Phiigused Eesti phiseadusesSisukord1. Sissejuhatus .......................................................................................................................................................................... 4 1.1. Idee ammendavast phiigusteadusest........................................................................................................................... 4 1.2. Uurimuse piirid ja meetodid............................................................................................................................................ 5 2. Phiigusnormide siduvusjud .............................................................................................................................................. 8 2.1. Siduvuskorraldused ........................................................................................................................................................ 8 2.1.1. ldine siduvuskorraldus (PS 3 lg 1 lause 1) ............................................................................................................. 8 2.1.2. Eriline siduvuskorraldus (PS 14) ............................................................................................................................. 8 2.1.3. ldise ja erilise siduvuskorralduse suhe .................................................................................................................... 9 2.2. Phiiguste kohtulik realiseeritavus ................................................................................................................................ 9 2.2.1. Vike individuaalne phiseaduslik kaebus (PS 15)................................................................................................... 9 2.2.2. Objektiivne kontroll ............................................................................................................................................... 10 3. Phiigused kui subjektiivsed igused ja kui objektiivsed normid ......................................................................................... 11 3.1. Struktuurid ................................................................................................................................................................... 11 3.1.1. Subjektiivsete iguste phistruktuur....................................................................................................................... 11 3.1.2. Puhtalt objektiivsete normide phistruktuur........................................................................................................... 11 3.2. Eesti phiiguste kataloogi primaarselt subjektiivne iseloom ......................................................................................... 12 3.2.1. Subjektiivsed phisnastused................................................................................................................................. 12 3.2.2. Phiiguste objektiivsed snastused ...................................................................................................................... 13 4. igused, vabadused ja kohustused ...................................................................................................................................... 15 4.1. igused ja vabadused ................................................................................................................................................... 15 4.1.1. Positiivsed ja negatiivsed vabadused ...................................................................................................................... 15 4.1.2. iguslikud ja faktilised vabadused .......................................................................................................................... 15 4.1.3. Vabadused ja trjeigused ..................................................................................................................................... 16 4.1.4. Vabaduseformuleeringud phiiguste kataloogis.................................................................................................... 16 4.1.5. Vabadused kui iseseisev dogmaatiline kategooria? ................................................................................................. 17 4.1.6. Habeas corpus e vabadus kui eriline kaitseala ......................................................................................................... 17 4.2. igused ja kohustused .................................................................................................................................................. 17 4.2.1. Phikohustuse miste ............................................................................................................................................ 17 4.2.2. Phikohustused Eesti phiseaduses........................................................................................................................ 18 4.2.3. Phikohustused, phiiguste piirid ja seadusreservatsioon ..................................................................................... 21 5. Phiiguste piirid ................................................................................................................................................................ 21 5.1. Vlis- ja siseteooria ....................................................................................................................................................... 21 5.2. Phiiguste tuvastamise phiskeem.............................................................................................................................. 22 5.3. Kaitseala ja riive............................................................................................................................................................ 23 5.3.1. Kaitseala ................................................................................................................................................................ 23

5.3.2. Riive ...................................................................................................................................................................... 23 5.4. Riive phiseadusprasus ............................................................................................................................................... 25 5.4.1. PS 11 kui telg- ehk keskne klausel ja teised ldised piiriklauslid............................................................................. 25 5.4.2. Erilised piiriklauslid ................................................................................................................................................ 33 6. ldine isikuigus ja ldine vabadusigus (PS 19 lg 1) ......................................................................................................... 35 6.1. ldine isikuigus........................................................................................................................................................... 36 6.1.1. Kaitseala phistruktuur .......................................................................................................................................... 36 6.1.2. Kaasuste grupid ..................................................................................................................................................... 36 6.2. ldine vabadusigus..................................................................................................................................................... 37 6.2.1. ldise vabadusiguse kaitseala............................................................................................................................... 37 6.2.2. PS 19 lige 1 ja ldine tegevusvabadus ................................................................................................................ 37 6.2.3. Normikonkurents ................................................................................................................................................... 39 6.3. Piirid ............................................................................................................................................................................ 39 6.3.1. PS 19 lige 2 kohaldamine PS 19 likele 1.......................................................................................................... 39 6.3.2. PS 19 kahekordne ldisus .................................................................................................................................... 39 6.3.3. PS 19 likes 2 sisalduv seaduse jrgimise kohustus kui lihtne seadusreservatsioon mlema PS 19 likest 1 tuleneva ldise iguse jaoks........................................................................................................................................................... 39 7. Vrdsusigused................................................................................................................................................................... 39 7.1. ldine vrdsusphiigus (PS 12 lg 1 lause 1) ............................................................................................................... 40 7.1.1. Subjektiivne vrdsusigus ja objektiivne vrdsusphimte ..................................................................................... 40 7.1.2. iguse kohaldamise ja igusloome vrdsus ............................................................................................................ 40 7.1.3. Vrdsusphimte kui omavoli keeld ....................................................................................................................... 40 7.1.4. Vrdsusphimte kui ebaproportsionaalse diskrimineerimise keeld........................................................................ 41 7.1.5. Ebavrdse kohtlemise ksk..................................................................................................................................... 43 7.1.6. iguslik ja faktiline vrdsus .................................................................................................................................... 43 7.1.7. Vrdsuse kontrolli struktuur ................................................................................................................................... 44 7.2. Erilised vrdsusphiigused .......................................................................................................................................... 45 7.2.1. PS 12 lige 1 esimese lause diskrimineerimiskeelud ............................................................................................. 45 7.2.2. PS 9 lige 1.......................................................................................................................................................... 47 7.2.3. PS 27 lige 2........................................................................................................................................................ 47 7.2.4. Valimisiguse vrdsus (PS 60 lg 1 lause 3 ja 156 lg 1 lause 2).............................................................................. 47 7.2.5. Erakondade vimaluste vrdsus ............................................................................................................................. 47 8. igused riigi positiivsele tegevusele ..................................................................................................................................... 47 8.1. igused kaitsele ........................................................................................................................................................... 48 8.1.1. ldine kaitseigus (PS 13 lg 1 lause 1) .................................................................................................................. 48 8.1.2. Erilised kaitseigused ............................................................................................................................................. 50 8.1.3. Kaitseiguste kontrollimine .................................................................................................................................... 50 8.2. igused korraldusele ja menetlusele ............................................................................................................................. 51 8.2.1. Phiiguste protseduurilise kaitse phiidee ............................................................................................................ 51

8.2.2. ldine igus korraldusele ja menetlusele (PS 14).................................................................................................. 51 8.2.3. Eraiguslikud kompetentsid ................................................................................................................................... 51 8.2.4. Kohtu- ja haldusmenetlus....................................................................................................................................... 52 8.2.5. Korraldus ............................................................................................................................................................... 52 8.2.6. Riikliku tahte kujunemine ....................................................................................................................................... 52 8.3. Sotsiaalsed phiigused................................................................................................................................................ 52 8.3.1. Sotsiaalsete phiiguste probleemid ...................................................................................................................... 53 8.3.2. ldine igus riigi abile (PS 28 lg 2) ........................................................................................................................ 53 8.3.3. Eriline hoolekandekohustus lasterikaste perede ja puuetega inimeste suhtes (PS 28 lg 4) ..................................... 54 8.3.4. igus tervise kaitsele (PS 28 lg 1) ......................................................................................................................... 54 8.3.5. Vabatahtliku ja omavalitsuse hoolekande soodustamine (PS 28 lg 3) .................................................................... 55 8.3.6. Abi t leidmisel (PS 29 lg 3) ................................................................................................................................ 55 8.3.7. igus haridusele (PS 37 lg 1 lause 1) .................................................................................................................... 55 9. Phiiguste kandjad ja phiiguste adressaadid................................................................................................................... 55 9.1. Phiiguste kandjad ..................................................................................................................................................... 55 9.1.1. Fsilised isikud ..................................................................................................................................................... 55 9.1.2. Juriidilised isikud (PS 9 lg 2) ................................................................................................................................. 56 9.2. Phiiguste adressaadid ............................................................................................................................................... 58 9.2.1. Riik ja selle allosad ................................................................................................................................................. 58 9.2.2. Eraisikud.................................................................................................................................................................... 58 10. Phiiguste arendamisklausel ja Eesti phiseaduse phiprintsiibid (PS 10) ....................................................................... 60 10.1. Phiseaduse mtte ehk vaimu klausel PS -s 10........................................................................................................... 60 10.2. Eesti phiseaduse phiprintsiibid ................................................................................................................................ 61 Lisa ......................................................................................................................................................................................... 63 1. Liiasused ............................................................................................................................................................................. 63 1.1. PS 17 ......................................................................................................................................................................... 63 1.2. PS 39 ......................................................................................................................................................................... 63 1.3. PS 9 lige 1 ................................................................................................................................................................ 63 1.4. PS 15 lige 2 algus...................................................................................................................................................... 63 1.5. PS 11 lause 1.............................................................................................................................................................. 63 1.6. PS 28 lige 1 .............................................................................................................................................................. 63 1.7. PS 19 lige 2 .............................................................................................................................................................. 63 1.8. Vahetulemus ................................................................................................................................................................ 63 2. Stestusreservatsioonid ...................................................................................................................................................... 63 2.1. PS 32 lige 5 .............................................................................................................................................................. 63 2.2. PS 25 ......................................................................................................................................................................... 64 3. Perekond, perekonnaliikmed, lapsed ................................................................................................................................... 64 3.1. PS 27 lige 1 .............................................................................................................................................................. 64

3.2. PS 27 lige 5 .............................................................................................................................................................. 64 3.3. PS 28 lige 4 .............................................................................................................................................................. 64 4. Sltumatus ja Euroopa Liit ................................................................................................................................................... 64 5. Tervise kaitse ...................................................................................................................................................................... 64 6. PS 11 keskne piirinorm ..................................................................................................................................................... 64 7. Elektroonilised massiteabevahendid .................................................................................................................................... 65 8. iguskaitse, individuaalne phiseaduslik kaebus ja phiseaduslikkuse jrelevalve kohus....................................................... 65 8.1. PS 15 lige 2 ja 152 lige 1....................................................................................................................................... 65 8.2. Individuaalne phiseaduslik kaebus .............................................................................................................................. 65 8.3. Phiseaduslikkuse jrelevalve kohus ............................................................................................................................. 65 Mrkused: .............................................................................................................................................................................. 66

1. Sissejuhatus

Eesti Vabariigi 28. juuni 1992. aasta phiseadus*1 dokumenteerib Eesti naasmise demokraatlike phiseadusriikideI perre. Demokraatlikes phiseadusriikides etendavad phiigused keskset osa. Eesti phiseadus tstab phiigused esile juba puht vliselt. Kaheksale ldisele sttele, mis mravad eelkige kindlaks Eesti iseseisvuse, sltumatuse (PS 1) ja jagamatuse (PS 2 lg 1), riigivimu seotuse phiseaduse ja sellega koosklas olevate seadustega (PS 3 lg 1 lause 1), vimude lahususe (PS 4) ning riigikeele (PS 6), jrgneb enne riigikorralduse norme phiiguste peatkk, mis mratleb 48-s paragrahvis phiigused. Selle peatki asend ja maht see hlmab 168 paragrahvist koosnevast phiseadusest le he neljandiku knelevad selget keelt osathtsusest, mille Eesti phiseadus pab phiigustele omistada.

1.1. Idee ammendavast phiigusteadusesthest kljest on phiigused riikliku iguskorra olulised elemendid. Teisest kljest ulatuvad nad aga riiklikest igusssteemidest le. Nad letavad riiklikkuse kolmel erineval viisil: substantsiaalselt, institutsionaalselt ja sstemaatiliselt. Phiigused ei mahu substantsiaalsetel phjustel riiklikesse raamidesse, sest nad vastates neile esitatavatele nuetele sisaldavad *2 inimigusi. Inimigused kehtivad aga nende positiveerimisest olenemata universaalselt , mistttu nad esitavad nudeid igale iguskorrale. Inimiguste lemaailmsele realiseerimisele aitas ja aitab oluliselt kaasa 10. detsembri 1948. aasta inimiguste lddeklaratsioon. Riigipiire letades muutusid inimigused positiiviguslikult siduvaks 19. detsembri 1966. aasta kodaniku ja poliitiliste iguste rahvusvahelise paktiga. Nimetatud paktiga paralleelne dokument on sama kuupeva majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste iguste rahvusvaheline pakt, mille mju on, tsi kll, hoopis viksem.*3 Euroopas lisanduvad nimetatutele 4. novembri 1950. aasta Euroopa inimiguste ja phivabaduste kaitse konventsioon ning 18. oktoobri 1961. aasta Euroopa sotsiaalharta. Rahvusvahelise ja riikliku tasandi vahele on Euroopa Liidu liikmesriikide puhul kiilutud lisaks *4 supranatsionaalne Euroopa phiiguste tasand, mis on valdavas osas Euroopa henduste Kohtu igusemistmise produkt. Kik see thendaks vga vhe, kui eri riikides ning supranatsionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil leiduvad phiigused oleksid vaid paberil kirja pandud programmid, mille sisu le vib lputult vaielda, kuid millest lppude lpuks keegi ei pea kinni pidama. Phjuseks, miks see nii ei ole, on phiigusteinstitutsionaliseerituse tase, mis on saavutatud kohtumistmisega nende alusel. Riiklikes piirides tuleb esikohal nimetada phiseaduslikkuse kohtulikku jrelevalvet. Phiseaduslikkuse jrelevalve kohtud ning nende asemel vi nende krval tegutsevad kohtud ei tta isoleeritult. Kohtud jlgivad ksteist vastastikku vi vhemalt peaksid seda tegema. Euroopas mngivad trobikonna phiigustega tegelevate kohtute seas rahvuslike kohtute krval erilist rolli ka Euroopa Inimiguste Kohus Strasbourg is ja Euroopa henduste Kohus Luksemburgis. Nii on igusemistmise kaudu aset leidval phiiguste institutsionaliseerimisel Euroopas kik kolm omadust korraga: see on natsionaalne, supranatsionaalne ja internatsionaalne. Saksamaal on riiklik phiseaduslikkuse kohtulik jrelevalve jagunenud omakorda veel liidumaade ja liidu kohtumistmiseks. Phiiguste seisukohalt on rmiselt oluline, et see keerukas ehitis oleks tasakaalus. Kolmas aspekt, mis muudab phiigused millekski rohkemaks, kui seda on ainult ht riiklikku igusssteemi puudutavad ksimused, on sstemaatilisus, mis vljendub selgelt sja mainitud institutsionaliseerituses. Nii on niteks proportsionaalsuse phimte Euroopa phiseaduslikus igusemistmises tnapeval laialt levinud. Sstemaatiline aspekt seostub sellega, kuid ulatub veelgi kaugemale. Tegemist on tekkiva, kuid paiguti juba judsalt edenenud Euroopa ning ka lausa rahvusvahelise phiigusteadusega. Kirjalikud phiiguste kataloogid vivad olla hoopis erinevad vi nagu Suurbritannias sootuks puududa

ning phiiguslikkuse kohtuliku jrelevalve korraldusel vib olla hulk vorme, kuid kikjal, kus riik on seotud natsionaalsete, supranatsionaalsete vi internatsionaalsete phiigustega, kerkivad esile hed ja samad vi siis sarnased probleemid. Nimetatagu neist vaid mningaid. Mis liiki phiigused on olemas, kas ainult liberaalsed trjeigused vi ka igused kaitsele ning sotsiaalsed phiigused? Kes on phiiguste adressaat, kes phiiguste kandja? Millistel formaalsetel ja materiaalsetel eeldustel vib phiigusi piirata? Kus ja kui suur on seadusandja mnguruum? Milline on vabadusiguste suhe vrdsusigustesse? Ksimuste srane sarnasus annab substantsiaalsete ja institutsionaalsete sarnasuste taustal niidiotsa *5 ksikuid iguskordi lbiva phiigusteaduse tekkimiseks, mis on midagi kaugelt enamat kui paljas vrdlev igusteadus. See onammendav phiigusteadus. Ammendava phiigusteaduse eesmrk ei ole kaugeltki erinevate phiiguskordade nivelleerimine. Vastupidi, erinevused annavad sellele tukeid ja lesandeid. Selle eesmrgiks on pigem dogmaatiliste struktuuride avamine ning kodifikatsioonide ja kohtulahendite taga seisvate printsiipide ning vrtuste vljattamine. Segasus ja ebalevaatlikkus vivad sel kombel muutuda sstemaatiliselt lbittatud ja seega parimas thenduses mitmekesisuseks, esitledes end niimoodi samas htsusena.

1.2. Uurimuse piirid ja meetodidJrgnev Eesti phiseaduse phiiguste anals viiakse lbi lal esitatut arvestades. Seejuures tuleb juhtida thelepanu ettevtmise piiridele. Autor ei rgi eesti keelt ja peab seetttu lootma tlgetele. Esimeses jrjekorras on autor toetunud Eesti *6 Vabariigi phiseaduse saksakeelsele tlkele, mille on teinud Henn-Jri Uibopuu. Tiendavalt on kasutatud Eesti Vabariigi *7 Riigikantselei ja Eesti igustlke Keskuse poolt vlja antud ingliskeelset tlget. Samuti oli autoril ainult inglise keeles vimalik tutvuda Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsustega. Tlke puudumise tttu jid kttesaamatuks phiseaduse koostamise menetluse protokollid ja muud materjalid. Eesti phiiguste kataloogi tlgendamise geneetiline *8 aspekt peab osas, mis puudutab nimetatud protokolle ja muid materjale, jma tulevaste uurimuste lesandeks. Seejuures vib osutuda vajalikuks vaadata ks vi teine siin vljendatud seisukoht le. Geneetilisest tlgendusest tielikult loobuda siiski ei tule. 28. juuni 1992. aasta phiseadusele eelnesid 30. septembri 1991. aasta, 13. detsembri 1991. aasta ja 13. aprilli 1992. aasta *9 eelnud, millest on olemas ingliskeelsed tlked. Neid eelnusid on kritiseeritud ja seda kriitikat on ka trkis avaldatud. Sellest, kus seda kriitikat jrgiti, kus see ji thelepanuta vi kus koguni vastassuunalisi muudatusi tehti, saab teha jreldusi Phiseaduse Assamblee tahte kohta. Peale selle on vimalik tmmata paralleele Eesti 15. juuni 1920. aasta*10, 16. oktoobri 1933. aasta*11 ja 17. augusti 1937. aasta*12 phiseaduste vahel. Varasemate snastuste levtmisel on tegemist nende kinnitamise ja esiletstmisega. Kui aga on valitud erinev snastus, siis ei vljendu selles ksnes tahe leida uus lahendus, vaid ka soov kalduda *13 vanast krvale. Siin on geneetilise ja ajaloolise tlgendamise puutepunkt. Srase n- objektiiv-geneetilise argumendi struktuuri selgitagu ks nide. Oma seisukohavtus 13. detsembri 1991. aasta eelnu kohta manitseb Peter Hberle mitte jma alla 1920. aasta phiseaduse vhemusrahvuste keelte kaitse taseme. Seejuures tugineb ta kui klassikalisele tekstile *14 vhemusrahvuste kaitse alal ning kuulsusrikkale tekstiligule 1920. aasta phiseaduse 12 lige 1 kolmandale lausele, mis klab jrgmiselt: Vhemusrahvustele kindlustatakse emakeelne petus. Selle manitsusega pidas Hberle silmas 1991. aasta 13. detsembrist prineva teise eelnu 26 like 3 teist lauset, mille snastus rahvusvhemustele avatud koolides on ppekeeleks nende rahvuskeel oli juba tunduvalt kitsam kui 1920. aasta phiseaduse 12 lige 1 kolmas lause. Phiseaduse Assamblee ei vtnud Hberle mjul kurssi vhemusrahvuste kaitse tugevdamisele, vaid liikus hoopis vastupidises suunas. PS 37 lige 4 teise lause snastus on veelgi restriktiivsem: ppekeele vhemusrahvuse ppeasutuses valib ppeasutus. Sellest vib teha jrelduse, et phiseadusandja tahe oli sedapuhku suhteliselt tagasihoidlik. Geneetiline tlgendamine on niisiis vimalik ka ilma protokollideta, jdes nendeta siiski alati mittetielikuks. Selle ebatielikkusega vib aga leppida. Geneetilisel tlgendamisel ei ole viimase ja otsustava sna igust. Saksamaa Liitvabariigi phiseaduslikkuse jrelevalve kohus (edaspidi Liidukonstitutsioonikohus) vttis selle varakult kokku jrgmisse stereotpsesse tlusse: Seadusestte tlgendamisel on otsustav kaal selles vljenduval seadusandja objektiveeritud tahtel, nii nagu see jreldub seadusestte snastusest ja kontekstist, millesse see on paigutatud. Seevastu ei ole mravaks seadusandlikus menetluses osalenud organite vi nende ksikute liikmete subjektiivne ettekujutus stte thendusest. Stte tekkelugu omab selle tlgendamisel thtsust ainult niivrd, kui see kinnitab nimetatud phimtete toel leitud tlgenduse igsust vi krvaldab kahtlusi, mida ei olnud ainuksi nimetatud viisil vimalik krvaldada. *15 See kohtu poolt sageli korratud ja paiguti ka sna paindlikult rakendatud stereotpne tlus kehtib leldiselt seaduste tlgendamise kohta. Kas see saab kehtida piiramatult ka phiseaduse normide tlgendamise kohta, jttis kohus lahtiseks. Phiseaduse teksti sagedase avatuse tttu ei tohtivat normi tekkelugu iseranis siis tiesti thelepanuta jtta, /.../ kui kindlad phimtted selle tlgendamiseks pole veel judnud vlja kujuneda. Kuid isegi olukorras, kus geneetilisel tlgendamisel on *17 suurim vimalik kaal, jb valitsema phimte: Phiseaduse materjalid ei ole reeglina otsustava thendusega.*16

See seisukoht geneetilise tlgendamise vga tagasihoidliku rolli ja kaalukuse kohta vljendub ka Riigikohtu phiseaduslikkuse *18 jrelevalve kolleegiumi veel pris noores igusemistmises. Autoril oli vimalik kasutada 18-t Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi kuni 1996. aasta lpuni tehtud 23 lahendist, mis on tlgitud inglise keelde. heski neist ei kohanud ta geneetilist argumenti. Lisaks geneetilisele tlgendamisele, mille eesmrgiks on phiseaduse tekkimisel osalenud organite ja isikute tegeliku tahte vljaselgitamine, saab siinses uurimuses kasutada tlgendamise kiki lejnud elemente. Katsed neid tpsemalt mratleda ja *19 hinnata ulatuvad tagasi rooma igusesse. Kuni tnapevani on olnud eriti mjukas Friedrich Carl von Savigny vahetegu, milles *20 ta jaotab tlgendamise grammatiliseks, loogiliseks, ajalooliseks ja sstemaatiliseks interpretatsiooniks. Sellele jrgnesid *21 arvukad muud klassifikatsioonid. Tnaseni ei ole nende arvu ega struktuuri osas ksmeelele jutud. Lppude lpuks on tegemist otstarbekuse ksimusega. Kui tahta eriti lihtsat mudelit, tuleb soovitada nelikjaotust. Vastavalt sellele on olemas neli kategooriat juriidilisi argumente: (1) lingvistilised, (2) geneetilised, (3) sstemaatilised ja (4) ldised praktilised argumendid.*22 Lingvistilised argumendid jaotuvad semantilisteks ja sntaktilisteks argumentideks. Semantilised argumendid tuginevad normilauses sisalduvate vljendite thendusele. Sntaktilised argumendid puudutavad normi grammatilist struktuuri, niteks kuidas mista mnd konjunktsiooni vi koma. Praktiline thendus on eelkige semantilistel argumentidel. Nendega on tegemist siis, kui tlgendamisel viidatakse snastusele. Snastus on igasuguse juriidilise interpretatsiooni lhtepunktiks. Nagu eldud, on kesolevas ts tlgendatavat teksti vimalik haarata ksnes tlke vahendusel. Teisest grupist, geneetilistest argumentidest, mille aluseks on phiseadusandluses osalenud isikute ja organite tegelik tahe, oli juba juttu. Nagu eespool selgitatud, tuleb nendest siin kll mitte pris, kuid valdavas osas loobuda. Sstemaatilised argumendid moodustavad kige keerukama ja samas kige olulisema grupi. Need argumendid toetuvad ideele phiseaduse ja igusssteemi htsusest ehk koherentsusest. Sstemaatilised argumendid vib jagada kaheksasse alagruppi.*23

Esimese alagrupi moodustavad konsistentsi tagavad argumendid. Phiiguste tlgendamisel on nende eesmrgiks vltida vastuolusid phiiguste ssteemis endas ning phiiguste ssteemi ja phiseaduse muude osade vahel. Teise alagruppi kuuluvad kontekstuaalsed argumendid. Need puudutavad ksimusi, mille esemeks on normi asend seaduse tekstis. Nii vib tsiasja, et PS 57 lige 1 asetseb mitte II peatkis Phiigused, vabadused ja kohustused , vaid III peatkis Rahvas , kasutada argumendina, toetamaks videt, et aktiivne valimisigus ei ole Eesti phiseaduse kohaselt phiigus. Selle kontekstuaalse argumendi vastu on kahtlemata vimalik esitada vastuargumente, mis lppkokkuvttes peale jvad ja mis vivad olla samuti sstemaatilist laadi. ks sellistest kuulub sstemaatiliste argumentide kolmandasse alagruppi, mille moodustavad mistelissstemaatilised argumendid. Need puudutavad aine mistelist lbittatust ja sstemaatilist tielikkust. Nii saab esitada argumendi: ilma aktiivse riigikodaniku staatuse juurde kuuluvate igusteta, seega ilma valimisiguseta, ei saa tekkida phiiguste tielik mudel. Neljandasse alagruppi kuuluvad printsiibiargumendid. Phiiguste olemasolu oluliseks phjuseks on ksikisiku autonoomia tagamine. Tisautonoomia hlmab nii autonoomia erasfris (nt usu-, sdametunnistuse-, elukutse- ja omandivabaduse), kui ka autonoomia avalikus sfris (nt poliitilise snavabaduse, meeleavaldusevabaduse ja valimisiguse).*24 See on jrgmine sstemaatiline argument selle poolt, et PS 57 likest 1 tuleneb phiigus, hoolimata selle asukohast vljaspool phiiguste kataloogi. Phiiguslike printsiipide ks olulisemaid omadusi on see, et nad vivad kollideeruda. Nnda vib poliitiline meeleavaldus takistada kodanikke igel ajal tle judmast. Srasel juhul on vajalik kaalumine. Kaalumine on oluline vahend phiseaduse htsuse saavutamiseks ja seetttu eriti oluline sstemaatiline argument. Sstemaatiliste argumentide viienda alagrupi moodustavad nn spetsiaalsed juriidilised argumendid. Neist thtsaim on analoogia. Analoogia phivorm seisneb normi rakendamises, letades materiaalse vrdsuse nudel snastuse piirid. Phiseadusiguses etendab see muidugi pigem krvalist osa. Teisiti on lugu tsiviiliguses. Karistusiguses on see kodaniku kahjuks phimtte nullum crimen, nulla poena sine lege (PS 23 lg 1) alusel keelatud. Kuuenda alagrupi moodustavad prejuditsiaalsed argumendid. Prejuditsiaalsed argumendid on viited varasematele *25 kohtulahenditele. Eelnevad kohtulahendid on ka siis igusssteemi osa, kui neil puudub formaalse igusallika iseloom. Vrdse *26 kohtlemise phimte nuab, et neist phjuseta krvale ei kaldutaks. Rudolf Smend formuleeris Liidukonstitutsioonikohtu 10. juubeli puhul 1962. aastal kuulsa lause: Phiseadus kehtib ndsest peale tegelikult nii, nagu Liidukonstitutsioonikohus seda

tlgendab. See lause on tnaseks 101 kitest koosneva Liidukonstitutsioonikohtu lahendite kogu iga kitega jrjest kaalukamaks muutunud. Sel viisil tekib suhteliselt kindlatest punktidest koosnev vrgustik, millele phiiguslik argumentatsioon *28 vib toetuda. Selle eest, et see vrgustik ei kivineks, kannavad hoolt teised argumendid, mis vivad viia ja on sageli *29 viinud juurdunud igusemistmise muutmiseni. Eesti phiseadusega seoses on seni veel vhe eelnevate lahenditega kinnistunut. Kuid ka sel vhesel, mis seni on ra otsustatud, on juba sna mrkimisvrne prejuditsiaalne jud. Sstemaatiliste argumentide seitsmendasse alagruppi kuuluvad ajaloolised argumendid. Eestis on nendeks eelkige viited 1920., 1933. ja 1937. aasta phiseadustele. Sel viisil tekib koherentsus aja dimensioonis, vlistamata samas muudatusi ega murranguid. Sstemaatiliste argumentide kaheksanda ja viimase alagrupi moodustavad komparatiivsed argumendid. Nende eesmrgiks on koherentsus ruumi dimensioonis. Siia kuulub kik see, mis sai eldud lal idee kohta ammendavast Euroopa phiigusteadusest. Mida see thendab, nitab ilusti Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi otsus 30. septembrist 1994, milles tagasimjuga seadusandluse keeldu phjendati komparatiivse argumendiga: Eesti iguse ldphimtete kujundamisel tuleb phiseaduse krval arvestada ka Euroopa Nukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud iguse ldphimtteid. Need phimtted on tuletatud arenenud iguskultuuriga liikmesriikide iguse ldphimtetest. *30 Siin kohtuvad korraga koguni kolm sstemaatilise argumentatsiooni aspekti: prejuditsiaalselt pannakse komparatiivse argumendi abil alus hele printsiibiargumendile. Lingvistilised ehk snastusargumendid peavad kll olema lhtepunktiks iga kaasuse lahendamisel ning viited phiseadusandluse protsessis osalejate kavatsustele, s.t geneetilised argumendid, vivad olla vgagi thelepanuvrivad. Niipea aga, kui kerkivad esile probleemid, mida nende suhteliselt lihtsate vahenditega lahendada ei saa, tuleb siseneda sstemaatilise interpretatsiooni valdustesse sja visandatud kikehlmavas ja kompleksses thenduses. Neid valdusi vib nimetada ka krgema jurisprudentsi valdkonnaks. Sel lasub kesoleva uurimuse peathelepanu. ks jurisprudentsi ammuseid unistusi on olnud suuta anda kik vastused lhtuvalt omaenda ssteemist. See on idee juriidilisest holismist. Selle vlu seisneb kujutluses pidada iguslikku mateeriat autonoomselt, nii poliitikast kui ka moraalist sltumatult oma vimu all. Juriidilise holismi idee klab Savigny teoorias orgaanilisest tervikust ja sisemisest seosest vi sugulusest, mis *31 hendab ksikud iguslikud misted ja reeglid heks suureks tervikuks ning oli 19. sajandi mistejurisprudentsi juhtideeks. *32 Arvukad ja sageli kasutatud stereotpsed vljendid nagu iguskorra sisemine vrtusseos , iguskorra mtteline *33 *34 tervik ja iguskorra ssteem sihivad selles suunas. Uuemast ajast tuleb nimetada eelkige Ronald Dworkini integriteedi teooriat, mille metodoloogiline klg vljendab ssteemi ideed: igus kui integriteet nuab kohtunikult, et ta kontrolliks, kas tema hiskonna poliitiliste struktuuride ja otsuste suure vrgustiku mistahes osa tlgendus viks moodustada osa koherentsest teooriast, igustades vrgustikku kui tervikut. *35 Kigi nende seisukohtadega tuleb nustuda osas, et ssteemi ehk koherentsuse idee thtsust iguse jaoks saab vaevalt le hinnata.*36 Et millelgi on lim thtsus, ei thenda mistagi veel, et ainuksi sellest piisab. Iseranis printsiibiargumendid nitavad kujukalt, et paljudel juhtudel sstemaatilisest argumentatsioonist ksi ei piisa. Demokraatlike phiseadusriikide phiseaduste printsiipidega kaasnevad arvukad kollisioonid. Melgem niteks kasvi kollisioonidele snavabaduse ja au kaitse vahel, elukutse- ning omandivabaduse ja keskkonna kaitse vahel ning vabaduse ja vrdsuse vahel. Mnel puhul leidub igusssteemis suhteliselt selgeid npuniteid, kuidas kaaluda. Paljudel puhkudel aga mitte. Siis tuleb langetada vrtushinnanguid, mida olemasolev igusssteem eelnevalt ei sisalda, vaid mis tuleb iguse rakendajal sellele vimalikult ratsionaalsel viisil lisada. Need tiendavad vrtushinnangud moodustavad neljanda kategooria argumentide ldiste praktiliste argumentide *37 *38 eseme. ldised praktilised argumendid puudutavad phiiguste dogmaatikas sageli riigi ja hiskonna phiksimusi. Nii niteks otsustatakse omandivabadust tlgendades muu hulgas ka ksimus, kas hiskonnakorraldus peab vastama pigem liberaalsetele vi sotsiaalriiklikele printsiipidele. Vrdsusphiiguste valdkonnas tuleb langetada lplik otsus srases vaieldavas ksimuses nagu, mis tuleb lubamatu diskrimineerimisena vlistada. Et tuua veel kolmaski nide, siis poliitiliste phiiguste puhul tekib ksimus, mil mral ja millist liiki demokraatiat ellu viia. Nnda imbuvad, ohustamata snastuse ja sstemaatilise argumentatsiooni juhtivat rolli, phiiguste interpretatsiooni ka poliitilise moraali elemendid. See kehtib ka kesoleva tlgenduse kohta. See, et ldine lause jurisprudents ei ole vimalik ilma vrtushinnanguteta tabab eriti hsti mrki phiiguste tlgendamisel, ei muuda jurisprudentsi millekski ebateaduslikuks ega hoopiski irratsionaalseks. Esiteks ei ole vrtushinnangutele jv ruum piiramatu, vaid on teksti ja ssteemiga piiritletud, teiseks on vrtushinnangute kohta vimalik esitada ratsionaalseid

*27

argumente. Srast institutsionaalselt kinnistunud ratsionaalset argumentatsiooni peab silmas Liidukonstitutsioonikohus, *39 kvalifitseerides phiseaduse tlgendamise tabavalt diskursiks : Iseranis konstitutsiooniiguse tlgendamisel on diskursi iseloom, milles isegi metoodiliselt veatu t puhul ei tehta absoluutselt igeid, asjatundjate seas kaheldamatuid avaldusi, vaid esitatakse phjuseid, millele seatakse vastu teised phjused, *40 kusjuures lpuks peavad paremad phjused andma otsuse. Kesolevat Eesti phiseaduse phiiguste interpretatsiooni tuleb mista panusena srasesse diskurssi, mida peetakse ammendava phiigusteaduse raames.

2. Phiigusnormide siduvusjudIga phiiguste kataloogi puhul on fundamentaalse thtsusega ksimus, kas phiigused on iguslikult siduvad normid vi mitte. Vastus ksimusele sltub sellest, mida iguslikult siduva normi all mista. ldises iguspetuses leidub selle kohta erinevaid ksitlusi. igusssteemis, mis tunneb vimude lahusust ja seega kolmanda vimuna kohtuvimu, kneleb kik selle poolt, et nimetada iguslikult siduvaks ainult neid phiigusnorme, mille rikkumise tuvastamine on mistahes menetluse raames *41 mne kohtu pdevuses, niisiis igusmistmisele avatud. On ideaalne, kui rikkumise tuvastamine on lppastmes phiseaduse kohtu pdevuses, kuid samuti vimalik, et see ei vlju lihtkohtute alluvusest. Phiigusnormidel, mille rikkumise tuvastamine ei ole hegi kohtu pdevuses, on seevastu igusemistmisele suletud iseloom ning nende siduvus ei ole niivrd iguslik, kui rmisel juhul moraalne vi poliitiline. Need on paljad programmlaused. Lhtuvalt sellest ei oleks niteks Peter Hberle *42 igusemistmisele suletud phiseaduslikud lesanded, mis peavad mjuma leskutsena poliitilistele instantsidele ning mille *43 titmine tuleb tagada eelkige avalikkuse jaluleseadmisega , iguslikult siduvad phiigusnormid. Eesti phiseadus vimaldab teha selge jrelduse: kik phiigused peavad olema iguslikult siduvad, seega igusemistmisele avatud. Sellest lhtub ka Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi senine igusemistmine.

2.1. SiduvuskorraldusedEesti phiseadus sisaldab ht ldist ja ht erilist siduvuskorraldust.

2.1.1. ldine siduvuskorraldus (PS 3 lg 1 lause 1)ldine siduvuskorraldus sisaldub PS 3 lige 1 esimeses lauses. Vastavalt sellele riigivimu teostatakse ksnes phiseaduse /.../ alusel . Formuleeringul ksnes phiseaduse alusel on positiivne ja negatiivne thendus. Positiivselt thendab see, et kik riiklikud aktid peavad olema taandatavad phiseadusele. Iga riikliku akti volitusalus peab lppastmes tulenema phiseadusest. Selles thenduses saab rkida phiseaduse reservatsioonist. Phiseaduse reservatsioonile lisandub ldine seaduse reservatsioon ehk seadusreservatsioon.II See vljendub selles, et formuleeringule ksnes phiseaduse alusel on lisatud klausel ja sellega koosklas olevate seaduste alusel . Riigivimu tohib seega teostada ainult siis, kui phiseadus ja sellega koosklas olevad seadused selleks volitavad. Negatiivselt thendab see formuleering, et kski riiklik akt ei tohi olla vastuolus phiseadusega. Seda vib nimetada phiseaduse primaarsuse phimtteks.*44 Seadusandliku, tidesaatva ja kohtuvimu aktid, mis on phiseadusega vastuolus, ei ole teostatud phiseaduse alusel . Klausli ja sellega koosklas olevate seaduste alusel III tttu lisandub siin phiseaduse primaarsusele seaduse primaarsus. Formuleeringu sellega koosklas olevate tttu on seaduse primaarsus phiseaduse primaarsusele allutatud, mis on vastavalt ldisele igusallikate hierarhiale iseenesestmistetav.

2.1.2. Eriline siduvuskorraldus (PS 14)Samal ajal kui PS 3 lige 1 esimene lause kehtib kigi phiseaduse normide kohta, mistttu tuleb see kvalifitseerida ldiseks siduvuskorralduseks, kehtib PS 14, mis asub phiigusi, vabadusi ja kohustusi puudutavas II peatkis, ainult iguste ja vabaduste kohta. iguste all tuleb siin mista phiigusi, mida II peatkis, nagu see phiiguste kataloogides leldiselt tavaks on, nimetatakse lihtsalt igusteks. PS 14 nimetab iguste ja vabaduste tagamist kigi kolme riigivimu, kaasa arvatud kohaliku omavalitsuse kohustuseks. Tekib ksimus, kas tagamiskohustusega pole silmas peetud midagi enamat kui ainult siduvuskorraldust, nimelt phiiguste ja vabaduste teostamise tegelike vi iguslike eelduste loomise kohustust. Kui PS 14 stestaks tegelike eelduste loomise kohustuse, siis muudaks see Eesti phiseaduse phiiguste muidu peaasjalikult liberaaligusriiklikku iseloomu oluliselt sotsiaalriikliku mudeli suunas. Sellise thenduse omistamine hele ainsale snale, vljendile tagamine , oleks vastuolus sstemaatilise tlgendamise phiideega. Teisiti on lood phiiguste teostamise iguslike eeldustega. Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium tunnistas otsuses 10. maist 1996 PS -ga 14 hildamatuks 1. aprillist 1996 prineva mittetulundushingute seaduse he normi, kuna see lubas hingust vljaheitmist ilma vljaheitmise *45 eeldusi ja menetlust piisavalt mratlemata. Siin on tegemist phiiguste ldpetuses hstituntud igusega kaitsele *46 korralduse ja menetlusega. Saksa igusssteemis on need igused tlgendamisega asetatud enamjaolt hele pulgale puht *47 trjeiguslikult formuleeritud phiigustega. Eesti phiseaduse plussiks on, et PS 14 nuab vljendiga tagamine srast

asetust selgesnaliselt. See ei thenda, et kogu kaitse, mis on ksikisikule korralduse ja menetlusega ette nhtud, tuleneb PS -st 14. PS 14 ei ole superphiigus, milles on juba kik olemas. See, millele ksikisikul on igus, tuleneb ksikutest phiigustest. Sellele vastab Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumi seisukoht viidatud 10. mai 1996. aasta otsuses, kus leiti, et mittetulundushingute seaduse vaidlustatud normiga on lisaks PS -le 14 rikutud ka usulist (PS 40 lg 2 *49 lause 1) ja ldist (PS 48 lg 1) hinemisvabadust. PS -l 14 on seega topeltthendus. Esiteks on eldud, et phiigusi tuleb interpreteerida nii, et nad sisaldaksid igusi kaitsele korralduse ja menetlusega, ning teiseks, et riik on seotud kige sellega, mida phiigused nuavad. PS 14 sisaldab ka viimatimainitut, sest ilma phiiguste poolt esitatavaid nudmisi arvestamata ei saa olla juttugi tagamiskohustuse titmisest. Riik, mis phiigusi kskik mil moel rikub, ei taga neid. Seega on PS 14 kll midagi enamat kui paljas siduvuskorraldus, kuid ktkeb seda endas. Midagi enamat kui ksnes siduvuskorraldus on PS 14 seetttu, et see sisaldab muuseas ldklauslit, mis kohustab riiki hoolitsema kaitse eest korralduse ja menetlusega. Samas on selge, et PS -st 14 tulenevas tagamiskohustuses sisalduval siduvuskorraldusel on PS 3 lige 1 esimese lausega vrreldes spetsiaalne iseloom, kuna see puudutab ksnes phiigusi.

*48

2.1.3. ldise ja erilise siduvuskorralduse suheTekib ksimus, milline on erilise ja ldise siduvuskorralduse omavaheline suhe. Vastus on lihtne. Vastavalt phimttele lex specialis derogat legi generalijb eriline siduvuskorraldus ldisega vrreldes peale. Phiiguste valdkonnas piisab seega nende igusliku siduvusju phjendamiseks PS -st 14. Seejuures paneb PS 14 selges keeles paika, et siduvus laieneb, nagu see kaasaegsetes phiseadustes tavaks on, ka seadusandlikule vimule. Peale selle on seal juttu lihtsalt igustest ja vabadustest. See thendab, et siduvusjud laieneb kigile phiigustele, seega ka neile, mis asuvad vljaspool phiiguste kataloogi nagu PS 57 IV lige 1. Selles osas vastab PS 14 GG artikkel 1 likele 3. Siduvusju phjendamiseks on leliigne, kuid kahjutu viidata PS 14 krval ka PS 3 like 1 esimesele lausele. Siiski saab sel viisil rhutada, et phiiguste siduvus on vaid ks phiseaduse ldise siduvuse aspekt, mis nitab, et Eesti phiseadus on kokkuvttes rigiidne, rangelt siduv phiseadus. Vljaspool phiiguste kataloogi asetsevate normide, mis phiigust ei taga, siduvuse phjendamiseks tuleb kne alla ainult PS 3 lige 1 esimene lause.*50 Vib ksida, mistarvis on siduvuskorraldust leldse vaja. Kas pole iseenesestmistetav, et phiseaduse normid on igusnormid ja et igusnormid on iguslikult siduvad? Vib-olla on see phjuseks, miks Eugen Maddison ja Oskar Angelus PS 3 lige 1 esimese lausega vga sarnase Eesti Vabariigi 15. juuni 1920. aasta phiseaduse 3 kommentaaris arvavad, et on raske elda, mida selle paragrahviga ieti elda taheti .*51 Teatud mttes vastavad siduvuskorraldused Kelseni phinormile, mis lhendatud *52 vormis tleb: Kituda tuleb nii, nagu phiseadus ette neb. Sellegipoolest pole siduvuskorraldus mttetu, sest konstitutsiooniajaloos on tulnud ning tuleb ikka ja jlle ette katseid muuta phiseadus iguslikult mittesiduvaks. Konstitutsiooniajalugu ajendab rhutama ka seadusandja seotust phiigustega. Sellega leiab phiiguste ja demokraatia pingeline vahekord tee phiseadusse. Samaaegselt suletakse tee katsetele llitada igusliku siduvuse arvel phiseadusse *53 sotsiaalseid ideaale ning sooritada sel kombel vljasit mittekohustuslikkusesse.

2.2. Phiiguste kohtulik realiseeritavusTdemus, et kik Eesti phiseaduse phiigused on phiseaduses sisalduva siduvuskorralduse (PS 14) kohaselt iguslikult siduvad, psib, kui seda isoleeritult vaadelda, kummalistel savijalgadel. Siduvuskorraldusel poleks mingit vrtust, kui puuduksid institutsioonid selle kohtulikuks realiseerimiseks. Srasel juhul ei oleks juttugi tielikust iguslikust siduvusest.*54 Selle jaoks on vajalik, et phiigused oleksid igusemistmisele avatud. Eesti phiseadus kannab ka selle eest hoolt.

2.2.1. Vike individuaalne phiseaduslik kaebus (PS 15)Eesti phiseadus ei tunne individuaalset phiseaduslikku kaebust, mille saaks kodanik esitada otse phiseaduslikkuse jrelevalve kohtule, s.t Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumile. Sellegipoolest on olemas vimalus, et kodaniku kaebuse le, mille kohaselt avaliku vimu akt rikkuvat tema phiigusi, otsustab lppastmes Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium. Eelduseks on, et kohus, millele kodanik oma kaebuse esitab, peab seda igustatuks. Seda menetlust vib nimetada vikeseks individuaalseks phiseaduslikuks kaebuseks . Kodanik vib sellega algatada igasuguste tema phiigusi riivavate riiklike abinude kontrolli.*55 Jrgnevalt tulevad vaatluse alla vikese individuaalse phiseadusliku kaebuse stestuse ksikasjad. PS 15 lige 1 esimene lause annab igahele iguse prduda oma iguste rikkumise korral kohtusse, kujutades endast kohtutee garantiid. PS 15 lige 1 esimese lause tekst jtab lahtiseks ksimuse, kas iguste hulka, mille kohtulik kaitse garanteeritakse, kuuluvad ainult phiigused vi ka lihtseadustest tulenevad igused, samuti ei ole snastusest vimalik jreldada, kas iguskaitse tuleb tagada ka eraisikute vastu. Tuleb oletada, et mlemad ksimused saavad jaatava vastuse. Igal juhul on aga selge, et kohtusse prdumise vimalus peab olema tagatud puhuks, kui phiigusi rikub avalik vim. Tavalise ehk lihtsa kohtutee garantii puhul oleks tiesti piisav anda ksikisikule, kelle phiigust avaliku vimu aktiga rikutakse, igus nuda selle akti, milleks saab reeglina olla ksikakt, thistamist. PS 15 lige 1 teine lause lheb tunduvalt kaugemale, andes

ksikisikule lisaks iguse lasta mis tahes asjassepuutuv seadus, muu igusakt vi toiming phiseadusvastaseks tunnistada. Vastavalt sellele on kodanikul muuhulgas igus konkreetsele, s.t he kohtuasja lahendamise ajel ettevetavale normikontrollile selle kohtu poolt, kus tema asi menetluses on, kui seadus on asjassepuutuv . Seejuures tuleb phiseadusvastasuse all mista phiseaduse mis tahes normi rikkumist. Seda nitab vrdlus PS 15 likega 2, kus pole juttu lihtsalt phiseadusvastasusest, vaid seadusest, muust igusaktist vi toimingust, mis rikub phiseaduses stestatud igusi ja vabadusi vi on muul viisil phiseadusega vastuolus . Vike individuaalne phiseaduslik kaebus ulatub ksikisiku subjektiivse igusena seega pris kaugele. Teisest kljest sltub instituudi toimivus sellest, kas kohus, kuhu phiiguse rikkumise kaebus esitatakse, tunnistab phiseadusvastasust. Kui kohus seda ei tee, siis on ksikisikul igus korrata oma kaebust seadusega stestatud korras krgemalseisvas kohtus (PS 24 lg 5). Kui ka see kohus phiseadusvastasust ei tunnista, siis on ksikisiku vimalused kaebuse judmiseks phiseaduslikkuse jrelevalve kohtule lplikult ammendunud, sest vastavalt phiseaduslikkuse jrelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSKS) 5 likele 2 ja 6 lige 1 punktile 3 vib kohus saata ja peab saatma asja ainult siis Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumile, kui ta on phiseadusvastasust tunnistanud. See rgib selle kasuks, et viia Eestis, nagu paljudes muudes demokraatlikes phiseadusriikides juba juhtunud, sisse individuaalne phiseaduslik kaebus, mille saaks iga phiiguste kandja esitada kohtutee ammendumise jrel otse Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegiumile vi siis tulevikus loodavale phiseaduslikkuse jrelevalve kohtule. Tsi kll, Saksamaal otsustab Liidukonstitutsioonikohtu ks senatitest ainult umbes kahe protsendi individuaalsete phiseaduslike kaebuste le sisuliselt, *56 lejnud ei saa ldse menetlusluba. Sellegipoolest ei saa Eesti kohtute praegust filtrifunktsiooni vrrelda filtrifunktsiooniga, mis on individuaalsetele phiseaduslikele kaebustele menetlusloa andmise le otsustavatel Liidukonstitutsioonikohtu kodadel. ks thtsamaid erinevusi seisneb selles, et he phiseaduslikkuse jrelevalve kohtu kojad vaatavad lbi ka kohtuotsuste peale esitatud individuaalseid phiseaduslikke kaebusi. Kui aga jtta kohtute endi otsustada, kas asi juab phiseaduslikkuse jrelevalve kohtu ette, siis sellega piiratakse tunduvalt PS 14 poolt nutud kohtuvimu seotust phiigustega. Vike individuaalne phiseaduslik kaebus ei suuda telist ehk suurt asendada.

2.2.2. Objektiivne kontroll2.2.2.1. PS 15 lige 2 Samal ajal kui PS 15 lige 1 stestab ksikisiku subjektiivse iguse phiseadusprasuse kohtulikule kontrollile, kib PS 15 lige 2 objektiivse klje kohta. Lause esimene poolt kordab formuleeringuga kohus jrgib phiseadust juba PS 3 lige 1 esimese lausega ja PS -ga 14 stestatud seotust phiseadusega. See pool lausest on seetttu iseenesest leliigne. Oluline on seevastu lause teine pool, mis mrab kindlaks kikide kohtute pdevuse ja kohustuse tunnistada phiseadusvastaseks kik seadused, muud igusaktid ja toimingud, kui need rikuvad phiigusi vi on mnel muul viisil phiseadusega vastuolus. See ulatuslik phiseadusvastasuse tunnistamise pdevus ja kohustus ulatub kaugemale kui ksikisiku vastav igus, sest seda pdevust tuleb kasutada ka siis, kui ksikisik rikkumist ei kaeba ega pane seega oma igust maksma. 2.2.2.2. PS 152 Kohtutele PS 15 likega 2 antud pdevus on muidugi piiratud. Kohtud vivad seadusi ja muid igusakte tunnistada ainult phiseadusvastaseks, mitte aga kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise igus on ksnes Riigikohtul. See tuleneb PS -st 152 ja PSKSst. PS 152 lige 1 sisaldab kigile kohtutele adresseeritud keeldu kohaldada phiseadusvastaseid seadusi. See tuleneb juba PS 15 lige 2 esimesest lausepoolest, mis paneb kigile kohtutele peale phiseaduse jrgimise kohustuse. Phiseadusega vastuolus olevat seadust kohaldav kohus ei jrgi phiseadust. Natuke segadusttekitav on, et PS 152 lige 1 ei sisalda PS 15 lige 2 teise lausepoolega kindlaks mratud phiseadusvastaseks tunnistamise pdevust ega kohustust. Nii kordab PS 152 lige 1 PS 15 liget 2 justkui poolikult. Siin viks phiseadusesse sisse viia paranduse. Samal ajal kui PS 152 lige 1 on PS 15 likes 2 stestatu osalise kordusena iseenesest leliigne, sisaldab PS 152 lige 2 otsustavat regulatsiooni. See hlmab kahte aspekti. Esiteks volitatakse Riigikohut tunnistama kehtetuks iga seaduse ja muu igusakti, mis on phiseaduse stte ja mttega vastuolus. Sellega tuseb Riigikohus parlamentaarse seadusandja teliseks vastaspooluseks ning phiseaduse lemvalvuriks. Formuleering ste ja mte toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures phiseaduse snastuses kinni olema, vaid vib ammutada argumente kigist phiseaduse tlgendamise meetodeist, nagu neid lal sai kirjeldatud. Riigikohus tohib argumenteerida, lhtudes phiseaduse mttetervikust. Teine aspekt on sama thtis. PS 152 lige 2 mitte ksnes ei anna Riigikohtule kompetentsi tunnistada kik phiseadusega vastuolus olev thiseks ja seega kehtetuks, vaid ka piirab pdevate institutsioonide ringi, andes seaduse ja muu igusakti kehtetuks tunnistamise Riigikohtu ainupdevusse. Riigikohus on kogu Eesti igusssteemis ainuke instants, kellel on kompetents tunnistada seadusi kehtetuks. PS 152 lige 2 loob selles osas Riigikohtu monopoli. 2.2.2.3. PS -d 107 ja 142 ning PSKS 5 Phiseaduslikkuse jrelevalve menetluse ksikasjad on stestatud phiseaduslikkuse jrelevalve kohtumenetluse seaduses. Siduvusju vaatevinklist on seejuures huvitav, et on olemas kolm instantsi, kellel on igus algatada kontrollmenetlus otse

Riigikohtus. Nendeks on president, iguskantsler ja iga kohus. Seejuures on huvitav, et edaspidi PSKS 6 lige 1 saab presidendi ja iguskantsleri puhul viidata selgesnalistele stestustele phiseaduses: presidendi puhul PS -le 107 ja iguskantsleri puhul PS -le 142. Kohtute puhul ei viidata seevastu niteks PS 15 likele 2 ega PS 152 likele 1, vaid PSKS 5 likele 2. PS 15 lige 2 ja 152 lige 1 jtavad lahtiseks, mis saab seaduse vi muu igusakti phiseadusevastaseks tunnistamise (PS 15 lg 2) vi seaduse vi muu igusakti kohaldamata jtmise (PS 152 lg 1) korral. PSKS 5 lige 2 koosseis seob need kaks vimalust. igusliku tagajrjena on ette nhtud, et kohus peab tegema otsuse teatavaks Riigikohtule ja iguskantslerile, millega kivitub menetlus Riigikohtus. Sellele vastab PSKS 6 lige 1 punkt 3, mille kohaselt vib iga kohus, kui on tidetud PSKS 5 like 2 eeldused, samuti nagu president ja iguskantslergi, esitada taotluse vahetult Riigikohtule. Riigikohus oma igusemistmises *57 jrgib neid selgeid ettekirjutusi. Selleprast saab elda, et igal kohtul on phiseaduslikkuse jrelevalve initsiatiiviigus, mida vib thistada mistega vike individuaalne phiseaduslik kaebus . Kokkuvtvalt tuleb tdeda, et Eesti phiseaduse phiigused nagu ka kogu phiseadus on ties ulatuses igusemistmisele avatud. Kik phiseaduse normid on iguslikult siduvad. Eesti phiseadus on range phiseadus. Sellest tuleb tema krge kvaliteedi silitamise eesmrgil ka tulevikus kinni pidada.

3. Phiigused kui subjektiivsed igused ja kui objektiivsed normidPhiigusnormid vivad olla kahel viisil iguslikult siduvad: subjektiivsete igustena ja puhtalt objektiivsete normidena. Subjektiivse iguse miste on ks igusfilosoofia ja igusteooria enim lbiarutatud misteid. Sellekohast diskussiooni pole *58 vimalik siinkohal korrata. Subjektiivse iguse mistel on praktiline thendus eelkige hagiigustuse juures. Nii annab PS 15 lige 1 esimene lause kohtusse prdumise iguse ainult sellele, kes saab vita, et tema igusi on rikutud. Suvalise, ksikisiku igusi mittepuudutava normi rikkumisest ei piisa.

3.1. Struktuurid3.1.1. Subjektiivsete iguste phistruktuurSubjektiivse iguse phitp on kolme elemendi iguse kandja (a), iguse adressaadi (b) ja iguse eseme (G) relatsioon. Kui iguste relatsiooni thistada lhendiga R, siis vib subjektiivset igust vljendada jrgmiselt: RabG.*59

normatiivne

See kolmeliikmeline iguste relatsioon suudab hlmata ja ksteisega hendada mningad thtsaimad phiiguste dogmaatika vaheteod. 3.1.1.1. iguste kandjad *60 Lhtuvalt iguste kandjast (a) saab eristada inimigusi , mis on igahel (nt PS 16 lause 1), kodanikuigusi, mis on ainult riigi kodakondsetel (nt PS 42), ja rahvusigusi, mis on hest rahvusest isikutel, sltumata nende kodakondsusest (PS 36 lg 3). Teine oluline vahetegu phiiguste kandjate puhul on fsiliste ja juriidiliste isikute eristamine (PS 9 lg 2). Eriprobleemid kerkivad esile surnute ja veel sndimata laste puhul, ning vist kll kigi riikide riigiiguses eksisteerib phiiguste ja riigiorganite pdevuste piiritlemise probleem. Nii vib president ametiisikuna tugineda ainult viimastele, eraisikuna aga ainult esimestele. 3.1.1.2. iguste adressaadid Ka phiiguste adressaate thistava b taga peitub terve probleemide pundar. ks sai siduvusju valgustamisel juba phimtteliselt lahendatud. Phiigused seovad kiki kolme riigivimu (PS 14). Kuid ka siin jb veel osa ksimusi lahtiseks (nt kas riik on ka eraiguslikus iguskibes osaledes phiigustega seotud). Philine adressaatidega seotud probleem on ksimus, kas phiigused seovad ka eraisikuid. Kas PS 12 lige 1 lause 2 keelab ka eraettevtetel kedagi tema soo vi rahvusliku kuuluvuse tttu diskrimineerida vi on see ste suunatud ainult riigile? Seda probleemi nimetatakse phiiguste V *61 kolmikmju probleemiks ja see on phiiguste dogmaatika ks keerulisemaid probleeme ldse. 3.1.1.3. iguste esemed Kolmeliikmelise relatsiooni kolmas element, ese (G), sisaldab samuti phjapanevaid lahtisi optsioone. Kui asendada G ksnes tegevusetusega, siis on tulemuseks puhtalt trjeiguslik ssteem. Ssteem jb liberaalse traditsiooni raamidesse, kui piirata riigi positiivne tegevus selliste asjadega nagu kodaniku kaitse teiste kodanike eest (nt politsei kaitse kolmandate isikute *62 igusvastaste rnnete vastu). Seevastu leiab aset phiiguste phimtteline mberkorraldus, kui mista G all riigi positiivset tegevust soorituste kujul (nt arstiabi tagamist vi korteri ja t muretsemist). Siis tekivad sotsiaalsed phiigused.

3.1.2. Puhtalt objektiivsete normide phistruktuurJuba phiskeemi RabG vime imeda nagu ksn endasse phiiguste dogmaatika peamised probleemid ilmestab selle sobivust. Sama kib ka subjektiivse ja objektiivse dimensiooni piiritlemise kohta. Kui a-l on b suhtes igus G-le, siis on b-l a suhtes kohustus G-ks. Ksumrk O abil vib seda vljendada jrgmiselt:

ObaG. See valem on valemiga RabG samathenduslik. b kohustus a suhtes G-ks on ainult peegelpilt a igusest b suhtes G-le. Ka kohustuse snastuses sisaldub mitte ainult kohustuse adressaat vi objekt, vaid ka subjekt, kelle suhtes see kohustus on. See ongi otsustav: subjektiivsed igused nimetavad ka igust omava subjekti ning mitte ainult adressaadi kui kohustuse objekti. Just see on puhtalt objektiivsete normide puhul teisiti. Need ei sisalda subjekti, kelle suhtes kohustus psib. Neid vib thistada jrgmise lhendiga: ObG, mida vib lugeda: b on kohustatud G-ks . Seejuures vib b asendada kigi kolme riigivimuga. Objektiivse iseloomu puhul on oluline, et kohustus ei psi teatud kindlate igussubjektide suhtes. Seetttu puuduvad iguse kandjad, kes viksid sellistena iguslikult nuda kohustuse titmist. Lause RabG, mis kattub lausega ObaG, on a iguste kohtuliku realiseerimise kompetentsi phjuseks, lause ObG aga mitte. 3.1.3. Individualism Selle formaalse struktuuri taga on substantsiaalne idee. Indiviididel on igused, sest neid tuleb subjektidena arvestada ja austada. See mte vlvub nii tahteteooria, mille kohaselt subjektiivsed igused teenivad ksikisiku vaba tahte teostamist*64, kui ka huviteooria, mille kohaselt subjektiivsed igused on iguslikult kaitstud huvid*65, kohal, olles mlema aluseks. Mlemat teooriat on vimalik tlgendada individualistliku ehk subjektivistliku kontseptsiooni erivariantidena. Tekib ksimus, kui kaugele ulatub phiiguslik individualism ehk subjektivism. Juba paljas tsiasi, et phiigusi saab piirata ja seda ka kollektiivsete hvede kasuks, nitab, et phiiguste omaksvtt ei kujuta endast veel otsust piiramatu individualismi *66 kasuks. Kll on see aga otsus piiratud ja piiratava individualismi kasuks. Viimane ulatub nii kaugele, kui phiigustel on subjektiiviguslik iseloom. Tuleb selgitada, millises ulatuses see Eesti kohta kib.*63

3.2. Eesti phiiguste kataloogi primaarselt subjektiivne iseloom3.2.1. Subjektiivsed phisnastusedEesti phiiguste kataloogis domineerivad subjektiivseid igusi vljendavad snastused. Snastust on igus kasutatakse kokku 38 korral (PS 8 lg 1, 8 lg 2, 13 lg 1 lause 1, 15 lg 1 lause 1, 16 lause 1, 19 lg 1, 20 lg 1, 24 lg 2, 24 lg 5, 25, 26 lause 1, 27 lg 3, 28 lg 1, 28 lg 2 lause 1, 29 lg 1 lause 1, 31 lg 1 lause 1, 32 lg 1 lause 3, 32 lg 2 lause 1, 34 lause 1, 35 lause 1, 36 lg 2 lause 3, 36 lg 3, 37 lg 1 lause 1, 37 lg 4 lause 1, 39 lause 1, 41 lg 1 lause 1, 43 lause 1, 44 lg 1, 44 lg 3 lause 1, 45 lg 1 lause 1, 46 lause 1, 47 lause 1, 48 lg 1 lause 1, 49, 50, 51 lg 1, 51 lg 2, 54 lg 2). Siiski leidub ka arvukalt lauseid, mis on snastatud riigile adresseeritud keeldudena. Sagedasemad snastused on kedagi ei tohi ja kelleltki ei tohi . Neid kasutatakse vastavalt 11 (PS 12 lg 1 lause 2, 18 lg 1, 18 lg 2, 21 lg 2 lause 1, 22 lg 1, 22 lg 3, 23 lg 1, *68 23 lg 3, 24 lg 1, 29 lg 2, 41 lg 1 lause 2) ja 4 korda (PS 8 lg 3, 8 lg 4, 16 lause 3, 20 lg 3). Siiski on lihtne juda ratundmisele, et ka sellega on ptud snastada subjektiivseid igusi. Nii algab PS 16 lausega: Igahel on igus elule . Sellele jrgneb lause: Seda igust kaitseb seadus . ht iguslikku positsiooni ei ole vimalik selgemini subjektiivse igusena kirjeldada. PS 16 kolmas lause klab: Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu vtta . See on objektiivne formuleering, mille sstemaatiline asend annab selgelt mista, et sellest peab tulenema subjektiivne igus. PS 16 esimeses lauses stestatud iguse elule tuumaks on igus sellele, et elu ei vetaks meelevaldselt , ehk teisisnu, et elust ei jetaks meelevaldselt ilma. Selleprast ei saa olla esiteks subjektiivne igus elule ja selle krval riigi puhtalt objektiivne kohustus elu meelevaldselt mitte vtta ilma vastava subjektiivse iguseta. Pigem on ksikisikul, kui tal on subjektiivne igus elule, ka subjektiivne igus sellele, et talt elu meelevaldselt ei vetaks. See igus on niivrd enesestmistetav, et vib ksida, misprast on iguse elule krval lisaks juttu ka keelust elu meelevaldselt vtta. Phjuseks on ilmselt eesmrk jtta varuks vimalus vtta elu mittemeelevaldselt (nt surmanuhtluse mistmise teel). PS 16 kolmas lause on seetttu kike muud kui paljas seadusandja objektiivne kohustus. See on hoopis omamoodi varjatud piiriklausel, mis loob vimaluse piirata subjektiivset igust elule juhtudel, mil on tegemist mittemeelevaldse surmamisega. Vib tuua veel arvukalt teisigi niteid selle kohta, et esmapilgul objektiivset formuleeringut kedagi ei tohi tuleb mista subjektiivsena. Nii algab PS 24 lige 1 vljendiga kedagi ei tohi , samal ajal kui teise ja viienda like algus klab igahel on igus . Miski ei knele selle poolt, et esimesel juhul ei tuleneks phiseadusest subjektiivset igust. PS 29 lige 1 esimene lause annab snastusega on igus kutsevalikuvabaduse. PS 29 likes 2 vlistatakse klausliga kedagi ei tohi sunnit ja vlja arvatud mned erandid tsund. On selge, et siin on ptud igus eriti kriitiliste juhtumite puhuks tpsemalt ja kindlamalt snastada, mis nibki ldiselt olevat formuleeringu kedagi ei tohi kasutamise phjuseks. Srane konstellatsioon tuleb eriti selgelt esile PS 41 puhul. PS 41 lige 1 tagab snastusega igahel on igus arvamuste- ja veendumustevabaduse. PS 41*67

lige 3 lisab klausliga kedagi ei saa keelu vtta kedagi veendumuste prast iguslikule vastutusele. See ei ole midagi muud kui ks aspekt igusest veendumuste vabadusele.

3.2.2. Phiiguste objektiivsed snastusedNd viks arvata, et kik see vib kll kia enamiku phiiguste peatkis sisalduvate keelusnastuste kohta, kuid kindlasti leidub ka selliseid formuleeringuid, mida tuleb mista ainult objektiivselt. Seetttu tulevat eristada ebaehtsaid ja ehtsaid objektiivseid formuleeringuid. Vljendid kedagi ei tohi vi ei tohi (PS 33 lause 2) ei olevat objektiivselt snastatud mitte sstemaatilistel phjustel, vaid ksnes keelelise kokkuleppe tttu. Seetttu olevat nende puhul tegemist ebaehtsate objektiivsete formuleeringutega, mis vljendavad tegelikult subjektiivset igust. Hoopis teisiti olevat lugu aga ehtsate objektiivsete formuleeringute korral, mille puhul ei rkivat mitte ainult keeleline kest, vaid ka sstemaatilised phjused puhtalt objektiivse normi kasuks. 3.2.2.1. Instituudigarantiid On vimalik kindlaks teha kolm normide gruppi, mille kohta see viks kia: igusinstituutide garantiid (instituudigarantiid), kaitsekohustused ning edendamis- ja hoolekandekohustused sotsiaalsete phiiguste valdkonnas. Klassikalised instituudigarantiid*69 on omand (PS 32 lg 1 lause 1) ja primisigus (PS 32 lg 4). Need instituudigarantiid keelavad seadusandjal kaotada ra omandi ja primisiguse igusinstituudid ning nad ksivad tal need vlja kujundada selliselt, et nende aluseks olevad printsiibid saaksid piisaval mral realiseeritud.*70 Siinkohal huvitab meid ainult ksimus, kas neil instituudigarantiidel on eranditult objektiivne iseloom vi vastavad neile ka subjektiivsed igused. Kerge on juda ratundmisele, et ige on viimane vide. Oletagem, et omand kaotatakse. Sellega rikutaks mitte ainult objektiivset instituudigarantiid, vaid ka kigi omanike phiigust omandile. Sama kehtib ka omandi seadusandliku kujundamise kohta, mis *71 rikub omandi phimtteid. ks olulisi omandi phimtteid on igus omandit ksutada. Kujutagem ette, et seadusandja muudab turu kontrollimise eesmrgil omandi lekandmise teatud suurusest alates sltuvaks riiklikust loast. Sellega rikutaks mitte ainult instituudigarantiid kui objektiivset normi, vaid htlasi ka omanike phiigust kui subjektiivset igust. Eesti phiseadus mrab selle selgesnaliselt kindlaks, stestades PS 32 lige 1 esimeses lauses sisalduva ldise omandigarantii krval erilise omandinormina PS 32 lige 2 esimeses lauses iguse omandit vabalt ksutada. Kokkuvttes tuleb niisiis meeles pidada, et omandigarantii kui igusinstituudi rikkumine on alati htlasi ka omandigarantii kui subjektiivse iguse *72 rikkumine. Puhtalt objektiivsele normile pole ruumi. See kehtib ka primisiguse kohta. 3.2.2.2. Kaitsekohustused Teisiti vib lugu olla PS 27 likest 1 tuleneva abielu kaitsegarantiiga. Seda normi tuleb tlgendada nii, et selles sisaldub ka abielu igusinstituudi garantii. Sellele garantiile vastavad subjektiivsed igused ulatuses, milles see rajaneb printsiipidel vi phjustel, mis vljendavad phiiguslikult kaitstud huve. Valdavas osas see kindlasti on nii. Sellest lhtuvalt peaks PS 27 lige 1 *73 hlmama muu hulgas ka perekonna loomise ja abikaasa valimise vabaduse garantiid. Peale selle ktkeb PS 27 lige 1 endas aga ht eripra. Selles on mainitud srast perekonna eesmrki, millest vib vlja lugeda phjuse, miks riik perekonda kaitseb: Perekond rahva psimise ja kasvamise ning hiskonna alusena on riigi kaitse all. Siin pole tegemist individuaalse phiigusliku *74 printsiibiga, vaid his- ehk kollektiivse hvega. Ulatuses, milles PS 27 lige 1 ei ole kantud individuaalsetest phiiguslikest printsiipidest, vaid eranditult his- ehk kollektiivsetest hvedest, on subjektiveerimine vlistatud. Selles ulatuses on tegemist puhtalt objektiivse normiga, mis on sellisena seadusandja jaoks tiesti siduv. Nii viks Riigikohtu phiseaduslikkuse jrelevalve kolleegium, niteks presidendi ettepanekul (PS 107 lg 2 lause 2), tunnistada mne seaduse PS 27 lige 1 kui puhtalt objektiivse normi rikkumise tttu thiseks, kuna see ei edenda piisaval mral perekonda rahva psimise alusena. Seega leidub Eesti phiseaduses ka puhtalt objektiivseid norme. PS 27 lige 1 kohta sai juba kindlaks tehtud, et seda stet tuleb tlgenda sraselt, et see sisaldab perekonna ja sellega koos ka abielu kikehlmavat garantiid. Abielu kaasamine tuleneb PS 27 likest 2, kus on juttu abikaasadest. Abieluta pole abikaasasid. PS 27 lige 1 on selles osas segadust tekitavalt snastatud. Sellest jreldub, nagu oleks perekond riigi kaitse all ainult vi eranditult kui rahva psimise ja kasvamise ning hiskonna alus, ning nagu ei tulekski perekonda kaitsta ka kui individuaalse eksistentsi ja kekigu baasi. Seda on vaevalt silmas peetud. Soovitav oleks arvestada seda mitte ainult tlgendamisel, vaid snastada ste mber. Seejuures viks tuua selguse ka ksimusse, mida on PS 27 likes 1 silmas peetud vljendiga rahvas . Kas Eesti rahvast phiseaduse preambula viienda like thenduses? Tsiasi, et PS 27 liget 1 tuleb tlgendada mitte ksnes objektiivselt, vaid ka subjektiivselt, vljendab sgavamaleulatuvat mtet. Selleks on mte, et phiigused on oma algelt ksikisiku igused. Puhtalt objektiivsed elemendid, nagu need sisalduvad PS 27 likes 1, ei ole samamoodi baasi osad, vaid tidavad tiendavat funktsiooni. See ilmneb phiiguste kataloogi ldssteemist. Seetttu kehtib subjektiveerimistees, mille kohaselt vastavad phiiguste kataloogis leiduvatele riiklikele kohustustele reeglina subjektiivsed igused. Subjektiivse dimensiooni kasuks kehtib presumptsioon: sellel, kes vidab, et

phiiguslikul normil on puhtalt objektiivne iseloom, on argumenteerimiskohustus. PS 27 lige 1 puhul on vimalik see argumenteerimiskohustus sna lihtsalt rahuldada: niivrd kuivrd on perekond kaitstud ksnes rahva psimise ja kasvamise ning hiskonna alusena, on kaitse ainult objektiivne. lejnud kaitsekohustuste puhul ilmneb selge subjektiivne tendents. Niteks vib tuua PS 13 lige 1 teise lause, mis kohustab riiki kaitsma oma kodanikke ka vlismaal. Siin on tegemist kodanike phiiguslikult relevantsete huvidega. Subjektiveerimisteesi valguses ei saa olla kahtlust, et sellele normile vastab kodanike subjektiivne igus, mistttu pole tegemist puhtalt objektiivse normiga. Sama kehtib ka PS 39 teisele lausele vastava autoriiguse kaitse nude kohta. Kigile phiiguste kataloogis sisalduvatele kaitsekohustustele, mille lesandeks on teenida ka kodaniku huve, vastavad subjektiivsed igused. 3.2.2.3. Edendamis- ja hoolekandekohustused Tugevaimat tendentsi puhta objektiivsuse suunas vib mrgata edendamis- ja hoolekandekohustuste puhul, mis on stestatud Eesti phiseaduse sotsiaalsete phiiguste valdkonnas. Sotsiaalsete phiiguste ksitlus on Eesti phiseaduse ks kige huvitavamaid. Phiseadus ei eita neid, kuid on selles suhtes vga tagasihoidlik. Tulemuseks on, nagu edaspidi lhemalt valgustatud saab, oma kogumis ldjoontes nnestunud minimaalne sotsiaalsete phiiguste kontseptsioon. Sotsiaalsete phiiguste selgesnaliste tagatistega on seejuures vga napilt mber kidud. Selge snaga on subjektiivsete igustena tagatud ksnes igus tervise kaitsele (PS 28 lg 1), igus riigi abile vanaduse, tvimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral (PS 28 lg 2 lause 1) ning igus haridusele (PS 37 lg 1 lause 1). Neile igustele lisanduvad edendamis- ja hoolekandekohustused. Esimesena vaadelgem siin PS 28 liget 4, mis asetab lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohaliku omavalitsuse erilisele hoole alla. Selle normi iseloom pole puhtalt objektiivne, vaid sellest tuleneb vastavalt subjektiveerimisteesile ka subjektiivne igus, kuna selle eesmrgiks on teenida ka kodanike huve. See igus pole muidugi piiramatu. Tagatud on ainult see, mis on testi hdavajalik. Kellelgi pole riigilt igus nuda tiuslikku lalpidamist. Kui aga lastel puudub toit, katus pea kohal vi mdukas riietus vi kui puuetega inimesed jetakse abitult saatuse hooleks, siis on nende igused rikutud. Seejuures on siinkohal meelega tstetud esile lapsed ning mitte lasterikkad perekonnad. Lapsed on need, kel on igus erilisele hoolele, mitte nende vanemad vi perekonnad kui kollektiivid. Seejuures jb arusaamatuks, miks peaksid arvuka lastekarja hdasolevad liikmed saama osa erilistest hoolekandemnudest, htta sattunud ksiklapsed vi dede-vendade paarid aga mitte. PS 28 lige 4 peaks puuetega inimeste krval mainima mitte lasterikkaid perekondi, vaid lihtsalt lapsi. igus tle on ilmselt kige gedamaid vaidlusi tekitanud sotsiaalne phiigus. Kllaldastel phjustel on Eesti phiseaduses sellest loobutud. Tegelikult saab seda tagada ikkagi ainult plaanimajanduses. Kes plaanimajandust ei taha, kuid iguse tle sellegipoolest phiseadusse kirjutab, mngib illusiooniga, millel puudub iguslik siduvusjud ja mis varjab endas seetttu kogu phiseaduse nestamise ohtu. PS 29 lige 3 teine lausepool piirdub selleprast ksnes totsijate abistamisega t leidmisel. Siinkohal on huvikeskmes ainult ksimus, kas tegemist on puhtalt objektiivse kohustusega vi vastab sellele ka ksikisiku subjektiivne igus. Lahendus tuleb pevavalgele, kui kujutada ette, mis siis saab, kui riik oma kohustuse abistada totsijaid t leidmisel tiesti hooletusse jtab. Kas sellisel juhul tuleks asuda seisukohale, et riik toimib kll phiseadusvastaselt, kuid ei riku kodanike igusi? See, kes vtab ksikisikut indiviidina tsiselt see on iga oma nime vriva phiiguste kataloogi peamine eesmrk , annab sellele ksimusele eitava vastuse ning tuletab ka kesolevast eeskirjast subjektiivse iguse. See igus pole mistagi mratletum kui kohustus ise. PS 29 likega 3 sarnanevad normid annavad riigile suure mnguruumi. Viimane vib kasutada kige erinevamaid vahendeid ja teid ning lhtuda kige erinevamatest hinnangutest ja kaalutlustest. Ainult rmuslikel juhtudel, mil kohustust definitiivselt ei tideta, on igust rikutud. Subjektiveerimine ei lisa kohustustele uut sisu, vaid annab kodanikule ksnes iguse nende titmisele. Mlemat seniksitletud hoolekande- ja edendamiskohustust tuli subjektiveerida, kuna nad teenisid lppastmes ksikisiku phiiguslikult relevantseid huve. See on PS 28 lige 3 puhul teisiti. See norm kohustab riiki edendama hoolekannet vabatahtlikkuse ja omavalitsuse alusel. Kaudselt vib kll ka seda seostada kodaniku huvidega, kuid millise phiseaduse normi puhul pole see vimalik? Oma otsese sisu ja eseme poolest on selle normi puhul siiski tegemist korraldusnormiga. See vljendab subsidiaarsuse ideed, jttes hoolekande nii palju kui vimalik kodanike vabatahtliku abi ja omavalitsuse hooleks ning kohustades riiki seda edendama. Sellega ei korrespondeeru kodanike subjektiivne igus. See kib nii nende kohta, kes hoolekannet vajavad, kui ka nende kohta, kes tahavad teiste eest hoolt kanda. Viimased ei saa viidata sotsiaalsetele phiigustele ega nuda vabaduse teostamisel, millest lhtudes nad tegutsema hakkavad (nagu vabaduste puhul ikka), finantseerimist. Kokkuvtteks vib elda, et Eesti phiseaduse phiigusnormidest tulenevatel phiigustel on reeglina subjektiivsete iguste kuju. Kui phiiguste peatkis pannakse riigile mni kohustus, siis vastab sellele reeglina subjektiivne igus. See on koosklas subjektiveerimisteesiga, mille kohaselt on phiiguste kataloogis sisalduv norm ainult siis puhtalt objektiivne norm, kui on vimalik esitada piisav phjendus, et riigi kohustusele ei tohi vastata kodaniku subjektiivne igus. See on nii, kui ja niivrd kui

*75

norm teenib hemtteliselt kollektiivseid eesmrke ja mitte individuaalseid huve (nagu vastavalt snastusele PS 27 lige 1), vi kui normil on eranditult korralduslik iseloom (nagu PS 28 likel 3).

4. igused, vabadused ja kohustusedEesti phiiguste kataloogi pealkirjaks on Phiigused, vabadused ja kohustused . See kolmainsus ilmutab ennast peatki alguses paiknevates ldistes phiigusstetes veel mitu korda (PS -d 9 ja 10). Edaspidi on reeglina juttu igustest ja vabadustest (PS 11 lause 1, 14, 15 lg 2, 19 lg 2, 26 lause 2, 33 lause 2, 34 lause 2, 44 lg 3 lause 2, 45 lg 1 lause 2) ning kohustustest (nt PS 27 lg 3, 54 lg 1, 55). Tekib ksimus, milline on nende kolme miste omavaheline suhe.

4.1. igused ja vabadusedPhiiguste ja phiiguslike vabaduste suhe on tnini vaieldav ja ebaselge. Selle phjuseks on suuresti iguse ja vabaduse *76 mistete ebamrasus ja mitmethenduslikkus. Laiaulatuslikum anals pole siinkohal vimalik. Mningate philiste erinevuste vljatoomine on aga Eesti phiiguste kataloogi piisavaks mistmiseks siiski vajalik. Eespool sai juba kirjeldatud, et subjektiivne igus koosneb selle kitsamas ja tegelikus thenduses kolmeliikmelisest relatsioonist *77 iguse kandja, adressaadi ja eseme vahel. Kodaniku riigi vastu suunatud liberaalsete trjeiguste puhul seisneb iguse ese riigipoolsetest phiiguslike kaitsehvede riivetest hoidumises. Nii niteks tuleneb PS 16 esimesest lausest ksikisiku igus nuda riigilt, et viimane hoiduks ksikisiku ellu sekkumast. Kaitseiguste ja sotsiaalsete phiiguste puhul seisneb iguse ese positiivses tegevuses. Nideteks on Eesti kodanike igus oma riigi kaitsele ka vlismaal (PS 13 lg 1 lause 2) ja toetusele vanaduse korral (PS 28 lg 2 lause 1). Vastus ksimusele, kuidas suhtuvad sedalaadi igused positiivsele ja negatiivsele tegutsemisele vabadustesse, sltub sellest, mida vabaduse all mista.

4.1.1. Positiivsed ja negatiivsed vabadusedKa vabadused vib konstrueerida kolmeliikmeliste relatsioonidena: x on y-st G suhtes vaba.*78

x on vabaduse kandja, y vabaduse takistus ja G on vabaduse ese. Nagu subjektiivsete iguste puhulgi, on siingi tulemuseks hoopis erinevad nhtused olenevalt sellest, millega x, y ja G asendada. Kige thtsam vahetegu on seotud vabaduse esemega: vahetegu negatiivse ja positiivse vabaduse vahel. Negatiivne vabadus tekib siis, kui asendada G toimimisalternatiiviga, niteks teatud usku omada vi mitte omada, tegutseda vi mitte tegutseda teatud kutsealal, osaleda vi mitte osaleda valimistel. ldistatuna seisneb negatiivne vabadus vabaduses midagi teha vi tegemata jtta, ehk teisisnu, vimaluses omast vabast tahtest lhtudes valida, kusjuures vabaduse miste aspektist lhtudes on kskik, kas valik on ige vi vale. Sraselt defineeritud negatiivne vabadus ongi see, mille liberaal-igusriiklikus traditsioonis phiiguste kataloogid otseselt tagavad.*79 Positiivne vabadus erineb negatiivsest selle poolest, et vabaduse ese seisneb mitte toimimisalternatiivis, vaid tpselt hes toimingus, nimelt iges toimingus. Srast positiivse vabaduse mistet vljendab Hegel, kirjutades: Vajalik on see, mis on mistlik, sest see on substantsiaalne, ning seda phimtet seadusena tunnustades ja omaenda olemuse substantsina jrgides oleme me vabad. *80 Positiivse vabaduse miste oluline aspekt on eriline suhe vabaduse takistuse (y) ja vabaduse eseme (G) vahel. Vabaduse takistusteks on sellised asjaolud nagu ebaselged ja ebamrased ideed, pimedad kired ja himud, vale teadvus ja ebamistlikkus. Selle taga on idee, et valgustus, tungide ohjeldamine ja taltsutamine, ige teadvuse taastamine ja mistuse le valitsemine krvaldab vabaduse takistused ning viib iseenesest ige tegutsemiseni, mis on siis htlasi vaba tegutsemine. Vooruste valdkonnas ei saa positiivse vabaduse miste igustust salata. Me imetleme selgete ideedega inimesi, kes on iseenda isandad ning kelle tegutsemist juhib mistus. Positiivse vabaduse miste kohasus erasfris ja eraelu puudutavas hiskondlikus sfris ei nita siiski selle sobivust iguse valdkonnas. Siin peidab see endas vooruste diktatuuri ohtu koos kigi sellest *81 tulenevate despootlike tagajrgedega. Marksismi kontseptsioon on selle elavaks niteks. Liberaalne riik pakub negatiivsele vabadusele igusliku garantii, mis pole kll piiramatu, kuid jtab kodanikule siiski valikuvabaduse seal, kuhu piirangud ei ulatu. Mistagi ei thenda see, et liberaalse riigi seisukohast oleks kskik, millise valiku tema kodanikud teevad. Kui kik valiksid elu ilma t, laste ning igasuguse poliitilise aktiivsuseta, siis riik hukkuks. Liberaalne riik loodab niisiis sellele, et kodanikud kasutavad oma negatiivset vabadust mistlikult. See usaldus kodanike mistlikkuse ja vastutuse vastu on liberaalse riigi kirjutamata, kuid eksistentsiaalne phiseaduslik eeldus. Eesti phiseaduse vabadused on eranditult kik negatiivsed vabadused. Positiivsete vabaduste jlgi vib leida ainult seal, kus nad on iguses omal kohal: kohustuste ja negatiivsete vabaduste piiril. Vabaduse aspektist lhtudes tuleb seetttu kigepealt rkida ainult negatiivsetest vabadustest, seega vabadustest midagi teha vi tegemata jtta.

4.1.2. iguslikud ja faktilised vabadused

Negatiivsete vabaduste osas tuleb ette vtta edasisi vahetegusid. Need vaheteod puudutavad vabaduse takistusi (y). Kige olulisem on eristada vabaduse iguslikke ja faktilisi takistusi. Vtame niteks ettevtlusega tegelemise vabaduse, mis on tagatud PS -ga 31. Ettevtlusvabadus eksisteerib (negatiivse) igusliku vabadusena, kui ettevtlusega tegelemine ei ole keelatud ega kstud. Seda iguslikku vabadust tuleb hoida lahus faktilisest vabadusest. Kel pole raha, krediidi saamise vimalusi, kinnisvara ega piisavalt vimeid, selle jaoks puudub vi eksisteerib ksnes vhesel mral ka vastav faktiline vabadus. Srasel isikul on kll ties ulatuses iguslik vabadus ettevtlusega tegelda, kuid sellele iguslikule vabadusele ei vasta faktilist vabadust. See konstellatsioon on allikaks, millest kasvab vlja sotsiaalsete phiiguste probleemistik. Eesti phiseaduse vabadused on negatiivsed iguslikud vabadused. Need seisnevad keeldude ja kskude vormis esinevate vabaduse takistuste puudumises. Kui ei ole keelatud ega kstud midagi teha, niteks oma arvamust avaldada, siis on lubatud oma arvamust avaldada, aga ka lubatud oma arvamust mitte avaldada. iguslik vabadus seisneb niisiis mitte milleski muus kui loas midagi teha koos loaga sedasama mitte teha. Negatiivse igusliku vabaduse vib niisiis taandada tegutsemisalternatiivi *82 loale.

4.1.3. Vabadused ja trjeigusedNiiviisi saab htlasi selgeks ka iguslike vabaduste side subjektiivsete igustega eespool kirjeldatud thenduses. Kui phiiguste kataloog garanteerib he igusliku vabaduse, nagu niteks vabadus omada vi mitte omada teatud veendumust, siis sisaldab see samas ka kodanike riigi vastu suunatud igust, et viimane kodanikke valiku tegemisel ega valitu elluviimisel ei takistaks. Phiiguslikke vabadusi tugevdavad ratsionaalses phiiguste ssteemis niisiis alati samasisulised riigi vastu suunatud igused, et viimane vabaduste kasutamist ei takistaks. See lihtne leid loobki sagedasti kirjeldatud seose vabaduste ja trjeiguste vahele. Kui kodanik a-l on phiiguslik vabadus suitsetada vi mitte suitsetada, siis on tal ratsionaalses phiiguslikus ssteemis htlasi subjektiivne igus sellele, et riik ei takistaks teda selle tegutsemisalternatiivi kasutamisel. See tegutsemisalternatiiv on samaaegselt phiigusliku vabaduse ese ning sellele vastava trjeiguse kaitsehve.

4.1.4. Vabaduseformuleeringud phiiguste kataloogisEesti phiiguste kataloogis on vabadused snastatud vga erinevalt. 4.1.4.1. Abstraktsed snastused Eriti sage on abstraktne snastus. Nii on PS 9 likes 2 juttu sellest, et phiseaduses loetletud igused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivrd, kui see on koosklas juriidiliste isikute ldiste eesmrkide ja selliste iguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. See ste ei sea les konkreetseid vabadusi ega konkreetseid igusi ega kohustusi. Pigem eeldab see, et igused, vabadused ja kohustused on olemas. Tpselt sama kehtib ka PS 9 lige 1 ja 10 kohta, kus seda kolmikut mainitakse. Sama kehtib ka stereotpse vljendi igused ja vabadused sna sageda kasutamise kohta. helt poolt sisaldub see ldistes eeskirjades piirangute (PS 11), kigi kolme riigivimu seotuse (PS 14), iguskaitse (PS 15 lg 2) ja vastastikuse austamise (PS 19 lg 2) kohta. Teiselt poolt vib seda leida konkreetsete phiiguste piiriklauslites piirangu phjusena (PS 26 lause 2, 33 lause 2, 34 lause 2, 44 lg 3 lause 2, 45 lg 1 lause 2). Kige sellega ei ole eldud snagi kindlate vabaduste kohta. Eeldatakse vaid, et iguste krval on olemas ka vabadused. htlasi ilmneb aga teatav suhestus vi erinevuste silumine. Kui igas nimetatud suhtes kehtib ks ja sama iguste ja vabaduste kohta, mis peaks siis olema erinevuse aluseks? 4.1.4.2. Puhtad vabaduseformuleeringud Erinevus viks ilmneda ehk puhaste vabaduseformuleeringute puhul. Need esinevad Eesti phiseaduses kahes variandis. Esimene vorm seisneb omadussna vaba kasutamises koos kindla kneviisiga. Seda kohtab PS 29 lige 5 esimeses lauses, mis tleb, et ttajate ja tandjate hingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba, PS 40 lige 2 esimeses lauses, mis snastab sama kirikutesse ja usuhingutesse kuulumise kohta, ning PS 38 likes 1, mis tunnistab vabaks teaduse ja kunsti ning nende petused. Kigil kolmel juhul stestatakse negatiivsed iguslikud vabadused. Nnda on lubatud nii kirikusse vi ametihingusse kuulumine kui ka hte vi teise mittekuulumine. Ei see ega teine ole kstud ega keelatud. Sama kehtib ka teatud teaduslike seisukohtade suhtes. Nii kindel, kui see on, niisama selge on ka, et toodud eeskirjad ei piirdu paljalt loaga. Kodanikul on mitte ainult lubatud tandjate liitu vi usuhingusse kuuluda vi mitte vi teatud kunstikoolkonnaga liituda vi mitte, vaid tal on peale selle ka riigi vastu suunatud igus, et viimane tema valikuvimalusi ei riivaks. Nimetatud trjeigustele vivad lisanduda kaitseigused ja vib-olla isegi igused edendamisele (nt igus riigi kaitsele eraisikust lhtuva sunni vastu mne hendusega liituda vi teadlase igus oma uurimisalal tegutseda). Jgu see siinkohal siiski lahtiseks. Mrava thtsusega on, et kike seda, mis on eldud vabaduste terminoloogiat kasutades, saaks formuleerida ka iguste keeles. Lause x-i kuulumine on vaba asemel oleks vinud valida ka lause igahel on igus x-i kuuluda ja igus x-i mitte kuuluda . Esimene snastus on elegantne, teine puine, mlemad tlevad aga igesti tlgendatuna ht ja sedasama. Phiiguslike vabaduste kataloog ei garanteeri seetttu

midagi igustest sootuks erinevat. See snastab iga kord loa midagi teha vi tegemata jtta, mida viks ka iguseks nimetada , ja kaitseb neid toimimisalternatiive riigi vastu suunatud trjeigustega, s.t igustega, mille esemeks on valikuvimaluste mitteriivamine, ja vib-olla peale selle ka igustega kaitsele kolmandate isikute riivete eest ning igustega edendamisele. Kik, mis sai eldud puhaste vabaduseformuleeringute esimese vormi, omadussna vaba kasutamise kohta kindlas kneviisis, kehtib ka teise Eesti phiiguste kataloogis leiduva vormi kohta. Seda teist vormi kohtab esiteks PS 40 likes 1, mis tleb, et igahel on sdametunnistuse-, usu- ja mttevabadus, ja teiseks PS 40 likes 3, mis annab igahele vabaduse tita usutalitusi. Puhaste vabaduseformuleeringute teine vorm erineb iguse snastuse phitbist igah