8
LK 2 Jaanus Tam- kivi: nädala- vahetusteks tulen ikka koju Saaremaale. “Noorus” annab isadepäeva kontserdi Emmastes. LK 3 Kalalaeva kapten Ahto Kriska sai merehaigusest üle. Nr 31 (48) 9. november 2007 Meie Maa / nädalalõpulisa On küllalt neid inimesi, kes mäletavad suuri ja uhkeid pulmi, mida nõukaajal peeti. Siis ühel hetkel hakkas pulmatrall tasapisi hää- buma. Abiellumine polnud enam nii moes ja tundus liiga kallis. Nüüd on ajad taas pöördumas ning elu ühte ilusamat sünd- must soovitakse hästi pidulikuks ja meelde- jäävaks muuta. Pulmad on jälle moes Iga pruutpaar tahab, et nende pulmad oleksid kordumatud Heli Salong [email protected] S elle aasta 1. novembri seisuga oli Saare maa- valitsuse perekonna- seisuosakonnas oma abielu registreerinud 95 pruut- paari. Seda, et abiellumise pidulik- kusele pööratakse taas rohkem tähelepanu, näitab seegi, et kui veel eelmisel aastal registreeriti kõige rohkem abielusid pere- konnaseisuosakonna kabine- tis, siis sel aastal on esikohal raekoda, kus 1. novembriks oli registreeritud 48 abielu. Teisel kohal on n-ö kabinetiabielud 32 korraga, kolmandal kohal lossi kapiitlisaal 9 korraga. Ülejää- nud 6 abielu registreeriti erine- vates kohtades. Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütleb, et sel aas- tal on lossis registreeritud 13 abielu, mis tähendab, et lisaks perekonnaseisuosakonna amet- nikele on lossis abielusid regist- reerinud ka kirikuõpetajad. Eks loss oma haruldase atmo- sfääriga võlub kindlasti palju- sid ning arvata on, et lossipulmi tuleb edaspidigi. “Abielude registreerimise vastu lossis ei ole meil midagi, kuid pulmapidusid me siin eriti ei soosi, oleme väga valivad,” sõnas Püüa. Mõned on oma pulmapeo lossis siiski pidanud ja on neid, kes pole pidanud paljuks isegi välismaalt kohale tulla. Registreerimine kapiitlisaa- lis läheb pruutpaarile maksma 1180 krooni ja sama palju mak- sab ka üks pulmapeo tund. Pulmade tõusutrend Rootsiski Üllatav, et samasuguse pul- made mõõnaperioodi on üle elanud rootslasedki ja sealgi on pulmade pidamine taas tõu- suteel. Rootsis elav, kuid Saaremaalt pärit Karin Truverk Finkel- stein otsustaski koos peigme- hega, et nemad registreerivad oma abielu just Kuressaare lossis ja sel laupäeval pandigi noored siin paari. Neljapäeva- ne Rootsi lennuk tõi kohale 25 kaugemat külalist, kokku sai rahvast üle 80. Nii et suur kor- ralik pulm. Karin on elanud Rootsis üle aasta ning töötab aedade ku- jundajana-nõuandjana ja tema tegemistest sai lugeda eelmi- ses Nädalalõpus. Oma tuleva- sega kohtus Karin kursustel, kus õpetusi jagas just Magnus Finkelstein. Magnus on juba viiendat põl- ve rootslane, kuid esivanemate juured ulatuvad tagasi Ukrai- nasse ja Valgevenesse. “Kõik meie pulmade otsused sündisid sisetundest lähtuvalt,” selgitab Karin. Seetõttu sai ka pulmapaigaks Saaremaa, sest Magnus armus sellesse kaunisse saaresse esi- mesest korrast. Magnus tegeleb Rootsis koo- lituste ja suurürituste korral- damisega ja nii polnud pulma korraldamine kodust kaugemal eriti vaevanõudev, tuli vaid sõl- mida korralikud kokkulepped nii lennufirma, majutuse kui peokohaga. Väga tähtis oli sõprade abi Peopaigana olid kaalumisel mitmed kohad, kuid lõpuks jäi valik Maheköögile, peamiselt restorani miljöö tõttu – lihtne ja saaremaalik oma paksude kiviseintega. Pruudikimp vastavalt hoo- ajale! Kimbu idee pruudilt, teostus T-salongi poolt. LK 7 Loe edasi lk 2

Pulmad on jälle moes - Meie Maa · 2011. 12. 21. · pulmapidu Eesti eri paigus. Tuttavad klounid olid kohale sõitnud Rootsist (Clowns Wit-hout Borders) ning pakkusid peokülalistele

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • LK 2Jaanus Tam-kivi: nädala-vahetusteks tulen ikka koju Saaremaale.

    “Noorus” annab isadepäeva kontserdi Emmastes.

    LK 3Kalalaeva kapten Ahto Kriska sai merehaigusest üle.

    Nr 31 (48) 9. november 2007

    Meie Maa / nädalalõpulisa

    On küllalt neid inimesi, kes mäletavad suuri ja uhkeid pulmi, mida nõukaajal peeti. Siis ühel hetkel hakkas pulmatrall tasapisi hää-buma. Abiellumine polnud enam nii moes ja tundus liiga kallis. Nüüd on ajad taas pöördumas ning elu ühte ilusamat sünd-must soovitakse hästi pidulikuks ja meelde-jäävaks muuta.

    Pulmad on jälle moesIga pruutpaar tahab, et nende pulmad oleksid kordumatud

    Heli [email protected]

    Selle aasta 1. novembri seisuga oli Saare maa-valitsuse perekonna-seisuosakonnas oma abielu registreerinud 95 pruut-paari.

    Seda, et abiellumise pidulik-kusele pööratakse taas rohkem tähelepanu, näitab seegi, et kui veel eelmisel aastal registreeriti kõige rohkem abielusid pere-konnaseisuosakonna kabine-tis, siis sel aastal on esikohal raekoda, kus 1. novembriks oli registreeritud 48 abielu. Teisel kohal on n-ö kabinetiabielud 32 korraga, kolmandal kohal lossi kapiitlisaal 9 korraga. Ülejää-nud 6 abielu registreeriti erine-vates kohtades.

    Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa ütleb, et sel aas-tal on lossis registreeritud 13 abielu, mis tähendab, et lisaks perekonnaseisuosakonna amet-nikele on lossis abielusid regist-reerinud ka kirikuõpetajad.

    Eks loss oma haruldase atmo-sfääriga võlub kindlasti palju-sid ning arvata on, et lossipulmi tuleb edaspidigi.

    “Abielude registreerimise vastu lossis ei ole meil midagi, kuid pulmapidusid me siin eriti ei soosi, oleme väga valivad,” sõnas Püüa.

    Mõned on oma pulmapeo lossis siiski pidanud ja on neid, kes pole pidanud paljuks isegi välismaalt kohale tulla.

    Registreerimine kapiitlisaa-lis läheb pruutpaarile maksma 1180 krooni ja sama palju mak-sab ka üks pulmapeo tund.Pulmade tõusutrend Rootsiski

    Üllatav, et samasuguse pul-made mõõnaperioodi on üle elanud rootslasedki ja sealgi on pulmade pidamine taas tõu-suteel.

    Rootsis elav, kuid Saaremaalt pärit Karin Truverk Finkel-stein otsustaski koos peigme-hega, et nemad registreerivad oma abielu just Kuressaare lossis ja sel laupäeval pandigi noored siin paari. Neljapäeva-ne Rootsi lennuk tõi kohale 25 kaugemat külalist, kokku sai rahvast üle 80. Nii et suur kor-ralik pulm.

    Karin on elanud Rootsis üle aasta ning töötab aedade ku-jundajana-nõuandjana ja tema tegemistest sai lugeda eelmi-ses Nädalalõpus. Oma tuleva-sega kohtus Karin kursustel, kus õpetusi jagas just Magnus Finkelstein.

    Magnus on juba viiendat põl-ve rootslane, kuid esivanemate juured ulatuvad tagasi Ukrai-nasse ja Valgevenesse.

    “Kõik meie pulmade otsused sündisid sisetundest lähtuvalt,” selgitab Karin.

    Seetõttu sai ka pulmapaigaks Saaremaa, sest Magnus armus sellesse kaunisse saaresse esi-mesest korrast.

    Magnus tegeleb Rootsis koo-lituste ja suurürituste korral-damisega ja nii polnud pulma korraldamine kodust kaugemal eriti vaevanõudev, tuli vaid sõl-mida korralikud kokkulepped nii lennufirma, majutuse kui peokohaga.Väga tähtis oli sõprade abi

    Peopaigana olid kaalumisel mitmed kohad, kuid lõpuks jäi valik Maheköögile, peamiselt restorani miljöö tõttu – lihtne ja saaremaalik oma paksude kiviseintega.

    Pruudikimp vastavalt hoo-ajale! Kimbu idee pruudilt, teostus T-salongi poolt.

    LK 7

    Loe edasi lk 2

  • 9. november 2007�

    Kui riigikogus on iga kuu ka üks istungi-tevaba nädal, mil saa-dikud saavad kodukohas käia, siis ministeeriumis on töötem-po märgatavalt suurem. Vähe sellest, et nädala sees venivad tööpäevad pikaks, on ka näda-lavahetustel kõiksugu avamisi ja pidustusi, kuhu ministreid ikka ka kutsutakse. Hakkasin kevadest peale selgitama, et puhkepäevadel sõidan koju Saaremaale ega saa osaleda. Nüüd on hakatud mind rahule jätma, enam ei üritatagi kut-suda.

    Mul on praamipilet bronee-ritud, aga eelmisel reedel tegi küll halva tunde, kui pidin Virt-sus nii pikast autoderivist möö-da sõitma. Algul arvasin, et tee-remondi pärast hoitakse autosid kalakombinaadi majade juures kinni, kuid see oli praamijärje-kord. Paljud väikeste lastega pered pidid viis tundi ootama, ega see neil kerge olnud. Eri-ti nüüd, sombusel, külmal ja pimedal ajal. Mul oli nii paha neist mööda minna.

    Valitsuseliikme töö kestus on ettearvamatu, seepärast on oma elu korraldamise plaane keeruline teha. Tütrega, kes õpib Tallinnas kõrgkoolis hal-dusjuhtimist, jagame praegu pealinnas korterit kahepeale ja hommikused kohvijoomi-sed on vähemalt mõnusamad. Koolivaheajal oli ka ülejäänud pere Tallinnas. Meie pere pe-samuna käib esimeses klassis, tema on küll juba harjunud sellega, et isa sõidab nädalaks ajaks jälle Tallinna tööle, kuid hoopis parem oleks, kui pere

    oleks kõik päevad koos. Võib-olla ühel hetkel teemegi otsuse, et mingiks ajaks tuleb ka pere Tallinna. Pisike poiss, nagu meil on, muutub ju nii kiires-ti ja ega seda muutumist teist korda näe.

    Praegu sõidan pühapäeva-õhtuti tagasi Tallinna, sest es-maspäeva hommikul algavad koosolekud jälle pihta. Olen ka esmaspäeva varahommi-kul läinud, kuid siis on mul pooleks päevaks “aur” otsas ja seda ma endale lubada ei saa. Hommikul õigel ajal tõusta ja tööle minna on ikka midagi muud kui poolest ööst üleval olles. Sel nädalal on töökoormus veidi pingelisem ka seetõttu, et järgmise nädala neljapäeval-reedel on keskkon-naministrite kohtumine Poolas Krakovis. Kodused asjad tuleb aga ka ära teha.

    Isadepäeva eel võin öelda, et tütre kasvatamine on meie pe-res olnud keerulisem kui poiste kasvatamine. Vitsaga pole ma küll pidanud mitte kellegagi oma kolmest lapsest “suhtle-ma”, rääkimine ja veel kord rääkimine on aidanud.

    Tütrega oleme ka juba eriala-seid asju arutanud. Suvel oli ta maavalitsuses praktikal, kas ta nüüd just minu jälgedes tahab käia, ma ei usu. Kevadel lõpe-tab bakalaureuse õpingud, eks ta magistrantuuris jätkamise peab ise otsustama.

    Mu oma isa on ka veel täie tervise juures, pühapäeval ko-ristasime koos maal puulehti, isaga on ikka tore koos olla. Loodan, et minu lastel ka mi-nuga koos.

    Toompealt!

    Jaanus Tamkivi

    Olen nädala- vahetused hoidnud pere jaoks

    “Külalistele pakkusime taimetoite ja Eesti valikust hapukapsast ning seapraadi, mille oli valmistanud minu ema. Taime-toidud valmistas väga hea tuttav Rootsist, Johanna Mari Moxness, kes on pulmade jaoks taimetoite valmistanud ja pidulikke laudu katnud juba paarkümmend aastat. Hakkimisel olid aga abiks pereliikmed. Osa toiduaineid toodi kaasa ka Rootsist,” toob Karin näiteid mõnusast koostööst.

    Üldse lähtusid Karin ja Magnus väga pal-jus sellest, kuidas nende oma sõbrad neid abistada saavad.

    Nii tegutsesid pulmas lisaks Johannale fotograafist sõbranna Riina Lillemäe, kes sellel aastal pildistanud enam kui kümme pulmapidu Eesti eri paigus. Tuttavad klounid olid kohale sõitnud Rootsist (Clowns Wit-hout Borders) ning pakkusid peokülalistele omapärase tuleshow. Pruudi pulmakleidi oli õmmelnud peigmehe ema.

    Esialgu andsid abiellujad aga sõpradele hoopis teada, et nad on kutsutud Saaremaa-

    Algus lk 1

    Hiid-l a -s e d -saarlased on sajandeid kala püüdnud ja püüavad veel sajandeid, muutub ainult kalapüügiviis. Traalpüügiga saadakse kala nüüd päevas rohkem kui kunagi nädalatega. Hiiumaal on traalimehi rohkem, seal püüab kilu-räi-me üheksa laeva saarlaste seitsme vastu. Kuna Hiiumaal enam kala ei töödelda, viivad hiidlased oma saagid enamasti Saa-remaale. Kala hind on tänavu sama, mis kümme aastat tagasi, kuid mõni aasta tagasi

    oli see kolmandiku võrra mada-lam ja sellega võrreldes on

    kolmekroonine kilohind, millest sõltub kalu-

    rite töötasu, ikka-gi vahepealset mõõna arves-

    tades edasi-minek.

    Poeg tegi

    isale mere-

    meheks õppima

    minekuga rõõmu

    Ühena seitsmest Hiiumaa poisist läks Ats

    Võsamaa 31 aastat tagasi me-rekooli laevajuhtimist õppima. Siis

    oli meremeheks pürgijaid, kes saartelt pärit, palju, ainuüksi Atsi klassikaaslasi põhikoolist sai kolm sisse, eksameid tegi kuus. Vahepealne raske aeg kalanduses ja muude erialade ahvatlused jätsid poisid mere suhtes tuimaks. Tänavu läks aga me-reakadeemiasse just nimelt laevajuhtimist õppima Atsi vanem poeg Jaanus Võsamaa, valmistades sellega isale suurt rõõmu.

    “Ega ta minuga edasiõppimise asju palju arutanud ja ta pole minu töö vastu ka erilist huvi ilmutanud. Eelmisel suvel, kui toodi meie praegune laev, käis ta laeva värvimas ja roostet maha kraapimas. Seda meeldi-vam üllatus oli mul teada saada, et Jaanus sai merekooli sisse,” vedas Ats Võsamaa nägu naerule. Tema noorem poeg Janno on alles 11-aastane ja temal on erialavalikuga veel aega. Pärast tollase kalatööstusliku merekooli lõpetamist oli Ats sama vana kui Jaanus praegu – 19. Tütar Jaanika on 17- aastane ja tundub, et teda tõmbab rohkem ema eriala, raamatukogutöötaja oma.Sugulased olid merel, see mõjutas

    Ats Võsamaa isa oli kalamees, vanem vend ja õemees samuti. Tänaseks on ise-gi tema vanema õe tütar mereakadeemia lõpetanud.

    Ats on kogu aeg merd sõitnud ühes ja samas Hiiumaa firmas. Sai üsnagi noorelt, 25-aastaselt, kapteniks ja on nüüd Eesti kõige moodsama kalatraaleri Tenacious kapten. See laev toob hea kalaõnne korral merelt 60 tonni toidukala, kalajahuks võib veelgi rohkem peale võtta. Noodast pum-batakse kala trümmi ja sadamas sealt kon-teineritesse. Ühelgi teisel Eesti kalalaeval sellist pumpamisseadet pole.

    “Kala saab pumpamisega vähem muljuda ja on toidukalana kvaliteetsem. Teine hea asi selle laeva juures on see, et see mahu-tab rohkem kala, kuigi laev jääb pikkuselt veneaegsetele traallaevadele alla. Süvis on tal suurem ja kiirus väiksem,” võrdles Ats Tenacioust MRT-tüüpi laevadega.

    Kaheksa sõlme on uue laeva täiskäigu kiirus, kuid Võsamaa hinnangul pole kilu-püügil erilist liikumiskiirust vajagi.Laste kasvatamisel saadakse enamasti sõnadega hakkama

    Vitsa on isa Ats oma laste kasvatamisel vaid korra kasutanud ja see juhtus tütre-ga. Ilmselt oli tal endal ka sel hetkel paha tuju. Poistega on alati rääkimisega hakka-ma saadud.

    Ats ise oli vaid üheksa-aastane, kui tema isa suri. Ilmselt oskab ta isa tähendust see-tõttu ka rohkem hinnata. “Kuna suvi on mul vaba, oleme üritanud ikka perega koos ku-sagile minna, kuid enamasti on see piirdu-nud ämma ja vanaema juurde Viljandisse sõiduga. Talve jooksul koguneb koduseid töid, mis vaja ära teha, niivõrd palju, et kogu suvine aeg nendele kulubki. Eelmisel aastal käisime naisega siiski ka Itaalias, ehk järgmine kord läheme kogu perega kusagi-le,” käis pereisa lubaduse välja.

    Veljo Kuivjõgi

    Lehepudisemise aegu on kala kõige rasvasemSelline kõnepruuk on pärit Sõrvest ja kalamehed kinnita-vad seda. Nüüd, hilissügisel on kilu niivõrd rasvane, et noo-ta võttes jääb meres selle koha peale rasvalaik.

    Pulmad on ...Taimetoidu buffee pakkus küla-listele omanäolise maitseelamuse - rohelise läätse biffid chilli ja zukiniga, mee, safrani ja ürtidega küpsetatud juurviljad, toorjuust ro-seepipra ning meega maitsestatud

    Ilutulestiku ase-mel - närvekõdi-tav tuleshow Piirideta Klou-nidelt Rootsist.

  • 9. november 2007 �

    Oma kolmandat kauamän-givat “Oota mind ära” pre-senteerib kultusbänd Sõp-ruse Puiestee juba 10. no-vembril Kuressaare kultuu-rikeskuses. Üritus on vanu-

    sepiiranguta ja peaesinejat on toetamas kunstiline Kognito (www.kognito.ee) ning energiline Malena (www.malena.pri.ee). Uk-sed avatakse kell 19, pilet maksab 100 krooni. Koha-peal on võimalik soetada bändidega seotud tooteid ja loomulikult ka Sõpruse Puiestee uut plaati “Oota mind ära”.

    Sõpruse Puiesteele on see 6. plaadiesitluskont-sert ja esimene esinemine Saaremaal. Omamoodi hu-vitav fakt on ka veel see, et 11. novembril tähistab an-sambel oma viiendat sün-nipäeva. „Oota mind ära” on praegu enim müüdud helikandja Eestis.

    Sõpruse Puiestee esineb esmakordselt Saaremaal!

    Traal-meistrist kapteniks

    Ahto lõpetas Tallinna merekooli, täp-semalt karukooli, nagu selle kooli poisid seda tänava nime järgi teavad, traalmeist-rina ja kursustel õppis ümber tüürimeheks. Käis Saare Kaluri ajal algul Barentsi meres krevette püüdmas ja on kalamehe ametile

    truuks jäänud. Kau-ba- ega reisilaevad pole teda ahvatlenud, mandri firmad samu-

    ti mitte, ikka saar-laste heaks on ta

    töötanud.Laev Hanna

    on saarlastele kala püüdnud varsti kümme

    aastat ja al-gusest pea-le on selle

    l a e v a rooli-majas v a i -b a d m a a s n i n g mehed käivad nooda-v e d a -

    mise ajal j a ü l e -sõitudel toasussi-

    des. “Olen oma 37 elu-aastaga küll

    kõige noo-rem mees lae-vas, kuid kõik

    kuus meest on nagu üks pere.

    Toetame üksteist ametile vaatama-

    ta – kõik ühe, üks kõigi eest – ja meil on

    tõesti hea meeskond,” kiitis kapten Ahto Kris-

    ka.Laeva mehed oma teiseks ko-

    duks siiski ei pea, ikka töökohaks.Käib tihti vanaemale kala viimas

    Ahto ema on pärit Sõrvest Laadla külast ja isa Mustjalast. Kuna Hanna kodusadam on Mõntu, käib Ahto tihti vanaema vaa-tamas ja viib talle ikka värsket ka, nagu sealkandis öeldakse.

    “Kass sööb muidu mu saapad ära, kui kala ei too. Vanaema ikka räägib, et papa oli ka kalamees, läks hommikul vara me-rele, pärast naised puhastasid kalu. Ilmselt sealt mul see huvi kalameheameti vastu ongi. Aga suur kalasõber olen ise ka, lae-vas on pidevalt vürtsikilu, mehed on väga osavad soolama. Söön päevas 50 kilu ikka ära, eriti praegu, sest sügisene kilu on väga maitsev.”

    Ahto selgitas, kuidas sügiseti meres selles kohas, kus noota välja võetakse, on mereveel rasvakiht peal, nagu oleks te-gemist väikese merereostusega. Kevaditi sellist pilti ei näe, siis kilu enam nii ras-vane pole.Tühja merre noota ei lasta

    Nüüd on kalatraaleritel peal kajaloodid, mis näitavad kalaparvede asukohta ja nen-de näitude põhjal traalnoota püügile las-taksegi. Kogenud kalamehed teavad juba arvestada, millise õhurõhu ja tuulesuunaga on kala saada. Veel täpsemad seadmed on hüdrolokaatorid, mis näitavad mitte ainult laeva alla, vaid mitu kaabeltaud ka külje peale. Traalnooda ülemise selise külge pan-nakse sonar, mis näitab noota mineva kala kogust. Ometi on nii, et praktiliselt samas kohas kala püüdvate laevade saagi suurus erineb mitmekordselt.

    “Kõigepealt on kalaõnne vaja ja püü-giriistadesse tuleb pidevalt investeerida. Kalapüük on selline, et lähed hommikul sadamast välja ja sa ei tea, mis sind ees ootab. Iga hommik on uus, paljud faktorid peavad kokku minema, et saavutada soo-vitud tulemust. Vanad kalamehed räägivad, et vanasti võis pükstega ka kala püüda, kuid praegusel ajal on kalapüük rohkem õnneasi.”

    Ilmaprognoosi uurimine käib kalamehe-ameti juurde

    Nüüd, mil internetist on valida erine-vate maade ja inimeste koostatud ilma-prognoose, on kogenumad kalurid jõud-nud arusaamisele, millist tasub uskuda ja millist mitte.

    Saarlane Edgar Nuum, endine kalalaeva kapten ja nüüd reisilaevas töötav mees, on internetti üles pannud oma versiooni palju-dest ilmaprognoosidest võetud andmetest. See on üsna palju kasutamist leidnud ja kuna mees võtab arvesse ka oma pikkade aastate uurimuste andmeid, on see väärinud kalameeste usalduse.

    Just ilmast sõltub see, kas 7-aastane Agathe ja 11-ne Laura saavad oma isa Ahtot isa-depäeval õnnitleda kodus või peavad seda tegema telefoni teel. Kala püüavad traali-kalurid 7–8 kuud aastas, jõulude ajal ja aas-tavahetusel ollakse kodus, muul ajal sõltub tööaeg ilmast. Tänavune oktoober lasi kor-ralikult püüda, kuid mõni aasta tagasi oli detsembris vaid kolm püügipäeva.

    Veljo Kuivjõgi

    Ahto sai merehaigusest üleTraallaeva Hanna kapten Ahto Kriska on merd sõitnud 20 aastat ja mäletab oma esimesi mereõõtsutamisi selgelt. Esimesed neli halva ilmaga tehtud merereisi tegid mehe sisetunde mere suhtes vastikuks, kuid mõne kodus oldud päevaga see ununes ja igatsus meresõidu järele tuli tagasi. Mõni traalimees pidi aastaid vaevlema merehaiguse käes ja pidavat oksendamist oma organismi normaalseks rea-geeringuks.

    le spaapuhkust veetma ja nagu muuseas lisati juurde, et samal ajal toimub ka pulmapidu.

    „Me ei otsustanud teha pulmi siin mitte sellepärast, et oleks oda-vam, sest teistpidi oleks tulnud ju siinsed inimesed Rootsi sõiduta-da, vaid lihtsalt sisetunne ütles, et just Saaremaa on see õige koht,” lisab Karin.

    Kuludest rääkides ütleb Karin, et nii ja naa, mis tähendab, et suure osa siiatuleku ja ööbimise kulu-dest katsid külalised ise.

    Pulm ei olnud tüüpiline eesti pulm. Püüeldi “mõnusa olemi-se” poole ja kuna oli hingedeaeg, loodi paljude küünaldega rahulik ja tundeline õhkkond.

    Igatahes olid Karin ja Magnus rahul, et nad oma pulmad Saare-maal pidasid. Seda enam, et Root-sis olevatki komme pulmi just nooriku kodukülas pidada.

    FOtOd: Riina LiLLEMäE

  • 9. november 2007�

    Praegu tegutseb Saare-maal kokku umbes 200 kodutütart Orissaares, Kärlal, Leisis, Pihtlas, Kaarmal, Salmel, Mustjalas, Laimjalas ja Kuressaares, ena-masti koolide juures ning innu-kate vabatahtlike juhendajate eestvedamisel.

    Mis motiveerib noori naisi tegelema oma vabast ajast orga-nisatsiooniga, mille juured ula-tuvad Eesti esimese iseseisvuse aega ja mida annab tüdrukutele täna kodutütreks olemine? Aja-sin sel teemal Saaremaa kodu-tütarde taasloomise piduliku aktuse ettevalmistussaginas juttu kodutütarde juhendaja-tega.

    Ingrid Pais-te, instruktor-noortejuht, koordineerib kodutütarde tööd Saare-maal 2006. aastast: Need on erilised ini-mesed, kes vaba-tahtlikena teevad tööd noorte-ga. Ja nad ei ole alati just nai-sed, Saaremaal on kaks ääretult tublit meest, Leevi Naagel ja Jaak Oks, kes jagavad oma tead-misi ja oskusi lahkelt juhendajatele ja tüd-rukutele jagavad.

    Kodutütarde rüh-mas osalemine an-nab noorele naisele tasakaalu ja terve el-lusuhtumise, distsip-lineerib ja kasvatab. Lapsed tahavad dist-sipliini, samuti oma-vahel maakondlikul ja vabariiklikul tasandil suhelda. Ühine jõulupidu, omaloomingu päevad ja laagrid on üritused, mida lapsed pikisilmi ootavad. Hea on ka see, et lastel on va-lida, nad kas osalevad ainult rühmatöös või käivad ka väl-jas. Igaüks tegutseb ikka oma võimete piires.

    Osalejate arv Saaremaa ko-dutütarde rühmades on aastate lõikes jäänud stabiilseks, ar-vestades laste arvu vähenemist, koolide sulgemisi ning seda, et lastel on praegu, võrreldes kümne aasta taguse ajaga, väga palju erinevaid võimalusi huvi-aladega tegutsemiseks. See on täiesti normaalne, et organisat-sioon ei ole massile.

    Vabariiklikul tasandil on Saa-remaa kodutütarde rühm väga edukas, laskeorienteerumisel saavutati 1. koht 2007. aastal,

    Ernakesel 2. koht 2007. aastal.Juhendajale annab kodutü-

    tardega tegelemine võimaluse juurde õppida, koolitustel ja õppepäevadel osaleda, toredas seltskonnas viibida. Seda jul-gen küll öelda, et iga rühm ongi oma juhendaja nägu.

    Vabatahtlikke juhendajaid ootame tõepoolest avasüli juur-de, samuti ootame infot nais-test, kes on kunagi olnud ko-dutütred, kuid kellest me veel midagi ei tea.

    Heli Ar-mus, Kärla kodutütar-de juhenda-ja 1. aastat, k o d u t ü t a r

    olnud seitse aastat, nüüd

    NKK liige: Läk-sin kodutütreks huvist, meie rühma juhendaja oli Marita-na Kala. Mind paeluvad eriti metsalaagrid, mida viivad läbi Tiiu ja Leevi Naagel. Kodutüt-reks olemine on minu elustiil – saan palju mööda metsi lii-kuda, teha käsitööd, leida pal-ju sõpru. Praegu juhendan ise Kärla kodutütreid. Tahan teha oma rühmast ühtse ja aktiivse rühma, selle saavutamiseks on olulisim just juhendaja ja mees-konna hea koostöö.

    Elve Rozenkron, Leisi ko-dutütarde juhendaja 1. aastat: Minu poeg oli noorkotkas ning tema juhendaja kutsus mind 2003. aastal laagrisse ja õppe-päevadele kaasa, sealt arenes minu enda huvi. Nii käisin kolm aastat vabatahtlikuna suurtes laagrites kaasas, kuni 2007. aastal pakkus Leisi KK mulle kodutütarde juhendajaks olemist. Minu jaoks on kodu-tütarde organisatsioon võima-lus laste vaba aega sisustada,

    niiviisi saavad nad omavahel suhelda, üksteist ning teisi abistada. Meie rühma kuulub 30 liiget.

    Merle Kivi, Aste kodutütarde juhendaja 1. aastat: Mina sattu-sin kodutütardega esmakord-selt kokku eelmisel kevadel, kui mind kutsuti kasvatajaks kodutütarde kevadlaagrisse Vanalinna koolis. Sealt tekkis minus endas huvi, mida püüan praegu oma õpilastes ellu ära-tada. Meie rühma kuulub 12

    Nädal Metsa Johani talus

    29. okt. –- 4. nov.

    Ma ise olen selles mõttes asotsiaalne, et eriti pidudest ei pea.

    Andrus Sepp

    Mööda sai see nädal ja minu jaoks oli see teistmoodi sellepä-rast, et ei pidanud hommikuti taksot sõitma. Lapsed olid ko-dus, sest oli koolivaheaeg.

    Ühest küljest andis see

    mulle hõl-pu, aga teisest küljest, kui lap-sed on kodus, tuleb nendega kogu aeg tegeleda.

    Kuigi olen suhteliselt halb lastega tegeleja, natuke ehk ikka tegutsen koos nendega.

    Kuna ilmad olid nagu nad olid, siis me eriti kuskil ei käinud. Ühel tüdrukul oli sünnipäev ja me pidasime natuke pidu.

    Meil on nii, et maja on avatud, tulevad, kes tulevad. Ma ise olen selles mõttes asotsiaalne, et eriti pidudest ei pea, aga ega mulle endale see joon enda juures eriti ei meeldi. Loomulikult on peol ja peol ka vahe, sest see on ju väga erinev, mida keegi peo all mõt-leb. Meil oli tore lastepidu.

    Me ei ole selli-sed suurte kingi-tuste tegijad, püüa-me jääda mõistuse piiresse. Või mis on suur kingitus?

    Lastega koos koristasime natuke lehti, muud erilist ei teinud. Koolivaheaeg on puh-kuse aeg, aga füüsilist tööd teevad lapsed meil kogu aeg.

    Ma arvan, et meie lapsed pole mitte palju erinevad kui kõik teised lapsed.

    Kõik lapsed teevad tööd, kui anda neile tööd õigeis

    piires. Lastel pole töö vastu midagi, aga tööga ei tohi ära tüüdata.

    Õnneks ei ole meie lapsed väga palju arvuti taga. Ar-vuti on vajalik, aga meil on

    hea, sest meil on üks vana arvuti ja see on piiratud võimalus-tega. Lapsed sinna eriti ei trügi.

    Ma isiklikult vih-kan igasuguseid elektroonilisi asju ja just sellepärast,

    et neid peetakse niivõrd loo-mulikuks. Paraku see ei ole loomulik, et on mingid e-kir-jad, et keegi on sulle kuskile mingi kirja üles riputanud ja ma pean olema seda lugenud. Minu meelest pole see üld-se normaalne. Seda enam, et maal ei toimi see värk nii nagu linnas, et lööd kangi maasse ja internet tuleb.

    Ma ei pea vajalikuks, et meil oleks mingi jube hea in-ternet ja üks igakuine kuluar-tikkel juures. Kuigi saan aru, et sellest ei pääse, aga arvan ka, et nii kaua kui võimalik, on hea lapsi sellest eemal hoida.

    Tavatöö keerleb ikka loo-made ümber. Mu laut on sel-line nagu ta on, jupikaupa ehitatud, nüüd täiustasin seal pisut süsteeme. Ise nuputan ja mõtlen välja, kuidas parem oleks.

    Valmistun talveks – kui lund tuleb, siis tulen linna lund lükkama, et linnainime-sed ikka liikuda saaksid.

    Lastel oli koolivaheaeg

    Lastel pole töö vastu midagi, aga tööga ei tohi ära tüüdata.

    Saaremaa kodutütred tegutsevad pühendunud eestvedajate vaimus

    10 aastat tagasi, 20. oktoobril 1997 taasloo-di Saaremaal Kaitseliidu (KL) maleva juur-de kodutütarde (KT) rühm, ellukutsujaiks KL Saaremaa maleva pealik Mati Vendel ja Naiskodukaitse ringkonna esinaine Ellen Kask. Esimene rühm loodi Kuressaares, siis juba Kihelkonnal ja Salmel. Esimeste kodu-tütarde vastuvõtt toimus 1. juulil 1998, vas-tu võeti 30 kodutütart. Sellest ajast on Saa-remaa kodutütarde tööd koordineerinud Piret Urgas, Aire Pahapill, Heimar Põld, Raili Nõgu, Maritana Kala ning nüüd jätkab nende tööd Ingrid Paiste.

    Kodutütar, kõik, mida sa teed, püüa teha hästi, siis teostad sa oma ülesande – kasvada kohusetundlikuks kodanikuks Eesti vabariigile, sirgud heaks emaks kodule ja valmid väär-tuslikuks liikmeks suurele inim-ühiskonnale.

    Salme Pruuden, esimene kodutütarde peavanem

    Saaremaa kodutü-tred Rootsis, august 2007.

    Jaak Oks-Leisi endine KT noortejuht ja Leevi Naagel Kärla KT noortejuht on töös noortega aktiivsed ja suuremeelsed.

  • 9. november 2007 �

    kodutütarde kandidaati. Kodu-tütreks olemine on lastele tasuta huvitegevus.

    Tiia Ko-bin, Sal-me kodu-t ü t a r d e juhenda-ja olnud kuus aas-tat: Mina võtsin selle ameti üle Piret Urgaselt toona ise k o o l i huvijuhina töötades. Nägin sel-les võimalust maalastele nende vaba aega soodsalt huvitava-maks muuta. Maal on praegu lastel väga vähe võimalusi vaba aja sisustamiseks, kodutütreks olles saavad lapsed osaleda laagrites, võistlustel. Praegu on meie rühmas 13 liiget.

    Tiia Kütt, Vanalinna kooli kodutütarde juhendaja olnud seitse aastat: Alustasin kunagi

    soovist pak-k u d a o m a klassile eri-nevat tegut-semist, aja-täidet, koos tegutsemist ja uute sõp-rade leidmise võimalust. Ka praegu tahavad tüdru- k u d väga kodutütarde organisat-siooni kuuluda, aga kahjuks, jah, paljudes piirkondades jääb see ära, sest pole juhendajat.

    Rail i Nõgu , S a a r e m a a r i n g k o n -n a v a n e m , Kahtla ko-dutütarde juhendaja olnud ka-heksa aas-t a t : Ta b a -sin end 1997. aastal Kaitseliidu noorkotkaste malevapäeval mõttelt, et miks ei võiks ka meie koolis selline organisat-sioon olla. Sain Piret Urgaselt, toona Saaremaa kodutütarde ringkonnavanemalt, materjalid ja nii see algas. Esialgu poiste rühmaga, 1998. aastast lõid ka tüdrukud kampa. Kui kõr-valt nähakse, et meil on koos huvitav ja tore, tahetakse ka sellest osa saada. Nii kasvas meie rühm kaheksast tüdrukust 30liikmeliseks. Enim meeldi-vad tüdrukutele oma rühma ja maakondlikud laagrid ning kä-sitöö-, kabe-, omaloomingu- ja orienteerumisõppepäevad.

    Peale vestlusringis osalenute-le tegutsevad hetkel vabatahtli-ke noortejuhtidena veel Maidi Tilk, Anu Põld, Liili Ader, Ur-sula Jakobson.

    Saaremaa kodutütarde taasloomise 10. aastapäeva pidulik aktus toimub Kures-saare Linnateatris sel laupäe-val, 10. novembril algusega

    kell 10.Janne Nurmik

    Elust sedapidi

    Meie Maa ja Hiiu Lehe nädalalõpulisa. Trükiarv 11 000. Trükk Kroonpress. Väljaandja Saaremaa Raadio OÜ, Kuressaare 93812 Komandandi 1. Tagasiside: [email protected]

    Toimetaja Veljo Kuivjõgi tel 455 6619 Kujundaja Merike Kuusk

    Reklaam Helen Rauk tel/faks 455 7195, 515 3556, [email protected]

    Võtaks ka endale nõustaja, kui rahakott kannataks.

    Sel pühapäeval on isa-depäev. Sellepärast on tänane jutt kahe poja isast.

    Lugu, mida see isa rääkis, ei juhtunud meie maakonnas, vaid palju kaugemal, kuid oleks võinud juhtuda üks-kõik kus.

    Pere noorim, varases teis-meeas poiss, peksti paar aas-tat tagasi tänaval vaeseomaks. Kohale kutsuti kiirabi ja politsei ning poiss toimetati haiglasse poolteadvuseta olekus.

    Isa, kes oli oma mõlemat poega kasva-tanud nii, et rusikatega ei vehelda, vaid asjad lahendab politsei või kohus, oli nüüd va-liku ees, kuidas edasi.

    Poiss, kes pooloimetuna kiirabiosakonnas lamas, ei soovinud politseiga mingit tegemist teha, kuid isa tungi-val soovitusel kirjutas siiski politseile avalduse.

    Tänaseks päevaks on sellest juhtumist möödas üle kahe aasta ja kohtuotsus viimaks sõnastatud – usaldusväärsete tunnistajate puudumisel keda-gi süüdi ei mõisteta.

    Kõige vanem peksja, kes tol hetkel oli 22aastane, pääses teiste hulgas puhtalt.

    Lapseohtu pealtnägijad olid nii ära hirmuta-tud, et kohtuniku määratluse koha-selt ei suutnud nad anda usaldusväär-seid tunnistusi.

    “Mul ei jäänud poisile muud midagi öelda, kui et see asi on nüüd läbi, aga ise mõtlesin, et olen poegade-le rahumeelse käitumise koha pealt jama ajanud – kaklema oleks neid pidanud õpetama.

    Kuna poiss, kes oli samu-ti ilmselt hirmunud, kirjutas politseile avalduse minu pea-lekäimisel, siis nüüd tuleb välja, et vanamees on lollakas. Ise ta poleks ju hirmu tõttu seda avaldust kirjutanud,” nii arutleb isa nüüd ja jätkab, “aga mina rääkisin tookord, et inimene peab ennast kaitsma seaduslike vahenditega, aga tuli välja, et hoopis ku-rikas tuleb osta.”

    Kaks ja pool aastat käisid isa ja poeg kohtu vahet ja lapse arengu mõttes oli see hull aeg n i n g n ü ü d mõtleb isa, kas ta ei tei-nud mitte po-jale karutee-net. Ta käib

    pojaga nõustaja juures, sest poisi maailmapildis oleks nagu midagi paigast ära. Isa ei oska arvata, kui palju need kohtuskäimise aastad ja koh-tuotsus on poega mõjutanud ja ta loodab nõustaja abile.

    “Politsei ja kohtuga koos-töö tegijat minust enam ei ole, kuigi ma mõistan nende käitumist.

    Nüüd, kui kõik on lõppe-nud, pole ma poisi käest enam midagi küsinud. Oleksin või-nud edasi kaevata, aga poisi

    pärast ei tahtnud, sest see oleks te-kitanud jälle pingeid ja ega mina tunnistajaid julgemaks teha saa,” on isa sõnul tänase päeva seis.

    On tõeliselt imetlusväärne, kuidas isa suudab juhtunut näha. Temas ei vahuta vahk-viha:

    “See lugu pole kurb ega nukker, vaid õpetlik.”

    Kuid ilmselt hoopis suu-remat julgust nõuab temalt tunnistamine: “Võtaks ka endale nõustaja, kui rahakott kannataks.”

    Me nõuame isadele õigust lapsega kodus olla, nõuame,

    et mees teeks kõiki kodutöid ja teeniks hästi, nõuame, et mehe õla najal saaks nutta. Kelle juurde läheb mees, kui tal oleks vaja nutta või lausa valust karjuda? Kui ta järsku enam ei tea, kuidas on õige ja kuidas vale, kui ta on hakanud kõhklema, milliseid õpetussõ-nu oma kasvavatele poegadele edasi anda. Kui mees isana näeb, et tema lastele on tehtud ülekohut, kuid isa osaks jääb vaid jõuetus asju muuta.

    Reeglina ei lähe mees kuhu-gi, vaid tõmbub endasse, sest paljud mehed ei näita oma

    kõhklusi üldse välja ega vihja sellele, kui sügavalt

    nad mõnda asja üle elavad.

    Siis mõtled, kus on need õlad, mille najal vahel me-hed kui isad häbi tund-mata nutta saaksid? Heli Salong

    Mees kui isa on vahel nõutu

    See lugu pole kurb ega nukker, vaid õpetlik.

    Saaremaa kodutütred tegutsevad pühendunud eestvedajate vaimus

    Kodutütarde tõotus: Tahan olla korralik ja aus, armastada oma kodu ja isamaad, aus-tada oma ligimest ja jääda ustavaks kodutütarde põhi-mõtetele ja seadustele.

    Huvitavaid fakte kodutü-tarde organi-satsioonist

    * Organisatsiooni mõte tekkis pärast Noor kot-kaste tegevuse algust 1930. aastal.

    * Asutamispäevaks loetakse 19. jaanuari 1932, esimesed rühmad loodi Tartus NK esinai-se Ebba Sarali algatusel.

    * Nime „kodutütred” ris-tiemaks on NKK üks endisi Tallinna ringkonnajuhte Mari Raamot.

    * Esimeseks kodutütarde peavanemaks nimetati 9. sep-tembril 1933 Salme Pruuden.

    * 1934. a juunis peeti esime-sed kodutütarde õppepäevad.

    * 1. detsembril 1939 oli rüh-mades kokku 19 601 kodutü-tart, Saaremaal oli kokku 49 rühma.

    * 6. juunil 1937 õnnistati kõi-kide kodutütarde üksuste lipud.

    * Organisatsiooni likvideeriti 1940. a.

    * Organisatsiooni taastamist alustati 1991. a 24. mail.

    Kahtla kodutütred pealinna laagris Tallinnas, august 2007. Juhendajad Raili Nõgu (vasa-kul) ja Ingrid Paiste.

    Kodutütarde maakondlik erialade laager, staabis laskmas. Kevad 2007.

    Endised kodutütred Linda Väärtnõu (vasakul) ja Elfriide Rand 2005.a.

    FOtOd ERaKOgU

  • 9. november 2007�

    Muud sõidukidkinnisvara

    Firma ootab tööpakkumisi (transportteenused).

    tel 5669 9948

    Kutt Kommel, ajakirja Muusa teatritoimetaja

    Müüa Ford Escort XR3 Cabriolett (vajab remonti).

    Tel 506 4874

    ENNE JA NÜÜD

    Müüa mereäärne maakodu Saaremaal Karalas, mis

    koosneb kahest rookatusega palkmajast, kus ühes saun.

    Kinnistu suurus 1,17 ha. Majade üldpind 135 m2.

    Hind 2,95 miljonit krooni. Kontakt: 506 3067 imre,

    [email protected]

    Müüa kasutatud

    vanker-käru Quinny Fashion, 3XL, kaasa 2 läbipaistvat

    vihmakilet. Hind 700 kr.

    tel. 453 1022,529 4466

    Müüa korralik GAZel. 2,4l bensiin, l.s 25400km,

    roolivõim, head rehvid, uus sumbutaja. Ülevaatus

    7.2008. Hind 49 000 kr. tel. 502 6069

    Müüa “ostukorv”. 2001.a. 0.9 bensiin, l.s 23500km,

    karterisoojendus, talvereh-vid velgedel, toonitud

    klaasid. Hind 50 000 kr. tel. 502 6069

    UR

    MaS

    Liit

    Eelmise Nädalalõpu Enne ja Nüüd rubriigis oli vale pilt. Lossi ja Pargi tänava nurgal Kuressaares on praegu tühi plats, pilt pärines aga üle tänava olevast majast. Vabandame.

    Hoone on ehitatud päris 18. sajandi lõpus ja tegutses kuni 1862. aastani Mäealuse kõrtsina. 1863–1930 oli see koo-limaja, esimene kirjatarkust andev kool Kassari saarel, seejärel Kassari Haridusseltsi maja. Okupatsioonide vaheldudes 1940-ndail aastail oli mõlema väe kasarmu. 1949. aastast sai ma-jast kolhoosi klubi ja šeffide majutuskoht. Kolhoosiaja lõpus ja Eesti vabariigi taastamise järel seisis hoone paar aastat kasuta-mata, aga oli endiselt saareelanike hoole all, kuni 1995. a taastati

    Kassari Haridusselts, kelle tegevuse tulemusena muinsuskaitse-alune maja restaureeriti. Praegu on seal avalik internetipunkt ning raamatukogu.

    Kassari Haridusselts on käima pannud Kassari saare külalii-kumise ning nende majas korraldatakse teatrietendusi ja muid sündmusi, sel suvel toimus kohtumine vabariigi presidendi Too-mas-Hendrik Ilvesega.

    Urmas Selirand

    Kassari Haridusseltsi maja

  • 9. november 2007 �

    Me sii mestega juba arutasime, et ähk aja joosul see uudiste sadu ähk inhu vool pisut vaob, aga äi midad... Neid tuleb oort kut täiusi soldati särgi rae vahelt – kuula, oata ja imesta. Kuigid üsna suur lahkam Eesti moad olla võera moalastele maha parseldud ähk kaela määritud, olla omale koa pirekse jää-tud, et lõbusam oleks – soaks missegi pärast riieldagid. See võitlus keib oort iga nuka taga. Tansi võitlus keib laulu soa-tel viisuris, Villu võitleb oma sile palge ja press tiisi pärast suurdes kivi majades. Orisare poliit seiu võitleb kaba jäntsi-katega inter nettis. Või olikse inter naatis? Aga mes vahet seal ikka on? Sõda suma jägub igase poole. Me oleme sii üle tosina oasta kekutand, et saime oma vabaduse käde ühtegid til-ka verd vasta andmata, aga nää nüid pidi üks peremees tiirasele pullile üsna oma põllal elu ää andma. Vat siis soole vabadus ja tema kraatia. See mõrsuk-pull kompunnind küll kolmandamal pääval oma inge ja naha kombi naati. Äi tea, miks tedas roovita ümber kasvata kut mõnda sari mõrsukad? Või antud ta sula-sele käändusele! Ähk lipik jala külge. Kõrrvas juba oli.

    Aga meitel sii koa üks sõuke koht, kus tiged sarvilised rinki mõuravad. See koht ju otse Soaremoa külje all – Kõinastu laid. Sealtsed jõuramid – ere vordi pullid – ep jätte omast peale musta moa midagid. Päälinna maiguline pulli var-mer olla soovitand kohalikule oma koapsumoa kaitseks iina müir ede ehita. Vat sedasi, ja ea nõu eest polla tasugid tahetud. Nii suure meeltsed! Viisuris ju nägite. Ja äga sii koa enne aru pähep võeta, kut mõni tõpra kääst pusskida soab! Ähk jääb peremees ise jalgu! Tule taevas abi ja suuna oma sõrme või tõpra sarve.

    Üks pää lugesime kõik lehest, et Kuresares on koa imelikku-si nähtusi. Me sii oleme üsna kindlad, et seal on see viisuri “riki mees” Veeberi Jörgen oma võimu ja vaimu näidand. Kudas siis muidu on võimalik, et mette keskid ep näind, kudas suured torud lossi valli roavi sisse mut-siti. See pidi ikka üks äge silma moonutamine olema. Või onts meitel omal sõukste ime või-metega mehi, kes poole tunni joosul, kui kõik linna rahvas (ja ammeti mehed koa!) lõunal keisid, torud paika aasid? Või sai mõni jälle nutsu? Ikka sõlle eest, et õigel aal ja õiges kohtas taipas ütelda: “Põle näind, põle kuulnd, äi tea kosta koa!”

    Noabri külast Jõnksu Joak, kes elu päävad raktu risti lei-ba nosind, oli ennast koa suu-rest uudis immust kohale aand (kuigid ilinemisega!). Ta ütles üsna nutuse äälega, et nõnde küla tahetakse vist välja sure-ta. Varsi põle teed änam olla-gid ja äga aeru porti koa laanis põle. Mõne saa meetri pitkune jupp oleks taris ää paranda, aga põle kessegi mure. Äi soa sõnna änam ühegid ristaga äi tuld kustutama, äi tohtri tõbist raavitsema. Ja varsi tuleb vist koolnugid ta oma koapsu moa peal mulda koapida. Üks saa ühe oastane eit ep julgede ää surragid – jää külarahvast aisu-tama. Suure irmuga elab edatsi! Kas põle kole? Sõlle peale ar-vas Punatse Peet, et see ollagid meite sise politikaline vähk tõbi. Kui põle änam jalg rada-gid, sap soa ju kuskise. Paljast peldiku. Ja äga sõnnagid asja änam põle, kui nina esine kogu kuivab. Sõlle eest on koa oolt kantud – no ütelge üks asutus, kus sõda va “aju vedeldajad” äi müidaks.

    Veel võiks ritilise pilguga oa-data oma ja isikliku eide keret, et leida sealt mõnda keha osa, mida veel pole üksipulgi lahti arutatud ja mõne vesti vaali käi-kus tänaval näidatud. Kessele tüdar, kessele ämm, kessele tiss ja kessele tuss? Aga sõnna va-hele jääb veel pailu üle mineku vari-jantisi. Ärge petatage oma oatamise väärsusi püksi, las ris-ti rahvas rõõmustab, kui nääb ja kääga katsub. Nagu telekas näha oli!

    Teatriilm

    Kutt Kommel, ajakirja Muusa teatritoimetaja

    Plaadiradadel

    Mats aab mõtte koaslasi kogu...

    Timukas“Timukas” on eeskätt film ajaloo-sõpradele ja neile, kes huvituvad keskaja elust. Kajastatavad sündmu-sed viivad vaataja 16. sajandi Tirooli linna, kus valitsevad ajale omased eelarvamused, vastuolud seisuste va-hel ja rahva kannatused.

    Filmi kesksed tegelased on Mar-tin ja Georg, kelle lapsepõlv möödus orbudena koos kloostrikoolis õppides. Aastate möödudes on Georgist saanud võimukas kirikutegelane, samas kui Mar-tin on kuninga armees palgasõduriks.

    Martin armub kohaliku timuka tütres-se Annasse, kelle pere on isa ameti tõttu põlu all. Georg üritab Martinit naise osas ümber veenda, kuid armastuse jõud osutub mistahes ähvardus-test tugevamaks. Noored abielluvad ja neile saab osaks põlgus ja halvakspanu.

    Väimehena pärib aga Martin äia tänamatu, raske ja verise ame-ti viies timukana ellu kirikuvande alla sattunute maise teekonna. Kuid varsti on ka Martini perekond inkvisitsioonitribunali ees ning kahe lapsepõlvekaaslase elu muutub vihkamiseks.

    Keskaegse elu kajastamise kõrval jääb aga arusaamatuks, kas “Timukas” on film armastusest, sõprusest, truudusest või usust.

    Video Salong

    Tallinnas toimub 2.–17. novembrini NU Performance festival, sedapuhku juba teist korda. Mitmel novembrikui-sel pimedal õhtul saab Eestis (tegelikult, jah, ainult Tallinna linnas) kogeda mitmete rah-vusvaheliselt tuntud kunstnike performance’eid.

    Misasi see performance õi-gupoolest on? Performance’iks kutsutakse erinevaid tegevus-kunsti etteasteid. Selle toimu-miseks peab olema koht ja aeg ning selle läbiviija peab olema füüsiliselt kohal. Tihti on tege-vusse kaasatud publik, nii et performance’i puhul ei räägita mitte selle nägemisest ja kuu-lamisest, vaid pigem selle ko-gemisest. Performance’is või-dakse kasutada ka näitlemise, muusika, tantsu ja teiste teada-tuntud kunstivormide elemente, kuid püütakse vältida nende tavapärast kasutamist. Sellel on enamasti anvangardsed taotlu-sed, mis tähendab, et püütakse vastanduda vanale ja harju-muspärasele ning leida midagi uut. Tihtipeale on ette teadmata raske või pigem võimatu vahet teha, kas tegu on performance’i või näiteks teatrilavastusega, eriti kui mõlemad kasutavad näitlejaid. Tihtipeale ei ole ka näiteks teatrilavastuses lugu, mida publikule jutustatakse. Täpselt samuti on lugu muu-sika ja tantsuga, raske on eel-

    teadmisteta vahet teha, kas tegu on kontserdi, tantsuetteaste või performance’iga.

    Kuigi ajalooliselt on perfor-mance välja kasvanud kujuta-vast kunstist (see tähendab, et algselt, 50ndate lõpus, 60ndatel oli see tihti maalikunstnike ja skulptorite pärusmaa ja näiteks skulptori performance võiski olla mõeldud elava skulptuuri-na ja oponeerida sellega tavali-sele skulptuurile), siis tänapäeval võib mõni performance olla välja kasvanud sellest, mida iganes tegijad on oluliseks pidanud, milline on selle kontseptsioon või idee. Tegu on ühest küljest hämara ja erinevate kunstiliiki-de vahel balansseeriva kunstiga, kuid teisest küljest ka fantaasia-le lõputuid võimalusi pakkuva vormiga.

    Mida ühes performance’is te-hakse, ei ole samuti lihtne eda-si anda. Kasutatakse erinevaid helisid ja valgust, et mõjutada publiku erinevaid meeli ja kut-suda esile soovitud reaktsioo-ne. Võidakse kasutada erine-vaid esemeid paberist mööblini, kleeplinti, nööri, värvi ja mida iganes fantaasia suudab leida. Kasutatakse sümboleid ja kut-sutakse publikus esile erinevaid tundeid ja assotsiatsioone. Ühe

    performance’i eesmärk ei ole publikus tingimata ainult meel-divaid tundeid esile kutsuda, kaugel sellest.

    Üks palju kõmu tekitanud etteaste oli 3. novembril Von Krahli teatris Carl Michael von Hausswolffi „Füüsilise ülekuulamise tehnikaid”. Kuna tegu oli piinamise tehnikatega, siis kutsuti publikus mõistagi esile ebameeldivaid tundeid (peamiselt helide ja valgusega). Erinevad inimesed reageerisid kuuldavasti samadele asjadele väga erinevalt.

    Võrreldes teise sarnase tege-vuskunsti vormi häppeningiga, on performance läbi mõeldud ja lavastatud, kuid selles on ka üksjagu improvisatsiooni. Häp-pening seevastu sünnib pigem kohapeal, aga sellel võivad olla samuti mõned ette paika pan-dud pidepunktid.

    Pean tunnistama, et mõnda performance’i jälgides võib ka igav hakata, sest tihti ei peeta kinni (või pigem ei hoolita) mõningatest näitekunsti tõeks-pidamistest. Selleks, et seda oleks huvitav jälgida, peab la-val midagi sündima ja toimuma mingi areng. Performance’i käivitav konflikt või pingestav probleem ei pruugi välja paista

    selle tegevuse kestel, vaid võib-olla alles lõpus. Seega võib ühe sellise etteaste lõpp olla väga liigutav ja puudutada enamik-ku vaatajaid, aga selle vaata-mine võib ka haigutama ajada. Tasuks siiski alati püüda ära tabada seda, mida üks või tei-ne kunstnik on soovinud edasi anda (enamasti siiski tahetakse midagi edasi anda).

    Kui performance arvatakse tihti olevat nooremate ja mäs-sumeelsete kunstiinimeste ala, siis seekordne performance on huvitav just selle poolest, et sel-lel esineb palju hilises keskeas või suisa eakaid kunstnikke. Enamik neist alustas kunstni-kuteed seitsmekümnendatel. Vanim ülesastuja, Stuart Bris-ley, oli koguni 74 aastane, kuid oli igati vormis. Teiste nime-de seas, kellest on mainimata veel Martin Creed, Susanne Linke, Roi Vaara ja Douglas Dunn, astub üles ka Leonhard Lapin oma multimeediumiga „Multiplitseeritud inimene”, mida esmakordselt näidati Noorsooteatris 1980. aastal. Seega, kui kellelgi on Tallinna asja, siis tasub möödaminnes ka mõnd performance’i kogeda. Igal juhul on see hea vaheldus televiisorivaatamisele.

    NU Performance

    Pooleterameeste ja kandi-meeste kohta saime 28 vastust, enamasti kõik ka õiged.

    Pooleteramees oli mõisa või talu rentnik, kes kasutas talu koos inventariga, loovutades rendiks pool viljasaagist.

    Kandimees oli mõisa ääre-maal paikneva väikese kandi-koha rentnik, kes maksis renti

    teopäevadega heinatööl, vilja-lõikusel, kartulivõtul ja metsa-tööl. Pooleterarenti kasutasid suurtalud veel sõjaeelses Ees-tiski, neid rentnikke nimetati popsideks.

    Meie Maa kuutellimuse saab Lore Tiik Kuressaarest.

    Uus küsimus taas Hans Ubalt. 10. novembril möödub 25 aastat kauaaegse NLKP

    KK peasekretäri Leonid Brež-nevi (1906–1982) surmast. Riigipeaks sai ta 1964. a Niki-ta Hruštšovi järel, seega oli ta “troonil” 18 aastat.

    Teatavasti oli Brežnevil suur nõrkus kõiksuguste autasude vastu. Ta oli neljakordne Nõu-kogude Liidu ja sotsialistliku töö kangelane, seega võis kanda viit Kuldtähte. Lisaks olid tal

    veel Bulgaaria, Tšehhoslovak-kia ja Vietnami samasugused autasud.

    Kui lugeda need kangela-se Kuldtähed teiste ordenite hulka, siis mitu ordenit võis Brežnev rinda panna, kas 21, 42 või 63?

    Vastuseid ootame hiljemalt 13. novembriks ristsõna lahen-dustes toodud aadressidel.

    Kel tarkus peas, sel ohjad peos

    Laupäeval kl 17 annab Emmaste põhikoo-lis isadepäeva puhul kontserdi segakoor Noorus, mis juba napi kahe aasta pärast võib tähistada poolsajandi täitumist kollektii-vi sünnist.

    Koori kodulehelt infot han-kides saab tõdeda, et tradit-siooniliselt on koori repertuaari kuulunud kerge muusika, nt on koori igihaljad lood M. Härma “Tuljak”, H. Purcelli “Laulu-rästad”, saksa rahvalaul „Pea õitsvad lilled”. Viimasest on kujunenud koori hümn.

    Veel on esitatud nii Raimond Valgret kui ansambli ABBA popurriisid.

    “Laupäeval esitame armas-tuslaule, Valgret ja Ehalat, aga ka muud,“ rääkis kolmandat kuud koori juures teise diri-gendina töötav Jana Perens, kes Hiiumaal juhtohjad enda

    kätte võtab. Tallinnas tegutsev Noorus

    teeb proovi kaks korda näda-las ja ootab alati uusi liitujaid. Noorus on niisiis eelkõige noori lauljaid ühendav rühmitus. Va-

    nusepiiriks, mis noort vanemast eristab, on seatud 40 eluaastat. “Tegelikult koorid kuivavadki tänapäeval kokku ja me oleme esinenud rohkem kammerkoo-rina,“ selgitas Perens. Hiiu-

    maale külla sõidavad nad pea kolmekümnekesi.

    Noorus on asutatud 1959. aasta sügisel. Segakoor on esi-nenud edukalt mitmetel rahvus-vahelistel festivalidel ja saa-vutanud kõrgeid kohti, näiteks 2002. aastal Viinis Schuberti festivalil tuldi teiseks.

    Noorus on välja andnud ka neli plaati ja lauluvihiku “Noo-rus laulab“. Seal on trükival-gust leidnud koorile eriliselt südamelähedased laulud.

    Samuti on segakoor teinud koostööd mitmete tuntud heli-loojatega, näiteks Alo Mattiise-ni ja Urmas Sisaskiga.

    Laupäevaõhtune programm Emmastes koosneb Perensi sõnul 13 laulust ja kestab umb-kaudu 45 minutit. Niisiis, isad koos peredega Emmastesse kontserdile!

    Hannes Sarv

    Noorus annab kontserdi isadele

  • 9. november 2007

    Veevalaja (20. jaanuar – 18. veebruar)

    Kui oskad tähelepa-nelikult vaadata, avas-tad uue karjääripers-pektiivi. Perekondlik

    koosviibimine neelab ohtralt aega. Mitmetel tekib võimalus rajataguse tööpakkumise kohta maad kuulata.

    Kalad (19. veebruar – 20. märts)

    Küsimus, mille üle sa juba mitu nädalat oled pead murdnud, saab lõpuks lahen-datud. Reisiplaanid

    muutuvad ja mitte sinu süül. Planee-ritud töö ajakava muudetakse oota-matult ringi.

    Jäär (21. märts – 20. aprill)

    Vaatamata sellele, et sul on samaaegselt käsil pealtnäha ülejõu-käiv hulk toimetusi, tuled nende kõigiga

    suurepäraselt toime. Kauaoodatud uudis annab vägagi ootamatu tule-muse.

    Sõnn (21. aprill – 20. mai)

    Kodused toimetu-sed röövivad sel nä-dalal kogu sinu tä-helepanu ja sul tuleb

    tavalisest rohkem koduseinte vahel veeta. Arvesta lõbusa ja hästi pingeid maandava peoõhtuga, mis kujuneb küll pisut kulukaks.

    Kaksikud (21. mai – 20. juuni)

    Muutuste ihaldajad saavad lõpuks kauaoo-datud võimaluse. Aru-teludes ole kannatlik ja

    kipu vaidlema. Sinu avatud meel sula-tab kõik sinu ümber. Ette on näha reli-gioosse tähendusega paiga külastus.

    Vähk (21. juuni – 21. juuli)

    Sinu karjäär ja pro-fessionaalne tege-vus puutub kokku sinu eriala tippude-

    ga. Partnerite või osanikega rahaasju arutades säilita taktitunne. Uudised seoses uue maja või kodu ehitamise või sisustamisega.

    Lõvi (22. juuli – 21. august)

    Sinu katsed sea-da sisse sõprusside-med tähtsa ja olulise persooniga kannavad

    lõpuks vilja. Hoia silm peal oma ku-lutustel. Ära kaldu kõrvale seatud eesmärkidest. Märgid kingitustest või kasumist.

    Neitsi (22. august – 21. september)

    Hea nädal partner-lussuhete tugevdami-seks. Samas tundub, et oled samaaegselt

    sidunud end liiga paljude toimetus-tega. Suure tõenäeosusega tuleb sul tegeleda suurema seltskonna võõrus-tamisega.

    Kaalud (22. septem-ber – 22. oktoober)

    Tajud, et oled üle investeerinud. Kan-natlikkus toob pikas vaates edu. Kesken-

    dumine on sel nädalal oluline märk-sõna. Tulemuse saavutad siis, kui pü-hendad end ühekorraga ühele asjale.

    Skorpion (23. oktoo-ber – 21. november)

    Jooksvad sündmu-sed ja ootamatud asja-olud kipuvad lammu-tama sinu enesekind-

    lust. Endassetõmbumise asemel otsi abi sõpradelt, lähedastelt ja headelt kaaslastelt. Nädalalõpp tõutab posi-tiivseid arenguid.

    Ambur (22. november – 20. detsember)

    Kohtumised ja töö-reisid on sel nädalal viljakad. Tupikseisust aitab sind üle kas as-

    sistendi või töökaaslase teravmeelne nõuanne. Töörügamisele pead eelis-tama isikliku elu küsimuste lahen-damist.

    Kaljukits (21. det-sember – 19. jaanuar)

    Müügiaeg on käes. Uue projekti käivita-mine pidurdab sinu teisi ettevõtmisi. Ro-

    mantikast võid selo nädalal üksnes unistada, kuigi just kaaslasest või partnerist on sul suur abi.

    Su

    do

    ku

    nr

    72

    Sud

    oku

    nr 7

    1 la

    hend

    us

    Reeglid Sudoku lahendamiseks:Täida tühjad ruudud numbritega 1-9;Numbrid 1-9 võivad esineda vaid ühe korra igas reas ja veerus ja igas 3x3 ruudus.

    Head lahendamist!

    Nädala horoskoop 11.- 17. november

    Ristsõna

    Eve

    stu

    se

    ko

    om

    iks

    Pitsa pildimängKes on pildil?Vastus saada ristsõna lahenduses toodud aadressidele, lisades oma aadressi.

    Õigesti äraarvanu-te vahel loosime väl-ja kaks pitsat, millest ühe paneb välja pubi Priiankru Kärdlas Sa-dama 4 ja teise JR Pizza ja burgeribaar Kuressaares turu 4.

    Lisaks õigetele vastustele pakuti veel andres Maimik ja tar-ja Halonen.

    Pitsa võitsid Tiiu Tammaru Suuremõi-sast ja Urve Väli Ku-ressaarest.

    mehu

    Eelmise ristsõna lahendus: ...on mul kaltsiu-mi puudus.

    Õigeid vastuseid saadeti meile 69. Hiiu Lehe kuutellimuse saab Vilve Ibrus Pühalepast ja Meie Maa kuutellimuse Maivi Maripuu Oris-saarest.

    Sudoku nr. 71 lahendusi laekus 49. Hiiu Lehe kuutellimuse saab Urve Rannik Kärdlast ja Meie Maa kuutellimuse Ülo Põld Mustjalast.

    Tänase lehe lahendusi ootame hiljemalt 13. novembriks Hiiu Lehe toimetusse Kärdlas, Vabrikuväljak 1 või Meie Maa toimetusse Ku-ressaares, Komandandi 1, pk. 247, samuti mei-liaadressil [email protected]. Kuressaares saate vastused panna ka toimetuse kuulutuste osakonna uksel olevasse postkasti.

    Mõnusat nuputamist!

    Eelmisel pildil oli näitleja Tiit Sukk.

    PLANEET

    SAVISTPUHKPILL

    RHODEISLAND

    RUUMI OSASAMUTI

    NOOT

    AINUSLÜHIKEJAKK

    SIDESÕNANÄITLEJA

    JÄRJ. TÄH.PINK

    LIITIUMERISAADIK

    KEEM. EL.

    ÜLEMINEK,ÜLEKANNE

    H. SALLOTELEROLLNOOMITUS-

    KÕNE

    JUURVILIKORIS-TAMA

    KARVANEKÕNE OSA

    RANDEESTISARGOON

    TROOPILINEPÕÕSASESKIMOTE

    PAATARSEENTRIGON.FUNKTS.VISMUT

    ÜHESUG.TÄHED

    KIRJUTUS-VAHEND

    NAISHÄÄLHIRVSIGANIINE-TUUST

    KUSEMAINGLISETIITELELAMU

    TERAVILI

    OTEPÄÄ

    2 X TÄHTPESU-PULBER

    TREENINGLITS

    TAPJA

    NÄITLEJA

    ASUKASRASVANE(NÄGU)

    AERULAEVPOOLAHV

    SAHKSELEENTALTSU-TATUD

    LADUSALTEDENEMAURAAN

    ÜKSISILMI

    3 X TÄHT

    VÕLAKIRI

    OHUTIS

    PIKANÄPU-MEHED

    SUURRUUM

    SISSESÕIDU-LUBA

    NÄITLEJA

    EINSTEI-NIUM

    KOH-i-NOR

    JUURVILI

    ASUNIKEELUPAIKKALA

    KIRJANIKKVARTETT

    KURIKAS

    VIINA-FIRMA

    HÜÜATUSREBUNIKKELTEATME-TEOS

    ROOMAJA

    VÄÄVEL

    PASKAL

    ORJAS-TAMA

    JÄRJ. TÄH.KREEKATÄHT

    LAMBADTESLA

    EELKATELMAHU-MÕÕT

    UIMASTI

    ÜRGAEG

    TALLIUM

    KAARTIDEKOGUMID

    8

    7

    9

    2

    1

    5

    9

    28 94

    2

    7 8 137 69

    4 5

    4 6

    3 71