Prendre la parole de l'autre. Paradoxes dialogiques de la

nomination dans les récits de voyage

Par Olivia Guérin

Maarja-Liis Loo

Tartu 2014

Reisikirjad/jutustused

Kultuuridevahelised kirjutised (eriti just reisikirjad) on väga raskeski kategoriseeritavad

Erinevates keeltes nähakse maailma erinevalt, seega kerkib esile probleem, kus kirjeldatakse sündmusi/tegevusi/asju, mida pole nende keeles veel täpselt konseptualiseeritud

Peamine perspektiiv on, et tekib deterritorialiseerimine ehk kultuurid segunevad ja ei oskagi enam eristada ühele algupäraselt kuulunud elemente

Piiratud kõne

Kuidas tuua keeleliskultuurilisse süsteemi sisse sõnad/elemendid, mis keelele on täiesti võõrad?

Võib eeldada, et reisijutud kujundavad tähtsa osa arvamuse paigast, millest kirjutatakse, kuid arvamus kujuneb tihti teisest kultuurist pärineva inimese keelelise kategoriseerimise kaudu

Kirjanik-reisija kirjeldab asju ja sündmusi läbi oma ja lugejate vaatevinkli arvestamata nende tegelikku päritolu

Autor on teksti loonud eeldades, et lugeja ei tea kirjeldatud paiga kultuurist ega selle eripäradest midagi (dialogisme interactionnel constitutif)

Seega kirjeldab ta sündmusi(vahel sinna ka midagi juurde lisades), et luua lugejale neist mingisugune ettekujutus

Seetõttu võib aga lugejal jääda kirjeldatud paigast väga piiratud pilt/kujutelm

Sõnade tähenduse muutumine

Ei muutu ainult sõnade diskursiivne formatsioon, vaid sõna tuuakse üle ühest kultuurist teise – see võib kaasa tuua sõna tähenduse muutumise

Sõnalt eemaldatakse kultuuriväärtus

Télescopage de voix

Teisest kultuurist pärit inimese kõne kirjeldamaks ühiskonda, kus ta ise ei ela, on piiratud

Kultuuri ei kirjeldata läbi selle võtme nagu näeb seda kohalik, vaid see on kohandatud autorile sobivamaks

Sõnade üle võtmine

On olnud tavaks märkida laensõnad, mida prantsuse keeles ei eksisteeri,teoses kaldkirjas

Siiski teose edenedes seda tihtilugu enam ei tehta, keeldeon justkui loodud uus sõna, mida enam eraldi välja tuua pole tarvis

Uued sõnad on autori hääletooniga

Kokkuvõtlikult

Analüüsis jõuti järeldusele, et peavad olema esindatud mitmed erinevad moodused, kuidas edasi anda teksti reisikirjades

Kirjanikud panevad end ühest küljest silmitsi seisma enda jaoks võõra kultuuriga, teisest küljest diskursiivse kogukonnaga

Erinevad meetmed kategoriseerimaks põliseid omadusi reisikirjades ja antropoloogilises kõnes kinnitab seesugust hüpoteesi:

Reisikirjad on väga hierarhiline žanr(maailma kultuurist kirjutatakse oma nägemuse arvelt)

Kuigi seda eksineb antropoloogilises diskursuses rohkem

Artikli autor kasutab erinevaid meetodeid saamaks vastust uurimisküsimus(t)ele

1) analyse le systeme de conceptualisation de l'autre;

2) les faits de nomination

3) le deplacement de sens

4) l'observancences ponctuelles d'emprunts

5) comportement textuel

6) dialogisme interdiscursif constitutif

7) dialogisme interactionnel

8) Le phénomène de déterritorialisation

5) comportement textuel

6) dialogisme interdiscursif constitutif

7) dialogisme interactionnel

8) Le phénomène de déterritorialisation

Artikkel on põhimõtteliselt jaotatud kolmeks osaks:

a)L'analyse du degré de présence du discours de l'autre

b) de la manière dont est construit l'accès au sens de ses categories

c) l'évaluation de la distance entre les voix enp presence