeetidele vastanud grupeeriti ja neile

omistati järgmised koodid.

• valimisse kuuluvad mehed tähistati koodidega M1-M8;

• valimisse kuuluvad naised tähistati koodidega N1-N8;

• töötajad tähistati koodidega T1-T4;

• pereliikmeankeedile vastanud tähistati koodide P1-P4.

Uurimismaterjali läbitöötamisel kujunesid järgmised alateemad:

• rehabilitatsiooniteenust pakkuv asutus;

• töö kaotamise põhjused;

36

• teadlikkuse tõus sotsiaalteenustest;

• kasutatud tööotsimisvõimalused ja aktiivsus uue töö leidmisel;

• plaanid edaspidiseks;

• takistused töö leidmisel;

• "Tuleviku" roll rehabiliteeritavate tööle aitamisel;

• suhtumine töösse;

• muutused seoses rehabilitatsioonis osalemisega;

• info rehabilitatsiooniteenuse kohta ja selle levimise viisid;

• sobiliku töö kindlustamine rehabiliteeritavatele ja tööst saadava kasu nägemine;

4.3. Valim

Valimit võib iseloomustada järgnevalt:

• intervjueeritavatest 8 olid mehed ja 8 naised;

• nende vanus 39-61 eluaastat, keskmine vanus 53,3 aastat;

• 6 olid abielus, ühel juhul elati abikaasast eraldi, 3 olid vabaabielus, 4 vallalised ja 3

lahutatud, üks lahutatutest elas siiski oma perekonnaga koos;

• haridustasemelt olid 7 vastanut keskharidusega, 1 keskeriharidusega, 6

põhiharidusega ja 2 olid lõpetanud 11 klassi;

• kõikide puhul oli tegemist pikaajaliste töötutega, töötuse periood jäi 1.5 aastast kuni

10-ne aastani, üks inimene ei mäletanud oma töötuks jäämise aega, aga kuna ta oli

olnud rehabilitatsiooniprogrammis 2 aastat, siis oli tema töötus kestnud vähemalt selle

aja. Keskmiselt oli töötuse periood 5.5 aastat;

• aktiviseerimiskeskuse poolt pakutavast programmist osavõtt jäi 1,5 kuu ja 8 aasta

vahele, mis teeb keskmiselt üle kolme aasta inimese kohta. (MTÜ "Tulevik"

programm ei ole kestnud küll 8 aastat, kuid antud inimene oli osalenud sel ajal

Linnavalitsuse poolt korraldatud hädaabitöödel);

• töötajatest kuulusid valimisse kollektiivi kõik need liikmed, kes tegelevad pikaajaliste

töötute rehabilitatsiooniga;

• valimisse kuulusid ka programmis osalejate pereliikmed.

37

5.0. UURIMISTULEMUSTE ANALÜÜS Käesolevas peatükis on esitatud peamised uurimistulemused, ilmestades neid valitud

tsitaatidega intervjueeritavatelt. Tsitaadid on puhastatud parasiitsõnadest (“noh”, “nagu”,

“eks ole”, nii ja naa” jne) ning väljendatavate mõttega mitteseonduvatest lauseosadest.

Väljajäetud tekstiosad on tähistatud märkega /.../. Sõnastust muudetud ega keelelist

korrektuuri tehtud ei ole.

5.1. Töö kaotamise põhjused

Teadmine kliendi taustast, tema endisest tööst, selle iseloomust ja põhjusest, miks sellest

ilma jäädi, aitab selgitada, kes on sihtrühm, kellele antud teenus on suunatud. Antud

juhul kinnitab uuring väidet, et pikaajaline töötus on suuremaks probleemiks üle keskea

inimeste hulgas, kelle kutseoskused on kas vananenud, või pikka aega kitsal erialal

töötanuna ei suudeta leida uut tööd. MTÜ “Tulevik” poolt pakutav teenus on sellise

sihtrühma vajadusi igati arvestanud.

Iseloomustamaks MTÜ “Tulevik” kliente sobib hästi töötaja iseloomustus.

/.../ tegemist on teatud mõttes ajastu ohvritega, ent päris ära ei ole kadunud sellised inimesed üheski ühiskonnas.

(T1) Paljudel juhtudel on brigaadis osalejad olnud pikka aega lojaalsed oma tööandjale,

tavaliselt koondamise või tervislikel põhjustel tööst ilma jäänud lihttöölised, kellel on

pikk staaž, kuid muutunud olukorras ei ole enam antud eriala tööturul vaja või ei

võimalda tervis endist tööd jätkata.

Töötasin "Massekos" etikeerimismasinaga, olin seal 25 aastat tööl, ühel päeval kukkusin lihtsalt kokku ega ma seda ise ka täpselt ei mäleta olin seal masinate vahel pikali, teised pärast rääkisid /.../ Kirjutasin siis ise avalduse, tervis poleks lubanud seal edasi töötada. Haigusleht maksti ikka kinni muud

38

hüvitist ei saanud /.../ (N5)

Viimased kolmteist aastat töötasin õmblejana, viimane töökoht oligi saapavabrikus õmblejana, sealt tulin ära kuna tervis läks halvaks ei näinud enam õmmelda /.../

(N3) Tükk aega olin raudtee peal, ma olin raudteemontöör, see lõik Mõisaküla Pärnu see oli kõik meie hooldada /.../ Lõik pandi kinni, loomulik asi, ega siis montööre ka vaja pole, kui rongid ei sõida /.../

(M5) Tööst ilmajäämise põhjuseks toodi ka enda asendamise vajadust uue inimesega.

/.../ tähendab baaridaam sokutas oma aruanded mulle kaubakastide vahele, mina viskasin need prügimäele, lasti päeva pealt lahti. See oli neil ette planeeritud, sest samal päeval oli uus mees minu asemel. Kuidas nad uue mehe muidu nii kiiresti oleks asemele leidnud?

(M7)

Kasutati ka väljendit “söödi välja”, mis võis olla soov varjata tegelikku põhjust. Põhjused

võisid olla hoopis koondamine või alkohol.

Viimane töökoht oli “Masseko”, puhastasin seal kala, siis algas koondamine, söödi lihtsalt välja.

(N1) /.../ tead sealt söödi mind välja, meid kõiki söödi. Noh tegelikult oli see ka, seda ära kirjuta, läks võtmiseks ja tead see auto kus segu tehakse, seal kivistus kaks tonni betooni ära ja siis löödi minema, muidu oleks saanud kompensatsiooni, nüüd ei midagi /.../

(M1) Põhjustena toodi veel välja liigset koormust tööl ja vanglasse sattumist.

Negatiivseks võib pidada seda, et mõned teenuse saajad ei taju, et tegemist on nende tööoskuste arendamisega, vaid peavad seda oma päris töökohaks.

/.../ erialalt puussepp, olen ju 5-nda kati mees. See on mul siin alles kolmas töökoht /.../

(M1) /.../ aga mis tähendab ilma tööta, see siin on ka täpselt samasugune töö nagu teised tööd, töö on töö /.../

(N1)

5.2. Teadlikkuse tõus sotsiaalteenustest

Programmis osalejate sõnul on nende teadlikkus erinevate teenuste ja toetuste saamise

39

võimaluste kohta tõusnud, mis näitab, et suhtlemine oma saatusekaaslastega aitab

teadvustada, kust millist abi saab ja mis selleks tegema peab, et abi saamis tingimustele

vastata. Enamus vastajaid märkis, et neile suunatud abi on suurenenud. Valimi toetuste,

teenuste ja muu abi loetelu on toodud järgmises tabelis. (vt. Tabel 2).

Tabel 2. Respondentide poolt saadud toetuste, teenuste ja muu abi loetelu.

Toetuse liik Saajate arv valimist nõustamine 0ümberõpe 1päevane tegevus “Tulevikus” 16odav toit supiköögis 11toimetulekutoetus 16magamiskoht varjupaigas 2sotsiaal- (munitsipaal-) korter 0muu abi 3

Suurimat kasutust toetustest leidis päevane tegevus "Tulevikus" ja toimetulekutoetus,

viimase puhul kaasnes lisaks 500-le kroonile ka korterikulude kompensatsioon.

Toimetulekutoetuse saamise eelduseks on oma tööpanuse andmine "Tulevikus".

Supiköögi teenust kasutasid kaks-kolmandikku klientidest, olles osutatava teenusega ka

üldjuhul rahul. Peavarju varjupaigas leidis valimisse kuuluvatest isikutest kaks, sotsiaal-

või munitsipaalkorterit ei kasutatud. Vajadust viimase järele mainis üks

pereliikmeankeedi täitnutest. Ümberõpe võimalusi kasutas üks vastanutest, peamiseks

vastuseisuks õppimise suhtes oli argument, et vastavat tööd nagunii pole saada, peeti ka

ennast liiga vanaks, et uut eriala õppida. Miinuseks võib lugeda nõustamise puudumist,

mis oleks antud sihtrühma vajadusi silmas pidades vajalik. Psühholoogiline- ja kutse

nõustamine on lisatud arenduses olevate teenuste nimistusse, mis peaks edaspidi olukorda

parandama.

Uurimuses küsiti ka milline osakaal on vanglast vabanenutel, kuna ühiskonnast eemal

olles kaotatakse tööharjumus ja side töömaailmaga, samuti on raske peale karistuse

kandmist tööd saada, siis oleks põhjendatav teenuse pakkumine antud riskirühmale.

Kaheksast küsitletud mehest oli vangistuses viibinud kolm, naistel sellised inimesed

puudusid. Üldjuhul ei jõua antud isikud kohe rehabilitatsiooniprogrammi, vaid peale

40

töötu staatuse lõppemist.

5.3. Kasutatud tööotsimisvõimalused ja aktiivsus uue

töö leidmisel

Enamus respondente oli peale töösuhte katkemist üritanud tööd leida ja teevad seda aeg-

ajalt siiamaani kuid tulutult. Enim kasutatav infoallikas, kust kaudu tööd loodeti saada ja

milles ka üldjuhul pettuti, oli Tööhõiveamet.

/.../ tööbüroos ma olen ikka käinud, aga sellel pole mingit mõtet, sealt ei saa ka midagi. Lähed, vaatad seinapeal on tööd küll aga, kui küsima lähed siis on juba ära antud.

(N1) /.../ tööbörsilt olen vaadanud ega sealt pole ka midagi saada. Lantidesse proovisin sinna pole ka hetkel vaja, võibolla saab sinna edaspidi, räägitakse, et seal pidid hästi maksma, selline töö mulle sobiks ka /.../

( N5) /.../ tööbörsile mis ma sinna lähen see on lollitamine. Ühte inimest on vaja, 17 tahavad, proovi saada.

(M8) Kasutati ka võimalust pöörduda otse tööandja poole.

/.../ olen cv-si igale poole viinud, telefoni mul pole, raske kontakti saada, palju on ära öeldud /.../

(N6) /.../ kõigepealt küsitakse vanust siis öeldakse võetakse kontakti, see on juba selge mis see tähendab, siiamaani pole keegi võtnud /.../ Või kui on võimalus saada siis ei ole haigekassat, ühesõnaga mustalt. Poliitika on selline.

(M6) /.../ olen otsinud, kõigepealt "Kommunarist" pärast "Viisnurgast" öeldi, kui vaja siis teatame, siiamaani ootan kirja.

(N7)

Kui töö kaotusele enam tööotsinguid ei järgnenud, siis olid need enamasti ebaratsionaalsed põhjendused.

Kõrgharidust mul pole, nüüd ei võeta enam ilma, mis ma otsin. Mina läksin 16 aastaselt ei isegi 14 aastaselt tööle ei olnud kellelgi haridust vaja.

(M1) /.../ eriti ei pingutanud, mul on endine naine "miljonär" tema toidab /.../

(M3)

41

Tööd ei otsitud ka, kuna arvati, et pole enam tööturul konkurentsivõimeline, ning enamasti mõeldi, et ollakse liiga vana või ei oleks tööd saanud teha tervislikel põhjustel.

/.../ vanu ei taheta praegu kuhugi, isegi noortel on raske tööd saada /.../ (N2)

/.../ mis ma otsin, selle käega ei võeta kuhugi, mul on kolmkümmend protsenti töövõimetust.

(M2)

Rehabilitatsiooniteenuse tarbijatest enamus otsisid tööd peale töötuks jäämist. Tööd

leidmata on siiski üritatud uuesti, mis kinnitab, et programmis osalemine hoiab sidet

töömaailmaga ja üritatakse kasutada olemasolevaid võimalusi. Siiski on pikk tööta olek ja

äraütlemised tööandjate poolt, pärssinud lootuse veel kunagi tööd leida.

Ma olen otsinud ka, aga ei saa, sügisel käisin õunu korjamas siis maksti 150 krooni päevast, see oli küll hästi, aga koguaeg sellist tööd ei ole. Lepingulist tööd ei saa ka noored ja haritud inimesed. Mõni aeg tagasi proovisin saada “Georgi” nõudepesijaks, sealt öeldi, et nemad üle 40neseid ei taha, see on nüüd selline koht kus kõik soomlased käivad, neile ei kõlba vaadata, et vanem inimene nõusid peseb /.../

(N1) /.../ minul ei ole sellist väljavaadet, et tööle saada mul on oma aiamaa seal saan teha. Laupäeval ja pühapäeval aitan naabreid ka.

(N2) /.../ tahaks leida küll tööd. Suvel on sellega natuke kergem käin marju korjamas, müün turul kokkuostu siis on palju kergem, talvel on raske külm ja pole midagi võtta /.../

(N5) Arvatakse ka, et ilma tutvusteta pole võimalik tööd saada.

No ma olen seal börsil käinud, tuled hommikul sinna vaatad ah-ha töökoht olemas, siis vaatad siia sinna, koht juba läinud. See on infoleke, need töökohad antakse enne ära, kui nad sinna seinale jõuavad. Mina leian, et tööd on võimalik saada ainult tutvuse kaudu aga läbi massimeedia ei saa, siis tõesti saad, kui oled kõrgharidusega prof.

(M6) Selleks on vaja tutvusringi, muidu oled kellelegi võõras, teisele vana. Niimoodi hääbud vaikselt.

(M8)

On ka käegalöömist ja arvamist, et enam tööd ei leita kunagi.

42

/.../ konkurents on suur ei tea kas saab kuhugi /.../

(N3) Vanus paneb piirid, varem NL-i ajal oli nii, et kogemus maksis, nüüd on vastupidi /.../

(M7) Pole mingit väljavaadet, mul on ainuke lootus saaks Raekülas 2 meetrit maa alla ja kõik. “Tulevik” ehk matab tasuta /.../

(N7) /.../ ei ole mingit lootust, kusagile pole inimesi vaja /.../

(N8)

5.4. Tulevikunägemus

Kuigi hinnatakse oma edaspidiseid väljavaateid tööd leida kesiseks, on respondentidel

omad nägemused milline nende tulevane töö võiks olla. Enamasti eelistatakse teha sellist

tööd, mis on eelnevalt tuttav, kuid siiski tunnetatakse, et ollakse erinevatel põhjustel kas

siis tervise või eriala kaasaegsemaks muutumise tõttu sunnitud oma mõtetest loobuma.

Kõigi vastanute töösoovid olid reaalsed ja vastasid nende kutseoskustele. "Tuleviku" rolli

vastava töö leidmisel peeti väikeseks või välistati sellist võimalust.

Lasteaias meeldiks aga sellist tööd on raske leida, vaevalt "Tulevikul" sellise töö leidmisel mingit abi oleks /.../

(N6) /.../ oma vana eriala peal võiks /.../ Siin osalemine ei aita.

(M7) See võiks olla õmblustöö, mulle meeldib kui saab omaette teha. Omaette ja rahulik töö sobib mulle sellist teeks küll /.../

(N3) Koristada võiks, mingi lihtsam töö, lante võiks teha /.../ Lõnga ei meeldi kerida ei meeldi selline vehkimine.

(N5) Võiksin teha puuuksi, aknaid, seda pole enam vaja, nüüd on kõigil plastik, need pole ka õiged ei lase nad õhku läbi ega midagi /.../

(M1) Ikka sadulsepa tööd. Ma olen sealt tööbörsilt käinud vaatamas, seal on vaja nooremaid, keegi ei vaja minusugust, milleks peakski, et kohe haigusraha maksta või /.../

(M2) Tahaks tööd vastavalt haridusele, siin ole nagu talupoeg /.../

(M3)

43

Respondentidel, kellel polnud mingisuguseid soove oma tuleviku suhtes oli valimis vähe.

Selline suhtumine võib näidata lootusetuse tunnet, mis on tingitud pikast töötuks

olemisest.

/.../ valida pole mul siin küll midagi, elu on hoopis teiseks muutunud, praegu on need arvutid ja kõik on keerulisem. Ei ma pole mõelnud selle peale mida ma teha tahaks.

(N1) Ei oska öelda, pole mõelnud.

(N2)

5.5. Takistused töö leidmisel Töö suhtes ollakse küll positiivselt meelestatud. Võimalusel tehakse "musti otsi", sobiva

töö saamisel asutaks kohe sinna tööle. Kõigile eelnevale vaatamata ei suudeta ennast

pikemat aega rakendada. Aktiviseerimiskeskuse töötaja sõnul on üheks peamiseks

põhjuseks, miks tööd ei leita, alkohol. Uuritavad ise selles probleemi ei näinud.

Peamiseks takistuseks töö leidmisel peeti halba tervist, vanust või lihtsalt seda, et

töökohti pole saada.

Vanusepiir ja muud midagi. Tean juhust kus 30-ne aastasele naisele öeldi sekretäri koht ära, pidavat liiga vana olema /.../ Kui 40-ne piir on ületatud siis ei ole sind kuskile vaja.

(M6) Vanus ja ei oska muud midagi öelda. Mul on neid cv-si saadetud küll. Ma olen nn. universaal nahaal raadio tv, ehitus, peale sõjaväge olen orkestrijuht olnud /.../

(M7) Süüdi on ministeerium, seal on ukaas välja antud, et kõik kes on üle 45 aastat vanad tuleb prügimäele viia /.../

(N7) Peamine on tööpuudus mis siin muu olla saab, tööd lihtsalt pole /.../ Mul algul oli ikka häbi, kui siia tulin olin rohkem omaette, aga praegu, harjub.

(N1) Tervis on põhiline, silmad on haiged ja olin alles kopsupõletikus /.../

(N3) Lisaks arvati, et takistuseks võib olla erialase töö puudumine või eelseisev kolimine. Ühel

juhul arvati, et takistused puuduvad.

44

MTÜ "Tulevik" roll rehabiliteeritavate tööle aitamisel

Pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniteenuse ideaaleesmärk on, et selle läbinud isik oleks

võimeline iseseisvalt tööd leidma. Ise hinnatakse oma šansse tööturul läbilöömiseks

kesiseks, jäädes ootama pigem juhust. Oluline roll oleks siin MTÜ "Tulevikul", kes saaks

aidata kas nõustamise või konkreetsete tööpakkumistega, koostöös tööandjatega.

Millisena näevad töötud ise "Tuleviku" rolli enda hõivamisel tööga. Pooled küsitletutest

arvasid, et "Tulevik" ei ole neid aidanud töö leidmisel, ega pole ka edaspidi neilt abi

loota.

Siiamaani pole abi olnud.

(N5)

/.../ mingisugust abi pole.

(N1)

Kuigi arvati, et otseselt ei ole kasu olnud, on siiski võimalik "Tuleviku" kaudu tööandjaga

kontakti leida või saada ajutise iseloomuga tööd.

Mitte kordagi pole soovitanud, siin on sellised kliendid kes mind teavad, nemad käivad mind siitkaudu otsimas. Ma olen keevitaja ja viimase töökoha sain ka mehe juurde kes mind siit keevitama käis kutsumas /.../

(M3) /.../ Siit nad suunavad tööbüroosse, sealt pannakse viieteist krooni eest koristama /.../

(N6) Väljas on tööpakkumised, ise võid valida /.../

(N8) Suhtumine "Tuleviku" poolt pakutavatesse kursustesse jagunes kaheks, leiti, et kursustel

pole mõtet osaleda.

/.../ arvutiõpet pakuti aga sellest loobusin, pole aega /.../

(N2) /.../ ümberõpet ma ei taha, oskan kõike ei ei taha.

(N4)

45

Või siis oldi osaletud erinevatel pakutavatel kursustel ning võis märgata, et kursustel juba

osalenud isikud võtaks juhuse tulles nendest osa ka edaspidi.

/.../ ma käisin seal kursustel kus oli see toimetulekuõpetus, siis tegin tõstukijuhi paberid, nüüd peaks veel arvuti ka selgeks tegema.

(M7) /.../ siin oli loeng kuidas tööd otsida, sellest võtsin osa /.../

(N3) Arvati ka, et "Tulevikus" tehtav töö kujutab endast õppimisvõimalusi, sellisel juhul oli

reeglina tegemist inimestega, kes tegelesid mööbli restaureerimisega.

Siin on koguaeg ümberõpe, midagi uut õpid pidevalt /.../ töö leidmine on inimese enda mure, ega “Tulevik” ei saa lapsehoidjat mängida.

(M6)

5.7. Suhtumine töösse

Üldine suhtumine töösse oli vastanutel positiivne, mis näitab, et rehabilitatsioonibrigaadis

osalejatel on säilinud või säilitatud tahe teha tööd ning tähtis on ka selle eest saadav tasu

ja kompensatsioonid, aga see pole ka ainuke motivaator. Lisaks saadavale rahalisele

tulule, mis on viissada krooni kuus, märgiti ka muid tööga seonduvad komponente.

/.../ eluaeg olen tööd teinud ei kujuta ette, et ilma tööta võiks olla. Töö on ikka tänuväärne asi, vajalik.

(N1) /.../ töö on ikka kasulik, kui on veel meeldiv töö siis on eriti hea.

(N3) /.../ autojuhina meeldiks, treialina meeldiks ka /.../ ma ei tea, kui töö meeldib siis teed hea tujuga.

(M4) Mulle meeldib iga töö olgu siis must töö või muu, mina tööd ei karda.

(M5) Kui ma nii vanaks olen elanud siis järelikult meeldib, muidu poleks nii vana

/.../ (M3)

Tunnetati, et "Tulevikus" tehtav töö võib pakkuda rahuldust ja et kellelegi on see vajalik.

Lisaks arvati, et tööd tehes on võimalik suhelda.

/.../ väga vajalik, elukallidus tõuseb koguaeg, tööd on vaja teha, vanuritel on

46

näiteks väga vaja, et me nende mööblit parandame. (M2)

Mina suhtun väga hästi. See koht meeldib mulle ka hea kollektiiv, vastutulelikud inimesed. Ma olen siit humanitaarabi nii palju saanud, et olen terve suguvõsa riidesse pannud.

(N8) /.../ töö on ikka positiivne, inimestega saab suhelda /.../

(M7) Negatiivset suhtumist töösse kohtas kahel korral, mis on valimi hulka arvestades hea

tulemus. Halva suhtumise põhjuseks oli kas töö igav iseloom või saadav väike tasu.

Töösse suhtun ma halvasti, mina otsin tööst loomingulisust ja kui seda pole siis ei ole ka minul töö vastu huvi /.../

(N4) /.../ töö ei ole meeldiv, kui vaja on siis on vaja teha, ütleme entusiasmi pole mingisugust, eriti selle viiesaja krooni eest. Ütle ausalt kas sina suudaksid viiesaja krooniga elada /.../

(N7)

5.8. Stigmatiseerimine

Uurimuses on püstitatud ülesanne uurida kas rehabilitatsiooniprogrammis osalemisega kaasneb tööandjate silmis halb maine. Vastanutest ei tunnetanud stigmatiseermist keegi seoses nende osalemisega antud programmis.

/.../ ei ole olnud sellist asja, kui ei ole siis pole. (N1)

Sellepärast mitte, põhiline on ikka vanus. (M2)

Ma ei usu, et nii on, kui võtavad tööle siis peamine on, et oskad seda tööd mida tegema pead. Peamine on see, et küsivad vanust, üle viiekümne pole nende arust enam inimene.

(M5) Ei see ei loe midagi, ettevõtjal pole vahet kas tuled tänavalt või siit /.../

(M6) Või arvati, et tööintervjuul ei tasu mainida "Tuleviku" tausta, kuna see võib tööandja otsuseid nende kahjuks pöörata.

/.../ ma ei räägi sellest, seda tuleb salata, ma ei räägi seda isegi oma sõbrannadele ja tuttavatele.

(N5) Pole julgenud seda öelda, sellel kohal on siin halb maine /.../ Ütle või ära ütle

47

tolku pole ikka, tööd ei saa. (N6)

Ma ei ole seda maininud, kui võetakse siis võetakse, põhiline on see, et tööraamatuga ei võeta.

(M8) Või ei osatud vastata, kuna ei oldud töö otsimisega tegeldud.

Ma polegi otsinud, Pärnus polegi vaja otsida siin ei ole tööd /.../ (N4)

Mulle pole keegi tööd pakkunud. (N7)

Aktiviseerimiskeskuse töötajate ankeetidest selgus, et nende klientide tööle võtmisesse suhtutakse kas ettevaatusega või ei olnud vastavaid andmeid, et kellelegi oleks "Tuleviku" programmis osalemise pärast töökoht ära öeldud. Samuti arvati, et tööandjate suhtumine võib mõnel juhul olla positiivne.

On mitmesugust suhtumist. Sõltub suuresti ettevõtjast ja tema tolerantsusest. Stigmatiseerimist on tunda aga see ei ole alati negatiivse varjundiga.

(T4)

5.9. Muutused seoses rehabilitatsioonis osalemisega Hindamaks teenuse efektiivsust, on hea vaadata, mis on rehabilitatsioonis osalejate

arvates muutunud nende elus paremaks sellel ajal, kui nad osalesid programmis.

Valdavalt arvati, et paremaks ei ole läinud midagi ja peeti oma olukorda stabiilseks.

/.../ mis paremaks ei oska midagi öelda, no halvemaks ka ei lähe /.../ (N1)

/.../ paremaks küll ei tea ei ole nagu läinud, halvemaks ka ei ole, koguaeg on ühesugune /.../

(N3) /.../ paremaks ei ole midagi läinud /.../

(M5)

Asutuse siseselt hinnati, et võimalused erinevate tööde teostamiseks ja üldine

tööatmosfäär on läinud paremuse poole. Juurde on tulnud töövahendeid, juhtkond teeb

pingutusi võimaluste avardamiseks.

/.../ Priit on meil siin muidu tubli, tema on teinud igasuguseid uuendusi, noor ja energiline aga teised on ka juba vanad, mis nemad jõuavad /.../

(N1)

48

/.../ üldiselt on paremaks läinud, kasvõi ahjud on paigaldatud /.../ (N6)

/.../ siia on tulnud ikka rohkem tööriistu, saab paremini remonditöid teha /.../

(M2) Arvestades, et tegemist on inimestega, kes on pikalt tööturult eemal olnud ja kaotanud

tavapärase võimaluse tööl käia, võib edukaks lugeda ka seda, et rahuldust pakkuvaks

peeti tööprotsessi ennast, mis aitab igapäevastest muredest ja rutiinist vabaneda ja ei lase

tekkida sellega kaasnevatel muremõtetel.

/.../ see siin on kõige parem töö minu elus, varem töötasin ma 8 tundi päevas joonestusbüroos see oli tohutult igav. Igapäev samad tüüpprojektid /.../

(N4) Kui poleks "Tuleviku" siis ma ei tea, see oleks katastroof siis poleks midagi /.../

(N6) Paremaks on läinud see, et töötan siis vähem mõtlen, muidu tead igasuguseid mõtteid tekib.

(M4) Heaks peeti, et on avardunud võimalused teiste inimestega suhelda, mis peale töötuks

jäämist jäid kesiseks.

/.../ hea on see, et saab inimestega suhelda siin, kodus istudes tuleks depressioon, lähed veel lõpuks hulluks /.../

(M7) Positiivset mõju suhtlemisele leidis ka üks pereliige.

Ta saab rahulikult olla seltskonnas ja teha seda mis talle meeldib. (P3)

Vastajad märkisid ka, et on leidnud tänu "Tulevikus" tekkinud kontaktidele aeg-ajalt

juhutöid või on neid kostitatud vanurite abistamise korral söögiga.

/.../ vahepeal saab haltuurat teha /.../ vanurite juures teeme töid siis tavaliselt pakutakse kohvi ja süüa /.../

(N2) /.../ muidu saab teistele inimestele ka töid tehtud, siis tuleb kuidagi toime /.../

(N5) Pereliikmeankeetidele vastanutest arvasid kaks, et nende pereliikme juures pole

muutunud midagi. üks vastanu arvas, et teenuse saaja on jäänud rahulikumaks ja et järk-

järgult on muutused läinud paremuse suunas.

49

Lisaks sellele, et midagi võib paremaks minna, ei saa välistada, et inimese olukord võib

muutuda halvemaks. Pooled vastanutest arvasid, et nende olukord "Tulevikus" viibimise

ajal pole läinud halvemaks.

Halvemuse poole pole minu jaoks küll midagi läinud, minu jaoks mitte /.../

(N2) /.../ ah, halvemaks ei ole ka läinud, mis on see on. Tõesti ei oska öelda, oleks praegu kolmkümmend siis läheks välismaale, minu vanuses enam ringi ei seikle.

(N5) /.../ halvemaks ei oska öelda /.../

(M5) Paljudel oli rahaline olukord muutunud seoses töötusega pingelisemaks. Muret tunti ka

Euroopa Liiduga kaasneva hinnatõusu pärast mis pingestaks majanduslikku olukorda

veelgi. Peamiselt tunti muret toidukaupade hinnatõusu pärast. Riiete ja muude

püsikaupade osas oli muretsemist vähem. Põhjus võib olla selles, et neid ei saada endale

nagunii lubada või on elu jooksul suudetud midagi varuda või kõrvale panna.

/.../ muidu läheb kõik ikka halvemaks, toit kallimaks, ega mul muud vaja polegi riideid ja selliseid asju on mul vene ajast küllaga, kaks pulmaülikonda seisab kapis, jalgrattaid on mitu, peale söögi pole midagi vaja.

(M1) /.../ tead ma pean seda maksavorsti sööma, sama mida koerad söövad eluaeg pole maksavorsti armastanud, nüüd tuleb süüa, siis söön neid kiirsuppe, vahest saia. Ma olen kõvasti kõhnemaks jäänud enne kaalusin 98kg nüüd 63 /.../ nüüd tuleb euro siis läheb veel hullemaks. Tabletid, salvid kõik maksavad.

(N8) Leiti ka, et "Tulevikus" viibimise ajal on halvenenud tervis või pole juhtkonnaga suhted

head.

/.../ tervis läheb halvemuse poole, muud pole viga /.../ ülemused on ka närvilised /.../

(N4) /.../ ootan pensionit mul on käed jalad haiged, selg ka, tõsta ei tohi midagi.

(N8)

Pereliikmed ei osanud midagi negatiivset välja tuua ja arvasid, et mingeid halvemuse

poole suunduvaid protsesse pole märgata.

50

5.10. Oodatavad muutused

Rehabilitatsiooni lõppeesmärk on, et pikaajaline töötu suudaks iseseisvalt leida tööd, seda

hoida ja niimoodi kindlustada endale suurem sissetulek ja parem elujärg. Vastanutest

valdav osa ehitasid oma tulevikuplaanid üles suureneva toimetulekutoetuse ootuses, mis

näitab lootusetust edaspidi tööd leida.

/.../ kõige rohkem loodan palgatõusule, see 500 krooni on väike, lubati siin 750 krooni, sa pole midagi kuulnud kas antakse.

(N1) /.../ kui nüüd see 750 krooni tuleb siis ehk muutub midagi /.../

(N5) Loota ei oska midagi, et toetus läheks 750-ne peale /.../

(N2) Televiisoris räägiti, et varsti saab viiesaja asemel 750 /.../

(M1)

Pessimismi tuleviku suhtes näitas ka see, et tihti ei loodetud millelegi, mille nimel

pingutada ja edasi minna.

Mina ei looda millelegi, vanus on juba selline. Varsti on nii, et kui tahad sulaseks minna siis pead olema ka ülikooli lõpetanud /.../

(M6) /.../ praegu ma ei looda enam millelegi, ainult tervisele, kui on tervist siis on kõik.

(M3) /.../ lootust pole mingisugust, tööd pole /.../

(M8) Võrdselt nendega, kes ei lootnud enam millelegi, oli ka neid, kes lootsid edaspidi leida

tööd. Respondentidel, kes lootsid tööd saada, oli tavaliselt kokkuleppe tasandil lubatud

tööd või oli kellegagi sellel teemal räägitud.

/.../ aasta pärast see naine lubas kojamehe kohta, aga ei tea seda ka. Ma juba vana mees, panen varsti kõrvad pea alla ja kõik.

(M1) Siin pakutakse sulase kohta, see on hoopis teine asi, saad elukoha ja toidu, ikka etem, kui siin, siin võib aga pole päris õige. Lootus sureb viimasena.

(M5) Loodan sellele, et ükskord kuskile tööle saaks, elada on vaja /.../

(N3)

51

Kuna tegemist on reeglina üle keskea olevate inimestega ja tihti pensionieelikutega, siis

loodeti ka, et saabuv pension toob leevendust tekkinud olukorrale. Sellisel juhul peaks

märkima, et rehabilitatsioon ei täida antud inimeste puhul oma eesmärki ja tegemist

oleks mõne teise programmi sihtrühmaga.

Loota ei tea, kuri kahtlus, et vanus on selline, et kõige targem on pensioni oodata /.../

(M7) /.../ loodan, et ükskord ikka antakse pensionit /.../

(N4) /.../ sellise tervise juures nagu mul on, ootan ma ainult pensionit /.../

(N8)

Loodeti ka sellele, et töö mida tehakse saaks õiglasemalt tasustatud, kuna töö eest mida

"Tulevikus" tehakse ei maksta lisatasusid ega programmis osalemise eest ei kaasne ka

Linnavalitsuse poolt mingisuguseid soodustusi. Töötajad arvasid ka, et rehabilitatsioonis

osalejate toetused võiksid olla kõrgemad. Sellist meelt olid ka pereliikmeankeedile

vastanud.

Ainuke asi, et tööde eest mis me siin teeme võiks meile ka mingi protsendi anda.

(M2) Rehabilitatsioonis osalejate suurem motiveerimine- võiksid saada teistest suuremat toetust /.../

(T1) Linnast sõltuvalt võiks olla soodustused ühistranspordis, meditsiini teeninduses, ravimid. Riigist sõltuvalt peaks tegema seadusandluse muudatusi abirahade ja programmide suurendamiseks.

(T2) Rahul pole sellega, et tehakse südametunnistusega neli tundi tööd aga raha on aastaid samal tasemel, kuigi elatustase tõuseb iga aastaga.

(P1) Pärnu linna juhtkond võiks suurendada abiraha.

(P2) Otsene vajadus odavama ühistranspordi järele oli ka ühe respondendi puhul olemas.

/.../ kolime mehega Paikusele, kuupiletit selle raha eest ei osta, ei saa enam siin ka käia /.../

(N6)

52

Arvati ka, et tähtis on pere hea käekäik ja et lastel läheks hästi või oli mingisugune

umbmäärane lootus, et elu läheb paremuse poole.

/.../ peamine, et peres oleks kõik normaalne, tütar ja lapselaps elavad venemaal, nemad käivad külas, et neil hästi läheks /.../

(M3) Lootus ei oska öelda, iga inimene loodab millelegi, et kõik hästi läheks.

(M4) Loodeti ka jumala peale, kuigi antud juhul olid ootused materiaalset laadi ja sellepärast

ebarealistlikud.

/.../ palun küll jumalat aga tema ka ei aita, jumal võiks miljon krooni anda siis saaks vanaduses kuidagi veel elada.

(N7)

5.11. Info teenuse kohta ja selle levimise viisid

Teenuse efektiivsuse hindamisel on ka hea teada, kuidas on korraldatud info levimine

vastava teenuse kohta ja et see jõuaks sihtrühmani. Rehabilitatsioonis osalejad on kõik

mingil viisil juhtunud olema "Tuleviku" kliendiks. Teabe saamine erinevatest allikatest

näitab, et infovõrgustik toimib üsna hästi. Peamiseks infokandjateks on juba

rehabilitatsioonis osalejad, kelle kaudu on saadud teavet teenuse kohta.

Ma täpselt ei mäletagi, aga keegi teadis ja soovitas mulle, algul ei võetud, ma olen Tõstamaalt aga praegu pole enam mingit vahet, kõik võivad tulla.

(N1) Tuttav soovitas ta oli juba siin ees, tema teadis sellest kohast /.../

(N2) /.../ klassivend kutsus, tema teadis seda kohta /.../

(N5) Täiesti juhuslikult tulin lihtsalt läbi, üks tuttav oli juba siin /.../

(M3) Mulle keegi ütles, seletas, et selline koht on olemas.

(M4) /.../ tuttav soovitas siia tulla, mul polnud elukohta elan praegu varjupaigas.

(M5) Keegi kusagil rääkis, et saab raha kui siin käid.

(M7) Mul kunagi vend kutsus, ta üksi ei tahtnud käia /.../

(N8)

53

Et teenust soovitatakse oma sõpradele või sugulastele, näitab usaldusväärsust selle suhtes,

sest kui kellelgi on positiivne kogemus antud kohast, siis julgeb ta seda soovitada oma

saatusekaaslasele, kes hädas on. Samuti tähendab see seda, et paljud osalejad on seal

vabatahtlikult mitte sotsiaalosakonna sunnil.

Teisteks suuremateks allikateks kust infot saadi, oli sotsiaalosakond või Tööhõiveamet,

millest võib järeldada head koostööd erinevate ametkondade vahel.

/.../ läksin sots. osakonda toetust vormistama, sealt soovitati, et tuleks siia /.../ (N3)

Tulin kompensatsiooni tegema ja sealt saadeti. (N4)

Olin tööbüroos arvel, kui sealt enam seda neljasadat ei saanud siis sealt saadeti /.../

(M1) Mulle öeldi sots osakonnast, ma ei taha prügikastides sobramas käia, tulin siia, elan siin “bomzhatnikus”.

(N7) Üks respondent leidis "Tuleviku" tänu ajalehes ilmunud artiklile. Ajalehtedes ja ajakirjades ilmunud artiklid "Tulevikust" on enamasti positiivse alatooniga, sel juhul on see heaks reklaamiks oma sõnumi edastamisel.Mina lehest lugesin, et selline koht on olemas ja tulin.

(N6)

5.12. Töö võimalused MTÜ-s "Tulevik" ja sellega kaasneva kasu nägemine

Pikaajaliste töötute tööharjumust taastatakse läbi töö vastavalt väljakujunenud

rehabilitatsiooniplaanile. Et teenus täidaks oma eesmärke, on vajalik, et kõigile kellele

rehabilitatsiooniteenust osutatakse, saaksid ennast erinevate tööde juures proovile panna.

Autor lasi kirjeldada respondentidel milline on nende tavapärane tegevus tööpäeva

jooksul, et uurida kas neile pakutakse võimalust tööks. Selgus, et kõik oskasid oma töid

ja tegemisi kirjeldada ja näha ka sellest tõusvat kasu kas koristamisele kaasneva korra

näol või restaureeritud mööbli puhul uue omaniku rahalise kokkuhoiu tõttu.

/.../ teeme igasugused ehitus, lammutus tööd, ühesõnaga platsi hoiame korras. Kord peab olema.

(M5) Minul on praegu remont, taastame vana mööblit, vanurid ei jõua uut osta toovad oma vana siia, meie teeme selle korda /.../

(M6) /.../ see töö, mis me siin teeme on vajalik töö, õmbleme näiteks kindaid,

54

töömeestel on kindaid vaja. (N2)

Leiti, et töö, mis teha antakse tuleb ära teha, millest võib järeldada, et on saavutatud

distsipliin selles osas mis puutub töökäskude täitmist ja tunnetust, et nende panusest

sõltub töö tulemuslikus.

No mis me teeme, puid laome, koristame varjupaigas, seda mis kästakse seda teeme.

(N1) /.../ parandan diivaneid, tugitoole ühesõnaga teen kõiki töid mis vaja.

(M2) Vanuritele teeme puid, kedagi on vaja vahest pesta /.../ koristame oleneb sellest kuhu saadetakse.

(N7) Leiti ka, et ollakse oma oskuste poolest teistest üle, mis on märk kasvanud

enesehinnangust.

/.../ täna näiteks teritan saagi, pärast lähen krohvima, ma teen selliseid töid millega teised siin hakkama ei saa.

(M1) Rehabilitatsiooni teise etappi jõudnud tunnetasid oma erilisust võrreldes nendega, kellel

alles taastati tööharjumust.

/.../ tööd teen seda mida antakse, vaipade jaoks kerime niite, riideid õmbleme, koristame. Väljas meie ei käi, meie oleme see eliitgrupp siin.

(N3) /.../ ma siin mööblit puhastan, kolime, me oleme sisemine brigaad /.../

(M8)

Rehabiliteeritavate tegevuses hoidmine on tähtis ja samavõrd oluline, et tööd ja tegevused

oleksid võimetekohased ja et tehtava töö resultaati oleks võimalik hinnata või oleks

tulemus silmaga näha. Tegevuse pakkumisel tuleb arvestada ka sihtrühma eripära. Paljud

on minetanud harjumuse regulaarselt tööl käia, et halvenenud on tervis ja eaga kaasnevad

eripärad ei lase kõiki töid teostada.

Valdav osa uuritavatest arvasid, et töö mida teha tuleb, ei ole raske.

/.../ töö on siin võimetekohane, naistele on ikka õmblemine võimetekohane /.../ Ma olen eluaeg käsitööd teinud, tervele suguvõsale olen sokid kudunud. Natuke olen ka müügiks teinud saab natuke lisaraha.

(N8)

55

Ei ole raske, täiesti normaalne, päev läheb ka kiiremini, kui tööd teed. (M8)

Kuidas keegi võtab mina teen rõõmuga, täitsa võimetekohane. See peab ikka päris saabas olema, kui see töö ka võimetekohane pole /.../

(M6) Mul probleeme pole, mul on autolukksepa paberid, siit kutsekoolist, käisin 1969-1971. Rummus tegin veel elektriku, keevitaja, treiali paberid. Hiljem tegin veel load Riia maanteel. Minul probleeme pole.

(M3) Vähe tasustatud on, ülejõu ei käi siin midagi. Puude lõhkumine ei meeldi, selle jaoks on mehed, panen nemad lõhkuma /.../

(N6) See töö siin pole kellelegi üle võimete, siin pole sellist mis ülejõu käiks /.../

(N5) Hinnati, et arvestatakse tervislikku olukorda ja pakutakse tööd vastavalt sellele.

võimaldatakse sees töötamist ja see on minu tervise juures peamine. (N3)

Korra arvati, et töö on füüsiliselt raske.

See, mis me metsas teeme on minu jaoks natuke füüsiliselt raske /.../ (M4) Samuti ühe respondendi arvates ei olnud töö, mida aeg-ajalt teha tuleb põhjendatud ja tööd tuleb teha töö enda pärast, mitte sellest tekkiva kasu nimel.

Siin tuleb teha samasugust tööd nagu vene kroonus tead, kui puid värviti. Üks päev laod puud riita siis järgmine päev öeldakse, et vales kohas, laome ümber, kolmandal päeval tuleb samad puud jälle kolmandase kohta laduda. Kellele seda vaja on korda lihtsalt pole. Või siis see, oli selline väljakutse kus pidin ühe juures puude ümbert kõplama, mul on käed haiged, raske töö. Siis nädala pärast kutsutakse samasse kohta, jälle vaja kõblata. Tegelikult, kui ma algul siia tulin siis ikka rabasin ka, pärast teised ütlesid, et loll võta rahulikult teed oma tunnid täis ja korras.

(N1)

56

57

6.0. ARUTELU MTÜ "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" rehabilitatsiooniteenuse efektiivsuse uurimisel

püüdis autor näha, millist kasu programmis osaleja sellest näeb, kuidas on tõusnud tema

teadlikkus sotsiaalteenuste pakkumise osas kui ka seda, millised on ootused tuleviku

suhtes ning kuidas rehabiliteeritavad kasutavad võimalusi naasta tööturule ja ka seda

kuidas on muutunud nende elu "Tulevikus" viibimise ajal.

"Tulevikus" pakutav rehabilitatsiooni pikkus sõltub Linnavalitsuse sotsiaalosakonna

poolsest tellimusest ja lõpeb siis, kui teenuse saaja on iseseisvalt võimeline asuma

tööturule. Lisaks sellele täidab ta ka mitmeid muid sotsiaalseid funktsioone. Töötajad tõid

peale lõppeesmärgi ära ka kasu sellest, et töötud on tegevuses ja saavad üksteisega

suhelda. Nähti, et kui konkurentsivõime ei tõuse olulisel määral, ei lase pidev

töömaailmaga seotus sellel langeda ja et olemasoleva säilitamine on ka tähtis. Arvati, et

igasuguse materiaalse abi saamise võimalused avarduvad ning keskuse poolt on võimalik

pakkuda abi transpordi, odava mööbli, riiete ja muu eluks vajaliku näol. Tähtis on ka

ühiskonnale antav mõju, mis on märk sellest, et abivajajaid aidatakse ja ei jäeta neid

saatuse hoolde, tõstab kogukonna turvalisust tervikuna. Ühiskonnale antav kasu seisneb

ka teiste nõrgemate liikmete abistamises nagu näiteks pensionäridele tehtavate tööde näol

või mööbli ja kodumasinate korduvkasutusse suunamisega. Viimane on silmas pidades

tõusvat tarbimist tähtis keskkonna säästmist arvestades. Linnas tehtavad heakorratööd

toovad kasu kuurortlinna heale mainele. Kasu on mitmekülgne, kuid eelkõige peab kasu

saama teenuse tarbija ise ja tema pereliikmed, kaudselt võidab kogukond, linn ja

ühiskond.

Nagu valimist selgus, on kõik programmis osalejad üle keskea inimesed, kes peale

töötuks jäämist pole suutnud leida omale tööd. Põhjuseid miks tööd ei leita on mitmeid,

kas pole endist eriala enam tööturul vaja või on tervislikel põhjustel endine töö sobimatu.

Võimaliku põhjusena tuleb veel välja tuua tööandjate tõrjuvat suhtumist keskea piiri

ületanud inimeste suhtes. Töö leidmist võib takistada ka lihtsalt oskamatus seda otsida,

sest ka uuritavate hulgas oli inimesi, kes olid oma teadliku elu pühendanud ühele

58

töökohale ning sellest ilma jäädes ei osata ilma kõrvalise abita tööd otsida. MTÜ

“Tulevik” on sihtrühma arvestades oma teenust arendanud õiges suunas. Programmis

osalejad saavad ennast arendada mitmete jõukohaste töödega, alates koristamisest kuni

mööbli taastamiseni meestel ja õmblemisega naistel. Jõukohast tegevust leiavad kõige

erinevamate oskustega kliendirühmad. Võimalus liikuda lihtsamalt töölt keerukama ja

iseseisvama töö juurde, suurendab rehabiliteeritavate enesehinnangut, millega kaasneb

suurem võimalus siirduda tööturule.

Negatiivseks võib pidada seda, et paljud rehabiliteeritavad ei taju teenuse ajutist

iseloomu. Toimetulekutoetust nimetatakse palgaks ja rehabilitatsiooniteenusega

seonduvat tööd peetakse oma töökohaks. Sellist suhtumist aitaks muuta nõustamise

lisandumine pakutavate teenuste hulka, mis innustaks kliente aktiivsemalt tööd otsima ja

aitaks toime tulla sellega kaasnevate tagasilöökidega. Arvestades Pärnu piirkonna

madalat töötuse taset, on töö leidmise võimalused reaalsemad, võrreldes mõne muu

piirkonnaga Eestis.

Valimisse kuuluvate inimeste teadlikkus selle osas, mis puudutab sotsiaalteenuste ja

toetuste saamise võimalusi, oli suurenenud. Selline suurenemine ei tähenda, et on

süvenenud vajadus abi järele. Töötute olukorda arvestades on igasugune abi vajalik ja

“Tulevikus” viibimine on avardunud teadmisi kust ja millist abi saada. Töötute eneste

poolt eelistatakse enam igasugust materiaalset abi. Vähem väärtustatakse ümberõpet, mis

võiks tuua töötu ellu uued eesmärgid ja lootuse ennast rakendada. Negatiivne suhtumine

on tingitud eelarvamustest, et vaatamata uutele kogemustele ollakse liiga vana või pole

õpitaval erialal tööd saada. õpetatava eriala nõudlus tööturul on ümberõppe pakkumisel

muidugi tähtis.

Parim viis, saada tagasi tööturule, on olla ise aktiivne ja otsida pidevalt tööd. Suur osa

uuritavaid olid oma töötuse alguses olnud aktiivsemad tööotsijad, kui hetkel. Peamise

infoallikana kasutati Tööhõiveameti teenust. Sealt jäi töö leidmata enamasti kas suure

konkurentsi tõttu ühele kohale või arvati, et neile sobivale tööle on teisi tahtjaid küllalt ja

59

ei proovitud kanditeerida. Tööhõiveameti kaudu töö otsimine on ka sellepärast raske, et

paljud tööandjad ei kasuta uute töötajate leidmiseks riikliku töövahendajat. Samamoodi

nagu Tööhõiveameti teenuseid, kasutati võimalust astuda tööandjaga ise kontakti.

Enamasti prooviti saada tööd Pärnu suurematesse ettevõtetesse. Tavaliselt nendest

kohtadest äraütlemist ei järgnenud, vaid lubati ühendust võtta. Vastust saamata ja

edaspidise tegevusplaani puudumine töö otsimisel, viis olukorrani, kus loobuti otsingutest

sootuks. Vähemuses olid need uuritavad, kes ei otsinud tööd peale selle kaotamist.

Põhjusteks miks tööd ei otsitud olid erinevad, kas oli see halb tervis või tunnetati oma

mahajäämust kaasaja nõuetele või leiti, et perekonna toel on võimalik ilma tööta olla.

Lootus tööd leida langes koos sellega, mida pikemat aega oldi tööturult eemal ning

korduvad ebaõnnestumised töö leidmisel tekitasid mitmeid eelarvamusi tööandjatest,

töökohtade saadavusest ja enda konkurentsivõimest. Siin täidab "Tulevik" tähtsat rolli, et

saada tagasi eneseusk oma võimetesse ja leida läbi õpitavate kogemuste omale uus

kutsumus või eriala.

Mitte vähem tähtsam pole töö juures sellesse suhtumine, valdav osa vastanutest arvas, et

suhtuvad töösse väga hästi. Tegemist on aastatega väljakujunenud väärtushinnangutega,

mida "Tulevikus" töötamine ei lase ümber hinnata. Enamus vastanutest teevad lisaks

"Tulevikus" pakutavale tööle ka juhutöid ehk "musti otsi", töötatakse oma põllulapil,

tegeletakse korilusega või tehakse käsitööd. Kõike seda nii enda tarbeks kui ka müügiks.

See näitab, et "Tuleviku" klientide töötus pole tingitud mitte tööpõlgurlusest vaid

vastupidiselt sellele, hinnatakse tööd kui ka sellele kaasnevat kasu. Lisaks materiaalsele,

mis tööga kaasneb hinnati, et "Tulevikus" töötamine pakub võimalust suhelda, annab

rahuldust sellest, et teised väiksema sissetulekuga pered saavad nende teenustest ning

parandatud mööblist ja muudest asjadest tulu. Hinnati ka, et kollektiivis töötavad

inimesed on vastutulelikud ja sõbralikud. Seda arvestades on "Tulevik" poolt pakutav

teenus inimeste enesetunde ja tööharjumuse hoidjana efektiivne.

Valdav osa vastanutest arvas, et nende olukord "Tulevikus" viibimise ajal ei ole

muutunud, mida võib vaadata nii negatiivsest kui ka positiivsest aspektist. Ühest küljest

on see märk sellest, et muutused pole läinud halvemuse poole, arvestades töötute

pingelist majanduslikku olukorda ja kallinevaid hindu, on see positiivne. Teisest küljest

60

näitavad olematud muutused, et soovitud tulemusteni jõutakse väheste klientide puhul.

Enamus programmis osalejatest hindavad kõrgelt asutuse siseseid muutusi, mis on

toimunud viimaste aastate jooksul. Paranenud on olme ja töötingimused, juurde on tulnud

palju tööriistu.

Isiklikus plaanis leiti, et suurenenud on võimalused suhelda teiste saatusekaaslastega.

Vajadus teiste tunnustuse järele on igas inimeses olemas. Kollektiivis viibides, kus

peamiseks tegevuseks on töö, saavad rehabiliteeritavad ennast teistega võrrelda ja

vajadusel üksteise kogemustest õppida. See kõik kujutab endast suhtlemist positiivses

töises seltskonnas.

Heaks võib lugeda ka seda, et tänu "Tuleviku" juures viibimisele leitakse endale

mõnikord ka juhutöid ehk nagu nad seda ise nimetavad "musti otsi", mis ei ole küll

lepinguline palgatöö, kuid halbadel aegadel on tänuväärne sissetulek. Lisaks sellele

hinnatakse, et "Tulevikus" töödel käies kostitatakse neid mõnikord toiduga.

Rehabiliteeritavad hindasid halvemaks läinud asjadena põhiliselt kahte komponenti,

esiteks halvenenud majanduslik olukord ja aastatega halvemaks minev tervis. Mõlemad

muutused ei ole otseselt seotud rehabilitatsiooniprotsessiga. Esimene on tingitud

töötusest endast, mil olemasolevad ressursid oma olukorrale vastu seista vähenevad iga

kuuga. Samuti on toimetulekutoetus aastaid olnud samal tasemel ja mis hetkel ei suuda

katta ka kõige minimaalsemaid tarbimisvajadusi. Euroopa Liidu saabudes arvatakse oma

olukorda halvenevat. Tervise halvenemine võib olla seotud ealiste iseärasustega kuid

autor pole seda kompetentne hindama.

Ebaõiglaseks peeti olukorda, et rehabilitatsioonis osalejad annavad küll tööpanuse

linnale, aga sellele ei järgne suuremat tasustamist linna või riigi poolt. Suuremate toetuste

või soodustuste saamine oleks ka igati põhjendatud, sest töötamine nõuab oma olemuselt

igapäevaseid sundkulusid võrreldes mittetöötamisega. Vajadus tööle jõuda ehk

transpordikulud, suurenevad kulutused meditsiinile. Samuti suureneb vajadus riietele ja

toidule, mille saamise võimalused on "Tulevikus" töötavatele inimestele korraldatud.

61

Suurt puudust tunti rahaliste vahendite nappusest, viiesaja kroonine toimetulekutoetus ei

taga ka minimaalsemaid tarbimisvajadusi, mis inimesel on. Seepärast oleks otstarbekas

suurendada toimetulekutoetust töötutel, kes võtavad osa aktiivsetest tööturumeetmetest.

Progresseeruv toimetulekutoetus oleks kasulik ka töötu suhtumise muutmises, see annab

arusaama sellest, et ise aktiivne olles suureneb rahaline sissetulek ja et mitte langeda

endisele tasemele tuleb kas hoida olemasolevat staatust või minna edasi.

Inimesi, kes "Tulevikus" rehabilitatsiooni läbivad ja suudavad tööd leida on suhteliselt

vähe, seda hinnatavam on iga töötu väljumine programmist. Igast juhtumist eraldi on

töötajatel kindlasti palju õppida. Oma olemuselt on kõik inimesed erinevad nii oma

iseloomult, käitumiselt, kui oskustelt. Sellest tulenevalt võiks kasutada iga indiviidi

rehabiliteerimisel individuaalset rehabilitatsiooniplaani, mis koostataks rehabiliteeritavate

isiklikest omadustest lähtuvalt ja talle sobivate meetoditega. Rehabilitatsiooniplaan

peaks sisaldama pidevat tagasisidet rehabiliteeritavate edusammudest, kasutada tuleks ka

näiteks alkoholivõõrutusravi ja muid erimeetmeid koostöös teiste institutsioonidega.

Uurimisülesannetes tõstatatud probleem: Uurida kas tööandjad suhtuvad tõrjuvalt

rehabilitatsioonis viibivate isikute tööle võtmisesse ehk kas esineb stigmatiseerimist ei

leidnud kinnitust. Tööle saamisel nähti rohkem takistustena vanust, tervist või vähest

haridust. Kellelegi poldud tööd ära öeldud põhjendades seda MTÜ "Tulevik" programmis

osalemisega. Pigem annab rehabilitatsioonis osalemine konkurentsieelise teiste

pikaajaliste töötute ees, kes pole oma tööoskusi saanud lihvida.

Info kättesaadavus teenusest on eeltingimus nii era kui ka kolmandas sektoris, et loodetav

sihtrühm teenuse leiaks ja tekiks kriitiline mass tarbijaid, et oleks mõtet tegutseda. MTÜ

"Tulevik" on suutnud oma teenuse viia sihtrühmani. Info levib eelkõige tarbijalt tarbijale,

mis näitab usaldusväärsust selle suhtes, eelkõige rehabiliteeritavate endi arvates. Sõnumit

aitavad kanda veel Pärnu Sotsiaalosakond, Tööhõiveamet ja ajakirjandus.

62

Lähtuvalt eelnevast teen ettepanekud:

• kasutada pikaajaliste töötute rehabiliteerimisel individuaalseid rehabilitatsiooniplaane,

mis aitaks selgemalt välja tuua soovitud tulemusi ja näha edusamme rehabilitatsiooni

käigus;

• kasutada rohkem rehabilitatsiooni meetodina kutse- ja psühholoogilist nõustamist, mis

tuleks kasuks aktiivsemale tööotsingule ja aitaks kummutada mitmeid valearusaamu

tööandjatest, enda konkurentsivõimest ja töökohtade saadavusest;

• kompenseerida rehabilitatsioonis osalejate transpordi, meditsiiniteenuste ja muid

töötamisega seonduvaid kulusid;

• tõsta rehabilitatsiooniprogrammis osalejate toimetulekutoetust võrreldes töötutega, kes

ei soovi vastavates programmides osaleda.

63

Kokkuvõte

Käesolev töö on kirjutatud teemal "Pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniteenuse

efektiivsus MTÜ “Aktiviseerimiskeskus Tulevik” näitel". Teema valiku tingis uuritava

probleemi aktuaalsus, kuna Eestis suureneb pikaajaliste töötute hulk.

Töö koosneb kuuest peatükist koos alapeatükkidega. Töö hüpotees on:

Rehabilitatsiooniteenus kinnistab osaleja tööharjumusi ja tõstab valmisolekut

naasta tööturule. Lähtudes töö hüpoteesist on tööle püstitatud järgmised eesmärgid,

uurida MTÜ “Tulevik” poolt pakutavat rehabilitatsiooniteenust, selle kättesaadavust

sihtrühmale, millist mõju see avaldab rehabiliteeritavale ja kas ei kaasne seoses

rehabilitatsiooniga halvustavat suhtumist tööandjate silmis.

Töö koosneb teoreetilisest ja uurimuslikust osast. Töö teoreetilises osas tutvustatakse

töötust Euroopa Liidus ja Eestis ning strateegiaid, mida rakendatakse tööpuuduse

leevendamiseks. Antakse ülevaade pikaajalistest töötutest, sellest tingitud probleemidest

ja neile suunatud programmidest. Lähemalt peatutakse rehabilitatsioonil ja

aktiviseerimiskeskustel. Tutvustatakse MTÜ “Aktiviseerimiskeskus Tulevik” arengut ja

tegemisi.

Töö uurimusliku osa läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset uurimismeetodit.

Andmekogumis meetodina oli kasutusel intervjuud rehabiliteeritavatega ja ankeetküsitlus

"Tulevik" töötajatega ja rehabiliteeritavate pereliikmetega. Valimisse kuulusid 16

programmis osalejat, kellest 8 oli naised ja 8 mehed, neli töötajat ja neli pereliiget.

Intervjuude analüüsi põhjal selgus, et MTÜ "Tulevik" pakutav rehabilitatsiooniteenus on

tulemuslik, otsene tööturule pääsemine on reaalne küll väheste klientide puhul, kuid

efektiivseks võib lugeda rehabilitatsiooni mõju rehabiliteeritavale: õpitakse uusi oskusi,

töötamine ei lase minetada seotust töömaailmaga, tõuseb teadlikus sotsiaalteenuste osas,

tõusevad materiaalse abi saamise võimalused, võimalik on "Tuleviku" kaudu leida

kontakti tööandjaga või saada ajutise iseloomuga tööd, samuti avarduvad võimalused

suhelda teiste saatusekaaslastega, kasvab enesehinnang. Teenuse kohta on info

64

kättesaadav erinevatest allikatest. Kinnitust ei leidnud uurimisküsimus ega sõnastatud

oletus, mis puudutas võimalikku halba mainet tööandjate silmis seoses rehabilitatsiooni

läbimisega. Seda kõike silmas pidades on pakutav teenus efektiivne ja loodud on

erinevaid tingimused, mis tõstavad kliendi võimalusi siseneda tööturule.

Ettepanekutena tegi autor kasutada pikaajaliste töötute rehabiliteerimisel individuaalseid

rehabilitatsiooniplaane, kasutada rohkem rehabilitatsiooni meetodina kutse- ja

psühholoogilist nõustamist, kompenseerida rehabilitatsioonis osalejate transpordi,

meditsiiniteenuste ja muid töötamisega seonduvaid kulusid ja tõsta

rehabilitatsiooniprogrammis osalejate toimetulekutoetust võrreldes töötutega kes ei soovi

vastavates programmides osaleda.

65

Kasutatud kirjandus 1. Aktiviseerimiskeksus Tulevik. [http://www.parnu.ee/raulpage/tulevik/] 7.03.2004 2. Blackwell Dictionary of Social Policy A-Z. Blackwell Publishers Ltd, Oxford,2002. 282 lk.

3. Commission staff working paper assessment of the implementation of the 2002 employment guidelines supporting document to the joint employment report 2002. Commission of the European Communities, 2002, 286 lk. 4. Eamets R. Eesti tööturg ja tööpoliitika. - Areneva ühiskonna väljakutsed Pärnu 22-24 august 2001a. TÜ kirjastus, 2002, lk.51-52. 5. Eesti sotsiaalkaitse käsiraamat ja sõnastik. Vester Kopi, Phare Consensus program, EL. Kopenhaagen, 1998,143 lk. 6. Eesti Vabariigi Tööhõive Tegevuskava 2002. Sotsiaalministeerium, 2002, 7. Eesti Vabariigi Tööhõive Tegevuskava 2003. Sotsiaalministeerium, 2003, 8. Euroinfo Teenistus. [http://www.euroinfo.ee/discus/] 11.04.2004 9. European Union assistance for employment and human resources a brief guide to the ESF for future member states. Employment and European Social Fund, 2000, 50 lk. 10. Leetma, R. Aktiivse tööturupoliitika meetmed. - Riigikogu Toimetised, 2002, nr. 6, lk. 133-141 11. Leetma, R. Kõrge töötus – tänase Eesti üks teravamaid probleeme. - Sotsiaaltöö, 2001, nr. 3, lk. 7-8. 12. Leetma, R., Võrk, A., Eamets, R., Sõstra, K. Aktiivse tööpoliitika tulemuslikkuse analüüs Eestis. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, 2003, 108 lk. 13. Luuk, M. Sotsiaalabi- ja tööturuinstitutsioonides töötavate ametnike hinnangud kehtivatele toetustele Eestis. - Areneva ühiskonna väljakutsed Pärnu 22-24 august 2001a. TÜ kirjastus, 2002, lk. 53-65. 14. Luuk,M. Töötus oluline pidur Eesti ühiskonna arengule. - Sotsiaaltöö, 2000, nr. 1, lk. 5-8. 15. Malvet, M., Mikkola, M. Sotsiaalhoolekanne. Karelactio, 1998, 141 lk.

66

16. Marksoo, Ü. Pikaajaline tööpuudus Eestis. - Sotsiaaltöö, 1997, nr. 2, lk. 10-11. 17. OECD Employment Outlook 2002, Paris 2002, 336 lk. 18. Rebane, P. Aktiviseerimiskesksused aitavad lahendada tööhõive probleemi. - Sotsiaaltöö, 1999, nr.6, lk. 5-6. 19. Rebane, P. Tööhõive tegevuskava ja riskigruppidele suunatud aktiivsed tööturumeetmed.- Sotsiaaltöö, 2001, nr. 3, lk. 4-5. 20. Rebane, P. Tööturuteenuse seadus ja töötu sotsiaalse kaitse seadus. - Sotsiaaltöö, 2000, nr. 5, lk. 2-3. 21. Rõõm, T. Kui Eesti astub EL-i, siis kas ja kuidas väheneb tööpuudus. [http://www.elis.ee/qa.asp?action] 5.03.2004 22. Sotsiaalhoolekande seadus. Vastu võetud Riigikogus 8. veebruaril 1995. a. - Riigi Teataja I osa, nr. 21, art. 370. 23. Sotsiaalministeerium. [http://www.sm.ee/est/pages/index.html] 5.03.2004 24. Tööturuamet. [http://www.tta.ee/moodulid/avaleht.php] 5.03.2004 25. Tööturuteenuse seadus. Vastu võetud Riigikogus 14. juunil 2000. a. - Riigi Teataja I osa, 2000, nr. 57, art. 370. 26 Vaesuse leevendamine Eestis taust ja sihiseaded, TÜ, Sotsiaalministeerium, ÜRO Arenguprogramm (UNDP), 1999, 87 lk. 27. Venesaar, U., Hinnosaar, M., Luuk, M., Marksoo, Ü. Pikaajaline töötus Eestis. Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Majanduse Instituut, 2004,145 lk.

28. Young, P. Mastering social welfare. Macmillan Press LTD, London,1985, 284 lk.

67

Lisa 1

Mittetulundusühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik"

põhikiri

Mittetulundusühing "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" (edaspidi: ühing) põhikiri on

kinnitatud 06.12. 1999.a. sõlmitud asutamislepinguga.

1. Üldsätted

1.1. Nimi

Ühingu ametlik nimi on "Aktiviseerimiskeskus Tulevik"

1.2. Asukoht

Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Pärnu linn 80017 Suur-Posti tn.18

1.3. Staatus

Ühing "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" on poliitiliselt sõltumatu mittetulunduslik

eraõiguslik juriidiline isik. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja

muudest õigusaktidest, asutamislepingu otsustest ning oma põhikirjast.

1.4. Majandusaasta

Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. Ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" eesmärk

2.1. Ühingu "Aktiviseerimiskekus Tulevik" eesmärkideks on:

1) Pikaajaliste töötute aktiviseerimine läbi erinevate tegevuste;

2) Rehabilitatsiooniteenuse pakkumine;

3) Abitööteenuse pakkumine;

4) Säästva arengu propageerimine

5) Vanade asjade ja esemete taastamine ning kasutuskõlblikuks muutmine;

6) Teenustööde osutamine;

7) Koolituste korraldamine;

8) Tööjõu vahendamine;

68

9) Kohvikuteenuse pakkumine;

2.2. Ühing "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" võib omada vara, oma sümboolikat ja pitsatit

2.3. Ühing "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" on asutatud määramata ajaks.

3. Liikmeskond

3.1. Asutajaliige

Ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" asutajaliikmed on asutamislepingu sõlminud

isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja.

3.2. Ühingu "Aktiviseerimiskekus Tulevik" liige

Ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" liikmeteks võivad astuda kõik juriidilised ja

füüsilised isikud, kes tunnistavad ühingu eesmärki ja põhikirja.

3.3. Ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" liikmete õigused

Ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" liikmetel on õigus:

kasutada ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" poolt pakutud teenuseid;

osaleda ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" poolt korraldatavatel üritustel;

esitada juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik"

tegevust puudutavates küsimustes;

osaleda hääleõigusega ühingu koosolekul;

olla valitud ühingu juhatuse, (nõukogu) ja muude organite liikmeks.

3.4. Ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" liikmete kohustused

Ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" liikmed on kohustatud:

järgima ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ja ühingu organite otsuseid;

võtma aktiivselt osa ühingu tegevusest;

kasutama heaperemehelikult ja säästlikult ühingu vara;

teatama ühingu juhatusele ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja aadressi

ning isikukoodi ja teatama uued andmed hiljemalt kahe kuu jooksul pärast nende

muutumist.

3.5. Liikmeks vastuvõtmine

Ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" liikmeks soovija peab esitama kirjaliku avalduse

69

juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teatab

vastuvõtmisest või sellest keeldumisest.

4. Üldkoosolek

4.1. Ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mille

igal ühingu liikmel on üks hääl.

4.2. Ühingu "Aktiviseerimiskeskus Tulevik" üldkoosoleku pädevuses on:

1) põhikirja muutmine;

2) eesmärgi muutmine;

3) juhatuse liikmete määramine;

4) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste

organite pädevusse.

4.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus: etteteatamisega vähemalt seitse päeva.

a) aastaaruande kinnitamiseks,

b) juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu

liikmetest;

c) muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.

4.4. Üldkoosolek on otsustamisvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole

ühingu liikmetest.

4.5. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poolte koosolekul

osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest ja ühingu põhikiri või seadus ei näe ette

suuremat häälteenamuse nõuet.

4.6. Ühingu põhikirja ja eesmärgi muutmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus.

5. Juhatus

5.1. Ühingu tegevust juhib ja esindab juhatus, milles on kaks kuni viis liiget.

5.2. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek ametisse üheks aastaks.

5.3. Juhatus esindab ühingut kõigis õigustoimingutes.

5.4. Ühingu nimel teostatavate tehingute, mille suurus ületab kakskümmend viis tuhat

krooni, sooritamiseks peab juhatus saama eelneva nõusoleku üldkoosolekult.

70

5.5. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.

6. Põhikirja muutmine

6.1 Ettepanek põhikirja muutmise ja täiendamise kohta tuleb esitada kirjalikult

juhatusele. Viimane valmistab selle ette läbivaatamiseks järgmisel ühingu koosolekul.

Põhikirja tohib muuta ainult juhul, kui etteantud üldkoosoleku päevakorras on ette nähtud

põhikirja paranduste sisseviimine või täiendamine.

7. Ühingu tegevuse lõpetamine

7.1. Otsus ühingu tegevuse lõpetamisest võetakse vastu üldkoosolekul vähemalt 2/3

poolthäälte korral.

7.2. Ühingu lõpetamisel antakse üldkoosoleku otsuse alusel ühingu vara üle

samadel eesmärkidel tegutsevale teisele ühingule või Pärnu Linnavalitsusele.

71

Lisa 2

KLIENDILE

Austatud vastaja, käesolevad küsimused on anonüümsed ja mõeldud vaid teaduslikuks kasutamiseks Andres Julle diplomitöös. Sugu: Vanus: Perekonnaseis: Haridus: 1. Milline oli viimane palgatöö (lepinguga) enne töötuks jäämist?

-mis oli töötuks jäämise põhjus 2. Kui kaua olete nüüd juba olnud ilma palgatööta? Sel ajal olete:

tööd otsinud ja mitte leidnud • polegi eriti otsinud

3. Milliseid teenuseid ja toetusi hetkel saate? 1 nõustamine 2 ümberõpe 3 päevane tegevus “Tulevikus” 4 odav toit supiköögis 5 toimetulekutoetus 6 magamiskoht varjupaigas, 7 sotsiaal-(munitsipaal-)korter, 8 …………………………………………………………………… 4. Kuidas leidsite MTÜ “Tuleviku”? - Milline on Teie peamine tegevus Tulevikus tööpäeva jooksul? 5. Kui kaua olete olnud rehabilitatsioonibrigaadi liige? • mis on selle ajaga läinud paremaks Teie elus • mis on selle ajaga läinud halvemuse poole Teie elus • mis on see, mida kõige rohkem loodate, ootate 6. Kui suured on väljavaated leida edaspidi palgatööd? 7. Mis abi võiks Teie töölesaamisel “Tulevikul” olla aitab paremate aegadeni hinges püsida

72

• korraldab ümberõpet soovitab Teid tööandjale ……………………………………………………………………………. 8. Kas teile on tööd ära öeldud, pōhjendades seda sellega, et Te olete rehabilitatsiooni programmis osalenud? -kui ja siis kirjeldage situatsiooni. 9. Kas tööl käimine on ebameeldiv kohustus vōi kasulik tegevus? -miks? 10. Millist tööd sooviksite edaspidi teha ja kas praeguses programmis osalemine, aitaks sellist tööd leida. 11. Mis on peamine takistus töö leidmisel? 12. Kas olete viibinud kinnipidamiskohas? 13. Kas Teile on võimaldatud võimetekohast tegevust "Tulevikus"

-tooge näide

73

PERELIIKMELE

Austatud vastaja, käesolevad küsimused on anonüümsed ja mõeldud vaid teaduslikuks kasutamiseks Andres Julle diplomitöös. 1. Mis on muutunud teie pereliikme juures peale seda, kui ta liitus MTÜ “Tulevik” programmiga? -mis on läinud paremaks -mis on läinud halvemaks 2. Kuidas muutus teie pere rahaline olukord. 3. Milliseid toetusi, teenuseid, muud abi saite enne Teie pereliikme liitumist “Tulevikuga” 9 nõustamine 10 ümberõpe 11 odav toit supiköögis 12 toimetulekutoetus 13 magamiskoht varjupaigas 14 sotsiaal-(munitsipaal-)korter 15 humanitaarabi (riided, mööbel jne.) 16 arstiabi 17 …………………………………………………………………… Milliseid saate praegu: 18 nõustamine 19 ümberõpe 20 odav toit supiköögis 21 toimetulekutoetus 22 magamiskoht varjupaigas 23 sotsiaal-(munitsipaal-)korter 24 humanitaarabi (riided, mööbel jne.) 25 arstiabi 26 ……………………………………………………………………

74

4. Kas Teie hinnangul on pereliige temale osutatava teenusega.

-rahul (põhjendage)

-ei ole rahul (põhjendage) 5. Mida võiks Pärnu linn teha Teie pere heaks?

75

TÖÖTAJATELE

Austatud vastaja, käesolevad küsimused on anonüümsed ja mõeldud vaid teaduslikuks kasutamiseks Andres Julle diplomitöös. 1. Milles näete MTÜ “Tulevik” missiooni Pärnu linnas. 2. Kuivõrd pikaajaliste töötute osalemine rehabilitatsiooniprogrammis soodustab nende sotsialiseerimist ühiskonda ning konkurentsivõime tõusu tööturul. -miks Te nii arvate? 3. Kuivõrd “Tuleviku” poolt pakutav teeb neid rohkem hoolekande sōltlasteks? -miks Te nii arvate? 4. Kuidas suhtuvad Pärnu ettevōtjad Teie klientide tööle vōtmisesse. -kas on tunda stigmatiseerimist? 5. Kuidas mōjutab rehabilitatsiooni programmis osalemine inimese hetke olukorda nii psüühilises, kui materiaalses plaanis? 6. Kas näete edaspidi oma klientuuri suurenemist vōi vähenemist? -pōhjendage. 7. Mis võiks tõsta Teie asutuse töö efektiivsust • asutusest sõltuvalt, • linnast sõltuvalt, • riigist, ühiskonnast sõltuvalt 8. Mida on andnud Teile töö "Tulevikus"? 9. Kas leiate, et Teie töö on tasustatud?

76

SUMMARY

The subject of the present diploma thesis is: "Efficiency of rehabilitation service for the

long-termed unemployed exemplified by non-profit association Aktiviseerimiskeskus

Tulevik MTÜ". The topic was chosen due to its importance as the number of long-termed

unemployed steadily increases in Estonia.

The thesis includes six chapters and subchapters. The hypothesis was posed that

rehabilitation service reinforces work habits of the participants and improves their

integration to the labour market. Departing from the above, following goals were

formulated: to investigate the rehabilitation service offered by Tulevik MTÜ, its

accessibility for the target group and impact on those rehabilitated and whether

rehabilitation is perceived as something inferior by employers.

The paper consists of a theoretical and study part. Theoretical part looks at unemployment

in the EU and Estonia as well as policies implemented to mitigate unemployment. An

overview of long-termed unemployed, their problems and programmes targeted on them

is given. Rehabilitation and the activation centre are described in more detail.

Development and activities of Aktiviseerimiskeskus Tulevik MTÜ are presented.

The qualitative research method was used for conducting the study part. Interviews with

those rehabilitated and questionnaires to Tulevik employees and families of the

rehabilitated were used for collecting the data. Respondents included 16 participants of

the programme, eight women and eight men, four employees and four family members.

Analysis of the interviews revealed that rehabilitation service offered by Tulevik MTÜ is

resultant, although direct access to labour market was a rare case for the unemployed.

However, rehabilitation had a beneficial impact on participants of the programme: they

learned new skills and did not lose contact with work, their awareness of social services

and possibility for material aid increased, Tulevik can mediate contacts of employers or

77

temporary employments, besides, they could socialise and thus their self-esteem boosted.

Information about the service is available from various sources. The hypothesis that

rehabilitation is seen as something inferior by the employers was not confirmed.

Departing from the above, the service can be considered efficient, providing a number of

conditions that enhance reintroduction into the labour market.

The author proposes the use of personalised rehabilitation programmes for the long-

termed unemployed, wider application of vocational and psychological counselling,

reimbursement of transport, medical and other work-related cost of the participants and

increase of subsistence benefit of the participants of the programme in relation to the

unemployed who are reluctant to participate.