Laagri Kool

POPMUUSIKA

Uurimistöö

Koostaja: Hans Thor Hiob

5.p klass

Juhendaja: Tarmo Kivisilla

Laagri 2013

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3

1. POPMUUSIKA ARENGULUGU 4

2. POPMUUSIKA STIILE 7

2.1 Rhytm and blues 7

2.2 Rock’n Roll 7

2.3 Soul 8

2.4 Briti popmuusika 9

2.5 Heavy Rock 10

2.6 Intellektuaalne rock 10

2.7 Disco 11

2.8 Punk 11

2.9 80-90-ndate popmuusika 13

2.10 Popmuusika suurkujud 13

3. KÜSITLUS POPMUUSIKA KUULAMISE JA EELISTUSTE KOHTA. 14

KOKKUVÕTE. 16

Kasutatud allikad 17

Lisad

3

SISSEJUHATUS

Tänapäeval kuulavad noored palju muusikat, mida võib nimetada pop-muusikaks.

Muusikaeelistused ajas muutuvad ja tänased noored kuulavad kindlasti oluliselt

teistsugust muusikat , kui pop-i alguspäevil. Oma uurimistöös käsitlen pop-muusika

kujunemislugu ja selgitan välja oma klassikaaslaste muusikaeelsitused ja kust nad

muusikat saavad. Samuti kirjutan ka natuke kuulsamatest pop-muusika artistidest.

4

1. POP-MUUSIKA ARENGULUGU

On väga keeruline määratleda täpset pop-muusika algusaega. Tihti seostatakse Pop-

muusika algust helisalvestamise, raadio ja televisiooni arenguga. Samas juba palju

varasematel aegadel kirjutasid paljud artistid lugusid, millel oli ülisuur populaarsus ja

pop-ile omaseid kommertslikke jooni.

Eesti üks suuremaid muusikaspetsialiste, Valter Ojakäär, oma raamatus „Popmuusikast“,

väidab, et tänapäeva pop-muusika nurgakiviks võiks olla näiteks 1892. aastal Charles K.

Harrise poolt kirjutatud. „After the ball“

(http://www.youtube.com/watch?v=zIXGlQdTDKY ). See laul oli USA-s esimene „million

seller“ s.t. lugu, mille noote või heliplaati on müüdud rohkem kui $1 000 000 eest.

20 aasta jooksul müüdi selle loo noote $20 000 000 eest. Selle loo autor pakkus välja ka

neli kuldset reeglit, kuidas kirjutada populaarset laulu:

1. Laulu sisu tuleb otsida ajalehes avaldatud tõsilugude hulgast.

2. Autor peab olema tuttav moes oleva muusikastiiliga.

3. Tekstis ei tohi kasutada žargooni.

4. Tähtis on tunda autorikaitset puudutavaid seadusi.

Valter Ojakäär mainib, et näiteks viimane punkt on tänapäevani väga aktuaalne, kuna

see aitab orienteeruda selles, kui palju võib teistest lauludest kopeerida.

http://www.youtube.com/watch?v=zIXGlQdTDKY

5

Tänapäeva mõistes käsitletakse pop-muusikat siiski natuke teiste tunnuste järgi. Näiteks

wikipedia järgi (http://et.wikipedia.org/wiki/Popmuusika ) on popmuusika ärilisel

eesmärgil salvestatud muusika, mis on sageli suunatud noortele. Tihti koosneb see

suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua

uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi

enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja

sellele järgnenud rokistiilidega. Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga Suurbritanniast,

kus sellega kirjeldati rock'n'roll'i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Tüüpiline

popmuusikateos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti

vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne

traditsiooniline struktuur. Levinud on värsside ja refrääni vaheldumine ja kolmekümne

kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia, meeldejäävad muusikalised fraasid ning

refrään, mis on värsiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja

meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega.

Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt lihtsaid teemasid, eelkõige

armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid. Popmuusika

harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult

tavapärasest lihtsameelsemat. Instrumentidest domineerivad (elektri)kitarr, basskitarr,

löökpillid ja (elektroonilised) klahvpillid. Tuntumate popmuusikaansamblite seas on The

Beatles, The Rolling Stones ning ABBA, üksikesinejate seas Elton John, Michael Jackson

http://et.wikipedia.org/wiki/Popmuusika

6

ja Madonna. Alamstiilide hulka kuuluvad näiteks elektropopp, sündipopp, diskomuusika,

poprokk ja J-pop.

Popmuusika arenguloos mängib olulist rolli ka salvestusseadmete, audioseadmete,

raadio ja televisiooni areng. Olulised ajaväravad selles on järgmised:

1. 1835.a firma Welte ehitab Saksamaal muusikaautomaate mängutoosist

orkrestionini

2. 1877.a Charles Cros tutvustab Prantsuse Teaduste Akadeemias Thomas Alva

Edisoni ehitatud fonograafi, mis toob kuuldavale ajaloolised sõnad „Mary had a

little lamb“.

3. 1887.a Emil Berliner konstrueerib grammofoni, uudse aparaadi, mis salvestab

plaadile, mitte rullile.

4. 1890.a Saksamaal valmistatakse esimesed grammofonid laiatarbe müügiks.

5. 1895.a Alexandr Popov demonstreerib esimest raadiovastuvõtjat.

6. 1897.a USA-s luuakse esimene heliplaadi firma, Victor.

7. 1920.a Pittsburgh’is USA-s alustab tegevust esimene ringhäälingu saatja.

8. 1931.a Victor demostreerib kauamängivat heliplaati.

9. 1934.a Firma AEG valmistab esimese lintmagnetofoni.

10. 1935.a Berliinis alustab tööd esimene laiemale vaatajaskonnale mõeldud

televisioonisaatja.

11. 1942.a Leo Fender saavutab häid tulemusi tänapäevase elektrikitarri

konstrueerimisel.

7

12. 1955.a Tehakse esimesed stereofoonilised helilindistused. Samal aastal ilmub

avalikkuse ette rock’n roll, mis on pop-muusika üheks aluseks.

13. 1963.a Firma Phillips tutvustab esimest kassettmagnetofoni.

2. POPMUUSIKA STIILE JA TUNTUD BÄNDE.

2.1 Rhytm and blues

Rhythm and blues (rütm ja bluus) oli ameerika musta elanikkonna 20 sajandi

keskpaiga muusika. Nagu nähtub nimetusest, oli selles muusikaliigis kaks

komponenti- rütm ja blues. Bluesid kõlasid maal ja linnade neegrigetodes. Blues oligi

mustanahaliste muusika, mida valged inimesed alguses ei sallinud. Selle laulis aga ka

valgete hulgas kuulsaks d B. B. King (nt.

http://www.youtube.com/watch?v=4Ny5ajCn0xw) .

2.2 Rock’n Roll

Tänapäevasele rockmuusikale pani aluse 1950 aastate keskel ilmunud rock ’n ’roll.

II maailmasõjal oli rock i’n ’rolli sünnis oma osa. Ameerika Ühendriikides kutsuti

armeesse nii musti kui valgeid noormehi väga erinevates paikadest. Sõjaväes toimus

nende muusikaliste traditsioonide segunemine. 50-ndate aastate algul hakkas

Ameerikas üha enam valgeid noori huvi tundma mustade muusika vastu

R ock’n’rolli kroonimata kuningas Elvis Aron Presley oli USA laulja, šõuartist ja filminäitleja. Teda on nimetatud rock'n'roll'i kuningaks (The King of Rock 'n' Roll, The King). Sageli kasutatakse tema kohta ainult eesnime Elvis. 1950-ndatel olid ta

http://www.youtube.com/watch?v=4Ny5ajCn0xwhttp://et.wikipedia.org/wiki/USAhttp://et.wikipedia.org/wiki/USAhttp://et.wikipedia.org/wiki/USA

8

hüüdnimed Hillbilly Cat, Boppin' Hillbilly ja Memphis Flash ning ajakirjanduselt natuke halvustav Elvis the Pelvis.

Presley populaarsus ei ole aastatega vähenenud, pigem on ta oma surmale järgnenud aastate jooksul muutunud veelgi legendaarsemaks.

Enam kui 20 aasta pikkuse karjääri jooksul lõi ta rekordeid nii plaadimüügi kui ka kontserdipubliku hulga osas. Üks tema lauludest on näiteks „Suspicious mind“ (http://www.youtube.com/watch?v=SBmAPYkPeYU)

Praeguseks on tema plaate müüdud üle miljardi. Ta suri aastal 1977.

2.3 Soul

1960-ndate aastate musta muusika märksõna on soul ja funk.

Souli isa tiitlit kannab õigusega laulja Ray Charles (1930-2004). Ta mängis klaverit,

saksofoni ja trompetit. Kuueaastaselt pimedaks ja 15 aastaselt vanemateta jäänud

nooruk õppis varakult tundma elu varjukülgi. Teinud 17- aastaselt oma esimese singli,

kujunes ta pianisti ja lauljana peagi isikupäraseks muusikuks. Üks tuntumaid esitusi:

http://www.youtube.com/watch?v=Q8Tiz6INF7I

http://et.wikipedia.org/wiki/USAhttp://et.wikipedia.org/wiki/USAhttp://et.wikipedia.org/wiki/USAhttp://et.wikipedia.org/wiki/USAhttp://www.youtube.com/watch?v=SBmAPYkPeYUhttp://www.youtube.com/watch?v=Q8Tiz6INF7I

9

2.4 Briti popmuusika

Tohutut tuntust kogus Liverpoolist pürit ansambel „The Beatles“. Ansambli muusikaline

ampluaa oli äärmiselt lai. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud

sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni. EMI Recordsi andmetel on The Beatles'i plaate

müüdud praeguseks maailmas üle miljardi eksemplari.

The Beatles'i läbilöögiaasta oli 1963, mil nad väljastasid oma debüütalbumi "Please

Please Me" ning Suurbritannia ajakirjanduses ilmusid artiklid ansambli kontserdil

kiljuvatest ja minestavatest teismelistest. Biitlite muusika muutus nagu ühe inimpõlve

muusikaliseks sümboliks. Muusikaliselt pakkusid nad midagi uut. Neil oli

omapäranevokaal- ja instrumentaalkõla, laulude lihtsad meloodiad olid meeldejäävad.

Üks tuntumaid lugusid oli „Yesterday“ http://www.youtube.com/watch?v=ONXp-

vpE9eU

Ansambel „The Rolling Stones“ kujunes briti rocki juhtansambliks. Nende muusika erines

biitlite omast, see oli rokilikuma ja karmim, nt. „Satisfaction“

http://www.youtube.com/watch?v=8_VbImuG71M

http://www.youtube.com/watch?v=ONXp-vpE9eUhttp://www.youtube.com/watch?v=ONXp-vpE9eUhttp://www.youtube.com/watch?v=8_VbImuG71M

10

2.5 Heavy Rock

Heavy rock hakkas arenema 60-ndate aastate lõpul ja on säilitanud oma koha

rockimaailmas tänaseni. Juba alguses kasutati sellega paralleelselt nimetusi hard rock

ja heavy metal. Põhilised tunnused on jõuline korduv motiiv basskitarripartiis ja

kitarri madalatel keeltel, jõuline laulustiil.

Ansamblitest kogusid tuntust „Deep Purple“ (Nt.

http://www.youtube.com/watch?v=3Zz1gOIxHPE ) ja „Balck Sabbath“ (nt.

http://www.youtube.com/watch?v=xtqy4DTHGqg)

2.6 Intellektuaalne rock

60-ndate aastate lõpul hakkas rockmuusika otsima ideid rocki peasuunast üha

kaugemal olevatest muusikalistest allikatest: lisaks bluesile ka jazzmuusika teistest

vormidest, erinevate maade rahvamuusikast ning isegi klassikalisest muusikast.

Selleks ajaks oli pillimeeste mänguoskused paranenud, stuudioelektroonika täiustunud,

oli ksvanud uus muusikute põlvkond ning ka muusika kuulajate haridustase oli tõusnud.

Lood muutusid pikemaks, tõsisemaks ja olid mõeldud pigem kuulamiseks.

Tuntumad bändid olid:

“Emerson, Lake and Palmer” (nt. http://www.youtube.com/watch?v=X6PPoXTdQos ),

“Yes”(nt. http://www.youtube.com/watch?v=Qf4-k5zWxxg ), “Gensis”(nt.

http://www.youtube.com/watch?v=W35wtfcByIY ), “Pink Floyd”(nt.

http://www.youtube.com/watch?v=328WhjAXpcs ).

http://www.youtube.com/watch?v=3Zz1gOIxHPEhttp://www.youtube.com/watch?v=xtqy4DTHGqghttp://www.youtube.com/watch?v=X6PPoXTdQoshttp://www.youtube.com/watch?v=Qf4-k5zWxxghttp://www.youtube.com/watch?v=W35wtfcByIYhttp://www.youtube.com/watch?v=328WhjAXpcs

11

2.7 Disco

Kõige üldisemalt võib diskomuusikat käsitleda kui helikandjatelt (CD-d, kassetid)

tantsimiseks ettemängitavat muusikat. Elav musitseerimine diskodel on harv, sest

tantsuplatside omanikel on kasulikum palgata üks diskor mitme muusiku asemel.

Teiseks on kõlapilt kindlam, kui see oleks otsesel musitseerimisel.

Eurodisko- mustade funkilik diskomuusika, valgete rütm (Boney M), tantsiti lahus.

Euroopa diskomuusikas on eriline koht rootsi ansam blil “A B B A ”. Heliloojad Benny

Andersson ja Björn Ulvaeus ei lähtunud oma loomingus raudsest rütmist. Nende

lauludes on esiplaanil kaunis meloodia, põnev harmoonia ja oluline laulutekst. ABBA

kinkis maailmale väga palju poplugusid nt „Waterloo“, mis võitis ka Eurovisioni

lauluvõistluse 1974: http://www.youtube.com/watch?v=3FsVeMz1F5c

2.8 Punk

Punk- m ood kujunes L ondonis. Kuuekümnendate aastate teisel poolel, innustatuna

briti biidi menust, imiteerisid paljud ameerika ansamblid biitleid. Kümned tuhanded

koolipoisid üritasid samamoodi kuulsaks saada. K una tavaliselt kasutati harjutusruum

ideks keldreid ja autogaraaže, hakati niisuguseid, enamasti üsnagi oskamatuid

ansambleid nimetama garaažibändideks. Punk- moe generatsiooni, kes sündis

optimistliku ja unistava hipiaja varjust, võib vaadelda kui anti- hipisid: ilusate laulude

ja tagasi looduse rüppe eluhoiaku asemele astus kavatsetud pahelisus, agressiivne

lodevus ja kolmeduuri amatöörm uusika. 1977 . aastal kujunes punk’ i noorsoo

tunnuseks mohikaanlaste soengustiil, millest sai hiljem kogu punk- moe identiteet.

http://www.youtube.com/watch?v=3FsVeMz1F5c

12

Rõivastus, mida enamasti iseloomustatakse kui anarhistlikku, tekkis tihti juhuslikult

kombineeritud nahkpükstest, koolipintsakust ja katkikäristatud särkidest koos

needitud kaelarihmade, haaknõelte, lukkude ja kettidega. Lõdvalt rippuv lips,

tanksaapad, ebakorrapäraste äärtega T- särgid ja kitsad treeningpüksid olid hiljem

malliks ka pärismoele.

Tuntumaid punkbände oli „Sex Pistols“:

http://www.youtube.com/watch?v=q31WY0Aobro

Punk’ i iseloomustas:

Lärmakus, lihtsus, kiire tempo, tugev helivõimendus, teravad tekstid, mängida osati

ainult paari akordi, viisipidamine polnud oluline, kohati puudus rütmitunne.

Sellega sai kiireti kuulsaks ja tuli palju muusikaga tegelevaid noori.

Johny Rotten, Sex Pistols

http://www.youtube.com/watch?v=q31WY0Aobro

13

2.9 80-90-ndate popmuusika

80-ndatel tekkis palju uusi muusikastiile sh. rap, reggae, house, new age music, techno,

drum and bass jpm. Muusikat oli igale maitsele.

2.10 Popmuusika tuntuimad esindajad

Läbi ajaloo on tuntuimad popartistid olnud:

The Beatles, Ray Charles, Elvis Presley, Rolling Stones, Smokie, Electric Like Orcestra,

Madonna, Michael Jackson, U2, Brian Adams, Bon Jovi, Elton John, George Michael,

Sting, Donna Summer, John Travolta, Dolly Parton, Jean Michel Jarre, Phil Collins,

ABBA, Boney M, Kool and the Gang, Stevie Wonder, Aretha Franklin, R.E.M, Duran

Duran, Ultravox, Human League, Britney Spears, Frank Sinatra, Simon&Garlfunker,

Joan Jett, Suzi Quatro, Rod Stewart, Beach Boys, Bob Dylan, Chuck Berry, Little Richard,

The Beach Boys, Jerry Lee Lewis, The Who, Nirvana, Metallica, Prince, Johnny Cash,

Neil Young, John Lennon, Lenny Kravitz, Run DMC, Eminem, Queen, Aerosmith,

Bee Gees, Aerosmith, Eagles, Take That, E-Type, Ace of Base, Eurytmics, Roxette,

Annie Lennox, James Brown, Etta James, Stevie Wonder.

Kuna Pop muusika ajalugu on olnud väga pikk ning kuna selle aja jooksul on tekkinud ja

kadunud lavalt väga palju artiste, võiks seda loetelu veel pikalt jätkata.

14

3. KÜSITLUS POPMUUSIKA KUULAMISE JA EELISTUSTE KOHTA.

Viisin läbi küsitluse oma klassikaaslaste hulgas sooviga välja selgitada nende

lemmikbändid ning muusika hankimise viisid, samuti seda, et kas nende vanemad

jagavad nene muusikalist maitset ning kas võib arvata, et on eraldi muusikaeelistused

poistele ja tüdrukutele. Küsimustik on esitatud lisana (lisa 1).

Küsimustikule vastas 16 inimest (poisid).

Vastanutest igapäevaselt kuulab popmuusikat 10 inimest, 3 ei kuula ja 3 jätsid sellele

küsimusele vastamata.

Vastajatest enamus – 11 inimest - leidis, et nende vanemad ei jaga nende muusikalist

maitset , 4 inimest kinnitasid, et vanemad jagavad nende muusikalist maitset ning 1

vastaja jäi „jah ja ei“ vastuse juurde.

Küsimusele, kas popmuusikat võib jagada poiste ja tüdrukute muusikaks, vastas jaatavalt

14 inimest ja eitavalt 2 inimest.

Muusikat hangitakse peamiselt Youtube’st – 14 vastajat.

Tasuta MP3 veebilehtedelt hangib muusikat vastajatest 7, CD plaatidelt 7, sõpradelt

(muusika saatmine üle võrgu) 7 inimest.

Lemmikbändidena nimetati:

1. Maroon 5 - 5 vastajat

2. Michael Jackson - 4 vastajat

3. Põhja-Tallinn - 3 vastajat

15

4. Skrillex - 2 vastajat

5. PSY - 2 vastajat

6. Pitbull - 2 vastajat

7. Metallica – 1 vastaja

8. Eminem – 1 vastaja

9. Noisestorm– 1 vastaja

10. Linkin park – 1 vastaja

11. One direction – 1 vastaja

12. Taylor Swift – 1 vastaja

13. The Script – 1 vastaja

14. Tanel Padar and the Sun – 1 vastaja

15. LFMAO – 1 vastaja

16. No More Pest – 1 vastaja

17. Outlouds – 1 vastaja

18. Example – 1 vastaja

19. Lady Gaga – 1 vastaja

16

KOKKUVÕTE.

Oma uurimistöös olen käsitlenud popmuusika arenemislugu ning sellega seotud

tuntumaid muusikuid ning bände.

Küsitlusega selgitasin välja oma eakaaslaste (klassikaaslaste) lemmikbändid ning

muusika hankimise viisid, samuti seda, et kas nende vanemad jagavad nene muusikalist

maitset ning kas võib arvata, et on eraldi muusikaeelistused poistele ja tüdrukutele.

Lemmikbände nimetati mitmeid, kõige enim mainiti Maroon 5, Michael Jackson’it ja

Põhja-Tallinnat. Enamus vastajatest leidsid, et nende vanemad ei jaga nende muusikalist

maitset ning et muusikat võib jagada poiste ja tüdrukute muusikaks. Muusikat

hangitakse kõige enam Youtube’st. Muusikat kuulab igapäevaselt enamus vastajatest.

17

Kasutatud allikad

Valter Ojakäär (1983). Popmuusikast. Kirjastus Eesti Raamat.

Koidu Ilmjärv (2006). Levimuusika ajalugu. Muusikaõpetuse konspekt 8 klassile.

http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/levimuusika.pd

f

Popmuusika http://et.wikipedia.org/wiki/Popmuusika

http://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/levimuusika.pdfhttp://oismae.tln.edu.ee/bw_client_files/oismae/public/img/File/levimuusika.pdfhttp://et.wikipedia.org/wiki/Popmuusika

18

Lisa 1

Kü simüstik

Tere. Mina olen Hans Thor 5.p klassist ja esitan teile küsimustiku, et enda uurimistöö

jaoks andmeid koguda. Palun täitke see ära ja tagastage see mulle. Tänan

Kas sa kuulad igapäevaselt pop-muusikat? (jooni alla vastus) Jah Ei

Nimeta 3 lemmik pop-bändi

1 .....................................................

2 .....................................................

3 .....................................................

Kas sa saad uut muusikat (jooni alla vastus)

1 Youtube’st Jah Ei

2 Tasuta mp3 veebilehtedelt Jah Ei

3 Ostetud CD-plaatidelt Jah Ei

4 Sõbrad saadavad Jah Ei

Kas sinu vanemad jagavad sinu muusikamaitset? (jooni alla vastus) Jah Ei

Kas sa oled nõus, et pop-muusikat saab jagada poiste- ja tüdrukute muusikaks?

(jooni alla vastus) Jah Ei

19

20