Õppeaine: Kunst - Pikseliisakug.piksel.ee/img/image/AINEKAVAD/IGkunstiainekava.pdf · 2016-02-01 · visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil“. 10. klassis läbitakse kursus "Kunst ja

Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava, 10. klass

1

Õppeaine: Kunst

Klass: 10. klass

Sisukord Õppeaine: Kunst ......................................................................................................... 1

Klass: 10. klass alates 2014/2015 õa .......................................................................... 1

Õppeaine kirjeldus ..................................................................................................... 2

Kunstiainete ainevaldkond ......................................................................................... 2

Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ............................................ 2

Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes ............................................... 3

Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes ................................. 5

Kunstiaine kirjeldus .................................................................................................... 6

Õppesisu jaotus 10. klassi kunstiõppes .................................................................. 7

Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis ........................................... 7

Hindamise põhimõtted kunstis: ............................................................................. 8

Füüsiline õpikeskkond ................................................................................................ 9

Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise võimalused ............................. 9

Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses ................................ 10

Gümnaasiumi õpitulemused kunstis .................................................................... 10

I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ ............................................................................. 11

TEA! – plokk ......................................................................................................... 11

1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil. ................................................................. 11

2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja

vaataja oma kaasajas. .......................................................................................... 14

3. TEA!-teema. Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt

vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika, retsensioon,

kirjandusteos, kunstifilm). ................................................................................... 17

4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg. ................................................... 20

5. TEA!-teema. Vanimad kõrgkultuurid. Esiaja kujutised. Mesopotaamia. Egiptus.

............................................................................................................................. 23

6. TEA!-teema. Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma. .............................. 26

7. TEA!-teema. Keskaja kunst. Varakristlus ja Bütsants. Romaanika. Gootika.

Kunst ja religioon. ................................................................................................ 29

8. TEA!-teema. Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe. Inimesekeskse

maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus. Trükikunsti leiutamine. .................. 32

9. TEA!-teema. Barokk. Baroki suunad ja rokokoo. Õukonnakunstist argielu

kujutamiseni ........................................................................................................ 35

10. TEA!-teema. 18. ja 19. sajandi kunst. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja

valgustusajastu ideed. Vaimu ja võimu arhitektuur. Romantism. Realism. ........ 38

MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. ..................... 41


2

1. MÕTLE!-teema. Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.

.......................................................................................................................... 41

2. MÕTLE!-teema. Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik,

stiliseeritud. ......................................................................................................... 45

3. MÕTLE!-teema. Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite. ........................... 48

4. MÕTLE!-teema. Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius,

staar, ettevõtja jne. .............................................................................................. 51

Õppeaine kirjeldus

Maht

Kunstis on 2 kohustuslikku kursust: "Kunst ja kunstiajalugu" ja „Kunst ja

visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil“. 10. klassis läbitakse kursus "Kunst ja

kunstiajalugu" ja 11. klassis läbitakse kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja

21. sajandil“.

10. klassis on õppenädalas on 1 kunstitund, õppeaastas on 35 kunstitundi.

Kunstiainete ainevaldkond

Kunst ja muusika moodustavad koos kunstiainete ainevaldkonna.

Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Kunstiaineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning

väärtustamine, Eesti ja paikkondliku kultuuritraditsiooni edasikandmine ning

kultuurilise ja rahvusliku identiteedi kujundamine.

Kunstiainetes õpitakse tundma kultuuride arengulugu ja suundumusi,

kunstiliikide ja -stiilide ning ühiskondlike protsesside vastastikuseid mõjutusi,

varasemate ajastute kunstiloomingu suhestumist tänapäevaga ning aktuaalsete

teemade käsitlemist kunstide kaudu.

Kunstiaineid õpetades pööratakse tähelepanu sotsiaalsete, eetiliste ja

esteetiliste väärtushoiakute kujundamisele ning toetatakse avatud ja kriitilist

suhtumist erinevatesse kultuurinähtustesse.

Kunstiainetes eeldatakse ning võimaldatakse õpilase aktiivset osalust

kunstitegevustes, mille kaudu arendatakse mõtte- ja tundemaailma, taju,

loovust ning analüüsivõimet. Toetudes teadmistele ja oskustele rakendatakse

loomevõimeid ning mõtestatakse iseenda ja kunstide rolli ühiskonnas.

Kunstiainete sisus, tegevustes ja taotlustes on ühised järgmised aspektid:

1) teadmised kunstidest (teoste analüüs ja võrdlus);


3

2) ainealane (verbaalne) keel;

3) loominguline eneseväljendus (loomine, esitamine);

4) kunstiloomingu vastuvõtmine (kommunikatsioon, kriitika);

5) omakultuuri, kohaliku ja maailmakultuuri väärtustamine

(mitmekultuurilisus);

6) kultuuriväärtuste kaitsmine (jätkusuutlikkus).

Õppekäigud muuseumidesse, teatritesse, kontsertide kuulamine ning näituste

festivalide, avatud ateljeede külastamine toetavad kultuuripärandi ja

nüüdisaegse kultuuri väärtustamist ning kujundavad vastutustunnet selle

hoidmise ja kaitsmise eest.

Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes

Kunstiõpe võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapäevases õppes nii

teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja

omavahel seotud komponendi – teadmiste, oskuste, väärtushinnangute ning

käitumise kujundamisel on kandev roll õpetajal, kelle väärtushinnangud ja

enesekehtestamisoskus loovad sobiliku õpikeskkonna ning mõjutavad

õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Üldpädevuste kujunemisel on tähtis

koht kooli ja kodu koostööl.

Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kunstiõpe rõhutab kultuuriteadmisi ja ühisel

kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi õppija identiteedi osana. Tegevustes

väärtustatakse isikupäraseid loovaid lahendusi ning kultuurilist ja sotsiaalset

mitmekesisust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -

sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ning esteetiliste väärtushoiakute

kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad

teadvustama kunsti eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid,

seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse

teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Kunstiaine uurimuslikud ja praktilised

rühmatööd, loovtööd, arutlused ja esitlused, ning valdkondlikes ja

valdkondadeülestes õppeprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust

ning väärtustavad üksteise toetamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab

kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjutakse oma

seisukohti kaitsma ning teiste arvamustest lugu pidama. Kunstiaine

teadvustab inimese kui keskkonna kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides

teadlikult ning jätkusuutlikult tegutsema nii looduses kui ka inimeste loodud

ruumilistes ja virtuaalsetes keskkondades.

Enesemääratluspädevus. Loovülesannete täitmisel saadav pidev tagasiside

ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada

positiivset enesehinnangut. Kultuuri- ja sotsiaalteemade käsitlemine


4

(vaadeldavad kultuurinähtused, kunstiteoste ainestik ning sõnumid jne) aitab

kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti. Sihiks on

integreerida noori nüüdisühiskonda ning toetada nende identiteedi

väljendamist loomingus.

Õpipädevus. Kunstis kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete,

õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu, mis võimaldab õpilastel

teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii individuaalselt kui ka rühmas

lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle

analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes situatsioonides.

Kunstis saavad õpilased ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute

sobivust kontrollida, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev

tagasiside ja eneseanalüüs aitavad järjest suurendada õpilase rolli oma

õpitegevuse juhtijana.

Suhtluspädevus. Kunstiainis on tähtsal kohal kunstiteostest, -stiilidest, -

ajastutest jms kõnelemine, kasutades kirjelduses nii korrektset emakeelt kui

ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Oma tööde esitlemine ning aruteludes

erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskuse

kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Kunstiteemaliste

referatiivsete ja loovtööde koostamine eeldab teabetekstide mõistmist ning

mitmesuguste info esitamise viiside kasutamist (tekst, joonis, skeem, tabel,

graafik vm). Kunstiõppes tutvutakse kunsti kui

kommunikatsioonivahenditega, õppides tundma kunstile eriomast

mitteverbaalset keelt ning „tõlkides” sõnumeid ühest keelest teise.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Kunstis

rakendatavate ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme, arutleda

lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse

analüüsima kunstikategooriaid (kompositsioon, struktuur, rütm jne),

võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid.

Kunstis õpitakse kasutama tehnoloogia vahendeid loovülesannete

lahendamisel. Loometegevuses õpitakse kasutama uudseid lahendusi,

mõistma teaduse ning tehnoloogia rolli kunsti arengus.

Ettevõtlikkuspädevuse kujunemist toetavad kunstis üksi- ja rühmatöö,

uurimis- ja probleemülesanded ning õpitava sidumine nüüdisaegse

igapäevaelu nähtustega. Kunstis on iseloomulik uuenduslike ja loovate

lahenduste väärtustamine. Praktiline loovtegevus võimaldab katsetada ideede

väljendamise ja esitlemise erinevaid võimalusi, valides leidlikult sobivaid

meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust plaanima,

vastutama tööde lõpuni tegemise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka kunstiga

seotud elukutsete ning institutsioonidega.


5

Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes

Valdkondadeüleseks lõiminguks on kunstis palju võimalusi, sest teiste

eluvaldkondadega suhestumine ja interdistsiplinaarsus on nüüdisaegsele

kultuurile iseloomulik.

Kunstiõppe aineseks on inimeseks olemine ja sotsiaalsed suhted, olles

paljudes erinevates avaldumisvormides tihedalt seotud oma ajastu

mõtteviisidega.

Erinevate kultuuridega tutvutakse keele ja kirjanduse, võõrkeelte,

sotsiaalainete, loodusainete ja kehalise kasvatuse tundides, kujundatakse

väärtushoiakuid ning teadvustatakse maailma kultuurilist mitmekesisust.

Kunst keskendub teiste õppeainetega võrreldes kontsentreeritumalt

kultuuridevahelise dialoogi mõtestamisele ja loovuse kasutamisele

nüüdisühiskonna innovatsiooniallikana.

Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Arendatakse verbaalset

eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning

infokanalite kasutamise oskust; vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid

kujutavas kunstis, teatri- ja filmikunstis. Kasutatakse kunstiga seotud mõisteid

(nt kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon,

dünaamika jm).

Matemaatika. Arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist

(matemaatiline keel, struktuur, sümbolid ja meetodid).

Loodusained. Teadvustatakse inimese nägemismeele füsioloogilist eripära,

õpitakse tundma looduskeskkonda ja selle eluvormide mitmekesisust ning

valguse ja värvide omadusi.

Sotsiaalained. Vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega

ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega, kunsti ja kultuuri rolli ja

muutumist erinevatel inimajaloo etappidel. Õpitakse tundma eri ajastute

eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning nende seotust sotsiaalsete,

majanduslike, ideoloogiliste, tehnoloogiliste jm mõjutajatega. Ühine on

maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja väärtustamine, isiklike

seisukohtade väljendus- ja põhjendusoskuste kujundamine.

Kehaline kasvatus. Arendatakse kehatunnetust, tähelepanu, motoorikat,

reageerimiskiirust ja koordinatsiooni. Kasutatakse kunstiga ühiseid mõisteid

(liikumine, dünaamika, rütm).

Läbivate teemade rakendamise võimalusi kunstis

Kunstiõppes rakendatakse kõiki läbivaid teemasid õppeainete eesmärgiseade,

õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel lähtuvalt õppeaine spetsiifikast.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Kunst võimaldab õpilasel

teadvustada oma võimeid ning huve, omandada nii ainespetsiifilisi kui ka

üldisemaid mõtlemis- ja tegutsemisstrateegiaid, sh õpioskusi. Tutvutakse

kunsti mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus ning kunstiga seotud

elukutsetega. Kunsti õppimine arendab ka kõigil teistel elualadel vajalikku

loovat mõtlemist.

Keskkond ja jätkusuutlik areng on seotud loodusliku ja kultuurilise

mitmekesisuse väärtustamisega. Teadvustatakse inimese kui keskkonna

kujundaja ja kasutaja mõju, juhtides teadlikult tegutsema nii looduses kui ka

inimeste loodud ruumilistes keskkondades. Tähelepanu pööratakse

inimtegevuse mõjule keskkonna, sh sotsiaalse keskkonna arengus ning

keskkonnaprobleemide lahendamisel. Tähtsal kohal on sotsiaalne aktiivsus –

seisukohtade ja hoiakute väljendamine kunstialaste tegevuste kaudu.

Teabekeskkond. Läbiva teema käsitlemisel kujundatakse õpilastes

mitmekülgseid oskusi, nagu info leidmine kunsti kohta, visuaalse

kommunikatsiooni väljendusvahendite kasutamine, keskkonna visuaalne

kujundamine. Tutvutakse andmebaasidega, õpitakse teadlikult tegutsema ja

arvestama meediakeskkonna võimaluste ja ohtudega ning autorikaitsega.


6

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Kunstis julgustatakse kujundama ja

väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning

katsetama oma ideede arendamist ja elluviimist, mis omakorda toetab õpilaste

positiivse enesehinnangu kujunemist.

Tehnoloogia ja innovatsioon. Kunstis kasutatakse praktiliste loovtegevuste

kaudu erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi

võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja

töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist.

Tervis ja ohutus. Kunstis teadvustatakse loovtegevuste emotsionaalselt

tasakaalustavat mõju. Kunstis kasutatakse materjale, töövahendeid, mille

juures tuleb järgida ohutuse ning otstarbekuse printsiipe.

Väärtused ja kõlblus. Õppes tutvutakse Eesti ja maailma kultuuripärandiga,

teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus ning kujundatakse avatud ja

lugupidavat suhtumist nii erinevatesse kultuuritraditsioonidesse kui ka

nüüdisaja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse uute ideede ning isiklike

kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist.

Kultuuriline identiteet. Õpilased võtavad osa ühiseid väärtusi kujundavatest

kunstisündmustest nii esineja kui publikuna (näitused, muuseumid,

tegevuskunstietendused). Tähtis on noorte endi osalemine/esinemine

kunstiüritustel, samuti osavõtt ülekoolilistest, maakondlikest ja riiklikest

võistlustest. Kunstiaine kaudu kujundatakse teadlikke näitusekülastajaid ja

kultuuritarbijaid, mis omakorda aitab tõsta inimeste elukvaliteeti.

Kunstiaine kirjeldus Gümnaasiumis toetatakse kunsti õpetamise kaudu õpilase tervikliku

maailmapildi kujunemist, milles on tähtis koht kunstiloo ja nüüdisaegse

visuaalse keskkonna tundmaõppimisel. Kunsti arengut vaadeldakse laiemalt,

luues seoseid kultuuri, ühiskonna ja ajalooga. Toetatakse positiivse suhtumise

kujunemist kunstisse kui valdkonnasse.

Gümnaasiumi kunstiõpe loob baasi kunsti ning visuaalkultuuri vormi- ja

pildikeele mõistmiseks ning kultuuride mitmekesisuse väärtustamiseks,

avades üldmõisted ja kontseptsioonid. Õppes on kandev osa eri ajastute

kujutamislaadide võrdlusel ning kirjeldusmudelite loomisel. Kunstilugu

avatakse suuremate teemarühmade kaudu, vanema kunsti näiteid kõrvutatakse

20. ja 21. sajandi kunstiga.

Teemapõhine käsitlus võimaldab rõhutada kunsti seoseid ühiskonnas ja

kultuuris toimunuga. Tähtis on näidata ajastu kunsti seoseid üldise

mõtteviisiga, esile tuua kultuuri ja elukorralduse muutumise ühiskondlikke

tegureid: filosoofia, religiooni ja valitsemiskorra mõju ning tehnika ja

majanduse arengut.

Teemade kaudu käsitlus aitab orienteeruda kunstivoolude paljuses, arendab

tähelepanu ja vaatlemisoskust ning innustab leidma sidemeid mineviku ja

tänapäeva vahel.

Nüüdisaegse kunsti, disaini, keskkonna ja virtuaalse meediakeskkonna

käsitlemisel on peamine rõhk konteksti ning sõnumi analüüsil. Oluline on

kunsti ja visuaalse kultuuri mõtestamine tänapäeva kultuurikontekstis. Kunsti

käsitlemisel tuuakse võimalikult palju paralleele paikkonna ning Eesti kunsti

ja kultuuriga, samuti näiteid nende kohta.

Kunstialane loov tegevus võimaldab nautida kunsti loomist ning arendada

väljendusoskust, toetab emotsionaalset ja isiksuslikku arengut. Kunstiõppe

ülesanne on toetada õpilase loova mõtlemise, seoste loomise ja

probleemilahenduse oskuste arenemist.


7

Õppesisu jaotus 10. klassi kunstiõppes

Õppesisu on jagatud tinglikult kolme plokki:

1) TEA! ehk sisulis-struktuuriline ülevaade (kunsti ajalugu ja olemus,

nüüdiskunsti sünd ning arengusuunad);

2) MÕTLE! ehk temaatiline, seoseid loov ja teadmisi laiendav osa (ajastuid

läbivad teemad ning võrdlused);

3) LOO! ehk uurimuslik, praktiline ja kinnistav osa (õppekäigud, loovtööd ja

uurimused).

TEA!-teemasid käsitletakse nii ajalise kui ka sisulise mahu poolest üldistatud

kujul, eesmärk on luua õpilastele taustsüsteem ajastuid läbivate teemadega

tegelemiseks ja nende võrdlemiseks.

MÕTLE!-plokis võib eri ajastute läbivaid teemasid siduda LOO! osa

loominguliste praktiliste töödega, millele annavad teoreetilise aluse loengud

ja uurimused – nende vahekord on õpetamise metoodika küsimus.

LOO!-osa on õppesisu kinnistav ja loovaid kogemusi laiendav. Terviklikku

õpiprotsessi toetab visuaalse materjali kogumine, süstematiseerimine ning

analüüsimine.

Õppesisu mahus võib teha valikuid ja kombineerida õppetegevusi kavandades

mitmeid teemasid kahe kursuse vahel, tagades oodatavad õpitulemused,

valdkonnapädevused ning üldpädevused.

Tulenevalt kunstivaldkonna eripärast ja kooli/õpetaja võimalusest kursuste

teemasid jagada on mõlema kursuse õpitulemused esitatud üldistatult ja ühtse

tervikuna.

Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis

Õpet kavandades ja korraldades:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine

eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse

lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) võimaldatakse õppida üksi ja rühmas, kasutades mitmekesist ja tänapäevast

õppemetoodikat ning arvestades õpilaste erinevaid õpistiile;

3) kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: loodus- ja linnakeskkond,

arvutiklass, virtuaalkeskkond jne; õppekäigud muuseumidesse, stuudiotesse,

näitustele, raamatukogudesse ja muudesse kultuuriasutustesse ja

kunstisündmustele;

4) teostatakse erinevaid praktilisi loovtöid nii individuaalsete kui ka

rühmatöödena;

5) teemakohase info leidmiseks ning kunstiteoste loomiseks ja esitlemiseks

rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogial

põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja töövahendeid;

6) arendatakse õpilaste analüüsi- ja eneseväljendusoskust: retsensioonide ja

uurimistööde koostamine ning esitlemine, kunstiteoste ning ajastute näidete

võrdlemine ja analüüsimine;

7) seostatakse õppesisu näidetega Ida-Viruma, Iisaku ümbruskonna, Eesti ja

maailma kunsti, samuti eesti rahvakultuuri kohta;

8) leitakse tunnivälise loometegevuse võimalusi (näituste kavandamine,

töötoad jm).

Õppetegevuse korraldamiseks on oluline planeerida õpilaste aktiivset

loovtegevust. Praktiliste tööde ainestik on seotud nii kunsti kui ka õpilase

igapäevaelu (keskkonna, aja ja ühiskonnaga) ning aktuaalsete sündmuste ja


8

probleemidega – kasutada saab kõigis õppeainetes omandatud teadmisi ja

oskusi.

Õppetegevuse kavandamisel on õpetajal võimalus koostöös õpilastega teha

valikuid õppesisu käsitlemises ja võimaluse korral arvestatakse õpilaste

ettepanekutega õppetöö kavandamisel selleks, et taotletavad õpitulemused

oleksid saavutatud ning üld- ja valdkondlikud pädevused kujundatud.

Hindamise põhimõtted kunstis:

Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis

on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise

eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu

kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu

kujunemist ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.

Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde

arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning

aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb

aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp,

portfoolio) kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.

Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse

õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja

kriteeriumid.

Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse

oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke

ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka

õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.

Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe

aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.

Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti-

ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe

osana kokkuvõtval hindamisel.


9

Füüsiline õpikeskkond Iisaku Gümnaasium korraldab kunstiõppe kunstiklassis, kus on selleks vajalikud

tingimused ja vahendid.

Kunstiklassis on:

1) individuaalseks ja rühmatööks vajalik pind (kahekohalised tasapinnaliste

laudade ja toolide komplektid);

2) 500luksise päevavalgusspektriga valgustus tööpinnal (päevavalguslambid

laes) ning vesi/kanalisatsioon (1 kraanikauss);

3) erinevate kunstitehnikate töövahendid ja -materjalid;

4) tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused (2

kuivatamis- ja hoiustamisriiulit; stend; lisaks on võimalik kasutada

riputusstangedega eksponeerimispinda kooli fuajees) ning

projektsioonitehnika (klassis on ekraan, võimalik on kasutada

kaasaskantavat DATA-projektorit; õpetaja töökoha juurde kuulub

sülearvuti); koolil on 2 molbertit („kolmjala“-tüüpi) ;

5) kunstiraamatud, ajakirjad ja teatmeteosed;

6) kaasaskantav DATA-projektor ja klassi pimendamise võimalus.

Klassis on internetiühendus ja õpetaja kasutada on kooli sülearvuti.

Õppetööks on võimalik kasutada kooli foto- ja videokaamerat, skannerit ja

printerit ning internetiühendusega arvutid arvutiklassis. VHS- formaadis

videosid on võimalik vaadata vastava sisustusega videoklassis.

Lisaks kunstiklassile on võimalik õpilastöid eksponeerida ka kooli fuajees,

kus on seintel eksponeerimiseks vajalikud stanged.

Iisaku Gümnaasiumil on kaunis ja suur haljastatud territoorium ja kooliaed ning

väliklass; vastavalt ilmastikule on võimalik korraldada kunstiõpet väliklassis.

Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise

võimalused Iisakus Gümnaasiumile on lähedal Iisaku Muuseum, kus korraldatakse pidevalt

kohalike kunstnike loomingut ning regulaarselt Iisaku Gümnaasiumiga samas hoones

asuva Iisaku Kunstide Kooli kunstiõpilaste loomingu ülevaatenäitusi. Iisaku

Gümnaasiumiga samas hoones asub Iisaku Raamatukogu, kus eksponeeritakse

pidevavalt erinevate kohalike kunstnike, eriti fotograafide, loomingut.

Väljaspool koolimaja on võimalik hõlpsalt korraldada Iisaku Gümnaasiumi õpilaste

loomingu näitust Iisaku Muuseumis ja Iisaku Raamatukogus, mõlemad asutused on

Iisaku keskuses läbikäidavas kohas.

Kord põhikooli III astme jooksul korraldatakse kunstiõppes õppekäik näitusele,

muuseumisse või muude kunstiõppe vaatenurgast huvitavasse asutusse väljaspoole

Iisakut. Näiteks Jõhvi (u 33 km kaugusel), Tartusse (99 km kaugusel), Rakverre (u

88 km kaugusel) või Narva (81 km kaugusel).


10

Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses

Gümnaasiumi kunstiõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse

kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;

2) orienteerub kunstikultuuri arenguloo põhilistes küsimustes ja etappides;

3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid

ideid ja väljendusvahendeid;

4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning

teiste valdkondadega;

5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid

ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;

6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit,

mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;

7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes

ja edasiõppimisvõimalustes.

Gümnaasiumi õpitulemused kunstis

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste

tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon

jne);

2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu

korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv

kultuurierinevuste suhtes;

3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning

keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;

4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat,

sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste

ajalist ja stiililist kuuluvust;

5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt

maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst jt) ning seostab

nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);

6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku

arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja

visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;

7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile

lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;

8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi

väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -vahendeid; oskab ning julgeb

eksperimenteerida;

9) esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi, kasutades aineterminoloogiat;

10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust;

arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi.

Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava 11. klass

11

I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“

TEA! – plokk

1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS

Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Ürgajast gootikani. 10. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2003

Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004

Lauri Leesi „Kunstilugu koolidele“ Avita 2003

Kristi Laanemäe, Anu Lüsi, Jelena Tšekulajeva, Anu Purre “Tähelepanu! Valmis olla! Kunst! 16 kunstiprojekti

alates 12. eluaastast. Õpilaseraamat.“ MTÜ Loovalt tulevikku, 2011

Hindamise põhimõtted Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis on hindamine eelkõige kujundav – õppimist ja arengut toetav. Hindamise

eesmärk on anda õpilasele motiveerivat tagasisidet tema individuaalse arengu kohta, arendada eneseanalüüsi oskust, suunata tema enesehinnangu kujunemist

ning toetada tema visuaalse väljendusviisi leidmist ja arendamist.

Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus: kunstis loovtööde arendamise eksperimendid ja valminud teos, visuaalne väljendusoskus ning

aruteludes osalemine, kunstiteose analüüs ja uurimistöö jne. Õpilane osaleb aktiivselt hindamises nii oma arengu teadliku jälgimise (nt õpimapp, portfoolio)

kui ka oma valikute ja arvamuste põhjendamise kaudu.

Õppeaasta alguses ja iga hinnatava ülesande sissejuhatuses teavitatakse õpilast sellest, mida hinnatakse ning mis on hindamise lähtekohad ja

kriteeriumid.

Ülesannete laadi valides ja hindamisaspekte kindlaks määrates väärtustatakse oskust leida asjakohast infot, seda tõlgendada ja järeldusi teha. Kirjalikke

ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hinnates ei arvestata.

Kokkuvõtval hindamisel võrreldakse õpilase teadmisi ja oskusi tema õppe aluseks olevas õppekavas ja ainekavas toodud oodatavate tulemustega.

Õpilase silmapaistvat esinemist kooliüritustel, kooli edukat esindamist kunsti- ja muusikaprojektides, -võistlustel ning konkurssidel võib arvestada õppe osana

kokkuvõtval hindamisel.

I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ TEA!

1. teema Kunsti roll eri ajastuil.

Õpetamise

eesmärgid


1) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise

ning kujundamise vahendina;


3) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja väljendusvahendeid;

4) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste valdkondadega;


12

5) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab

erinevaid probleemülesandeid;

6) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja

keskkonnahoidlikku mõtteviisi;

7) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja edasiõppimisvõimalustes.

Õpitulemused 1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,

visuaalne kommunikatsioon jne);

2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm

mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;

3) märkab ning mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ning keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval;

4) võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning visuaalset vormikeelt;

iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja stiililist kuuluvust;

5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline

kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);

6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise

keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;

7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades

teoseid;

8) rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid visuaalseid jm kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid ja -

vahendeid; oskab ning julgeb eksperimenteerida;


10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse

nõudmisi.

Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde näited (LOO!)

Põhimõisted

Kunst

Stiil

Vool

Kunstnik

žanr


13

Lõiming ja läbivad

teemad Üldpädevused

Kultuuri- ja väärtuspädevus.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus.

Enesemääratluspädevus.

Õpipädevus.

Suhtluspädevus.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus.

Ettevõtlikkuspädevus

Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega

Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled.

Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.

Läbivate teemade rakendamise võimalusi

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine.

Keskkond ja jätkusuutlik areng

Teabekeskkond.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Tehnoloogia ja innovatsioon

Tervis ja ohutus.

Väärtused ja kõlblus.

Kultuuriline identiteet.

Projektid, IKT praktilised tööd

Infootsing; referaatide; esitluste koostamine.

Õppevahendid Ruuduline vihik (teooria konspektiks, joonisteks, kavanditeks);

õpimapp – A4 kiirköitja (arvustuste väljatrükid, kavandid, mõistekaardid jms);

loovtöö materjalid

Kirjutamiseks, jooniste vormistamiseks: pastapliiats; harilik pliiats; kustutuskumm; joonlaud; värviline viltpliiats või pliiats

(mõistete esiletõstmiseks, joonistet tarvis).

Märkused


14

2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







2. teema Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.

Õpetamise

eesmärgid










15
















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted

Kunst

Stiil

Vool

Kunstnik

žanr






Infootsing; referaatide; esitluste

koostamine.


16


Õpipädevus.

Suhtluspädevus.





Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


17

3. TEA!-teema. Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt

kunstikriitika, retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm).

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







3. teema Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika,

retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm).

Õpetamise

eesmärgid








18


















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






19



Õpipädevus.

Suhtluspädevus.





Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


20

4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







4. teema Kunstikultuuri üldistav ajatelg. Üldistava ajatelje käsitlemisel on olulisim selgitada ja põhjendada kunsti muutumist.

Peamiste faktide ja näidete abil luuakse seosed ühiskondlike põhjuste, kunsti ja ajastu mõtteviisi vahel. Erialase sõnavara

omandamine.

Õpetamise

eesmärgid








21






Õpitulemused Gümnaasiumi lõpetaja:

1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain,












teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad Üldpädevused Projektid, IKT praktilised tööd


22




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.





Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


23

5. TEA!-teema. Vanimad kõrgkultuurid. Esiaja kujutised. Mesopotaamia. Egiptus.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







5. teema Vanimad kõrgkultuurid. Esiaja kujutised. Mesopotaamia. Egiptus.

Õpetamise

eesmärgid








24


















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






25



Õpipädevus.

Suhtluspädevus.





Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


26

6. TEA!-teema. Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







6. teema Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma.

Õpetamise

eesmärgid








27


















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






28



Õpipädevus.

Suhtluspädevus.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane

pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


29

7. TEA!-teema. Keskaja kunst. Varakristlus ja Bütsants. Romaanika. Gootika. Kunst ja religioon.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







7. teema Keskaja kunst. Varakristlus ja Bütsants. Romaanika. Gootika. Kunst ja religioon.

Õpetamise

eesmärgid








30


















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






31



Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


32

8. TEA!-teema. Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe. Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja

teadus. Trükikunsti leiutamine.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







8. teema 1. Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe. Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus.

Trükikunsti leiutamine.

Õpetamise

eesmärgid








33


















teoseid;





nõudmisi.

Õppesisu alateemad Renessanss. Kunst Itaalias ja põhja pool Alpe.

Inimesekeskse maailmapildi kujunemine. Kunst ja teadus.

Trükikunsti leiutamine.

Võimalike loovtööde näited (LOO!)

Põhimõisted






34



Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


35

9. TEA!-teema. Barokk. Baroki suunad ja rokokoo. Õukonnakunstist argielu kujutamiseni

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







9. teema Barokk. Baroki suunad ja rokokoo. Õukonnakunstist argielu kujutamiseni.

Õpetamise

eesmärgid










36

















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted







37


Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


38

10. TEA!-teema. 18. ja 19. sajandi kunst. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed. Vaimu ja võimu

arhitektuur. Romantism. Realism.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







10. teema 18. ja 19. sajandi kunst.

Õpetamise

eesmärgid








39


















teoseid;





nõudmisi.

Õppesisu alateemad 18. ja 19. sajandi kunst. Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja

valgustusajastu ideed. Vaimu ja võimu arhitektuur.

Romantism. Realism.

Võimalike loovtööde näited (LOO!)

Põhimõisted






40



Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


41

MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. Loomingulised projektid on seotud Mõtle!-osa võrdlevate teemadega ning mõtestavad, kinnistavad ja laiendavad õpitut. Oluline on isiklik

vaatenurk, käsitletavate teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine.

Loovtööde tegemisel valida oma ideele sobivad väljendusvahendid (nt joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video,

tegevuskunst jne). Loovtöö protsessi osa on töö esitlemine, analüüs ja tõlgendamine ning oma valikute põhjendamine.

Projektid ning õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.


Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.






I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ MÕTLE!

Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks

valida kuni kolm teemat).


42

1. teema Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.

Õpetamise

eesmärgid

























teoseid;





nõudmisi.


43

Õppesisu alateemad Võimalike loovtööde

näited (LOO!)

Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.





Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.



Projektid, IKT

praktilised tööd




44




Märkused


45

2. MÕTLE!-teema. Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valida kuni kolm teemat).

Seoseid loovad teemad rõhutavad kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga, ajastu mõtteviisi,

religiooni ja valitsemiskorra, tehnika ja majandusega. Eri ajastute kunsti seostades arutleda kunstiteoste

väljendusvahendite, loomise eesmärkide, tähenduse ja sotsiaalse rolli üle.

2. teema Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.

Õpetamise

eesmärgid







46




















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


47






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.









Märkused


48

3. MÕTLE!-teema. Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm

teemat).




3. teema Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.

Õpetamise

eesmärgid






49




















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


50






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.





Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.









Märkused


51

4. MÕTLE!-teema. Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.

Õppeaine KUNST

Klass 10. KLASS













kriteeriumid.







Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm

teemat).




4. teema Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.

Õpetamise

eesmärgid






52




















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


53






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.









Märkused


54

Õppeaine: Kunst

Klass: 11. klass alates

Sisukord Õppeaine: Kunst ....................................................................................................... 54

Klass: 11. klass alates 2015/2016 õa ........................................................................ 54

Õppeaine kirjeldus ................................................................................................... 55

Kunstiainete ainevaldkond ....................................................................................... 55

Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming .......................................... 55

Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes ............................................. 56

Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes ............................... 57

Kunstiaine kirjeldus .................................................................................................. 59

Õppesisu jaotus kunstis ....................................................................................... 59

Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis ........................................ 59

Hindamise põhimõtted kunstis: .......................................................................... 60

Füüsiline õpikeskkond ............................................................................................. 61

Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise võimalused ........................... 61

Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses ............................... 61

Gümnaasiumi õpitulemused kunstis ................................................................... 62

1. TEA!-teema. Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine. ......................................... 62

2. TEA!-teema. Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse,

tehnoloogia ja linnastumise võidukäik. ............................................................... 65

3. TEA!-teema. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg. ........................ 70

4. TEA!-teema. Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine. ................. 74


55

5. TEA!-teema. Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain,

visuaalne meedia. ................................................................................................ 78

6. TEA!-teema. Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst:

impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism. k. ........................... 81

7. TEA!-teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus. .................................... 84

8. TEA!-teema. 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism,

ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism, sürrealism. Avangard. I

maailmasõda ja dadaism. ..................................................................................... 87

9. TEA!-teema. Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism. ................... 90

10. TEA!-teema. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism,

natsionaalsotsialistlik kunst. ................................................................................ 93

II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ”. MÕTLE! –plokk.

Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. ..................................................... 96

1. MÕTLE!-teema. Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis. ............ 97

2. MÕTLE!-teema. 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni

hüperrealismi ja videokunstini. .......................................................................... 102

3. MÕTLE!-teema. Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia

nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris. ............................................................ 106

4. MÕTLE!-teema. Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst,

feministlik kunst, avalik kunst. ........................................................................... 110

5. MÕTLE!-teema. Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika,

film, kirjandus..................................................................................................... 114

6. MÕTLE!-teema. Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil. ........ 118

Õppeaine kirjeldus

Maht

Kunstis on 2 kohustuslikku kursust: "Kunst ja kunstiajalugu" ja „Kunst ja

visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil“. 10. klassis läbitakse kursus "Kunst ja

kunstiajalugu" ja 11. klassis läbitakse kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja

21. sajandil“.

11. klassis on õppenädalas on 1 kunstitund, õppeaastas on 35 kunstitundi.


























56



























































57























mõtteviisidega.












dünaamika jm).























58



loovat mõtlemist.




































59
















majanduse arengut.



tänapäeva vahel.










Õppesisu jaotus kunstis







uurimused).









analüüsimine.






tervikuna.


60











kunstisündmustele;


rühmatöödena;










töötoad jm).





oskusi.





Hindamise põhimõtted kunstis: Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis












kriteeriumid.









61





Kunstiklassis on:





































8) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse kui

ka maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;


10) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid ideid ja

väljendusvahendeid;

11) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning teiste

valdkondadega;

12) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid ning

tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;

13) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit, mõistab

uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;


62

14) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes ja

edasiõppimisvõimalustes.

Gümnaasiumi õpitulemused kunstis Gümnaasiumi lõpetaja:

1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste tegevusalade

tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon jne);

2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu korralduse,

religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv kultuurierinevuste suhtes;




sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste ajalist ja

stiililist kuuluvust;

5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt maal,

installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst jt) ning seostab nüüdiskunsti teiste

valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);

6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku arhitektuuri ja

disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja visuaalse kommunikatsiooni

ilminguid;

7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile lahendusi,

arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;



eksperimenteerida;


10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust; arvestab

keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi.

II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ”. TEA! - plokk.

1. TEA!-teema. Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS

Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Renessansist impressionismini. 11. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2004

Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005










Iisaku Gümnaasium Kunsti ainekava Gümnaasium

63


kriteeriumid.






II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” TEA!

1. teema Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.

Õpetamise

eesmärgid

























64


teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



65



Tervis ja ohutus.








Märkused

2. TEA!-teema. Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.




66





2. teema Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.

Õpetamise

eesmärgid

























teoseid;


67





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.





68

Tervis ja ohutus.








Märkused


69


70

3. TEA!-teema. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.







3. teema Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.

Õpetamise

eesmärgid










71

















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted







72


Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


73


74

4. TEA!-teema. Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.







4. teema Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.

Õpetamise

eesmärgid










75

















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted







76


Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


77


78

5. TEA!-teema. Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain, visuaalne meedia.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.







5. teema Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain, visuaalne meedia.

Õpetamise

eesmärgid










79

















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted







80


Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


81

6. TEA!-teema. Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism. k.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.







6. teema Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism.

Õpetamise

eesmärgid










82

















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted







83


Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


84

7. TEA!-teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.







6. teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.

Õpetamise

eesmärgid










85

















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted







86


Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


87

8. TEA!-teema. 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism,

sürrealism. Avangard. I maailmasõda ja dadaism. Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.







8. teema 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism,

sürrealism. Avangard. I maailmasõda ja dadaism.

Õpetamise

eesmärgid








88



















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad Üldpädevused Projektid, IKT praktilised tööd


89




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


90

9. TEA!-teema. Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.







9. teema Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.

Õpetamise

eesmärgid










91

















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted







92


Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


93

10. TEA!-teema. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.







10. teema Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.

Õpetamise

eesmärgid










94

















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted







95


Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


96

II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ”. MÕTLE! –plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid,

õppekäigud. Loomingulised projektid on seotud Mõtle!-osa võrdlevate teemadega ning mõtestavad, kinnistavad ja laiendavad õpitut. Oluline on isiklik

vaatenurk, käsitletavate teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine. Loovtööde tegemisel valida oma ideele sobivad väljendusvahendid (nt

joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, tegevuskunst jne). Loovtöö protsessi osa on töö esitlemine, analüüs ja tõlgendamine

ning oma valikute põhjendamine.

Projektid ja õppekäigud on seotud õppe korraldamisega erinevates õpikeskkondades: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus,

virtuaalkeskkond jne.

MÕTLE!

Nüüdiskunsti nähtusi võrdlevad teemad (õppeaastas käsitlemiseks valitakse käsitlemiseks kuni kolm teemat).

Seoseid loovad teemad rõhutavad kunsti seoseid ühiskonnas ja kultuuris toimunuga, ajastu mõtteviisi, religiooni ja valitsemiskorra, tehnika ja

majandusega. Eri ajastute kunsti seostades arutleda kunstiteoste väljendusvahendite, loomise eesmärkide, tähenduse ja sotsiaalse rolli üle.


97

1. MÕTLE!-teema. Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS

Õppekirjandus Jaak Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu. Postimpressionismist uue meediani. 12. klassile.“ Kirjastus "Kunst", 2005












kriteeriumid.






II kursus „Kunst ja visuaalkultuur

20. ja 21. sajandil ”

MÕTLE!


1. teema Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.







98









teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.



99

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


100


101


102

2. MÕTLE!-teema. 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.








MÕTLE!


2. teema 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.








103








teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.



104

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


105


106

3. MÕTLE!-teema. Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.








MÕTLE!


3. teema Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.








107








teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.



108

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


109


110

4. MÕTLE!-teema. Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.








MÕTLE!


4. teema Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.








111








teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.



112

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


113


114

5. MÕTLE!-teema. Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.








MÕTLE!


5. teema Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.








115








teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.



116

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


117


118

6. MÕTLE!-teema. Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.








MÕTLE!


6. teema Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.








119








teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.



120

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


121

Õppeaine: Kunst

Klass: 12. klass

Sisukord Õppeaine: Kunst ..................................................................................................... 121

Klass: 12. klass 2014/2015 õa ................................................................................ 121

Õppeaine kirjeldus ................................................................................................. 122

Kunstiainete ainevaldkond ..................................................................................... 122

Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming ........................................ 122

Üldpädevuste kujundamise võimalusi kunstiõppes ........................................... 123

Lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega kunstiõppes ............................. 124

Kunstiaine kirjeldus ................................................................................................ 125

Õppesisu jaotus kunstis ..................................................................................... 126

Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine kunstis ....................................... 126

Hindamise põhimõtted kunstis: ......................................................................... 127

Füüsiline õpikeskkond ............................................................................................ 128

Näituste, muuseumide külastamise ja korraldamise võimalused ......................... 128

Õppe- ja kasvatuseesmärgid gümnaasiumi kunstiõpetuses .............................. 129

Gümnaasiumi õpitulemused kunstis .................................................................. 129

TEA! – plokk ....................................................................................................... 130

1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil. ............................................................... 130

2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja

vaataja oma kaasajas. ........................................................................................ 133

3. TEA!-teema. Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt

vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika, retsensioon,

kirjandusteos, kunstifilm). ................................................................................. 136

4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg. ................................................. 139

5. TEA!-teema. Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine. ....................................... 142

6. TEA!-teema. Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse,

tehnoloogia ja linnastumise võidukäik. ............................................................. 145

7. TEA!-teema. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg. ...................... 148

8. TEA!-teema. Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine. ............... 151

9. TEA!-teema. Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain,

visuaalne meedia. .............................................................................................. 154

10. TEA!-teema. Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst:

impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism. k. ......................... 157

11. TEA!-teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus. ............................... 160


122

12. TEA!-teema. 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism,

ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism, sürrealism. Avangard. I

maailmasõda ja dadaism. ................................................................................... 163

13. TEA!-teema. Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism. ............... 166

14. TEA!-teema. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism,

natsionaalsotsialistlik kunst. .............................................................................. 169

MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. ................... 172


........................................................................................................................ 172

2. MÕTLE!-teema. Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik,

stiliseeritud. ....................................................................................................... 175

3. MÕTLE!-teema. Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite. ......................... 178

4. MÕTLE!-teema. Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius,

staar, ettevõtja jne. ............................................................................................ 181

5. MÕTLE!-teema. Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis. .......... 184

6. MÕTLE!-teema. 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni

hüperrealismi ja videokunstini. .......................................................................... 187

7. MÕTLE!-teema. Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia

nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris. ............................................................ 190

8. MÕTLE!-teema. Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst,

feministlik kunst, avalik kunst. ........................................................................... 193

9. MÕTLE!-teema. Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika,

film, kirjandus..................................................................................................... 196

10. MÕTLE!-teema. Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil. ...... 199

Õppeaine kirjeldus

Maht

12. klassis on õppenädalas on 1 kunstitund.
























123





























































124























mõtteviisidega.












dünaamika jm).






















125




loovat mõtlemist.


















































majanduse arengut.


126



tänapäeva vahel.










Õppesisu jaotus kunstis







uurimused).









analüüsimine.






tervikuna.











kunstisündmustele;


rühmatöödena;





127







töötoad jm).





oskusi.





Hindamise põhimõtted kunstis:

Hindamisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumi õppekava üldosa sätetest. Kunstis












kriteeriumid.











128



Kunstiklassis on:




































129



15) tunnetab kunsti võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse

kui ka maailma mõtestamise, mõjutamise ning kujundamise vahendina;


17) iseloomustab ja võrdleb nüüdisaegses kunstis rakendatud mitmekesiseid

ideid ja väljendusvahendeid;

18) mõistab kunsti ja visuaalkultuuri seoseid ühiskondlike protsesside ning

teiste valdkondadega;

19) rakendab loovas eneseväljenduses erinevaid kunstilisi väljendusvahendeid

ning tehnilisi võtteid, tõlgendab ja lahendab erinevaid probleemülesandeid;

20) väärtustab end ümbritsevat elukeskkonda ja visuaalkultuuri pärandit,

mõistab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;

21) orienteerub kunsti, arhitektuuri ja disaini valdkondadega seotud elukutsetes

ja edasiõppimisvõimalustes.

Gümnaasiumi õpitulemused kunstis

Gümnaasiumi lõpetaja:

1) tunneb visuaalse kultuuri valdkonna ülesehitust ja seoseid peamiste

tegevusalade tasandil (kunst, arhitektuur, disain, visuaalne kommunikatsioon

jne);

2) iseloomustab kunsti arengusuundi ja seostab muutusi ühiskonnaelu

korralduse, religiooni, teaduse, tehnoloogia jm mõjudega; on salliv

kultuurierinevuste suhtes;




sõnumeid ning visuaalset vormikeelt; iseloomustab üldjoontes kunstiteoste

ajalist ja stiililist kuuluvust;

5) tõlgendab ja analüüsib nüüdiskunsti teoseid ja erinevaid teostusviise (nt

maal, installatsioon, video, kohaspetsiifiline kunst jt) ning seostab

nüüdiskunsti teiste valdkondadega (nt teadus, meedia, reklaam, poliitika);

6) väärtustab uuenduslikku, inimsõbralikku ja keskkonnasäästlikku

arhitektuuri ja disaini; analüüsib ning võrdleb esemelise keskkonna ja

visuaalse kommunikatsiooni ilminguid;

7) esitab iseseisvalt loomingulisi ja uurimisülesandeid ning otsib neile

lahendusi, arendades kontseptsioone ja kavandades teoseid;



eksperimenteerida;


10) on oma loovates lahendustes eetiline, mõistab kunstniku vastutust;

arvestab keskkonna- ja kultuuripärandi kaitse nõudmisi.


130

TEA! – plokk

1. TEA!-teema. Kunsti roll eri ajastuil.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS














kriteeriumid.






1. teema Kunsti roll eri ajastuil.

Õpetamise

eesmärgid













131














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.







132

Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


133

2. TEA!-teema. Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS














kriteeriumid.






2. teema Kunsti mõiste ja selle muutumise ajalugu. Kunstnik, teos ja vaataja oma kaasajas.

Õpetamise

eesmärgid













134














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.





Matemaatika.



135

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


136

3. TEA!-teema. Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt

kunstikriitika, retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm).

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS














kriteeriumid.






3. teema Kunstiteoste analüüsi ja tõlgendamise erinevad meetodid (nt vormiline, märgiline, sotsiaalne) ja vormid (nt kunstikriitika,

retsensioon, kirjandusteos, kunstifilm).

Õpetamise

eesmärgid












137















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.






138


Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


139

4. TEA!-teema. Kunstikultuuri üldistav ajatelg.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS














kriteeriumid.






4. teema Kunstikultuuri üldistav ajatelg. Üldistava ajatelje käsitlemisel on olulisim selgitada ja põhjendada kunsti muutumist.

Peamiste faktide ja näidete abil luuakse seosed ühiskondlike põhjuste, kunsti ja ajastu mõtteviisi vahel. Erialase sõnavara

omandamine.

Õpetamise

eesmärgid










140

















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.




141




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


142

5. TEA!-teema. Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.







1. teema Kunsti ja visuaalkultuuri muutumine.

Õpetamise

eesmärgid













143














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.





144


Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


145

6. TEA!-teema. Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.






2. teema Nüüdisaegse elutunnetuse ja globaalse maailma sünd, teaduse, tehnoloogia ja linnastumise võidukäik.

Õpetamise

eesmärgid













146














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.






147

Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


148

7. TEA!-teema. Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.







3. teema Kunstiteos ja kontekst: vaatajad, koht ning aeg.

Õpetamise

eesmärgid













149














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.






150

Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


151

8. TEA!-teema. Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.







4. teema Autorsus, kunstnike ja vaatajate suhte muutumine.

Õpetamise

eesmärgid













152














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.






153

Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


154

9. TEA!-teema. Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain, visuaalne meedia.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.






5. teema Elukeskkonna kujundamise põhimõtted: arhitektuur, disain, visuaalne meedia.

Õpetamise

eesmärgid














155













teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.



156

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


157

10. TEA!-teema. Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism. k.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.







6. teema Kunst moderniseeruval ajastul. 19. sajandi lõpu kunst: impressionism, postimpressionism, juugend ja sümbolism.

Õpetamise

eesmärgid













158














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.






159

Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


160

11. TEA!-teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.







6. teema Fotograafia ja illustreeritud ajakirjandus.

Õpetamise

eesmärgid













161














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.






162

Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


163

12. TEA!-teema. 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism, sürrealism.

Avangard. I maailmasõda ja dadaism. Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.






8. teema 20.sajandi I poole kunst. Modernistliku kunsti suunad: fovism, ekspressionism, futurism, kubism, abstraktsionism,

sürrealism. Avangard. I maailmasõda ja dadaism.

Õpetamise

eesmärgid












164















teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




165



Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


166

13. TEA!-teema. Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.






9. teema Modernistlik arhitektuur ja disain. Funktsionalism.

Õpetamise

eesmärgid














167













teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.



168

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


169

14. TEA!-teema. Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.






10. teema Kunst totalitaarsetes riikides: sotsialistlik realism, natsionaalsotsialistlik kunst.

Õpetamise

eesmärgid














170













teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.



171

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


172

MÕTLE! – plokk. Loomingulised ja uurimisprojektid, õppekäigud. Loomingulised projektid on seotud Mõtle!-osa võrdlevate teemadega ning mõtestavad, kinnistavad ja laiendavad õpitut. Oluline on isiklik vaatenurk, käsitletavate

teemade endast ja nüüdisajast lähtuv tõlgendamine.

Loovtööde tegemisel valida oma ideele sobivad väljendusvahendid (nt joonistus, maal, kollaaž, ruumiline objekt, digitaalne pilt, video, tegevuskunst jne). Loovtöö

protsessi osa on töö esitlemine, analüüs ja tõlgendamine ning oma valikute põhjendamine.

Projektid ning õppekäigud on seotud erinevate õpikeskkondadega: ateljee, loodus- ja linnakeskkond, muuseum, näitus, virtuaalkeskkond jne.


Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS














kriteeriumid.






1. teema Perspektiivikasutus, keskkonna ja ruumi kujutamise viisid.

Õpetamise

eesmärgid



173
























teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


174






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.









Märkused


175

2. MÕTLE!-teema. Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS














kriteeriumid.






2. teema Inimese kujutamise viisid: idealiseeritud, realistlik, stiliseeritud.

Õpetamise

eesmärgid













176














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.






177

Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


178

3. MÕTLE!-teema. Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS














kriteeriumid.






3. teema Lugude ja sümbolite ringlus läbi sajandite.

Õpetamise

eesmärgid













179














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.





Matemaatika.



180

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


181

4. MÕTLE!-teema. Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS














kriteeriumid.






4. teema Kunstniku rollid: käsitööline, leiutaja, ajaloolane, geenius, staar, ettevõtja jne.

Õpetamise

eesmärgid













182














teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted


teemad

Üldpädevused




Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.






183

Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.








Märkused


184

5. MÕTLE!-teema. Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.






1. teema Individuaalsus, kollektiivsus ja anonüümsus kunstis.












185




teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.





186

Tervis ja ohutus.








Märkused


187

6. MÕTLE!-teema. 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.






2. teema 20. sajandi nn realismid: sürrealismist ja sotsrealismist kuni hüperrealismi ja videokunstini.












188




teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.





189

Tervis ja ohutus.








Märkused


190

7. MÕTLE!-teema. Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.






3. teema Mäng kunstiajaloo minevikuga, tsitaat, remiks, paroodia nüüdisaja kunstis ning visuaalkultuuris.














191


teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.




192







Märkused


193

8. MÕTLE!-teema. Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.






4. teema Kunsti aktiivsed sekkumised ühiskonda: poliitiline kunst, feministlik kunst, avalik kunst.














194


teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.




195







Märkused


196

9. MÕTLE!-teema. Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.

Õppeaine KUNST

Klass 12. KLASS













kriteeriumid.






5. teema Nüüdisaegse kultuuri interdistsiplinaarsus: kunst, muusika, film, kirjandus.














197


teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.




198







Märkused


199

10. MÕTLE!-teema. Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.

Õppeaine KUNST

Klass 11. KLASS













kriteeriumid.






6. teema Muutused arhitektuuris ja disainis 20. ja 21. sajandil.














200


teoseid;





nõudmisi.


Põhimõisted






Õpipädevus.

Suhtluspädevus.


pädevus.




Matemaatika.

Loodusained.

Sotsiaalained.

Kehaline kasvatus.




Teabekeskkond.



Tervis ja ohutus.




201







Märkused

Documents

Õppeaine: Kunst - Pikseliisakug.piksel.ee/img/image/AINEKAVAD/IGkunstiainekava.pdf · 2016-02-01 · visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil“. 10. klassis läbitakse kursus "Kunst ja