Projektikonkurss

“Lõimiv internet”

KH09INT001

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond

Infopäev 20.10.2009

2

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond

– EIFAsutatud Euroopa Liidu Nõukogu otsusega 25. juunist 2007.

Üldeesmärk: võimaldada kolmandate riikide kodanikel täita elamisloa saamise tingimusi ja hõlbustada nende integreerumist Euroopa ühiskonda. Arvestades, et integratsioon on kahesuunaline, sisserännanute ja liikmesriikide kodanike vastastikuse kohanemise dünaamiline protsess.

Toetus jaguneb: 75% EIF ja 25% Eesti riik

3

Euroopa kolmandate riikide kodanik

Euroopa kolmandate riikide kodanik – ei ole ELi, Norra, Islandi, Liechtensteini ega Šveitsi kodanik. Eesti puhul kuuluvad kolmandate riikide kodanike hulka ka määratlemata kodakondsusega isikud.

4

“Lõimiv internet”

Konkursi üldeesmärk: edendada interneti kaudu Eesti kodanike ja Euroopa kolmandate riikide kodanike (edaspidi EKRK) vastastikust kohanemist ning omavahelist suhtlemist. Suurendada EKRKde aktiivset osalemist Eesti ühiskonnas.

Toetust saavad taotleda avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

5

Sihtrühm

Projekti sihtrühm on Eestis elavad EKRKd (sh määratlemata kodakondsusega isikud) ning Eesti kodanikud.

6

Konkursi eesmärgid

Suurendada EKRKde ja Eesti kodanike teabevälja ühisosa,

edendada suhtlust ning diskussiooni ELi kodanike ja EKRKde vahel,

jagada EKRKdele infot Eesti ajaloo, kultuuri, ühiskonna jms kohta.

7

Projekti tegevused

suhtluskeskkondade loomine EKRKde ja ELi (sh Eesti) kodanike jaoks internetis;

internetipõhiste infomaterjalide (sh elektroonilised uudiskirjad, Eesti tutvustavad materjalid jms) koostamine või kohandamine EKRKde jaoks ning nende materjalide levitamine interneti kaudu.

8

Projekti toimumise aeg ja koht

Tegevused viiakse läbi ja kõik projektiga seotud kulud peavad olema tehtud ajavahemikus 1. jaanuar – 31. detsember 2010.

Projekti tegevused viiakse läbi Eestis.

9

Toetuse määr

Projektikonkursi kogueelarve on 1 554 508 krooni.

Ühe projekti raames taotletav maksimaalne toetuse maht on 250 000 krooni.

Iga taotleja võib esitada ühe taotluse.

Toetust eraldatakse 100% projekti eelarvest, st. taotleja omafinantseerimist ei nõuta.

Sihtasutusel on õigus toetada projekti osaliselt, näidates ära toetatavad tegevused ja kulud.

10

Teavitamine

Toetuse saaja peab järgima avalikustamise nõudeid, nimetama projektiga seotud avalikes esinemistes, meediakajastustes, aruannetes ja trükistes rahastajaid - Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi ja Kultuuriministeeriumi ning projektikonkursi korraldajat Integratsiooni Sihtasutust.Logode kasutamise kord täpsustatakse projektitoetuslepingus.

11

Näide

Toetavad:

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond

12

Kasutajate statistika

Taotluses – kirjeldada, kuidas selgitatakse välja kasutajate arv ning EKRKde osakaal nende seas.

Aruandes – esitada kasutajate statistika.

13

Konkursi dokumentatsioonKonkursi juhend

Lisa 1 Abikõlblikkuse reeglid

Taotlusvormid Vorm 1 – Projektitaotlus

Vorm 2 – Elulookirjeldus Vorm 3 – Projekti eelarve

Aruandluse juhendVorm 4 – SisuaruanneVorm 5 – Finantsaruanne

14

Taotluse vormistamine

Taotlus (taotlusvorm, eelarve ja täiendavad dokumendid) esitatakse neljas eksemplaris:

1 originaal ja 3 koopiat.

Taotlus vormistatakse juhendile lisatud vormi 1 järgi eesti keeles, A4 formaadis, köidetult, leheküljed nummerdatud.

Taotlus peab olema allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt. Kui taotluse allkirjastab volitatud isik, tuleb taotlusele lisada ka volituse koopia.

15

Taotlusele tuleb lisada

Projekti meeskonna liikmete elulookirjeldus(ed) (vorm 2) - inimesed, kes on taotluses (vorm 1 osa A p 3).

Projekti eelarve (vorm 3), originaalile lisatud ka elektrooniliselt (exceli tabel CD-l).

Põhikirja koopia

2008. aasta majandusaasta aruande koopia

Projekti tegevustes kasutatava internetikeskkonna 3 viimase kuu kasutajate statistika väljavõte – lisada kui kasutatakse olemasolevat internetikeskkonda

16

Taotluse esitamineTaotlus tuleb saata/tuua kinnises ümbrikus aadressil:

Kati TammIntegratsiooni SihtasutusLiimi 1 III korrus10621 Tallinn

Kinnisele ümbrikule peab olema kirjutatud

märksõna: „Lõimiv internet” konkursi number: KH09INT001 taotleja täielik nimi:taotleja aadress: märkus “Mitte avada enne avamiskoosolekut!”

17

Taotluse esitamineAvatud ümbrikus, faksi või e-postiga esitatud taotlusi ei menetleta.

Taotluse esitamisel jälgida kindlasti konkursi juhendis märgitud esitamise tähtaega:

2. november 2009 kell 16.00

Pärast tähtaega laekunud taotlusi, isegi kui postitempel näitab varasemat kuupäeva või hilinemise on põhjustanud kullerteenuse osutaja, ei menetleta ega tagastata.

18

Abikõlblikkuse reeglid:Kulud peavad vastama EIFi eesmärkidele ja on seotud projekti tegevustega.Kulud peavad olema vajalikud ja põhjendatud – ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused ei ole abikõlblikud.Kulud on kandnud Eestis asutatud ja registreeritud toetuse saaja.Projektitegevuste kulusid ei rahastata teistest fondidest.Kulud on tekkinud abikõlblikkuse perioodil (1.01.2010 – 31.12.2010). Kulu tekkimist loetakse kuludokumendi koostamise kuupäevast.Projektid on mittetulunduslikud.Kõik kulud on tuvastatavad ja kontrollitavad ning vastavad tegelikele maksetele.

19

Abikõlblikud kuludOtsesed kulud – projekti rakendamisega otseselt seotud

kulud

Kaudsed kulud – projekti tegevuste elluviimist toetavad kulud (nt kontoritarbed, toetavas rollis töötajad jms) kuni 20% otsestest kuludest.

Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud:TööjõukuludSõidu- ja lähetuskuludSeadmedRuumide rentimine (üürimine)Tarbekaubad, varustus ja üldteenusedAlltöövõttELi kaasrahastamisega otseselt seotud nõuetest tulenevad kulud

20

TööjõukuludInimesed, kellel on projektis juhtiv ja otsene roll, nagu projektijuhid jt.Ei ületa taotleja tavalisi tasumäärasid.Ei sisalda preemiaid, lisatasusid jmt.

Avaliku sfääri asutuste puhul ainult siis, kui:

üksnes projekti elluviimiseks töötav inimene (leping/käskkiri);täidab projektiga seotud ülesandeid ületunnitasu eest;määratud täitma projektiga seotud ülesandeid ning tema tavapärastes tegevustes asendab teda keegi teine.

21

SõidukuludNeile töötajatele, kelle tööjõukulu on otsene kulu.Sõidukulud hüvitatakse nt ühistranspordipiletite alusel, isikliku auto puhul kompensatsioon arvestusega läbitud km x 0,08 x kütuse liitri hind.

SeadmedProjekti jaoks vajalikud.Rentimise ja ostmise vahel valides tuleb valida odavaim viis.Amortisatsioon (kulum) vastavalt projekti heaks kasutamise ajale.Kui seade osteti ELi toetuse eest, siis amortisatsioon ei ole abikõlblik.Kui seade maksab alla 15 000 krooni ja see ostetakse 3 esimese kuu jooksul, on kulu täielikult abikõlblik. (Mõistlikkuse põhimõte)Igapäevaste kontoriseadmete kulu (nt printer jmt) on kaudne kulu.

22

Ruumide üürimine

Ruumid pole ostetud ELi toetuse eest.Kui ruume ei kasutata üksnes projekti jaoks, siis summa arvestatakse proportsionaalselt vastavalt projekti heaks kasutamisele.Kontoriruumide rentimine on kaudne kulu.

23

Tarbekaubad, varustus, üldteenused

Tarbekaubad: esemed, mis kasutatakse ära, mida ei saa uuesti kasutada.Varustus: lühema elueaga esemed, kui seadmed ja masinad (nt väiksemad IT tarvikud)

Kui ei ole võimalik määrata, et neid kasutatakse otseselt projekti eesmärkide elluviimiseks, siis on kaudsete kulude all.Kui tarbekaup, varustus või teenus maksab alla 3100 krooni, siis on see kaudne kulu.Projekti raames hangitud esemed ja üldteenused peavad vastama projekti eesmärkidele ning olema hinna poolest mõistlikud, st ostetud keskmise turuhinnaga või odavamalt. Kontoritarbed on kaudne kulu.

24

Alltöövõtt Alltöövõtja on juriidiline isik, kes osutab projektile abi tööde

või teenuste näol, mida toetuse saaja ei saa ise teostada. Alltöövõtjaga sõlmitakse leping.

Üldjuhul peab toetuse saaja tegevusi ise tegema.Ei tohi ületada 40% otsestest abikõlblikest kuludest.Vaid põhjendatud juhtudel võib ületada: põhjendus taotluses.

Ei tohi olla seotud projekti otsese juhtimisegaEi tohi suurendada põhjendamatult projekti kulusidTasu ei tohi olla määratud protsendina kogukuludest

ELi kaasrahastamisest tulenevad kulud

TeavitusKui sisult alltöövõtt, siis arvutada alltöövõtu protsendi hulka!

25

Kaudsed kulud (1)Kaudsed kulud on kulud, mis ei ole projektiga otseselt seotud. Kuni 20% otsestest abikõlblikest kuludest.

Kaudsed kulud on eelkõige järgmised kulud:tööjõukulud, mis ei ole otseste kuludena abikõlblikud. Toetavas rollis töötajad (nt sekretär, raamatupidaja);haldus- ja juhtimiskulud (kontoritarbed, kulud külalistele ja üldteenused, nt telefon, Internet, post, kommunaalkulud jne);pangatasud ja -lõivud;hoolduskulud, mis on seotud igapäevase haldustegevusega;kõik projektiga seotud abikõlblikud kulud, mis ei ole loetletud punktis „Otsesed abikõlblikud kulud”.

26

Kaudsed kulud (2)

Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fondi (EIF) reeglite järgi ei ole

kaudsed kulud abikõlblikud organisatsioonide jaoks,

mis saavad sihtotstarbelist eraldist ELi eelarvest ja/või liikmesriikide eelarvest.

27

Kaudsete kulude näide

Oletame, et projekti X eelarves koosneb otsene abikõlblik kulu järgmistest summadest:Tööjõukulu 25 000 krooniSõidukulu 5 000 krooniSeadmete rent 10 000 krooniTarbekaubad, üldteenused 20 000 krooniELi (teavitus)nõuetest tulenevad kulud 1 000 krooni

KOKKU 61 000 krooniKaudseid kulusid tohib eelarves olla kuni 20% otsestest

kuludest.Antud näite puhul võib seega eelarves olla kaudseid kulusid kuni 20 protsenti 61 000 kroonist ehk kuni 12 200 krooni.

28

Soodsaima valimine

Kui seade / tarbekaup / teenus jms maksab üle 50 000 krooni, siis tuleb alles hoida dokumendid, mis tõendavad, et valiti soodsaim võimalus.Soovitavalt ka väiksemate summade puhul.

29

Käibemaks

Abikõlblik siis, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. Sel juhul võivad eelarves toodud kulud sisaldada käibemaksu.

Ei ole abikõlblik siis, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Siis ei tohi eelarve sisaldada käibemaksu ning ka finantsaruandes tuleb esitada kulud käibemaksuta.

30

Mitteabikõlblikud kulud: käibemaks, kui taotleja on käibemaksukohustuslane;erisoodustusmaks;kasum kapitalilt, võlg ja võla teenindamise tasud, võlaintress, välisvaluutaga seotud komisjonitasud ja kursikahjud, eraldised kahjudeks või potentsiaalseteks tulevasteks kohustusteks; võlgnetavad intressid; võlad, trahvid, kohtukulud, ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused;üksnes projekti töötajate meelelahutusele tehtud kulutused; toetuse saaja poolt deklareeritud ja mõne muu ELi toetust saava projekti või tööprogrammi raames kaetud kulud;maa ostmine ja kinnisvara ostmine, ehitamine või renoveerimine;projekti rakendamises osalevate ametnike tööjõukulud, kui ametnikud täidavad projektis samu ülesandeid, mis kuuluvad nende igapäevaste töökohustuste hulka.

31

Põhilised vead (1)

Taotluste avamineTaotlus laekus pärast tähtaega (nt postisaadetis hilines)

Vormiline hindamineTaotlus on puudulikult täidetud – puudu lisad, vormid täitmata, allkirjastamataEelarve on valesti kokku arvutatud

32

Põhilised vead (2)

Sisuline hindamineTegevuste eesmärk ja põhjendus ei ole konkreetne (kirjeldus laialivalguv ja liiga pikk, kopeeritud otse juhendist jne).Tegevusi pole lahti kirjutatud, taotlus ei anna selget pilti sellest, mida projektis tehakse.Pole kirjeldatud konkreetseid tulemusi. Tulemused peavad olema mõõdetavad.Eelarve kulud on ülepaisutatud – ei ole arvestatud säästlikult.Eelarves puuduvad kulude kohta selgitused.

Lisainfo ja konkursi dokumendid:

Kati Tammtel 659 9027

kati.tamm@meis.ee

www.meis.ee viite “Konkursid” all