eduka esindamise eest maakondlikel aineolümpiaadidel: Kerli Pärn, Argo Unus, Hindrek Hannus, Airiin-Aileen Roostik, Andra Kasemets , Aiki-Eilika Unus, Kevin Vahemets, Gert Jõgiste, Margit Bastig, Jan-Erik Jõgiste, Kristiine Pajuri, Anna-Liisa Kaasik, Rainer Paenurme, Kristjan Pajuri, Ketly Kollamaa, Anete Jõgiste, Birgit Jürna, Uljana Zaljaznaja. 7. Avaldan kiitust õpetajatele tubli töö eest. Direktor Heili Eiche

K I I T U S

Põlula Täht

1. Avaldan kiitust kooli eduka esindamise eest luulekonkursil „Tõesti, üle kõige vist me armastame reisimist“: Stiven Ditman. 2. Avaldan kiitust kooli eduka esindamise eest maakonna kergejõustiku, jalgpalli ja suusatamise meistrivõistlustel: Berit Pohlak, Elys Sammul, Airiin-Aileen Roostik, Ingrit Tasane, Karin Kriisa, Robin Koov, Ken-Merttin Unus, Lauri Kaasik, Keio Rehe, Hindrek Hannus, Rainer Roostik, Rando Roostik, Romet Pärn, Madis Part, Agur Unus, Jürgen Hartšenko, Jan-Erik Jõgiste, Kristjan Pajuri, Gert Jõgiste, Margit Bastig, Martin Bastig, Kristiine Pajuri, Anna-Liisa Kaasik, Mari-Liis Annimäe, Kristiina Taal, Stiven Ditman. 3. Avaldan kiitust kooli eduka esindamise eest Tamsalu laulupäeval: Hindrek Hannus, Gert Jõgiste, Kevin Vahemets. 4. Avaldan kiitust kooli eduka

esindamise eest vabariiklikul kiirmaleturniiril Veneveres ja Lääne-Virumaa koolinoorte male kiirturniiril: Gert Jõgiste, Hindrek Hannus. 5. Avaldan kiitust kooli eduka esindamise eest Lehtse väikekoolide laulu- ja pillipäeval: Anete Jõgiste, Uljana Zaljaznaja, Berit Pohlak, Ingrit Tasane, Karin Kriisa, Airiin-Aileen Roostik. 6. Avaldan kiitust kooli

Põ lu la koo l i l eh t

Juuni 2013

Nr 3

on hästi suur, ning veeretasin ennast seal igal reedel alla, sest reedeti võisid riided mustaks saada.

Olen oma klassikaaslastega väga palju selle tee peal lollitanud, näiteks otsisime ühe hästi pika oksa ning panime selle keset teed. Kirjutasime sinna peale: “Kui keegi sellest oksast üle läheb, siis ootab teda surm.” Tookord oli see meie jaoks väga naljakas, kuid kui ma nüüd selle peale mõtlen, siis tundub see lihtsalt väga lapsik. Mul on oma kooliteest väga palju toredaid ja meeldivaid mälestusi ning olen natuke kurb, et mul järgmisel aastal enam sellist kooliteed pole.

Janeli Kens

Mälestusi kooliteelt Minu koolitee ei ole pikk, umbes kaks kilomeetrit. Sellesse kooliteesse on jäänud aga väga palju toredaid mälestusi. Kui ma väiksem olin, siis kõndisin koolist koju umbes kaks-kolm tundi, kuid nüüd jõuan koju umbes kahekümne minutiga. Kui kooli juurest koju kõndima hakata, siis esimene asi, mis meelde tuleb, on vana laut. Ma ise ei ole seal sees kunagi käinud, kuid teised õpilased on rääkinud, et seal on lehmaluid – arvatavasti see jutt ei vasta tõele. Järgmine paik, mis mulle meenub, on üks kraav. Selles kraavis olid mingid oksad, mille peal sai hüpata. Kindlasti kulus seal hüpates vähemalt pool tundi.

Kooliteele jääb ka allikas,

mille peale on koprad teinud tammi. Seda tammi olen ka mina lõhkumas käinud, aga koprad on selle uuesti ehitanud.

Teele jääb jõgigi, mida saab ületada ainult jala või jalgrattaga üle väikese silla. Sellest sillast ja jõest on räägitud hirmujutte. Üks neist on niisugune: keegi mees elab silla all ning, kui sa üksinda kõnnid, võib see kole mees su ära tappa. Pärast selle jutu kuulmist ei julgenud ma enam tükk aega üksinda koolist koju minna.

Selle tee peal on veel ka mets. Metsas oli üks puu koos juurtega maha kukkunud ning väiksena arvasin, et seal on karukoobas. Kui mets läbi saab, tulevad majad. Nende majade juures on üks hästi väikene mäenõlvak. Aga kui käisin veel umbes umbes teises või kolmandas klassis, arvasin, et see

kuid ikka on arusaadav, mida nad mulle selgeks tahavad teha.

Alati, kui mul on mõni häiriv mõte või mure, sean sammud loodusesse. Seal on nii rahustav, vaikne ja kirjeldamatult hea üksi olla. Kõik, mida ma kuulen, on puude kohin, vee vulin ja linnulaul- see kõik on eemal linnatuledest, autode mürast, heitgaasidest ja inimeste muserdatud olekust, see kõik on lihtsalt vastupandamatu.

Ma soovitan igal inimesel kasvõi kord nädalas võtta endale vaba päev looduses puhkamiseks ja lõõgastumiseks. Loodusel on

minu elus väga oluline roll ja nii võiks see olla ka teistel inimestel.

Margit Basig 2013. aasta lõpukirjand Mina ja loodus Mina ja loodus oleme väga suured sõbrad. Ma veedan tihti aega looduses, sest mulle meeldib värske õhk ja meid ümbritsev hämmastav ilu. Ka minu sõbrad ja tuttavad on minuga ühel nõul, et inimene ja loodus kuuluvad kokku. Loodus on kõikjal meie ümber. Tuleb lihtsalt silmad lahti teha, vaadata ja nautida. Looduses viibimine loob hea enesetunde, annab energiat ja viib eemale rusuvad muremõtted. Loodusel on anda nii palju, kuid inimene peab oskama seda ära kasutada ning hinnata. Ta annab meile

hingerahu, võimaluse elatist teenida ja veel palju eluks vajalikke asju: puid, toitu, peavarju jne. Vanasõnagi ütleb: „Mets on vaese mehe kasukas.“

Kuna minu kodu on maal, viibin ma puhtas ja kaunis looduses iga päev. Kõige rohkem meeldib mulle metsas käia. Kevadel käin metsas jalutamas ja linnulaulu kuulamas, suvel marjul, sügisel seenel ja talvel vereta jahti pidamas. Ma armastan enamikke metsasaadusi: mustikaid, metsmaasikaid, metsvaarikaid, pohli, jõhvikaid, pähkleid, kukeseeni ja puravikke.

Mulle on alati tundunud, et mets räägib minuga. Igal puul, oraval, linnul ja isegi rohututil on oma lugu jutustada. Nad teevad seda omal moel ja omas keeles,

Jan-Erik Jõgiste 2013. aasta lõpukirjand Mina ja loodus Ma elan talus, kus looduse tahtmine on meid alati mõjutanud. Me ei saa kuumal suvepäeval öelda: “Kuulge, läheme mere äärde ujuma!” Me peame valvama talu järele. Nüüd, suve hakul, kui mul on mõni vaba päev, siis ma jalutan talumaadel. Tahaksin väga metsa vaatama minna, sest pärast porist kevadet pole ma sinna jõudnud. Vahel võtan vabast tahtest kätte vikati, luiskan seda ja hakkan rohtukasvanud aeda ja põõsa-

Põllul kasvab kartul; kasvuhoones sirguvad tomat, kurgitaim, paprikad; aiamaal maitseroheline ning juurviljad; aias kasvavad viljapuud ja põõsad. Laudast tulevad piim, munad, liha. See oleks peaaegu nagu ökotalu. Vanematele ei meeldi seda küll öelda, aga me põhimõtteliselt olemegi seda. Meie põhiväetiseks on puhas lämmastik – lehmasõnnik. Nüüd võin öelda, et mina saan loodusega väga hästi läbi. Pole paremat sidet loodusega kui elada ise selle sees ja kogu täiega.

aluseid niitma. Sain alles hiljuti aru, kui hea tööriist on vikat. See aitab loodusega sõbraks saada. Vikat ei võta raha ega vaja ka tehnilisi pabereid, nagu soovib seda trimmer. Ta lihtsalt võimaldab inimesel omi mõtteid mõelda ning rahuneda. Ja kus on rahu rohkem kui looduses? Kas metsalangetamine on halb või hea? Meie talu metsad saavad igal aastal “arstlikku” läbivaatust. Kuivanud ja haiged puud võetakse maha, liiga tihe võsastik võetakse maha, murdunud puud koristatakse ära. See kõik on loodusele hea. Me kasvatame ise oma söögi ja täidame sellega oma taldrikud.

Joonas Liekis 2013. aasta lõpukirjand Mina ja loodus Loodus on mulle väga tähtis, sest ma saan seal maha rahuneda ja elus toimuva unustada. Kõige enam pakub rahu mulle mets, sest seal on vaiksem, mis aitab kõikidest koormustest vabaneda. Metsas on vähem inimesi, muidu oleks ka seal müra. Metsatukas võin ma imetleda puid, mis seal kasvanud on. Iga puu näeb üksteisest erinev välja. Vahel läheb tüvi pooleks või teinekord sirgub otse taevasse. Metsas kasvab väga palju erinevaid puuliike, näiteks kuusk, mänd, kask jt. Peale taimede ja puude elavad metsas ka loomad. Mets on neile nagu kodu. Peamiselt näen looduses erinevaid putukaid ja linde. Putukatest olen näinud sääski, parme ja mesilasi. Sääsed

ja parmud on tahtnud minult verd. Minu kodu juures on väga palju neid, keda on lõputu arv. Mesilasi kohtan ma tavaliselt kodu lähedal või rohtlates. Nad sumisevad õielt õiele. Lindudest märkan tavaliselt igasuguseid laululinde, kes puuokstel säutsuvad. Peamiselt on kuulda kägu, kuldnokka ja suitsupääsukesi. Vahel olen ka kohanud metsloomi, kes tee peal liiguvad. Kõige rohkem olen näinud jäneseid, kährikuid, metskitsi ja oravaid. Teele on tavaliselt jälje jätnud karud, põdrad, hundid. Looduses on silmapaistev veel maastik. Kõige rohkem märkan ma, kuidas maapind liigub üles-alla. Vahepeal tuleb mägi ning siis langeb sügavasse auku. Mõnikord on maa tasane, aga mõne väikse künkaga. Hääli on looduses palju, näiteks vee mulisemine jões või tuule

vilistamine õhus. Ma olen kogu elu loodusega kokku puutunud. Loodus on mulle eluks energiat andnud ja teinud tuju rõõmsaks. Kõige vägevam on looduses aastaaegade muutumine. Vahepeal on külm ja kuiv, teinekord palav. Looduses viibida on mõnus.

Pilte kevadest