POSKA SÕNUMID

Koolivormide head ja vead

SAAGE TUTTAVAKS: KEEMIA JA INGLISE KEELE ÕPETAJAD

E-ÕPPE PÄEVA PLUSSID JA MIINUSED

“ÕPETAJA JA ÕPILANE SOOVITAVAD” - 12.A

Veebruar 2014

Ootused e-õppe päevaksE-maailm tungib järjest rohkem meie igapäevaellu kindla eesmär-giga – muuta inimeste elu ker-gemaks ning mugavamaks. Miks mitte rakendada seda ka õppimi-sel, kasutades koolipäeva läbivii-miseks vaid elektroonilisi sead-meid?

Kindlasti on e-õppe päev põnev vaheldus rutiinsetele tundidele ja peaks õpilastesse ainult positiivseid emotsioone tooma. Enamikel küm-nendikel pole veel olnud võimalust e-õppe päevast osa saada ning nüüd on selleks väga hea võimalus. Mil-lised on aga kümnendike ootused e-õppe päevaks?

E-õpe võiks näidata oma süsteemi

positiivseid omadusi ning eeliseid. Iga õpilane saab teha ülesandeid talle sobivas tempos ning ei pea liialt kiirustama. Saab teha endale meeldivaid puhkepause, samas tu-leb aega planeerida, et kõik vajalik päeva lõppedes tehtud oleks. Loo-detakse ka seda, et teemast saadak-se aru sama hästi kui tunnis õpeta-ja seletuse põhjal. Kindlasti võiks e-õppe päeva materjal olla põnevalt üles ehitatud. Samuti on tänapäeva noored harjunud arvutikasutuse-ga ning tunnevad end ülesandeid lahendades kindlasti mugavamalt. Lisaks saab probleemide tekkimisel kasutada interneti abi. Võimalik, et üks vähestest negatiivsetest külge-dest oleks segavate faktorite rohkus – arvutit kasutades tõmbavad siiski

erinevad sotsiaalvõrgustikud ning tähelepanu võib hajuda.

Kuid olgem ausad, kõige rohkem oodatakse muidugi seda, et saab koju jääda ning kauem magada. Sa-mas on see ka üks e-õppe positiivse-test külgedest – õpilane on rohkem puhanud ning suudab paremini kes-kenduda.

Loodame, et selliste koolipäevade arv suureneb, et rõõmustada nii õpi-lasi kui ka õpetajaid.

Pille Markov

Arvamus

Olen kuulnud e-õppe päeva kohta vastakaid arvamusi. Üks osapool ootab pikisilmi uut, teine aga ki-rub ürituse maapõhja. Mina olen arvamus number kahe poolt. E-õp-pe päev tundub alguses väga ahvat-lev, ärkad millal tahad, õpid millal tahad. Oled vaba õpetaja kurjast pilgust, ei pea tempot hoidma klassi kiireimate õpilastega ning valid ise, millest alustad ja millega lõpetad.

Aga sellise mõtteviisiga langed vaid reklaamiohvriks. Tüüpiliselt kulgeb-

päev nii – magad ennast korralikult välja. Avad õpetajate saadetud üles-anded. Alguses paisab “Ohh, polegi kõige hullem.” Hakkad kiiruga pih-ta, lootes, et aineõpetajad on valinud harjutused täpselt paraja raskusega üksi lahendamiseks. Kuid kiiresti koolitööga ühele poole saamisest ning jõukohastest ülesannetest on asi kaugel. Nii palju kui peaks ole-ma sel päeval aineid, on ka tööd. Õpetajatel oleks omakeskis justkui võistlus, kes suudab ülesannetega teist pedagoogi ning sellega ka ai-net üle trumbata. Seega kulub õp-pimiseks rohkemgi aega kui koolis.

Ilmselgelt on kaasteguriteks külm-kapp kõrvaltoas, vaikselt pinisev telefon ning iga ülesande kõrva-le, mida arvutis teha tuleb, kuulub

raud-polt-kindlalt Facebook. Samu-ti on sees lootus kooliasjadega kii-re-lt ühele poole saada ja kasutada päeva enda jaoks kasulikult, millest tekivad nii süvenemisraskused kui vead. Kogu see kombinatsioon eri-nevatest teguritest tingibki olukor-ra, kus õpilased pettuvad innovat-sioonist nõretavas e-õppe päevas.

Kui erinevate ainete õpetajad teeksid rohkem koostööd, leiaksid seoseid oma erialade vahel ning alustaksid planeerimist varakult, võiks peaae-gu sajaprotsendiliselt garanteerida meelsuse muutumist positiivse-maks. Kui saaksin astuda 24. jaanua-ril ise pedagoogi ametisse, laseksin igal klassil kas ise või loosi teel valida läbiva teema, mille ümber kogu töö keerleks. Näiteks astronoomia – ma-

E-õppe päeva miinused

Piia Paula Hallast

temaatikas elulised ülesanded kos-moseruumi kohta,ajaloos silmaringi laiendav lugemine teleskoobi leiuta-mise või tuntud astroloogide kohta.

Leian, et e-õppe päevadega võiks sellegipoolest jätkata, see on hea või-malus ja suund koolile, õpetajatele ning õpilastele edasi arenemiseks. See on nagu hea vein, mis läheb aastatega vaid paremaks. Tulevikus võiks läbimõeldud ja toimiv e-õppe päev olla meie kooli sümboliks ning ka eeskujuks kõikidele teistele hari-dusasutustele.

E-õppe päeva plussid ja miinused

JPG õpilasteni saabub paar kor-da aastas rõõmusõnum, et neid on premeeritud vaba päevaga. Aga see pole lihtsalt mingi vaba päev, vaid toimub hoopis e-õpe, kus õpilased saavad oma tunniülesanded teha kodus omas tempos ning peavad tehtud tööd õhtuks õpetajadele saat-ma.Arvamusi sellisest päevast on meie kooli õpilaste seas mitmeid. Ühed ütlevad, et on hea, kui saab hommi-kul kaua magada ning õppimisega tegeleda alles siis, kui selleks tuju tu-leb. Teised aga eelistavad veeta päe-va koolis, kus õpetajad on pidevalt käeulatuses, valmis abistama ning kus motivatsioon õppimiseks on suurem. E-õppe päeva positiivsete külgedena tõid õpilased välja näiteks selle, et saab tõesti puhata ja veeta ühe päe-va kodus ja kui see päev on reedel või esmaspäeval, siis saab nädalava-hetuse pikendust. Positiivseks pee-takse ka seda, et saab asjadega omas tempos tegeleda ning teha vastavalt enda vajadusele õpimisse puhke-

pause.E-õppe päeva negatiivsetest aspekti-dest on kõige rohkem ära mainitud motivatsiooni puudumine. Kodus õppides on tihti keskendumisras-kused ja pidev tööülesannete eda-silükkamine. Lisaks sellele on veel ära mainitud, et kui mõne ülesande lahendamise juures tekib raskusi või arusaamatusi, pole võimalik õpeta-jaga kiirelt kontakti saada ja abi kü-sida, mis koolis toimub vahetult. Kokkuvõtlikult võib öelda, et arva-musi e-õppe päevast on võrdselt, nii negatiivseid kui positiivseid. Seniks on kõik hästi, kui õpetajad jagavad ülesandeid mõistuspäraselt – mitte liiga palju ega liiga keerulisi.

Siiri Linde

http://divinearms.deviantart.comhttp://johnredmonartist.wordpress.comhttp://ruthsic.deviantart.com

ARVAMUS

Soovitusi e-õppe päevaksAJA KOKKUHOIU 12 REEGLIT (A. Kidron):

1. Hommikul tõuse üles kohe kui ärkad. 2. Loo oma nädalapäevade, kuude ja aastate toimingutesse sobiv rütm. 3. Vaheta tegevust enne, kui end ära kurnad. 4. Puhka terviseks. Kui töö ei ede-ne, siis vägisi sundimine ei aita. Võta aeg maha ja lõõgastu. Hiljem teed selle aja tasa. 5. Õpi tundma oma ajatsoone. Leia oma erineva energilisusega ajatsoonid ja kasuta neid otstarbekalt. Võid võita kuni 1/4 ajas. 6. Vali tähtsaima jaoks parim aeg. Jaota oma tegevused: olulised, vähe-molulised ja pisiasjad. Tee kõige tähtsam ära siis, kui oled parimas vormis. 7. Keskendu olulisele ja tunne sel-lest rõõmu. Salvador Dali sisendas

endale: “Ärka üles, sind ootavad suured teod!” 8. Õpi kasutama väikesi ajavahe-mikke. 9. Ole valiv. Kõike ei jõua. Otsusta, mis on sulle vajalik. Muu üle ära muretse. 10. Õpi ütlema “ei”, kui sa ei jõua ega suuda. “Ei” ütlemise algoritm: *korda sulle esitatud palvet v õ i soovi, *selgita lühidalt ja kindlalt, miks sa ei saa seda täita (hoidu pik-kadest selgitustest ja vabandustest - seda tajutakse kõhklemisena), *ütle kindlalt ja selgelt “ei”, *võid pakkuda asendusvariandi või teise asja (hoidu seejuures süütun-dest). 11. Kavanda oma kalendrisse “ak-nad”. Jäta igasse päeva veidi pla-neerimata aega. 12. Ära võta endale üleliigseid ko-hustusi lootuses, et ehk kuidagi leiad aega nende täitmiseks.

TÕHUSA ÕPIVÕIME “ÄRATA-MISE” 9 NIPPI:

1. Otsusta, et hakkad õppima. 2. Loo enesele soodne õpikeskkond. 3. Näe õpitavas kohustuse asemel võimalust oma võimete ja isiksuse väljaarendamiseks. 4. Asenda negatiivsed sisendused kasulikega. Lähene õppimisele loo-valt ja sihikindlalt. 5. Keerulist ainet õppides jaga õpi-tav väiksemateks loogilisteks osa-deks. Mõtesta õpitu lahti, kasuta metafoore. 6. Tee lühikesi lõõgastavaid ja meeli värskendavaid pause 7. Omanda kiirlugemise võtted ja kasuta mälutehnikaid. 8. Lõpeta õppimist takistavate ette-käänete ja vabanduste kasutamine. Pole olemas läbikukkumisi, on vaid tagasiside, saadud elutarkus. 9. Kasuta märksõnu, konspekteeri-des põhitermineid, fakte, telgideid.

SOOVITUS

“Õpetaja ja õpilane soovitavad” - 12.aSmilers - Veebruar

Olen ise suur Smilers’i fänn ja va-lisin sellise loo, kuna selles leidub parajas koguses funk’i ning puudu ei ole ka Smilers’ile omapärast pop rock stiili. Lugu iseenesest on rahu-lik, kuigi meloodia on väga mõnus. Laulu sõnad kirjeldavad kohati väga tõepäraselt Eesti jäiseid talvesid. Igaljuhul on see lugu väga muhe praeguse ilmaga. Nautige!

Film “Lone Survivor” (2013)

Tõsielulistel sündmustel põhinev lugu neljast eriüksuslasest, kes saa-dekakse Afganistaani, 2005. aasta Juunis tapma tähtsat Talibani juht-figuuri. Missioon läheb aga valesti ja see jätab neljamehelise meeskonna võitlema oma elu eest kümnete ja sadade Talibani võitlejate vastu.Filmis on korralikult actionit, kuid tegu ei ole pelgalt sõjafilmiga, see on film üksteise toetamisest kõige raskematel hetkedel ning keeruliste otsuste langetamisest.Lisaks väga heale sisule on tippta-semel ka näitlejatöö - filmis mängib peaosa Mark Wahlberg. Film on no-mineeritud ka kahele Oscarile.Filmi soovitaks eelkõige neile, kelle-

le meeldivad autentse sisuga sõjafil-mid, kuid arvan, et seda filmi võik-sid vaadata ka need, kes tavaliselt sõjafilmidest ei hooli.

Mihkel Raud „Musta pori näkku“

See teos räägib muusikute elust nõukogude ajal. Raamat on eluline ja kirjutatud loetavas väljendusvii-sis. Meeldib põnev ja kaasahaarav süžee.

John Legend, Lindsey Stirling - All of Me

Lindsey Stirling on tantsiv dub-step, hip-hop viiuldaja, kes on andnud oma panuse paljude heade laulude paremaks muutmisele. Antud laul on ilus nii viisilt kui sõnadelt ning annab kindlasti oma panuse roman-tilise õhkkonna loomisele. Valisin selle seetõttu, et minu jaoks on see üks kahest laulust, mis kuulates too-vad tagasi ühe erilise hetke. Soovitan kõigil leida mõni selline laul, mida on alati hea kuulata ja rännata tagasi mõnda kallisse mä-lestusse.

Vadim Zeland – Transurfing – reaalsuse juhtimine.

Antud raamat on osa triloogiast, mis selgitab, kui oluline osa võib olla meie mõtetel selles, kuidas meil igapäeva elus läheb ning pakub või-malusi, kuidas oma maailmapilti ja seeläbi ka oma elu muuta selliseks, millisena tahame seda näha. Põ-hiidee on see, et saad elus just neid asju, millest mõtled. Kui sul on raske ja sinu mõtetest kumab läbi kurbus või see, et sa ei soovi, et sul pidevalt halvasti läheks, siis just see saab sul-le osaks. Selle asemel tuleb luua ku-jutluspildid sellisest elust, mida soo-vime, et see saaks meie reaalsusesse tulla ning oluline on mitte lasta end kaasa kiskuda konfliktidesse.

Dirty Dancing

See praeguseks juba üsna vana film on olnud meie peres kohustustlik vaatamine igale meesterahvale, kes on tulnud minu või mu õe ellu. Kaa-sahaaravaks teeb selle kindlasti ilus armastuslugu, kuid eelkõige muusi-ka ja tantsud. Üks õige mees võiks osata tantsida nagu Patrick Swayze ja ideaalvariandis omada veel sellist kergelt unistavat pilku silmades.

SOOVITUS

Johanna Viik

Kui ma otsustasin vahetusaastale minna, oli parajasti 2011. aasta november. See kõige koledam ja igavam aeg Eestis. Ma tahtsin mi-dagi uut ja huvitavat. Midagi teist-sugust ning see oli see, mida YFU Eesti mulle pakkus. Euroopast väljapoole ma minna ei tahtnud, ma teadsin, et sinna olen ma juba oma elus jõudnud ja jõuan veelgi. Euroopa südames ei ole ma aga palju reisinud. Seega vaatasin ma lihtsalt maakaardile ja sealt torkas mulle silma Slovakkia oma erilise keele ja maastikuga.

Ma usun, et paljud inimesed ei tea tegelikult väga palju Slovakkiast. Teatakse võib-olla, kus see riik asub, mis keelt seal räägitakse. Lisaks on ajalooliselt eksisteerinud suurriik nagu Tšehhoslovakkia jne. Seda teadsin ka mina enne Slovakkiasse minekut. Samuti oskasin ma öelda slovaki keeles „tere“.

Sattusin elama Bratislavast poole-tunnise teekonna kaugusele. Mul ei võinudki rohkem õnneks min-na. Slovakkia pealinna sattusin ma seega üpris tihti, kuid ega imeilu-sad Slovakkia vaatamisväärsused ka kaugele ei jäänud. Tegime vahetus-perega päris mitu väljasõitu imeilu-

satesse koobastesse, käisime vaa-tamas muinasjutulisi keskaegseid losse ning uue aasta võtsime vahe-tusõdedega vastu Tatardes, kus me olime viiepäevasel suusareisil. Võin ausõna öelda, et loodus sealkandis on imeline.

Aga loodus pole ainuke asi, mis mind Slovakkia juures võlus. Seal-sed inimesed on avatud, naeratavad palju ning võib öelda, et ka sarkas-tilised. Vähemalt minu sõbrad olid. Nad olid lähedased – neile meeldi-sid põsemusid, kallid ja üksteisele lähedal olemine, aga samas mitte ka päris nii lähedased nagu minu ette-kujutluses prantslased ja hispaanla-sed on. Samuti võib Slovakkias näha ka igasuguseid muid rahvuseid –

näiteks mustlasi, ungarlasi, austerla-si ja horvaate.

Ma arvan, et ma ei oleks võinud teha paremat otsust, kui minna Slovak-kiasse vahetusaastale. Võin öelda, et seal on nüüd osake mu südamest. Praeguseks on mul slovaki keel ka täiesti suus ning saan vabalt aru ka tšehhi keelest. See on imetlusväär-ne tunne, kui oled õppinud tundma täiesti teist kultuuri. Ning just kul-tuuri, millest sa varem midagi erilist ei teadnud ega kuulnud ei olnud.

Kõige rohkem õppisin keelt juurde just suheldes – nii koolis kui kodus. Koolis käisin ma ühes väiksemas kohakeses nimega Pezinok ning mul oli esmaspäevast reedeni aas-ta läbi 6 tundi. Samuti sattusin ma Eesti mõistes 10ndasse klassi, aga slovaki mõttes 6ndasse, sest seal on koolisüsteem justkui veidi pea peale pööratud!

Vahetusaastal SlovakkiasPERSOON

ta elu tõelisust.Arrogantsust pühkides huulteltja ulmadest maagilisust elustav õn-nelust.

Toonilt range ja nõudlikkus valge.Marinisti reetnud julge tõmbe hin-gevaevon tulvast raagus ainsa tõmbega helge -maa ja meri –saatmas vaikiv pilk – raev.

Igaveseks lootvalt küünla tuld,kõigest raskem olgu saatuse surm –kuitahes julm või must muld.Hellad piisad kastmaks puhtalt eba-norm.

Et kergendada kukrut ja haavasalv,on sammuma igaüks – nõrk ja käre talv.Saatmas vaid saamatu maopilk,sealt kadunud silmapilk on seisult igavik.

On üksainus võimalus kord olla,tuleb ka jälg tallele jätta – võibolla.On verivärskelt, hapralt ja noorelt,tahtmisest suuremaks jäänudki too-relt.

Laante sülest tõusvad kiired, tulikii-red,nokturni saatel poevad õue, maa-põue,mil oodi sünkroonis turmavad he-roilised hinged.Igavesti eldoraado silmis, siiralt, läi-gib kui elu nõue.Viimse veretilgani, ainsa veepiisani, et lõppenuks kuulutada Maa agoo-nia,Alanud valsi sammude hüüded ja priiuse vooruseks vallanduv südame stiihia.

Ruigami KolgataMikk Rebane

Seisid kolm põrsast.Oli Kaks laudastja Laks, Maks taevast.Kolm hunti ja põrsas.Ainsal oli rõngas kõrvasja taamal kõhus üks põrsas.Põrsail kärsad viltu,kõver oli hiltuja kiltu miltu.Põrsal ka rõngassaba,suur on ka nabaja samuti jalalaba.

Põrsas jube karvane,kuigi ta oli emaneja kõhualt kollane. Põrsaks sildistatuon uskumatuja üks surematu. Roosa oli põrsas,iseloomult tõrsasja peast kõlbas. Harimata põrsake.Selline ilusakeja priskeke. Nosimas põrsa ema,kõrval kaks isaja räämas vaarisa. Põrsaste värske liha.On lihuniku tapa ihaja tühjakõhu viha.

Kaks lõputut asjaMikk Rebane

Mis valikud veel jäänud sängi,kelle sammudes pean astuma järgi?Jalgeall süttib tuhaks ka liiv,kostub mõtetes vaid vaikusviiv.

Nii hurmavalt raske ja hell on see,kuidas tõde viib jalgealt mustatee.

Kõik idülliks on manatud, kütkesta-tud valu read,iseennastki reetnud, andestatud hingest vead.

Vali kaja kaigub vastumeeli,et kõngeksid koolnuks ka varjunud teod.Loogelnud randa teid, kuulmatuid keeli,loru küllusest täidetudki enese peod.

On rõõmu nõudjaid kuipalju,ent mitte ise seda anda, seistes kui kalju.

Sajandites tõusev, võimutsev sõim,nüüdisinime - ei küündi kätte võim.

Kehastunud sõbralikkus, lammutab barjaare.Konstrueeritud sild südameteni, suurteni:igaühele kingitud hinge tahtejõud-likkus,rajada oma tee kõrgele taevani.

Mažoorne futuurumMikk Rebane

Alustades üksi iseenda-, maailma muutmist,lõputult muutes: ühiselt, julgelt, salgamata vaigistades sagimist.Teha suur samm, arvamatu, manada see idüll palgelt - see näiline ilu, silmis kuld, tundma-

LUULENURK

Kooli sünnipäeva ja Tartu rahu aktus

31. jaanuaril toimus Jaan Pos-ka gümnaasiumi kolmanda sün-nipäeva ja Tartu rahu aastapäeva aktus.

Peaesineja oli tuntud eesti poliitik ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi endine pikaaegne esimees Trivimi Velliste, kes kõneles Tartu rahu ja vaba-dussõja teemadel. Muuseas mainis ta huvitava fakti, et aastaid tagasi asus praeguse Poska gümnaasiumi keldris söökla, kus odavalt suppi sai.

Lisaks Trivimi Vellistele esinesid ka segakoor, lauluansamblid ning puhkpillisolistid. Lõpetuseks pidas kõnet direktor Helmer Jõgi, ning jagas koos õppealajuhataja Ave Ki-kasega õpetajatele ja õpilastele kätte esimesed Jaan Poska gümnaasiumi teklid.

Samuti sai kool endale lipu, mille õnnistas sisse EELK Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets.

Mirjam Savisto

Õpilaste arvamusi:

meeldis poisteansambel, sest neil oli hea lauluvalik;

teklid on ilusad;

Trivimi Velliste kõne oli huvitav;

õhkkond oli mõnus ja laulud head;

hea oli, et spordisaavutuste eest tun-nustamist polnud;

Trivimi Velliste jutt oli sorav, oli näha, et ta on hingega asja juures ja muidu ka muhe mees;

saime lõpuks oma lipu;

ei meeldinud teklite jagamine, sest miks plaksutada inimestele selle eest, et nad endale tekli tellisid;

Läinud poolaastal on toimunud mitmeid koolidevahelisi spordi-võistlusi, millest õpilased on osa võtnud. Sellest uudisest leiab ni-mekirja spordivõistlustest, kus

oleme kooli esindanud ja lõpus ka intervjuu. Meeldivat lugemist ja lennukaid tulemusi!

Teatejooksude päev (IV, III ja I koht).Jalgpalliturniir neiud (III koht), noormehed (I koht).Trenazööride võistlus (I koht).Sisekergejõustik neiud II kohtKorvpalliturniir neiud II koht

Ujumisvõistlus I koht

Trenazöörivõistlusel osalejatega tehti ka intervjuu. Küsitlust saab lu-geda allpool.

Kas oled ka varem mõnel sellisel võistlusel osalenud?Karl Kevin: „Võistlustel olen küll, kuid trenazööride teatevõistlustel pole varem osalenud.“

Kooli sporditulemused

Erle Kaljapulk

Sirelyn: „Olen küll korduvalt võist-lustules olnud, aga sellisel võistlusel osalemine oli minu jaoks esmakord-ne.“Maido: „Ei, sellisel võistlusel osale-mine oli minu jaoks täiesti uus ko-gemus. Veidi vähem, kui 2 nädalat enne võistlust, ei olnud mul aimugi, et selline võistlus üldse eksisteerib.“

Kas tulemus oli ootuspärane, või ei osanud arvata, et teil nii hästi läheb?Karl Kevin: „Kuna olin esimest kor-da suusatrenazööril, siis ei osanud arvata, et nii hästi läheb.„Sirelyn: „Kuna olin jooksjakarjää-ri juba varasemalt nurka visanud ja vaid hobikorras seda teinud, siis kartsin, et vastupidavus pole enam konkurentsivõimeline. Õnneks olen oma jõutreeningute kõrvalt aega saanud ka jooksulindil sammu proovida, mis ilmselt tagas väikse kindlustunde enne võistluseid. Tu-lemus oli ootuspärasest kõrgem ja olen meie tiimitööga väga rahul!“Maido: „Võistlema sain mindud või-dumõtetega, kuna meil olid mees-konnas välja pandud kõik sellised

sportlased, kellel on see spordiala erialaks. Ainukeseks suureks kon-kurendiks pidasingi ehk Kivilinna gümnaasiumit, kellel on varem sel võistluselgi väga hästi läinud ning kellel on välja panna samuti tugevad sportlased.“

Kas oleksid nõus osalema veel sa-malaadsel võistlusel?Karl Kevin: „Jah, kindlasti oleksin.“

Sirelyn: „Kindlasti oleksin nõus, sest head tulemused ju vaid innustavad.“Maido: „Alati olen valmis enda

kooli nime all heade tulemuste eest võistlema, eriti kui on tegu minule sobiva alaga, nagu jalgrattasport.“

Kas ala on sinu jaoks pigem võõ-ras, või oled sellega juba pikemalt tegelenud?Karl Kevin: „Kuna olen jooksja, siis polnud varem suusatrenazööriga kokkupuudet olnud.“Sirelyn: „Jooksmise, kui spordialaga olen õnneks eelnevalt süvitsi tege-lenud, nii et tundsin end täitsa ko-dus.“Maido: „Tegelen küll juba neljandat aastat jalgrattaspordiga ning sõidan hetkel Rein Taaramäe Rattaklubis, kuid jalgrattasporti ei saa wattbi-

ke’ga üldse seostada, eriti veel nii lühikese distantsiga, nagu 1500m. Selline lühike distants on täielik sprindiala ning seal triumfeerivad rohkem sprinterlikemate omaduste-ga sportlased ja sellised, kes pidevalt jõusaali külastavad, mitte jalgrattu-rid, kellele on omased keskmiselt 3-tunnised mahutrennid.“

Mida arvad sina, kas kool toetab sporditegevusi või on see pigem puhtalt kooliväline tegevus?

Karl Kevin: „Kindlasti toetab, sest on ju võimalik valida endale sobiv spordiala valikaineks. Kuid samas on see ka kooliväline, sest treenitak-se ikkagi enda jaoks, mitte kellegi teise jaoks.“Sirelyn: „Eks kool mingil määral ikka toetab- annab võimalusi, pa-kub välja, komplekteerib meeskon-nad, tunnustab, jne, aga eks väga palju tuleb ka ise asjade vastu huvi tunda ja kohale jõuda. Kooli toetus on piisav, sest oleme ju kõik piisavalt vanad et juba ise, omal ettevõtmisel tegeleda spordiga ja tunda sellest mõnu ja teada selle kasu oma tervi-sele.“Maido: „Jaan Poska gümnaasium tundub minu jaoks vägagi sportlik kool, kuna siin proovitakse osale-da kõikidel koolivahelistel võistlus-tel, kus võimalik. Samuti on mulle silma jäänud see, et koolil on väga tähtis igale võistlusele võimalikult tugevad meeskonnad välja panna ja seega uuritakse väga põhjalikult, kas leidub kedagi, kes on eriti tugev võisteldaval alal.“

Uus aasta algas meie koolile väga edukalt – rahvusvahelisel sisesõud-mise võistlusel ALFA 2014 saavuta-sid meie kooli noormehed I koha.

Aitäh veel kord kõigile osavõtjatele ja aitäh õpilastele, kes küsimustele vastasid.

Koolivormide head ja vead

Lenna Uibopuu

Jürgen Hendrik Voitka

Veel 23 aastat tagasi käisid õpila-sed ringi koolivormiga, mis vaid vähestele meeldis. Mitu põlvkonda inimesi on kasvanud üles õpetaja-te igahommikuse kontrolli saatel, kus vaadati üle, et kas ikka kooli-vormi juurde kuuluv müts on peas ja et keegi ei kannaks keelatuid vä-lismaiseid teksapükse. Demokraa-tia arenguga kadus see mood ära. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis uut ühtset koolivormi enam ei kehtestatud, ainult mõned koolid lõid ühtse vormi või riietusnõu-ded. Millised on koolivormi head ja vead ning mida arvavad Jaan Poska gümnaasiumi õpilased?

Koolivormide vastu

Omamoodi riietumine on üks ene-seväljendamise viise. Tänapäeval on invidualismil tähtis koht ühiskon-nas. Keegi ei taha olla kellegagi vä-limuselt samasugune. Puberteedieas tekib lapsel soov olla teistsugune, ta-hab olla eriline ja koolivormi kand-mine seda tal ei võimalda. Kui kool soovib luua ühtekuuluvustunnet

õpilaste seas, ei ole koolivorm kõige parem lahendus sellele. Piisaks mõ-nest väiksemast asjast, näiteks tekk-list, mis viimasel aktusel esimestele juba jagati.

„Mina olen koolivormile kategoo-riliselt vastu!“ ütleb üks meie koo-li kümnenda klassi õpilane. „Jaan Poska gümnaasium on mulle jät-nud väga isemoodi kooli ilme, just sellepärast, et siin käivad õpilased on erinevad, ka välimuselt.“ Tema klassikaaslane ütles, et kui koolivor-mi peaks hakkama kandma, oleks ta pettunud, sest koolivorm rikuks õpilaste mitmekesisuse. Temaga oli samal arvamusel kamraad samas klassis, öeldes „Mulle ei meeldi koo-livorm, sest enamasti on koolivor-mid koledad ja piiritlevad inimese isikupära.“

Koolivorm oleks hea kiusamise vas-tu. Kui kõik kannaksid koolivormi, ei saaks õpilased mõnitada rahali-selt vaesemaid õpilasi nende riietuse pärast. Gümnaasiumis seda muret ei ole. „Siin on inimesed mõistliku-

mad ja ei toimu mingit kiusamist,“ ütles üks kümnendik. „Kuna güm-naasiumis enamasti koolikiusamist esineb vähem, kui põhikoolis, ei ole koolivorm oluline riietusest tingi-tud kiusamise vähendaja,“ vastas 11. klassi õpilane.

Inimestel on väga raske saada ka ühisele kokkuleppele. Koolivormi tuleks väga hoolikalt valida, et see oleks ikka mugav. Riideid ikka os-tetakse isikliku maitse ja mugavuse järgi. See, et koolivorm oleks mugav ja kõigile meeldiv, ei ole garanteeri-tud. „Ma ei saaks kanda riideid, mis mulle endale meeldivad ja mis on mugavad,“ rääkis 11. klassi õpilane. „Igale inimesele meeldib kanda oma mugavusele vastavaid riideid,“ lisab tema klassikaaslane.

Õpilastele ei meeldi koolivormid seepärast, et see võtab neil õigused riietuda nii, nagu ta ise soovib. Ühi-sele otsusele jõuda koolivormi osas on ka väga raske, sest Jaan Poska gümnaasiumis on palju õpilasi ning öeldakse, et nii palju kui on inime-si, nii palju on erinevaid arvamusi. http://www.jarve.edu.ee

Antud juhul, on neid palju, mistõttu tekib kindlasti õpilaste seas mingi vastupanu koolivormide vastu. Tar-gem oleks seda ennetada

Mina isiklikult arvan, et koolivorm oleks hea mõte ning kannaksin seda. Kindlasti oleks koolivorme mitu komplekti, et õpilased saaksid ise valida, kas tahavad näiteks triiksär-ki või kampsunit, seega ühesugune väljanägemine jääks kindlasti ära. Koolivorm muudaks õpilast mingil määral ka viisakamaks ning ta õpiks

enda eest hoolt kandma.

Koolivormide poolt

Koolivormi juures leidub ka väga palju positiivset. On arusaadav, et inimesed soovivad kanda igapäev erinevaid riideid, väljendada oma olemust ja paista silma, aga kahjuks ei võimalda kõikide rahakoti sisu seda teha. Koolivormi olemasolu muudaks nii mõnegi õpilase enese-kindlamaks, kuna ta ei peaks enam muretsema sellepärast, et tal pole

ehk piisavalt palju riideid kodus. Mõelda vaid, kui õpilased oskaks ette kujutada seda, kui tore oleks hommikul riidesse panna, ilma et peaks pead murdma, mida täna sel-ga panna.

Koolivorm muudab kooli ka aka-deemilisemaks. Igasugune keskne tähelepanu oma väljanägemisele ja riietusele oleks harjutatud ning see tagaks ka parema keskendumise õppimisele, Ilus, viisakas ja korra-lik riietus jätab alati väga hea mulje ning pakub silmailu. Üks kümnenda klassi õpilane on väga kenasti öel-nud: „Koolivorm ilmselt ühtsustaks kooliperet ning süvendaks „Poska vaimu““. Pealegi omavad koolivor-mi väga paljud eliit- ja erakoolid ning mis oleks selles halba, kui peale lipu, hümni ja tekli oleks kooli süm-boliks ka üks kena ühtne riietus?

Koolivorm päästaks paljusid õpilasi sildistamise ja kiusamise käest. Jah, võib-olla kõlab see tõesti rohkem nagu põhikooli teema, aga uskuge või mitte, nokkimist ja arvustamist esineb ka gümnaasiumi noorte seas, lihtsalt sellest ei räägita nii avalikult. Tutvuste sobitamiseks ei peaks ükski õpilane enam kallite firmade riideid kandma või hommikul tundude viisi peegli ees erinevaid komplek-te kokku kombineerima. Edaspidi hakkaksid kaasõpilased hoopis si-semisi väärtusi, iseloomu ja vaimset olemust tähele panema. Tean, et on olemas palju inimesi, kes arvavad, et koolivorm piirab nende vabadust ja ei lase õpilastel olla ne-mad ise, kuid kool on minu jaoks siiski õppimise, mitte enesenäita-mise koht ning koolivorm annab võimaluse õpilasel väljaspool kooli silma paista!

http://www.tuduluu.comToimetajad: Janika Stets, Mirjam Savisto

Kaasautorid: Pille Markov, Pia Paula Hallast, Siiri Linde, Mikk Rebane, Johanna Viik, Heliis Nem-sitsveridze, Erle Kaljapulk, Lenna Uibopuu, Jürgen Hendrik Voitka, Terje Vaher, Sigrid Sepp, Liisbet Saue, Teele Kalamees, Marten Kask

Küljendaja: Mirjam Savisto

Juhendaja: Janika Stets

Toimetus

Tugeva mõlalöögiga nii spordis kui koolis

Heliis Nemsitsveridze

Kristel Tohu, 12.a klassi õpilane on üks meie kooli uhkustest. Li-saks tublidele tulemustele koolis, on ta väga edukas sportlane. Hilju-ti omastati talle aasta noorsõudja tiitel 2013. Kristel jagas meile mõt-teid Tartust, ajast ning tulevikup-laanidest.

Kristel, millal alustasid sõudmisega?

Alustasin aastal 2008 hilissügisel.Oled oma alal väga edukas, kuidas on see mõjutanud sinu elu?Sõudmisega kaasnes pidev ajapuu-dus. Kooli ja trenni tasakaalu saada oli keeruline ja paar esimest aas-tat kannatas koolitöö päris palju. Lõpuks leidsin aga tasakaalu ning paranesid mõlemate tulemused. Sa-muti on keeruline näiteks sõprade ja teiste tegevuste jaoks aega leida, sest alati on trennis. Näiteks reede õhtu-ti ei saa välja minna, sest laupäeva varahommikuti pean olema trennis. Kuna minult oodatakse tulemusi, pean oma tegemistes väga kohusetundlik olema.

Oled tartlane, mis sa ar-vad, kas Emajoelinnas te-geleb piisavalt noori vees-pordiga?

Tartus on veesportla-si piisavalt, kuid mit-te nii palju, kui näiteks Pärnus. Mul oleks hea meel, kui rohkem minu eakaaslasi minuga samas klu-bis trennis käiks, oleks lõbusam. Tartus üldiselt on palju sportlasi, kes teevad oma aladel linnale au.

Ainus, mis silma jääb, on, et just rohkem noori võiks spordiga tegele-da ja olla kaasatud.

Nii, aga kuidas siis noori spordi juur-de meelitada?

Mina sattusin sõudmisesse tänu oma esimesele treenerile, kes meile seda klassi tutvustama tuli. Seega üks viis noorteni jõudmiseks ongi klassist-klassi ja koo-list-kooli käia ning rääki-da spordist ning tutvus-tada erinevaid võimalusi.

Aasta noorsõudja tiitli saamine eeldab väga palju trenni, kuidas suudad oma kooli- ja trennielu tasa-kaalus hoida?

Kõige võti on ajapla-neerimine. Ma puudun tihti koolist, kuid olen suutnud oma hinded korras hoida. Suur-

võistlustele pääsemine eeldab pikki mahukaid treeninguid ja tuge-vat enesedistsipliini. Pikkade kooli-päevade ja raskete trennide kõrval on raske end kodus taas käsile võt-

ta ja õppima hakata, aga kui arvuti eemale panna ja keskenduda, saabkoolitöö kiiresti tehtud ja midagi jääb ikka meelde ka. Ning kui ma koolis kohal viibin, töötan tundides kaasa ja, sest töödeks õppimine on sel juhul palju kiirem ja ei pea nii

palju aega kulutama ning vaeva nä-gema, et head hinnet saada.

Ehk jagad meiega oma tulevikuplaa-ne?

Nagu paljud teised noored, pole ma veel päris kindel, mida õppima ha-kata. Hetkel kaldun tehnika ja teh-noloogiaga seotud erialade poole, näiteks informaatika ja arvutitehni-ka erialad Tartu Ülikoolis.

SOOVITUSEDRaamat: Dan Brown “Da Vinci kood”Muusika: Linkin Park mo-tiveerib alatiFilm: The Conjuring, olen suur õudus- ja seiklusfilmide fänn...

PERSOON

Terje Vaheri vilistlaslugu

Terje Vaher

Viimasel ajal metrooga sõites, kõr-vaklapid peas ja muusika mängimas, olen avastanud end mõtlemas… Mõtlemas selle üle, et kas ma tõesti olen siin juba viis kuud olnud, kas see kõik on ikka reaalsus? Kuidas see aeg küll nii ruttu on läinud? Võin ausalt öelda, et olen nende viimaste kuude jooksul palju muutunud. Ma olen iseseisvam, mu silmaring on tohutult laienenud ja olen muutu-nud julgemaks ning leidlikumaks. Milline siis minu tavaline koolipäev välja näeb? Kool on mul kolm korda nädalas. Kõige huvitavam on kol-mapäev, sest siis on mul tunnid nii moeturunduse kui ka ajakirjandu-se poolel. Päev algab kell 9 Fashion Retailing seminariga. Seal tavaliselt kas loeme asjakohaseid artikleid, vaatame filmiklippe või arutleme niisama. Peale seda on sama tunni loeng, kus saame teada vastava tee-ma rohkem kuivemat teooriat. Peale seda on aeg minna metrooga seik-lema ja liikuda teise linnakusse, kus toimuvad ajakirjanduse tunnid. Seal on mul kolmetunnine töötuba, kus õpime ajakirjanduse aluseid, reeg-leid ja kirjutame artikleid.

Alguses oli koolis raske, eriti ajakir-janduses – palju oli spetsiifilisi sõnu, kiire rääkimistempo ja üldine erinev tundide ülesehitus võrreldes eestiga. Vaatamata sellele, et inglise keel on mul päris hästi suus juba kooli ajast, eksamitulemus oli hea ja probleemi nagu ei oleks, olin ma siiski väga

ebakindel ja kartsin valesti rääkida. Tegelikult, kui ma nüüd tagasi mõt-len, ei olnud seal midagi hullu, tege-likult on väga paljud hämmelduses eestlaste inglise keele oskuses. Li-saks teeb harjutamine ju meistriks. Praeguseks olen jõudnud sellisesse punkti, kus olen juurde õppinud kõige rohkem n-ö igapäevakeelt ja närveerimine on täielikult kadunud. Tegelikult ma arvangi, et pannes end iga päev proovile nii keeleosku-se arendamises, hariduse omanda-misel kui ka igapäeva elus, on juba suur võit ja algus arenemisele teh-tud.

Olen juurde saanud ka palju imeli-si sõpru. Naljakas on tagasi mõelda oma kõige esimesele koolipäevale. Olin üks esimestest, kes kohale jõu-dis, istusin üksi eraldi ritta. Järgmis-te minutite jooksul tuli klassi mit-meid teisi inimesi, kes kõik istusid üksi. Olime nagu hirmunud väike-sed vasikad. Üks tüdruk, kes istus minu taga, pöördus minu juurde ja küsis kas ta võib mu kõrvale istuda. Ma noogutasin sõbralikult ja tõstsin oma mantli teisele poole, et Heidile ruumi teha. Sellisest väikesest juh-tumist sai alguse minu esimene sõp-rus. Praeguseks on meil välja kuju-nenud sõprade grupp, kellega koolis koos ringi liigume ning väljaspool seda mõnusalt aega veedame. Vabal ajal käime tavaliselt ringi Londoni peal, külastame turistide poolt veel avastamata kohti (ka põhilisi turis-mikohti) või külastame mõnda uut kohvikut. Londoni pakutavad või-malused on lõputud.

Muidugi ei puudu minu Londoni elust ka koduigatsus. Lisaks on see

väga salakaval ning hiilib ligi just siis, kui seda kõige vähem vaja on – küll on mitu esseed vaja kirjuta-da, teisi kodutöid teha ning ilm on lisaks kõigele muule veel vihmane ja sombune. Selleks puhuks on mul aga eraldi sahtel ette valmistatud: tohutul hulgal Kalevi komme ja šo-kolaadi! Ning kuna lähedased on vaid nupuvajutuse kaugusel, siis on tavaliselt ka üks Skype’i kõne päe-vakavas. Kõige selle juures on üldse mulle suureks toeks ema, kes oskab alati kõik paremaks teha ja isegi, kui ma teda kallistada ei saa, oskab ta mind alati maha rahustada ja häid sõnu lausuda.

Lõpetuseks neile, kes kahtlevad vä-lismaale minemises, ütlen ma, et minagi kahtlesin alguses. Mida lä-hemale aeg sellele päevale jõudsin, seda rohkem ma kahtlesin: kas see on ikka hea idee? Äkki peaks jääma Eestisse, minema Tartu Ülikooli, tegema seda, mida kõik teevad. Nii on ohutu, sest nii ma jään oma tur-valisse mulli edasi ja miskit halba ei saa nii minuga juhtuda. Aga tõsiasi on see, et juhul, kui sa oma piiri-dest välja ei murra, ei saa juhtudagi midagi huvitavat ega elumuutvat. Minnes üle oma turvalise tsooni ääre, laia maailma, avastad sa enda puhul palju külgi, mida sa arvasid, et sinus absoluutselt ei ole. Uues keskkonnas on uued inimesed, uued reeglid, uued tavad ja uus elu. Ma arvan, et kuniks me veel noored ole-me, ilma pere, laste ja kohustusteta, on meie ülesanne võtta elust kõik, mis võimalik: proovida erinevaid toite, õppida, armastada, reisida ja elu nautida!

VILISTLANE

Saage tuttavaks: keemia ja inglise keele õpetajad

1)Nimi: Alo Kivilo2)Sünniaeg: 11.juuli 19873)Elukoht: Tartu linn, Eesti Vaba-riik4)Lemmikriik: Eesti5)Lemmikraamat: Orwell „1987”6)Lemmikloom: leemur

7)Kõige meeldejäävam sündmus elus: kooriga reis Lõuna-Prantsus-maale peale 10. klassi.8)Mõni tsitaat, mis inspireerib: „Iga asi omal ajal või natuke hiljem”9)Millist spordiala harrastad: ka-lapüük10)Unistus, mis on jäänud teosta-mata: 8 albumit, 6 filmi, 3 romaani11)30 aasta pärast kujutan end ette nii: pane Youtube’i otsingusse „Mark Gormley” ja saad teada!12)Film, mis liigutas: „Stalker”13)Muusikapala, mis läks süda-messe: Läti Raadio ja TV estraa-diorkester naisansambliga - Gan Es Tevi Izauklēšu14)Viimati loetud raamat: Kivi-rähk „Lood”

15)Lemmiksöök: tuhlipudru notiga16)Lõpetage lause: Ma ei paneks iial selga riideid, mis mulle selga ei lähe. Ma ei ostaks iial asju, mida ma ei taha ega pole vaja. Ma ei tegeleks iial asjadega, mille vastu puudub mul huvi ja milleks puudub vajadus. Viimati ajas mind naerma mingi loll nali. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis põeksin vähem. Otsustasin haka-ta õpetajaks, sest ma tahan, et tulevi-kus oleks rohkem mõistlikke inime-si, kel on pea otsas ja lahke süda (aga et nii kaugele jõuda, on soovitatav õppida, vastavalt oma võimetele)

1)Nimi: Einike Reinvelt2)Sünniaeg: 10. mai 19613)Elukoht: Tammelinn 4)Lemmiklinn: Tartu5)Lemmikriik: Eesti6)Lemmikraamat: John Caldwelli „Hulljulge reis“.

7)Lemmikloom: Kass8)Minu koduloomad: Mul oli kass Aadu, keda asendada pole võimalik.9)Kõige meeldejäävam sündmus elus: Esimest korda ülikooli lõpeta-mine.10)Mõni tsitaat, mis inspireerib: Kui meeldiv on teada, et sa said mi-dagi teada! (Moliére)11)Millist spordiala harrastan: Mulle meeldib sõita jalgrattaga.12)Unistus, mis on jäänud teosta-mata: Mount Everesti vallutamine.13)30 aasta pärast kujutan end ette nii: Olen just äsja jäänud pensionile ja ei tea, mida vaba ajaga peale ha-kata.14)Film, mis liigutas: Mingil ajal koolipõlves Tartu kinos „Ekraan“ nähtud „Jane Eyre“. Ei tea, kas olin selle vaatamiseks liiga noor, kuid peale seda nägin mitu nädalat õu-dusunenägusid hullust naisest, kes maja põlema pani.

15)Viimati loetud raamat: Mary Roach`i „Reisisiht Marss: kosmoses elamise veidram pool“ 16)Lemmiksöök: Küll oleks tore, kui saaks süüa ainult magustoitu, sest ma jumaldan tiramisud.17)Lõpetage lause: Ma ei paneks iial selga roosat kostüümi. Ma ei os-taks iial autot uhiuuena. Ma ei tege-leks iial benji hüpetega. Viimati ajas mind naerma minu 5-aastane õe-poeg. Kui ma saaksin suure lotovõi-du, siis käiksin ikka tööl edasi, kuid vabal ajal reisiksin maailmas ringi. Otsustasin hakata õpetajaks, sest mulle meeldis minu keemiaõpetaja.

ÕPETAJAD

1)Nimi: Lembi Loigu2)Sünniaeg: 06.03.19813)Elukoht: Tartu4)Lemmikriik: Suurbritannia5)Lemmikraamat: ei oska valida, aga see kuulub fantaasiakirjanduse hulka6)Lemmikloom: koer7)Minu koduloomad: kass Milli8)Kõige meeldejäävam sündmus elus: on veel ees 9)Mõni tsitaat, mis inspireerib: kõik mis juhtub, juhtub põhjusega10)Millist spordiala harrastan: rahvatantsu (olen veendunud, et see on spordiala)11)Unistus, mis on jäänud teosta-mata: ma kavatsen oma unistused teostada12)30 aasta pärast kujutan end ette nii: tõenäoliselt pikisilmi pensioni-põlve ootamas

13)Film, mis liigutas: Vangistatud14)Muusikapala, mis läks süda-messe: kuulan palju 80. aastate muusikat, aga südamesse ei peaks sealt küll midagi võtma 15)Viimati loetud raamat: luge-sin just üle Conan Doyle’i Sherlock Holmesi lugusid16)Lemmiksöök: pannkoogid maa-sika toormoosiga17)Lõpetage lause: Ma ei paneks iial selga midagi, mis mulle üldse ei sobi. Ma ei ostaks iial ilmselgelt üle-hinnatud asju. Ma ei tegeleks iial kel-legi tagakiusamisega. Viimati ajas mind naerma… kuna 12.c tund just lõppes, siis tunnis toimuv. Kui ma saaksin suure lotovõidu, siis läheksin reisima. Otsustasin hakata õpetajaks, sest see on huvitav, arendav ja vahel-dusrikas töö.

5)Lemmikraamat: Ken Follet „The Pillars of the Earth” ja ka „World without End”6)Lemmikloom: kõik loomad on armsad7)Minu koduloomad: must kass Betty8)Kõige meeldejäävam sündmus elus: ilusaid sündmusi on olnud pal-ju, aga ehk see kõige meeldejäävam on veel ees 9)Mõni tsitaat, mis inspireerib: After all, tomorrow is another day… M.Mitchell „Gone with the Wind”10)Millist spordiala harrastan: kõndimine nii keppidega kui ka ilma11)Unistus, mis on jäänud teosta-mata: see, et kunagi jäid autojuhi-load tegemata12)30 aasta pärast kujutan end ette

1)Nimi: Heli Leek2)Sünniaeg: 26. märts 19583)Elukoht: Tartu 4)Lemmikriik: Eesti ja kohe järg-misena Inglismaa

nii: oi, oi, oi … siis olen ikka juba päris vana, aga loodan, et olen ikka veel kõbus, liigun ringi ja saan maa-ilma asjadest aru 13)Film, mis liigutas: „Päevaraa-mat” ja dokumentaalfilmidest hilju-tinähtud „Searching for Sugarman”14)Viimati loetud raamat: Nick Ortner „The Tapping Solution”15)Lemmiksöök: kartulipuder, ise-tehtud kotletid ja kõrvitsasalat16)Lõpetage lause: Ma ei ostaks iial kartulikrõpse, lihtsalt ei salli neid. Ma ei tegeleks iial telefonimüügiga. Viimati ajas mind naerma…iga päev juhtub midagi lõbusat. Kui ma saak-sin suure lotovõidu, siis ehitaksin järve äärde maja. Otsustasin hakata õpetajaks, sest see on tore amet, mit-te kunagi ei hakka igav.

ÕPETAJAD

Spordiala, mis polegi nii tavaline

Sigrid Sepp on 11.a klassis õppiv Tartu tüdruk, kes on trampoliini-hüpetega tegelenud 7 aastat. Tema suurimateks saavutsuteks on olla Eesti meister juuniorite arvestuses ja mitmekordne Tartu meister. Sa-muti on ta osalenud Noorte Maail-mameistrivõistlustel.

1. Mida kujutavad endast trampolii-nihüpped?Trampoliinihüpped on olümpiaala, kus võistleja peab esitama kümnest elemendist koosneva kombinatsioo-ni. Kvalifikatsioonis võisteldakse kaks ringi ja mõlemal korral esita-takse erinevad kombinatsioonid, tavaliselt rõhutakse esimesel korral puhtusele ja teisel korral raskuse-le. Finaalis esitatakse raskem kom-binatsioon. Võisteldakse nii üksi kui ka paarilisega − tehakse sünk-roonhüppeid, kus hüppajad peavad elemente ühel ajal tegema. Paarid peavad olema samast soost. Kom-binatsioonis tehtavaid elemente on väga palju erinevaid, alustades poo-lest pöördest, lõpetades kolmekord-sete saltodega. Minu enda kõige ras-kem kombinatsioon sisaldas seitset erinevat ühekordset saltot, nii edas-pidi kui ka tagurpidi. Võistlustel hinnatakse nii puhtust, raskust kui ka kõrgust.

2. Kuidas sattusid sellele alale?Käisin tol ajal Kommertsgümnaa-siumis vist neljandas klassis, kui treener käis sellest trennist rääki-mas ja kutsus proovima. Minu klas-sist ja paralleelist käisid päris paljud proovimas, aga mina olin ainus, kes püsima jäi. Ja mul on praegu selle üle väga hea meel, sest ma sain sealt endale palju uusi sõpru ja võimaluse

reisida. 3. Kui kaua tegelesid?Täna ma enam aktiivselt selle spor-dialaga ei tegele, kuid kokku mõ-ningate vaheaegadega käisin võist-lustel järjest seitse aastat. Viimased aasta või poolteist oli juba nii, et kui võistlused olid tulemas, siis treener võttis kuu aega enne ühendust, et kas tahad minna ja siis ma oli nõus ja käisin paar nädalat enne võistlusi trennis ja läksin ja saavutasin häid kohti, isegi võitsin. Kui aktiivselt trennis käisin, siis tavaliselt 3 korda nädalas. Trenni kuulus ka koreograafia, kus me ve-nitasime ja treenisime lihaseid, et batuudil õiget tunnetust saada, et kõik oleks sirutatud ja ilus puhas. Suviti oli meil alati laager ja muul ajal olid linnalaagrid, kus siis näda-lavahetusel treenisime, kuid ööbi-sime kodus. Olen 2 korda käinud laagris ka Poolas ja ühe korra Kree-kas. Laagrid olid alati väga lahedad ja arendavad.

4. Tegeled ka tantsimisega, kas tantsi-mine jõudis sinuni pärast batuudihü-petega lõpparve tegemist ja kuidas?

Jah, umbes aasta aega pärast batuu-dihüpetega lõpetamist ei käinud ma kusagil trennis. Aga kuna ma olen alati aktiivne olnud, siis see aasta oli minu jaoks viimane piir ja ma tahtsin midagi uut ja lahedat tege-ma hakata. Tantsimine tegelikult väga uus ei olnud, aga selline stiil ja koht küll uus. Hakkasin siis täht-vere tantsukeskuses tänavatantsu õppima. Nüüdseks olen seal käinud juba poolteist aastat ja olen väga ra-hul. Esimesel aastal käisime kohe ka Koolitantsul, ja meil läks seal väga hästi. Nagu batuudihüpetes, nii ka tantsimises annan endast kõik, sest kui ma midagi juba ette olen võt-nud, siis selleks, et see mul kõige pa-remini välja tuleks.

5. Kas oled pidanud spordi pärast ka midagi elus ohverdama?Otseseid ohverdusi ei ole pidanud tegema, sest minu treeninggraafik ei olnud väga tihe. Eks ikka kool on pisut kannatanud, sest pidin vahe-peal nädala aega järjest puuduma, et võistlusreisidel käia. Aga kool oli väga mõistev ja probleeme ei olnud. Vanemad on ka mind väga palju

PERSOON

aidanud, just reisimisega - nad on mulle alati võimaldanud igal pool käia, sest reisid pidime kõik ikka ise kinni maksma. Pigem võitsin ma rohkem, kui pidin ohverdama. Ma sain nii Eestist kui välismaalt palju uusi sõpru ja tuttavaid, palju koge-musi ja väga lõbusaid mälestusi.

6. Mida soovitad inimestele, kes ta-haksid alustada trampoliinihüpete-ga? Kas Tartus saab sellega tegeleda?Soovitan seda, et kui juba hakata tegelema siis täiega. Ei tohiks karta ja peaks mõtlema, et kes ei riski see šampust ei joo. Mingeid erilisi eel-dusi olema ei pea, kõik tuleb trenni käigus. Tartus saab sellega tegeleda klubis Biomechanics Group Sport-sclub (www.trampoline.ee) . Tartu oligi üks esimesi kohti Eestis, kus seda ala harrastama hakati, nüüd-seks saab treenida juba Paides ja Tallinnas.

7. Mis sa arvad miks oled trampolii-nihüpetes edukas olnud?Üks edu võti oli kindlasti võimalus pidevalt trennis käia ja laagritest ning võistlustest osa võtta. Kindlasti on suur osa ka treeneril, kes toetas ja inspireeris. Siiski arvan, et suurim osa oli selles, et ma ise tahtsin et mul hästi läheks ja pingutasin väga. Ma ei läinud kunagi trenni tundega, et

„Ah, täna ei viitsi ja täna ei pingu-ta“, alati pingutasin maksimaalselt ja tahtsin saada häid tulemusi. Ma ei arva, et ma andsin endast kõik ja see oli minu tipp, ma oleks saanud kindasti paremini, aga olen rahul, et nii kaugele jõudsin.

8. Kas oli mõnel päeval ka loobumis-mõtteid? Mis aitas edasi pürgida?Jah. Ühel suvel mäletan küll, et ma enam ei viitsinud ja tahtsin ära tul-la, aga siis mu ema ütles, et no ära veel loobu, et noh proovi ikka veel ja vaata. Siis ma jäin ja väga hea, et jäin. Olen emale tänulik.

9. Kui kulukas oli selle spordiala har-rastamine?Võistlemiseks oli vajalik spetsiaalne trikoo. Meie klubil olid enda tri-kood ka, mis nägid lihtsamad välja ja olid odavad, umbes 300 krooni tollel ajal. Kui aga tahtsime endale ilusat trikood, mis nägi ka hea välja ja millega sai rahvusvahelistel võist-lustel käia, siis pidid vähemalt 100 eurot välja käima. Rahvusvahelistel võistlustel pidi trikoo küljes olema ka väike riigilipuke. Võistlusriie-te juurde kuulusid veel klubidres-sid, need valmistas õmbleja ja need maksid umbes 500 krooni. Soovi korral või võistlustel kanda susse, mis olid tavaliselt umbes 20 eurot.

Kõige kallimad olid aga võistlus-reisid, näiteks käisin mina 2 korda Rootsis, need olid umbes nädalased reisid ja maksid 5000 krooni. Kau-gemaid reise tuli ka ette. Näiteks Kreeka laager, mille võistlusreis läks maksma umbes 10 000 krooni + kohapealsed kulud. Aga muidugi ei ole kohustuslik pidevalt reisida, sest Eestis on ka võistlusi ja laagreid.

10.Kas traumasid on esinenud?Suuremaid traumasid minul ei ole olnud. On küll pea peale kukkumisi olnud, aga need on pigem ehmatus-teks jäänud. Ükskord kukkusid ma jalgupidi äärtes olevatesse vedru-desse, aga sellest mul midagi ei juh-tunud. Ükskord, kui pidi trauma-punkti minema siis trennikaaslane lükkas mulle lihtsalt pehme matiga jalgadesse ja mul kadus jalg alt ära ja oli väga valus, nii et mind pidi ba-tuudilt maha tõstma . Aga trauma-punktis öeldi mulle, et ma bluffin, kuigi ma ei saanud kõndida ja väga valus oli. Raskematest vigastustest olen õnneks pääsenud, küll aga ma ükskord lõhkusin batuudil vedru ära, hüppasin hästi kõrgele ja vedru oli vist ka juba vana ja siis käis pauk ja vedru lendas, vedru on mul mä-lestusena kodus sahtlis.

PERSOON

Liisbet Saue vilistlasluguMa mäletan veel siiani väga hästi tunnet, mis valdas mind 12. klas-si sügisel, kui kõik inimesed olid siiralt huvitatud, et mis siis nüüd pärast gümnaasiumit edasi saab. Tunne ei olnud meeldiv, sest sel hetkel valitses mu peas totaalne segadus ja kõik mu senised tu-levikumõtted olid justkui üheks suureks massiks sulandunud, kust midagi välja noppida näis üsna võimatu. Aga nagu öeldakse, siis ei maksa unustada sõpra juhust, mis lõpuks ka minu koolivalikus päris suurt rolli mängis.

Kõik algas sügisesel töövarjupäeval, kui ma sain ootamatult ebameeldiva üllatuse osaliseks - minu varjukoht langes ära. Pärast mitmeid telefoni-kõnesid töövarjupäeva organisee-riva naisterahvaga, sain võimaluse minna töövarjuks Eesti Kunstiaka-deemia moedisainiosakonna juha-taja juurde. Töövarjupäev EKA moeosakonnas möödus huvitavalt, kohati tundsin ennast kõigi nende moeraamatute ja -ajakirjade vahel nagu väike laps kommipoes. Käisin osakonnajuha-tajaga tundides kaasas ja tänu selle-le sain aimu ka sealsest õppetööst. Ma isegi ei tea, miks ma varem pol-nud Kunstiakadeemia õppekavade-

ga tutvunud, aga pärast seda päeva tegin kodus kohe põhjalikku uuri-mustööd. Ühtlasi seadsin endale ka eesmärgi, et võtan kindlasti kevadis-test katsetest osa.

Mäletan, et ootasin ärevusega seda kuupäeva, kui sai oma avalduse esi-tada. Selleks, et üldse moeosakonna katsetele saada, oli esmalt vaja ära teha kodune töö. Tänu õnneliku-le juhusele makatsetele pääsesingi, kohapeal oli vaja joonistada figuu-rivisandeid ja vestluse käigus ette näidata portfoolio oma seniste töö-dega. Lisaks oli katsete teisel päeval vaja sooritada erialaülesanne. Samal õhtul sõitsin täiesti lööduna Tartus-se tagasi, sest olin just aru saanud, kui väga ma tahaksin seal õppida, aga samas olin ka veendunud, et ega need katsed nüüd kõige paremi-ni küll ei läinud. Aga juhtus ime ja sisse ma sinna sain. Olin tõepoolest üliõnnelik, sest ma ei suutnud seda kuidagi uskuda. Ma ei julgenud seda isegi sõbrannadele rääkida, sest mul oli tunne, et äkki see polegi päriselt ja ma ainult kujutan seda kõike ette.

Praegu olen ma siis moedisaini I kursusel, ja kevadsemester on täie hooga käima läinud. Olen kooli- ja

erialavalikuga väga rahul, sest suu-remat sorti moepisik on mind alati saatnud. Ma olen õnnelik, et mul on võimalus sellist eriala õppida. Eks kunstivaldkond on mulle alati sü-damelähedane olnud, sest ma olen juba sellises keskkonnas kasvanud ja kindlasti on ka 9 aastat kunsti-gümnaasiumi kunstiklassis omalt poolt jälje jätnud. EKA endagi pu-hul on tegemist tõelise kunstikooli-ga, kus õppejõud on väga värvikad isiksused ja natukene boheemlaslik mõttelaad on igati tervitatav, vähe-malt enamikes ainetes. Kujutavas geomeetrias sellist luksust muidugi lubada ei saa, aga ka seal on võima-lik hea tahtmise korral rakendada loomingulist lähenemist. Samas ei saa nüüd ka väita, et koolis kogu aeg lust ja lillepidu on ja mitte mida-gi tegema ei pea. Tegelikult on vaja ikka kõvasti tööd ka teha ja see kõik võtab omakorda väga palju aega. Ei ole harvad ka need juhused, et kui oma aega hästi planeerida ei oska, siis on täiesti loomulik, et enne hin-damisi veedadki sõna otseses mõt-tes ööd ja päevad tööd tehes, sest kui eksamile saad ju põhimõtteliselt minna ka ilma õppimata, siis hinda-misele ju ilma töödeta ei lähe. Aga ma ei kurda, sest tegelikult on koolis väga tore ja huvitav ja mulle meeldib see teistsugune õhkkond, mis annab märku tõsiasjast, et tegemist on siis-ki kunstiakadeemiaga.

VILISTLANE

SUURLINNA TULEDES7. märtsil toimub Tartu Jaan Poska gümnaasiumi kevadball SUURLINNA TULEDES, mis läheb tagasi 1920 aastatesse. Balli teema hõlmab endas swingi- ja džässmuusika kõrgaegu, mil see muusika ja tants vallutas suurlinnu, nagu näiteks Pariis, London ja New York. Suurlinna tuledes pakub suurepärase võimaluse veeta meeldejääv õhtu sõprade seltsis, tantsides ajastuhõngulise muusika saatel ning nautides üllatusesine-jaid. Ball toimub Eesti Üliõpilaste Seltsi majas J. Tõnissoni 1. Uk-sed avatakse kell 19:00 ning avavalss toimub kell 19:30. Ük-sikpileti hind on 6€ ja paaripileti hind 8€. Kohapeal pilet kallim!

Stiilist: 1920ndatel tuli moodi chemise - vabalt langev särk-kleit. Tüüpilisel kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad, alastuse aimdust suurendasid veelgi läbipaistvate kangaste kasuta-mine ning napid kaunistused. Rõhk oli noorusel ja sportlikul, poisilikul heal väljanägemisel, kusjuures tugev meik muutis lõplikult seniseid arusaamu ilust. Mehed kantsid traditsiooni-list ülikonda, mida täiendati stiilse vesti ja kaabuga.

Stiilinäide:

REKLAAM

Maa- ja linnakoolidest tulnud õpilas-te õpitulemuste erinevused Jaan Poska Gümnaasiumis

Praegusel Eesti haridusmaastikul on küllaltki sagedaseks nähtuseks gümnaasiumite sulgemine õpilaste vähesuse tõttu. Eriti suur sulgemis-oht ähvardab maal asuvaid väike-seid gümnaasiume ning seetõttu on kasvamas nende maanoorte hulk, kes on sunnitud kodukoha gümnaa-siumisse astumise asemel enda hari-dusteed jätkama linnas.

Minu uurimistöö eesmärgiks oli teada saada, kas Jaan Poska Güm-naasiumi õpilaste õpitulemused on mõjutatud sellest, kas põhikoo-liastmes õpiti linna- või maakoolis. Seoste leidmiseks viisin 10. ja 11. klassi õpilaste seas läbi küsitluse ning võrdlesin saadud andmeid vas-tava õpilase hinnetega.

Uurimistööst selgus, et paremad hinded on põhikooliastmes linna-

koolides õppinutel. Linnakoolidest tulnud õpilaste hinded on maakoo-lidest tulnud õpilaste omadest pare-mad nii reaal-kui humanitaaraine-tes, kuid samas on hinnete erinevus küllaltki väike.

Maa- ja linnakoolidest tulnud õpi-laste hinnete erinemisel gümnaasiu-mis võib olla mitmeid põhjuseid. Esiteks võib maakoolidest tulnud õpilaste halvemate hinnete taga peituda klassi suurus. Võrreldes põhikooliga on gümnaasiumis suu-renenud nende õpilaste arv, kes hin-davad enda klassi liiga suureks, kus-juures suurem muutus on toimunud maakoolist tulnud õpilaste hulgas.

Teiseks selgus, et maakoolide õpila-sed on harjunud õpetajatelt rohkem individuaalset abi saama kui linna-koolide õpilased. Samuti vastasid maakoolidest tulnud noored linna-noortest enam, et vajaksid gümnaa-siumis õpetajalt rohkem abi.

Kolmandaks ilmnes, et kuigi maa- ja linnakoolidest tulnud õpilaste hin-nete erinevused olid reaal- ja huma-nitaarainetes ühesugused, hindavad maakoolidest tulnud õpilased enda põhikooli reaalainete õpetajate pro-fessionaalsust halvemaks kui linna-koolidest tulnud õpilased. Seega on linnakoolidest tulnud õpilastel vä-hemalt reaalainetes eeldus paremate hinnete saamiseks.

Positiivse näitajana selgus uurimis-tööst, et nii maa-kui linnakoolidest tulnud õpilaste hulgas hinnatakse gümnaasiumiõpetajaid võrreldes põhikooliõpetajatega professionaal-semaks.

Kuigi leitud seosed põhinevad mõ-nevõrra subjektiivsetel arvamus-tel, valgustavad need siiski erineva taustaga õpilaste hinnete erinevuse põhjuseid ning loodetavasti paku-vad mõtlemisainet selle kohta, mida võiks ning tuleks meie haridussüs-teemis muuta.

Teele KalameesJuhendaja: õp Märten Karm

C-vitamiini sisaldus apelsinimahladesMarten Kask

Juhendaja: õp Katrin VainoKaasjuhendajad (TÜ): Ain RaalAndres Meos

Inimese elutegevuses on suur täht-sus C-vitamiinil ehk askorbiin-happel, millel on mitmeid vajalik-ke funktsioone inimese organismi

jaoks. Inimese organism aga ei ole ise võimeline askorbiinhapet sün-teesima, mistõttu peab inimene saama selle mujalt – kas toidu või joogiga.

Üheks parimaks askorbiinhappe allikaks on tsitrusviljad. Seetõttu si-saldavad C-vitamiini ka apelsinidest valmistatud mahlad. Apelsinimahl

on meeldiva maitsega ning kauban-dusvõrgust hästi kättesaadav.

Kahjuks ei ole piisavalt andmeid Eesti kaubandusvõrgus saada oleva-te erinevate tootjate mahlade C-vi-tamiini sisalduse kohta, seepärast saigi C-vitamiini sisalduse uurimi-seks valitud erinevad apelsinimah-lad. Uurimismeetodina kasutati ve-

UURIMISTÖÖ

delikkromatograafiat.Uurimistöö eesmärgiks oli määrata C-vitamiini sisaldus erinevates apel-sinimahlades, võrrelda neid omava-hel ning uurida, mitu klaasitäit apel-sinimahla täidab inimese päevase C-vitamiini vajaduse.

Tulemuseks saadi, et askorbiinhap-pe sisaldus eri apelsinimahlades võib erineda mitu korda, mistõttu

sõltub C-vitamiini päevase vajaduse täitmise hulk joodava mahla kogu-sest. Uuritud viie mahla puhul pii-sab päevase vajaduse täitmiseks um-bes ühest klaasitäiest mahlast, kuid kolme eri mahla puhul peab tarvita-ma rohkem klaasitäisi.

•Kõrge askorbiinhappe sisaldusega (>0,4 mg/ml) oli Põltsamaa apelsi-nimahl.

• Keskmise askorbiinhappe sisal-dusega (0,2-0,4 mg/ml) olid Aura, Pure Orange Juice, Rimi ja Cido apelsinimahlad.

• Madala askorbiinhappe sisalduse-ga (<0,2 mg/ml) olid Largo, Säästu ja Kean apelsinimahlad.

AUTAHVELJAANUAR - VEEBRUAR 2014

SAKSA KEELE TÕLKEKONKURSI KOOLIVOOR

1. Liisu Inno 11.a2. Hanna-Lisett Lubi 10.c3. Teele Reissaar 11.d4. Helena Õunapuu 11.a

SISESÕUDMINE

Andres Nöps 11.dUku Pärn 12.aMikk Kütt 12.cHannes Varov 12.c

TARTU RAHU VIKTORIIN

Kooli parimad: Kert Randla, Anett Treier, Joosep KünnapLinna parim võistkond:Rauno Valk, Annika Paas, Martin Sõgel

I EEESTI VOKAALANSAMBLITE VÕISTULAULMINE “TULJAK”

III JPG meesansambel koosseisus: Jakob Laidus, Karl Gustav Adamsoo ja Kaarel Nõmmela

KIITUS