Pilditöötlusprogramm GIMP
2 ©Tõnu Poogen, SA PERH
Sisukord
1. Mis on GIMP .................................................................................................................................... 3
2. Sissejuhatus pilditöötlusesse .......................................................................................................... 4
2.1 Värviruumid ............................................................................................................................ 4
2.2 Faili formaadid ........................................................................................................................ 5
2.3 Vektor ja rastergraafika .......................................................................................................... 6
3. Programmi käivitamine ................................................................................................................... 7
4. Faili avamine ................................................................................................................................... 7
5. Tööriistad ........................................................................................................................................ 9
6. Pildi kihid ....................................................................................................................................... 12
7. Pintslid, mustrid, täidised ............................................................................................................. 15
7.1 Pintslid (brushes)................................................................................................................... 15
7.2 Mustrid (patterns) ................................................................................................................. 16
7.3 Täidised (Gradients) .............................................................................................................. 16
8. Filtrid ............................................................................................................................................. 17
9. Harjutused. .................................................................................................................................... 18
9.1 Pildi redigeerimine. ............................................................................................................... 18
9.2 Inimese „töötlemine“ ............................................................................................................ 18
9.3 Fotomontaaž ......................................................................................................................... 19
3 ©Tõnu Poogen, SA PERH
1. Mis on GIMP
Projekt nimega GIMP sai alguse kümme aastat tagasi, kui kaks Berkley ülikooli tudengit – Spencer
Kimball ja Peter Mattis järjekordse tüütu koolitöö asemel kirjutada hoopis avatud lähtekoodil põhi-
neva fototöötlusprogrammi. Ligi aasta nokitseti programmi kallal iseseisvalt ning jaanuaris 1996 lasti
välja esimene avalik versioon. Programmil oli ja on plug-in süsteem, mis võimaldab igal huvilisel
kirjutada omapoolne programmijupike ja see GIMP-ile lisada, see tähendab, et GIMP ei saa kunagi
valmis, vaid areneb ja täieneb pidevalt.
Algselt kirjutati GIMP Unixi platvormi jaoks, kuid praeguseks on programm arendatud nõnda
kaugele, et töötab praktiliselt sama koodiga nii Linuxi, Maci kui Windowsi operatsiooni-süsteemides.
Muutunud on programmi põhikood ja põhitegijad, tagasihoidlikult alanud üliõpilasprojektist on
saanud ülemaailmselt tunnustatud programm, millel on miljoneid kasutajaid. Alates versioonist 2.2
(tuli välja jaanuaris 2004) pakub GIMP tõsist konkurentsi tasulistele pilditöötlustarkvaradele, ning
viimane väljalase on mitmete professionaalsete kujundajate arvates täiesti võrdne, ning, kuigi maitse
üle ei saa vaielda, kasutusmugavuse poolest isegi parem.
Miks valida GIMP? Põhiargumendiks on muidugi see, et GIMP on tasuta. Tavakasutaja jaoks (ka siis,
kui tavakasutajal on keskmisest kõrgemad nõudmised), piisab täiesti GIMP-i poolt pakutavatest
võimalustest. Lisaks tõsiasi, et programm areneb tohutu kiirusega, programmi sisse lipsanud vead
parandatakse väga kiiresti, pidevalt luuakse uusi filtreid ja lisasid. Kindlasti loeb palju ka see, et
programm on koostatud nö „inimeselt inimesele“, loojateks ja parandajateks on inimesed kes
programmi ise kasutavad.
GIMP võimaldab sedasama, mida teisedki fototöötlusprogrammid. Võib lihtsalt hiire abil pilti
joonistada. Samas võib teha lugematu hulga kihtidega keerukaid fotokompositsioone, fotosid
retušeerida, teha värvikorrektsiooni. Soovi korral saab paigutada pildile tekstikihte, lisada filtreid ja
pluginaid kasutades erinevaid efekte ja palju muud.
GIMP-il on olemas oma skaneerimise lisapakett, mis toetab kõiki enamkasutatavaid pildiformaate.
GIMP sobib ideaalselt veebigraafika ja logode tegemiseks, kuid sellega saab teha ka animatsiooni ja
palju muud.
„Puhtal installatsioonil“, see tähendab, kui laadida alla installatsioonifail ja GIMP arvutisse
installeerida, puudub praegu veel CMYK värviruumi tugi, värvid kuvatakse RGB koodina. Kui on tarvis
siiski luua trükikoja nõudmisel CMYK värvidega lahendus, saab selle jaoks veebist vastava lisa alla
laadida. Tavakasutajal läheb CMYK lahendust siiski suhteliselt harva vaja.
GIMP: http://www.gimp.org/
Lisad: http://registry.gimp.org/
Foorum: http://www.gimptalk.com/
4 ©Tõnu Poogen, SA PERH
2. Sissejuhatus pilditöötlusesse
2.1 Värviruumid
RGB
Tuntuim ja enim kasutatavaim värviruum on RGB. Lühend RGB tuleneb kolme põhivärvi inglis-
keelsetest nimetustest: Red, Green, Blue, mille abil kõiki inimsilmale nähtavaid värve on võimalik
edastada. Seda süsteemi kasutavad nii arvutimonitorid, projektorid kui ka televiisorid, kus iga
värvilist pildipunkti kirjeldatakse kolme põhivärvi - punase, rohelise ja sinise - abil. Igal värvil on
võimalik valida veel 256 astet, mis kirjeldavad värvi intensiivsust. Värvi RGB mudelis kirjeldades
määratakse selle punane, roheline ja sinine komponent. Kui kõik komponendid puuduvad (kõiki
komponente kuvatakse 0-protsendilise tugevusega, see tähendab, et valgust pole üldse), on värviks
puhas must. Kui kõik komponendid on täielikud (100-protsendilise tugevusega), on tulemuseks
puhas valge. Kui üks komponent esineb täie tugevusega ja teised puuduvad, on tulemuseks antud
puhas värv. Näiteks kui punast ja rohelist kuvatakse 100-protsendiliselt ja sinist üldse mitte, on
tulemuseks puhas kollane.
CMYK
CMYK värviruumis kasutatakse värvide kuvamisel nelja värvi, mille ingliskeelsetest nimetustest
tuleneb ka nimetus CMYK: Cyan, Magenta, Yellow, Key. Eesti keeles tsüaan (erk sinine), magenta
(erk lilla), kollane ning võtmevärv. Võtmevärv, ehk „Key“ , on must. Selle värvimudeli aluseks on
trükitint: värv määratakse tindikogusena, mida on ühele punktile vaja, et seda tajutaks antud värviga
punktina. CMYK värviruum on kasutusel trükimasinates, ka igapäevaelus kasutuses olevatel värvi-
printeritel.
Kuna CMYK-värve kasutatakse printerites, RGB-värve aga ekraanidel, on võimalik RGB-värve
teisendada CMYK-värvideks. See ei pruugi küll alati korrektselt välja tulla, mistõttu trükitud pildid ei
pruugi toonid olla tingimata sellised, nagu neid võib näha ekraanil, eriti tundlikud on teatud punase
ja sinise värvi varjundid ja tumedad toonid. Seetõttu, kui Teil on vajalik värvi trükk täpse värvikoodi
järgi, tuleb alati RGB värviruum teisendada CMYK värviruumi. GIMP-il on selleks olemas eraldi lisa.
Grayscale
Grayscale tähendab sisuliselt halli. Hallskaalas oleva pildi iga punkti kirjeldatakse lähtudes
heledusest-tumedusest, vahemikus nullist kahesaja viiekümne viieni. 0 tähendab musta ja 255 valget
ning kõik vahepealsed numbrid erinevaid halltoone. RGB ja grayscale värviruumide põhiline erinevus
seisneb selles, et RGB pildil on kolm värvikanalit aga grayscale pildil üksainus. Kui soovite värvilist
pilti teha mustvalgeks, tuleb RGB värv teisendada grayscale formaati.
Pilti on alati soovitav töödelda RGB-s, ükskõik, millisesse värviruumi ta hiljem teisendada. RGB
värviruumis töötab enamik GIMP-i filtreid, pluginaid jne. Teiste värviruumide puhul võib
tekkida probleeme, kuna programmi põhimudeliks on RGB värviruum. Näiteks hallskaalas
avatud pilt tuleks kõigepealt RGB-sse teisendada, kõik vajalikud toimingud ära teha ja viimaks
pilt grayscale värviruumi tagasi paigutada. Kui pilt on RGB-st juba grayscale värviruumi
teisendatud ja salvestatud, läheb mingi osa informatsiooni kaduma (grayscale ei võimalda
kõigi RGB kanalite kuvamist) ning hiljem seda taastada ei saa. Seega tasub pilt alati salvestada
teise nimega või töötada pildi koopiaga, et vältida algse pildi rikkumist.
5 ©Tõnu Poogen, SA PERH
2.2 Faili formaadid
GIMP võimaldab avada ja/või salvestada väga paljusid formate. GIMP-i enda failiformaadid on
.pat (mustrid), .gbr (pintslid), .ico (ikoonid) ja .xcf laiendiga. Järgnevalt vaatleme enamlevinud
formaate ja nende omadusi.
XCF
GIMP-i „päris oma“ formaat. Kui soovite pooleliolevat pilti salvestada, et sellega hiljem edasi
tegeleda, tuleb salvestamiseks kindlasti valida XCF, sest see on ainus formaat, mis jätab meelde kõik,
mida on võimalik poolelioleva töö kohta meelde jätta. XCF formaadis säilib informatsioon faili
läbipaistvate osade, kihtide, selektsioonide, värvikanalite ja kõige muu kohta. Kuna XCF fail jätab kõik
meelde (üks bait pildiinfot vastab ühele baidile XCF failis), võib faili suurus mahukamate, mitme
kihiga piltide puhul olla suur, ulatudes isegi kuni 100MB. Kui soovite pilti mõnes teises
pilditöötlusprogrammis avada, ei ole XCF enam kõige õigem valik, sest enamik pilditöötlus-
programme ei tunne XCF formaati ära, see on, nagu eespool öeldud, ainult GIMP-i poolt avatav ja
loetav formaat.
JPEG
JPEG on tuntuim ja enim kasutust leidnud pildi salvestamise formaat. Töödeldud pilt pakitakse
algoritmi kasutades kokku, ning tahes-tahtmata läheb osa infost töötlemise ja pakkimise käigus
kaotsi. Pakkimine ja pildi mahtuvuse vähendamine toimub värvipaleti toonide vähendamise arvelt,
kuna mingist hetkest alates ei ole inimsilm võimeline värvitoone eristama ning JPEG salvestamisel
asendatakse sarnased toonid ühesuguse tooniga, mille tulemusena vähenevad faili mõõtmed
märgatavalt. JPEG formaadis ei ole mõttekas pilti töödelda, sest iga salvestamise käigus väheneb
pildi kvaliteet, seetõttu tuleks alles valmis pilt JPEG-na salvestada. JPEG formaati kasutatakse fotode
või joonistuste salvestamisel, piltide võrgus hoidmiseks ja meiliga saatmiseks. JPEG annab parima
tulemuse siis, kui pilt ei ole liiga kirju ja värvi üleminekud on sujuvad. Teksti- ja ikoonigraafika
salvestamiseks JPEG ei sobi, kuna teravad servad, mis tekstidel on muutuvad häguseks ja
„määrdunuks“. JPEG formaati salvestades on võimalik pildi kvaliteeti määratleda nullist sajani - mida
väiksem number, seda väiksem fail, aga seda enam kannatab pildi kvaliteet.
GIF
GIF formaat võimaldab faile kadudeta pakkida. Patenteeritud LZW kompressioonimeetod kasutab
pakkimisel sarnaste toonidega alade kirjeldamisel koodi, mis vähendab märgatavalt faili suurust kuid
säilitab kvaliteedi, olles võimeline korralikult kuvama järske värviüleminekuid, mustreid, teksti jms.
GIF formaadi värvipalett koosneb 256-st värvitoonist, kõik ülejäänud toonid kaotatakse ära, mistõttu
ei sobi see formaat fotode salvestamiseks, küll aga arvutis loodud piltide, disainielementide, logode
ja muude sarnaste, puhtaid üleminekuid ja/või teksti omavate failide salvestamiseks. GIF formaat
toetab animatsioone ja ka läbipaistvust, mis tähendab, et töötlemisel lisatud läbipaistev taust või
detail jääb ka salvestamisel läbipaistev.
6 ©Tõnu Poogen, SA PERH
PNG
PNG loodi vastuseks GIF formaadi patendiprobleemidele, mis ei võimaldanud kõikidel
pilditöötlusprogrammidel GIF formaati kasutada. PNG kasutab patenteerimata, kuid kadudeta
pakkimismeetodit, sisuliselt on PNG-l olemas kõik GIF-i omadused, välja arvatud animatsiooni toetus.
Erinevalt GIF-ist toetab PNG nii indekseeritud värvipaletti, hallskaalat kui ka true-color graafikat.
Samuti toetab PNG (erinevalt GIF-st) ka pildi osalist läbipaistvust, mis tähendab, et pildil võib olla nii
läbipaistmatuid, täielikult läbipaistvaid kui ka osaliselt läbipaistvaid alasid. Kui animatsioon välja
arvata, siis võib PNG GIF-iga kõiges edukalt konkureerida (logod, veebidisain, tekst, jne). Mõningatel
veebilehitsejate versioonidel esineb probleeme PNG osalise läbipaistvuse toetamisega, kuid see
mure peaks kõigi veebilehitsejate viimastel väljaannetel olema lahendatud.
TIFF
TIFF on universaalne ja kvaliteetne rastergraafika vorming, mis toetab kuut erinevat kodeerimisviisi,
neist igaüht kolmes erinevas olekus: monokroomne, hallskaala ja värviline. Pakkimata TIFF failid
võivad olla 1, 4, 8 või 24-bitise värvisügavusega. LZW algoritmiga pakitud TIFF-id võivad olla 6, 8 või
24- bitised. Kuna TIFF on universaalne (seda toetavad kõik tuntud graafikaprogrammid), siis sobib ta
ideaalselt piltide transportimiseks ühest programmist teise.
2.3 Vektor ja rastergraafika
Vektor ja rastergraafika erinevused tulevad esile, kui hakkate midagi oma käega joonistama.
Rastergraafika puhul toimub joonistamine „graffiti“ põhimõttel: see mis on seinal, see seal on.
Muuta saate ainult ülevärvimise või kustutamise kaudu. Vektorgraafika puhul, on võimalik muuta
kujundi suurust, kuju, joone laiust, värvi, ühesõnaga kõike, mida näete. Erinevus tuleb sellest, et
rastergraafika arvestab kujundeid värvitud pikslite kaudu. Näiteks lihtne kujund – ruut. Rastri puhul
värvime ära pikslid, mis moodustavad ruudu. Kui pikslid on värvitud, saame ruutu muuta ainult
selliselt, et kustutame tehtud töö ära või värvime üle, teisisõnu võtame pikslitelt nende värvikoodi.
Vektorgraafika seevastu jätab meelde mitte värvitud pikslid, vaid kujundi piirjooned. Mis tähendab,
et ruudu muutmiseks rombiks piisab, kui nihutame ruudu nurki. Sarnane näide igapäevasest elust:
kas me joonistame ruudu paberile pliiatsiga, või moodustame ruudu paberi peale niidist. Ühel puhul
tuleb kõik ära kustutada ja otsast alustada, teisel puhul saame kahe liigutusega ruudu „rombistada“.
Kuna GIMP on mõeldud peamiselt pilditöötluseks, mitte joonis-tamiseks, on siin vektorgraafika
võimalused kitsad, kuid siiski olemas.
7 ©Tõnu Poogen, SA PERH
3. Programmi käivitamine
Programmi käivitamine toimub nagu tavaliselt, kas klõpsates töölaual ikooni Gimp,
või valides menüüst Start > Programmid > Gimp.
Käivitamisel laeb programm kõik olemasolevad lisad ja kontrollib
fonte, mistõttu võtab käivitamine pisut aega (sõltuvalt arvuti
jõudlusest võib ka minna rohkem aega , kui „pisut“). Kõikidest
tehtavatest toimingutest antakse kasutajale teada. Kuna
eestikeelse tõlke, (nagu tegelikult kogu programmi) on
koostanud asjaarmastajad, võib mõnikord kohata grammatilisi
veidrusi. Programmi jõudlust ja võimalusi see mingil moel ei
mõjuta.
Kui programm on käivitunud, kuvatakse kolm akent.
Vasakul on näha tööriistakast. Tööriistakastist leiate kõikide tööriistade käivitamise ikoonid.
Keskele jääb pildiaken. Sinna avatakse fail, sealsete menüüde kaudu toimuvad kõik seadistused ja
filtrite valikud. Paremal pool on näha aken, kus on kuvatud kihid, vektorjooned ning tehte
tagasivõtmise (Undo) ajalugu.
4. Faili avamine
Pildiaknas tuleb valida Fail, ning sealt
soovitud tegevus: Uus, Ava, Ava
varem avatud.
Uus
Valides käsu Uus, avaneb aken, kus saate paika panna loodava
faili parameetrid.
Mall: saate valida olemasolevatest põhjadest omale sobi-
liku suuruse. Valida on enamlevinud ekraaniresolutsioonid ja
standard-mõõdud. Põhi on olemas ka veebibännerite ja CD plaadi
ümbrise jaoks.
8 ©Tõnu Poogen, SA PERH
Pildi suurus: Kui te mallidest ei leidnud sobilikku
suurust, saate siin ise määrata, milliste mõõtudega loodav
fail tuleb. Mõõtühikuteks on parimad pikslid või milli-
meetrid, kuid vajadusel saate valida ka eksootilisemaid
ühikuid.
Laiuse ning kõrguse määrangute all on
võimalus valida, kas küljendus on
Portree või Maastik tüüpi, ehk kas pilt
on „püsti“ või „pikali“.
Erivõimalused: Erivõimaluste valimiseks tuleb klõpsata „+“ märgil, menüü laieneb, ning saate
valida eraldusvõimet (mitu pikslit on ühes millimeetris), milline on värviruum (vaikimisi RGB), mis
jääb täitematerjaliks (taustavärv, valge, läbipaistev) ja lisada pildile kommentaari.
Valikud tehtud, vajutage Olgu.
Uus tühi fail on loodud.
Ava
Valides käsu Ava, saate avada faili arvutist. Avanevas aknas tuleb navigeerida vajalikku kausta
(kaustad on kuvatud vasakul, kausta sisu paremal) ning klõpsata soovitud failil. Paremal pool
kuvatakse faili eelvaade, nii on lihtne kontrollida, et valik on õige. Klõps all paremal, nupul „Ava“ ja
fail avatakse.
Ava varem avatud
Selle käsuga saate lihtsalt ja kiirelt avada mõne hiljuti töös olnud faili, millede nimed kuvatakse
rippmenüüna. Klõps nimel ja fail on avatud.
Lisaks on võimalus avada fail otse Windows keskkonna kataloogist.
Selleks tuleb soovitud failil teha parema klahviga klõps, menüüst
valida käsk „Edit with Gimp“. Kõigepealt käivitab Windows Gimp-i,
mis seejärel avab pildi.
9 ©Tõnu Poogen, SA PERH
5. Tööriistad
Tööriistakastist leiate kõik pildi töötlemiseks vajalikud tööriistad.
Täisnurkne selektsioon. Saab märkida täisnurkseid alasid.
Elliptiline selektsioon. Saab märkida ringe ja ellipseid.
„Vaba käe“ selektsioon. Saab alasid märkida vaba käega.
Magic Wand – Võlukepike. Valib pildil või aktiivsel kihil alasid värvi järgi. Magic Wand on hea
kahel juhul: kõigepealt siis, kui on vaja välja valida mingi teravate äärtega pildiala või objekt, mis
selgelt taustast eristub. Teiseks on sellega võimalik lihtsalt abstraktseid ja sürrealistlikke selektsioone
teha. Sel juhul valib Magic Wand välja sarnased, omavahel ühenduses olevad pikslid.
Värvi järgi selekteerimine. Selekteerib värvi poolest sarnaseid alasid pildil või kihil. Töötab
sarnaselt Magic Wand-ile, ent valib värvi poolest sarnased alad kogu pildi või kihi ulatuses, sõltumata
asukohast.
Käärid. Selekteerib kujundeid selgelt eristatava värvikontrasti alusel. Segu „Vaba käe“ ja
Bezier selektsiooni tööriistadest. Tuleb vajalik, taustast selgelt eristuv objekt kontrollpunktidega ära
märkida ning ülejäänud töö teeb tööriist. Kui kontrast on piisav ja kontrollpunktid korralikult
märgitud, siis tuleb selektsioon täpselt selline, nagu vaja.
Aitab selekteerida esiplaanil olevaid alasid. Suhteliselt vähekasutatav.
Vektorjooned (Bézier selektsioon). Teeb väga täpseid selektsioone Bézier kurvide põhimõttel.
Keeruline tööriist, mis nõuab kõvasti harjutamist, ent vilumuse tekkimisel on temast palju kasu.
Töötab sarnaselt „Vaba käe“ tööriistaga, kuid toetab vektorkurve ning sellega on võimalik teha suuri,
keerukaid selektsioone.
Värvi valimine. Saate pildilt valida täpselt vajaliku värvitooni, ei pea keerukat värvipaletti läbi
otsima ja katsetama.
Suurendus. Saate pildiala suurendada ja vähendada.
Mõõtmise tööriist. Mõõdab pikslite vahelist kaugust ja nurka.
Liigutamine. Liigutab aktiivset pilti, kihti, või selektsiooni.
10 ©Tõnu Poogen, SA PERH
Joondamise tööriist. Kihtide ja lahtiste objektide joondamine.
Lõikamise tööriist (Crop & Resize). Kadreerib aktiivse pildi või pildikihi. Käitub sarnaselt
täisnurkse selektsiooniga, vahe on selles, et tööriist mitte ainult ei selekteeri pildilt nelinurkset ala,
vaid lõikab ala ülejäänud pildist välja. Kasutatakse näiteks fotode kadreerimiseks, raamide eemal-
damiseks pildilt, või siis, kui pildist on vaja eraldada kindla suurusega ala.
Pööramine. Pöörab aktiivset pilti või kihti.
Mõõtu viimine. Viib pildi või kihi ette antud mõõtu.
Kallutamine. Kallutab pilti. Ei pööra, pilt ei jää samaks, vaid deformeerub.
Perspektiiv. Muudab aktiivse pildi või kihi perspektiivi.
Peegeldamine. Pildi peegeldamine horisontaalselt või vertikaalselt.
Tekst. Lisab eraldi kihina tekstikasti.
Täitmine. Täidab selekteeritud ala värvi või mustriga.
Blend. Täidab selekteeritud ala sujuva üleminekuga ühelt värvilt teisele (gardient).
Pliiats. Vaba käega joonistamiseks. Joone servad teravad.
Pintsel. Vaba käega joonistamiseks. Joone servad hajutatud.
Kustukumm. Eemaldab värve aktiivselt pildilt, selektsioonilt või kihilt.
Aerograaf (pihusti). Simuleerib pihustit, pilti saab katta õhukese värvikihiga.
Sulepea. Saab kirjutada ja joonistada sulega.
Kloonimine. Joonistab aktiivse pintsli abil mustrite ja pildialade koopiaid. Kasutatakse pea-
miselt pisivigade parandamisel fototöötluses, asendades ülejoonistamist vajavad pikslid lähedaste
väljavalitud pikslitega.
Parandamine. Võimaldab pildil väikeste apsakate parandamist. Sarnane kloonimisega.
11 ©Tõnu Poogen, SA PERH
Perspektiiviga kloonimine. Lähtekohast kloonimine peale perspektiivi muutmist.
Hägustamine/Teravustamine. Kasutab aktiivselt pintslit pildi lokaalseks teravustamiseks või
hägusemaks muutmisel. Otstarbekas väikeste pindade töötlemiseks.
Määrimine. Sarnane pliiatsi või söejoonistusel näpuga joonte hajutamisele.
Heledus/Tumedus. Pintsliga heleduse või tumeduse lisamine.
Tööriistakastist leiate lisaks tööriistadele ka esiplaani- ja taustavärvi seadistamise
koha. Topeltklõps avab värvide dialoogiakna, kus saab valida uue värvi. Noolekestele
klikkides vahetavad esiplaani- ja taustavärv kohad. Klõps väikesele mustvalgele
ikoonile taastab esialgsed värvid.
Värvivaliku all olev ala on kasutusel oleva tööriista täpsemaks
seadistamiseks.
Näiteks täisnurkse selektsiooni puhul on võimalik valida pehmeid
servi ja ümardatud nurki, saab seadistada külgede suhet ja
täpselt paika panna selektsiooni asukoht ja suurus.
Igal tööriistal on loomulikult oma parameetrid, mida seadistada,
kuid alati asuvad nad samas kohas.
12 ©Tõnu Poogen, SA PERH
6. Pildi kihid
Kihid, (laiemalt tuntud inglisekeelse nimetusega Layers) on pilditöötluse A ja O. Iga pilt koosneb
mitmetest kihtidest, mis kannavad endas mingit informatsiooni. Kihtide abil saab teha väga paljusid
asju: töödelda mingit osa pildist teisi pildi osasid puutumata, muuta pildi või selle osa tekstuuri ja
tonaalsust, sulatada mitu pilti üksteisega kokku, teha keerukaid fotomontaaže jne. Ükskõik, mida
pildi juures teha - töödelda mingit osa pildist või tervet pilti, alati on mõttekas teha töödeldavast
osast alustuseks uus pildikiht. Töötlemisel tähendab see seda, et me ei lisa, teksti või efekte otse
pildile, vaid tekitame uue kihi, kuhu vastav informatsioon läheb. Enne arvutiajastut tehti sarnase
põhimõttega näiteks joonisfilme: taust oli pidevalt üks ja sama, liikuvad objektid joonistati läbi-
paistvale kilele, mida tausta peal vahetati. Kui meile tehtud lisa ei meeldi, saame kihti lihtsalt muuta
või kustutada ja uuesti proovida. Kihte saab omavahel nihutada, muuta läbipaistvaks, neid omavahel
siduda.
Kihte kirjeldav aknake avatakse programmi käivitamise, asub ta
paremal pool pildiakent.
Aknas kuvatakse kõik antud pildil leiduvad kihid nende asetuse
järjekorras (alumine on taust, ülemine on kõige pealmisem kiht).
Ülemises servas asuvad kihtidega tehtavate toimingute
vahekaardid. Vaikimisi kuvatakse esimene vahekaart, ehk
„kihtide dialoog“ (1).
Järgmine vahekaart on „kanalid“ (2),
kus on võimalik muuta konkreetse
värvikanali intensiivsust.
Vahekaardil „vektorjooned“ (3), saab selektsiooni muuta
vektorjoonteks ja vektorjooni selektsiooniks ja töödelda vasta-
vaid kihte.
Viimane vahekaart „tagasivõtmine“ (4) kuvab teostatud
toimingute ajaloo, tegemist on „undo history“ valikutega, kus
saab määrata, millise tehinguni tuleb tööd tühistada.
Vahekaartide all asuvad tööriistad kihtide üldisteks määratlusteks.
Režiim – võimalus valida kümnete kuvamisrežiimide hulgast, mis
teeb kihi töötlemise kiiremaks ja mugavamaks. (Vt lk 11)
Läbipaistvus (Opacity) – võimalus reguleerida kihi läbipaistvust.
Viimane valik on kihi lukustamiseks, linnuke kastis tähendab, et
kihti ei saa muuta.
1 2 3 4
13 ©Tõnu Poogen, SA PERH
Režiim määrab ära, mil viisil kiht suhtestub sama pildi alumistesse kihtidesse. Õige režiimi valik
säästab sageli aega ja närve, võimaldades ühe klõpsuga teha ära mitmete minutite töö. Režiimid on
väga spetsiifilised, nende valikul on parim abimees kogemus. Et algus lihtsam oleks, siis leiate allpool
režiimide lühikirjeldused.
Normaalne - Vaikimisi kõigi uute kihtide režiim, kihte kuvatakse normaalses olekus.
Sulata - sulatab ülemise pildikihi alumisse, piksleid vastavalt olukorrale kas hajutades, kaotades või muutes nende
läbipaistvust.
Korruta - mitmekordistab ülemise kihi pikslite väärtused nende alumise kihi pikslite väärtustega, mis ülemisest kihist
läbi paistavad.
Jagamine - jagab ülemise kihi pikslite väärtused nende alumise kihi pikslite väärtustega, mis ülemisest kihist läbi
paistavad.
Ekraan - pöörab läbipaistvate pikslite väärtused vastupidiseks (invert), paljundab need ja seejärel pöörab uuesti ümber.
Muudab pildi eredamaks ja toob esile pildi helendid.
Kate - paljundatakse pikslite väärtused ning läbipaistvust suurendades laotatakse õhukese kihina alumisele pildikihile.
Kui seejärel ülemist pildikihti paljundada, tulevad esile värvi poolest kõige intensiivsemad kohad pildil.
Helendamine - pöörab kahe pildikihi väärtused ümber, jagab need ning pöörab uuesti ümber. Tulemusena muutub pilt
eredamaks.
Tumendamine - pöörab kahe pildikihi väärtused ümber, paljundab need ning pöörab uuesti ümber. Tulemusena
muutub pilt tumedamaks.
Tugev valgus - teeb värvid tumedamaks ja muudab pildi värviüleminekud järsemaks.
Pehme valgus - muudab värvid heledamaks ja pehmendab järske värviüleminekuid pildil.
Teralisuse eraldamine - eraldab osa ülemise pildikihi struktuurist, mis meenutab fotofilmi teralisust, jätab teralise osa
alles ning pöörab tulemuse ümber.
Teralisuse liitmine - eraldab osa ülemise pildikihi struktuurist, mis meenutab fotofilmi teralisust ja jätab teralise osa
alles.
Erinevus - eraldab ülemise pildikihi väärtused alumiste omadest ning muudab need maksimaalseteks.
Liida - lisab kõigile pikslitele väärtust, tulemuseks on ere pilt.
Lahuta - võtab kõikidelt pikslitelt väärtust maha ja pöörab tulemuse ümber.
Ainult tumedam - asendab aktiivse pildikihi pikslite väärtused mõlema pildikihi minimaalsete piksliväärtustega.
Ainult heledam - asendab aktiivse pildikihi pikslite väärtused mõlema pildikihi maksimaalsete piksliväärtustega.
Värvus - muudab pildikihi värvust, avaldamata mõju pildi eredusastmele.
Värviküllus - uhab värvid minema.
Värv - võtab alumistelt pildikihtidelt heledust maha.
Väärtus - näitab ülemist pildikihti tumedamana ja mustvalgena.
14 ©Tõnu Poogen, SA PERH
Akna allservas asuvad tööriistad kihtidega töötamiseks.
„Loo uus kiht“ (1) – avab dialoogiakna, kus tuleb määrata
uue kihi parameetrid.
- Kihi nimi.
- Kihi laius ja kõrgus. Vaikimisi võetakse
mõõdud taustapildi järgi.
- Kihi täite tüüp. Valik, kas kiht on esi- või
tagaplaani värviga, on valge, või on
läbipaistev. Vaikimisi luuakse uued kihid
läbipaistvad.
- „Olgu“ kinnitab valiku ja loob uue kihi.
- „Loobu“ tühistab käsud.
- „Abi“ avab abifaili.
„Kihi tõstmine“ (2) – liigutab aktiivse kihi ühe koha võrra ülespoole.
„Kihi langetamine“ (3) – liigutab aktiivse kihi ühe koha võrra allapoole.
„Koopia“ (4) – teeb aktiivsest kihist koopia ja lisab pildile.
„Ankurda“ (5) – ankurdab ujuva kihi.
„Kustuta“ (6) – kustutab aktiivse kihi.
Kihi nimetuse ees kuvatakse kaks nuppu ja kihi eelvaade.
Kihi kuvamine (1) – kihi kuvamise lubamine ja keelamine.
Kihi lukustamine (2) – kihid on omavahel ühendatud.
Kihi eelvaade (3) – aknakeses kuvatakse kihil olev info.
3
1 2 3 4 5 6
2 1
15 ©Tõnu Poogen, SA PERH
7. Pintslid, mustrid, täidised
7.1 Pintslid (brushes)
Nii, nagu ei saa läbi kihtideta, ei saa läbi ka pintsliteta. Kuigi GIMP
on suunatud põhiliselt pilditöötlusele, on võimalik teha ka
joonistamist ja siin on pintslid asendamatud. Samuti saab pintslite
abil kanda pildile mitmesuguseid kujundeid. Lisaks joone tõm-
bamisele, kald- või redissule imiteerimisele ja mitmesugustele
muudele võimalustele, saab pintslijäljendiks sättida igasuguse pildi.
Kui pintslijäljeks on valitud näiteks jõuluvana, siis tõmmatud joon
koosnebki üksteise kõrvale asetatud jõuluvanadest.
Pintslijoonte aken kuvatakse otse kihtide all. Kõik olemasolevad
jäljendid on ka näha, õige mustri/joone valimiseks pole vaja teha
muud, kui klõpsata jäljendil. Joone värv ja täpsemad spetsi-
fikatsioonid tuleb valida tööriistakasti aknast. Kui soovite jäljendit redigeerida, on ka selle jaoks oma
nupp olemas. Joone/mustri tekitamiseks pildist, tuleb pilt salvestada .gbr formaati (gbr - GimpBrush)
ja kopeerida gimp/brushes kataloogi.
Jäljendite akna all on tööriist, millega saab määrata, kui tihedalt on valitud kujundid asetatud, ehk
vahemaa, mis jääb valitud kujundite vahele.
Akna allservas olevad nupud:
„Redigeeri pintslit“ (1) – pintslijoone kujundamine oma
maitse järgi. Avaneb aken, kus saab määrata joone para-
meetreid.
„Uus pintsel“ (2) – võimalus luua täiesti uus joon. Aken sarnane eelmisele.
„Dubleeri pintsel“ (3) – olemasoleva joone struktuuri kopeerimine, saate uue joone aluseks võtta
mõne juba olemasoleva struktuuri.
„Kustuta pintsel“ (4) – joone kustutamine.
„Värskenda pintsleid“ (5) – pintslijoonte kataloogi värskendamine. Tuleb teha pärast uute joonte
kopeerimist Gimp-i pintslikataloogi.
1 2 3 4 5
16 ©Tõnu Poogen, SA PERH
7.2 Mustrid (patterns)
Mustrid tähendavad väikesi pildikesi, mis lugematuid kordi üksteise
kõrvale asetatuna moodustavad erinevaid mustrivälju. Mustreid
kasutatakse selekteeritud pildialale tekstuuri või faktuuri andmiseks
(puit, metall, kivi jne.). Täitmiseks kasutatakse värviga täitmise tööriista,
ette tuleb näidata kasutatav muster. Dialoogiaknas kuvatakse olemas-
olevaid mutreid, klõps soovitud mustri peal valib mustri välja. Seejärel
tuleb värvimise tööriistaga lihtsalt vajalikul kujundil või pinnal klõps
teha. Pintsliga joonistamiseks mustrid üldjuhul ei sobi.
Akna allservas olevad nupud:
„Kustuta muster“ (1) – kustutab valitud mustri.
„Värskenda mustreid“ (2) – mustrite kataloogi värskendamine. Tuleb teha pärast uute mustrite
lisamist kataloogi.
„Ava muster pildina“ (3) – avab valitud mustri pildina. Saab mustrit oma maitse järgi täiendada.
7.3 Täidised (Gradients)
Täidis on sujuv astmeline värviüleminek, näiteks mustast valgeks.
Ühes valitud ala servas on valge, teises must, vahepeale jäävad
kõik pooltoonid, mis on vajalikud sujuvaks üleminekuks.
Tööriistakastist on võimalik täpsustada ülemineku kuju: kas on
tegemist lihtsalt kogu ulatuses üleminekuga, on ülemineku joon
spiraalne, koonuseline jne. Täidise paigutamine käib teisiti kui
mustrite või joonte tegemine. Selle jaoks tuleb ära märkida
alguspunkt, suund ja lõpp-punkt. Üleminek kujutatakse just
sellise mahu ja suunaga nagu ette näidatakse. Täidiste aknas
kuvatakse Gimp-i kataloogis olevad võimalused. Alati on võimalik
ise luua täiendavaid värve ja salvestada .pat laiendiga (.pat -
Gimp Pattern) ja kopeerida kataloogi gimp/patterns. Esimesed
kolm valikut on alati moodustatud pildi esiplaani ja tausta-
värvidest.
Akna allservas olevad nupud:
„Redigeeri“ (1) - täidise kujundamine oma maitse järgi. Avaneb aken, kus saab määrata
parameetreid.
„Uus“ (2) – võimalus luua täiesti uus täidis.
„Dubleeri“ (3) – olemasoleva täidise struktuuri kopeerimine, saate uue täidise aluseks võtta mõne
juba olemasoleva struktuuri.
„Kustuta“ (4) – täidise kustutamine.
„Värskenda“ (5) – täidiste kataloogi värskendamine. Tuleb teha pärast failide kopeerimist Gimp-i
mustrikataloogi.
1 2 3
1 2 3 4 5
17 ©Tõnu Poogen, SA PERH
8. Filtrid Iga pilditöötluse eesmärk on muuta pildi ilusamaks,
põnevamaks, omapärasemaks ja kindlasti on veel sadu põh-
juseid, kuid üle ega ümber ei saa me filtritest. Filtrite menüü
avaneb pildiaknast.
„Udu“ – lisab selekteeritud alale udu, teeb pildi häguseks.
„Tee ilusamaks“ – kõik pildi parandamisega seotud käsud.
„Moonutused“ - pildi moonutamisega (pööramine, käänamine,
läätsed jne) seotud käsud.
„Valgus ja varjud“ - valgusega seotud (valgusvihud, -laigud, -
kerad jne) käsud.
„Müra“ – müra (videosäbru, tolm jne) lisamine pildile.
„Serva äratundmine“ – erinevate algoritmide kaudu kujundite
servade väljatoomine.
„Üldine“ – mõned lihtsad tööriistad heleduse ja tumeduse määramiseks ja alade suurendamiseks.
„Kombineeri“ – mitme pildi omavaheline sobitamine.
„Kunstipärane“ – pildi viimine „kunstilisse“ vormi (impressionism, kubism, õlimaal, pliiatsijoonistus
jne).
„Kaunistused“ – hajutatud serv, kohviplekid, vana foto, ümardatud servad...
„Kaart“ – Map, pildi töötlemine „tükikaupa“, lõikamine tükikesteks, ribadeks jne ja nendest pildi
moodustamine.
„Genereeri“ – objektide genereerimine (pilved, lained, fraktaalkõverad jne).
„Veeb“ – pildile lingitud alade tegemine.
„Animatsioon“ – lihtne viis lihtsa animatsiooni loomiseks.
18 ©Tõnu Poogen, SA PERH
9. Harjutused.
9.1 Pildi redigeerimine.
Harjutuses vaatame, kuidas ülevalgustatud ja kehvade värvidega pilti muuta „ilusamaks“. Põhilised
töövõtted on kontrastsus, värvigamma, teravustamine.
Avage fail „tsiklimees.jpg“
Pildiakna menüüst „Värvid“ saab valida mitmesuguseid värvigammat, kontrastsust ja heledust-
tumedust reguleerivaid dialooge.
- „Värvi tasakaal“ – saame muuta põhivärvide tasakaalu ja nende intensiivsust.
- „Värvitoon-küllastus“ – saame reguleerida kuute tooni ja nende küllastust.
- „Tooni“ – pildi muutmine ühetooniliseks.
- „Heledus-kontrastsus“ – pildi heleduse ja kontrastsuse muutmine.
- „Lävi“ – pildi muutmine kahevärviliseks ja värvide läve reguleerimine.
- „Tasemed“ – värvitasemete reguleerimine.
- „Kurvid“ – värvitasemete „kurvide“ seadistamine.
- „Posterize“ – pildil kasutatavate värvide vähendamine.
Menüüs „Filtrid“ kasutame sektsiooni „Tee ilusamaks“ ja sealt käske „Ebaterav mask“ või „Sharpen“
Nende mõne käsuga katsetades on väga lihtne muuta ähmast ja värvivaeset pilti ilusaks säravaks
vaatamisväärsuseks.
9.2 Inimese „töötlemine“
Mõnikord on vaja pildil olevat inimest pisut „töödelda“. Sel juhul ei ole olemas automaatseid abi-
mehi, vaid tuleb tegelda käsitööga.
Avage fail „samuel.jpg“
Eesmärgiks on kaotada habe, muuta ninajoonte üleminekut pehmemaks.
Kõigepealt suurendame pildi vaadet – „Vaade“ – „Suurendus“ ja 2:1, ehk 200%.
Tööriistakastis on mitu abimeest, mis aitavad meil habeme ära katta. Määrimise tööriist , on
neist kõige tõhusam. Selle abil tõmbame habeme kõrval asuva tooni väikeste liigutustega lihtsalt
habeme peale. Jälgima peab, et kaetud pind oleks ühtlane ja kenasti hajutatud. Ninajooned, kortsud
ja tekkinud teravad üleminekud hajutame, kasutades hägustamise tööriista . Tööriistakastis
tuleb eelnevalt valida „Udustamine“, pintslile vajalikud mõõtmed ja soovi korral ka läbipaistvus
(udutamine ei jää nii intensiivne). Kui tulemus tundub liiga „sile“ võib pildile pisut „Müra“ lisada
(Filtrid-Müra-HSV või RGB müra).
19 ©Tõnu Poogen, SA PERH
9.3 Fotomontaaž
Eelnevalt vaatasime, kuidas pilti toonida, kohendada ja hajutada üleminekuid. Kõiki neid oskusi on
vaja siis, kui tuleb tegemist fotomontaažiga, sest detaile pildile asetades on vaja detailide servad
peaaegu alati pilti sulatada. Seda käesolevas harjutuses proovimegi.