Pilditöötlusprogramm GIMP · pilditöötlusprogrammis avada, ei ole XCF enam kõige õigem valik, sest enamik pilditöötlus-programme ei tunne XCF formaati ära, see on, nagu eespool

Pilditöötlusprogramm GIMP

2 ©Tõnu Poogen, SA PERH

Sisukord

1. Mis on GIMP .................................................................................................................................... 3

2. Sissejuhatus pilditöötlusesse .......................................................................................................... 4

2.1 Värviruumid ............................................................................................................................ 4

2.2 Faili formaadid ........................................................................................................................ 5

2.3 Vektor ja rastergraafika .......................................................................................................... 6

3. Programmi käivitamine ................................................................................................................... 7

4. Faili avamine ................................................................................................................................... 7

5. Tööriistad ........................................................................................................................................ 9

6. Pildi kihid ....................................................................................................................................... 12

7. Pintslid, mustrid, täidised ............................................................................................................. 15

7.1 Pintslid (brushes)................................................................................................................... 15

7.2 Mustrid (patterns) ................................................................................................................. 16

7.3 Täidised (Gradients) .............................................................................................................. 16

8. Filtrid ............................................................................................................................................. 17

9. Harjutused. .................................................................................................................................... 18

9.1 Pildi redigeerimine. ............................................................................................................... 18

9.2 Inimese „töötlemine“ ............................................................................................................ 18

9.3 Fotomontaaž ......................................................................................................................... 19


1. Mis on GIMP

Projekt nimega GIMP sai alguse kümme aastat tagasi, kui kaks Berkley ülikooli tudengit – Spencer

Kimball ja Peter Mattis järjekordse tüütu koolitöö asemel kirjutada hoopis avatud lähtekoodil põhi-

neva fototöötlusprogrammi. Ligi aasta nokitseti programmi kallal iseseisvalt ning jaanuaris 1996 lasti

välja esimene avalik versioon. Programmil oli ja on plug-in süsteem, mis võimaldab igal huvilisel

kirjutada omapoolne programmijupike ja see GIMP-ile lisada, see tähendab, et GIMP ei saa kunagi

valmis, vaid areneb ja täieneb pidevalt.

Algselt kirjutati GIMP Unixi platvormi jaoks, kuid praeguseks on programm arendatud nõnda

kaugele, et töötab praktiliselt sama koodiga nii Linuxi, Maci kui Windowsi operatsiooni-süsteemides.

Muutunud on programmi põhikood ja põhitegijad, tagasihoidlikult alanud üliõpilasprojektist on

saanud ülemaailmselt tunnustatud programm, millel on miljoneid kasutajaid. Alates versioonist 2.2

(tuli välja jaanuaris 2004) pakub GIMP tõsist konkurentsi tasulistele pilditöötlustarkvaradele, ning

viimane väljalase on mitmete professionaalsete kujundajate arvates täiesti võrdne, ning, kuigi maitse

üle ei saa vaielda, kasutusmugavuse poolest isegi parem.

Miks valida GIMP? Põhiargumendiks on muidugi see, et GIMP on tasuta. Tavakasutaja jaoks (ka siis,

kui tavakasutajal on keskmisest kõrgemad nõudmised), piisab täiesti GIMP-i poolt pakutavatest

võimalustest. Lisaks tõsiasi, et programm areneb tohutu kiirusega, programmi sisse lipsanud vead

parandatakse väga kiiresti, pidevalt luuakse uusi filtreid ja lisasid. Kindlasti loeb palju ka see, et

programm on koostatud nö „inimeselt inimesele“, loojateks ja parandajateks on inimesed kes

programmi ise kasutavad.

GIMP võimaldab sedasama, mida teisedki fototöötlusprogrammid. Võib lihtsalt hiire abil pilti

joonistada. Samas võib teha lugematu hulga kihtidega keerukaid fotokompositsioone, fotosid

retušeerida, teha värvikorrektsiooni. Soovi korral saab paigutada pildile tekstikihte, lisada filtreid ja

pluginaid kasutades erinevaid efekte ja palju muud.

GIMP-il on olemas oma skaneerimise lisapakett, mis toetab kõiki enamkasutatavaid pildiformaate.

GIMP sobib ideaalselt veebigraafika ja logode tegemiseks, kuid sellega saab teha ka animatsiooni ja

palju muud.

„Puhtal installatsioonil“, see tähendab, kui laadida alla installatsioonifail ja GIMP arvutisse

installeerida, puudub praegu veel CMYK värviruumi tugi, värvid kuvatakse RGB koodina. Kui on tarvis

siiski luua trükikoja nõudmisel CMYK värvidega lahendus, saab selle jaoks veebist vastava lisa alla

laadida. Tavakasutajal läheb CMYK lahendust siiski suhteliselt harva vaja.

GIMP: http://www.gimp.org/

Lisad: http://registry.gimp.org/

Foorum: http://www.gimptalk.com/

http://www.gimp.org/

http://registry.gimp.org/

http://www.gimptalk.com/


2. Sissejuhatus pilditöötlusesse

2.1 Värviruumid

RGB

Tuntuim ja enim kasutatavaim värviruum on RGB. Lühend RGB tuleneb kolme põhivärvi inglis-

keelsetest nimetustest: Red, Green, Blue, mille abil kõiki inimsilmale nähtavaid värve on võimalik

edastada. Seda süsteemi kasutavad nii arvutimonitorid, projektorid kui ka televiisorid, kus iga

värvilist pildipunkti kirjeldatakse kolme põhivärvi - punase, rohelise ja sinise - abil. Igal värvil on

võimalik valida veel 256 astet, mis kirjeldavad värvi intensiivsust. Värvi RGB mudelis kirjeldades

määratakse selle punane, roheline ja sinine komponent. Kui kõik komponendid puuduvad (kõiki

komponente kuvatakse 0-protsendilise tugevusega, see tähendab, et valgust pole üldse), on värviks

puhas must. Kui kõik komponendid on täielikud (100-protsendilise tugevusega), on tulemuseks

puhas valge. Kui üks komponent esineb täie tugevusega ja teised puuduvad, on tulemuseks antud

puhas värv. Näiteks kui punast ja rohelist kuvatakse 100-protsendiliselt ja sinist üldse mitte, on

tulemuseks puhas kollane.

CMYK

CMYK värviruumis kasutatakse värvide kuvamisel nelja värvi, mille ingliskeelsetest nimetustest

tuleneb ka nimetus CMYK: Cyan, Magenta, Yellow, Key. Eesti keeles tsüaan (erk sinine), magenta

(erk lilla), kollane ning võtmevärv. Võtmevärv, ehk „Key“ , on must. Selle värvimudeli aluseks on

trükitint: värv määratakse tindikogusena, mida on ühele punktile vaja, et seda tajutaks antud värviga

punktina. CMYK värviruum on kasutusel trükimasinates, ka igapäevaelus kasutuses olevatel värvi-

printeritel.

Kuna CMYK-värve kasutatakse printerites, RGB-värve aga ekraanidel, on võimalik RGB-värve

teisendada CMYK-värvideks. See ei pruugi küll alati korrektselt välja tulla, mistõttu trükitud pildid ei

pruugi toonid olla tingimata sellised, nagu neid võib näha ekraanil, eriti tundlikud on teatud punase

ja sinise värvi varjundid ja tumedad toonid. Seetõttu, kui Teil on vajalik värvi trükk täpse värvikoodi

järgi, tuleb alati RGB värviruum teisendada CMYK värviruumi. GIMP-il on selleks olemas eraldi lisa.

Grayscale

Grayscale tähendab sisuliselt halli. Hallskaalas oleva pildi iga punkti kirjeldatakse lähtudes

heledusest-tumedusest, vahemikus nullist kahesaja viiekümne viieni. 0 tähendab musta ja 255 valget

ning kõik vahepealsed numbrid erinevaid halltoone. RGB ja grayscale värviruumide põhiline erinevus

seisneb selles, et RGB pildil on kolm värvikanalit aga grayscale pildil üksainus. Kui soovite värvilist

pilti teha mustvalgeks, tuleb RGB värv teisendada grayscale formaati.

Pilti on alati soovitav töödelda RGB-s, ükskõik, millisesse värviruumi ta hiljem teisendada. RGB

värviruumis töötab enamik GIMP-i filtreid, pluginaid jne. Teiste värviruumide puhul võib

tekkida probleeme, kuna programmi põhimudeliks on RGB värviruum. Näiteks hallskaalas

avatud pilt tuleks kõigepealt RGB-sse teisendada, kõik vajalikud toimingud ära teha ja viimaks

pilt grayscale värviruumi tagasi paigutada. Kui pilt on RGB-st juba grayscale värviruumi

teisendatud ja salvestatud, läheb mingi osa informatsiooni kaduma (grayscale ei võimalda

kõigi RGB kanalite kuvamist) ning hiljem seda taastada ei saa. Seega tasub pilt alati salvestada

teise nimega või töötada pildi koopiaga, et vältida algse pildi rikkumist.


2.2 Faili formaadid

GIMP võimaldab avada ja/või salvestada väga paljusid formate. GIMP-i enda failiformaadid on

.pat (mustrid), .gbr (pintslid), .ico (ikoonid) ja .xcf laiendiga. Järgnevalt vaatleme enamlevinud

formaate ja nende omadusi.

XCF

GIMP-i „päris oma“ formaat. Kui soovite pooleliolevat pilti salvestada, et sellega hiljem edasi

tegeleda, tuleb salvestamiseks kindlasti valida XCF, sest see on ainus formaat, mis jätab meelde kõik,

mida on võimalik poolelioleva töö kohta meelde jätta. XCF formaadis säilib informatsioon faili

läbipaistvate osade, kihtide, selektsioonide, värvikanalite ja kõige muu kohta. Kuna XCF fail jätab kõik

meelde (üks bait pildiinfot vastab ühele baidile XCF failis), võib faili suurus mahukamate, mitme

kihiga piltide puhul olla suur, ulatudes isegi kuni 100MB. Kui soovite pilti mõnes teises

pilditöötlusprogrammis avada, ei ole XCF enam kõige õigem valik, sest enamik pilditöötlus-

programme ei tunne XCF formaati ära, see on, nagu eespool öeldud, ainult GIMP-i poolt avatav ja

loetav formaat.

JPEG

JPEG on tuntuim ja enim kasutust leidnud pildi salvestamise formaat. Töödeldud pilt pakitakse

algoritmi kasutades kokku, ning tahes-tahtmata läheb osa infost töötlemise ja pakkimise käigus

kaotsi. Pakkimine ja pildi mahtuvuse vähendamine toimub värvipaleti toonide vähendamise arvelt,

kuna mingist hetkest alates ei ole inimsilm võimeline värvitoone eristama ning JPEG salvestamisel

asendatakse sarnased toonid ühesuguse tooniga, mille tulemusena vähenevad faili mõõtmed

märgatavalt. JPEG formaadis ei ole mõttekas pilti töödelda, sest iga salvestamise käigus väheneb

pildi kvaliteet, seetõttu tuleks alles valmis pilt JPEG-na salvestada. JPEG formaati kasutatakse fotode

või joonistuste salvestamisel, piltide võrgus hoidmiseks ja meiliga saatmiseks. JPEG annab parima

tulemuse siis, kui pilt ei ole liiga kirju ja värvi üleminekud on sujuvad. Teksti- ja ikoonigraafika

salvestamiseks JPEG ei sobi, kuna teravad servad, mis tekstidel on muutuvad häguseks ja

„määrdunuks“. JPEG formaati salvestades on võimalik pildi kvaliteeti määratleda nullist sajani - mida

väiksem number, seda väiksem fail, aga seda enam kannatab pildi kvaliteet.

GIF

GIF formaat võimaldab faile kadudeta pakkida. Patenteeritud LZW kompressioonimeetod kasutab

pakkimisel sarnaste toonidega alade kirjeldamisel koodi, mis vähendab märgatavalt faili suurust kuid

säilitab kvaliteedi, olles võimeline korralikult kuvama järske värviüleminekuid, mustreid, teksti jms.

GIF formaadi värvipalett koosneb 256-st värvitoonist, kõik ülejäänud toonid kaotatakse ära, mistõttu

ei sobi see formaat fotode salvestamiseks, küll aga arvutis loodud piltide, disainielementide, logode

ja muude sarnaste, puhtaid üleminekuid ja/või teksti omavate failide salvestamiseks. GIF formaat

toetab animatsioone ja ka läbipaistvust, mis tähendab, et töötlemisel lisatud läbipaistev taust või

detail jääb ka salvestamisel läbipaistev.


PNG

PNG loodi vastuseks GIF formaadi patendiprobleemidele, mis ei võimaldanud kõikidel

pilditöötlusprogrammidel GIF formaati kasutada. PNG kasutab patenteerimata, kuid kadudeta

pakkimismeetodit, sisuliselt on PNG-l olemas kõik GIF-i omadused, välja arvatud animatsiooni toetus.

Erinevalt GIF-ist toetab PNG nii indekseeritud värvipaletti, hallskaalat kui ka true-color graafikat.

Samuti toetab PNG (erinevalt GIF-st) ka pildi osalist läbipaistvust, mis tähendab, et pildil võib olla nii

läbipaistmatuid, täielikult läbipaistvaid kui ka osaliselt läbipaistvaid alasid. Kui animatsioon välja

arvata, siis võib PNG GIF-iga kõiges edukalt konkureerida (logod, veebidisain, tekst, jne). Mõningatel

veebilehitsejate versioonidel esineb probleeme PNG osalise läbipaistvuse toetamisega, kuid see

mure peaks kõigi veebilehitsejate viimastel väljaannetel olema lahendatud.

TIFF

TIFF on universaalne ja kvaliteetne rastergraafika vorming, mis toetab kuut erinevat kodeerimisviisi,

neist igaüht kolmes erinevas olekus: monokroomne, hallskaala ja värviline. Pakkimata TIFF failid

võivad olla 1, 4, 8 või 24-bitise värvisügavusega. LZW algoritmiga pakitud TIFF-id võivad olla 6, 8 või

24- bitised. Kuna TIFF on universaalne (seda toetavad kõik tuntud graafikaprogrammid), siis sobib ta

ideaalselt piltide transportimiseks ühest programmist teise.

2.3 Vektor ja rastergraafika

Vektor ja rastergraafika erinevused tulevad esile, kui hakkate midagi oma käega joonistama.

Rastergraafika puhul toimub joonistamine „graffiti“ põhimõttel: see mis on seinal, see seal on.

Muuta saate ainult ülevärvimise või kustutamise kaudu. Vektorgraafika puhul, on võimalik muuta

kujundi suurust, kuju, joone laiust, värvi, ühesõnaga kõike, mida näete. Erinevus tuleb sellest, et

rastergraafika arvestab kujundeid värvitud pikslite kaudu. Näiteks lihtne kujund – ruut. Rastri puhul

värvime ära pikslid, mis moodustavad ruudu. Kui pikslid on värvitud, saame ruutu muuta ainult

selliselt, et kustutame tehtud töö ära või värvime üle, teisisõnu võtame pikslitelt nende värvikoodi.

Vektorgraafika seevastu jätab meelde mitte värvitud pikslid, vaid kujundi piirjooned. Mis tähendab,

et ruudu muutmiseks rombiks piisab, kui nihutame ruudu nurki. Sarnane näide igapäevasest elust:

kas me joonistame ruudu paberile pliiatsiga, või moodustame ruudu paberi peale niidist. Ühel puhul

tuleb kõik ära kustutada ja otsast alustada, teisel puhul saame kahe liigutusega ruudu „rombistada“.

Kuna GIMP on mõeldud peamiselt pilditöötluseks, mitte joonis-tamiseks, on siin vektorgraafika

võimalused kitsad, kuid siiski olemas.


3. Programmi käivitamine

Programmi käivitamine toimub nagu tavaliselt, kas klõpsates töölaual ikooni Gimp,

või valides menüüst Start > Programmid > Gimp.

Käivitamisel laeb programm kõik olemasolevad lisad ja kontrollib

fonte, mistõttu võtab käivitamine pisut aega (sõltuvalt arvuti

jõudlusest võib ka minna rohkem aega , kui „pisut“). Kõikidest

tehtavatest toimingutest antakse kasutajale teada. Kuna

eestikeelse tõlke, (nagu tegelikult kogu programmi) on

koostanud asjaarmastajad, võib mõnikord kohata grammatilisi

veidrusi. Programmi jõudlust ja võimalusi see mingil moel ei

mõjuta.

Kui programm on käivitunud, kuvatakse kolm akent.

Vasakul on näha tööriistakast. Tööriistakastist leiate kõikide tööriistade käivitamise ikoonid.

Keskele jääb pildiaken. Sinna avatakse fail, sealsete menüüde kaudu toimuvad kõik seadistused ja

filtrite valikud. Paremal pool on näha aken, kus on kuvatud kihid, vektorjooned ning tehte

tagasivõtmise (Undo) ajalugu.

4. Faili avamine

Pildiaknas tuleb valida Fail, ning sealt

soovitud tegevus: Uus, Ava, Ava

varem avatud.

Uus

Valides käsu Uus, avaneb aken, kus saate paika panna loodava

faili parameetrid.

Mall: saate valida olemasolevatest põhjadest omale sobi-

liku suuruse. Valida on enamlevinud ekraaniresolutsioonid ja

standard-mõõdud. Põhi on olemas ka veebibännerite ja CD plaadi

ümbrise jaoks.


Pildi suurus: Kui te mallidest ei leidnud sobilikku

suurust, saate siin ise määrata, milliste mõõtudega loodav

fail tuleb. Mõõtühikuteks on parimad pikslid või milli-

meetrid, kuid vajadusel saate valida ka eksootilisemaid

ühikuid.

Laiuse ning kõrguse määrangute all on

võimalus valida, kas küljendus on

Portree või Maastik tüüpi, ehk kas pilt

on „püsti“ või „pikali“.

Erivõimalused: Erivõimaluste valimiseks tuleb klõpsata „+“ märgil, menüü laieneb, ning saate

valida eraldusvõimet (mitu pikslit on ühes millimeetris), milline on värviruum (vaikimisi RGB), mis

jääb täitematerjaliks (taustavärv, valge, läbipaistev) ja lisada pildile kommentaari.

Valikud tehtud, vajutage Olgu.

Uus tühi fail on loodud.

Ava

Valides käsu Ava, saate avada faili arvutist. Avanevas aknas tuleb navigeerida vajalikku kausta

(kaustad on kuvatud vasakul, kausta sisu paremal) ning klõpsata soovitud failil. Paremal pool

kuvatakse faili eelvaade, nii on lihtne kontrollida, et valik on õige. Klõps all paremal, nupul „Ava“ ja

fail avatakse.

Ava varem avatud

Selle käsuga saate lihtsalt ja kiirelt avada mõne hiljuti töös olnud faili, millede nimed kuvatakse

rippmenüüna. Klõps nimel ja fail on avatud.

Lisaks on võimalus avada fail otse Windows keskkonna kataloogist.

Selleks tuleb soovitud failil teha parema klahviga klõps, menüüst

valida käsk „Edit with Gimp“. Kõigepealt käivitab Windows Gimp-i,

mis seejärel avab pildi.


5. Tööriistad

Tööriistakastist leiate kõik pildi töötlemiseks vajalikud tööriistad.

Täisnurkne selektsioon. Saab märkida täisnurkseid alasid.

Elliptiline selektsioon. Saab märkida ringe ja ellipseid.

„Vaba käe“ selektsioon. Saab alasid märkida vaba käega.

Magic Wand – Võlukepike. Valib pildil või aktiivsel kihil alasid värvi järgi. Magic Wand on hea

kahel juhul: kõigepealt siis, kui on vaja välja valida mingi teravate äärtega pildiala või objekt, mis

selgelt taustast eristub. Teiseks on sellega võimalik lihtsalt abstraktseid ja sürrealistlikke selektsioone

teha. Sel juhul valib Magic Wand välja sarnased, omavahel ühenduses olevad pikslid.

Värvi järgi selekteerimine. Selekteerib värvi poolest sarnaseid alasid pildil või kihil. Töötab

sarnaselt Magic Wand-ile, ent valib värvi poolest sarnased alad kogu pildi või kihi ulatuses, sõltumata

asukohast.

Käärid. Selekteerib kujundeid selgelt eristatava värvikontrasti alusel. Segu „Vaba käe“ ja

Bezier selektsiooni tööriistadest. Tuleb vajalik, taustast selgelt eristuv objekt kontrollpunktidega ära

märkida ning ülejäänud töö teeb tööriist. Kui kontrast on piisav ja kontrollpunktid korralikult

märgitud, siis tuleb selektsioon täpselt selline, nagu vaja.

Aitab selekteerida esiplaanil olevaid alasid. Suhteliselt vähekasutatav.

Vektorjooned (Bézier selektsioon). Teeb väga täpseid selektsioone Bézier kurvide põhimõttel.

Keeruline tööriist, mis nõuab kõvasti harjutamist, ent vilumuse tekkimisel on temast palju kasu.

Töötab sarnaselt „Vaba käe“ tööriistaga, kuid toetab vektorkurve ning sellega on võimalik teha suuri,

keerukaid selektsioone.

Värvi valimine. Saate pildilt valida täpselt vajaliku värvitooni, ei pea keerukat värvipaletti läbi

otsima ja katsetama.

Suurendus. Saate pildiala suurendada ja vähendada.

Mõõtmise tööriist. Mõõdab pikslite vahelist kaugust ja nurka.

Liigutamine. Liigutab aktiivset pilti, kihti, või selektsiooni.


Joondamise tööriist. Kihtide ja lahtiste objektide joondamine.

Lõikamise tööriist (Crop & Resize). Kadreerib aktiivse pildi või pildikihi. Käitub sarnaselt

täisnurkse selektsiooniga, vahe on selles, et tööriist mitte ainult ei selekteeri pildilt nelinurkset ala,

vaid lõikab ala ülejäänud pildist välja. Kasutatakse näiteks fotode kadreerimiseks, raamide eemal-

damiseks pildilt, või siis, kui pildist on vaja eraldada kindla suurusega ala.

Pööramine. Pöörab aktiivset pilti või kihti.

Mõõtu viimine. Viib pildi või kihi ette antud mõõtu.

Kallutamine. Kallutab pilti. Ei pööra, pilt ei jää samaks, vaid deformeerub.

Perspektiiv. Muudab aktiivse pildi või kihi perspektiivi.

Peegeldamine. Pildi peegeldamine horisontaalselt või vertikaalselt.

Tekst. Lisab eraldi kihina tekstikasti.

Täitmine. Täidab selekteeritud ala värvi või mustriga.

Blend. Täidab selekteeritud ala sujuva üleminekuga ühelt värvilt teisele (gardient).

Pliiats. Vaba käega joonistamiseks. Joone servad teravad.

Pintsel. Vaba käega joonistamiseks. Joone servad hajutatud.

Kustukumm. Eemaldab värve aktiivselt pildilt, selektsioonilt või kihilt.

Aerograaf (pihusti). Simuleerib pihustit, pilti saab katta õhukese värvikihiga.

Sulepea. Saab kirjutada ja joonistada sulega.

Kloonimine. Joonistab aktiivse pintsli abil mustrite ja pildialade koopiaid. Kasutatakse pea-

miselt pisivigade parandamisel fototöötluses, asendades ülejoonistamist vajavad pikslid lähedaste

väljavalitud pikslitega.

Parandamine. Võimaldab pildil väikeste apsakate parandamist. Sarnane kloonimisega.


Perspektiiviga kloonimine. Lähtekohast kloonimine peale perspektiivi muutmist.

Hägustamine/Teravustamine. Kasutab aktiivselt pintslit pildi lokaalseks teravustamiseks või

hägusemaks muutmisel. Otstarbekas väikeste pindade töötlemiseks.

Määrimine. Sarnane pliiatsi või söejoonistusel näpuga joonte hajutamisele.

Heledus/Tumedus. Pintsliga heleduse või tumeduse lisamine.

Tööriistakastist leiate lisaks tööriistadele ka esiplaani- ja taustavärvi seadistamise

koha. Topeltklõps avab värvide dialoogiakna, kus saab valida uue värvi. Noolekestele

klikkides vahetavad esiplaani- ja taustavärv kohad. Klõps väikesele mustvalgele

ikoonile taastab esialgsed värvid.

Värvivaliku all olev ala on kasutusel oleva tööriista täpsemaks

seadistamiseks.

Näiteks täisnurkse selektsiooni puhul on võimalik valida pehmeid

servi ja ümardatud nurki, saab seadistada külgede suhet ja

täpselt paika panna selektsiooni asukoht ja suurus.

Igal tööriistal on loomulikult oma parameetrid, mida seadistada,

kuid alati asuvad nad samas kohas.


6. Pildi kihid

Kihid, (laiemalt tuntud inglisekeelse nimetusega Layers) on pilditöötluse A ja O. Iga pilt koosneb

mitmetest kihtidest, mis kannavad endas mingit informatsiooni. Kihtide abil saab teha väga paljusid

asju: töödelda mingit osa pildist teisi pildi osasid puutumata, muuta pildi või selle osa tekstuuri ja

tonaalsust, sulatada mitu pilti üksteisega kokku, teha keerukaid fotomontaaže jne. Ükskõik, mida

pildi juures teha - töödelda mingit osa pildist või tervet pilti, alati on mõttekas teha töödeldavast

osast alustuseks uus pildikiht. Töötlemisel tähendab see seda, et me ei lisa, teksti või efekte otse

pildile, vaid tekitame uue kihi, kuhu vastav informatsioon läheb. Enne arvutiajastut tehti sarnase

põhimõttega näiteks joonisfilme: taust oli pidevalt üks ja sama, liikuvad objektid joonistati läbi-

paistvale kilele, mida tausta peal vahetati. Kui meile tehtud lisa ei meeldi, saame kihti lihtsalt muuta

või kustutada ja uuesti proovida. Kihte saab omavahel nihutada, muuta läbipaistvaks, neid omavahel

siduda.

Kihte kirjeldav aknake avatakse programmi käivitamise, asub ta

paremal pool pildiakent.

Aknas kuvatakse kõik antud pildil leiduvad kihid nende asetuse

järjekorras (alumine on taust, ülemine on kõige pealmisem kiht).

Ülemises servas asuvad kihtidega tehtavate toimingute

vahekaardid. Vaikimisi kuvatakse esimene vahekaart, ehk

„kihtide dialoog“ (1).

Järgmine vahekaart on „kanalid“ (2),

kus on võimalik muuta konkreetse

värvikanali intensiivsust.

Vahekaardil „vektorjooned“ (3), saab selektsiooni muuta

vektorjoonteks ja vektorjooni selektsiooniks ja töödelda vasta-

vaid kihte.

Viimane vahekaart „tagasivõtmine“ (4) kuvab teostatud

toimingute ajaloo, tegemist on „undo history“ valikutega, kus

saab määrata, millise tehinguni tuleb tööd tühistada.

Vahekaartide all asuvad tööriistad kihtide üldisteks määratlusteks.

Režiim – võimalus valida kümnete kuvamisrežiimide hulgast, mis

teeb kihi töötlemise kiiremaks ja mugavamaks. (Vt lk 11)

Läbipaistvus (Opacity) – võimalus reguleerida kihi läbipaistvust.

Viimane valik on kihi lukustamiseks, linnuke kastis tähendab, et

kihti ei saa muuta.

1 2 3 4


Režiim määrab ära, mil viisil kiht suhtestub sama pildi alumistesse kihtidesse. Õige režiimi valik

säästab sageli aega ja närve, võimaldades ühe klõpsuga teha ära mitmete minutite töö. Režiimid on

väga spetsiifilised, nende valikul on parim abimees kogemus. Et algus lihtsam oleks, siis leiate allpool

režiimide lühikirjeldused.

Normaalne - Vaikimisi kõigi uute kihtide režiim, kihte kuvatakse normaalses olekus.

Sulata - sulatab ülemise pildikihi alumisse, piksleid vastavalt olukorrale kas hajutades, kaotades või muutes nende

läbipaistvust.

Korruta - mitmekordistab ülemise kihi pikslite väärtused nende alumise kihi pikslite väärtustega, mis ülemisest kihist

läbi paistavad.

Jagamine - jagab ülemise kihi pikslite väärtused nende alumise kihi pikslite väärtustega, mis ülemisest kihist läbi

paistavad.

Ekraan - pöörab läbipaistvate pikslite väärtused vastupidiseks (invert), paljundab need ja seejärel pöörab uuesti ümber.

Muudab pildi eredamaks ja toob esile pildi helendid.

Kate - paljundatakse pikslite väärtused ning läbipaistvust suurendades laotatakse õhukese kihina alumisele pildikihile.

Kui seejärel ülemist pildikihti paljundada, tulevad esile värvi poolest kõige intensiivsemad kohad pildil.

Helendamine - pöörab kahe pildikihi väärtused ümber, jagab need ning pöörab uuesti ümber. Tulemusena muutub pilt

eredamaks.

Tumendamine - pöörab kahe pildikihi väärtused ümber, paljundab need ning pöörab uuesti ümber. Tulemusena

muutub pilt tumedamaks.

Tugev valgus - teeb värvid tumedamaks ja muudab pildi värviüleminekud järsemaks.

Pehme valgus - muudab värvid heledamaks ja pehmendab järske värviüleminekuid pildil.

Teralisuse eraldamine - eraldab osa ülemise pildikihi struktuurist, mis meenutab fotofilmi teralisust, jätab teralise osa

alles ning pöörab tulemuse ümber.

Teralisuse liitmine - eraldab osa ülemise pildikihi struktuurist, mis meenutab fotofilmi teralisust ja jätab teralise osa

alles.

Erinevus - eraldab ülemise pildikihi väärtused alumiste omadest ning muudab need maksimaalseteks.

Liida - lisab kõigile pikslitele väärtust, tulemuseks on ere pilt.

Lahuta - võtab kõikidelt pikslitelt väärtust maha ja pöörab tulemuse ümber.

Ainult tumedam - asendab aktiivse pildikihi pikslite väärtused mõlema pildikihi minimaalsete piksliväärtustega.

Ainult heledam - asendab aktiivse pildikihi pikslite väärtused mõlema pildikihi maksimaalsete piksliväärtustega.

Värvus - muudab pildikihi värvust, avaldamata mõju pildi eredusastmele.

Värviküllus - uhab värvid minema.

Värv - võtab alumistelt pildikihtidelt heledust maha.

Väärtus - näitab ülemist pildikihti tumedamana ja mustvalgena.


Akna allservas asuvad tööriistad kihtidega töötamiseks.

„Loo uus kiht“ (1) – avab dialoogiakna, kus tuleb määrata

uue kihi parameetrid.

- Kihi nimi.

- Kihi laius ja kõrgus. Vaikimisi võetakse

mõõdud taustapildi järgi.

- Kihi täite tüüp. Valik, kas kiht on esi- või

tagaplaani värviga, on valge, või on

läbipaistev. Vaikimisi luuakse uued kihid

läbipaistvad.

- „Olgu“ kinnitab valiku ja loob uue kihi.

- „Loobu“ tühistab käsud.

- „Abi“ avab abifaili.

„Kihi tõstmine“ (2) – liigutab aktiivse kihi ühe koha võrra ülespoole.

„Kihi langetamine“ (3) – liigutab aktiivse kihi ühe koha võrra allapoole.

„Koopia“ (4) – teeb aktiivsest kihist koopia ja lisab pildile.

„Ankurda“ (5) – ankurdab ujuva kihi.

„Kustuta“ (6) – kustutab aktiivse kihi.

Kihi nimetuse ees kuvatakse kaks nuppu ja kihi eelvaade.

Kihi kuvamine (1) – kihi kuvamise lubamine ja keelamine.

Kihi lukustamine (2) – kihid on omavahel ühendatud.

Kihi eelvaade (3) – aknakeses kuvatakse kihil olev info.

3

1 2 3 4 5 6

2 1


7. Pintslid, mustrid, täidised

7.1 Pintslid (brushes)

Nii, nagu ei saa läbi kihtideta, ei saa läbi ka pintsliteta. Kuigi GIMP

on suunatud põhiliselt pilditöötlusele, on võimalik teha ka

joonistamist ja siin on pintslid asendamatud. Samuti saab pintslite

abil kanda pildile mitmesuguseid kujundeid. Lisaks joone tõm-

bamisele, kald- või redissule imiteerimisele ja mitmesugustele

muudele võimalustele, saab pintslijäljendiks sättida igasuguse pildi.

Kui pintslijäljeks on valitud näiteks jõuluvana, siis tõmmatud joon

koosnebki üksteise kõrvale asetatud jõuluvanadest.

Pintslijoonte aken kuvatakse otse kihtide all. Kõik olemasolevad

jäljendid on ka näha, õige mustri/joone valimiseks pole vaja teha

muud, kui klõpsata jäljendil. Joone värv ja täpsemad spetsi-

fikatsioonid tuleb valida tööriistakasti aknast. Kui soovite jäljendit redigeerida, on ka selle jaoks oma

nupp olemas. Joone/mustri tekitamiseks pildist, tuleb pilt salvestada .gbr formaati (gbr - GimpBrush)

ja kopeerida gimp/brushes kataloogi.

Jäljendite akna all on tööriist, millega saab määrata, kui tihedalt on valitud kujundid asetatud, ehk

vahemaa, mis jääb valitud kujundite vahele.

Akna allservas olevad nupud:

„Redigeeri pintslit“ (1) – pintslijoone kujundamine oma

maitse järgi. Avaneb aken, kus saab määrata joone para-

meetreid.

„Uus pintsel“ (2) – võimalus luua täiesti uus joon. Aken sarnane eelmisele.

„Dubleeri pintsel“ (3) – olemasoleva joone struktuuri kopeerimine, saate uue joone aluseks võtta

mõne juba olemasoleva struktuuri.

„Kustuta pintsel“ (4) – joone kustutamine.

„Värskenda pintsleid“ (5) – pintslijoonte kataloogi värskendamine. Tuleb teha pärast uute joonte

kopeerimist Gimp-i pintslikataloogi.

1 2 3 4 5


7.2 Mustrid (patterns)

Mustrid tähendavad väikesi pildikesi, mis lugematuid kordi üksteise

kõrvale asetatuna moodustavad erinevaid mustrivälju. Mustreid

kasutatakse selekteeritud pildialale tekstuuri või faktuuri andmiseks

(puit, metall, kivi jne.). Täitmiseks kasutatakse värviga täitmise tööriista,

ette tuleb näidata kasutatav muster. Dialoogiaknas kuvatakse olemas-

olevaid mutreid, klõps soovitud mustri peal valib mustri välja. Seejärel

tuleb värvimise tööriistaga lihtsalt vajalikul kujundil või pinnal klõps

teha. Pintsliga joonistamiseks mustrid üldjuhul ei sobi.


„Kustuta muster“ (1) – kustutab valitud mustri.

„Värskenda mustreid“ (2) – mustrite kataloogi värskendamine. Tuleb teha pärast uute mustrite

lisamist kataloogi.

„Ava muster pildina“ (3) – avab valitud mustri pildina. Saab mustrit oma maitse järgi täiendada.

7.3 Täidised (Gradients)

Täidis on sujuv astmeline värviüleminek, näiteks mustast valgeks.

Ühes valitud ala servas on valge, teises must, vahepeale jäävad

kõik pooltoonid, mis on vajalikud sujuvaks üleminekuks.

Tööriistakastist on võimalik täpsustada ülemineku kuju: kas on

tegemist lihtsalt kogu ulatuses üleminekuga, on ülemineku joon

spiraalne, koonuseline jne. Täidise paigutamine käib teisiti kui

mustrite või joonte tegemine. Selle jaoks tuleb ära märkida

alguspunkt, suund ja lõpp-punkt. Üleminek kujutatakse just

sellise mahu ja suunaga nagu ette näidatakse. Täidiste aknas

kuvatakse Gimp-i kataloogis olevad võimalused. Alati on võimalik

ise luua täiendavaid värve ja salvestada .pat laiendiga (.pat -

Gimp Pattern) ja kopeerida kataloogi gimp/patterns. Esimesed

kolm valikut on alati moodustatud pildi esiplaani ja tausta-

värvidest.


„Redigeeri“ (1) - täidise kujundamine oma maitse järgi. Avaneb aken, kus saab määrata

parameetreid.

„Uus“ (2) – võimalus luua täiesti uus täidis.

„Dubleeri“ (3) – olemasoleva täidise struktuuri kopeerimine, saate uue täidise aluseks võtta mõne

juba olemasoleva struktuuri.

„Kustuta“ (4) – täidise kustutamine.

„Värskenda“ (5) – täidiste kataloogi värskendamine. Tuleb teha pärast failide kopeerimist Gimp-i

mustrikataloogi.

1 2 3

1 2 3 4 5


8. Filtrid Iga pilditöötluse eesmärk on muuta pildi ilusamaks,

põnevamaks, omapärasemaks ja kindlasti on veel sadu põh-

juseid, kuid üle ega ümber ei saa me filtritest. Filtrite menüü

avaneb pildiaknast.

„Udu“ – lisab selekteeritud alale udu, teeb pildi häguseks.

„Tee ilusamaks“ – kõik pildi parandamisega seotud käsud.

„Moonutused“ - pildi moonutamisega (pööramine, käänamine,

läätsed jne) seotud käsud.

„Valgus ja varjud“ - valgusega seotud (valgusvihud, -laigud, -

kerad jne) käsud.

„Müra“ – müra (videosäbru, tolm jne) lisamine pildile.

„Serva äratundmine“ – erinevate algoritmide kaudu kujundite

servade väljatoomine.

„Üldine“ – mõned lihtsad tööriistad heleduse ja tumeduse määramiseks ja alade suurendamiseks.

„Kombineeri“ – mitme pildi omavaheline sobitamine.

„Kunstipärane“ – pildi viimine „kunstilisse“ vormi (impressionism, kubism, õlimaal, pliiatsijoonistus

jne).

„Kaunistused“ – hajutatud serv, kohviplekid, vana foto, ümardatud servad...

„Kaart“ – Map, pildi töötlemine „tükikaupa“, lõikamine tükikesteks, ribadeks jne ja nendest pildi

moodustamine.

„Genereeri“ – objektide genereerimine (pilved, lained, fraktaalkõverad jne).

„Veeb“ – pildile lingitud alade tegemine.

„Animatsioon“ – lihtne viis lihtsa animatsiooni loomiseks.


9. Harjutused.

9.1 Pildi redigeerimine.

Harjutuses vaatame, kuidas ülevalgustatud ja kehvade värvidega pilti muuta „ilusamaks“. Põhilised

töövõtted on kontrastsus, värvigamma, teravustamine.

Avage fail „tsiklimees.jpg“

Pildiakna menüüst „Värvid“ saab valida mitmesuguseid värvigammat, kontrastsust ja heledust-

tumedust reguleerivaid dialooge.

- „Värvi tasakaal“ – saame muuta põhivärvide tasakaalu ja nende intensiivsust.

- „Värvitoon-küllastus“ – saame reguleerida kuute tooni ja nende küllastust.

- „Tooni“ – pildi muutmine ühetooniliseks.

- „Heledus-kontrastsus“ – pildi heleduse ja kontrastsuse muutmine.

- „Lävi“ – pildi muutmine kahevärviliseks ja värvide läve reguleerimine.

- „Tasemed“ – värvitasemete reguleerimine.

- „Kurvid“ – värvitasemete „kurvide“ seadistamine.

- „Posterize“ – pildil kasutatavate värvide vähendamine.

Menüüs „Filtrid“ kasutame sektsiooni „Tee ilusamaks“ ja sealt käske „Ebaterav mask“ või „Sharpen“

Nende mõne käsuga katsetades on väga lihtne muuta ähmast ja värvivaeset pilti ilusaks säravaks

vaatamisväärsuseks.

9.2 Inimese „töötlemine“

Mõnikord on vaja pildil olevat inimest pisut „töödelda“. Sel juhul ei ole olemas automaatseid abi-

mehi, vaid tuleb tegelda käsitööga.

Avage fail „samuel.jpg“

Eesmärgiks on kaotada habe, muuta ninajoonte üleminekut pehmemaks.

Kõigepealt suurendame pildi vaadet – „Vaade“ – „Suurendus“ ja 2:1, ehk 200%.

Tööriistakastis on mitu abimeest, mis aitavad meil habeme ära katta. Määrimise tööriist , on

neist kõige tõhusam. Selle abil tõmbame habeme kõrval asuva tooni väikeste liigutustega lihtsalt

habeme peale. Jälgima peab, et kaetud pind oleks ühtlane ja kenasti hajutatud. Ninajooned, kortsud

ja tekkinud teravad üleminekud hajutame, kasutades hägustamise tööriista . Tööriistakastis

tuleb eelnevalt valida „Udustamine“, pintslile vajalikud mõõtmed ja soovi korral ka läbipaistvus

(udutamine ei jää nii intensiivne). Kui tulemus tundub liiga „sile“ võib pildile pisut „Müra“ lisada

(Filtrid-Müra-HSV või RGB müra).


9.3 Fotomontaaž

Eelnevalt vaatasime, kuidas pilti toonida, kohendada ja hajutada üleminekuid. Kõiki neid oskusi on

vaja siis, kui tuleb tegemist fotomontaažiga, sest detaile pildile asetades on vaja detailide servad

peaaegu alati pilti sulatada. Seda käesolevas harjutuses proovimegi.

Documents

Pilditöötlusprogramm GIMP · pilditöötlusprogrammis avada, ei ole XCF enam kõige õigem valik, sest enamik pilditöötlus-programme ei tunne XCF formaati ära, see on, nagu eespool