Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,veebruar 2015

Rahandusministeerium20.03.2015

Lühikokkuvõte 1/2 ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest

eksporditurgudest on kiirema kasvuga Rootsi, Norra ja Leedu majandus. Eestis oli kindlustunne veebruaris eelmiste kuudega võrreldes madalam nii

tööstuses, teeninduses kui ka kaubanduses, vaid ehituses oli konjunktuur stabiilne. Elanike tarbimisjulgus veebruaris langes, kuid hinnalangus toetab tarbimise

reaalkasvu. Neljandas kvartalis Eesti SKP kasvutempo kiirenes 3%ni ja 2014. aasta

majanduskasvuks kujunes 2,1%. Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka tugevnev eksport. Ettevõtlus- ja valitsussektori investeeringud olid kolmandas kvartalis languses,

elanike eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid. Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo aeglustus jaanuaris 2,3%ni. Nafta odavnemise tõttu on tarbijahinnad jätkuvalt languses, kahanedes veebruaris

0,8%. Hinnalanguse põhi on läbitud. Euroalal ulatus hinnalangus 0,3%ni. Jaanuaris suurenes kaupade eksport aastatagusega võrreldes 1% ja import vähenes

5%. Ekspordikasvu veab elektroonikatoodete väljavedu, languses peamiselt Venemaa-suunaline eksport – toidukaubad ja mehaanilised seadmed.

Lühikokkuvõte 2/2Tulud Tulusid laekus riigile 1,33 miljardit eurot ehk 15,7% aastaks planeeritust. Riigi kogutuludest moodustasid maksutulud 83,5%. Maksutulu liikidest kasvasid kõige enam sotsiaalmaksu laekumine 26,1 mln eurot

ehk 7,1% ja käibemaksu laekumine 25,4 mln eurot ehk 8,9% v.e.a. Tulumaksu laekumine vähenes 26,7 mln eurot v.e.a., veebruaris tagastati

füüsilistele isikutele tulumaksu 62 mln euro ulatuses. Aktsiiside laekumine suurenes 15,5 mln eurot ehk 11,1%. Toetuste maht vähenes 47 mln eurot ehk 23%.Kulud Kuludeks suunati 1,34 mld eurot ehk 15,4% aastaks planeeritust. Toetuste maht kasvas 79,2 mln eurot ehk 11,9% v.e.a. Tööjõukulude maht vähenes 0,6% ja majandamiskulude maht 5,6% v.e.a. Investeeringud vähenesid 25,2% v.e.a., ulatudes veebruari lõpuks 45,8 mln euroni. Väljamakseid välistoetustest tehti 86,8 mln eurot ehk 8,6% aastaks plaanitust.

Kahanemine oli 47 mln eurot, see oli tingitud peamiselt 2007.–2013. aasta perioodi maaelu arengukava (MAK) meetmete väljamaksete vähenemisest.

MAJANDUSÜLEVAADE

Eesti IV kv majanduskasvult ELi esirinnas

Eurostat, Vene Statistikaamet

Vene rubla on tugevnemas,EUR/USD kurss nõrgenenud aastaga 24%

SA

Eesti majanduskasvu vedas möödunud aasta lõpus nii sisenõudlus kui ka eksport

Majandususaldus Eestis on kerges languses

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Kindlustunde kahanemine Eestis on laiapõhjaline

COM

3 kuu keskmine

ESA

IV kvartalis SKP kasv kiirenes 3%ni

Töötleva tööstuse toodangu kasv aeglustus jaanuaris 2,5%ni

IV kvartalis panustasid kasvu enim töötlev tööstus ja energeetika

Eratarbimine panustab kasvu stabiilselt

ES

Panus SKP kasvu, pp

Eluasemelaenude jääk kasvab, tarbimislaenudel hooajaliselt väheneb

Mln € v.e.p. 3k keskmine

EP

Tarbijahindade languse põhi on läbitud, veebruaris hinnalangus 0,8%

Venemaa osatähtsus ekspordi sihtriigina on vähenemas

RIIGIEELARVE TULUD

Tulusid laekus 1,33 miljardit eurot ehk 15,7% eelarvest, kahanemine 0,4% v.e.a.

Maksulaekumine kasvas 4,3%Eelarve 2015 (tuhat EUR)

2 kuud 2015 (tuhat EUR)

2 kuud v.e.a.

Eelarve 2015 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 968 235 1 108 411 4,3% 15,9%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 927 012 4,4% 16,0%

Füüsilise isiku tulumaks 309 000 15 116 -20,9% 4,9%

Juriidilise isiku tulumaks 320 572 45 342 -33,4% 14,1%

Sotsiaalmaks 2 370 000 392 606 7,1% 16,6%

Raskeveokimaks 4 300 1 190 18,1% 27,7%

Käibemaks 1 865 000 309 731 8,9% 16,6%

Aktsiisid kokku 882 350 155 515 11,1% 17,6%

Alkoholiaktsiis 240 000 52 679 33,9% 21,9%

Tubakaaktsiis 185 000 27 760 -4,7% 15,0%

Kütuseaktsiis 424 000 68 185 5,0% 16,1%

Pakendiaktsiis 250 145 352,3% 58,1%

Elektriaktsiis 33 100 6 746 2,6% 20,4%

Hasartmängumaks 22 700 2 042 -49,0% 9,0%

Tollimaks 30 200 5 470 20,0% 18,1%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 181 399 3,6% 15,6%

Töötuskindlustusmakse 150 113 27 762 -2,9% 18,5%

Kogumispensionimakse 129 000 19 919 17,0% 15,4%

KOV tulumaks 826 000 133 606 3,3% 16,2%

Maamaks 59 000 112 -30,6% 0,2%

Mittemaksulisi tulusid laekus 218,6 miljonit eurot ehk 14,8% eelarvest, vähenemine 19% v.e.a eelkõige toetuste

ning kaupade ja teenuste müügitulu vähenemisest

RIIGIEELARVE KULUD

Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 6,4% ehk 80,1 mln eurot. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 746,3 mln, muud tegevuskulud 384,2

mln ning tööjõu- ja majandamiskulud 183,4 mln eurot. Toetuste maht suurenes 79,2 mln eurot v.e.a. Tööjõu- ja majandamiskulud vähenesid 2,9% ehk 5,4 mln eurot ning finantskulud

35,5% ehk 1,2 mln eurot.

Kuludeks suunati 1,34 mld eurot ehk 15,4% eelarvest, kasv 6,4% v.e.a. peamiselt toetuste arvel

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 12,8%, vähenemine 2,9% v.e.a.

Tööjõukuludeks suunati 104,2 mln eurot, kahanemine 0,6 mln eurot ehk 0,5% v.e.a. Majandamiskuludeks suunati 79,2 mln eurot, kahanemine 4,7 mln eurot ehk 5,6%

v.e.a.

Investeeringuteks suunati 45,8 miljonit eurot ehk 6,6% plaanitust, vähenemine 25,2% v.e.a.

Investeeringuteks kasutati kahe kuuga 45,8 mln eurot ehk 15,5 mln eurot vähem kui mullu samal ajal.

Riigiasutused investeerisid ise 19,7 mln eurot ehk 11,3 mln eurot rohkem kui mullu samal ajal.

Investeeringutoetusi realiseeriti 26,1 mln euro ulatuses ehk 26,8 mln eurot vähem kui mullu samal ajal.

Välistoetuste väljamakseid tehtud 86,8 miljonit eurot ehk 8,6% aastaks plaanitust,

suurimad väljamaksete tegijad PÕM ja MKM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Enim väljamakseid tehtud maaelu ja kalanduse vahenditest 43,2 miljonit eurot ehk 28,3% ning

struktuuritoetustest 29,7 miljonit eurot ehk 4,4%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksete maht 47,0 miljonit eurot väiksem v.e.a.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 86,8 mln eurot ehk 8,6% plaanitust, mis on 47,0 mln eurot vähem kui mullu, peamiselt 2007–2013 struktuuritoetuste väljamaksete vähenemise arvelt 35,4 mln eurot. Uue 2014–2020 programmiperioodi vahenditest oli 28.02.15 seisuga väljamakseid tehtud 25,6 mln eurot (maaelu arengukava – MAK – meetmed).

Struktuuritoetuste (perioodi 2007–2013) arvel oli veebruari lõpuks tehtud väljamakseid 29,7 mln eurot ehk 8,6% aastaks planeeritust, mullu ulatus summa 65,1 mln euroni.

Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud 17,5 mln eurot ehk 37,1% planeeritust, eelmisel aastal 60,9 mln eurot. Vähenemine võrreldes eelmise aastaga on tingitud keskkonnatoetuste väljamaksetest MAKi uue (2014-2020) programmiperioodi vahenditest summas 25,6 mln eurot (24,8% aastaks planeeritust).

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (5,7% aastaks kavandatust) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 mln eurot). Veebruaris maksti välja erakorraline abi piimatootjatele 6,8 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamakseid on tehtud 2,4 mln eurot ehk 17,8% aastaks planeeritust.

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuste väljamakseid on tehtud 0,3 mln eurot ehk 8,2% aastaks planeeritust.

Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide toetusi on välja makstud 2,1 mln eurot ehk 8,2% aastaks planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna oli veebruari lõpuks

projekte heaks kiidetud 98,4% ja toetusi välja makstud 88,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot.

Lõpetatud oli 13 837 ja töös 1115 projekti. Struktuuritoetusest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused Maaelu arengukava 2007–2013 toetustest oli veebruari lõpuks projekte heaks kiidetud 100%

ja väljamakseid tehtud 97,6% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot. 2014.–2020. aasta maaelu arengukava projekte oli heaks kiidetud 3,5% ja toetuste väljamakseid tehtud 3,3% perioodiks määratud vahenditest, kokku 823,3 mln eurot.

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel oli heaks kiidetud projekte 92,1% ja väljamakseid tehtud 81,2% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014). Välja makstud oli 37,97% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Välja makstud oli 77,4% perioodiks määratud vahenditest, kokku ligikaudu 28 mln eurot.

Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013). Väljamaksete tase oli 84,0% perioodiks määratud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus veebruari lõpuks 1,52 miljardi euroni

Veebruari lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,52 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,14 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 369,4 mln eurot;

Aastaga on likviidsete varade kogumaht suurenenud 10,9 mln euro võrra stabiliseerimis- ja likviidsusreservi suurenemise tõttu;

Omandireformi reservfondi vahendid vähenesid aastaga 4,9 mln eurot.

Valitsussektori eelarvepositsioon 2013–2015, jaanuari puudujääk 0,03% SKPst ehk 6 mln eurot

Lühendite selgitused

a – aasta; EAGP – Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja

Teadusministeerium; k – kuu; KKM – Keskkonnaministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava; MKM – Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium;

mld – miljard; mln – mln; pp – protsendipunkt; PÕM – Põllumajandus-

ministeerium; SIM – Siseministeerium; SKP – sisemajanduse

koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise

perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus.