80

proov aasstaraamat 2011

Embed Size (px)

DESCRIPTION

proovin teha aastaraamat

Citation preview

Page 1: proov aasstaraamat 2011
Page 2: proov aasstaraamat 2011
Page 3: proov aasstaraamat 2011
Page 4: proov aasstaraamat 2011

Kallid kolleegid!

Virumaa kolledži teine aastaraamat on teie ees. Nagu eelmine, oli ka 2011. aasta sünd-musterohke. Peamine oli kahtlemata see, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus andis meile oma 2011 aasta detsembrikuu otsusega 3 miljonit eurot Põlevkivi Kompetentsikeskuse tarvis. Selle positiivse otsusega saab läbi kompetentsikeskuse loomise kolmeaastane ettevalmistusperiood. Ees seisab kompetent-sikeskusele laborikorpuse ehitamine.

Edukalt on lõpule viidud hoonete ehituse eriala materiaalse baasi loomise projekt (137 700 eurot). Alustatud on kaks projekti: pea- ja laborikorpuse rekonstrueerimine - 930 873 eurot – ning abinõud tuleohutuse ja õppeasutusele ligipääsu nõuete täitmiseks – 209 950 eurot. Peale nende projektide rahuldas sihtasutus Archimedes 2011. aasta lõpul kolledži kolm taotlust õppe infrastruktuuri parendamiseks 295 633 euro ulatuses. Nii ületab 2012. aastal kaheksa projekti finantseerimine kokku 2,3 miljonit eurot, mis on peaaegu 60 protsenti kolledži eelarvest. See on väga suur summa.

Olulise tähtsusega sündmus kolledži elus on see, et haridus- ja teadusministeerium kinnitas kütuste tehnoloogia eriala magistri-õppekava, mis annab võimaluse alustada 2012. aasta septembrist magistriõpet.

Kogu aasta on tehtud tohutut tööd tehnikaalaste teadmiste populariseerimiseks nii meie regiooni kui ka kogu Eesti kooliõpilaste hulgas. Aasta jooksul viibis kolledži laborites ja auditoo-riumides üle 500 õpilase. On sõlmitud koostöölepingud regiooni kolme suur ma gümnaasiumiga.

Kasutades meeldivat võimalust, tahan südamest tänada kogu kollektiivi nende panuse eest kolledži arengusse. Ees seisab vähemalt niisama huvitav ja sündmusterohke 2012. aasta.

Edu meile!

.

keemia ja

e

PhD Viktor Andrejev,direktor

Page 5: proov aasstaraamat 2011

3

на 2012 год превышает 2,3 миллиона евро, что составляет почти 60% бюджета колледжа. Это очень большая сумма.

Значимым событием в жизни колледжа являет-ся утверждение Министерством образования и науки магистрской программы по специально-сти «Технология и химия топлив», что дает воз-можность в сентябре 2012 года открыть прием первых студентов в магистратуру.

В течение года проведена огромная работа по популяризации технических знаний среди школьников региона и Эстонии. Более 500 школьников побывали в течение года в лабора-ториях и аудиториях колледжа. Заключены договоры о сотрудничестве с тремя крупней-шими гимназиями региона.

Пользуясь приятной возможностью, хочу выра-зить огромную благодарность всему коллекти-ву за их вклад в дальнейшее развитие колле-джа. Впереди у нас не менее интересный и насыщенный событиями 2012 год.

Удачи нам!

PhD Виктор Андреев,директор

Дорогие коллеги!

ышел из печати вто-рой выпуск ежегодно-го альманаха Вирума-аского колледжа. Год 2011, как и предыду-щий, был очень насы-щен событиями.

Несомненно, главным из них является то, что

целевое учреждение развития предпринима-тельства своим решением от 7 декабря 2011 года выделило 3 миллиона евро на деятель-ность Центра компетенции по горючему слан-цу. Этим положительным решением завершает-ся трехлетний подготовительный период по созданию Центра компетенции при колледже. Впереди строительство лабораторного корпуса под Центр компетенции.

Успешно реализован проект по оснащению материальной базы по специальности «Строи-тельство зданий» в объеме 137,7 тысяч евро. И начаты два проекта «Реконструкция главного и лабораторного корпуса» в объеме 930873 евро и «Выполнение мероприятий по соблюдению норм пожарной безопасности и доступа в учеб-ное заведение» в объеме 209950 евро. Кроме этих проектов, целевое учреждение «Archimedes» в конце 2011 года удовлетворило три ходатай-ства колледжа по улучшению учебной инфра-структуры в объеме 295633 евро. Таким обра-зом, доля финансирования по воcьми проектам

В

Page 6: proov aasstaraamat 2011

4

ÕPPETEGEVUS

ARENDUSTEGEVUS

ELU

SÜNDMUSED

STRUKTUUR JA JUHTIMINE

AUTORID JA

ÜLIÕPILAS

TÕLGID

SISUKORD

5

28

1

2

2

5

5

6

7

7

Koostaja ja toimetaja:

Kaas ja kujundus:

Küljendus:

Korrektuur: Reet PÄRSS,

Fotod: Kolledži töötajad ja tudengid

Reet PÄRSS

Evald ISRAEL

Anu PIIRIMAA, Viktor ANDREJEV,

Gelena ORLOVA

Anna KALJUSAAR

ISBN 978-9949-23-245-1

Trükk: TTÜ Kirjastus

Tallinn, 2012

© Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž, 2012

Page 7: proov aasstaraamat 2011

ÕPPETEGEVUSУЧЕБНАЯ ДЕЯТЕЛЬНОСТЬ

2011. aastal toimus kolledžis tavapärane õppetöö. Üliõpilased õppisid kuuel nelja-aastasel rakenduskõrghariduse õppekaval:

tootmistehnika ja tööstusettevõtlus;informaatika;kütuste tehnoloogia;tootmise automatiseerimine;hoonete ehitus;energiatehnika.

Sügissemestrist algas õppetöö uue õppekava versiooni järgi ehituse valdkonnas: senine ehitustehnika sai nimetatud hoonete ehituseks.

2011/12. õa-l võeti vastu 201 uut üliõpilast.Lisaks päevastele üliõpilastele õppisid kolledžis ka kaugüliõpilased: esimene vastuvõtt toimus hoonete ehituse erialale, õpinguid jätkasid energiatehnika, kütuste tehnoloogia, tootmise automatiseerimise ja informaatika eriala kaugüliõpilased.

Kolledži lõpetas 2011. a 68 üliõpilast, neist kümme .

Õppejõud on jätkanud suurt tööd e-kursuste ja e-toega kursuste väljatöötamisel. Suurt tähelepanu pöörasime õppekavaarendusele. Kuna kolledži õppekavades on praktika osakaal min 36 EAP (min 15% õppekava kogumahust), siis kaks seminari pühendasime Primuse programmi toel praktikakorralduse parenda-misele. Esimesel ühisseminaril Õppekavades olevate praktikate parendamine koostöös tööandjatega” osalesid l isaks kolledži üliõpilastele ja praktikakuraatoritele praktika-juhendajad meie suurtest partnerettevõtetest (Eesti Energia ASi ja Viru Keemia ASi struktuuriüksused) ning Jõhvi Vallavalitsusest. Kokku oli osalejaid 39. Korraldasime ka jätkuseminari, et kõiki häid ideid, mida

-

-

-

-

-

-

cum laude

В 2011 году в колледже проходила обычная учебная работа. Студенты учились по шести четырехгодичным прикладным учебным программам

производственная техника и промышленное предпринимательствоинформатикатехнология топливавтоматизация производствастроительство зданийэнерготехника.

С осеннего семестра начались занятия по новой учебной программе «Строительство зданий»

В 2011/2012 учебном году колледж принял 201 первокурсника. Кроме студентов дневной формы обучения, в колледже учились студен-ты-заочники. В этом году впервые состоялся прием студентов на заочное отделение по специальности «Строительство зданий». Также на заочной форме обучения продолжили учебу студенты специальностей «Энерготехника»«Технология топлив» «Автоматизация произ-водства» и «Информатика»

В 2011 году колледж закончили 68 студентов, 10 из которых с дипломом

Преподаватели провели большую работу по составлению электронных курсов Большое внимание было обращено на развитие учебных программ. Поскольку в учебных программах колледжа доля практики составляет 36 (минимально 15% от общего объема учебной программы), то в рамках программы «Primus» было проведено два семинара, посвященных улучшению организации практики На первом семинаре «Улучшение организации практики в учебных программах совместно с работода-телями» участвовали студенты, кураторы практики колледжа, а также руководители практики крупных предприятий-партнеров« » « » и

Йыхвиское волостное управление Всего в семинаре участвовало 39 человек. Позже был организован еще один семинар с целью обсуж-дения применения новых идей в ближайшем будущем.

год является особенным потому чтоколледж готовится к первому приему студентовв магистратуру на специальность «Техно-

:

;;

;;

;

.

, ,

.

– .

.

EAP

.

( Eesti Energia AS , Viru Keemia Grupp AS )

.

2011 ,

-

-

-

-

-

-

cum laude

5

Page 8: proov aasstaraamat 2011

ühisseminarilt saime, ka lähiajal edukalt ellu rakendada.

2011. aasta on eriline selle poolest, et kolledž valmistub esimeseks vastuvõtuks magist-riõppekavale (kütuste keemia ja tehnoloogia). 2011. a lõpuks valmisid uued versioonid kahest õppekavast: tootmistehnika ja tööstusettevõtlus reorganiseeritakse masinaehitustehnoloogia õppekavaks ning infomaatika rakendusinfo-tehnoloogia õppekavaks.

Kolledž jätkab tööd selle nimel, et olla väärikas TTÜ õppeasutus ning pakkuda kvaliteetset rakenduskõrgharidust ning täiendusõpet.

MA Reet PÄRSS

логия и химия топлив». К концу 2011 года разработали две новых учебных программы. Учебная программа «Производственная техника и промышленное предпринима-тельство» будет преобразована в «Техноло-гию машиностроения», а программа «Инфор-матика» в «Прикладную инфотехнологию»

В дальнейшем колледж продолжит работу во имя того, чтобы оставаться престижным учебным заведением ТТУ и предлагать качес-твенное прикладное высшее образование и курсы повышения квалификации

– .

.

МА Реэт ПЯРСС

STIPENDIUMID KOLLEDŽI ÜLIÕPILASTELEСТИПЕНДИИ СТУДЕНТАМ КОЛЛЕДЖА

Tööstusettevõtted panustavad järjest enam uute tehnoloogiate ja seadmetepargi arengusse, ka spetsialistide koolitus peab vastama ettevõtete vajadustele. Koostöös arendatakse kolledži õppekavasid, ettevõtete spetsialistid juhendavad üliõpilaste praktikaid ja lõputöid. Juba kuuendat aastat jagavad ettevõtted stipendiume nende jaoks oluliste erialade üliõpilastele.

2011. aastal kandideeris stipendiumitele 71 üliõpilast, kellest 24 on langenud au omada ettevõtte või asutuse nimelist stipendiumi kogusummas 16 340 eurot.

Traditsiooniliselt antakse Riigikogu liikme Valeri Korbi nimeline ja kohalike omavalitsuste stipendiumid üle veebruarikuus kolledžis ning ettevõtete stipendiumid nii kevad- kui ka sügissemestril Tallinna Raekojas.

MSc Mare ROOSILEHT

Промышленные предприятия вкладывают все больше средств в развитие новых технологий и оборудования, что предполагает подготовку специалистов в соответствии с их потребностя-ми. Совместно с предприятиями колледж разрабатывает учебные программы, а спе-циалисты предприятий руководят практиками и дипломными работами студентов. Уже шестой год предприятия выплачивают стипендии лучшим студентам тех специальностей, которые являются важными для них.

В 2011 году кандидатами на стипендии было 71 человек, из которых 24 имели честь получить именную стипендию предприятия или учреждения на общую сумму 16 340 евро.

По традиции, именную стипендию члена Рийгикогу Валерия Корба и стипендии местных самоуправлений выдают в феврале в колледже, а стипендии предприятий, как в весеннем, так и в осеннем семестре, в Таллиннской ратуше.

MSc Маре РООЗИЛЕХТ

6

Page 9: proov aasstaraamat 2011

Kevadised stipendiumid 2011

Sügisesed stipendiumid 2011

AS EESTI ENERGIA KAEVANDUSED rakenduskõrgharidusõppe stipendium

OÜ KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUS rakenduskõrgharidusõppe stipendium

AS VIRU KEEMIA GRUPP rakenduskõrgharidusõppe stipendium

JÕHVI VALLAVALITSUSE stipendium

KIVIÕLI LINNA stipendium

KOHTLA-JÄRVE LINNA stipendium

RIIGIKOGU LIIKME VALERI KORBI NIMELINE stipendium

AS VIRU KEEMIA GRUPP rakenduskõrgharidusõppe stipendium

ARZA GRUPP OÜ rakenduskõrgharidusõppe stipendium

Artur Puzinas Energiatehnika IV aasta 960 €Olesja Starodubtseva Tootmistehnika ja tööstusettevõtlus I aasta 960 €

Jevgeni Korniltsev Hoonete ehitus I aasta 960 €

Kirill Cherkasskikh Tootmise automatiseerimine II aasta 640 €Konstantin Barsukov Tootmise automatiseerimine II aasta 640 €Uljana Andrianova Tootmise automatiseerimine II aasta 640 €Aleksei Zverev I aasta 960 €Irina Purvinis Kütuste tehnoloogia III aasta 960 €

Kirill Spektor Hoonete ehitus III aasta 320 €

Olga Žuravljova Hoonete ehitus IV aasta 320 €

Margarita Krivolesova Informaatika IV aasta 200 €Jevgeni Moissejev Tootmise automatiseerimine II aasta 200 €Aleksandr Tšistokletov Tootmistehnika ja tööstusettevõtlus III aasta 200 €Olesja Starodubtseva Tootmistehnika ja tööstusettevõtlus I aasta 200 €Natalia Belova Hoonete ehitus IV aasta 200 €Artjom Trifonov Kütuste tehnoloogia III aasta 200 €

Uljana Andrianova Tootmise automatiseerimine II aasta 320 €

Valentina Volkova Tootmise automatiseerimine I aasta 400 €Sergei Gontšarov Tootmise automatiseerimine I aasta 400 €Uljana Andrianova Tootmise automatiseerimine III aasta 1 000 €Alexey Popov Tootmise automatiseerimine III aasta 1 000 €Ksenia Moskvina Kütuste tehnoloogia III aasta 1 000 €Irina Nikkar Kütuste tehnoloogia III aasta 1 000 €Jevgenia Morjuhhova Kütuste tehnoloogia II aasta 700 €Aleksei Zverev Energiatehnika IV aasta 1 000 €

Roman Daniljuk Hoonete ehitus III aasta 960 €

V

V

Energiatehnika II

V

7

Page 10: proov aasstaraamat 2011

AASTA ÕPPEJÕUD 2010ПРЕПОДАВАТЕЛЬ ГОДА 2010

Tallinna Tehnikaülikoolis on kaunis tra-ditsioon valida kord õppeaastas iga teaduskonna ja kolledži õppejõudude seast aasta õppejõud. Tiitel antakse üle vabariigi aastapäevale pühen-datud pidulikul aktusel.

15. veebruaril 2011 kinnitas TTÜ rektor prof Andres Keevallik oma käskkirjaga 2010. aasta parimate õppejõudude valimistulemused.

Kolledži 2010. aasta õppejõuks valiti energeetika ja automaatika lektoraadi dotsent, lektoraadi juhataja , kes on saavutanud häid tulemusi nii õppe- kui ka õppemetoodilises töös ja sellega seonduvas arendustegevuses (kaasaegsete õppemeetodite rakendamine, e-õppe kursuse väljatöötamine õppeaines programmeeritavad kontrollerid ning selle aktiivne kasutamine õppeprotsessis, uute seadmete rakendamine õppeprotsessis); õpetanud 2010. aasta jooksul 6 erialaainet energiatehnika ja tootmise automatiseerimise eriala tudengitele; olnud lõputöö juhendajaks kuuele lõpetajale; korraldanud õppe- ja diplomieelset praktikat, korraldanud suvepraktika kolmele üliõpilasele Vilniuse Gediminase Ülikoolist Erasmuse programmi raames; osalenud ja ettekandega esinenud rahvusvahelistel konverentsidel; avaldanud artikleid, ka koos ül iõpi lastega; osalenud rahvusvahelises projektis: „Intellektuaalsed probleemid trans-pordis“ koos Riia Tehnikaülikooliga; osalenud mitmetel täienduskoolituskursustel; pälvinud kõrgeid hinnanguid üliõpilastelt.

Soovime lugupeetud õppejõule jaksu.

PhD Olga Ruban

MA Reet PÄRSS

В Таллиннском техническом уни-верситете есть прекрасная тра-диция раз в год выбирать среди преподавателей каждого факуль-тета и колледжа преподавателя года. Титул вручается на торже-ственном заседании, посвящен-ном годовщине республики.

15 февраля 2011 года ректор ТТУ профессор Андрес Кеэваллик, своим приказом утвердил резуль-таты выборов преподавателей 2010.

Преподавателем колледжа 2010 выбрали доцента и заведующую лекторатом энергетики и автоматики, , которая достигла хороших успехов, как в учебной, так и в учебно-методической работе и в связанной с этим деятельностью по развитию (применение современных учебных методов, разработка э-курса для предмета «Программируемые кон-троллеры» и активное применение его в учеб-ном процессе, применение в учебном процессе новых установок); обучала студентов специ-альностей «Энерготехника» и «Автоматизация производства» 6 предметам по специально-сти; руководила выпускными работами шести студентов; была организатором учебной и преддипломной практики, организовала лет-нюю практику для трех студентов из Вильнюс-ского университета Гедиминаса в рамках про-екта «Erasmus»; участвовала и выступала с докладами на международных конференциях; опубликовала статьи и вместе со студентами принимала участие в международном проекте «Интеллектуальные проблемы в транспорте» совместно с Рижским Техническим университе-том; принимала участие во многих курсах по повышению квалификации; получала высокие оценки от студентов.

Желаем уважаемому преподавателю успехов.

,

PhD Ольгу Рубан

MA Реэт ПЯРСС

8

Page 11: proov aasstaraamat 2011

EDUKAS VASTUVÕTT ALGAB REKLAAMISTУСПЕШНЫЙ ПРИЕМ НАЧИНАЕТСЯ С РЕКЛАМНОЙ КАМПАНИИ

Iga ülikooli jaoks on üks tähtsamatest sündmustest uute üliõpilaste vastuvõtt. Kolledžis kestab vastuvõtt kolm nädalat: kaks nädalat juuni lõpust juuli alguseni ning üks nädal augusti alguses. Perioodi vaadates tundub see lühikese ajana, kuid selleks, et vastuvõtt oleks edukas ja kohad täidetud, tuleb teha pidevat viljakat tööd ehk reklaamikampaaniat kogu õppeaasta jooksul.

Seetõttu peab erialade tutvustamist alustama kohe pärast suvist vastuvõttu juba oktoobris. Seda näeb ette Virumaa kolledži strateegia ning mitu aastat järjest on nii ka tehtud.

Tänapäeval ei koosne reklaamikampaania traditsioonilisest avatud uste päevast või kuulutuse avaldamisest ajalehes. Kolledž kasutab mitmeid meetodeid: igasugune koostöö koolidega (sh koostöölepingute allkirjastamine); avatud uste päevad; infotunnid koolides; osalemine haridusinfomessidel nii Eestis kui ka välismaal; Interneti võimaluste kasutamine (veebilehekülg, Facebook); koolide ja gümnaasiumite tehni-kahuvilistele tehnikaklubi toimumine kolledžis; reklaam meedias jms.

Kindlasti kasutab kolledž ka traditsioonilisi meetmeid, näiteks külastab suuri Eesti haridusinfomesse: TEEVIIT, mis toimub detsembris Tallinnas, ja ORIENTIIR, mis toimub märtsis Narvas. Tundub, et viimastel aastatel külastab messi TEEVIIT vähem rahvast, kuna põhiliselt saavad noored informatsiooni nüüd Internetist. Kuid ORIENTIIRi külastavad ikkagi paljud. Kolledžil on alati nendel messidel läinud väga hästi. Võib lisada, et Narvas tuntakse rohkem huvi kolledži vastu sellepärast, et me oleme ainuke tehniline kõrgkool Ida-Virumaal, mistõttu ida-virumaalased on meie potentsiaalsed sisseastujad.

2011. aastal katsetasime teist korda oma jõudu infomessil välismaal. Twentieth International Education Fair toimus oktoobris Peterburis. Mess oli korraldatud väga heal tasemel. Messi tööaeg oli optimaalne – üks päev kell 12.00-17.00. Päeva jooksul külastas messi üle 3000 inimese (eelmisel aastal – 4800). Boksis ”Study in Estonia” olid kuue

Для каждого университета одним из главных событий является прием новых студентов. В колледже прием длится 3 недели: 2 недели – с конца июня до начала июля и 1 неделя в начале августа. Период приема не является длинным, но для того, чтобы прием удался, и все места заполнились, нужно плодотворно работать и проводить рекламную кампанию на протя-жении всего учебного года. Поэтому рекламу специальностей мы начинаем сразу в начале нового учебного года.

Сегодня рекламная кампания не состоит только из традиционных дней открытых дверей и объявлений в газетах. Колледж использует несколько различных методов: разнообразная совместная работа со школами (в т.ч. подписание договоров о сотрудничестве); день открытых дверей; инфочасы в школах; участие в инфоярмарках образования как в Эстонии, так и за рубежом; использование возможностей интернета (домашняя страничка, ); организация и проведение клубов Юного Техника и Терра Кукерсита для школьников и гимназистов на базе колледжа; реклама в средствах массовой информации и др.

Также используем традиционные методы. Участвуем в крупных инфоярмарках обра-зования Эстонии: (в декабре в Таллинне) и ОРИЕНТИР (в марте в Нарве). В последние годы инфоярмарку стало посещать меньше людей. Это связывают с тем, что теперь молодежь получает интересующую информацию в интернете. Но ОРИЕНТИР все же пользуется популярностью. Можно добавить, что в Нарве к колледжу имеется повышенный интерес. Это объяснятся тем, что колледж является единственным техническим учебным заведением в Ида-Вирумаа, поэтому жители уезда являются нашими потенциальными студентами.

В 2011 году мы второй раз попробовали свои силы на инфоярмарке за рубежом.

проходила в октябре в Санкт-Петербурге. Ярмарка была проведена на очень хорошем уровне. В течение дня ярмарку посетило более 3000 человек. В боксе « » были представители 6 университетов: Таллиннский университет, Тартуский университет, Таллиннский техни-ческий университет, Эстонская высшая школа предпринимательства Майнор, Эстонская

Facebook

TEEVIIT

TEEVIIT

Twentiethinternational education fair

Study in Estonia

9

Page 12: proov aasstaraamat 2011

ülikooli esindajad: Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Messi külastajad kuulusid erinevatesse vanuserühmadesse: keskkooli viimase klassi õpilased ja nende vanemad; kõrgkooli esimese haridusastme üliõpilased, kellel on soov saada teine kõrgharidus või jätkata õpinguid magistrantuuris; märkasin ka põhikoo-liõpilasi koos vanematega; välisüliõpilased, kes praegu õpivad Venemaal (nt Aafrikast) jt. Venemaa inimestel on päris suur huvi Eestis õppimise vastu. Seda näitas küsijate suur hulk nii TTÜ kui ka teiste Eesti ülikoolide juures. Üheks põhjuseks nimetati lähedust.

Sellel aastal loobusime avatud uste päeva korraldamisest, kuna eelmiste aastate kogemus ei toonud kaasa selle ürituse järel mingit märkimisväärset tulemust. Selle asemel käime juba viis või kuus aastat järjest (ka 2011. a) ise Ida-Virumaa koolides infotundidega ennast tut-vustamas. Selle aasta kevadel oleme külastanud üheksat kooli. Osa koolidest on käinud meie laboreid uudistamas erinevate ürituste raames.

2011. aasta aprillis ja mais külastasid keskkon-nateadlikkuse projekti ”Põlevkivimaa” raames kolledžit 34 Tallinna gümnaasiumi 10. 12. klasside õpilased.

2011. aastal oli vastuvõtt kolledžisse edukas. Võtsime vastu 201 uut üliõpilast: 155 – riigieelarvelistele kohtadele ja 46 tasulistele õppekohtadele. Jätkub vastuvõtt kaugõppe erialadele. Sellel aastal võtsime vastu kütuste tehnoloogia ja hoonete ehituse erialadele, kummaski rühmas õpib 35 inimest. Kaugõppe osakaal kolledžis kasvab, tänaseks on meil juba seitse rühma.

Sellel aastal saime vastu võtta oma esimese välisüliõpilase Venemaalt. Dokumentide menetlemine TTÜ rahvusvaheliste suhete osakonna ja õppeosakonna abiga võttis küll aega, aga tulemus oli see, et kandidaat sai riigieelarvelisele kohale. Tänu sellele positiivsele tulemusele plaanime reklaamida oma vene-keelseid erialasid ka Venemaal.

Järgmise suve vastuvõtuks on reklaami-kampaania juba alanud ja toimub kolledžis pideva protsessina. Sel aastal käivitus ühine koostööprojekt Eesti Energia AS-iga; sügiskoo-livaheajal toimus koolilastele (7.-9. kl.) keemia teaduslaager ning palju-palju muid tegevusi ja üritusi.

Katrin KRUUT

академия искусства, Эстонская академия музыки и театра. Посетители ярмарки принад-лежали к разным возрастным группам: выпускники гимназий, их родители; студенты ВУЗов, которые хотят получить второе высшее образование или продолжить обучение в магистратуре; ученики основной школы; иностранные студенты, которые сейчас учатся в России (например, из Африки) и др. У жителей России довольно большой интерес к получению образования в Эстонии. Это показало большое количество заинтере-сованных. Причиной этого назвали близкое территориальное расположение.

В этом году мы отказались от проведения Дня открытых дверей, потому что опыт предыдущих лет показал, что это мероприятие не приносит существенного результата. Вместо этого мы уже 6 лет подряд (также и в 2011 году) сами посещаем школы Ида-Вирумаа, где проводим инфочасы, знакомя школьников с нашими специальностями. Весной этого года посетили 9 школ. Часть школьников познакомились с нашими лабораториями в рамках различных мероприятий и проектов.

В 2011 году прием в колледж был успешным. Студентами стали 201 человек, из которых 155 поступили на бюджетные места и 46 – на платные. В этом году приняли по 35 человек на заочное отделение специальностей «Техно-логия топлив» и «Строительство зданий». Доля заочного обучения в колледже растет, на сегодняшний день у нас уже 7 групп.

В этом году колледж принял первого иностранного студента из России. Оформление документов при помощи отдела междуна-родных отношений и учебного отдела заняло много времени, однако в результате кандидат поступил на бюджетное место.

К приему следующего года реклама уже началась и проходит в колледже постоянно. В этом году мы запустили совместный рекламный проект с « » с целью популяризации технических специальностей, а во время осенних каникул проходил научный лагерь по химии для учеников 4 9 классов и много-много других мероприятий.

Eesti Energia AS

-

Катрин КРУУТ

10

Page 13: proov aasstaraamat 2011

6.–8. aprillini 2011 toimus Tartus Eesti Maaülikoolis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e Õppe Arenduskeskus organiseeritud e-õppe kevadkonverents „E-õpe – üksikute hobi normiks!“. Kolledžit esindasid konverentsil Anu Piirimaa, Kaire Viil ja Gelena Orlova. Konverentsi põhiteemadeks olid uued suunad ja uuenduste rakendamine hariduselus. Peale selle räägiti, et õppejõul pole enam mingit infomonopoli ja et üliõpilaste õppetöös on praktikal suur osa.

Kõigile meeldis väga Tall inna Lilleküla Gümnaasiumi õpetaja ja õpilaste esinemine. Nad rääkisid vaimustunult e-õppe võimalustest meediaõpetuses.

Konverentsile olid kutsutud lektorid välisriikide ülikoolidest (University of Barcelona, The Open Unuversity UK, Athabasca University, Santa Catarina Virtual University). Üks arutletavaid küsimusi oli vabalt kasutatavate elektrooniliste materjalide teema, konverentsil osalejatele tutvustati ühtlasi ressursse ja aadresse, mis aitavad leida elektroonilisi materjale mitme-sugustel teemadel. Videokonverentsi abil õnnestus osavõtjatel vahetada e-õppe kogemusi Soome kolleegidega.

Konverentsi teisel õhtul anti ööklubis Ahi kursuste autoritele pidulikult kätte e-kursuse kvalitee-dimärk 2011.

Konverents oli väga tihedalt täis kasulikku ja huvitavat infomaterjali ning aktiivset e-õppe kogemuste vahetamist.

-

Gelena ORLOVA

С 6 по 8 апреля 2011 года в Тарту в Сельско-хозяйственном университете проходила организованная Центром развития Э-обучения целевого учреждения « » весенняя конференция «Э-обучение: хобби - для одиночек, норма - для всех!». Вирумааский колледж ТТУ на конференции представляли Ану Пийримаа, Кайре Вийл и Гелена Орлова. Основными темами конференции были новые направления и новаторство в образовании. Среди прочего шла речь о том, что препода-ватель не является больше какой-то информа-ционной монополией, говорилось также о большой роли практики в обучении студентов.

Очень понравилось выступление препода-вателя и учащихся из Таллиннской гимназии Лиллекюла, которые с воодушевлением рассказывали об использовании возможностей электронного обучения по учебному предмету «Медиа».

На конференцию были приглашены лекторы из университетов иностранных государств. Одним из вопросов обсуждения была тема открытых электронных материалов, участники конферен-ции были также ознакомлены с ресурсами и адресами, помогающими найти электронные материалы на различные темы. С помощью видеоконференции с коллегами из Финляндии участникам удалось поделиться своим опытом в области электронного обучения.

Во второй вечер конференции в ночном клубе « » проходило награждение авторов курсов, получивших «Знак качества курсов 2011».

Eesti Infotehnoloogia

AHI

Гелена ОРЛОВА

KEVADINE E-ÕPPE KONVERENTSВЕСЕННЯЯ КОНФЕРЕНЦИЯ ПО ВОПРОСАМ Э-ОБУЧЕНИЯ

11

Page 14: proov aasstaraamat 2011

Kaks korda aastas toimuvad kolledžis seminarid, kus meie õppejõud esitlevad e-materjale, mis on loodud projekti BeSt finantseerimisel, ning jagavad kogemusi. Ka see aasta polnud erandiks. 5. mail ja 16. novembril toimusid e-materjalide esitlused. Sellel aastal loodi BeSt programmi raames 10 e-kursust ja 13 õpiobjekti.

Erit i tahan ära märkida arvutipõhiste materjalide koostamise veterane Žanna Gratšjovat (kolm kursust ja kuus õpiobjekti) ja Inna Dokutšajevat (neli e-kursust), neil on

E-kursused 2011:

Õpiobjektid :

-

-

--

-

-

-

-

-

-

-

-

Kütusetööstuse protsessid ja seadmed II, autor Sergey Chekryzhov;Eesti keel algtasemele (kaugõpe) ja Estica II, autor Kaire Viil;Informaatika I, autor Tatiana Tomasova;Diskreetne matemaatika, autor Olga Dunajeva;Algoritmid ja andmestruktuurid, autor Inna Dokutšajeva;Tehniline füüsika II, autorid Tatjana Baraškova ja Veroonika Shirokova;Elektroonika ja jõupooljuhttehnika, autor Dmitry Shvarts;Automaatikasüsteemide projekteerimine, autor Olga Ruban;Üldvõõrkeel (saksa keel), autor Vladislav Matjuškin.

5 õpiobjekti erialasele inglise keelele: Comparison of Adjectives, English for Fuel technology I (Chemical engineering), English for Fuel Technology II (Fuels), English for Fuel Technology III (Material Types and Properties), Tööohutus (Safety at work), autor Irina Petrova;4 õpiobjekti teemal SQL-keel: Andmete defineerimise laused, Päringud mitme tabeli põhjal, Agregaatfunktsioonid. Andmete grupeerimine, Alampäringud, autor Žanna Gratšjova;4 õpiobjekti Polümeeride keemiale ja füüsikale: Metüülmetakrülaadi polümerisa-t s ioon mass is , Metüü lmetak rül aad i polümerisatsioon suspensioonis, Stüreeni polümer isats ioon lahuses, Stüreen i polümerisatsioon suspensioonis, autorid Larisa Grigorieva ja Anna Prants.

2011

Два раза в год в колледже проходят семинары, на которых наши преподаватели знакомят с электронными материалами, созданными ими в рамках проекта « ». Не был исключением и нынешний год, когда 5 мая и 16 ноября преподаватели представили электронные материалы. За год в рамках данного проекта было подготовлено 10 электронных курсов и 13 учебных объектов.

BeST

Особенно хочется отметить наших ветеранов электронного обучения - Жанну Грачеву (3 э курса и 6 учебных объектов) и Инну Докучаеву (4 э-курса), у которых разработано больше всего электронных материалов в ходе реализации проектов "Redel" и "BeSt", а так же Ирину Петрову (2 э-курса и 6 учебных объек-тов), первой начавшей в нашем колледже

-

E-ÕPPE MATERJALIDE ESITLUSEDПРЕЗЕНТАЦИИ ЭЛЕКТРОННЫХ МАТЕРИАЛОВ

12

Page 15: proov aasstaraamat 2011

RAHVUSVAHELINE RAKENDUSMEHAANIKA OLÜMPIAADМЕЖДУНАРОДНАЯ ОЛИМПИАДА ПО ПРИКЛАДНОЙ МЕХАНИКЕ

Rahvusvaheline rakendusmehaanika olümpiaad toimub igal aastal ning sellest võtavad osa Venemaa kõrgkoolide ja Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilased. Olümpiaadi korraldamine on usaldatud Sankt-Peterburgi Infotehnoloogia, Mehaanika ja Optika Riiklikule Ülikoolile, kellega TTÜ Virumaa Kolledž on allkirjastanud koostöölepingu. Tänavu toimus olümpiaad 4. – 8. aprillini.

Virumaa kolledži üliõpilastest oli moodustatud Tallinna Tehnikaülikooli teine võistkond. Nii oli Eesti esindatud kahe võistkonnaga. Iga võistkond pidi koosnema neljast üliõpilasest, kuid kokku võeti kolm parimat tulemust. Ülikooli esimesse võistkonda kutsuti ka üks meie kolledži üliõpilane.

Sel aastal osutus kolledži üliõpilase Anna Leppiku tulemus paremuselt kolmandaks Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste seast. Individuaal-arvestuses sai ta 70 osaleja hulgas 20. koha. Väärikalt esindasid Virumaa kolledžit ka teised võistkonna liikmed Jevgenia Timofejeva ja Anastassia Luik.

Kolledži juhtkond eesotsas direktor Viktor Andrejeviga maksab olümpiaadist osavõtu ergutamiseks stipendiumi 100 eurot ning tasub üliõpilastele kõik elamis- ja sõidukulud.

PhD Tatjana BARAŠKOVA

Каждый год проходит олимпиада по при-кладной механике, в которой принимают участие студенты высших учебных заведений России и Таллиннского Технического универ-ситета. Проведение такой олимпиады доверено СПбГУ ИТМО, с которым Вирумааский колледж ТТУ подписал договор о сотрудничестве. В этом году олимпиада была организована в период с 4 по 8 апреля 2011 года.

Из студентов Вирумааского колледжа была сформирована вторая команда Таллиннского Технического университета. Таким образом, Эстонию представляли две команды. В каждой команде должно быть 4 студента, но суммиру-ются три лучших результата. В состав первой команды университета пригласили одного студента из нашего колледжа.

В этом году результат студентки колледжа Анны Леппик оказался третьим среди результа-тов, представленных студентами Таллиннского технического университета. В личном зачёте из 70 участников ее результат оказался на уровне 20 места. Достойно представили колледж и остальные члены команды: Евгения Тимофеева и Анастасия Луйк.

Администрация колледжа во главе с директо-ром Виктором Андреевым поощряет участие студентов в такой олимпиаде, выплачивая стипендию в размере 100 евро и покрывая все расходы, связанные с проживанием и транс-портом.

PhD Татьяна БАРАШКОВА

koostatud kõige rohkem e-materjale Redel ja BeSt projektide raames, samuti ka Irina Petrovat (kaks e-kursust ja kuus õpiobjekti), kes esimesena meie kolledžis hakkas aktiivselt kasutama e-õpet võõrkeele õpetamises ja proovib pidevalt uusi e-õppe võimalusi.

Selle aasta e-õppe uustulnukad on Sergey Chekryzhov, Tatiana Tomasova, Anna Prants ja Vladislav Matjuškin.

Gelena ORLOVA

активно внедрять электронное обучение в процесс преподавания иностранных языков, она постоянно ищет и находит новые возмож-ности э-обучения.

В этом году группу преподавателей нашего колледжа, использующих электронную форму в обучении, пополнили Сергей Чекрыжов, Татьяна Томасова, Анна Прантс, Владислав Матюшкин.

Гелена ОРЛОВА

13

Page 16: proov aasstaraamat 2011

BRIGHTONI KONVERENTS КОНФЕРЕНЦИЯ В БРАЙТОНЕ

15.-19. aprilllini 2011 osalesin Suurbritannias Brightonis inglise keele õpetajate rahvusvahelise assotsiatsiooni IATEFL 45. aastakonverentsil.

IATEFL ühendab inglise keele õpetajaid ja õpetajate organisatsioone 150 riigist üle kogu maailma. Aastakonverentsid muutuvad õpetajate hulgas üha populaarsemaks. Konverentsil osales rohkem kui 2000 keeleõpetajat. Võib öelda, et mind on „nakatanud” IATEFLi konverentsipisik, sest olen osalenud aastakonverentsidel neli aastat järjest (sh kaks korda esinejana).

Iga konverentsipäev algas plenaarettekandega.Töö käis üheksast hommikul õhtul seitsmeni: kuulata sai arvukaid ettekandeid või osaleda töötubades. Konverentsi jooksul peeti kokku rohkem kui 500 ettekannet. Minule pakkusid kõige rohkem huvi ettekanded ja töötoad järgmistes huvigruppides: tehnoloogia keele-õppes, erialakeele ja akadeemilise keele õpetamine, keeleõppe korraldamine ja auto-noomne õppija.

Brightoni konverents näitas ilmekalt inglise keele arendamise taset ja mastaapi. Keeleõpe pole enam ammu igav ega ühekülgne. Inglise keele õppeks on hulgaliselt Interneti-põhiseid materjale ja keeleõppekeskkondi. Tänapäeva efektiivsed keeleõppemeetodid ja tehnoloogia kasutamine võimaldavad muuta keeleõppe paindlikuks, ühendada auditoorne õpe veebipõhisega, suhelda sotsiaalvõrgustike vahendusel.

E-õppe kõrval on trendiks kujunemas m-õpe, mis tähendab õpet mobiilseid vahendeid kasutades nii auditooriumis kui ka väljaspool seda, nii individuaalselt kui ka koos õppides. Mobiilsete vahendite all ei mõelda ainult mobiil- või

С 15 по 19 апреля 2011 года я принимала уча-стие в конференции, посвященной 45 годовщи-не международной ассоциации учителей ан-глийского языка IATEFL, которая состоялась в Англии в городе Брайтон.

IATEFL объединяет учителей английского язы-ка и организации учителей со 150 стран мира. Ежегодные конференции становятся среди учи-телей все более популярными. В конференции участвовало больше 2000 учителей. Можно ска-зать, что я стала активным участником конфе-ренции, потому что уже четыре года подряд участвую в ежегодных конференциях (в т.ч. два раза в роли докладчика).

Каждый день конференции начинался с пле-нарного доклада. День проходил с 9 утра до 7 вечера, в течении которых было представ-лено множество докладов, а также можно бы-ло поучаствовать в практических семинарах. Больше всего у меня вызвали интерес докла-ды и практические семинары на темы: техно-логия в изучении языков, обучение академи-ческого и профессионального языков, орга-низация изучения языка и автономный уча-щийся.

Конференция в Брайтоне показала уровень и масштаб развития обучения английского язы-ка. Изучение языка больше не считается скуч-ным и односторонним занятием. В помощь изу-чению английского языка созданы многочис-ленные интернет-материалы и специальные учебные среды языка. Современные эффек-тивные методы изучения языка и использова-ние технологий способны сделать изучение языка более легким, объединить аудиторную учебу с электронной (blended/integrated

14

Page 17: proov aasstaraamat 2011

nutitelefone, vaid erinevaid kaasaskantavaid tehnoloogilisi vahendeid.

Ettekannetest ja töötubadest jäi kõlama mõte, et seoses muutustega ühiskonnas ja hariduses on muutunud õpetaja roll ja ka 21. sajandi õppurid on teistsugused. Ettekandeid kuulates ja töötubades osaledes sain kinnitust oma seisukohale, mida olen rakendanud inglise keele õpetamisel kolledžis. Ja nimelt: e-õpe annab parima tulemuse just kombinatsioonina auditoorsest ja veebipõhisest õppest, kuna nii auditoorse kui ka veebipõhise õppe eelised ja puudujäägid täiendavad üksteist.

Konverentsil osalemine loob võimaluse kohtuda ka silmast silma õpikute autorite, metoodikute, koolitajate, keeleteadlaste, kirjastajate ja kolleegidega üle kogu maailma.

Lisaks huvitavate plenaar- ja konverent-siettekannete kuulamisele, posterettekannete vaatamisele ning töötubades osalemisele pakkus palju avastamisrõõmu interaktiivsel keelelaadal osalemine. Interaktiivset keelelaata nimetatakse 21. sajandi konverentsimudeliks. Kahe tunni jooksul oli võimalik kuulata 21 lühiettekannet erinavatel teemadel, vestelda esinejatega silmast silma ja osaleda vestlusringides.

Konverentsi kultuuriprogrammi raames oli võimalik osaleda Mrs Hooveri komöödiaõhtul, kahel viktoriinil, kirjastuste vastuvõttudel. Märkimata ei saa jätta ka tutvumist Sussexi maakonna vaatamisväärsustega ja Brightoni ülikooli Plumptoni kolledži külastamist.

Viis konverentsipäeva möödusid kiiresti. IATEFLi konverentsidel osalemine võimaldab end kurssi viia keeleõppe uudistega maailmas ja keeletehnoloogia uuendustega. Konve-rentsilt naastes olen iga kord saanud oma üliõpilasi üllatada mõne uue trendi tut-vustamisega. Brightoni konverentsi ette-kandeid saab vaadata Brighton online http://iatefl.britishcouncil.org/2011/.

-kuulata

MA Ene PETERSON

15

learning), также появилась возможность изуче-ния языка через общение в социальных сетях.

Наряду с электронным обучением (э-обучение) все более популярным становится м-обучение, что означает обучение, используя мобильные средства, как в аудитории, так и вне. Под мо-бильными средствами подразумеваются не толь-ко мобильные телефоны, но и различные техни-ческие средства, которые можно взять с собой.

В докладах и практических семинарах прозву-чала мысль, что в связи с изменениями в обще-стве и образовании изменилась и роль учителя, также стали другими ученики. Слушая доклады и участвуя в практических семинарах, я полу-чила подтверждение своей точке зрения, кото-рую применяла в обучении английского языка в колледже, т.е. э-обучение дает наилучший ре-зультат, если комбинировать аудиторное обу-чение и использование интернет-материалов, поскольку преимущества и недостатки ауди-торного и интернет-обучения дополняют друг друга.

Участие в конференции дает возможность встретиться с авторами учебников и методиче-ских материалов, преподавателями, учеными и коллегами со всего мира.

Также особый интерес и радость вызвало уча-стие в интерактивной языковой ярмарке. Ин-терактивную языковую ярмарку называют мо-делью конференции 21 века. В течении двух ча-сов было возможно послушать 21 доклад на раз-ные темы, пообщаться с докладчиками и по-участвовать в дискуссиях.

В рамках культурной программы конференции была возможность принять участие в комедий-ном вечере Mrs Hoover, двух викторинах, а так-же на приемах издательств.

Нельзя не отметить и знакомство с достоприме-чательностями уезда Sussex, а также посеще-ние колледжа Plumpton Брайтонского универ-ситета.

Пять дней конференции прошли очень быст-ро. Участие на конференции IATEFL предо-ставляет возможность быть в курсе новостей обучения языка в мире, а также познакомить-ся с новшествами языковой технологии. По-сле возвращения с конференции я каждый раз удивляю студентов, знакомя их с каким-либо трендом. Доклады конференции в Брай-тоне можно посмотреть и послушать: Brighton online http://iatefl.britishcouncil.org/2011/.

МА Эне ПЕТЕРСОН

Page 18: proov aasstaraamat 2011

KOLLEDŽ LAIENDAB KOOSTÖÖD KOOLIDEGAКОЛЛЕДЖ РАЗВИВАЕТ СОТРУДНИЧЕСТВО СО ШКОЛАМИ

Kolmapäeval, 12. õlmisid koostöö-lepingu kolledž, Kohtla-Järve Järve Gümnaasium ning Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium. Lepingu eesmärk on luua kooli lõpetajatele paremad võimalused kõrghariduse oman-damiseks TTÜ pakutavatel tehnika-, loodus- ja täppis- ning sotsiaalteaduslikel erialadel.

i

оktoobril s

Koostöö seisneb teadlikkuse ja huvi suurendamisele suunatud ühistegevustes, täienduskoolitustes ja arendustegevustes.

Koostöö raames korraldas kolledž käesoleval õppeaastal Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi õpilastele robootika ning loogika ja program-meerimise kursused. Kõigil õpilastel on võimalus osaleda huviklubide tegevuses ning koostada uurimustöid. Kohtla-Järve Järve Gümnasiuumi ja Jõhvi Gümnaasiuumi õpilastele korraldat sügisvaheajal teaduslaager „Terra Cucersita”, mis oli pühendatud keemia, põlevkivi ja keskkon-nakaitse teemadele. Narva 6. Kooli gümnasistid osalesid teaduskoolitusel „Multimeedia” projekti „Hammasrattast tuulegeneraatorini” raames.

Kolledžil on varem sõlmitud koostöölepingud Kohtla-Järve Ahtme Gümnaasiumi, Jõhvi Gümnaasiumi ja Narva 6. Kooliga.

Anna KALJUSAAR

В среду, 12 октября, заключили договор о сотрудничестве Вирумааский колледж ТТУ, Ярвеская гимназия и Ярвеская русская гимна-зия города Кохтла-Ярве. Целью договора явля-ется создание наилучших условий выпускни-кам школ для получения высшего образования по специальностям ТТУ (технические, точные, социальные науки). Сотрудничество заключа-ется в развитии общих действий и проведении курсов, направленных на поднятие сознатель-ности и интереса к учебе.

В рамках сотрудничества в этом учебном году Вирумааский колледж организовал для учеников Ярвеской русской гимназии города Кохтла-Ярве курсы «Роботика» и «Логика и программирование». Всем ученикам предоста-вляется возможность присоединиться к клубам по интересам и провести исследовательскую работу. Для учеников Ярвеской гимназии города Кохтла-Ярве и Йыхвиской гимназии во время осенних школьных каникул был органи-зован научный лагерь « » на темы химии, горючего сланца и защиты окружающей среды. Ученики Нарвской школы №6 проходили обучение по курсу «Мультимедиа» в колледже в рамках проекта «От шестеренки до ветрогенератора».

Похожие договора о сотрудничестве Вирумаас-кий колледж уже заключил с Ахтмеской гимназией города Кохтла-Ярве, Йыхвиской гимназией и Нарвской школой №6.

Terra Cucersita

Анна КАЛЬЮСААР

16

Page 19: proov aasstaraamat 2011

PROGRAMMI PRIMUS SEMINARIDPRIMUSСЕМИНАРЫ ПО ПРОГРАММЕ « »

Programmi Primus toel toimus novembri- ja detsembrikuus kolm seminari.

11. novembril toimus praktikaalane seminar „Õppekavades olevate praktikate korralduse parendamine koostöös tööandjatega“. Seminaril osales ligi 50 inimest, tööandjatest olid esindatud suurettevõtted Eesti Energia AS ja Viru Keemia Grupp AS ning kohalikest omavalitsustest Jõhvi vallavalitsus. Seminari eesmärgiks oli tänada ettevõtetepoolseid praktikajuhendajaid ning kuulda nii üliõpilaste, kolledži kui ka tööandjate ootusi praktikakorraldusele ja praktikantidele.

Ettekannetega esinesid kolledži üliõpilased Sergei Jermakov tootmise automatiseerimise erialalt ning Anna Smirnova kütuste tehnoloogia erialalt, kuraatoritest dotsent Olga Ruban ning lektor Antonina Zguro. Ettekanded ärgitasid koosolijaid kaasa mõtlema ning esitati väga palju küsimusi.

Lühiettekande tegi prof Mare Pork, kes päeva moderaa orina korraldas ka teemakohased mõttetalgud. Neli töörühma (üliõpilased, kolledži praktikakuraatorid ning kaks tööandjate töörühma) esitasid kokkuvõtted oma rühma mõtetest, mis said aluseks kolledžisisesele jätkuseminarile 19. detsembril.

15. novembril toimus Kõrtsialuse Külastuskes-kuses seminar „Eesti kvalifikatsiooniraamistik. Kutsestandardid“, mille eesmärgiks oli teemast ülevaate saamine ning õppekavade eesmärkide ning õpiväljundite täpsustamise käigus ka olemasolevate kutsestandardite arvestamine.

Lektoriks oli SA Kutseko a kommunikat-sioonijuht, Europassi Keskuse koordinaator Mari-Ann Rebane, kelle ettekannet oli väga huvitav kuulata ning kes vastas pädevalt kõikidele küsimustele.

t

d

MA Reet PÄRSS

При поддержке программы « » в ноябре и декабре состоялись три семинара.

С докладами выступили студенты колледжа Сергей Ермаков («Автоматизация производст-ва») и Анна Смирнова («Технология топлив»), из кураторов доцент Ольга Рубан и лектор Антонина Згуро. Доклады побудили собрав-шихся обсудить проблемы, также было задано очень много вопросов.

В конце мероприятия с коротким докладом выступила профессор Маре Порк, которая была модератором семинара и делала выводы после докладов выступающих. Четыре рабочие группы (студенты, руководители практики колледжа и две группы работодателей) поде-лились своими мыслями и высказали предло-жения, которые будут основой для следующего семинара колледжа 19 декабря.

ноября состоялся выездной семинар вКыртсиалузе «Структура квалификаций Эсто-нии. Стандарты по профессиям», целью которого было получение обзора по теме, учет существующих стандартов по профессиям в ходе уточнения целей и учебных результатов.

Лектором был руководитель по коммуникациям целевого учреждения « » и коорди-натор центра « » Мари-Анн Ребане, доклад которой был очень интересным и которая компетентно ответила на все вопросы.

Primus

15

KutsekodaEuropass

11 ноября состоялся практический семинар «Улучшение организации практики в учебных программах совместно с работодателями». В семинаре принимали участие приблизительно 50 человек, из работодателей были предста-вители крупных предприятий

, –

«» « » и из местных

самоуправлений Йыхвиское волостное управление. Целью семинара являлось узнать ожидания студентов, работников колледжа и работодателей об организации практики и практикантах, а также поблагодарить руково-дителей практики предприятий.

Eesti Energia AS Viru Keemia Grupp AS

MA Реэт ПЯРСС

17

Page 20: proov aasstaraamat 2011

ERIALAKEELE ÕPETAMINE: VÄLJAKUTSED JA LAHENDUSEDОБУЧЕНИЕ ПРОФЕССИОНАЛЬНОМУ ЯЗЫКУ

Euroopa Liidu keelepoliitika eesmärgiks on, et iga kodanik valdaks oma emakeele kõrval veel kaht võõrkeelt.

i

Et olla konkurentsivõimeline, on vaja nii üld- kui ka erialakeele oskust. Meie kolledž on oma arengukavas 2011-2015 püstitanud regiooni omapära arvestades eesmärgi „rakendada mitmekeelset kõrgharidusmudelit - minnes järk-järgult üle eestikeelsele õppele” -, mille väljundiks on nii eesti ja vene kui ka inglise keelt valdavad lõpetajad.

Milliseid väljakutse d on see eesmärk esitanud ja mida oleme eesmärgi saavutamiseks teinud 2011. aastal?

Erialakeele kursuse läbinud peavad omandama eesti ja võõrkeele Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud B2 tasemel, kuid rohkem kui poolte esmakursuslaste keeletase on A2 või mõnel isegi A1. Vajaka jääb iseseisva töö oskustest, mis on paljudel esmakursuslastel olematu või vähene. Erialaterminoloogia omandamine võõrkeeltes on raskendatud, kuna erialainete õpe algab üldjuhul 3. semestril, erialase võõrkeele õpe aga 2. semestril.

Eesti keele õppe paindlikumaks korraldamiseks paralleelselt erialaõpingutega on välja töötatud süvendatud eesti keele õppe kava nii eesti- kui ka venekeelsetel õppekavadel õppijatele. Võõrkee-leoskuse täiendamiseks on võimalik valikainena õppida saksa või inglise keelt. Pärast üldvõõrkeele kursuse läbimist sügissemestril ei jõua aga kõik üliõpilased nõutud B1 tasemele. Erandiks on informaatika eriala üliõpilased, kelle erialased teadmised on piisavad edukaks erialakeele õppeks ja terminoloogia süvendatud oman-damiseks.

Paremate tulemuste ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks on vaja õppijat tunda ja julgustada. Nii üld- kui ka erialakeele ainekavade koostamisel arvestame õppijate vajadusi, sest ilma selleta ei pruugi ka kõige põhjalikumalt koostatud ainekava edu tuua. Õppijate vas-tutustunde kasvatamiseks ja iseseseisva töö oskuste arendamiseks rakendavad mitmed õppejõud õpimappi.

Oleme kaasajastanud nii eesti kui ka võõrkeelte erialakeele ainekavasid, arvestades fakti, et aeg-ajalt on vaja koos õpetada erinevate erialade üliõpilasi. Ainekavadesse on lülitatud läbivad teemad, mis sobivad kõikide erialade õppijatele.

Целью языковой политики Европейского союза является то, что каждый человек, кроме родного языка, должен владеть еще двумя иностранными языками. Чтобы быть конку-рентоспособным, необходимо знать как общий язык, так и профессиональный. Наш колледж в плане развития на 2011-2015, учитывая особенность региона, поставил цель: «приме-нять многоязыковую модель высшего образо-вания с постепенным переходом на эстонский язык обучения», результатом чего, будут выпускники владеющие русским, эстонским и английским языками.

Окончившие курс профессионального языка, должны владеть эстонским и английским языком на уровне В2 по европейскому рамочному документу, но свыше половины первокурсников владеют языком на уровне А2, а некоторые на А1. Не хватает навыков самостоятельной работы. У многих первокурсников они отсутству-ют или очень незначительны. Овладение профессиональными терминами дается с трудом, так как предметы по специальности начинаются, как правило, в третьем семестре, а про-фессиональный иностранный язык во втором.

Для более гибкой организации изучения языка параллельно с обучением специальности, разработана углубленная программа обучения эстонскому языку для студентов с русским и с эстонским языком обучения. Для пополнения знаний по иностранному профессиональному языку, можно изучать немецкий или англий-ский язык, как предмет по выбору. После прохождения курса общего иностранного языка в осеннем семестре не все студенты владеют языком на уровне В1, необходимым для изучения профессионального языка. Исключением являются студенты специаль-ности «Информатика», профессиональные знания которых, достаточны для успешного изучения профессионального языка и углуб-ленного освоения терминологии.

Для достижения лучших результатов и постав-ленных целей необходимо знать и мотивиро-вать учащегося. При составлении программ как общего, так и профессионального языков, учитываем нужды студентов, так как без этого даже самая основательная программа может не принести успеха. Для воспитания ответствен-ности и развития навыков самостоятельной работы студентов многие преподаватели

18

Page 21: proov aasstaraamat 2011

Koostatud on uus ainekava - tehnikaalane eesti keel - mis peab looma aluse edasiseks põhjalikumaks erialaseks (keele)õppeks.

Oleme juba kaks aastat teinud tihedat koostööd Tartu Ülikooli, Sisekaitseakadeeemia ja Maaüli-kooli keelekeskustega. Meie lektoraadi õppejõud on nii osalenud kui ka jaganud oma kogemust erialakeele konverentsidel, seminaridel ja koolituspäevadel.

Järgnevatel aastatel on vaja laiendada koostööd kolledži keele- ja erialaainete õppejõudude vahel. Koostöö edendamiseks ja erialase eesti ning võõrkeele õppe tulemuslikkuse tõstmiseks sobib lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika (ingl k CLIL, Content and Language Integreated Learning). Aastatepikkune kogemus lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamisel on Soome kolleegidel. Koostööettepanek on tulnudki Soome erialakeelte assotsiatsioonilt Ammattikielten ja viestinnän yhdistys Proflang.

Ees ootavad uued väljakutsed.

MA Ene PETERSON

используют портфолио.

Курс профессионального языка может, но не должен быть для узкой специальности, то есть в одной группе учатся студенты только одной специальности. Мы сделали более современ-ными программы по эстонскому и иностран-ному языкам, учитывая тот факт, что время от времени надо обучать вместе студентов разных специальностей. Составлена новая учебная программа – технический эстонский язык, который должен создать основу для дальней-шего более основательного изучения профес-сионального языка.

Уже два года тесно сотрудничаем с языковыми центрами Тартуского университета, академии Внутренних дел и Сельскохозяйственной академии.

В последующие года необходимо расширить сотрудничество между преподавателями языка и специальностей колледжа. Для развития сотрудничества и повышения результа-тивности обучения эстонскому и иностранному профессиональному языку подходит интегри-рованная методика профессионального и языкового обучения. Многолетний опыт применения интегрированного языкового и профессионального обучения есть у финских коллег. Предложение о сотрудничестве поступило от ассоциации профессиональных языков Финляндии.

Впереди нас ждут новые вызовы.

MA Эне ПЕТЕРСОН

19

EESTI KEEL KUI TÖÖTURUL ELLUJÄÄMISE VÕIMALUSИЗУЧЕНИЕ ЭСТОНСКОГО ЯЗЫКА КАК ВОЗМОЖНОСТЬ ВЫЖИВАНИЯ НА РЫНКЕ ТРУДА

Õppimine ei ole kohustuslik... ellujäämine samuti mitte.

(William Edwards Deming)

Kolledž pakub eesti keele süvendatud õpet kõikidele vene õppekeelega gruppidele, kuid oma emakeelt saavad parendada ka eestikeelsed õpperühmad.

Mitme aasta vältel on eesti keele õppejõudude käe alt läbi käinud erineva taseme ja keeleoskusega üliõpilased. Julgen väita, et esmakohtumised on

Учеба не является принудительной, но без нее не проживешь.

(William Edwards Deming)

Вирумааский колледж ТТУ предлагает возмож-ность углубленного изучения эстонского языка всем группам с русским языком обучения, однако родной язык могут улучшить и группы с эстонским языком обучения.

На протяжении многих лет под руководством преподавателей эстонского языка обучались

Page 22: proov aasstaraamat 2011

alati tekitanud mõningaid vastakaid arvamusi nii õpetajate kui ka tudengite seas. Kindlasti kerkib nii mõnegi noore peas küsimus: „Miks ma pean õppima riigikeelt, kui ma tulin omandama eriala?“ või siis „See on ju tore, et ma saan tasuta lihvida oma keeleoskust! Lõpetan kolledži ning ma olen nõutud spetsialist, sest valdan kõrghari-dustasemel vajalikku akadeemilist keelt.“.

Meie, humanitaar- ja sotsiaalainete lektoraadi eesti keele õppejõud, püüame sisendada, et keel ei ole nakkushaigus, mis ise külge hakkab – keelega tuleb pidevalt tööd teha. Oma ainetundides kasutame aktiivõppemeetodeid, nt rühmatööd, mille ülesandeks on tutvuda uue materjaliga, see läbi töötada, teha loetust kokkuvõte ning tutvustada saadud tulemusi teistele. Õppejõu pakutavate teemade hulgast koostab igaüks nõuetekohaselt vormistatud referaadi, esitluse ja uurimustöö ning kaitseb neid auditooriumis. Eesti keele õpe võimaldab laiendada üliõpilaste silmaringi, täiustada nende teadmisi ja viia neid kurssi eluga Eestimaal. Suurt tähelepanu pöörame erialase eesti keele õppele, mille ehedaks näiteks on asjaolu, et Euroopa Sotsiaalfondi ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed toetab kütuste tehnoloogia eriala üliõpilaste keeleõpet. Üliõpilased saavad eluks vajalikke näpunäiteid ametikirjade ja dokumentide koostamise ning vormistamise põhimõtetest. Lisaks koostab igaüks asjaajamissõnastiku ametikeele ning terminoloogiasõnastiku erialase eesti keele tundides. Kuna keeleõpe on pidev protsess, siis vajab see kahepoolset koostööd. Tudengil endal tuleb teha palju iseseisvat tööd. Sel õppeaastal on avatud palju uusi e-õppe kursuseid õpikesk-konnas Moodle.

Tundide ilmestamise eesmärgil on tudengid olenevalt käsitletavast teemast saanud keskkon-nateadlikumaks, ehitades olmejäätmetest uusi ja huvitavaid esemeid.

Kindlasti peab keeleõpe toimuma keelekesk-konnas ning seepärast oleme nii mõnigi kord väljunud õppehoonest, et tutvuda linnas asuvate

студенты с разным уровнем и знанием эстонского языка. Осмелюсь сказать, что первые встречи всегда оставляли противо-речивые мнения как у преподавателей, так и у студентов. Обязательно у какого-нибудь студента возникнет вопрос: «Почему я должен изучать государственный язык, если я пришел осваивать специальность?» или «Это так здорово, что я могу бесплатно улучшить знание эстонского языка! Закончу колледж и буду востребованным специалистом, так как владею языком на высшем уровне.»

Мы, преподавательский состав эстонского языка лектората гуманитарных и социальных дисциплин, пытаемся внушить студентам, что язык – это «не заразная болезнь», сам по себе не выучится, изучением языка нужно заниматься постоянно. На уроках мы исполь-зуем активные методы обучения (например, групповые работы), цель которых проработать новый материал, сделать из прочитанного выводы и ознакомить с полученными результатами других. Из предложенных преподавателями тем каждый студент делает реферат, доклад, исследовательскую работу и защищает ее в аудитории. Изучение эстонского языка позволяет студентам расширить круго-зор, пополнить знания и быть в курсе событий Эстонии. Особое внимание уделяем изучению эстонского языка по специальности. Напри-мер, Европейский социальный фонд и целевое учреждение интеграции и миграции «Наши люди» поддерживают обучение эстонского языка по специальности «Технология топлив». Студенты получают необходимые знания и советы для составления и оформления документов, также каждый составляет словарь делопроизводства и словарь терминологии на уроках профессионального эстонского языка. Поскольку изучение языка является постоян-ным процессом, то возникает необходимость в двухстороннем сотрудничестве. Студенту приходится очень много заниматься самосто-ятельно. В этом году в учебной среде Moodle добавлено очень много электронных курсов по изучению эстонского языка.

20

Page 23: proov aasstaraamat 2011

ajalooliste objektidega või külastada näitusesaali.

Nagu juba eelpool sai öeldud, vajab keeleõpe koostööd, nii vajab ka õppejõud täiendus-koolitust, et oma teadmistepagasit üliõpilastele vastuvõetavamaks ning atraktiivsemaks muuta. Oleme ka ise pidevas õppimisprotsessis, järgides Oscar Wilde`i põhimõtet: “Elu eesmärk on enesearendamine“.

Ingrid PREES

На уроках эстонского языка студенты узнают больше об окружающей среде, например, строя новые и интересные вещи из бытовых отходов. Также мы вместе со студентами несколько раз выезжали из стен колледжа, чтобы познако-миться с историческими объектами или посетить выставочный зал.

Как уже было сказано выше, изучение языка требует сотрудничества. Преподаватель также нуждается в курсах повышения квалификации, чтобы пополнить свой багаж знаний и сделать лекции для студентов привлекательнее. Мы сами находимся в постоянном процессе учебы, следуя принципу Оскара Вильде: «Целью жизни является саморазвитие».

Ингрид ПРЕЭС

21

KEEMIATEHNOLOOGIA LEKTORAATЛЕКТОРАТ ХИМИЧЕСКОЙ ТЕХНОЛОГИИ

Käesoleval ajal on keemiatehnoloogia lektoraat väga mobiilne kolledži üksus, mis käib ajaga kaasas. Parim kinnitus sellele on muutumatu ja stabiilne konkurss kütuste tehnoloogia erialale sisseastumisel ning positiivsed arvamused vilistlaste töö kohta.

Lektoraadi käsutuses on neli hästi varustatud õppe- ning teadus- ja uurimislaboratooriumi. Laboratooriumi seadmed tagavad võimaluse läbi viia õppepraktikume ja teadusuuringuid.

Käesoleval etapil on suure populaarsuse

В настоящее время лекторат представляет собой очень мобильное подразделение колле-джа, которое идёт в ногу со временем. Лучшее тому подтверждение – неизменно стабильный конкурс при поступлении на специальность «Технология топлив» и положительные отзывы о работе выпускников этой специальности.

В распоряжении лектората четыре хорошо оснащён-ных учебных и научно-исследовательских лаборато-рии. Оборудование лабораторий обеспечивает воз-можность проведения учебных лабораторных прак-тикумов и научных исследований.

Page 24: proov aasstaraamat 2011

omandanud kaugõppevorm, mis toimib ja areneb kolledžis edukalt. See on väga efektiivne meetod kõrgharidusega spetsialistide etteval-mistamiseks konkreetse ettevõtte jaoks. Viru Keemia Grupp, Narva Õlitehas, Novotrade Invest – see on ainult väike loetelu ettevõtetest, mille töötajad sihipäraselt õpivad kütuste tehnoloogia erialal.

Õppeprotsessi tähtis osa on üliõpilaste loomin-guliste võimete arendamine, sh teadus- uurimistööde tegemisel. Keemiatehnoloogia lektoraadi üliõpilased esitlevad oma töid konverentsidel, sh rahvusvahelistel (näiteks, Sankt-Peterburi Riiklik Inseneri- ja Majandus-ülikool). Üliõpilasi õpetavad kogenenud õppejõud, kellel on väga suur pedagoogiline ja teaduslik tööstaaž. Viimasel ajal kaasatakse õpetamisse noori õppejõude – kolledži ja teiste kõrgkoolide vilistlasi.

2011. aastal viidi lektoraadis läbi mitu projekti: töötute koolitus, töö koolilastega, e-kursuste ja õpiobjektide koostamine erinevate ainete jaoks.

Lektoraadi õppe-, teadus- ja uurimistöö perspektiivid on seotud kütuste keemia ja tehnoloogia magistriõppekava avamise etteval-mistuse, TTÜ keemiateaduskonna kontaktide arendamise ja rahvusvahelise koostöö võimaluste otsimisega.

Antonina Zguro

На современном этапе большую популярность получила заочная форма обучения. Это эффек-тивный метод подготовки специалистов с выс-шим образованием для конкретного предприя-тия. «Viru Keemia Grupp», «Narva Õlitehas», «Novotrade Invest» – это лишь небольшой пере-чень предприятий, работники которых целена-правленно обучаются по специальности «Технология топлив».

Важнейшей составной частью учебного про-цесса является развитие творческих способно-стей студентов, в том числе при выполнении научно-исследовательских работ. Студенты химического лектората представляют свои работы в докладах на конференциях, в том чис-ле и международных (в частности, в Санкт-Петербургском государственном инженерно-экономическом университете).

Студентов обучают опытные преподаватели, имеющие большой стаж педагогической и научной работы. В последнее время к препода-ванию привлекаются молодые преподаватели - выпускники колледжа и других ВУЗов Эстонии.

В 2011 году в лекторате было реализовано несколько проектов: обучение безработных, работа со школьниками, составление элек-тронных курсов и объектов обучения по раз-личным дисциплинам.

Перспективы научно-исследовательской и учебной работы лектората связаны с подготов-кой к открытию магистратуры по технологии и химии топлив, развитием контактов с химиче-ским факультетом ТТУ, поиском возможностей международного сотрудничества.

Антонина ЗГУРО

22

Page 25: proov aasstaraamat 2011

2011. AASTA LÕPETAJADВЫПУСКНИКИ 2011 ГОДА

„Tibusid loetakse sügisel“, ütleb vanasõna. Loeme siis meiegi oma 2011. aasta tibud – lõpetajad - aasta lõpul üle.

Nagu kahel eelmiselgi aastal, toimus kolledžis sel aastal nii suvine kui ka talvine diplomitööde kaitsmine. Lõpetajate üldarv oli 68, neist 60 lõpetas juunis ja 8 detsembris. Talviste kaitsjate arv oli taotluste esitamise ajal peaaegu poole suurem, aga finišini jõudis vaid 8 üliõpilast. Kui detsembrisse jääb nii vähe lõpetajaid, siis oleks arvatavasti otstarbekam jätta kõik lõputööde kaitsmised kevadsemestri lõppu. Ühelt poolt hajutab talvine kaitsmisprotsess küll õppe-jõudude koormust, mis on õppeaasta lõpus niigi suur, aga teisalt on suvised kaitsmised pidulikumad ja kaalukamad. Tekib õige lõputööde kaitsmise õhkkond.

68 lõpetaja hulgast said 10 diplomi (Natalia Belova ehitustehnika erialalt; Irina Raznotovskaja, Natalia Selivanova, Olesja Starodubtseva tootmistehnika ja tööstus-ettevõtluse erialalt; Ana Jurkeviciute, Veronika Plotnikova, Jelena Upan kütuste tehnoloogia erialalt; Anna Ivanova ja Artur Puzinas

cum laude

«Цыплят по осени считают» - гласит народная мудрость. Так и мы считаем своих «цыплят» (выпускников) в конце года.

В этом году в колледже, как и в прошлые два года, защита дипломов состоялась летом и зимой. Общее число выпускников было 68, из которых 60 закончили учебу в июне и 8 в декабре. При подаче заявлений на защиту диплома зимой студентов было в два раза больше, однако до защиты дошли только 8 человек. Если в дальнейшем в декабре будет так мало выпускников, то было бы целесооб-разно проводить защиту дипломов только в весеннем семестре. С одной стороны, защита дипломов зимой уменьшает нагрузку препода-вателей, у которых в конце учебного года и так много работы, но, с другой стороны, защита дипломов летом является торжественнее и важнее. Возникает соответствующая атмосфе-ра для защиты дипломов.

Из 68 выпускников 10 закончили учебу с дипло-мом (Наталия Белова -«Строительство зданий» Ирина Разнотовская, Наталия Селива-нова и Олеся Стародубцева - «Производственная техника и промышленное предпринимат-ельство» Ана Юркевичюте, Вероника Плотнико-ва и Елена Упан - «Технология топлив» Анна Иванова и Артур Пузинас «Энерготехника» Алла Новикова «Информатика»). Также Артур Пузинас представлял наш колледж на приеме лучших выпускников высших учебных заведе-ний у президента в начале июня в Таллинне.

Весной два студента закончили учебу в коллед-же экстерном. Было бы здорово, если те, кто когда-то оставил учебу, нашли бы возможность

;

;;

– ;–

cum laude

23

Page 26: proov aasstaraamat 2011

energiatehnika erialalt; Alla Novikova infor-maatika erialalt). Artur Puzinas esindas meie kolledžit ka presidendi parimate kõrgkoo-lilõpetajate vastuvõtul juuni alguses Tallinnas.

Kaks üliõpilast lõpetas kevadel kolledži eksternina. Tore oleks, kui need, kes kunagi on kõrgkooli pooleli jätnud, leiaksid tee tagasi, likvideeriksid oma vahel väga vähesed võlad ning kaitseksid lõputöö ja saaksid kätte diplomi.

Kui lõputööde kaitsmisel jäävad esinejad vahel hätta lõppsõna lausumisega ja tänusõnad õppejõududele-juhendajatele on rasked tulema, siis ehk võib seda ka närveerimise ja suure pinge arvele kanda. Seda meeldivam on kuulata sõnu, mida lõpetajad ütlevad diplomide kättesaamisel. Loodetavasti jäävad head ja ilusad mälestused kolledži seinte vahel veedetud ajast igaveseks vilistlaste mällu.

Kuidas nad oma teadmiste ja kogemustega tööturul hakkama saavad, sõltub nüüd juba suuresti neist endist.

Anu PIIRIMAA

вернуться, ликвидировать долги, защитить дипломную работу и получить диплом.

Если на защите дипломов у выступающих не всегда получается выразить благодарность преподавателям и руководителям, то это можно объяснить волнением и большим напряжением во время защиты. Однако очень приятно слышать благодарственные слова, которые выпускники говорят при вручении дипломов. Надеюсь, что только добрые и прекрасные воспоминания о времени, проведенном в стенах колледжа, останутся навсегда в памяти выпускников. А как они справятся с получен-ными знаниями и опытом на рынке труда, уже зависит от них самих.

Ану ПИЙРИМА

24

Page 27: proov aasstaraamat 2011

Nimi Lõputöö teema Eriala Märkused

Jevgeni Abramov Eramu turvasüsteemi ja automatiseeritud gaasikütte süsteem RDAR

Vjatšeslav Jekimtsev Videovalve organiseerimine viienda turbiini ruumis RDAR

Artjom Kivonen Vana-Ahtme pumbajaama rekonstrueerimine RDAR

Aleksandr Korn Mikrosfääride etteandmisliini juhtimine ja kontroll RDAR

Semjon Kozõrev Juhtimisseadmete ventilatsiooni ja kütte rajatised BaltiElektrijaama tsentraalremonditöökojas RDAR

Andrey Tikhonov Kotedži kütmissüsteemi moderniseerimine ja kaitse- ningtuletõrjesignalisatsiooni rakendamine RDAR

Jevgeni Tšikul Mikrokontrolleri kaugjuhtimise õppestend RDAR

Arkadi Adamenkov Lastepäevakeskuse ehitamine RDBR

Vadim Aia Tammiku aherainemäe rajoonis asuva ehitusplatsivertikaalplaneeringu ja heakorrastuslahendused RDBR

Erich Antson Tööstushoonete vahelagede arvutus dünaamilise koormuseall RDBR

Natalia Belova Energia säästmise võimalused administratiivhooneekspluateerimisel RDBR cum laude

Maksim Ivantsov Port Artur 2 laiendamise projekt RDBR

Jevgeni Korniltsev Turbiini vundamendi kontrollarvutus ja rekonstrueerimine RDBR

Deniss Larssen Veetarbimine ja soojusenergia kokkuhoid eramajas RDBR

Pavel Poljakov Harjumaa, Tallinn, Ääsi tn 2 laohoone konstruktiivne jaehitustööde projekt RDBR

Vadim Popov Ärihoone projekt ja konstruktsioonide arvutused RDBR

Anni Sihver Puitmaja ümberehitus RDBR

Aleksandr Tsarkov Keretöökoja ehitamine RDBR

Dmitri Vagin Ehitusobjekti omahinna määramine Kerese keskuse näitelNarva linnas RDBR ekstern

Aleksei Želtkov Eramaja ehitamine RDBR

Jevgeni Fokin Kvaliteetne keevitus robotiga ABB IRB 1600 RDER

Juri Heikinen Heathrow lennujaama vastupidavuse uuringust talvetingimuses RDER ekstern

Irina Raznotovskaja Laastumurdmise protsessi juhtimise tehnilised jatehnoloogilised lahendused RDER cum laude

Viktoria Rõssajeva LN-Tina tarkvara kui elektriskeemide montaaži kontrollivahend RDER

Natalia Selivanova Puurmasina mootori raami konduktorivalmistamistehnoloogia RDER cum laude

Olesja Starodubtseva TNC Components OÜ seadmete remondi- ja hooldussüsteemianalüüs RDER cum laude

Olga Tištšenko Tensegrity struktuuri mudel RDER

Aleksandra Afontšenko Objektorienteeritud programmeerimise kasutamine PHPveebirakenduste loomiseks RDIR

Anna Fjodorova Arvutiabi veebirakenduse uuendamine RDIR

Vitali Gedz Oksila OÜ veebilehe loomine RDIR

Margarita Krivolesova Õppealase veebirakenduse Ametialane inglise-vene keelesõnastik loomine Java abil RDIR

Roman Krõlov Internetikaupluse kliendiosa loomine RDIR

Urmo Lehtma JAVA veebirakendus projekti ATR näitel RDIR

Kristjan Lilleoja Maidla Noortekeskuse Koduleht RDIR

LÕPETAJAD JUUNIS

25

Page 28: proov aasstaraamat 2011

26

Nimi Lõputöö teema Eriala Märkused

Natalia Minilgalina Metoodilise õppematerjali väljatöötamine panoraamfotodeloomiseks RDIR

Mihhail Novik Sõneotsing Java EE veebirakenduses RDIR

Alla Novikova Veebirakenduse regressiooni ja koormustestide korraldamine RDIR cum laude

Martin Sai Viru jalaväepataljoni väljaõppeala broneerimissüsteem RDIR

Aivo Saulep Virumaa kolledži üliõpilasnõukogu veebileht RDIR

Aleksandra Sizova Veebirakenduste loomine MODx CMS/CMFi abil RDIR

Olesja Sobatshevskaja Veebirakenduse loomine Silverlight tehnoloogia kasutamisel RDIR

Aleksandr Volkov Internetikaupluse administraatoriosa loomine RDIR

Kseniya Volkovskaya Veebilehe lisa loomine töötajale riskide ja ohutuse jälgimiseksIVKH-s RDIR

Julia Škadova Veebi loomine käsitööhuvilistele RDIR

Anželika Germ Lisandite mõju uurimine diislikütuse põlemisomadustele. RDKR

Ana Jurkeviciute Uuring põlevkivi lagunemisproduktide puhastamiseksväävliühenditest katalüütilise hüdrogeenimise teel RDKR cum laude

Artjom Klessarev Põlevkivi ja biokütuse koospõletamine Balti elektrijaamakeevkihtkateldes RDKR

Deniss Kuttanen Seadme Enefit 140 aerofontäänkuivati energeetilise bilansianalüüs RDKR

Juri Mjatlin Seadme Enefit-140 soojuskandja eraldamise sõlmemoderniseerimine RDKR

Veronika Plotnikova Kerogeeni elementkoostise ja karbonaatide sisalduse mõjupõlevkivi kütteväärtusele ja õli saagisele RDKR cum laude

Julia Rosi VKG OIL AS - i defenoolimise seadme regenereerimisekolonni K - 5 moderniseerimine RDKR

Jelena Upan Väävli eri tüüpide jagunemine Maroko, Jordaania ja Eestipõlevkivis RDKR cum laude

Aleksei Drõndin Jõhvi-Ahtme soojusvarustusskeemi analüüs RDPR

Anton Firsov Väävlipüüdeseadme sise- ja välisvalgustuserekonstrueerimine ja moderniseerimine RDPR

Anna Ivanova Ahtme soojuselektrijaama olme- ja ametiruumide valgustus RDPR cum laude

Juri Malõšev Estonia kaevanduse allmaa kaamerploki elektrivarustuseanalüüs RDPR

Jekaterina Merelaine Kohtla-Järve piirkonna 6 kV elektrivõrgu tehnilised kaod RDPR

Rimma Plistik Tehnilis-ökonoomiline põhjendus geotermilise aparatuurikasutamiseks eramaja soojusvarustuse tarbeks RDPR

Artur Puzinas Laboriseadme väljatöötamine päikeseenergia uurimiseks RDPR cum laude

Natalia Sokolova Soojuspumpade kasutamine mitmekorruseliste majadesoojusvarustuse efektiivsuse tõstmiseks RDPR

Maksim Bušujev Päikeseenergia kasutamine kütteks ja soojavee saamiseksAlutaguse Hooldekeskuses RDAR

Maksim Hrenov Radarinivoomõõturi SITRANS LR250 kalibreerimise japrogrammeerimise õppejuhend RDAR

Aleksandr Kevask Kurtna pumbamaja rekonstrueerimine RDAR

Aksenti Nekraševitš Valvesüsteemi signalisatsioon ja videovalve jälgimissüsteemViru kalatööstuses RDAR

Ksenia Babkina Katla БКЗ-75-39ФСл modifikatsioon gaasile üleminekul RDPR

Jevgenija KovaltšukSeadmete kaitsmine kõrgete temperatuuride mõjutamisevastu ja heitgaaside abrasiivomaduste vastu õlitööstuses -Eesti Energia Õlitööstus AS

RDPR

Aleksandr Keivabu Katuse terasfermi arvutus ja varraste ristlõike ratsionaalsetüübi valik RDBR

Konstantin Smolentsev Toitlustuskompleksi optimaalse mikrokliima tagamine RDBR

LÕPETAJAD DETSEMBRIS

Page 29: proov aasstaraamat 2011

27

Page 30: proov aasstaraamat 2011

PROJEKTITEGEVUS 2011

28

Projekti nimetus

KululiikÜmber TERRACUCERSITA(Põlevkivimaa)

Hammas-rattasttuule-generaa-torini

Kütustekeemia jatehnoloogiamagistri-õppekavaloomisprojekt

Ehituskoda INNOLA

Juurde-pääsetavusesuurendamineja tuleohutus-nõuetetäitmine

KOKKU €

palgakulu 8 101,67 17 477,82 16 733,85 7 676,92 23 625,92 2 685,74 76 301,92sh kolledži

töötajad 7 951,67 17 147,82 9 585,41 7 300,60 10 100,99 2 685,74 54 772,23

sh väljastpoolt 150,00 330,00 7 148,44 376,32 13 524,93 0,00 21 529,69

seadmed 25 327,92 27 381,89 0,00 42 700,20 0,00 0,00 95 410,01

mööbel 0,00 0,00 0,00 38 656,89 0,00 0,00 38 656,89

kirjandus 0,00 0,00 3 380,23 0,00 0,00 0,00 3 380,23

kontorikulu 648,63 353,90 476,93 0,00 1 085,35 0,00 2 564,81

reklaam 58,21 105,30 105,30 0,00 0,00 0,00 268,81

ehitus 0,00 0,00 0,00 40 578,09 0,00 34 443,44 75 021,53

muu 3 028,94 2 586,27 3 999,41 31,95 6 304,26 0,00 15 950,83

KOKKU € 37 165,37 47 905,18 24 695,72 129 644,05 31 015,53 37 129,18307

555,03

Page 31: proov aasstaraamat 2011

PROJEKTITEGEVUS 2012

29

Jrknr Projekti nimetus, number

Kokku2012, €

Koguprojektimaht, € Algusaeg Lõppaeg Projektijuht

1

„Ümber TERRA CUCERSITA(Põlevkivimaa)“,1.2.0502.10-0013 35805,88 1596000,00 01.10.2010 31.12.2013 Annely Oone

2

„Hammasrattasttuulegeneraatorini“,1.2.0502.10-0025 27929,39 1596000,00 01.10.2010 31.12.2013 Anna Kaljusaar

3

Kütuste keemia ja tehnoloogiamagistriõppekava loomisprojekt,1.2.0402.10-0120 58245,00 232638,40 01.09.2010 31.12.2014 Mare Roosileht

4

TTÜ Virumaa Kolledži õppehoonetejuurdepääsetavuse suurendamineja tuleohutusnõuete täitmine,3.2.0902.11-0024 177650,00 177650,00 15.09.2011 01.11.2012

Mare Roosileht,Udo Klopets

5Põlevkivi KompetentsikeskusEU41249 1 756982,41 3567402,36 15.09.2011 31.12.2014

Mare Roosileht,Udo Klopets

6

TTÜ Virumaa Kolledži labori„Hoonete tehnosüsteemid“väljaarendamine,3.2.0401.11-0044 116462,50 116462,50 01.11.2011 30.11.2012

Annely Oone,Udo Klopets

7

TTÜ Virumaa Kolledži 3Dmultimeedia laboriväljaarendamine,3.2.0401.11-0046 42671,00 42671,00 01.11.2011 30.09.2012 Anna Kaljusaar

8

TTÜ Virumaa Kolledži kütustekeemia ja tehnoloogia laboriväljaarendamine,3.2.0401.11-0045 136500,00 136500,00 01.01.2012 30.11.2012 Annely Oone

KOKKU 2 352246,18 7 465 324,26

9

Riigi lubatud heitkoguse ühikutegakauplemisest saadud vahenditekasutamise investeeringute kavaVirumaa Kolledži õppehoonerekonstrueerimiseks 930873,00 930873,00 01.03.2011 31.12.2012 Udo KlopetsKOKKU 3 283119,18 8 396 197,26

Page 32: proov aasstaraamat 2011

Kolledž osales 2010. aasta lõpust kuni 2011. a aprillini TTÜ Majanduskoolituskeskuse projektis „

Keemiaprotsesside operaator I” (rohkem infot projekti kohta: http://juhtimisteekond.ee/MKK/INNOLA/).

Koolitusel osalesid Ida-Viru maakonna töötud vanuses 16-24 ja üle 50aastased mitte-eestlased. Koolituse eesmärk oli võimaldada õppijal saavutada oskused, teadmised ja suhtumine, mis on vajalikud keemiaprotsesside jälgimisel ja juhtimisel keemia- n ing põlevkivikeemiatööstuses. Kursuse eesmärk oli valmistada õppijaid ette, konkureerimaks tööturul ja leidmaks töökoht operaatorina tootvas tööstuses.

Meie koolitusel osales 17 inimest, kes kuulasid kolme kuu jooksul teooriat, tegid iseseisvat ja laboratoorset tööd. Neil oli võimalus käia õppeekskursioonidel AS Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaamas ja Paljassaare reoveepuhas-tusjaamas, Eesti Energia ASi Eesti Elektrijaamas ja uues õlitehases; kohalikes ettevõtetes Viru Keemia Grupp AS ja Novotrade Invest AS. Lisaks oli koolitatutel unikaalne võimalus saada 8nädalane praktiline väljaõpe järgmistes ettevõtetes: AS Narva Vesi, Eesti Energia Õlitööstus AS, AS Sillamäe Soojuselektrijaam, AS Silmet, Novotrade Invest AS, Eastman Specialties AS ja Viru Keemia Grupp AS. Meie kõigi rõõmuks läbisid kõik kohaletulnud 15 julget ka kutseeksami, mille viis läbi Eesti Keemiatööstuse Liit.

Nende inimeste ettevalmistamisse andsid panuse eelkõige meie keemiatehnoloogia lektoraadi inimesed Antonina Zguro, Larisa Grigorieva, Anna Prants, Sergey Chekryzhov, aga ka Larissa Shevchenko. Kaasasime koolitajaid ka väljast-

Innola – Ida-Virumaa kvalif itseeritud tööjõupakkumise suurendamine innovaatiliste uurimismee todite ja täienduskoolituste kaudu” koolitusega „

С конца 2010 года и до апреля 2011 года кол-ледж участвовал в проекте Центра экономиче-ского обучения ТТУ «Innola – увеличение пред-ложения квалифицированной рабочей силы в Ида-Вирумаа через инновационные методы ис-следования и повышения квалификации» и ор-ганизовал курс «Оператор химических процес-сов I» (подробная информация о проекте: http://juhtimisteekond.ee/MKK/INNOLA/).

В обучении участвовали безработные неэс-тонцы из Ида-Вирумаа в возрасте от 16 до 24 и старше 50 лет. Целью обучения являлось дать знания и умения, которые необходимы при наблюдении и управлении химическими процессами в химической промышленности и переработке горючего сланца. Цель курса - сделать учащихся конкурентоспособными на рынке труда для того, чтобы они смогли найти место работы оператором на действующем производстве.

В нашем обучении участвовали 17 человек, ко-торые в течении трех месяцев изучали теорию, выполняли лабораторные работы и самостоя-тельные задания. У учащихся была возмож-ность побывать на учебных экскурсиях на во-доочистной станции и станции очистки сточных вод «AS Tallinna Vesi», на электростанции и но-вом заводе масел «Eesti Energia AS», а также на местных предприятиях «Viru Keemia Grupp AS» и «Novotrade Invest AS». Кроме того, у учащих-ся была уникальная возможность пройти 8-недельное практическое обучение на предпри-ятиях «AS Narva Vesi», «Eesti Energia Õlitööstus AS», «AS Sillamäe Soojuselektrijaam», «AS Silmet», «Novotrade Invest AS», «Eastman Specialties AS» и «Viru Keemia Grupp AS». К на-шей общей радости 15 человек, принимавших участие в обучении, сдали квалификационный экзамен, который проводил Союз химической промышленности Эстонии.

Работники лектората химической технологии колледжа Антониа Згуро, Лариса Григорьева, Анна Прантс, Сергей Чекрыжов, а также препо-даватель лектората энергетики и автоматики Лариса Шевченко проводили подготовку уча-щихся к экзамену. Также были привлечены пре-подаватели других учебных заведений - Юлле Политаев и Инга Бородина. Большое спасибо всем еще раз!

Участникам обучения оплачивался проезд, пи-

PROJEKT INNOLAПРОЕКТ «

„ ”»INNOLA

30

Page 33: proov aasstaraamat 2011

poolt meie maja - Ülle Politajev ja Inga Borodina.

Koolitusel rahastati töötuid nende õpingute osas, samuti tasuti transpordikulud, toitlustus ja maksti veidi stipendiumit. Projekti rahastati Euroopa Sotsiaalfondi meetmest "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine".

Tagasisidest selgus, et meie koolitatud sooviksid meie majas hea meelega õpinguid jätkata, sest olid hakanud meie hea auraga maja ja selle inimesi armastama.

Kui küsite, kui paljud neist osalenud töötutest ka tööturul vastaval erialal tööd leidsid, siis tänaseks ei ole mul kahjuks öelda ühtegi nime... Aga südamest soovin neile kordaminekuid ja edu töökoha leidmisel.

Annely OONE

тание, а также платили небольшую стипен-дию. Проект финансировал Европейский со-циальный фонд по программе «Увеличение предложения квалифицированной рабочей силы».

Обратная связь показала, что учащиеся с удо-вольствием хотели бы продолжить учебу в на-шем колледже, потому что полюбили работа-ющих здесь людей и наш дом с хорошей атмо-сферой.

Если спросите, сколько из прошедших обуче-ние нашли работу по специальности, то на се-годняшний день, к сожалению, я не могу на-звать ни одного имени... Но от всего сердца же-лаю окончившим курсы успеха и удачи в поис-ке работы.

Аннели ООНЕ

31

EHITAJATEL UUED UHKED LABORIDУ СТРОИТЕЛЕЙ НОВЫЕ ВЕЛИКОЛЕПНЫЕ ЛАБОРАТОРИИ

Sügisel õppetööd alustades on alati väike ootusärevus sees - mida on kolledžis sel aastal uut... Sel aastal valmistas üllatuse ehituse ja mehaanika lektoraat.

Kolledžil oli eesmärk kaasajastada ehituse erialaga seotud õpperuume ja täiendada seadmete nimekirja projekti „TTÜ Virumaa Kolledži ehituskoja kompleksne kaasajastamine” kaudu. Aastase projekti jooksul viidi läbi neli hanget õppeotstarbeliste seadmete ostmiseks. Kokku soetati veidi üle 40 uue seadme pinnasemehaanika, betooniõpetuse ja ehitusma-terjalide ning ehitusgeodeesia laboritesse. Seadmed tarniti firmadelt Est-Doma OÜ, Ronex OÜ ja Datel AS.

Осенью перед началом учебной работы всегда присутствует небольшое волнение от ожида-ния – что нового в этом году будет в колледже... В этом году сюрприз подготовил лекторат стро-ительства и механики.

У колледжа была цель модернизировать учеб-ные помещения, связанные со специальностью «Строительство зданий», и пополнить список оборудования в рамках проекта «Комплексная модернизация строительно-лабораторной базы Вирумааского колледжа ТТУ». В течение года провели 4 госпоставки для приобретения обо-рудования, используемого в учебных целях. Всего приобрели чуть больше 40 новых прибо-ров в лаборатории механики грунтов, бетонных

Page 34: proov aasstaraamat 2011

32

и строительных материалов, ин-женерной геодезии. Оборудова-ние было поставлено фирмами «Est-Doma OÜ», «Ronex OÜ» и «Datel AS».

Так как студенты и предподава-тели специальности «Строитель-ство зданий» будут вынуждены в будущем отказаться от аудито-рии 120, то для них пришлось ис-кать новые помещения в лабора-торном корпусе. Поэтому догово-рились с другими лекторатами о смене расположения помещений (с 1 сентября некоторые лабора-тории и кабинеты поменяли свои

места). Теперь «у строителей» новые учебные помещения в кабинетах 112 и 113. Тот, кто за-глядывал в новые лаборатории, знает, что кро-ме сделанного ремонта поставлены новые кра-сочные столы и другая мебель для лаборатор-ных работ. Самые большие изменения произо-шли в кабинете 112, где пришлось сломать сте-ну с целью увеличения площади помещения, по-строить систему водоснабжения и канализа-ции, также впервые залили пол новым эпоксид-ным покрытием. Новое оборудование и шкафы в кабинете 203 обеспечат лучшие возможности для учебы по предмету геодезии. Мебель для лабораторий была изготовлена и установлена фирмой «Laborimööbel OÜ», а строительный проект составлен фирмой «OÜ Zoroaster». По-мещения отремонтировала фирма «Visto OÜ», и надзор за работами проводила фирма «EKF Omand OÜ».

Большой вклад и содействие в модернизацию строительно-лабораторной базы внесли Маре Ро-озилехт, Татьяна Томасова, Ирина Горобец, Аве Хярг, Николай Вертягин, Эдуард Хярг, Екатерина Криис и Дмитрий Шварц. Всем большое спасибо!

Новые лаборатории были построены и обору-дованы благодаря программе Структурного фонда Европейского союза «Учебная инфра-структура прикладного высшего образова-ния», входящей в состав программы «Модерни-зация учебной инфраструктуры прикладного высшего образования и обучения преподавате-лей». Общий объем проекта был примерно 114 тысяч евро. Проект был осуществлен с 1 сен-тября 2010 года по 31 октября 2011 года.

Желаю успешной учебы в новых лабораториях с новым оборудованием!

Аннели ООНЕ

Põhjusel, et ehituseriala tudengitel ja õppejõududel tuli loobuda tulevikku silmas pidades auditooriumist 120, tu li leida laborikorpuses ehitajatele uued ruumid. Selleks lepiti teiste lektoraatidega kokku ruumide ümberpaigutamises (alates 1. septembrist on mõned laborid ja tööruumid uues kohas). Nii asuvad täna „ehitajatel” uued õpperuumid kab 112 ja 113. , kes on saanud sisse kiigata, teavad, et laborites on lisaks remondile ka uued uhked ja rõõmsavärvilised laborilauad ja muu mööbel. Kõige suurema muudatuse tegi läbi aud 112, kus tuli ruumi suurendamise eesmärgil vaheseinu maha võtta, vee- ja kanalisatsioonisüsteem sisse ehitada ning valati täiesti uus ja kolledžis esimene selletaoline - epopõrandakate. Auditooriumi 203 paigaldatud uued kapid ja seadmed tagavad paremad õppimisvõimalused geodeesia valdkonnas. Laboritesse ehitas ja paigaldas mööbli Laborimööbel OÜ, ehitusprojekti koostas OÜ Zoroaster, remonti tegi ettevõte Visto OÜ ja omanikujärelevalvet teostas EKF Omand OÜ.

Oma panuse ehituskoja valmimisele andsid eelkõige Mare Roosileht ja Tatiana Tomasova, suureks abiks olid Irina Gorobets, Ave Härg, Nikolai Vertjagin, Eduard Härg, Jekaterina Kriis ja Dmitry Shvarts. Suur aitäh veel kord!

Uued laborid valmisid tänu Euroopa Liidu Struktuurifondide meetme „Rakenduskõrgha-ridusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine" alameetme «Rakenduskõrgha-ridusõppe õppeinfrastruktuur» kaasabil. Projekti kogumaht oli ligikaudu 114 000 eurot ning projekt teostati perioodil 1. september 2010 kuni 31. oktoober 2011.

Head õppimist uutes laborites uute seadmetega!

Inimesed sinnanendes

Annely OONE

Page 35: proov aasstaraamat 2011

33

Словосочетание « » ассоции-руется у нас в колледже со сланцем, химией, школьниками и Ида-Вирумаа. Целью проекта «Вокруг (Земля сланца)» яв-ляется пробуждение интереса среди молодежи к технологии, естественным и точным наукам, а также привлечение к научной и развивающей деятельности через комплексные программы популяризации. Этот проект, в отличие от про-екта «От шестеренки до ветрогенератора», свя-зан с химией, горючим сланцем и защитой окружающей среды. Проект начался 1 января 2011 года и продлится до конца 2013 года.

Что мы сделали в 2011 году? Конечно же, все за-метили, что в этом году в колледже, кроме сту-дентов, было много детей, и наши преподава-тели работали в вечернее и в свободное от учебной работы время, а также на выходных. В этом году в рамках проекта мы организовали:

Кроме того, в рамках проекта лекторат химиче-ской технологии приобрел переносные прибо-ры для анализов воды и другое оборудование.

В проекте приняли участие 135 школьников в возрасте от 9 до 18 лет из Йыхвиской гимназии,

ТЕРРА КУКЕРСИТА

ТЕРРА КУКЕРСИТА

-

--

--

-

два курса по химии окружающей среды на русском и эстонском языках;пятидневный научный лагерь;кружок по интересам для школьников;день науки;международный научный семинар для моло-дежи, на котором участвовали студенты и школьники из Ида-Вирумаа, а также студен-ты из Санкт-Петербурга;экскурссии в научный центр «AHHAA», По-лярную мызу Кукрузе, Музей сланца, Музей-шахту Кохтла, на предприятия «Viru Keemia Grupp AS» и «Eesti Energia Õlitööstuse AS».

ТЕРРА КУКЕРСИТА

Kuuldes sõnu , on meil kolledžis märksõnadeks põlevkivi, keemia, koolilapsed ja Ida-Virumaa. Projekti „Ümber

(Põlevkivimaa)” eesmärk on noorte seas huvi äratamine loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia ja teadus- ning arendustegevuse vastu nende kompleksse populariseerimisprogrammi kaudu. Erinevalt projektist „Hammasrattast tuulegeneraatorini” keskendub see projekt vaid keemiale, põlevkivile ja keskkonnakaitsele. Projekti tegevused said alguse 1. jaanuarist 2011 ja kestavad 2013. aasta lõpuni.

Mida oleme teinud 2011. aastal? Kindlasti on kõik tähele pannud, et sel aastal on meie majas lisaks tudengitele väga palju lapsi käinud ja meie õppejõud on hõivatud õhtuti, samuti õppetööst vabadel päevadel ja nädalavahetustel. Oleme korraldanud selle projekti raames sel aastal

Meie tegevustest on osa võtnud kokku 135 õpilast vanuses 9-18 aastat Jõhvi Gümnaasiumist, Iisaku

TERRA CUCERSITA

TERRA CUCERSITA

-

--

--

-

-

kaks keskkonnakeemia koolitust vene ja eesti keeles;viiepäevase teaduslaagri;uue õpilastele mõeldud huvialaringi

;ühe teaduspäeva;rahvusvahelise noorte teadusseminari, kus osalesid lisaks meie tudengitele ja õpilastele ka üliõpilased Sankt-Peterburgist;kõikide tegevuste raames oleme teinud väljasõite AHHAA Teaduskeskusesse, Kukruse Polaarmõisa, Põlevkivimuuseumisse, Kohtla Kaevanduspark-Muuseumisse, ettevõtetesse Viru Keemia Grupp AS ja Eesti Energia Õlitööstuse AS;keemiatehnoloogia lektoraat on rikkam kohvrisse mahutatud veelabori ning veel mitmete seadmete võrra.

TERRA CUCERSITA

TERRA CUCERSITAТЕРРА КУКЕРСИТА

Page 36: proov aasstaraamat 2011

34

Иизакуской гимназии, Силламяэской школы Каннука, а также Ярвеской гимназии, Славян-ской основной школы, Ярвеской русской гим-назии, Ахтмеской гимназии, Таммикуской гим-назии, Общей гимназии и Кесклиннаской гим-назии города Кохтла-Ярве. Занятия для школь-ников проводили Антонина Згуро, Лариса Гри-горьева, Анна Прантс, Наталья Передкова, Хел-ла Рийсалу, также помогали в организации про-екта Катрин Круут и Анна Кальюсаар. Проект финансирует Европейский социальный фонд в рамках программы популяризации науки «ТееМе», входящей в состав программы «Адап-тация к экономике, основанной на знаниях».

Я с радостью могу сказать, что многие школь-ники, посетившие колледж в первый раз, от-крыли для себя существование колледжа и узнали о возможностях учебы. Некоторые за-интересованы после школы продолжить учебу в нашем колледже по специальности «Техноло-гия топлив». Также многие школьники, прини-мавшие участие в проекте, хвалили наши лабо-ратории и признались, что у нас стулья лучше, чем в Тартуском университете.

И не забывайте, что в 2012 году у нас в колле-дже увидете еще больше детей!

Аннели ООНЕ

Gümnaasiumist, Sillamäe Kannuka Koolist, Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumist, Slaavi Põhikoolist, Järve Vene, Ahtme, Tammiku, Ühis- ja Kesklinna Gümnaasiumitest. Meie majast on korraldanud koolitusi Antonina Zguro, Larisa Grigorieva, Anna Prants, Natalja Peredkova, Hella Riisalu ja Kaire Viil, abiks on olnud Katrin Kruut ja Anna Kaljusaar. Projekt on saanud rahalist toetust Euroopa Liidu Sotsiaalfondilt meetme „Kohandu-mine teadmistepõhise majandusega” teaduse populariseerimise alameetme „Teeme” kaudu.

Mul on hea meel tõdeda, et on palju neid noori, kes käisid meie majas esimest korda ja kelle teadlikkus meie kolledžist ja siinsetest õppimisvõimalustest on tõusnud; ja on neid, kes on enda jaoks kolledži esmakordselt avastanud ning on huvitatud meie koolis kütuste keemia eriala õppima tulema; ja on neid, kes kiidavad meie laboreid ja leiavad, et meie koolis on paremad toolid kui Tartu Ülikoolis!

Ja ärge siis 2012. aastal unustage, et näete meie majas veel palju lapsi!

Annely OONE

HAMMASRATTAST TUULEGENERAATORINIОТ ШЕСТЕРЕНКИ ДО ВЕТРОГЕНЕРАТОРА

Projekti „Hammasrattast tuulegeneraatorini“ tegevused on selleks aastaks lõppenud. Tegemist on kolmeaastase projektiga, mis v i i ak s e l ä b i m e e tm e „Koh a n d u m i n e teadmistepõ hise majandusega" teaduse populariseerimise alameetmest „TeeMe“ ning mida toetavad Euroopa Liit ja Euroopa Regionaalarengufond. Projekti eesmärk on teadus- ja arendustegevuse ning loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna populariseerimine noorte seas ning huvi äratamine teadlas- ja insenerikarjääri vastu. Kolledži „TeeMe“ projektid toimivad moto „Avas ta tehnikamaailm“ egi idi a l l , vt http://www.vk.edu.ee/projektid/teeme.

2011. aasta oli väga huvitav ja sündmusterohke, kuna kõik tegevused viidi läbi esmakordselt ning õpilaste huvi oli ettearvamatu. Projekti raames viidi läbi viis koolitust: Robootika (kaks rühma), Elektrotehnika, Loogika ja programmeerimine

Мероприятия проекта «От шестеренки до вет-рогенератора» в этом году закончились. Про-ект длится три года и проводится в рамках про-граммы популяризации науки «ТееMе», входя-щей в состав программы «Адаптация к эконо-мике, основанной на знаниях» при финансовой поддержке Европейского союза и Европейского фонда регионального развития. Целью проекта является популяризация научной и развиваю-щей деятельности, технологии, естественных и точных наук среди молодежи, а также пробуж-дение интереса к карьере ученого и инженера. Проекты колледжа «ТееМе» прово-дятся под девизом «Открой мир техники» (см. http://www.vk.edu.ee/projektid/teeme).

2011 год был очень интересным и богатым на со-бытия, поскольку все мероприятия проводи-лись впервые, и интерес школьников был непредвиденный. В рамках проекта было про-ведено 5 курсов: Роботика (2 группы), Элек-

Page 37: proov aasstaraamat 2011

ning Multimeedia. Suure töö tegid ära Natalja Ivleva, Dmitry Shvarts, Žanna Gratšjova, Inna Dokutšajeva, Olga Ruban, Larisa Shevchenko ja Alexander Veresh. Kevadvaheajal 21.-25. märtsil toimus teaduslaager 5.-8. klasside õpilastele. Huvi laagri vastu ületas kõik ootused, kuna loodetud 20 õpilase asemel tuli kohale ca 40 koolilast, mistõttu tegevused viidi läbi paralleelselt kahes rühmas. Koolilastel oli võimalik ise magnetit ja bumerangi meisterdada, pildistada ennast ja oma sõpru ning hiljem fotosid töödelda, võistelda IT-alastes teadmistes, teha katseid keemialaborites, tutvuda kaasaegsete seadmetega ehituse ja automaatika valdkonnas, külastada Põlevkivimuuseumi ja Kohtla Kaevanduspark-muuseumi, parandada oma eesti keele oskust jpm. Suur tänu tublidele õppejõududele: Veroonika Shirokova, Tatjana Baraškova, Žanna Gratšjova, Natalja Ivleva, Inna Dokutšajeva, Antonina Zguro, Olga Ruban, Anna Prants, Ene Peterson, Helju Vospert, Kaire Viil, Irina Gorobets, Dmitry Shvarts, Alexander Veresh ja Eduard Härg.

Kevadel alustas tööd Noore Tehniku Klubi, kus võivad osaleda lisaks kooliõpilastele ka kolledži üliõpilased. Klubi tundides õpiti tundma mikrokontrollerite struktuuri ja nende program-meerimise aluseid, raalnägemise aluseid ning koostama esmaseid roboti juhtimisprogramme. Klubi käesoleva aasta tegevuse lõpetas edukas osalemine rahvusvahelisel konkursil ”ROBOTEX 2011”, kus klubi esindasid kolledži üliõpilased Vladimir Jurjev ja Gunnar Joonas.

Sügisel viidi koostöös Kohtla-Järve Linnava-litsusega läbi ideekonkurss „Arhitektuuriline väikevorm linnakeskkonnas“, kus nii kooli- kui ka üliõpilased võisid lasta fantaasial lennata ja pakkuda välja ideid lilleklumpide, skulptuuride ja skulptuurigruppide, pinkide, prügikastide, puhkealade, lasteväljakute jm kujundamiseks. Konkursile esitati kolm üliõpilastööd (osales neli üliõpilast) ja 11 õpilastööd (osales 28 kooliõpilast). Üliõpilased esitasid Keskallee ja Presmani-nimelise pargi üldkompositsioonilised

тротехника, Мультимедиа, а также Логика и программирование. Большую работу продела-ли Наталья Ивлева, Дмитрий Шварц, Жанна Гра-чева, Инна Докучаева, Ольга Рубан, Лариса Шевченко и Александр Вереш. Во время весен-них каникул с 21 по 25 марта был проведен на-учный лагерь для учеников 5 - 8 классов. Инте-рес к лагерю превысил все ожидания, посколь-ку вместо 20 школьников пришло 40, поэтому занятия проводились параллельно в двух груп-пах. У учеников была возможность самим сде-лать магнит и бумеранг, сфотографировать се-бя и друзей, а потом обработать фотографии, провести опыты в лабораториях химии, позна-комиться с современным оборудованием в об-ласти строительства и автоматики, посетить Му-зей сланца и Музей-шахту Кохтла, улучшить знание эстонского языка и многое другое. Большое спасибо замечательным преподавате-лям: Веронике Широковой, Татьяне Барашко-вой, Жанне Грачевой, Наталье Ивлевой, Инне Докучаевой, Антонине Згуро, Ольге Рубан, Анне Прантс, Эне Петерсон, Хелью Восперт, Кайре Вийл, Ирине Горобец, Дмитрию Шварцу, Александру Верешу и Эдуарду Хяргу.

Весной начал свою деятельность клуб Юного техника, в котором могут участвовать как школьники, так и студенты колледжа. На уро-ках клуба изучили структуру микроконтролле-ров, основы их программирования, а также ос-новы технического зрения и научились состав-лять элементарные программы управления ро-ботом. Деятельность клуба в этом году закон-чилась удачным участием на международном конкурсе ROBOTEX 2011, на котором клуб представили студенты колледжа Владимир Юрьев и Гуннар Йоонас.

Осенью совместно с Горуправой города Кохтла-Ярве был проведен конкурс идей «Малая архи-тектурная форма в городской среде», на кото-ром школьники и студенты могли дать полет фантазии и предложить идеи для оформления цветочных клумб, скульптур и скульптурных групп, скамеек, мусорных урн, зон отдыха, дет-

35

Page 38: proov aasstaraamat 2011

ских площадок и т.д. На конкурс были пред-ставлены 3 работы студентов (участвовали 4 студента) и 11 работ школьников (участвовали 28 школьников). Студенты представили общие композиционные решения улицы Кескаллеэ и парка им. Пресмана, а школьники отдали пред-почтение малым формам. Большое спасибо Та-тьяне Томасовой и Анне Кальюсаар, которые по-могли организовать и провести этот конкурс.

В рамках проекта была также усовершенствова-на лабораторная база колледжа в размере 25,5 тысяч евро. Для проведения курсов по мультиме-дии приобрели цифровую видеокамеру, новые наушники и микрофоны, диктофон, студийные осветительные приборы, мультимедийное про-граммное обеспечение и др. Лекторат энергетики и автоматики получил современный стенд 4 SimaticCase. Оборудование клуба Юного техника пополнилось ноутбуками, комплектами для про-граммирования контроллеров двух маленьких ро-ботов-конструкторов и другими нужными деталя-ми для сборки роботов.

Самым большим достижением стало то, что в 2011 году в рамках различных мероприятий колледж посетило около 500 школьников. Уче-ники чувствовали себя в колледже прекрасно и узнали, что мир техники – увлекательный и за-хватывающий. А самым важным было то, что у них заблестели глаза и прозвучала мысль: «Техника – это здорово!!!».

MSc Маре РООЗИЛЕХТ

lahendused, kooliõpilased keskendusid väikevor-midele. Suured tänusõnad Tatiana Tomasovale ja Anna Kaljusaarele, kes aitasid seda konkurssi organiseerida ja läbi viia.

Projekti toetusel kaasajastati ka kolledži laboribaasi 25500 euro ulatuses. Multimee-diakursuste läbiviimiseks hangiti video- ja digikaamera, uued kõrvaklapid ja mikrofonid, diktofon, stuudiovalgustid, multimeediatarkvara jm, automaatikud said kaasaegse automaa-tikavahendite stendi 4 SimaticCase, Noore Tehniku Klubi seadmetepark täienes sülearvutite, Robootika Kodulabori komplektide jm vajalike väikevahenditega robotite ehitamiseks.

Suurim saavutus oli aga see, et erinevate tegevuste raames külastas kolledžit 2011. aastal kokku 500 kooliõpilast. Õpilased tundsid ennast kolledžis hästi, mõistsid, et tehnikamaailm on põnev ning kaasakiskuv ja mis kõige tähtsam, neil oli sära silmades ning kõlama jäi mõte: „Tehnika on lahe!!!“

ca

ca

MSc Mare ROOSILEHT

36

SEADMED PROJEKTI KAUDUОБОРУДОВАНИЕ ПО ПРОЕКТУ

201 . aastal lõppes automaatikasüsteemide õppekava. Need lõpetajad jäid viimasteks, kes said sellise erialanimetusega diplomi. Uus õppekava – tootmise automatiseerimine – näeb ette terve kompleksi aineid, milleta on võimatu luua nüüdisaegset automatiseeritud süsteemi.

Gümnaasiumide lõpetajatel, meie tulevastel üliõpilastel, on raske ette kujutada, mis eriala see on, mida nad saavad õppimise käigus teada, millised oskused omandavad, missugused teadmised peavad neil olema, et erialaained selgeks saada.

Automaatika on üks kõige kiiremini arenevaid tootmise valdkondi, mis hõlmab kõige

1 В 2011 году закончилась программа обучения «Автоматические системы». Последние вы-пускники по этой специальности завершили обучение и получили дипломы. Новая програм-ма обучения «Автоматизация производства» предусматривает изучение целого комплекса дисциплин, без которого невозможно создать современную автоматизированную систему.

Выпускники гимназий, наши будущие студен-ты, трудно представляют себе, что это за спе-циальность, что они будут знать и уметь, какие знания им необходимы для того, чтобы освоить специальные предметы.

Автоматика – одна из самых быстро развиваю-

Page 39: proov aasstaraamat 2011

щихся областей производства, интегрирующая самые современные технологии. Подготовка современных специалистов требует современ-ного оборудования. И в этом году по проекту «От шестеренки до ветрогенератора» мы полу-чили стенд, который представляет собой мо-дель инновационного направления в автомати-ке – TIA (Totally Integrated Automation) – полно-стью интегрированная автоматика. Все новые средства автоматики – последние разработки контроллеров (S7-300, S7-400), двигатель с частотным преобразователем, интерфейс опе-ратора, интегрированные в общую промыш-ленную сеть, позволяют обрабатывать и пере-давать информацию проводным и беспровод-ным способом. Программное обеспечение и про-мышленный программатор обеспечивают про-граммирование сети и ее отдельных компонен-тов, калибровку датчиков, диагностику обору-дования, быстрое нахождение отказов и их устранение.

Преподаватели нашего лектората прошли обу-чение под руководством представителя фирмы Siemens, разработавшей этот стенд, Руслана Хамзина и получили сертификаты.

Стенд позволяет как учащимся гимназий, так и студентам увидеть связь между предметами, оценить сложность и привлекательность вы-бранной профессии и, конечно, научиться ра-ботать с реальным промышленным оборудова-нием стенда. Первая группа гимназистов, изу-чая предмет «Логика и программирование», по-знакомилась с принципами программирования современных промышленных контроллеров. Это позволит им лучше ориентироваться в бу-дущей профессии.

PhD Ольга РУБАН

ajakohasemaid tehnoloogiaid. Kaasaja nõuetele vastavate spetsialistide ettevalmistamine nõuab nüüdisaegseid seadmeid. Sel aastal saime

projekti „Hammasrattast tuulegeneraatorini” kaudu stendi, mis kujutab endast innovaatilise suuna mudelit automaatikas – TIA (Totally Integrated Automation) – täielikult integreeritud automaatika. Kõik uued automaatikaseadmed – viimased kontrollerite mudelid (S7-300, S7-400), sagedusmuunduriga mootor, operaatori inter-feiss, mis on integreeritud üldisesse tööstusvõrku - võimaldavad töödelda ja edastada infot nii juhtmete kaudu kui ka juhtmevabalt. Tööstus-arvuti ning programmide olemasolu tagavad nii võrgu kui ka võrgu üksikkomponentide programmeerituse, andurite kalibreerimise, seadmete diagnostika, tõrgete kiire leidmise ja nende kõrvaldamise.

Meie lektoraadi õppejõud läbisid koolituse firma Siemens esindaja Ruslan Hamzini käe all ning said sertifikaadid. Ruslan Hamzin oligi selle stendi välja töötanud.

Stend võimaldab nii gümnasistidel kui ka üliõpilastel näha ainetevahelist seost, hinnata valitud eriala keerukust ja köitvust ning muidugi õppida töötama stendi reaalsete tööstuslike seadmetega. Esimene grupp gümnasiste tutvus loogika ja programmeerimise kursust õppides nüüdisaegsete tööstuslike kontrollerite program-meerimise põhimõtetega. See võimaldab neil tulevases elukutses paremini orienteeruda.

PhD Olga RUBAN

37

Page 40: proov aasstaraamat 2011

10. novembril 2011 kogunesid Jõhvi Kontser-dimajja põlevkivi temaatikaga seotud haridus- ja teadusasutuste, ettevõtete ning kohalike omavalitsuste esindajad, et arutleda koostöö-võimaluste üle hariduse ja teaduse valdkonnas. Konverentsi korraldajaks oli TTÜ Virumaa Kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK).

Konverentsil esinesid ettekannetega ülikoolide ning ettevõtete esindajad. Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid ja kolledži üliõpilased ning õppejõud olid välja pannud oma uurimustööga seotud stendiettekanded. Konve-rentsi põhirõhk oli seekord paneeldiskussioonidel.

I paneeldiskussioonil püüti üheskoos välja uurida, kas ettevõtjad oskavad tellida ja haridusasutused koolitada spetsialiste ning arutati, kuidas ühendada jõud, et saada noori õppima ja kuidas neid motiveerida valima tehnilisi erialasid.

Anneki Teelahk (Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja) soovitas igaühel vaadata peeglisse ja küsida, mida oled ise ära teinud selleks, et noored läheksid tehnilisi erialasid õppima. Tiiu Koff (Maateaduste ja ökoloogia doktorikool, TLÜ Ökoloogia Instituudi vanem-teadur) märkis, et paljudel juhtudel on noorte valikutel takistuseks Ida-Virumaa halb maine.

Küsimusele Milline sõnum tuleks õpilastele edastada ja kes selle peaks edastama? vastas A.

""

10 ноября 2011 года в Йыхвиском концертном доме собрались представители предприятий, местных самоуправлений, образовательных и научных учреждений, связанных с горючим сланцем, чтобы обсудить возможности для со-трудничества в сфере образования и науки. Организатор конференции - Центр компе-тентности по горючему сланцу Вирумааского колледжа ТТУ. На конференции выступили с докладами представители университетов и предприятий. Докторанты Докторской школы географии и экологии, а также студенты и пре-подаватели колледжа представили стендо-вые доклады, связанные со своими исследо-вательскими работами. В этот раз на конфе-ренции главное внимание было уделено па-нельным дискуссиям.

На первой панельной дискуссии попытались вместе выяснить, умеют ли работодатели зака-зывать и учебные заведения обучать специа-листов. Также обсудили, как объединить уси-лия для повышения интереса и мотивации мо-лодежи выбирать технические специальности.

Аннеки Теэлахк (руководитель Кассы по безра-ботице региона Ида-Вирумаа) посоветовала каждому посмотреться в зеркало и спросить: «А что я сделал для того, чтобы молодые люди выбирали технические специальности?». Тийю Кофф (Докторская школа географии и эколо-гии, старший научный сотрудник Института эко-

38

KONVERENTS PÕLEVKIVI – VÕIMALUSED KOOSTÖÖKS–

" "КОНФЕРЕНЦИЯ «ГОРЮЧИЙ СЛАНЕЦ ВОЗМОЖНОСТИ ДЛЯ СОТРУДНИЧЕСТВА»

Page 41: proov aasstaraamat 2011

Teelahk, et kõik saavad selleks midagi ära teha, eelkõige aga kool ja ettevõtted ise. Riina Varts (Eesti Energia AS personalidirektor) avaldas arvamust, et tööandja ja ülikool peavad minema koos kooli õpilaste juurde ning lapsi peab õpetama unistama ja suunama tegema õigeid valikuid. Moderaator Ingo Valgma (TTÜ Mäeinstituudi direktor) võttis sessiooni kokku mõttega, et tulevastest töötajatest huvitunud ettevõtetel ja ülikoolidel tuleb suunata otsustuskogudesse ja läbirääkimistele ÕIGED inimesed, st need, kelle sõna maksab.

Lõpetuseks sai õhku visatud mõte, et kuna koolidesse on raske leida HÄID õpetajaid, samas on just hea õpetaja see, keda järgitakse ning kes suudab oma eeskujuga suunata noori tegema erialavalikuid, siis võiksid ettevõtted maksta stipendiumeid parimatele reaalainete õpeta-jatele.

II paneeldiskussioonil arutleti teadus- ja ettevõtluspartnerluse võimaluste üle põlevkiviga seotud probleemide lahendamiseks. Arutati integreeritud teadusteemade üle, kuidas toimub koostöö, missugused on seda takistavad tegurid ja võimalikud lahendused, mida oodatakse ettevõtetelt ning mida teadusasutustelt.

Indrek Aarna (Eesti Energia ASi teadus- ja arendusosakonna juhataja) leidis, et TTÜga on koostöö olemas, kuid enam teavitustööd tuleks suunata teistele ülikoolidele (TÜ, TLÜ, EMÜ) ning mööda ei saa minna omavalitsustest, kuna koostöö nendeta on mõeldamatu. Hella Riisalu (PKK juhataja kt) märkis, et aidata tuleb seda ettevõtet, kes ei ole suutnud õiget ust lahti lüüa ning lisaks võiks PKK roll olla noorteadlaste abistamine. PKK peaks olema neutraalne vahelüli, et tuua osapooled laua taha kokku ja lasta inimestel rääkida. Robert Karpelinile (Kiviõli Keemiatööstuse OÜ juhatuse liige) teeb muret

логии ТЛУ) подметила, что в большинстве слу-чаях препятствием при выборе специальности является плохая репутация Ида-Вирумаа.

На вопрос «Какую информацию нужно донести ученикам и кто это должен делать?» ответила А. Теелахк, что этим могут заниматься все, но, прежде всего, школа и предприятия. Рийна Вартс (директор по персоналу «Eesti Energia AS») высказала мнение, что работодатель и университет должны вместе посещать школы, учить детей мечтать и делать правильный вы-бор. Модератор Инго Валгма (директор Горного института ТТУ) сделал вывод, что университе-там и предприятиям, заинтересованных в буду-щих работниках, необходимо направить на пе-реговоры компетентных людей.

В заключении дискуссии возникла мысль, что предприятия могли бы платить стипендии луч-шим учителям реальных предметов, так как школам тяжело найти хороших препода-вателей, которые могут своим примером побудить молодежь сделать выбор профессии.

На второй панельной дискуссии обсудили воз-можности партнерства науки и предпринима-тельства при решении проблем, связанных с го-рючим сланцем. Также обсудили возможности интегрирования науки с производством и по-пытались найти ответы на вопросы: как проис-ходит сотрудничество, какие препятствующие факторы и возможные решения существуют, че-го ожидают от предприятий и от научных учре-ждений.

Индрек Аарна (руководитель отдела развития и науки «Eesti Energia AS») сказал, что сотрудни-чество с ТТУ происходит, однако надо наладить контакты и с другими университетами (ТУ, ТЛУ, ЭСУ) и, конечно же, нельзя обойтись без само-управлений, поскольку сотрудничество без них невозможно. Хелла Рийсалу (исполняющая обя-занности руководителя Центра компетенции по горючему сланцу) заметила, что помогать сле-дует такому предприятию, которое не смогло установить контакты с нужными партнерами, также центр мог бы помогать молодым ученым. Центр компетенции по горючему сланцу дол-жен быть нейтральным посредником сторон, ко-торый будет собирать их за одним столом для переговоров. Роберт Карпелин (член правле-ния «Kiviõli Keemiatööstuse OÜ») сказал, что его беспокоит отношение студентов к работе, поскольку требования работодателя и амбиции студентов – разные. Предприятие предполага-ет обязательное прохождение этапа адапта-ции, но студенты против. Вейко Лухалайд (председатель Союза самоуправлений Ида-

39

Page 42: proov aasstaraamat 2011

üliõpilaste suhtumine, kuna see, mida ettevõte vajab, ja üliõpilaste ambitsioonid on erinevad. Ettevõte eeldab sisseelamise etapi läbimist, kuid üliõpilased seda ei soovi. Veiko Luhalaid (IVOLi esimees) märkis, et näiteks Vaivara valla jaoks on põlevkiviettevõtetepoolsete tegevuste menetle-mise maht tohutu, kuid omavalitsusel on vastu panna ettevõtetega võrreldes vähemkompete-ntsed spetsialistid. Samuti ei oma välismaa ettevõtted mingit ülevaadet Eesti haldusest. PKK võiks nendes küsimustes omavalitsustele appi tulla.

Moderaator Kalmer Sokman (Eesti Energia Kaevandused ASi arendusdirektor) võttis paneel-diskussiooni kokku mõttega, et tuleb kasutada olemasolevat kompetentsi, kuid see tuleb kõigepealt üles leida ja siis õigesti rakendada. Praegu veel kolmnurk (ettevõtlus, haridus, ühiskond) kõige paremini ei toimi, seega võiks PKK roll olla nende osapoolte vajaduste väljaselgitamine, kokku toomine ja koostöö vahendamine.

On tähelepanuväärne, et järelkasvu ja tea-duskoostöö teemat puudutatakse korduvalt erinevatel konverentsidel, seminaridel jt kohtumistel, kuid nime tud võtmeküsimuste vastu on endiselt väga suur huvi. Seda näitab ilmekalt konverentsile registreerunute arv - 164 inimest. Osalejate hulgas oli lisaks ettevõtete, haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste esindajatele ka palju doktorante, üliõpilasi ning kooliõpilasi.

Konverentsi korraldamist toetasid Ida-Viru Maavalitsus, Eesti Energia AS, Viru Keemia Grupp AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Kohtla-Järve Linnavalitsus ja Euroopa Liidu Euroopa Sot-siaalfond.

ta

MSc Mare ROOSILEHT

Вирумаа) привел пример, что у предприятий сланцевой промышленности Вайвараской во-лости большой объем работ, но им не хватает компетентных специалистов. Также он доба-вил, что иностранные предприятия не имеют ни-какого понятия об управлении и ведении доку-ментации в Эстонии. Центр компетенции по го-рючему сланцу мог бы помогать самоуправле-ниям в этих вопросах.

Модератор Калмер Сокман (директор по разви-тию «Eesti Energia Kaevandused AS») сделал вы-вод, что необходимо использовать имеющиеся компетенции, но их требуется найти и правиль-но применить. Сейчас еще не существует тес-ного партнерства между предприниматель-ством, образованием и обществом, поэтому роль Центра компетенции по горючему сланцу могла бы заключаться в определении нужд сто-рон, а также в содействии развития сотрудни-чества между сторонами.

Несмотря на то, что тема поколения и научно-го сотрудничества затрагивается на различ-ных конференциях, семинарах и других встречах, интерес к данному вопросу остает-ся очень большим. Это подтверждает число за-регистрированных на конференцию участни-ков, которое составило 164 человека. Среди участников были представители предприя-тий, учебных заведений и местных само-управлений, также было много докторантов, студентов и школьников.

Организацию конференции поддержали Уезд-ное управление Ида-Вирумаа, «Eesti Energia AS», «Viru Keemia Grupp AS», «Kiviõli Keemiatööstuse OÜ», Городское управление Кохтла-Ярве и Европейский социальный фонд.

MSc Маре РООЗИЛЕХТ

40

Page 43: proov aasstaraamat 2011

KONVERENTS “P LEVKIVI Õ - V IMALUSED KOOST KS”Õ ÖÖ Stendettekanded ja posterid J hvi Kontserdimaja fuajeesõ 1. Helmut Hallemaa – T MT DK Ü Ö doktorant, T GeograafiaÜ Stendiettekanne

"Indicators of sustainability and economy of energy use: Estonian case"

2.

Martin Liira –

T KeskkonnatehnoloogiaÜ , DK liige, Stendiettekanne

“P levkivituha perspektiivne taaskasutus reoveest fosfori sidumiseks, protsessi s ltuvust õ õ

viibeajast” 3.

Annette Sedman, T Geoloogia osakÜ ond, DK liige,

Poster

"Co-deposition of oil shale ash and semicoke waste materials"

4.

Karin Kikam gi ä –

EM metsandusÜ , DK liige

Poster

„P levkivituha kasutusv imalustest v etisena ammendatudõ õ ä

freesturbaalade metsastamisel“

5.

Tatjana Kuznetsova,

Poster

“Reclamation of oil shale post-mining areas in Estonia”

6.

Veroonika Shirokova, TT Virumaa Kolled i lektorÜ ž

Poster „W and WLa2O3 damages with dense plasma shots“

7.

Dmitry Shvarts, TT Virumaa Kolled i lektorÜ ž

Poster „The map merging approach for multi-robot monocular SLAM“

8.

Dmitry Gryaznykh, TT Virumaa Kolled i li pilaneÜ ž ü õ . Poster

„Сланцевый газ“, juhendaja

A.

Zguro

9.

Margarita Belova, TT Virumaa Kolled i li pilaneÜ ž ü õ

Poster

„Гидраты метана: возможность использования в качестве энергоресурсов“, juhendaja

Antonina Zguro

10.

Tatjana Golubyhh, TT Virumaa Kolled i li pilaneÜ ž ü õ

Poster

„Сравнение биотоплив с нефтяными топливами по экологическим характеристикам“, juhendaja

Antonina Zguro

11.

Anna Smirnova, TT Virumaa Kolled i li pilaneÜ ž ü õ

Poster

„Процесс "Galoter" и применение тепловой интеграции“, juhendaja

Sergey Chekryzhov

12.

Ksenia Moskvina, TT Virumaa KoÜ lled i li pilanež ü õ

Poster

„Динамика ввода производственных мощностей переработки горючего сланца в предвоенный период Эстонии“, juhendaja

Sergey Chekryzhov

13.

Natalia Selivanova, TT Virumaa Kolled i tootmistehnika ja t stusettev tluse eriala vilistlaneÜ ž öö õ

Poster „Puurmasina mootori raami konduktori valmistamistehnoloogia“, juhendaja professor J ri Oltü

14.

Irina Raznotovskaja, TT Virumaa Kolled i tootmistehnika ja t stusettev tluse eriala vilistlaneÜ ž öö õ

Poster

„Laastumurdmise protsessi juhtimise tehnilised ja tehnoloogilised lahendused“, juhendaja professor J ri Oltü

15.

Jevgeni Fokin,

TT Virumaa Kolled i tootmistehnika ja t stusettev tluse eriala vilistlaneÜ ž öö õ

Poster

„Kvaliteetne keevitus robotiga ABB IRB 1600“, juhendaja dotsent Tatjana Bara kovaš

16.

Olesja Starodubtseva, TT VÜ irumaa Kolled i tootmistehnika ja t stusettev tluse eriala vilistlanež öö õ

Poster

„TNC Components seadmete remondi-

ja hoolduss steemi anal sü üü “, juhendaja dotsent Tatjana Bara kovaš

17.

Ksenia Loos, TT Virumaa Kolled i ehitustehnika eriala vilistlaneÜ ž

Poster

„M rjaä maal Pärna

tn. 1 asuva korterelamu ehitust de projektöö “, juhendaja Erki Soekov

18.

Aleksandr Tsarkov,

TT Virumaa Kolled i ehitustehnika eriala vilistlaneÜ ž

Poster

„Keret koja ehitamineöö “, juhendaja Maie Trumm

19.

Tatiana Tomasova,

TT Virumaa Kolled i ehitustehnikaÜ ž

eriala vilistlane

Poster

„1875. aasta hoone hotelliks mberplaneerimise projektü “, juhendaja Jekaterina Kriis

20.

Olesja Sobat evskajaš , TT Virumaa Kolled i Ü ž informaatika eriala vilistlane

L putõ öö

„Veebirakenduse loomine Silverlight tehnoloogia petamiseksõ “, juhendaja Natalja Ivleva

21.

Irina Kisseljova, TT Virumaa Kolled i Ü ž informaatika eriala vilistlane

L putõ öö

„Veebirakendus konsultatsioonide juhtimiseks TT Virumaa kolled isÜ ž “, juhendaja Natalja Ivleva

22.

Svetlana Libba, TT Virumaa Kolled i Ü ž informaatika eriala vilistlane

L putõ öö

„TT Virumaa Kolled i matemaatika ja infotehnoloogia lektoraadi kodulehek lje loomineÜ ž ü “, juhendaja anna Grat jovaŽ š

41

Page 44: proov aasstaraamat 2011

ERASMUSE PROGRAMMI MOBIILSUS 2011. AASTAL

NoName:student, lecturer,non-academic staff

University, firmPeriod:study, placement,staff mobility

1.Veronica Ershova, NadezdaKrutsinkina, Julia Lullu, AleksandrTšistokletov, Maksim Zohhov

Universite de Picardie JulesVerne, Amiens, France

31.03.2011 - 30.06.2011Students placements

2. Dmitry Shalygin MidSweden University,Sundsvall, Sweden

01.01.2012-30.06.2012Student study

3. Anna Leppik Fachhochschule Dortmund,Gremany

01.09.2011-30.06.2012Student study

4. Anton Iškov PGS SOFTWARE S.A., Poland 01.10.2011- 31.08.2012Student placement

5. Aleksandr Tšistokletov University of Ruse 01.01.2012-30.06.2011

6. Natalja Denissova, Elfrida Pavlova Vilnius Gediminas TechnicalUniversity, Lithuania

09.05.2011-13.05.2011Non-academic staff mobility

7. Vladislav Matjuškin Hochschule Bremen,Germany

06.06.2011-10.06 2011 Lecturermobility

8.

Tanya Petkova Grozeva,Diana Zhelezova-Mindizova,Swetla MinkovaVioleta Vaneva

University of Ruse "ANGELKANCHEV", Bulgaria

13.06.2011-17.06.2011Staff mobility (guests)

9. Sergei Jermakov Grigiskes AB firm, Vilnius,Lithuania

01.07.2011- 30.09.2011Student practical training

10.Žanna Gratšjova, InnaDokutšajeva, Natalja Ivleva,Larissa Joonas

University of Ruse and SofiaUniversity ST KLIMENTOHRIDSKI, Bulgaria

17.10.2011-21.10.2011Lecturers mobility

11. Monika Kuusmann,Ingrid Prees

Fontys University of AppliedSciences, Eidenhoven,Holland

07.11.2011-11.11.2011Lecturers mobility

12. Anu Piirimaa,Annely Oone

Technical University ofMunich, Germany

28.11.2011-02.12.2011Non-academic staff mobility

42

Page 45: proov aasstaraamat 2011

Kolleegidega suhtlemine on alati rikastav, eriti siis, kui see on seotud sõiduga teise riiki. Seekord andis meile selle suurepärase kvalifikatsiooni tõstmise võimaluse lisaks kolledži juhtkonnale ka Erasmuse programm.

9.-13. maini 2011 toimus Erasmuse programmi raames Vilniuse Gediminase-nimelises Tehnika-ülikoolis (www.vgtu.lt) tehnikaülikoolide mitte-akadeemilise personali 2. rahvusvaheline nädal.

Selle nädala töö põhisuundadeks oli rahvusva-helistumine ning ülikoolide töötajaskonna aktiivne kaasamine sellesse.

Rahvusvahelise nädala teemad olid:

Euroopa 16 tehnikaülikoolist osales 28 inimest.Nädala jooksul toimus erinevaid esitlusi, ülikooli teaduskondade, teadus- ja tehnoloogiapargi ning raamatukogu külastamine. Toimusid diskussioo-nid ja seminarid „Kuidas jaotada infot, et see üliõpilasteni jõuaks“, „Mobiilsus“ ja „Tõhus partnerlus“. Nendes osales Erasmuse programmi Virumaa kolledži koordinaator Natalja Denissova.

Elfrida Pavlova tutvus raamatukogu tööga, osales erinevate probleemide aruteludes ning jagas oma töökogemusi.

Vilniuse tehnikaülikool on aktiivne üliõpilas-vahetuses. Praegu õpib sealses ülikoolis tohkem kui 300 erinevate maade üliõpilast, 500 nende üliõpilast omandab teadmisi välismaal.

Kogemuste vahetamine tekitab uusi ideid, mida saab asuda ellu viima. Erasmuse programm

-

-

üliõpilaste mobiilsus õppetöö/praktika eesmärgil;ülikooli raamatukogu roll.

Общение с коллегами всегда обогащает, осо-бенно если это связано с поездкой в другую страну. На этот раз такую прекрасную возмож-ность повышения квалификации нам предоста-вила программа «Erasmus».

С 9 по 13 мая 2011 в рамках программы в Вильнюсском техническом университете им. Ге-диминаса (www.vgtu.lt) проходила 2-я Между-народная неделя для неакадемического персо-нала технических университетов.

Интернационализация и активное вовлечение в мобильность различного персонала универ-ситетов были главными направлениями в рабо-те международной недели.

Темы международной недели:

Всего было 28 участников из 16 технических университетов Европы.

В течение недели проводились различные пре-зентации, посещение факультетов университе-та, посещение и презентация научно-технологического парка, библиотеки.

Проводились дискуссии и семинары: «Как рас-пределять информацию, чтобы достичь сотруд-ничества», «Мобильность», «Эффективное партнерство», в которых принимала участие На-талья Денисова, координатор программы «Erasmus» Вирумааского колледжа.

Эльфрида Павлова знакомилась с работой биб-лиотеки, учавствовала в обсуждении различ-ных проблем и делилась опытом своей работы.

--

мобильность студентов для учебы/практики;роль университетской библиотеки.

MITTE ÜKSNES ARMASTUS EI PARANDA MAAILMA, VAID KA KOOSTÖÖМИРОМ ПРАВИТ НЕ ТОЛЬКО ЛЮБОВЬ, НО И СОТРУДНИЧЕСТВО

43

Page 46: proov aasstaraamat 2011

ÕPPEREIS ŠOTIMAALE УЧЕБНАЯ ПОЕЗДКА В ШОТЛАНДИЮ

Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) on alates 2005. aastast korraldanud õppereise Šotimaale, tutvumaks sealse haridussüsteemiga. Ida-Virumaa pilootprogramm „Ettevõtlik kool“ on alguse saanud ja inspiratsiooni ning toetust kogunud just sealt.

19.-22. septembril kutsus IVEK ka mind kolledži esindajana osalema õppereisil, kuna olime näidanud üles tahet aktiivselt panustada ettevõtliku hariduse arendamisse ning IVEK peab meid oluliseks partneriks, arendamaks ettevõtliku

С 2005 года Центр предпринимательства Ида-Вирумаа организовывает учебные поездки в Шотландию, чтобы познакомиться с системой образования этой страны. Пилотная программа Ида-Вирумаа «Предприимчивая школа» полу-чила начало, вдохновение и поддержку именно с Шотландии.

Центр предпринимательства Ида-Вирумаа при-гласил меня, как представителя колледжа, при-нять участие в учебной поездке в Шотландию с 19 по 22 сентября, поскольку колледж активно

44

võimaldab muuta tööd efektiivsemaks, tutvuda teiste maadega, saada uusi tööalaseid kontakte ning sõlmida sõprussidemeid, leida nüüdis-aegseid koostöömudeleid.

Osalege Erasmuse programmis, et mõte liiguks!

Natalja DENISSOVA

Университет активно работает в плане обмена студентов. В настоящее время в нем учатся свы-ше 300 студентов из разных стран, 500 студен-тов приобретают знания в зарубежных универ-ситетах.

Обмен опытом приводит к появлению различ-ных идей и внедрению их в работу. Программа «Erasmus» предоставляет возможность повы-сить эффективность своей работы, ознако-миться с другими странами, приобрести новые деловые и дружеские контакты, найти cовре-менные модели сотрудничества.

Участвуйте в программе «Erasmus» для повы-шения мобильности!

Наталья ДЕНИСОВА

Page 47: proov aasstaraamat 2011

hariduse programmi Eestis. Õppereisil osalesid lisaks IVEKi töötajatele ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, Eesti Energia ASi personalijuht, Pärnu maakonna ettevõtlus- ja arenduskeskuse esindaja, Avinurme Gümnaasiumi ettevõtliku hariduse koordinaator, Kiviõli 1. Keskkooli direktor ning huvijuht, ajalehe Põhjarannik ajakirjanik ja Swedbanki Ida-Viru regiooni juhataja, kokku 11 inimest.

Õppereisi eesmärk oli suurendada teadlikkust ja motivatsiooni ettevõtliku hariduse vallas; saada ülevaade Šoti ettevõtliku hariduse mudelist ja selle rakendamise tulemustest; tutvuda lähemalt kooli ja ettevõtja koostöömudeliga; saada uusi õppematerjale, ideid, mida teha, leida kasulikke kontakte; külastada Šotimaal juba mitmendat aastat toimuvat Haridusfestivali (Scottish Learning Festival).

Edinburghi saabusime 19. septembri hilisõhtul, kus meid ootas väikebuss. Hilisel kellaajal, reisiväsimusest kurnatud, oli minu jaoks hetkeks šokeeriv, kui kolleegid hakkasid juhipoolsest uksest bussi ronima ja see neil isegi õnnestus. Lähemal vaatlusel selgus (loe: meenus), et olen Šotimaal, kus liiklus on parempoolne!!!

20. septembril toimus huvitav kohtumine West Lothiani maakonnas, kus nii maavalitsuse kui ka kodanikuhariduskeskuse esindajad tegid ettekandeid kogu Šoti haridusest üldiselt ning lisaks rääkisid ettevõtjad (Schuh Ltd., suurim jalatsifirma Šotimaal) oma isiklikest kogemustest koostööst koolidega.

Peale lõunat oli meil suurepärane võimalus sõita kiirrongiga Edinburgi, kus lisaks kuulsatele Edinburgi lossidele nautisime ka vaatepilti seelikutes meestest.

21.-22. septembril külastasime Haridusfestivali, kus ol i võ imalik tutvuda kaasaegsete arendavate õppematerjalide ja -võimalustega ning osaleda töötubades, seminaridel, jututubades jm. Festivalil oli võimalik näha ja kuulda mitte ainult Šoti kogemust, vaid sai

вносит свой вклад в развитие обучения пред-приимчивости. Центр считает нас важным партнером, который развивает программу, на-правленную на внедрение обучения предпри-имчивости в Эстонии. В учебной поездке участвовали 11 человек: работники Центра предпринимательства Ида-Вирумаа, предста-витель Министерства экономики и коммуни-кации, руководитель по персоналу «Eesti Energia AS», представитель Центра развития и предпринимательства Пярнуского уезда, ко-ординатор образования предприимчивости

гимназии, директор и руково-дитель по интересам Кивиылиской 1-й сред-ней школы, журналист газеты «Северное По-бережье» и руководитель Swedbank региона Ида-Вирумаа.

Целью учебной поездки было повышение со-знательности и мотивации в области образова-ния предприимчивости, получение обзора о си-стеме образования предприимчивости в Шот-ландии и результатах его применения, а также знакомство с моделями сотрудничества школ и предпринимателей. Кроме того, целью явля-лось получение новых учебных материалов и идей, нахождение полезных контактов, а также посещение Фестиваля образования (Scottish Learning Festival), который проходит в Шотлан-дии уже много лет.

Поздно вечером 19 сентября мы прибыли в Эдинбург, где нас ждал небольшой автобус. Для меня, уставшей от дороги, было шоком ви-деть, как мои коллеги садятся в автобус со сто-роны двери водителя, и у них это даже получа-лось. При более близком осмотре выяснилось (точнее вспомнилось), что я нахожусь в Шот-ландии, где движение – правостороннее!!!

20 сентября состоялась интересная встреча в уезде West Lothian, на которой представители центра образования граждан и уездного управ-ления выступили с докладами об образовании в Шотландии, а предприниматели «Schuh Ltd.» самая большая фирма по производству обуви

в Шотландии) поделились опытом сотрудниче-ства со школами.

21 и 22 сентября посетили Фестиваль образо-вания, где нам предоставилась возможность ознакомиться с современными развивающими учебными материалами и возможностями, а так-же принять участие в практических работах, се-

Авинурмеской

(

После обеда у нас была прекрасная возмож-ность прокатиться на скором поезде до Эдин-бурга, где кроме известных замков мы наслади-лись видом мужчин в юбках.

45

Page 48: proov aasstaraamat 2011

mõtteid vahetada kogu maailma ettevõtliku hariduse arendajatega.

Tutvusin erinevate väljapanekutega, mis võiks kolledžile huvi pakkuda. Eriti populaarne ning piiramatute võimalustega olid firma SMART tooted: 3D projektor, 3D dokumendikaamera ja interaktiivne tahvel. Firma LJ CREATE pakkus aga tarkvaraprogramme interaktiivsetele tahvlitele loodusteaduste, tehnoloogia, IT, säästva energia, ökomajade jt valdkondades (vt www.ljcreate.com/shop).

21. septembri õhtul toimus väliskülaliste vastu-võtt Glasgow's talveaias (People's Palace and Winter Gardens), kus esinesid šoti rahvatantsijad ja torupilliorkester. Loomulikult külastasime ka ko-halikke pubisid ja maitsesime tõelist šoti õlut, mis maitses isegi minusugusele viletsale õllesõbrale.

Kahju oli Šotimaalt lahkuda, sest nii paljut oleks tahtnud veel näha ja tunnetada vaba ning mõnusat õhkkonda.

Õppereisi rahastas Euroopa Liidu Sotsiaalfondi EASi poolt koordineeritava ettevõtlikkustead-likkuse programm „Spirit“ ja Ida-Viru maakonna arendusfond.

MSc Mare ROOSILEHT

минарах, обсуждениях и т.п. На фестивале бы-ло возможно увидеть и услышать не только об опыте Шотландии, но и поделиться мыслями и

идеями с координа-торами предприим-чивого образования со всего мира.

Также на фестивале я ознакомилась с экспо-натами, которые мог-ли бы представлять ин-терес для колледжа.

Наиболее популярными были товары с неогра-ниченными возможностями фирмы «SMART»: 3D проектор, 3D камера для документальной ки-носъемки и интерактивная доска. Фирма «LI CREATE» предлагала компьютерные програм-мы для интерактивных досок в области есте-ственных наук, ИТ-технологий, экономного рас-ходования энергии, эко-домов и т.п. (см www.ljcreate.com/shop).

Вечером 21 сентября состоялся прием ино-странных гостей в зимнем саду Glasgow (People's Palace and Winter Gardens), на кото-ром выступили исполнители шотландских на-родных танцев и оркестр волынок. Также мы по-сетили местные пабы и попробовали настоящее шотландское пиво, которое понравилось даже мне, несмотря на то, что я не являюсь любите-лем пива.

Было жалко уезжать из Шотландии, потому что хотелось еще много увидеть и насладиться сво-бодной и приятной атмосферой.

Учебную поездку финансировали Фонд раз-вития уезда Ида-Вирумаа и Европейский со-циальный фонд в рамках программы повыше-ния уровня знаний о предпринимательстве «Spirit», координатором которой является Це-левое учреждение развития предпринима-тельства.

MSc Маре РООЗИЛЕХТ

46

Page 49: proov aasstaraamat 2011

ÕPPEREIS BULGAARIASSEУЧЕБНАЯ ПОЕЗДКА В БОЛГАРИЮ

17. oktoobrist kuni 22. oktoobrini 2011 külastasid matemaatika ja infotehnoloogia lektoraadi õppejõud Žanna Gratšjova, Inna Dokutšajeva, Natalja Ivleva ja Larissa Joonas Bulgaaria kõrgemaid õppeasutusi.

Esimene kohtumine toimus matemaatika ja informaatika teaduskonnaga St. Kliment Ohridski Sofia Ülikoolis. Vestluses, mille osalejateks olid teaduskonna dekaan Ivan Soskov ja õppejõud, räägiti koostöö võimalustest ja plaanidest ning üliõpilasvahetuse perspektiividest Erasmuse programmi raames.

Edasi siirdusime Angel Kanchevi Ruse Ülikooli. Meie vanad partnerid ja sõbrad korraldasid palju võimalusi arvamuste vahetuseks ning kõikide huvitavate küsimuste arutamiseks.

Üks kõige tähtsam teema oli üliõpilasvahetus meie ülikoolide vahel. Järgmisel semestril ootame me kaht üliõpilast Ruse Ülikoolist ja meie kolledži üliõpilane läheb Erasmuse programmi raames õppima Bulgaariasse.

Meie jaoks oli väga kasulik uue õppekava arutamine loodusteaduste ja hariduse teadus-konna dekaani Margarita Stefanova Teodosijeva ja teiste õppejõududega. Tähtsateks ja perspek-tiivseteks osutusid teemad, mis olid seotud tulevase koostöö võimalustega õppejõudude vahetuse ja koolitamise valdkonnas.

Ära tuleb märkida meie külastuse suurepärast korraldust ja sooja vastuvõttu Ruse Ülikooli ja selle Erasmuse programmi koordinaatori Emilia Velikova poolt. Tänu temale oli meie viibimine Bulgaarias väga kasulik ja meeldiv.

Larissa JOONAS

С 17 по 22 октября 2011 года делегация препо-давателей отделения математики и информати-ки в составе Жанны Грачевой, Инны Докучае-вой, Натальи Ивлевой и Ларисы Йоонас посети-ла учебные заведения Болгарии.

Первая встреча была организована факульте-том математики и информатики Софийского университета «Св. Климент Охридски». В бесе-де, участниками которой стали декан факуль-тета Иван Сосков и преподаватели, шла речь о путях сотрудничества, возможных планах сов-местной работы и перспективах обмена студен-тами в рамках программы «Erasmus».

В дальнейшем наше общение происходило в стенах Русенского университета «Ангел Кън-чев». Наши давние партнеры и друзья органи-зовали для нас много возможностей по обмену мнениями и обсуждению всех интересующих во-просов.

Одной из важных тем было обсуждение даль-нейшего развития обмена студентами между на-шими университетами. В рамках программы «Erasmus», мы ожидаем в следующем семестре двух студентов из Русе, в то время как один наш студент отправится в Болгарию.

Обсуждение с деканом факультета естествен-ных наук и образования Маргаритой Стефано-вой Теодосиевой и другими преподавателями факультета новой программы обучения дало нам много полезного. Важными и перспектив-ными оказались темы, связанные с возможно-стями дальнейшего сотрудничества в области обмена и повышения квалификации препода-вателей.

Необходимо отметить замечательную органи-зацию нашего визита и теплый прием со сторо-ны Русенского университета и координатора «Erasmus» Эмилии Великовой, благодаря кото-рой пребывание в Болгарии оказалось не толь-ко полезным, но и очень приятным.

Лариса ЙООНАС

47

Page 50: proov aasstaraamat 2011

KOOSTÖÖVÕIMALUSTEST FONTYSE ÜLIKOOLIGAО ВОЗМОЖНОСТЯХ СОТРУДНИЧЕСТВА С УНИВЕРСИТЕТОМ FONTYS

7.11.-11.11.2011 toimus Hollandis Eindhoveni linnas personali koolituse nädal, mida esmakordselt korraldas Fontyse Ülikool eesotsas Kristel van Duijnhoveniga.

Viiepäevasele koolitusele tuli kokku 21 osalejat kümnest erinevast riigist. Esindatud oli nii Eesti, Poola, Rootsi, Belgia, Venemaa, Soome, Hispaania, Kanada, Saksamaa kui ka Lõuna-Aafrika. Igal osalejal oli oma personaalne programm, mille raames toimusid erinevad töötoad. Allakirjutanud osalesid alljärgnevates töötubades: „Euroopa väärtuste atlas“, „TOPOI mudel“, „Kuidas organiseerida rahvusvahelis-tumist?“, „Sotsiaalmeedia“, „Kultuuridevaheline kogemus klassiruumis“, „Kriis välismaal, mis edasi?“. Töökeeleks oli inglise keel ning lisaks kuulatud õppejõududele oli võimalus vahetada kogemusi ning sõlmida uusi ja kasulikke tutvusi.

Toimusid erinevad kohtumised nii ülikooli juhatuse, rahvusvaheliste koordinaatorite kui ka tudengitega. Saime tutvuda Tilburgi ülikoolilinna-kuga ja kunstide kooliga, kus nägime tudengite tavapäraseid õppetunde nii muusika, teatri kui ka tantsu osakonnas. Tegime ekskursiooni Eindhoveni ülikoolilinnakus ning külastasime samas linnas asuvat StudyPortalsi ettevõtet, mis

C 7 по 11 ноября 2011 года в Голландии в горо-де Эйндховен состоялась неделя обучения пер-сонала, которую впервые организовывал уни-верситет Fontys под руководством Kristel van Duijnhoven.

На пятидневное обучение приехали 21 человек из десяти разных стран: Эстонии, Польши, Шве-ции, Бельгии, России, Финляндии, Испании, Ка-нады, Германии. Также былa представителни-ца Южной Африки. У каждого участника была своя персональная программа, в ходе которой проводились различные практические работы: «Атлас ценностей Европы», «Модель TOPOI», «Как организовать интернационализацию?», «Социальная медиа», «Межкультурный опыт в классе», «Кризис за рубежом, что дальше?». Ра-бочим языком обучения был английский. Кроме докладов, с которыми выступили преподавате-ли, можно было поделиться опытом и завязать новые полезные знакомства.

Также состоялись различные встречи с руко-водством, координаторами международных от-ношений и студентами университета Fontys. Мы ознакомились со студенческим городком и школой искусств Тилбурга и увидели, как про-ходят уроки на отделениях музыки, театра и

48

Page 51: proov aasstaraamat 2011

SEAL, KUS ALGAVAD ALPID ...…ТАМ, ГДЕ НАЧИНАЮТСЯ АЛЬПЫ

tegeleb tudengite õppima saatmisega välismaale. Venlo ülikoolilinnakus viisid kohalikud tudengid läbi ekskursiooni, kus saime näha, et sealsed üliõpilased teevad väga meelsasti ja palju erinevaid rühmatöid. Selle kinnituseks nägime mitmeid erinevaid kokpitte, kus on võimalus segamatult ja täielikus vaikuses tööd teha.

Erasmuse raames toimuval töönädalal osalemine oli kahtlemata suurepärane võimalus, et luua uusi tutvusi, näha, kuidas elavad ja õpivad tudengid välismaal, saada kogemusi ning leida koostöövõimalusi erinevate riikidega.

Ingrid PREESMonika KUUSMANN

танца. Побывали на экскурсии в студенческом городке Эйндховен и посетили предприятие «StudyPortals», которое занимается отправкой студентов на учебу за границу. В студенческом городке Венло местные студенты провели нам экскурсию, в ходе которой мы узнали, что сту-денты с удовольствием делают различные групповые работы. В подтверждение этого, мы видели несколько различных «кокпитов», где можно заниматься в полной тишине.

Участие в работе международной недели по программе «Erasmus» является, безусловно, прекрасной возможностью, чтобы завести но-вые знакомства, увидеть, как живут и учатся студенты за границей, получить опыт и найти возможности для сотрудничества с разными странами.

Ингрид ПРЕЭСМоника КУУСМАНН

Erasmuse programmi seminar „Rahvusvaheline nädal” (International Week) toimus 28. novembrist 2. detsembrini Saksamaal Müncheni Tehnikaülikoolis. Seminari peamine eesmärk oli tutvustada partnerülikoolidele oma kooli ja sealseid õppimisvõimalusi. Meie kolledžist võtsid sellest seminarist osa Anu Piirimaa õppetalitusest ja Annely Oone arendustalitusest. Kokku osales üritusel ligikaudu 50 inimest üle terve maailma (sh Austraaliast, Hiinast, Mehhikost jm riikidest).

Meile tutvustati Erasmuse programmi kaudu toimuvat üliõpilasvahetust ning külastasime erinevaid teaduskondi (keemia-, tehnika-, põllumajandus- , mehaanikateaduskond jt).

Mis jäi meelde? Mulle jäi meelde sakslaste põhjalik ettevalmistustöö ja hoolitsus välisüli-

Семинар «Международная неделя» (International Week) по программе «Erasmus» состоялся с 28 ноября по 2 декабря в Германии в Мюнхенском техническом университете. Главной целью се-минара являлось представить университетам-партнерам наш колледж и возможности учебы. В этом семинаре участвовали Ану Пийримаа (учебная часть) и Аннели Ооне (отдел по раз-витию). Всего на международной неделе при-няли участие около 50 человек со всего мира (в т.ч. из Австралии, Китая, Мексики и других стран).

Нас ознакомили с организацией обмена студен-тов по программе «Erasmus», также мы посети-ли различные факультеты (химии, техники, сельского хозяйства, механики и др.)

49

Page 52: proov aasstaraamat 2011

õpilaste eest. Saabuvatele üliõpilastele korraldatakse ettevalmistusnädal ning aidata-takse igas valdkonnas (majutus, linna tutvustamine, elamisload jm juriidilised doku-mendid) mugavalt õppetööks valmistuda. Münchenis õppimiseks on siiski suureks eelduseks saksa keele oskus, sest ingliskeelseid loenguid toimub vähe.

Suurimaks elamuseks oli keemia- ja mehaani-kateaduskonna külastus. Keemiateaduskonnal on võimalus valmistada kohapeal vajalikke katseklaase ja tehnilisi seadmeid. Sellest teaduskonnast on pärit neli Nobeli preemia laureaati! Mehaanikateaduskonna 34 instituudis või divisjonis on võimalik õppida astronautikat, sporditarvete ehitamist, aeronautikat, ehitada elektirauto jmt. Meelde on jäänud nii uhked õppehooned ja –ruumid kui ka Saksamaa suur panus hariduse materiaal-tehnilisse baasi.

International Fair (rahvusvaheline mess): See oli üritus, kus ühes suures ruumis tutvustasid end üle maailma kohale tulnud erinevate riikide kõrgkoolide esindajad. Kõigil olid kaasas oma kooli ingliskeelsed materjalid ja üliõpilastel oli võimalus saada selle kooli kohta täiendavat informatsiooni.

Münchenist kaasa toodud materjalidega on kõigil võimalus tutvuda arendustalituses. Astuge julgelt sisse ja uudistage! Samuti soovitame oma kolleegidele julget pealehakkamist ja kindlasti osaleda väliskoolitustel!

Annely OONE

Что запомнилось? Особенно меня впечатлила основательная подготовительная работа нем-цев и забота об иностранных студентах. Приез-жим студентам организовывают подготови-тельную неделю и помогают во всем (размеще-ние, знакомство с городом, вид на жительство и другие документы) для подготовки к учебе. Важным условием для учебы в Мюнхене явля-ется знание немецкого языка, потому что лек-ций на английском языке проводится мало.

Большое впечатление оставило посещение факультетов химии и механики. На факульте-те химии есть лаборатории, где изготавлива-ют необходимые пробирки и техническое обо-рудование. На этом факультете учились че-тыре лауреата Нобелевской премии! В 34 ин-ститутах или дивизионах факультета механи-ки возможно изучать астронавтику, произ-водство спортивного инвентаря, аэронавти-ку, производство электрического автомобиля и др. Меня впечатлили не только великолеп-ные здания и помещения для учебы, но и большой вклад Германии в материально-техническую базу образования.

International Fair (международная ярмарка) – это мероприятие, на котором в одном большом помещении знакомятся представители высших учебных заведений разных стран. У всех с со-бой были взяты материалы о своем учебном за-ведении на английском языке, с которыми сту-денты могли ознакомиться и получить допол-нительную информацию.

С материалами, привезенными из Мюнхена, можно ознакомиться в отделе развития. Смело приходите и смотрите! Также желаем коллегам быть активными и участвовать в обучениях за рубежом!

Аннели ООНЕ

50

Page 53: proov aasstaraamat 2011

2005. aastast alates tegutseb meie kolledžis aktiivselt üliõpilasomavalitsus, millel on erinevad tegevussuunad, nagu üliõpilaste õiguste kaitse ning vaba aja sisustamine.

Üks tähtsamaid valdkondi on meie üliõpilastele erinevate ürituste korraldamine. Paljud meie kolledži üritused, nagu tudenginädal, valentinipäev ja paljud teised on muutunud traditsiooniliseks.

tudenginädal 31. oktoobrist 4. novembrini. See algas traditsioonilise spordi-päevaga, mis toimus juba kuuendat korda. Spordipäeval oli palju mitmesuguseid võistlusi 50 meetri jooksust kuni tõstespordini. Teine päev algas traditsioonilise suure sõpruse võileivaga esmakursuslastele, mis tuli aja peale ära süüa. Ega see lihtne olnud, sest võileib oli sinepi ja punase pipraga. Ometi said kõik osavõtjad sellega hakkama.

Kõigi õppejõudude ja üliõpilaste meeleheaks korraldati kolledži seinte vahel väike kontsert, mille andsid üliõpilased ise.

Kolmas päev oli tervenisti esmakursuslastele pühendatud. Päev algas üliõpilaste marsiga –rongkäiguga mööda uut puiesteed ning Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi traditsioonilise tervitusega. Linnapea soovis üliõpilastele häid, lõbusaid üliõpilasaastaid ja tervist.

Pärast rongkäiku toimus üliõpilastele ametlik osa,

Sellel aastal toimus

Начиная с 2005 года в Вирумааском колледже активно работает студенческое самоуправле-ние, которое занимается защитой прав студен-тов и организацией досуга студентов.

Одним из важных моментов является органи-зация различных мероприятий для наших сту-дентов.

Многие проводимые мероприятия в нашем кол-ледже стали традиционными, такие как студен-ческая неделя, Валентинов день и многие дру-гие.

В этом году студенческая неделя прошла с 31 октября по 4 ноября. Неделя началась с тради-ционного спортивного дня, который проводит-ся уже в 6-ой раз. В течение дня было много раз-личных соревнований (бег на 50 метров, под-нимание гири и т.д). Второй день начался с тра-диционного большого «бутерброда дружбы» для первокурсников. Его надо было съесть на время, но сделать это было непросто, потому что бутерброд был с горчицей и красным пер-цем. Однако все участники справились с этой задачей.

Также для всех преподавателей и студентов в колледже был организован небольшой кон-церт, который подготовили самые активные сту-денты колледжа. Третий день был полностью посвящен первокурсникам и начался с «Марша студентов» по новой аллее нашего города. На

KOLLEDŽI ÜLIÕPILASELUСТУДЕНЧЕСКАЯ ЖИЗНЬ В КОЛЛЕДЖЕ

51

Page 54: proov aasstaraamat 2011

kus tervitussõnad ütles kolledži direktor Viktor Andrejev. Seejärel tutvustasid esmakursuslased oma eriala. Nad tegid seda esitluste ja videoklippide abil. Päeva lõpetas vaba koosviibimine klubis Kruzo.

Järgmine päev oli pühendatud fotokunstile: tehti kokkuvõtted fotokonkursist „Tudengielu”. Viimasel päeval tehti üliõpilasnädalast kokkuvõt-ted. Igaüks võis välja öelda oma arvamuse ja pakkuda uusi ideid.

Viimane päevakorrapunkt oli üliõpilasomavalit-susele uue esimehe valimine. Nelja poolthäälega kuuest valiti omavalitsuse uueks esimeheks Ksenia Moskvina kütuste tehnoloogia erialalt. Tema tuli minu asemele. Olin seda ametit pidanud 2009. aasta maist 2011. aasta novembrini.

Tänan kõigi üliõpilaste nimel kolledži juhtkonda, kes on kõiki meie algatusi alati toetanud, uuele esimehele aga soovin rohkem uusi ideid ning edu töös.

Lõpetuseks tahaksin teile vahendada, milline töö sai ära tehtud. Tahaksin alustada sellest, et kolledži üliõpilasomavalitsus hakkas tegema tihedat koostööd TTÜ ja TÜ Narva Kolledži üliõpilasnõukoguga. Hakkasime kogemusi vahetama, samuti korraldasime töökohtumisi. Üliõpilasomavalitsuses muutusid regulaarseks nõukogu istungid, mis olid alati kõigile huvilistele avatud. Oleme nii üliõpilaste probleemidesse kui ka meie üliõpilasnõukogu töö parandamise ettepanekutesse tähelepanelikult suhtunud.

Anton DIJEV

площади нас поприветствовал мэр г. Кохтла-Ярве Евгений Соловьев и пожелал хороших, ве-селых студенческих лет и здоровья.

После шествия студентов приветствовал ди-ректор Вирумааского колледжа ТТУ Виктор Ан-дреев. Затем все первокурсники представили свою специальность с помощью презентаций и видеоклипов. В конце дня состоялась неофици-альная часть студенческой недели в клубе «Kruzo».

Четвертый день был посвящен искусству фото-графии, на котором наградили победителей фо-токонкурса «Студенческая жизнь». В заключе-нии были подведены итоги студенческой неде-ли, где каждый студент мог высказать свою точ-ку зрения и предложить идеи для проведения студенческой недели в следующем году. Также состоялись выборы нового председателя сту-денческого самоуправления. Им стала Ксения Москвина, которая сменила на этом посту Анто-на Диева, занимавшего этот пост с мая 2009 по ноябрь 2011 года.

От имени всех студентов я выражаю благодар-ность администрации колледжа, которая все-гда оказывала поддержку во всех начинаниях самоуправления, а новому председателю же-лаю новых идей и успехов в работе.

В заключении хотел бы отметить, что студенче-ское самоуправление колледжа стало очень тес-но сотрудничать с другими студенческими со-ветами ТТУ и Нарвского колледжа Тартуского университета. Мы стали делиться опытом рабо-ты и организовывали рабочие визиты. В сту-денческом самоуправлении стали регулярно проводиться заседания, которые были всегда открытыми.

За последние два года работы к нам обраща-лось много студентов со своими проблемами, предложениями, и мы всегда внимательно от-носились к ним.

Антон ДИЕВ

52

Page 55: proov aasstaraamat 2011

Emakeelepäeval, 14. märtsil toimus kolledžis traditsiooniline viktoriin. Sel aastal kogunes 23 üliõpilast ülesandeid lahendama hubasesse raamatukokku. Osalejad said harjutada keelekä-siraamatute kasutamise vilumust ning arendada meeskonnatöö oskusi. Kolmele paremale võistkonnale olid auhinnaks tordid.

Humanitaar- ja sotsiaalainete lektoraat kor-raldas keelepäevale pühendatud ürituse ka kolleegidele. Koos lahendati mõistatusi ja toimus ühislaulmine.

MA Kaire VIILIngrid PREES

14 марта, в День родного языка, в колледже со-стоялась традиционная викторина. В этом году 23 студента собрались в уютной библиотеке для вы-полнения заданий. Участники смогли поупраж-няться в использовании языковых справочников и развить навыки командной работы. Три лучших команды получили в награду торты.

Лекторат гуманитарных и социальных предме-тов устроил посвященное Дню языка меропри-ятие и для коллег, на котором вместе разгады-вали загадки и пели.

MA Кайре ВИЙЛИнгрид ПРЕЭС

EMAKEELEPÄEVДЕНЬ РОДНОГО ЯЗЫКА

53

Page 56: proov aasstaraamat 2011

Kolledži üliõpilastele korraldati 14. aprillil 2011 ideekonkurss Kohtla-Järve vana veetorni – linna omalaadse sümboli – rekonstrueerimiseks. Konkursile saabus seitse projekti, mille autoriteks olid kolledži erinevate kursuste ja erialade üliõpilased. Kaks esitatud töödest oli autorite grupilt. Oma projekte esitasid noored eakaas-lastele, õppejõududele ning žüriile, kuhu kuulusid linna esindajana peaarhitekt ning ehitus- ja projekteerimisfirmade esindajad.

Osalejate ideed osutusid väga mitmekesisteks, alates täielikult elluviidavatest ning lõpetades ulmevaldkonda kuuluvatega.

Mida siis kolledži üliõpilased välja pakkusid? Rühm hoonete ehituse eriala teise kursuse üliõpilasi pakkus projekti, mis nägi tornile ette juurdeehitist, milles paikneks suur troopikame-rede asukate akvaarium – turistide magnet. Hoonete ehituse eriala kolmanda kursuse üliõpilane Sergei Jekimov tegi ettepaneku paigutada torni ülaossa raadiojaam, kus oleks võimalik lindistada erinevaid reportaaže ja intervjuusid, teha reklaamiklippe. Torni ruumides võiks samuti korraldada mitmesuguseid konve-rentse ja seminare, organiseerida linna ajaloo pildigalerii, esimesel korrusel aga võiks avada arhitektuuribüroo. Tootmise automatiseerimise eriala üliõpilased Jefim Bober (I kursus) ja Juri Saveljev (IV kursus) tulid välja ideega avada tornis kohvik-restoran. Rosinaks projektis võiks saada torni sammaste ja galeriide originaalne valgustus. Tootmise automatiseerimise eriala teise kursuse üliõpilane Sergei Karasjov tuli esitlusele torni omatehtud maketiga. Autor arvas,

Среди студентов Вирумааского колледжа ТТУ 14 апреля 2011 года был проведен конкурс идей. Объектом конкурса была старая водона-порная башня города Кохтла-Ярве, которая яв-ляется своеобразным символом города. На кон-курс поступило семь проектов, авторами кото-рых были студенты колледжа с разных курсов и специальностей. Две из представленных работ были групповыми. Свои работы ребята пред-ставили сверстникам, преподавателям и чле-нам жюри, в состав которого вошли представи-тель городской власти, главный архитектор го-рода, представители строительных и проекти-ровочных фирм.

Идеи участников оказались очень разнообраз-ными, начиная от вполне реализуемых и закан-чивая фантастическими.

Что же предлагают сегодняшние студенты кол-леджа? Группа студентов второго курса специ-альности «Строительство зданий» предложила проект по пристройке к башне здания, в кото-ром разместится большой аквариум обитателей тропических морей, что стало бы магнитом для туристов. Третьекурсник Сергей Екимов (спе-циальность «Строительство зданий») предло-жил разместить в верхней части башни радио-станцию, где можно было бы записывать раз-личные репортажи и интервью, делать реклам-ные ролики. В помещениях башни можно также проводить различные конференции и семина-ры, организовать картинную галерею по исто-рии города, а на первом этаже автор предло-жил открыть архитектурное бюро. Студенты Ефим Бобер и Юрий Савельев (специальность «Автоматизация производства») выступили с идеей открыть на базе башни кафе-ресторан. Изюминкой проекта могла бы стать оригиналь-ная подсветка колонн и колец башни. Учащий-ся второго курса по специальности «Автомати-зация производства» Сергей Карасев пришел на презентацию с макетом башни, выполнен-

54

ÜLIÕPILASTE IDEEKONKURSS СТУДЕНЧЕСКИЙ КОНКУРС ИДЕЙ

Page 57: proov aasstaraamat 2011

et kui algselt oli torn veega seotud, siis võiks sinna paigutada väikese joogivee kvaliteedi hindamise labori. Hoonete ehituse eriala neljanda kursuse üli-õpilane Anna Kitšatova arvas, et torn oleks vaja teha turismimagnetiks. Autori mõtte kohaselt peaks esimesele korrusele koha saama turistide infokeskus, ülakorrusele seadma sisse vaateplat-vormi, aga teisel ja kolmandal korrusel leiaks koha pildigalerii. Veel pakkus ta välja juurde-ehitise, kus paikneks kohvik-muuseum. Kõikidest töödest käis läbi ettepanek heakorrastada ümbritsev territoorium.

Konkursi žürii pidas silmas praktilisust ning and is võidu Anna Kitšatovale, teise koha a inult ühepunkt ise vahega sa i Sergei Jefimov ning kolmas koht anti võistkonnale Jefim Bober ja Juri

Saveljev. Veetorni omanik Aziz Abassov andis Sergei Karasjovile maketi eest ergutusauhinna.

Tatiana TOMASOVA

ным им самим. По мнению автора, так как по первоначальному своему назначению башня связана с водой, то в ней можно было бы разме-стить небольшую лабораторию по оценке каче-ства питьевой воды. Анна Кичатова (4-ый курс специальности «Строительство зданий») счи-тает, что необходимо сделать башню привлека-тельной для туристов. По задумке автора на первом этаже необходимо разместить туристи-ческий инфоцентр, на верхнем этаже оборудо-вать смотровую площадку, а на втором и тре-тьем этажах разместить картинную галерею. Также участница предложила построить при-стройку, в которой можно разместить кафе-музей. Во всех работах звучали предложения по благоустройству прилежащей территории.

Жюри конкурса пошло по практической стезе и отдало победу в конкурсе Анне Кичатовой. Вто-рое место получил Сергей Ефимов, и третье ме-сто отдано команде Ефим Бобер, Юрий Саве-льев. Владелец водонапорной башни Азиз Аба-сов вручил поощрительный приз Сергею Кара-севу за выполнение макета.

Татьяна ТОМАСОВА

55

ÜLIÕPILASED TUTVUSID TELLISETOOTMISEGA ASERISСТУДЕНТЫ ОЗНАКОМИЛИСЬ С ПРОИЗВОДСТВОМ КИРПИЧА В АЗЕРИ

Keraamilist tellist toodetakse Aseris juba XX sajandi algusest. Seda soodustab õnnestunud asukoht tänu rikkalikele loodusliku tooraine varudele. Aastakümnete jooksul on välja töötatud ja täiustatud tel lisetootmise oskusi ja traditsioone. Tootmise ja tehnoloogilise protsessi iseärasustega tutvumiseks oligi organiseeritud ehituseriala üliõpilaste sõit Aseri tellisetehasesse ASi Wienerberger.

Kohapeal tutvuti keraamiliste telliste valmista-mise protsessiga, alates karjäärist, kust võetakse savi, kuni põletatud telliste pakkimise ja ladustamiseni. Noortele tutvustati tehase toodangu sortimenti.

Üliõpilastel oli huvitav oma silmaga näha tellise sündi, selle vorme, kuivatamist ja põletamist.

Tatiana TOMASOVA

Керамические кирпичи производятся в Азери уже с начала XX века, чему способствует удач-ное месторасположение с богатыми залежами природного сырья. Десятилетиями вырабаты-вались и совершенствовались традиции и на-выки изготовления кирпичей. С целью знаком-ства с процессом производства и особенностя-ми технологического процесса 19 мая была ор-ганизована поездка для групп строительной специальности на кирпичный завод «AS Wienerberger» в Азери.

Участники поездки ознакомились с процессом изготовления керамических кирпичей, начи-ная с карьера, где добывают глину, до упаков-ки и складирования обожжённого кирпича. Ре-бят познакомили с ассортиментом продукции, выпускаемой на заводе.

Студентам было интересно увидеть своими глазами рождение кирпича, его формы, суш-ку и обжиг.

Татьяна ТОМАСОВА

Page 58: proov aasstaraamat 2011

56

ÜLIÕPILASED TÄIENDASID PÄRNUMAAL EESTI KEELE OSKUST СТУДЕНТЫ ПОВЫШАЛИ ЗНАНИЕ ЭСТОНСКОГО ЯЗЫКА В ПЯРНУМАА

22.-25. augustil 2011. a toimus ESF programmi „Keeleõppe arendamine 2011-2013" tegevuse „Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe” raames erialase ja akadeemilise eesti keele õppe suveülikool Pärnumaal. Kolledži üliõpilased said kolmandat korda integratsiooniprojekti abil täiendada eesti keele oskust keelekeskkonnas. Eelmistel aastatel on üliõpilased keeleoskust parandanud Saaremaa suve- ning Otepää talveülikoolis.

Pärnumaa eesti keele suveülikooli eesmärgiks oli arendada keelepädevuste kaudu ka kutsealast pädevust ning tutvuda Eesti ettevõtlusvaldkonda-dega. Peamiseks erialase ja akadeemilise eesti keele õppimise vormiks olid õppekäigud Pärnumaa tunnustatumatesse tootmisettevõte-tesse ning Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse. Kultuuriloo-lisi teadmisi täiendasime Kurgja talumuuseumis ja Tori hobusekasvanduses. Suvekoolis osales 25 üliõpilast. Üliõpilasi juhendasid kolm õppejõudu - Helju Vospert, Hulda Lepisk ja Kaire Viil. Nelja päeva jooksul õpiti eesti keelt kokku 36 tundi ja iga päeva lõpus täideti õpipäevikuid.

Üliõpilaste päevakava oli tihe. Esimesel päeval külastasime OÜ-d Stram, kus meile tutvustati välivoodite tootmisprotsessi alates toormater-

22-25 августа 2011 года в Пярнумаа в рамках программы Европейского Социального Фонда «Развитие обучения языку 2011-2013» дей-ствия «Дополнительное языковое обучение сту-дентов ВУЗов» проходил летний университет профессионального и академического эстон-ского языка. С помощью интеграционного про-екта студенты колледжа уже в третий раз могли пополнить знания эстонского языка в языковой среде. В прошлые годы студенты улучшали свои знания летом в Отепя и на Сааремаа.

Целью летнего университета в Пярну было раз-витие профессионального языка и знакомство с предприятиями Эстонии. Основными формами обучения профессиональному и академическому эстонскому языку были учебные экскурсии на признанные предприятия Пярнумаа, а также в Пярнуский колледж Тартуского университета и профтехучилище Пярнумаа. Культурологиче-ские знания повышали в хуторском музее Кургья и Ториском коневодческом питомнике. В летнем университете участвовали 25 студентов, а руко-водителями были Хелью Восперт, Хулда Леписк и Кайре Вийл. За четыре дня было проведено 36 уроков эстонского языка, и в конце каждого дня студенты заполняли дневники.

Программа студентов была очень насыщенной.

Page 59: proov aasstaraamat 2011

jalide valmistamisest kuni valmistoodangu demonstreerimiseni. Peale õppereisi jalutasid üliõpilased Pärnu linnas. Õhtul laulsime rahvuslikke laule.

Teisel päeval külastasime Pärnu linna koole. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis kuulasime ettekannet kolledži erialadest ning tutvusime auditoo-riumitega. Meie üliõpilaste lemmikpaigaks oli iidse hõnguga rikkalik raamatukogu. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses pakkusid üliõpilastele enim huvi praktikaklassid – prooviti kassapidaja, juuksuri ja puhastusteenindaja tööd. Peale lõunat külatasime Tori hobusekasvandust. Üliõpilased kuulasid huviga ettekannet Eesti hobusekas-vanduse ajaloost ning soovijad said ratsutada. Õhtul mängisime rahvuslikke mänge.

Kolmandal päeval toimusid õppekäigud ettevõttesse Lasertool ning puidutöötlemiset-tevõttesse Valmos. Lasertoolis tutvustati üliõpi-lastele alumiiniumist ning terasest autoosade tootmisprotsesse. Valmoses nägid tudengid, kuidas kasepuidust spooni valmistatakse. Mõlemas ettevõttes said keeleõppijad täiendada erialaterminoloogiat. Peale kutsealaste teadmiste saamist külastasime Kurgja talumuuseumi. Üliõpilased said värskendada teadmisi C. R Jakobsonist ning proovi vanu talutöid. Õhtul oli vestlusring, kus jutustasime päevamuljetest ning täitsime taas õpipäevikuid.

Neljandal õppepäeval külastasime Wendre tekstiilitööstust. Üliõpilased kuulasid ettekannet firma ajaloost ning meile näidati tekkide ja patjade valmistamise etappe alates kiudude töötlemisest kuni valmistoodanguni. Suveülikooli viimane õppereis toimus Eesti-Läti piiri ääres asuvasse Sossemetsa lambakasvatus- ja käsitöötallu. Üliõpilased vestlesid pererahvaga väikeettevõtluse ja maaturismi edendamisest ning Euroopa Liidu toetuste kasulikkusest.

Üliõpilased jäid täiendava erialase eesti keele suveülikooliga väga rahule – tagasisideankeetides kirjutati, et nemad kui põlised idavirulased said Pärnumaal kinnitust selle kohta, et seni omandatud keeleoskusega saadakse tõepoolest keelekeskkonnas hakkama. Noori rõõmustas, et nad tulid eesti keeles suhtlemisega edukalt toime nii ametialastes kui ka igapäevastes olukordades. Meie üliõpilased soovivad täiendava eesti keele õppe võimalust keelekeskkonnas saada ka tulevikus.

da

MA Kaire VIIL

В первый день посетили «OÜ Stram», где нас ознакомили с процессом изготовления раскла-душек, начиная с изготовления материалов до демонстрации готового изделия. После учеб-ной поездки студенты гуляли по Пярну. Вече-ром пели народные песни.

Во второй день посетили Пярнуские школы. В Пярнуском колледже Тартуского университета прослушали лекцию о специальностях колле-джа и познакомились с аудиториями. Любимым местом наших студентов стала старинная биб-лиотека. После обеда посетили Ториский коне-водческий питомник. Студенты с интересом слу-шали доклад об истории коневодства в Эстонии и желающие смогли прокатиться верхом. Вече-ром играли в народные игры.

На третий день посетили предприятие «Lasertool» и предприятие по деревообработке «Valmos». В «Lasertool» студентов познакоми-ли с производством деталей автомашин из алю-миния и стали. На «Valmos» студенты смотре-ли, как изготавливается шпон из древесины бе-резы. На обоих предприятиях студенты смогли пополнить профессиональный словарный за-пас. После посетили Кургьяский музей-хутор. Студенты освежили знания о К. Р. Якобсоне и приняли участие в старинных хуторских рабо-тах. Вечером рассказывали о впечатлениях и опять заполняли дневники.

На четвертый день посетили текстильное пред-приятие «Wendre». Студенты прослушали лек-цию об истории фирмы и посмотрели этапы из-готовления одеял и подушек, начиная с обра-ботки волокна до готовой продукции. Послед-ней учебной поездкой была экскурсия на хутор Соссеметса, где занимаются овцеводством и ру-коделием. Хутор находится на границе с Латви-ей. Студенты беседовали с хозяевами о малом предпринимательстве и развитии сельского ту-ризма, а также о пользе пособий Евросоюза.

Студенты остались довольны летним универси-тетом. В анкетах написали, что они, коренные жители Ида-Вирумаа, получили в Пярнумаа подтверждение, что могут справиться в языко-вой среде, используя свои знания эстонского языка. Молодежь осталась довольна и успешно справилась как в производственных, так и в бы-товых ситуациях. Наши студенты хотели бы и в дальнейшем пополнять свои знания в языковой среде.

МА Кайре ВИЙЛ

57

Page 60: proov aasstaraamat 2011

58

12 октября в студенческом доме Вирумааского колледжа с самого утра было шумно и очень оживленно. Настраивались микрофоны и гита-ры, по этажам распространялся вкусный запах выпечки, студенты приносили новые снимки для фотоконкурса. Одним словом, шла послед-няя подготовка к традиционному празднику «День Студенческого дома», который начинал-ся сразу после окончания занятий.

По хорошей традиции для лучшего знакомства студентов первых курсов с нашим городом и окрестностями была организована экскурсия на Полярную мызу Кукрузе. Очень интересно было ознакомиться с историей мызы и экспеди-цией по поискам легендарной «Земли Саннико-ва» известным полярным исследователем Эду-ардом фон Толлем, который являлся одним из владельцев мызы семьи Толлей. На память об интересной экскурсии остались прекрасные фо-тографии студентов в костюмах XVIII-XIX ве-ков, которые можно было примерить на себя. Также можно было посидеть на санях в соба-чьей упряжке, поиграть в снежки, покататься с горки и почувствовать себя как на настоящем севере.

После возвращения первокурсников все жите-ли дома собрались на концертную программу, подготовленную собственными силами. Очень тепло встретили выступление вокально-инструментального ансамбля первокурсников Михаила Пожарникова (гитара, вокал) и Геор-гия Горелова (ударные). Анна Серпухина и Ели-завета Рустамова прекрасно спели дуэтом. Ро-ман Север просто покорил всех красотой своего голоса. Заключительным ярким аккордом кон-церта стало огненное шоу Ильи Синкевича на площадке у студенческого дома. В его руках огонь стал поистине ручным и послушным, а шоу было зрелищным и завораживающим.

12. oktoobril oli kolledži üliõpilaskodus juba hommikust alates kärarikas ja elev. Pandi paika mikrofonid ja kitarrid, korrustel oli tunda meeldivat toidulõhna, toodi uusi fotokonkursi pilte. Ühesõnaga – käisid viimased ettevalmis-tused traditsiooniliseks üliõpilaskodu peoks, mis pidi algama kohe pärast õppetöö lõppu.

Hea traditsiooni kohaselt oli esmakursuslastele meie linna ja ümbruskonnaga paremaks tutvumiseks organiseeritud ekskursioon Kukruse Polaarmõisa. Oli väga huvitav teada saada nii mõisa ajaloost kui ka tuntud polaaruurija Eduard von Tolli ekspeditsioonist legendaarse Sannikovi maa otsinguil. Eduard von Toll oli üks Tollide perekonnale kuulunud mõisa omanike esindajaid. Mälestuseks sellest huvitavast ekskursioonist jäid üliõpilastele kaunid fotod endast 18.-19. sajandi kostüümides, mida lahkelt selga panna lubati.

Võis istuda ehtsal koerarakendil, pidada lumesõda, liuguda mäest alla – tunda end üldiselt peaaegu nagu päris põhjalaiustel.

Kui esmakursuslased olid 18.30 paiku tagasi, kogunesid kõik maja asukad kuulama-vaatama üliõpilaste kontserti. Väga soojalt võeti vastu vokaal-instrumentaalansambli uus täiendus esmakursuslaste Mihhail Požarnikovi (kitarr, vokaal) ja Georgi Gorelovi (löökriistad) osalusel. Suurepäraselt kõlas Anna Serpuhhina ja Jelizaveta Rustamova duett. Roman Sever (RDDR71) vallutas oma kauni lauluhäälega kõigi südamed. Kontserdi eredaks lõppakordiks sai Ilja Sinkevitši (RDIR32) tulesõu tänaval üliõpilaskodu juures. Tema käes muutus tuli, muidu ohtlik ja salakaval, tõeliselt käepäraseks ja kuulekaks, vaatemänguliseks ja nõiduslikuks.

Pärast sellist programmi hingele ja silmale oli kätte jõudnud aeg meeskonnamänguks – aarde

ÜLIÕPILASKODU PÄEVДЕНЬ СТУДЕНЧЕСКОГО ДОМА

Page 61: proov aasstaraamat 2011

59

После замечательного концерта подошло вре-мя командной игры «В поисках клада». Ко-мандная игра в этом году не только претерпела массу изменений, по сравнению с вариантом го-дичной давности, но и прошла куда более энер-гично.

В этом году каждой из трёх команд было пред-ложено собрать свою личную уникальную кар-ту из трёх возможных вариантов: карту перво-го, третьего или четвёртого этажей. Данный подход к игре не только увеличил интерес участников в игровом процессе, но и позво-лил снизить шанс путаницы между команда-ми. В конечном итоге каждая команда, собрав все кусочки карты, должна была прийти в от-меченное крестом место на карте, где был спрятан клад.

На этом отличия от конкурса, проводимого в предыдущем году, не заканчиваются. В этот раз упор был поставлен больше не на загадки, а на различные конкурсы и эстафеты, но и про-странство для мыслительной деятельности то-же нашлось. Дружная команда информатиков в составе Яны Савицкой, Виктории Римко, Алены Алексеевой и Константина Сеппа стала победи-телем игры и свой «клад» - вкусный крендель отыскала быстрее всех. Все игроки и наблюда-тели получили массу положительных эмоций, а все остальные участников наградили приятны-ми призами.

Традиционный кулинарный конкурс-дегустация всегда проходит на высшем уровне. Совмест-ный сытный ужин и чаепитие принесли массу положительных эмоций. Для дегустации были представлены «Шоколадные колбаски», «Чу-до-кексики» и весьма оригинальное блюдо Ильи Синкевича «Тортилла мега-драйв». В ре-зультате голосования 3 место присудили Марии Масленок и Марии Александровой за пирог «Зебра», 2 место – Константину Барсукову и Ва-лерию Пуйконену за блюдо «Кабан по-французски», а победителем было признано и съедено с большим аппетитом в считанные ми-нуты «Блюдо от Ромы и Влада». Так назвали

otsinguks. Meeskonnamäng polnud sel aastal mullusega võrreldes mitte üksnes läbi teinud hulga muutusi, vaid möödus ka palju energilisemalt.

Sel aastal anti igaühele kolmest võistkonnast võimalus panna kokku oma isiklik unikaalne kaart kolmest võimalikust variandist: esimene, kolmas või neljas korrus. Selline mängule lähenemine suurendas nii osalejate huvi mängu käigu vastu kui ka võimaldas vähendada segadust võistkondade vahel, sest, kogunud kokku kõik kaarditükikesed, pidi iga võistkond tulema lõppkokkuvõttes tema jaoks spetsiaalselt ette valmistatud aarde asukohta. See oli kaardil märgistatud ristikesega.

Võrreldes eelmise aasta konkursiga, erinevused sellega ei piirdunud. Seekord ei olnud põhirõhk mõistatamisel, va id ol i mi tmesugustel konkurssidel ja teatevõistlustel, samas leidus ruumi ka mõttetegevusele. Võitjaks tuli informaatikute (RDIR52) üksmeelne võistkond koosseisus Jana Savitskaja, Viktoria Rimko, Aljona Aleksejeva ja Konstantin Sepp. Nad leidsid teistest kiiremini üles oma "aarde" – maitsva värske kringli. Mis peamine – kõik mängijad ja kaasaelajad said hulga positiivseid elamusi, aga kõik ülejäänud osalejad samuti meeldivaid auhindu.

Traditsiooniline kulinaariakonkurss-degusteerimine on alati olnud tõeliselt kõrgetasemeline. Tänavugi ei tahetud sellest mingil juhul loobuda. Ühendada kasulik meeldivaga, üllatada ja rõõmustada, maitsta ning kirjutada üles uus retsept, ja üldse – ühine külluslik õhtusöök ja teejoomine andis hulga meeldivaid elamusi. Degusteerimiseks olid siin šokolaa-divorstikesed, imekeeksikesed ning Ilja Sinkevitši küllaltki originaalne Megadraiv tortilla. Kuid hääletusel eelistati 3. koha vääriliseks pirukas "Sebra" (Maria Masljonok ja Maria Aleksandrova, RDIR12), 2. koha sai tõeliselt mehise kõhutäite eest Konstantin Barsukovi ja Valeri Puikoneni (RDDR51) "Metssiga prant-susepäraselt", võitjaks tunnistati aga "Roma ja Vladi roog". Nii nimetasid oma originaalse täidisega imemaitsvad pannkoogirullid Roman Daniljuk

Page 62: proov aasstaraamat 2011

60

вкуснейшие блинные рулетики с оригиналь-ной начинкой Роман Данилюк и Владислав Ко-стров.

Одновременно с голосованием за лучшее блю-до проходил выбор лучшей работы фотокон-курса «Нескучный день». Здесь сразу два при-зовых места были присуждены фотографиям Константина Сеппа «Молочный шоколад «Аленка из 423 комнаты» и «Ну и занесло!». На-граждение и чествование победителей с вруче-нием памятных дипломов и подарков прошло под бурные аплодисменты. Все были благодар-ны членам совета студенческого дома (Сергей Брайм, Александр Коновалов, Валерий Пуйко-нен, Алексей Соловьев, Роман Данилюк, Вла-дислав Костров) и преподавателю Александру Генриховичу Верешу за организацию и прове-дение нашего традиционного праздника. После официального подведения итогов пришло вре-мя веселых игр и конкурсов, а желающие могли просто пообщаться. Кто-то парился в сауне, кто-то в первый раз заглянул в тренажерный зал, так как в этот день все было бесплатно. К полуночи праздник подошел к завершению, ведь завтра вновь ждали нелегкие студенче-ские будни.

Татьяна ГРАБУСОВА

(RDBR51) ja Vladislav Kostrov (RDKR31), ning mõne minutiga olid need ka söödud.

Ühel ajal parima toidu hääletusega valiti fotokonkursi "Mitte igav päev" parimat pilti. Siin anti kohe välja kaks auhinnalist kohta Konstantin Sepa (RDIR52) fotodele "Piimašokolaad "Aljonka 423. toast" ja "On ikka umbe tuisanud!".

Autasustamist ja võitjate õnnitlemist, diplomite ja meeldivate kingituste kätteandmist saatis tudengipere lakkamatu aplaus. Ent pidu on siis pidu, kui on olemas need, kes selle välja mõtlevad ja organiseerivad. Kõik ol id tänulikud üliõpilaskodu nõukogu liikmetele Sergei Braimile (RDER71), Aleksandr Konovalovile (RDDR71), Valeri Puikonenile (RDDR51), Aleksei Solovjovile (RDIR52), Roman Daniljukile (RDBR51), Vladislav Kostrovile (RDKR31) ning õppejõud Alexandr Vereshile meie traditsioonilise peo korraldamise eest. Pärast ametlikke kokkuvõtteid saabus aeg lõbusateks mängudeks ja konkurssideks ning ka lihtsalt suhtlemiseks. Kes võttis saunas leili, kes astus esmakordselt üle jõusaali läve, sest sel päeval oli kõik tasuta. Keskööks jõudis pidu lõpule, sest uus päev tõi endaga jälle kaasa pingutusi nõudva tudengielu argipäeva.

Tatjana GRABUSSOVA

ROBOTEX 2011

26. ja 27. novembri l to imus Tall inna rahvusvaheline

robotite vTehnikaülikooli spordihoones

õistlus Robotex. Võistlusel osales väga palju eri vanuses inimesi Eestist ja teistest Euroopa riikidest.

Esimesel päeval võisteldi robotite kiiruses joonejärgimisel. Sellest võistlusest pidi osa võtma meie kolledži II kursuse üliõpilane, kuid roboti tehnilise vea tõttu tuli osalemisest loobuda. Sellel

С 26 по 27 ноября 2011 года в спортхолле Тал-линнского технического университета прошли международные соревнования роботов Robotex. В соревнованиях участвовало очень много людей разных возрастов из Эстонии и других стран Европы.

В первый день соревновались в скорости робо-тов, проходя путь по отмеченной линии. От на-шего колледжа должен был участвовать сту-дент второго курса, но из-за технических непо-ладок робота пришлось отказаться от участия. В этот день соревновались также и ученики школ в строительстве Lego-роботов.

Во второй день соревновались роботы-футболисты. В этом конкурсе наш колледж представлял робот «Beetle», чьим главным раз-работчиком является Владимир Юрьев. Учиты-вая то, что времени для подготовки было недо-статочно, можно сказать, что наш робот пре-взошёл все ожидания. Большинство команд участвовали в соревнованиях не в первый раз,

Page 63: proov aasstaraamat 2011

61

päeval võistlesid ka kooliõpilased Legodest robotite ehitamises.

Teisel päeval võistlesid robot-jalgpallurid. Sellel konkursil esindas meie kolledžit robot Beetle, kelle peamine väljatöötaja on Vladimir Jurjev. Arvestades seda, et oli väga vähe aega konkursiks valmistuda, võib öelda, et meie robot ületas ootusi. Paljud võistkonnad osalevad robotite võistlusel igal aastal, mis suurendab nende võiduvõimalusi. Vaatamata sellele, et meie robotil on mõned puudused ja ta vajab täiustamist, täitis ta oma peamised ülesanded. Beetle läbis viis tuuri ja lõi kaks väravat. Olen veendunud, et meie roboti potentsiaal ei ole ammendatud ning aktiivsel täiustamisel saab ta veel efektiivsemaks järgmisel võistlusel 2012. aastal.

Arvan, et sellel üritusel osalemine ergutab meie kolledži üliõpilasi aktiivsemalt tegelema olemasolevate robotitega ja välja töötama uusi. Need võistlused näitasid, et ka meie kolledž ei jää robotite väljatöötamise poolest Eesti teistele kõrgkoolidele alla.

Gunnar JOONAS

что значительно увеличило их шансы на побе-ду. Несмотря на то, что наш робот имеет не-сколько недостатков и нуждается в доработке, свои главные функции он выполнил. «Beetle» прошел в пятый тур и забил два гола. Уверен, потенциал этой машины не исчерпан, и при ак-тивной разработке он будет еще эффективней на следующих соревнованиях в 2012 году.

Считаю, что участие в этом мероприятии под-толкнёт студентов активнее принимать участие в разработке существующих и новых роботов. Эти соревнования показали, что наш колледж в разработке роботов не уступает другим выс-шим учебным заведениям Эстонии.

Гуннар ЙООНАС

Page 64: proov aasstaraamat 2011

28. jaanuaril sõitsid kolledži töötajad uudistama Avinurme Elulaadikeskust. Kunagine pastoraa-dihoone, aleviku vanim ja ühistööna valminud maja oli 2008. aastaks uuele elule äratatud ning seal toimub aasta läbi igasugust tegevust nii oma rahvale kui ka õpitubasid. Õpetatakse kõike, alates küpsetamisest-ketramisest-kudumisest kuni seebikeetmiseni välja, meestele loomulikult puutööd. Suurte metsade keskel keskustest kaugel nõudis oma eluga hakkama saamine igasuguseid oskusi, mida nüüd pärandkultuurina alal hoitakse. Käsi- ja puutöö tegemiseks on elulaadikeskuses praegu suurepärased võimalu-sed. Lahkelt oli meile giidiks sihtasutuse juhatuse liige Küllike Pärn.

Õppima sõitsime meiegi. Magusa armastajad läksid Jannega koos kööki trühvelšokolaadi tegema, kes midagi praktilist proovida tahtsid, neile õpetas Elle laastukorvide punumist.

„Põnev tunne oli. Vaatad neid korve – nii ilusad - , mõtled, kas mina saan hakkama,“ kommenteeris Anu. Tegijad said hakkama kõik ning rahulolu oli nii köögi poolel kui ka laastutoas.

Huvitav oli teisel korrusel avatud ekspositsioon „Puust sündinud elu“, mis kajastas nii metsaelu kui ka Eesti metsakülade elu läbi aastasadade,

28 января работники колледжа поехали в Авинурмеский бытовой центр. Бывшее здание пастората, старейший дом поселка, созданный совместными усилиями, приобрел новую жизнь в 2008 году. В течение года там проводилась активная деятельность, как для своих жителей, так и в учебных комнатах. Обучают всему, начиная от выпечки, прядения, вязания до мыловарения. Для мужчин, естественно, есть работа по дереву. Жизнь в лесу, далеко от цен-тров городов, требовала от жителей различных навыков, которые сохраняются теперь, как культурное наследие. В бытовом центре есть прекрасные условия для занятий рукоделием и работой по дереву. Нашим гидом была член совета целевого учреждения Кюллике Пярн.

Мы тоже поехали учиться. Любители сладкого пошли с Янне на кухню делать шоколадные трю-феля. Те, кто хотел сделать что-то практичное, учились у Элле плести корзины из щепы.

«Было здорово. Смотришь на корзины – такие красивые, думаешь, смогу ли я так сделать», прокомментировала Ану. Все справились, как на кухне, так и в комнате со щепой.

Интересной была открытая на втором этаже экс-позиция «Жизнь, рожденная из дерева», кото-рая рассказывала как о жизни леса, так и о жиз-ни лесных хуторов Эстонии через столетия, о быте, рожденном благодаря умению обрабаты-вать дерево, об истории культуры. Следя за охо-тящейся зимой рысью, можно было узнать в ней большую кошку, которая перед едой любит поиграть с мышкой. Там же, на втором этаже, стоял ткацкий станок, и шла работа.

В конце посещения все сели за большой стол, чтобы поесть свежеиспеченного хлеба с мас-

POSITIIVSUST KEVADSEMESTRI SISSEJUHATUSEKSПОЗИТИВ В ПРЕДДВЕРИИ ВЕСЕННЕГО СЕМЕСТРА

62

Page 65: proov aasstaraamat 2011

puutööoskustest sündinud elulaadi ja piirkonna kultuurilugu. Ka loodus ja loomad olid igati eksponeeritud. Tänapäevaselt liikuvalt pildilt ilvest talvel toitu otsimas jälgides võisid ära tunda suure kassi, kes enne lauda istumist hiirega mängida armastab. Sealsamas teisel korrusel olid üleval ka kangasteljed ja töö käis.

Külastuse lõpetuseks istusime kõik pika laua taha sööma värskelt küpsetatud leiba ürdivõiga ja jooma taimeteed ning maitsma magusaarmas-tajate tehtud trühvleid. See oli suurepärane söömaaeg. Leiba sai ka koju kaasa osta.

Saime kevadsemestri alguseks positiivse laengu.

Hulda LEPISK

лом, попить травяного чаю и попробовать изго-товленных сладкоежками трюфелей. Это был великолепный обед. Хлеб можно было купить и домой.

Мы получили положительный заряд энергии перед началом весеннего семестра.

Хулда ЛЕПИСК

KÕRGHARIDUSUURINGUTE TEABEPÄEVИНФОРМАЦИОННЫЙ ДЕНЬ ПО ИССЛЕДОВАНИЮ ВЫСШЕГО ОБРАЗОВАНИЯ

8. aprillil 2011 toimus Tartus kõrgha-ridusuuringute teabepäev. Uuringud on valminud 2010.–2011. aastal ning rahastatud programmi Primus toel.

Tutvustati viit uuringut.

Einike Pilli (Tartu Ülikool ja Sisekaitseakadeemia) ja Kätlin Vanari (Sisekaitseakadeemia) uuringu teemaks oli „Hindamise vastavus kavandatud õpiväljunditele: dokumendist praktikasse“. Uuring teostati kahe Sisekaitseakadeemia õppekava kohta. Uuringu eesmärgiks oli teada saada, kuivõrd vastab õppeainete hindamine kavandatud õpiväljunditele ja kuivõrd õppeaine „kõige olulisem“ kajastub õpiväljundites ja õppeaine hindamises. Lisaks ainekavade analüüsi le viidi läbi poolstruktureeritud intervjuud õppejõududega.

Uuring näitas, et õpiväljundid olid kirjeldatud, hindamismeetodid aga o l id kirjeldatud minimaalselt. Seega ainekavade põhjal ei saanud otsustada õpiväljundite ja hindamise sidususe kohta.

Intervjuudest selgus, et õppejõud teeb tegelikult häid asju, aga see ei kajastu paberil ehk ainekavas.

Järeldati, et õppejõud vajab koolitust, kuidas

8 апреля 2011 года в Тарту прошел информаци-онный день по исследованию высшего образо-вания. Исследования прошли в 2010-2011 годах при поддержке программы «Primus».

Нас ознакомили с пятью исследованиями.

Темой исследования Эйнике Пилли (Тартуский университет и Академия внутренних дел) и Кятлин Ванари было «Соответствие оценки и учебных результатов: от документа к практике». Исследование проводили на основе двух учеб-ных планов Академии внутренних дел. Целью исследования было узнать, насколько оценка учебных предметов соответствует учебным результатам и как «самое главное» предмета отражается на учебных результатах и оценке предмета. Кроме анализа учебных программ про-вели полуструктуированные интервью с преподавателями.

Исследования показали, что учебные резуль-таты описаны, а методы оценки были описаны минимально. Поэтому на основе учебных про-грамм невозможно было определить связь меж-ду учебными результатами и оцениванием.

Из интервью выяснилось, что преподаватель старается, но это не отражается на бумаге, то есть в учебной программе.

,

63

Page 66: proov aasstaraamat 2011

head mõtted ja teod ka ainekavas kirjeldatud saaks.

Triin Roosalu Tallinna Ülikoolist esitles uuringut „Täiskasvanud kõrgharidust omandamas: õpin-gute ühildamine töö ja eraeluga“, mille eesmärgiks oli selgitada, (1) kas ja kuidas on Eestis tasemeharidust omandavad täiskasvanud teadvustanud vajadust aja paindlikumaks korraldamiseks; (2) kas ja kuidas on nad leidnud võimalusi oma õpingute, töö ja eraelu paindlikuks ja tasakaalustatud ühendamiseks ning (3) millised on nende strateegiad õpingute ühildamiseks elu teiste sfääridega. Uuringu tulemused näitasid, et (1) õpingud on valdavalt seostatud tööalaste eesmärkide ja konkurent-sivõimega; (2) õpingute edenemise ja oma aja korraldamise eest võetakse individuaalne vastutus; (3) koolilt eeldatakse vastutulekut, tööandjalt aga mitte.

Krista Jaakson Tartu Ülikoolist esitles uuringut „Täiskoormusega õppivate üliõpilaste täistöö-ajaga töötamine Eestis: põhjused, tagajärjed ja poliitikasoovitused“.

Kuna selle uuringu kohta jagati lõpparuannet „Üliõpilaste töötamise fenomen Eesti kõrgha-riduses“, mille ka oma raamatukogule tõin, siis ei hakkaks sellest uuringust pikemat kokkuvõtet tegema.

Kristel Siilak Tallinna Ülikoolist esitles uuringut „Ettevõtete ja kõrgkoolide vahelise koostöö võimalikkusest: Eesti suuremate ettevõtjate nägemus“. Selle uuringu kesksed teemad olid järgmised: (1) millised on tööandjate senised kogemused koostööst kõrgkoolidega; (2) millised on tööandjate motiivid; (3) missugused on takistavad tegurid; (4) milline on tööandjate arvates ideaalne koostöö. Uuring tehti 15 ettevõtte baasil.

Viimasena esitles Tartu Ülikooli professor Raul Eamets „Vilistlasuuringut 2010. Kõrgharidusega noorte seisund tööturul aasta pärast lõpetamist“. Küsitluses osales 2352 inimest. Selgus, et 90% kas töötas, õppis või töötas ja õppis. Rakenduskõrgharidusega lõpetajate seas oli vastavad näitajad 70% : 15% : 7%.

Ka selle uuringu kohta jagati lõpparuannet „Eesti kõrgkoolide 2009. a vilistlaste uuring“, millega saab tutvuda kolledži raamatukogus.

MA Reet PÄRSS

Решили, что преподаватель также нуждается в обучении, чтобы его идеи отразились в учеб-ной программе.

Трийн Роосалу из Таллиннского университета представила исследование «Взрослые получают высшее образование: совмещение учебы с рабо-той и личной жизнью». Целью исследования было выяснить: (1) осознали ли и как осознали взрослые, получающие высшее образование, что надо более гибко распределять время; (2) нашли ли они способ и каким образом совместили уче-бу, работу и личную жизнь; (3) какая их страте-гия по интегрированию учебы с другими сферами жизни. Результаты исследования показали, что (1) учеба в основном связана с работой и конку-ренцией; (2) за успехи в учебе и организацию своего времени несут индивидуальную ответ-ственность сами учащиеся; (3) от учебного заве-дения ждут уступок, а от работодателя нет.

Кристина Яаксон из Тартуского университета представила исследование «Работающие пол-ный рабочий день и учащиеся с полной нагруз-кой студенты в Эстонии: причины, результаты и политические советы».

Так как по этому исследованию был роздан отчет «Феномен работающего студента в выс-шем образовании Эстонии», который я привез-ла для нашей библиотеки, то не буду подробно останавливаться на этом исследовании.

Кристель Сийлак из Таллиннского университе-та выступила с исследованием «О возможно-стях сотрудничества предприятий и высших школ: видение боль ших предприя тий Эстонии». Центральными темами были (1) опыт предприятий в сотрудничестве с высшими шко-лами; (2) мотивы работодателей; (3) затрудня-ющие факторы и (4) идеальное сотрудничество с точки зрения работодателей. Исследование было проведено на базе 15 предприятий.

Последним выступил профессор Тартуского университета Рауль Эаметс с докладом «Исследование выпускников 2010. Состояние выпускников на рынке труда через год после окончания». В опросе участвовало 2352 чело-века. Выяснилось, что 90% выпускников рабо-тали, учились или работали и учились. Среди выпускников с прикладным высшим образова-нием эти показания были соответственно 70% : 15% : 7%. По этому исследованию был также роздан отчет «Исследование выпускников ВУЗов 2010», с которым можно ознакомиться в библиотеке.

MA Реэт ПЯРСС

64

Page 67: proov aasstaraamat 2011

Kas olete minuga nõus, et häid asju ei ole kunagi liiga palju? Mõne kolleegi jaoks oli suur üllatus, et juunis toimusid mingid suvepäevad ja augustis jälle mingid suvepäevad. Kõik on õige – midagi ei jäänud juunis ära, lihtsalt toimusid kahed suvepäevad. Ja see on väga tore.

Juunis toimusid Tal linna Tehnikaülikooli suvepäevad Käsmu poolsaarel legendaarses kaptenite külas. Augustis saime osa tradit-sioonilisest kolledžite suvepäevade melust.

Ei tahaks neid omavahel võrdlema hakata ja ilmselt pole see ka vajalik. Ühiste joontena tooksin vaid välja, et mõlemad üritused olid väga huvitavad, andsid võimaluse tutvuda toredate inimestega ja ilm soosis suvepäevalisi.

Käsmu suvepäevadele andis erilise nüansi ümbritsev loodus. Korraldajad olid programmi koostanud nii, et võimalik oli kuulata oma ala asjatundjate esinemisi, osaleda mõnusal maastikumängul, jalutada mööda küla ja avastada põnevaid hooneid-kive-puid-rannaääri. Saime teada Käsmu geoloogilise kujunemise loo, tutvusime taimestiku ja ka elanike tegemiste ning elukorraldusega läbi aegade. Kuulsate ja tegusate kaptenite loodud küla on suutnud mõndagi oma parimatest aegadest säilitada. Kõigile nähtavalt on see eksponeeritud muidugi Käsmu meremuu-seumis. Suur teene muuseumi eksisteerimisel ja võlul on selle omanikul Aarne Vaigul, kelle suguvõsa juured on ligi 300 aastat olnud kinni Käsmu pinnases.

Kolledžite suvepäevade korraldajaks oli sel aastal Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž, kes oli valinud teemaks „Inimese loom põlises paigas,

Согласны ли вы со мной, что хороших вещей никогда не бывает слишком много? Для некото-рых коллег было сюрпризом, что в июне и в августе проводились какие-то летние дни. Все правильно – в июне ничего не отменили, а про-сто были проведены разные летние дни. И это очень здорово.

В июне прошли летние дни Таллиннского техни-ческого университета на полуострове Кясму в легендарном селе капитанов. В августе принима-ли участие в традиционных летних днях колле-джей. Не хотелось бы их между собой сравни-вать, и, наверно, не нужно. В общих чертах мож-но выделить то, что оба мероприятия были очень интересными. Была возможность познакомиться с прекрасными людьми, и погода благоприят-ствовала участникам летних дней.

Летним дням в Кясму придавала особенный нюанс окружающая природа. Организаторы составили программу так, что была возможность послушать выступления специалистов своей области, поучаствовать в прекрасной игре на местности, погулять по селу и открыть для себя интересные здания, камни, деревья и побере-жья. Также узнали историю геологического фор-мирования Кясму, познакомились с раститель-ным миром, занятиями и устройством жизни жителей села. В основанном известными и пред-приимчивыми капитанами селе сохранились некоторые достопримечательности прошлых вре-мен. Однако и в Морском музее Кясму можно уви-деть древние экспонаты и окунуться в атмосферу села прошлых лет. Большая заслуга существова-ния музея принадлежит его хозяину Аарне Вайку, предки которого около 300 лет жили в Кясму.

65

OOD SUVEPÄEVADELEОДА ЛЕТНИМ ДНЯМ

Page 68: proov aasstaraamat 2011

66

В этом году организатором летних дней колле-джей был Раквереский колледж Таллиннского университета, который выбрал тему «Человек – животное в нетронутой среде с естественны-ми или природными потребностями и с внут-ренней свободой».

Все было очень стильным, начиная с оформле-ния приглашений колледжам до выбора места проведения летних дней. Встретили своих ста-рых и новых знакомых на ферме Дикого Бизона. Было так весело, что от смеха болели мышцы лица и живот. Улыбка на лице появи-лась уже тогда, когда представители колле-джей собрались на площадке лагеря для при-ветствия. Одежда была очень разнообразной и соответствовала теме летних дней.

Когда начались соревнования и игры, то было невозможно оставаться серьезным и спокой-ным. Азарт увлек всех. Все участники были самыми ловкими, точными и выносливыми, несмотря на вес, пол и возраст. Это мне понра-вилось на летних днях больше всего. Теперь мы знаем, что чувствуешь, когда толкаешь рулон сена на сторону противника в течение пары минут, если противнику дано точно такое же задание.

Также можем поделиться информацией, как передать, не используя рук, другому человеку монету номиналом в один евроцент только через телесные прикосновения. Такого «жиз-ненного» опыта мы получили в большом коли-честве. Особенно весело было искать по леген-де таинственную металлическую коробочку, которую ответственная уборщица успела уже убрать.

Об угощениях, которые хозяева фермы пред-лагали участникам летних дней, лучше не рас-сказывать, чтобы не вызывать зависть. Некото-рые из них были очень экзотичные и устрашаю-щие, но большинство – очень вкусные, что мож-но было проглотить язык.

Особое впечатление оставили условия прожи-вания. Некоторые представители колледжей были шокированы, другие мерзли, но большая часть участников нашего колледжа отдыхала как одна семья под «одним одеялом» в Мюрала («комната для баловства»).

Если у вас появилось хотя бы небольшое чув-ство зависти, что не приняли участие в летних днях, то следите за рекламой!

Ану ПИЙРИМАА

loomulikkude ehk looduslikkude vajaduste ja sisemise wabadusega.“

Kõik oli väga stiilne, alates kolledžitele saadetud kutse kujundusest kuni asukoha valikuni. Kohtusime oma uute ja vanade tuttavatega Metsiku Piisoni saluunis. Nalja sai valusalt palju – naerust olid valusad nii näolihased kui ka kõht. Mõnus muie tuli näole juba siis, kui kolledžite esindajad kogunesid laagriplatsile tervitusri-vistusele. Riietus oli seinast seina, aga ürgne ja metsik igal juhul.

Kui algasid võistlused ja mängud, oli võimatu tõsiseks ja rahulikuks jääda. Hasart haaras kõiki. Ja kõik olid kõige osavamad, täpsemad ja vastupidavamad, vaatamata kehakaalule, soole või vanusele. See meeldis mulle nende suvepäevade juures kõige rohkem. Nüüd me teame, mis tunne on trügida suurt heinapalli ja püüda seda paari minuti jooksul vastase alale tõugata, kui vastasele on antud sama ülesanne. Võime anda infot ka selle kohta, kuidas euromünti ilma käteta, ainult kehalise kokkupuute kaudu teisele inimesele edasi anda. Selliseid eluks vajalikke kogemusi saime suurel hulgal. Eriti tore oli otsida legendi järgi saladuslikku metallkarpi, mille agar koristaja oli jõudnud juba omakorda „ära peita“.

Hõrgutistest, mida saluuni pererahvas suve-päevalistele pakkus, on parem vaikida, et mitte kadedust esile kutsuda. Mõned neist olid küll väga eksootilised ja ka hirmutavad, enamus aga viisid keele alla.

Eriliseks elamuseks olid ööbimisvõimalused. Mõnede kolledžite esindajad olid šokeeritud, teised külmetasid, aga valdav osa meie kolledži liikmetest puhkas nagu üks pere suures ühises voodis Müralas.

Kui teie hinge puges nüüd väike kadeduse uss, et ise suvepäevadest osa ei võtnud, siis ... jälgige reklaami!

Anu PIIRIMAA

Page 69: proov aasstaraamat 2011

23. septembril 2011 kolledtoimus žis Teadlaste öö. Kell 17.00 kuni 22.00 toimusid igas vanuses inimestele üritused, mis olid pühendatud teadusele ja teadlastele. Kõik soovijad võisid osa võtta Teadlaste öö üritustest ja avastada palju huvitavat.

Teadlaste öö algas kahe koja – mõtte- ja tegevuskoja - tööga.

Mõttekojas oli võimalik saada teada orhideedest tuhamägedel ja vaadata teemakohast filmi, mis kummutas müüdi, et tuhamäe otsas ei kasva midagi. Samuti võisid siin kõik soovijad teada saada, kuidas kasutada elusorgamismide, nagu näiteks ämbliku või mao omadusi tehnika huvides. Lisaks sellele oli mõttekojas võimalik kuulata loengut energiast Eestis ja kogu maailmas ning veenduda, kas mikrolaineahjus toidu valmistamine on ohtlik või mitte.

Tegevuskojas oli võimalik vaadata, kuidas mõõta

23 сентября 2011 года в колледже состоялась «Ночь науки». С 17 до 22 часов проходили мероприятия для людей всех возрастов, посвя-щенные науке и ее творцам. Все желающие мог-ли стать участниками «Ночи науки» и открыть для себя много интересного.

Мероприятие началось работой двух палат – мыслей и опытов.

В палате мыслей можно было узнать и посмот-реть фильм об орхидеях на зольных отвалах, опровергая миф о том, что там ничего не рас-тет. Здесь же можно было узнать о том, как использовать свойства живых организмов, таких как, например, паук или змея, для инже-нерных целей. В палате мыслей можно было послушать лекцию об энергии в Эстонии и мире, а также удостоверится на практике опас-но ли готовить пищу в микроволновых печах.

В палате опытов можно было стать свидетелем того, как измерить шум, температуру, освещен-ность и влажность помещений, а также посмот-реть, как измеряют содержание нитратов, соли, сахара в продуктах питания и жесткость воды. В палате опытов было выяснено на прак-тике, сколько вмещает мусорный контейнер. Мы решили подойти неординарным способом и измеряли, сколько детей помещается в мусор-ный контейнер. В результате вычислений выяснили, что в контейнер должно вместиться 10 детей. Однако дети с удовольствием доказа-ли на практике, что в мусорный контейнер помещается 12 детей. Также у пришедших на «Ночь науки» была возможность познакомить-ся с лабораториями колледжа.

Ночь науки завершилась восхитительным фей-ерверком и огненной надписью «Ночь науки 2011» и «Вирумааский Колледж». Участники

67

TEADLASTE ÖÖНОЧЬ НАУКИ

Page 70: proov aasstaraamat 2011

Kohtumine huvitava inimesega rikastab ja annab reipust juurde. Kolledži töötajad ja üliõpilased võisid selles veenduda õppejõud Gennadi Arjassoviga kohtumisel, mis toimus 11. oktoobril kolledži raamatukogus.

Kohtumise sooja õhkkonda soodustas see, et Gennadi on väga hea jutuvestja ja tal on, millest rääkida. Tema elu on juba 40 aastat seotud

Встреча с интересным человеком обогащает, дает заряд бодрости. Многие студенты и работники колледжа смогли убедиться в этом 11 октября в библиотеке на встрече с препо-давателем Геннадием Петровичем Арясовым.

Теплой атмосфере встречи способствовало то, что Геннадий Петрович хороший рассказ-чик, а ему было о чем рассказать. Ведь уже 40 лет его жизнь связана с ТТУ и последние 3 года также с колледжем. Воспоминания дет-ства, годы учебы, преподавательская работа, ученики – вот о чем с упоением вспоминал наш гость. И урожай публикаций у него соот-ветственно солидный, их уже около 150. Многие из его работ были представлены на выставке, вначале в фойе колледжа, а потом в библиотеке. Особенно престижной явля-ется его публикация в трудах по мехатрони-ке «Mehatronic Systems and Materials». А как

68

GENNADI ARJASSOVI LOOMINGU HTUÕТВОРЧЕСКИЙ ВЕЧЕР ГЕННАДИЯ АРЯСОВА

ruumide temperatuuri, valgustust, mürataset ja õhuniiskust ning kuidas määrata nitraatide, keedusoola ja suhkru sisaldust toiduainetes ning vee karedust. Samuti uuriti, kui palju mahutab prügikonteiner. Meie otsustasime läheneda mahutavusele ebatavalisel viisil ja mõõtsime, kui palju lapsi mahutab prügikonteiner. Arvutuste tulemusena saime teada, et prügikonteinerisse peab mahtuma 10 last. Kuid lapsed tõestasid hea meelega, et prügikonteinerisse mahub neid 12! Lisaks sellele oli Teadlaste ööst osavõtjatel võimalus tutvuda kolledži laboritega.

Teadlaste öö lõppes vaimustava ilutulestiku ja tulekirjaga „Teadlaste öö 2011” ning „Virumaa Kolledž”. Üritusel osalejad andsid sellele väga kõrgeid hinnanguid, tõstes esile, et Teadlaste öö oli väga kodune üritus ja võinuks olla ajaliselt pikem.

Teadlaste öö üritused näitasid, et meie regiooni inimesi huvitavad täppisteadused, seepärast muutub Teadlaste öö tulevikus kolledži traditsiooniks.

Anna KALJUSAAR

«Ночи науки» оставили положительные отзы-вы, прежде всего, выделяя, что «Ночь науки» получился очень домашним мероприятием и мог бы быть продолжительнее по времени.

«Ночь науки» показала, что людей нашего региона интересуют точные науки, поэтому в дальнейшем проведение «Ночи науки» станет традицией колледжа.

Анна КАЛЬЮСААР

Page 71: proov aasstaraamat 2011

7. 14. oktoobril 2011 toimus traditsiooniline täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mida peeti juba 14. korda.

TÕN ei läinud ka seekord kolledžist mööda.

Kolledž esitas Ida-Virumaa aasta õppija kategoorias nominendiks matemaatika ja infotehnoloogia lektoraadi lektori Natalja Ivleva, kes ka Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras poolt äramärkimist leidis.

12.-14. oktoobrini toimus kolledžis näitus „Sügis meis ja meie ümber”. Eksponaatideks olid huvitavad aed- ja puuviljad nii värskelt,

- С 7 по 14 октября 2011 года состоялась тради-ционная неделя обучения для взрослых, кото-рая проходила уже в 14 раз.

В этот раз неделя обучения для взрослых не прошла и мимо колледжа.

Колледж выдвинул кандидатуру на звание «Учащийся года Ида-Вирумаа» лектора Наталью Ивлеву (лекторат математики и инфо-технологий), которая была отмечена Эстонской ассоциацией обучения взрослых «Andras».

С 12 по 14 октября в колледже состоялась выставка «Осень в нас и вокруг нас». Различ-

XIV TÄISKASVANUD ÕPPIJA NÄDAL XIV НЕДЕЛЯ ОБУЧЕНИЯ ВЗРОСЛЫХ

69

Tallinna Tehnikaülikooliga ja viimased kolm aastat ka meie kolledžiga. Meie külaline meenutas vaimustusega lapsepõlve- ja õpinguaegu, õpetajatööd ning õpilasi.

Gennadil on väga suur publikatsioonide „saak”. Neid on juba umbes 150. Paljud nendest olid hiljuti väljas kolledži fuajees ja seejärel raamatukogus. Kõige mainekam publikatsioon on mehhatroonika-alane „Mechatronic Systems and Materials

ning

”. Tema artiklid konverentside materjalide kogumikes jätavad sügava mulje.

Kohtumine oli väga huvitav kõikide jaoks, kes tulid sellel päeval raamatukogusse. Gennadi Arjassov tähistas sellel aastal juubelit meie soovime talle tervist ja edu!

Elfrida PAVLOVA

впечатляют его статьи в сборниках материалов конференций!

Очень интересной получилась встреча для всех собравшихся в этот день в библиотеке.

Наши самые лучшие пожелания здоровья и успехов Геннадию Петровичу, который отметил в этом году юбилей.

Эльфрида ПАВЛОВА

Page 72: proov aasstaraamat 2011

28. novembrist kuni 9. detsembrini oli kolled

rvel

žis üleval fotonäitus „Energia: innovatsioon ja jätkusuutlik areng”, mille avas Kanada saatkonna esindus Tallinnas. 20 fotost koosnev näitus haaras energia kõiki aspekte, sealhulgas ressursi-säästlikku ja taastuvenergiat, samuti energia kasutamise ja säästmise viise. Fotonäituse avamisele Kohtla-Jä tuli Kanada suursaadik Balti riikides Scott Heatherington. Näitust finantseeris Kanada saatkonna esindus Tallinnas.

Anna KALJUSAAR

С 28 ноября по 9 декабря в колледже прошла фотовыставка «Энергия: инновация и непре-рывное развитие», которую открыло предста-вительство Посольства Канады в Таллинне. Состоящая из 20 фотографий фотовыставка охватывала каждый аспект энергии, в том чис-ле ресурсосберегающую и возобновляемую энергию, а также способы использования и эко-номии энергии. На открытие выставки в Кохтла-Ярве приехал посол Канады в странах Балтии Scott Heatherington. Организацию фотовыставки профинансировало Посольство Канады в Таллинне.

Анна КАЛЬЮСААР

KANADA SAATKONNA FOTONÄITUSФОТОВЫСТАВКА ПОСОЛЬСТВА КАНАДЫ

kuivatatult kui ka konserveeritult, temaatilised pildid, luuletused, laulud, käsitööesemed jms. Näitus lõppes söödava osa degusteerimisega.

13. oktoobril korraldas keemiatehnoloogia lektoraat praktilise tegevuse “Kõik pole kuld, mis hiilgab”, mille käigus määrati laboris kiirtestidega jookide pH-d, vee üldkaredust ning köögi- ja puuviljade nitraatide sisaldust.

14. oktoobril toimus nädala pidulik lõpetamine Kukruse Polaarmõisas, kus võeti kokku Ida-Virumaal toimunu, autasustati nominente, tutvuti polaarmõisaga ja vahetati muljeid toimunud nädalast ning rännati mõtetes juba järgmisesse, 15. täiskasvanud õppija nädalasse.

MA Reet PÄRSS

ные свежие, сушеные, консервированные фрукты и овощи, а также тематические карти-ны, стихотворения, песни и изделия ручной работы были представлены в качестве экспо-натов. Выставка закончилась дегустированием съедобных экспонатов.

13 октября лекторат химической технологии организовал практическое занятие «Не все золото, что блестит», в ходе которого в лабора-тории измеряли уровень pH в напитках, жест-кость воды, содержание нитратов в овощах и фруктах.

14 октября на Полярной мызе Кукрузе состоя-лось торжественное закрытие Недели обуче-ния для взрослых, где подвели итоги, награди-ли номинантов, провели экскурсию по мызе, поделились впечатлениями о прошедшей неде-ле и идеями для следующей XV Недели обуче-ния взрослых.

MA Реэт ПЯРСС

70

Page 73: proov aasstaraamat 2011

21. detsembril toimus kolledžis raudteeavamine

mudeli automatiseerimise stendi . Stend on õpilaste ja tudengite jaoks suurepärane vahend, mis näitab automaatikavahendite, elektroonilise juhtimise ja programmeerimise rakendamist reaalsuses. Arvutiklahvide abil võib operaator rongi liikuma panna või peatada, kiirust suurendada või vähendada ning raudtee pööranguid ümber seada.

Mudeli tehnilise osa töötasid välja Dmitry Ruban ja tootmise automatiseerimise eriala üliõpilased Kirill Tšerkaskihh ja Aleksei Popov. Hoonete ehituse eriala üliõpilane Anna Kitšatova ja Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi õpilane Jekaterina Kossareva töötasid välja mudeli disaini. Kõiki tegevusi juhendas energeetika ja automaatika lektoraadi juhataja dotsent Olga Ruban.

Tulevikus planeeritakse süsteemi arendada.

Anna KALJUSAAR

21 декабря в колледже состоялось открытие стенда автоматизации модели железной доро-ги. Стенд служит для школьников и студентов прекрасным наглядным пособием, демонстри-рующим применение средств автоматизации, электронного управления и программирования в реальности. Оператор может нажатием соот-ветствующих кнопок на компьютере запускать и останавливать поезд, увеличивать и умень-шать скорость его движения, а также переклю-чать железнодорожные стрелки.

Над разработкой технической части модели работали Дмитрий Рубан и студенты специаль-ности «Автоматизация производства» Кирилл Черкасских и Алексей Попов. Студентка специ-альности «Строительство зданий» Анна Кичатова и ученица Ярвеской русской гимна-зии города Кохтла-Ярве Екатерина Косарева работали над дизайном модели, а руководила проектом заведующая лекторатом энергетики и автоматики доцент Ольга Рубан.

В будущем систему планируется развивать.

Анна КАЛЬЮСААР

R MUDELI AUTOMATISEERIMISE STENDI AVAMINEAUDTEE ОТКРЫТИЕ СТЕНДА АВТОМАТИЗАЦИИ МОДЕЛИ ЖЕЛЕЗНОЙ ДОРОГИ

71

Page 74: proov aasstaraamat 2011

72

Page 75: proov aasstaraamat 2011

Juhtkond

Ehituse ja mehaanika lektoraat

Energeetika ja automaatika lektoraat

Viktor Andrejev,

Reet Pärss,

Mare Roosileht,

Inna Sootalu,

Ave Härg,

Merike Sillat,

direktor, tehnikateaduste kandidaat

õppedirektor, eesti keele erialal

arendusdirektor, tehnikateaduste magister

juhiabi

raamatupidaja

personalijuht

magister artium

Tatiana Tomasova,

Gennadi Arjassov,

Tatjana Baraškova,

Jekaterina Kriis,

Veroonika Shirokova,

Dmitry Shvarts,

Maie Trumm,

Eduard Härg,

Olga Ruban,

Leonid Gaškov,

Larisa Shevchenko,

Jevgenia Šmõreitšik,

Jüri Utt,

Alexander Veresh,

Dmitry Ruban,

lektor, lektoraadi juhataja

dotsent, tehnikateaduste kandidaat

dotsent, tehnikateaduste doktor

lektor

lektor, haridusteaduse magister

lektor

lektor

tehnikaspetsialist

dotsent, lektoraadi juhataja, filosoofiadoktor (energeetika ja geotehnika)

assistent

lektor

lektor

lektor

lektor, tehnikateaduste kandidaat

laborant

TÖÖTAJATE NIMISTU

73

Humanitaar- ja sotsiaalainete lektoraat

Keemiatehnoloogia lektoraat

Matemaatika ja infotehnoloogia lektoraat

Ene Peterson,

Larissa Domaškina,

Monika Kuusmann,

Hulda Lepisk,

Vladislav Matjuškin,

Irina Petrova,

Ingrid Prees,

Kaire Viil,

Helju Vospert,

Antonina Zguro,

Sergey Chekryzhov,

Larisa Grigorieva,

Natalja Peredkova,

Anna Prants,

Žanna Gratšjova,

Inna Dokutšajeva,

Olga Dunajeva,

Natalja Ivleva,

Larissa Joonas,

Monika Jänis,

Jelena Kuzmina,

Oleg Shvets,

Heino Türkson,

lektor, lektoraadi juhataja, kasvatusteaduste magister

õpetaja

lektor

nimetatud õpetaja

õpetaja

lektor, humanitaarteaduse magister

õpetaja

lektor, haridusteaduse magister

õpetaja

lektor, lektoraadi juhataja

lektor, tehnikateaduste kandidaat

dotsent, keemiateaduste kandidaat

keemiainsener

keemiainsener

lektor, lektoraadi juhataja, tehnikateaduste magister

lektor

dotsent, matemaatilise statistika erialal

lektor

lektor

lektor

nimetatud assistent

lektor

lektor, tehnikateaduste kandidaat

doctor philosophiae

Põlevkivi Kompetentsikeskus

Kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratoorium

Õppetalitus

Hella Riisalu,

Rein Muoni,

Andre Gregor,

Mihhail Fomitšov,

Ana Jurkeviciute,

Tamara Kazakova,

Ljudmilla Kekiševa,

Anna Klõtševa,

Larissa Kruglenkova,

Ljudmilla Leetsman,

Viktoria Petrova,

Olga Pihl,

Valentina Poljatšihhina,

Hella Riisalu,

Dmitri Suštšik,

Olga Tsõvareva,

Maria Tšepelevitš,

Jelena Upan,

Anu Piirimaa,

Olga Jurkevitš,

Katrin Kruut,

Gelena Orlova,

PKK juhataja kt

juhataja, vanemteadur, tehnoloogiadoktor

teadur, tehnikateaduste doktor

keemiainsener

keemiainsener

vanemlaborant

keemiainsener, keemiateaduste kandidaat

keemiainsener

keemiainsener

keemiainsener

keemiainsener

keemiainsener

vanemlaborant

vanemteadur, keemiateaduste kandidaat

keemiainsener

keemiainsener

keemiainsener

keemiainsener

juhataja

infospetsialist

õppekorralduse ja vastuvõtu peaspetsialist

haridustehnoloog

Page 76: proov aasstaraamat 2011

74

Arendustalitus

IT talitus

Raamatukogu

Natalja Denissova,

Anna Kaljusaar,

Udo Klopets,

Annely Oone,

Juri Bõlov,

Evald Israel,

Vladimir Nanassov,

Sergei Popov,

peareferent-tõlk

turundus- ja kommunikatsioonijuht

projektijuht

projektijuht

juhataja

IT spetsialist

tehnikaspetsialist

IT spetsialist

Elfrida Pavlova,

Ljudmila Kovtun,

Irina Gorobets,

Svetlana Afanasjeva,

Tamara Braiko,

Vera Evstafieva,

Galina Kutašova,

Dmitry Lelyavin,

Tatjana Mänd,

Viktor Nekrjatš,

Irina Nesterova,

Tatjana Retukova,

Irina Zemskaja,

Valentina Timoškina,

juhataja

raamatukoguhoidja

majandusjuht

koristaja

koristaja

koristaja

valvur

meister

valvur

valvur

koristaja

majahoidja

valvur

koristaja

Majandustalitus

Tamara Tuhkunen,

Nikolai Vertjagin,

Tatjana Grabussova,

Tatjana Galochkina,

Valentina Gontšarova,

Ljudmila Komarova,

Natalja Mayorova,

Tatjana Raznotovskaja,

Alexander Seryn,

Elena Smirnova,

Tatjana Smoljak,

Galina Stepanova,

Jelena Talja,

Larissa Volina,

haldusspetsialist

meister

juhataja

spetsialist

koristaja

koristaja

koristaja

koristaja

meister

valvur-administraator

valvur-administraator

valvur-administraator

klienditeenindaja

Üliõpilaskodu

VIRUMAA KOLLEDŽI NÕUKOGU

1. Viktor Andrejev – VK direktor, nõukogu esimees;2. Gennadi Arjassov – dotsent, rektori nimetatud liige;3. Monika Ilves – kvaliteedijuht, rektori nimetatud liige;4. Jakob Kübarsepp – akadeemik, rektori nimetatud liige;5. Reet Pärss – VK õppedirektor, direktori nimetatud liige;6. Mare Roosileht – VK arendusdirektor, direktori nimetatud liige;7. Antonina Zguro – VK akadeemilise personali esindaja; 8. Anton Dijev – üliõpilaste esindaja;9. Ksenia Popova – üliõpilaste esindaja;10. Jevgeni Solovjov – Ida-Viru Omavalitsuste Liidu esindaja, välisliige.

Nõukogu sekretäri ülesandeid täidab VK õppekorralduse ja vastuvõtu peaspetsialist Katrin Kruut.

Page 77: proov aasstaraamat 2011

759975

TT 11

Ü VIRUMAA KOLLEDŽI AASTARAAMATU 201 AUTORIDАВТОРЫ КНИГИ КОЛЛЕДЖ ТТУ В 201 ГОДУ« »

PhD Viktor Andrejev,direktorPhD Виктор Андреев,директор

Hulda LEPISK,humanitaar- ja sotsiaalainetelektoraadi eesti keele õppejõudХулда ЛЕПИСК,преподаватель эстонского языкалектората социальных игуманитарных дисциплин

MSc Mare ROOSILEHT,arendusdirektorMSc Маре РООЗИЛЕХТ,директор по развитию

MA Ene PETERSON,lektor, humanitaar- ja sotsiaalainetelektoraadi juhatajaМА Эне ПЕТЕРСОН,лектор, заведующая лекторатомсоциальных и гуманитарныхдисциплин

MA Reet PÄRSS,õppedirektorMA Реэт ПЯРСС,директор по учебной части

MA Kaire VIIL,humanitaar- ja sotsiaalainetelektoraadi lektorMA Кайре ВИЙЛ,лектор лектората социальных игуманитарных дисциплин

Anu PIIRIMAA,õppetalituse juhatajaАну ПИЙРИМА,заведующая учебной частью

Ingrid PREES,humanitaar- ja sotsiaalainetelektoraadi õppejõudИнгрид ПРЕЭС,преподаватель лекторатасоциальных и гуманитарныхдисциплин

Anna KALJUSAAR,turundus- ja kommunikatsioonijuhtАнна КАЛЬЮСААР,руководитель по маркетингу икоммуникации

Monika KUUSMANN,humanitaar- ja sotsiaalainetelektoraadi lektorМоника КУУСМАНН,лектор лектората социальных игуманитарных дисциплин

Annely OONE,projektijuhtАннели ООНЕ,руководитель проектов

Larissa JOONAS,matemaatika ja infotehnoloogialektoraadi lektorЛариса ЙООНАС,преподаватель лекторатаматематики и инфотехнологии

Katrin KRUUT,õppekorralduse ja vastuvõtupeaspetsialistКатрин КРУУТ,главный специалист по учебномупроцессу и приему

Gunnar JOONAS,tootmise automatiseerimise erialaüliõpilaneГуннар ЙООНАС,студент специальности«Автоматизация производства»

Page 78: proov aasstaraamat 2011

T . ÕLGID ПЕРЕВОДЧИКИ

Gelena ORLOVA,haridustehnoloogГелена ОРЛОВА,технолог по образованию

PhD Olga RUBAN,dotsent, energeetika ja automaatikalektoraadi juhatajaPhD Ольга РУБАН,доцент, руководитель лекторатаэнергетики и автоматики

PhD Tatjana BARAŠKOVA,ehituse ja mehaanika lektoraadidotsentPhD Татьяна БАРАШКОВА,доцент лектората строительства имеханики

Natalja DENISSOVA,arendustalituse peareferent-tõlkНаталья ДЕНИСОВА,главный референт-переводчик

Tatiana TOMASOVA,ehituse ja mehaanika lektoraadijuhataja, lektorТатьяна ТОМАСОВА,заведующая лекторатомстроительства и механики, лектор

Elfrida PAVLOVA,raamatukogu juhatajaЭльфрида ПАВЛОВА,заведующая библиотекой

Antonina ZGURO,keemiatehnoloogia lektoraadijuhataja, lektorАнтонина ЗГУРО,заведующая лекторатомхимической технологии, лектор

Anton DIJEV,Informaatika eriala üliõpilane,Kolledži nõukogu liigeАнтон ДИЕВ,студент специальности«Информатика», член советаколледжа

Tatjana GRABUSSOVA,üliõpilaskodu juhatajaТатьяна ГРАБУСОВА,заведующая Студенческим домом

Hulda LEPISK,humanitaar- ja sotsiaalainetelektoraadi eesti keele õppejõudХулда ЛЕПИСК,преподаватель эстонского языкалектората социальных игуманитарных дисциплин

Anna KALJUSAAR,turundus- ja kommunikatsioonijuhtАнна КАЛЬЮСААР,руководитель по маркетингу икоммуникации

Larissa DOMAŠKINA,humanitaar- ja sotsiaalainetelektoraadi eesti keele õppejõudЛариса ДОМАШКИНА,преподаватель лекторатасоциальных и гуманитарныхдисциплин

76

Page 79: proov aasstaraamat 2011
Page 80: proov aasstaraamat 2011