Positiivne psühholoogia

Ehe õnn / Seligmanwww.authentichappiness.org

Mõtleks -

• Inimene areneb tunduvalt kiiremini, kui keskenduda tema tugevustele ja unistustele, mitte tegeleda tema puudustega.

• õnn ei teki mitte positiivse sündmuse tagajärjel, vaid positiivsed sündmused juhtuvad õnnelike inimestega.

• Loomupärane tung tingib selle, et iga inimese sooviks on olla õnnelik, iga inimene püüdleb selle poole, mis tema jaoks on hea (Aristoteles)

Positiivne psühholoogia

• Positiivne psühholoogia uurib: mis muudab elu täisväärtuslikuks ning paneb inimesed oma elust rõõmu tundma? Mis on õnn?

Positiivse psühholoogia uurimisobjektideks on seega • positiivne kogemus (heaolu, optimism, positiivsed

emotsioonid, kulgemine, tegutsemisrõõm) • positiivsed iseloomujooned, tugevused (julgus, püsivus,

suhtlemisoskus, suuremeelsus, tarkus, tulevikku suunatus) • positiivsed institutsioonid (need, mis toetavad altruistlikku

käitumist, tolerantsust, viisakust ja laste paremat kasvatamist)

Õnn kui subjektiivne heaolu

• Õnnel ehk subjektiivsel heaolul kaks komponenti: tunnetuslik ja emotsionaalne.

• Tunnetuslik komponent - inimeste hinnang sellele, kuivõrd nad oma eluvaldkondadega (näiteks abielu, töö, materiaalne olukord) rahul on või kuivõrd tähendusrikast ning eesmärgipärast elu nad elavad.

• Emotsionaalne komponent - inimeste kalduvus kogeda sagedamini positiivseid ja harvemini negatiivseid emotsioone.

Millest sõltub õnn?

• Varem arvati, et õnn sõltub peamiselt välistest teguritest. • Uurimused aga näitasid, et erinevad demograafilised

näitajad, nagu näiteks sissetulek, tervislik seisund, haridustase ning abieluseis, omavad suhteliselt väikest mõju inimeste õnnetundele.

• Kogutud andmed näitavad, et inimese hinnang oma subjektiivsele heaolule on ajas üllatavalt stabiilne, langedes või tõustes igale inimesele iseloomulikule tasemele ka pärast olulisi või ootamatuid elusündmusi.

• Iseloomulik baastase sõltub kahest peamisest isiksuseseadumusest – neurootilisusest (kui erk on närvisüsteem) ja ekstravertsusest.

Õnnetunne on pärilik?

• Kõrge neurootilisuse tasemega inimesed kalduvad kogema rohkem negatiivseid emotsioone.

• ekstravertsematel inimestel on ülekaalus positiivsed emotsioonid.

• positiivsete ja negatiivsete emotsioonide tasakaal määrab suuresti ära selle, kuivõrd õnnelikud ja rahulolevad inimesed on.

• rahulikud ja väljapoole suunatud inimesed on õnnelikumad kui närvilised ja kinnised inimesed?

2

• Viimase kolmekümne aasta uuringud on näidanud neurootilisus ja ekstravertsus on suuresti pärilikud (ligikaudu 50–60 %)

• Nii võib öelda, et ka inimese õnne- või heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette määratud.

• Seligmani sõnul võibki iga inimese puhul rääkida teatud ettemääratud õnnelikkuse või rahulolu baastasemest

• 40-50 % osas saab inimene ise seda taset tõsta või langetada.

Asume tõstma õnnetunnet:

• Teoreetiline alus: tehes head teistele, suureneb enda heaolu ja õnnetunne

• Meie koolis liigub ringi inimesi, kes hetkel on pigem neurootilised ja introvertsed, nad ei tunne ennast väga õnnelikuna.

• Mõnikord kuulume ise nende hulka.• Siis kulub positiivsuse suurendamiseks ära

naerupisik.

Naerupisikud piiluvad• Naerupisikuid hakkas aastaid tagasi koolides levitama

T.O.R.E liikumine (tugiõpilaste oma ring Eestis) www.tore.ee

• Nende näiteid leiad siit. • Mõtle välja, meenuta, koosta positiivsuse ja naljaga

seotud vanasõnu, ütlusi, aforisme ning pane need paberile (5-10 tk)

• Vali välja üks, mis iga mööduja tuju heaks teeks ja kujunda sellest naerupisik

• Mine kleebi oma manifest meie kooli koridori seinale positiivset õhkkonda kujundama!

• Tunned erinevust?