Põhikooli riikliku õppekava eesti keele ainekava kohaldamine

õpiraskustega lastele I-III klassisMari Tammur

Ristiku Põhikool

Eellugu

• Uus õppekava• Õppekava koolitused• www.oppekava.ee

13.09.2011

Lähteülesanne

• Abistavad näpunäited tavakooli õpiraskustega õpilaste õpetamiseks 1.-3. klassis

13.09.2011

Kellele?

• Noorele õpetajale• Kogenud pedagoogile meeldetuletuseks• Usinale lapsevanemale• Üliõpilasele

Mitte midagi uut ega revolutsioonilist!Õpiraskustega lapse õpetamine on katsetamine,

proovimine, pettumine, leidmine.Pole olemas seda, mis sobiks kõigile!13.09.2011

Meie + ja -

+Ristiku Põhikool on õpiraskustega laste kool+pikaajalised kogemused+staažikad õpetajad+individuaalõppe kogemus+eripedagoogikaalased koolitused +eripedagoogiline kaader-eakohase arenguga lastega kokkupuude väike-nö teaduse tegijaid vähe13.09.2011

Töö tegijad

• Helgi Roosmaa - logopeed• Tiina Kaare – eripedagoog, klassiõpetaja• Liis Veske – eripedagoog, klassiõpetaja• Mari Tammur - logopeed• Triin Heinsalu – logopeed, klassiõpetaja

13.09.2011

Töö jaotus

• Lugema õpetamisest• Kirjutama õpetamisest• I klassi õpitulemused ja õppesisu• II klassi õpitulemused ja õppesisu• III klassi õpitulemused ja õppesisu• Töölehed

13.09.2011

Ainekava

• I-III klassi ainekavad on esitatud tabelina

õpitulemused ja õppesisu toetub tabelis riiklikule ainekavale, kuid õpitulemused on esitatud rahuldaval tasemel, milleni peaksid jõudma ka õpiraskustega lapsed –

logopeedi, tugiõppe õpetaja, abiõpetaja ja IÕK abiga.

13.09.2011

1. Õpitulemusedjagunevad

• Suuline eneseväljendusKuulamine Kõnelemine• Lugemine• KirjutamineKirjatehnikaÕigekeelsusTekstiloome

13.09.2011

2. Õppesisu ja tegevused• Kattuvad suures osas tavakoolis õpetatavaga• Õpetajapoolse abi osakaal suurem• Muutused: -rühmatööd klassis,-loovtööde kirjutamine lükkub edasi,

-häälikupikkuste vead me anname kauem andeks,

-sulghäälikute õigekirja me veel ei nõua 3. klassi lõpuks,

-kohustuslik kirjandus.13.09.2011

3. Soovituslikud võtted

• Erinevate oskuste omandamiseks töövõtteid• Ülesandetüüpe• Näpunäiteidjne

13.09.2011

Töölehed

• Kuuluvad ainekavade juurde kui näidised• Ei ole süsteemis• Ei ole kasutamiseks tervikuna – peaks

kohandama vastavalt lapse vajadustele.

• Töölehtede puhul on lähtutud:

-laps vajab eelteadmiste aktualiseerimist

-detailset juhendamist iga uue oskuse omandamiseks

-näitlikustamist olenevalt lapse eripärast

• Eraldi õpetamist vajavad:

-tööjuhendi lugemine

-sellest arusaamine

-vastavalt sellele tegutsemine

-mitmeosaliste tööjuhendite mõistmine

-küsimuste esitamine konkreetse sõna kohta lauses

-tagasipöördumine teksti juurde vastuse leidmiseks

Töölehtede näiteid

• Lihtlause moodustamine• Liitlause moodustamine• Omastava käände moodustamine• Tegusõnad• Funktsionaalne lugemine

NäidisTiina Kaare

• TÖÖLEHT• klass: 3.klass• õppeaine: eesti keel• teema: Töö eesti rahvajutu tekstiga.• eesmärgid: -tööga saavutada, et õpilane tutvub antud rahvajutule iseloomuliku sõnakasutusega, leiab

tekstist tänapäevastele sõnadele sobivad vasted;-küsimustele vastamisel kasutab korduvat lugemist;-tekstist saadud teabe põhjal suudab valikvastuste seast

iseseisvalt leida antud lausetele sobivad lõpud.

Sõnaselgitusi:• poisinolk – noor, vähese haridusega poiss• vandus nii, et suu suitses – vandus väga kõvasti ja

palju• hurjutasid – riidlesid• regi (ree) – suur kelk koorma vedamiseks• moondab – muudab• sedasi – niimoodi• lumekamar – paks lumekoorik

Ülesanded

1. Leia ja asenda sulgudes olevad sõnad teksti sõnadega.

Ühel peremehel oli ( tööline)…………………… .Poiss vandus ( kõvasti ja palju )

……………………………… .Suur must kogu keerles ümber ( suure kelgu )

…………….. .Keegi ei kuulnud enam ( rumalusi )

……………………… poisi suust.

2. Loe. Leia igale lausele sobiv lõpp. Ringita selle ees olev täht. Loe saadud jutuke.

Peremees ja perenaine pahandasid sulasega, sest A poiss ei viitsinud tööd teha. B poiss vandus kõvasti ja palju. C poisile meeldis õhtuti kaua raamatut lugeda.Peremees ja sulane sõitsid ükskord A linna teatrisse. B poisile uusi saapaid ostma. C üle soo veskile.

Korraga A vajusid poisi jalad läbi pehme lume soos

sisse. B algas tihe lumesadu. C läks koorem ümber.Poiss hakkas A nutma ja ema appi hüüdma. B hirmsasti vanduma C lõbusat laulu laulma.

Peremees tuli poisile appi. Ta ei näinud, et A poiss nuttis haledasti. B suur must lind istus poisi õlal. C tulekera tantsis ümber poisi.Kui poiss vandumise järele jättis, A andis peremees talle kalja juua. B sai ta oma jalad vabaks. C märkas ta eemal halli hunti.

Lugemisest, kirjutamisest

• Metoodika Tartu Ülikoolisteripedagoogika osakonnast.• Peamised juhid ja õpetajad:Karl KarlepKaja Plado• Õppematerjalid abikooli õpikud, lugemismängud,töövihikud kirjutamis-, lugemisraskuste ületamiseks,

skeemid, tabelid, tiivikud.

Õigekiri

• Pearõhk düsgraafiliste vigade ennetamisel• ja korrigeerimisel• Arendamine kontsentrilisuse printsiibil• Lähtuma peab õpilase vajadustest• Kasutama abimaterjale:noobid, tähekaardid, liikuv aabits, tähetabelid,

tiivikud, skeemid.

Artikli jaotus

• Õigekirja oskuse osaoskused• Kirjutamisoskuse kujunemiseks vajalikud

oskused I, II ja III klassis• Häälikupikkuste õpetamise järjekord• Töövõtteid ja harjutuste liike

Lugemine

• Eakohase arenguga lapse lugemisoskusest• Lugemisraskuste kirjeldus• Lugemise eeldused• Õige lugemistehnika saavutamine

Funktsionaalne lugemine

• Sõnavara laiendamine• Tervikpildi tekitamine tekstist• Teksti kohandamine• Töö tekstiga

Mängulisi võtteid lugemisoskuse arendamiseks.

Lõpetuseks

• Suur aitäh neile, kelle artiklid juba oppekava.ee lehel üleval!

• Loodan, et ka meie töö on kellelegi abiks!

AITÄH!