Presentatsioon Taastuvatest allikatest elektri …...Taastuvatest allikatest elektri tootmise võimalused Eestis 13 2 Tulemused, järeldused • Biomassi ressursist võiks toota kogu

Taastuvatest allikatest elektri tootmise võimalused Eestis

1

TAASTUVATEST ALLIKATEST ELEKTRI

TOOTMISE VÕIMALUSED EESTIS

Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi

Leo RummelJuhendaja: prof. Aadu Paist


2

Töö struktuur

1 OLEMASOLEVAD JA RAJATAVADJAAMAD TAASTUVENERGIAL

TÄIENDAV TAASTUV RESSURSS

TÄIENDAVAD VÕIMALIKUDJAAMAD TAASTUVENERGIAL

2

3


3

Eesmärgid (1/2)

• Koguda kokku info kõigi olemasolevate, ehitatavate ja arendatavate taastuvatest allikatest elektri tootmise võimsuste kohta Eestis.

• Teha kindlaks Eesti elektritootmise hetkeolukord ja lähiaja arengud.

• Prognoosida kogutud info põhjal taastuvelektri osakaalu lähiaastatel.

1


4

Eesmärgid (2/2)

• Teha kindlaks täiendav taastuvenergia ressurss Eestis.

• Arvestades olemasolevat ressurssi, pakkuda välja konkurentsivõimelise hinnaga täiendavad taastuvelektri tootmise võimsused.

2

3


5

Meetod• ½ aasta jooksul kõigi Eesti energeetikat

puudutavate uudistega kurssi viimine.• Praktika Eesti Energia Taastuvenergia

Ettevõttes – põhiline info taastuvenergeetika arengutest.

• Täiendavalt on kasutatud allikates 12 viidet artiklitele* uute võimsuste kohta.

Täiendav info:

*Kasutatud allikad seletuskirjas lk. 44-45, kokku 29 viidet.

1


6

Meetod• Täiendava ressursi kohta andmed 10

uuringu* (TTÜ, EMÜ, EKI, Estivo) põhjal– Päikeseressurss

– Biomassi ressurss (puit, turvas, jäätmed, põllumajanduses tekkiv, maaressurss)

– Hüdroressurss

– Tuuleressurss

Täiendav info:


2


7

Meetod• 1. ja 2. osa tulemuste analüüs.• Teiste riikide kogemustega tutvumine*.• Täiendavad jaamad, mis on välja

pakutud uuringutes*.• Võrku arvestades konstrueeritud

täiendavad võimsused.

Täiendav info:


3


8

Tulemused, järeldused1

35,2%980020163446932Koos mere-tuuleparkidega

24,5%880020122159456Koos arendatavatega

9,0%81002009731169Koos ehitatavatega

2,7%7900200821569Olemasolevad võimsused

Osakaal tarbi-misest

Tarbimine*, GWh

Aja-hori-sont

Plaanitav aastane

toodang, GWhVõimsus,

MW

*Prognoositav tarbimine, kui aastane tarbimise kasv on umbes 3% aastas

Tabel 1. Taastuv- (sh. turba ) elektri prognoositav toodang ja osakaal tarbimisest


9Joonis 1. Eesti elektritarbimise struktuuri prognoos

2008 2009 2012 2016 2020

3%

97% 91%

9%

53%

25%

22%

33%

35%

32% 38%

32%

30%

1

TAASTUV

MUUD

DEFITSIIT

Eeldused: 1. Uusi põlevkivi CFB plokke ei rajata. Vanade plokkide SOx ja NOx heitmete vähendamisesse ei investeerita

2. Tarbimine kasvab ligikaudu 3% aastas.


10

2009 Väo CHP 23,5 MWTartu CHP 25 MWAulepa TP 39 MW

2008 2009 2012 2016 2020

3%

97% 91%

9%

53%

25%

22%

33%

35%

32% 38%

32%

30%

1

2012 Narva 10% biomassi 43 MWPeipsi TP 70 MWPärnu CHP 25 MWAhtme CHP 18 MWNarva TP 50 MW

2016 Veel 500 MW tuuleparke (kokku 750 MW)meres: EE 300 MW,Neugrund 200 MW

Iru jäätmete CHP 15 MWTartu jäätmete CHP 7 MW


11


• Täiendav tuuleressurss – ainult

kompenseerimisvõimsuse olemasolul.

PLAANITUD

TEGELIK

Joonis 2. Plaanitud ja tegelik taastuvelektri toodang Eestis (Allikas: PV)

13.05.2008 -21.05.2008


12


• Päikeseressurss – päikesepatareidega Eestis

toodetud elektrilomahind praegu

5 korda kõrgem kui tuulikutega

toodetud elektril.• Hind ei ole konkurentsi-

võimeline.

0

50

100

150

200

250

300

350

Jaan

uar

Veebr

uar

Mär

ts

Aprill Mai

Juuni

Juuli

August

Septem

ber

Oktoob

erNov

ember

Detse

mber

Joonis 3. Eesti päikesepaisteliste tundide arv kuus


13

Tulemused, järeldused2• Biomassi ressursist võiks toota kogu vajaliku elektri, kui võtta

kasutusele 0,4 mln. ha kasutusest väljasolevat põllumaad jakasvatada seal paju.• Kasutamata puidust võiks toota 1/3 elektrist.Enamus sellest võetakse lähiaastatel kasutusse.• Turvas, jäätmed, põhk ja roog võiks olla 10% elektri tootmiseallikateks. (EMÜ)

Joonis 4. Kasutamata põllumassiivid Eestis


14


• Eesti hüdroressurss on väike, ilma Narva jõge arvestamata oleks teoreetiliselt võimalik ära katta 2-5% elektritarbimisest.

• Rahvusvaheliste tavade järgi peaks Eestile kuuluma 42 MW Narva HEJ võimsust, mis annaks 3% vajalikust elektrist.

• Lisaks on Narva jõel 15-30 MW kasutamata Omuti jõuaste, mis võiks katta 2% elektritarbimisest.


15


• Täiendavate võimsuste aastane elektri toodang oleks ca 4100 GWh, millest:

– 5% annaks hüdrojaamad– 20% annaks biomassil CHP-d– 75% annaks kooslus 1250 MW täiendavatest

tuuleparkidest ja 1200 MW pumpelektrijaamast (PEJ), mis asuks Põhja-Eesti pangal

• Sellise koguvõimsusega täiendavate tuuleparkide jaoks on juba taotlusi esitatud.


16


Tallinna CHP – 2x40 MW erineval kütusel (põhk

ja puit) katelt

Hind: 2,8 miljardit kr.

Diskont. tasuvusaeg:

8,4 aastat Joonis 5. Tallinna CHP võimalikud asukohad (A ja B)


17

Joonis 6. Tallinna soojuskoormuse graafikud (2007.a.) ja CHP toodangud

3 Tulemused, järeldused

0

100

200

300

400

500

600

700

Aeg, ööpäeva

Või

msu

s, M

W

Lääne-Tallinn

Ida-Tallinn

KoguTallinn

Lääne-TallinnaCHPVäo CHP


18


Aseri PEJVõimsus: 1200 MW

Salvestab: 15 000 MWhKeskm. surukõrgus: 62 m

Maksumus: 20 miljardit kr.

Koos 2000 MW tuulikutegapidev võimsus: 500 MW.

Joonis 7. PEJ võimalik asukoht


19

Joonis 7. Eesti elektritarbimise struktuur prognoos koos pakutud jaamadega

3

TAASTUV

MUUD

Kogumaksumus ilma 1250 MW tuuleparkideta: 25 miljardit kr. (koos tuulikutega 50 miljardit kr.)

2008 2009 2012 2016 2020

3%

97% 91%

9%

53%

47%

33%

67% 70%

30%


20

Lõppsõna

• Tugevaimad küljed– Koondab kõik vastavasisulised uuringud.– Töö on originaalse lähenemisega.– Aitab prognoosida taastuvenergeetika arengut.– Antud töös toodud infot on võimalik kasutada uute

jaamade planeerimisel.

• Tänaksin:– Juhendajat prof. Aadu Paistu. – Kõiki töö koostamisel abiks olnud inimesi, eriti EE

TE direktorit Ando Leppimani.


21

Tänan kuulamast!

Documents

Presentatsioon Taastuvatest allikatest elektri …...Taastuvatest allikatest elektri tootmise võimalused Eestis 13 2 Tulemused, järeldused • Biomassi ressursist võiks toota kogu