5.01.2015

RAAMATUKOGUNDUS

MUUTUVAS MAAILMAS EESTI

RAAMATUKOGUHOIDJATE

SEISUKOHAD

Koostanud: Veronika Raudsepp Linnupuu Arutelude kokkuvõtete autorid: Krista Lepik, Kristina Pai, Reelika Pukk, Veronika Raudsepp Linnupuu, Signe Susi, Kadri Tomson, Tuuliki Tõiste, Krista Visas

Lk1

Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 2

RAAMATUKOGU ROLL ................................................................................................................... 3

Raamatukoguhoidja = infospetsialist ............................................................................................... 3

Raamatukogu = hariduskeskus ......................................................................................................... 4

Raamatukogu = avatud asutus, mis pakub privaatsust ..................................................................... 5

Raamatukogu = kogunemispaik ....................................................................................................... 6

Raamatukogu = osake infomajandusest ........................................................................................... 6

KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 8

Lisa 1: Töögrupi liikmete arutlused enne mõttetalguid ....................................................................... 9

Lisa 2: Mõttetalgute teemajuhtide märkmed ...................................................................................... 13

Lisa 3: 31. juulil Põltsamaal rahvaraamatukogude suveseminaril osalejate poolt välja toodud punktid

............................................................................................................................................................ 22

Lk2

SISSEJUHATUS

2013. aastal avaldas ülemaailmne raamatukoguorganisatsioon IFLA visiooni viiest arengusuunast,

mille mõju maailma raamatukogundusele on ilmne. Dokumendi koostamisel on osalenud mitme

eriala tippspetsialistid ja selles on esile toodud nii uute tehnoloogiate kui ka e-õppe mõju, isiku- jm

andmekaitse, uute huvigruppide esiletõus ja kogu maailma infokeskkonna muutumine.1

Ülemaailmses infokeskkonnas liigub aeg kiiresti ja paljud kommentaatorid püüavad sellega sammu

pidada. Igale uue tehnoloogiaarengule kaasneb ka uus raport, mis hindab selle mõju erinevatele

ühiskonnasektoritele. IFLA Trendiraport läheneb asjale laiemalt ja määratleb viis kõrgtaseme trendi,

mis kujundavad infoühiskonda ja avavad juurdepääsu haridusele, privaatsusele, kodanikuosalusele ja

muutustele. Raportis väljatoodud teemad peegeldavad paljude ekspertide ja erinevate erialade

huvirühmadega aasta jooksul peetud konsultatsioone, et kaardistada informatsioonikeskkonnas

praegu või edaspidi toimuvaid laiemaid muutusi. IFLA Trendiraport on rohkem kui lihtsalt mingi

dokument, see on valik abivahendeid, mis aitavad mõista kuhu paigutuvad muutuvas ühiskonnas

raamatukogud.2

20. novembril 2013 aastal loodi ERÜ juurde uue mõtte töörühm. Töörühma eesmärgiks on maailmas

toimuval silma pealhoidmine, uuenduste tutvustamine ja miks ka mitte katsed uut juurutada.

Töörühma esimeseks ülesandeks saigi tutvustada IFLA ülevaadet võimalikult laialdaselt ja kokku

koguda erinevate koosluste arvamused.

Esimeseks sammuks sel teekonnal sai uue mõtte töörühmal isekeskis arutleda trendiraportit lugedes

tekkinud mõtteid Eesti perspektiivi silmas pidades. Selleks peeti mitu koosolekut Eesti eri paigus ja

töötati intensiivselt infotehnoloogilisi võimalusi kasutades. Raamatukogunduse ringkonna laiemaks

teavitamiseks ilmus ajakirja „Raamatukogu“ teises numbris Kristina Pai artikkel „Ettevalmistus

ellujäämiseks“ ning trendiraporti ametlik eestikeelne tõlge artiklis „Arengu ülevaade“.

Esimese poolaasta jooksul said kõik töörühma liikmed võimaluse tutvustada trendiraportis välja

toodud arengusuundi oma kollektiivi seas ning erinevatel seminaridel. Eestlaste arvamuste

kogumiseks korraldati 5. mail 2014 Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis mõttetalgud, kus

osales 33 spetsialisti, nende seas Kultuuriministeeriumi raamatukogunduse nõunik,

keskraamatukogude direktorid ja peaspetsialistid, ERÜ erinevate töörühmade liikmed,

raamatukogunduse õppejõud, vilistlased ning lihtsad raamatukoguhoidjad.

Mõttetalgute järel koostasid töörühma liikmed ühiselt kokkuvõtte. Kokkuvõttest lühiversioon läks

ERÜ listis laiale ringile tutvumiseks, põhjalikuma versiooniga said tutvuda töörühma liikmed ja ERÜ

juhatus. Kultuuriministeeriumi raamatukogunduse nõunik Ülle Talihärm kasutas põhjalikumat

kokkuvõtet mai lõpus Helsingis toimunud IFLS presidendikohtumise konverentsi ettekandes.

Mõttetalgutel arutletu on inspireerinud mitmeid maakogude peaspetsialiste töötajate koolitusplaani

lisama autoriõiguse ning andmekaitsega seotud koolitusi.

29.-31. juulil toimus Jõgevamaa Keskraamatukogu korraldamisel Eesti rahvaraamatukogude

suveseminar-laager, milles osalejaid said samuti oma arvamust väljendada.

Eelnimetatud arutelude tulemused kajastuvad käesolevas dokumendis.

1 Pai, Kristina. Ettevalmistus ellujäämiseks // Raamatukogu (2014) nr. 2, lk. 4 2 Arengu ülevaade // Raamatukogu (2014) nr. 2, lk. 5

Lk3

RAAMATUKOGU ROLL

Raamatukogu on asutus inimeste jaoks ja lähtub inimeste

huvidest. Eesti raamatukoguhoidjad soovivad muuta

raamatukogud haridus- ja kogukonnakeskusteks. See tähendab

seda, et nii lugejate kui raamatukoguhoidjate meelest peaks

peaksid Eesti raamatukogud pakkuma kirjavara kõrval ajakohast

infoteenust, kultuurilist meelelahutust ja järjest enam koolitusi

infomaastikul orienteerumise hõlbustamiseks. Raamatukogu kui

vaba ja avatud institutsioon, informaalse elukestva õppe keskus.

Selline ootus seab väljakutse raamatukoguhoidjate pädevusele

olla informatsiooni vahendaja kõrval ka koolitaja ja

kultuurikorraldaja.

Mitmete arutelude tulemusel on kõlama jäänud arvamus, et suur

vajadus on raamatukogunduse arendusekeskuse järele, mis saaks

tegeleda üle-Eestiliste teenuste, koolituste ning raamatu-

kogunduse mainekujundusega jätkusuutlikult. Hetkel on

valdkonnas väga suur killustatus ning kultuuriministeeriumi

juures palgal olev üks nõunik on ilmselgelt liiga vähe. Surve igal

raamatukoguhoidjal kõigest kõike teada pole samuti reaalne –

piirkonnad on erinevad, kogukondade vajadused on erinevad.

Selline keskus nõustaks, aitaks vajadusel kiiresti kurssi viia,

koolitaks.

Raamatukoguhoidja = infospetsialist

Selleks, et raamatukoguhoidjatele jääks infospetsialisti roll,

peavad nad suutma end digimaailma toimimise, tehnoloogiliste

võimaluste ning seaduspärasustega kursis hoida. Raamatukogude

võimaluseks on muuta end meediumiks, mis muudab infole

juurdepääsu kasutajale võimalikult lihtsaks ja mõistetavaks.

Oluline on pakkuda kasutajatele erinevaid infootsiallikaid, et

osataks väärtustada sisulisemat ja põhjalikumat informatsiooni

(allikakriitika). Rõhk saab olema erinevate valdkondade ning

huvigruppidega koostööl ning kasutajakoolitusel. Uued ja

kvaliteetsed võimalused/teenused parandavad raamatukogude

mainet. Kasutajate privaatust aitavad hoida erinevad

iseteenindusvõimalused.

Juurdepääsu piirab peamiselt vähene infokirjaoskus ning

pealiskaudsus, pakutava info suunatus eratarbijale ning

tehnoloogilisele arengule jalgu jääv seadusandlus. Digitaalset

lõhet süvendab majanduslik ebavõrdsus, mis ei võimalda aegsasti

sobivat riist- ja tarkvara soetada. Paraku pole Eesti raamatukogude

Eesti raamatukogundus vajab

sarnaselt arhitektidele,

disaineritele jpt. kultuurikogu-

kondadele oma arenduskeskust.

1. TREND: UUED

TEHNOLOOGIAD NII

LAIENDAVAD KUI KA

PIIRAVAD JUURDEPÄÄSU

INFORMATSIOONILE.

Pidevalt laienev digitaalmaailm

väärtustab järjest enam

infokirjaoskust, nagu esmane

lugemis- ja digitaalsete töövahendite

kasutamisoskus. Nende oskusteta

inimesed ei saa järjest suurenevas

teemaderingis enam kaasa rääkida.

Uute e-ärimudelite olemus mõjutab

tugevalt seda, kes suudavad tulevikus

edukalt infot omada, sellest kasu

saada, seda jagada või sellele juurde

pääseda.

Oluline infotöötaja kompetents

E-riik ja e-teenused – mis

motiveerib kasutama?

Lk4

IKT olukord uusi infoteenuseid soosiv. Teadlikumaid inimesi teeb

murelikuks privaatsuse kadumine ning oma digitaalse jalajälje

hoomamatus.

Selleks, et kindlustada raamatukogude rolli infospetsilistina,

peaks Eestis suurendama koostööd erasektori tehnoloogia

arendajate ning maaletoojatega. Piirkondlikust eripärast

olenemata aitaks infoteenuse kvaliteeti tagada ühtne üle-Eestiline

tehnoloogiline platvorm e-teenuste pakkumiseks.

Tehnoloogilist lahendust toetaks riik rahaliselt ja ka IT toe näol.

Uutes tingimustes peab suurenema nende töötajate osakaal, kes

suudavad pakkuda igapäevaste toimingute juures lihtsamat IT-

alast tuge nii abivajavatele raamatukogukülastajatele kui

raamatukoguhoidjatele endile. IT-tugi peaks olema

raamatukogudele kergesti kättesaadav ega tohiks sõltuda kohaliku

omavalitsuse võimalustest spetsialisti palgata – iga väiksema

maakogu raamatukoguhoidja peaks kiiret nõu saama. Seda ideed

saab arvestada raamatukogunduse arenduskeskuse loomisel või

kohandades olemasolevat keskkogude struktuuri. Tugi ei peaks

olema pidevalt kohapeal olemas, kuid vajadusel oleksid olemas

inimesed, kes saaksid sõita kohapeale või lihtsamate olukordade

lahendamiseks kasutaksid nt Skype abi (teenus/ tugi üle võrgu).

Infokirjaoskuse õpetamine üldhariduskoolides peaks olema

senisest suurem ja keskenduma digimaailma võimalustele ja

ohtudele.

Raamatukogud peavad keskenduma eelkõige sellele, et

tehnoloogia on üksnes vahend sisu pakkumiseks ning kõige

olulisem on hoida ja motiveerida pädevaid raamatukoguhoidjaid.

Tehnika olemasoluga ja selle kasutamisvõimaluste tundmisega

saame toetada inimese arengut, kuid me ei tohi jääda kinni

vahendisse kui asja, oluline on vahendada sisu.

Raamatukogu = hariduskeskus

Raamatukogu võimaluseks on säilitada vaba ja avatud

institutsiooni kuvand ning teadvustada enam informaalse

elukestva õppe keskuse rolli. Suurenema peab raamatukogu-

hoidjate pädevus e-õppe võimaluste vahendamise osas. Oma

kogukonnast lähtuvalt saab kujundada sobivaid e-õppe „pakette“.

Üha olulisemaks muutub raamatukoguhoidja roll õige

informatsioonini suunamisel, võimekus olla pädev infoteejuht.

Raamatukogu hariduskeskusena aitab kasutajal leida e-õppeks

vajalikke vahendeid, allikaid, ressursse. Selleks tuleb luua

usaldusväärne e-ressursside kogum, mille järjepideva täiendamise

ja arendamisega tegeleks raamatukogunduse arenduskeskus või

Rahvusraamatukogu koolituskeskus.

Selleks, et raamatukogu, kui hariduskeskuse idee ühiskonnas

kanda kinnitaks, on vaja suurendada eri tüüpi raamatukogude

omavahelist koostööd ning leida „raamatukogunduse

Koostöö erasektori tehnoloogia

arendajatega ja maaletoojatega

Raamatukogu, kui uute info-

meediumite katsetamise koht

Vabatahtlike kaasamine iga-

päevasesse tegevusse

Korraldada klubilisi üritusi, kus

oma kogukonna liikmed jagavad

teadmisi kohtumispaigaks

raamatukogu (nt

arvutinõustamisklubi). Tänased

lapsed on nutiseadmete

kasutamises nutikad, neid saaks

kaasata tehnikapoolelt,

raamatukogu pakuks omalt poolt

sisulist tuge.

Individuaalne internetikoolitus

IT-tugiteenus raamatukogudele

Infokirjaoskuse õpetamine üld-

hariduskoolides

IT küsimused peavad olema

lahendatud nii hästi, et

raamatukoguhoidjad saaksid

keskenduda sisule ja pakkuda

parimat infoteenust

2. TREND: E-ÕPE

DEMOKRATISEERIB, AGA KA

LÕHUSTAB ÕPPIMIST KOGU

MAAILMAS.

E-õppe ressursside kiire laienemine üle

kogu maailma suurendab ja odavdab

oluliselt õppimisvõimalusi ning teeb

need kättesaadavamaks. Elukestev õpe

muutub järjest tähtsamaks ja mitte-

ning informaalne õppimine saavutavad

järjest suuremat tunnustust.

Vajame uut „tiigrihüpet“ ja

„peaevangelisti“ e eeskõnelejat

Raamatukoguhoidja on kui

inforessursside lavastaja ja

suunaja

Seadusesse kirja, et raamatukogu

kannab hariduskeskuse rolli

Väga oluline on tihe koostöö eri

tüüpi raamatukogude vahel

Lk5

peaevangelist“ e eeskõneleja (nagu on Google`l). Siinkohal on

eriti aktuaalne raamatukoguhoidjate järjepidev e-koolitamine.

Selleks, et raamatukogud saaksid oma mitmekülgsetele

tegevustele taotleda toetusi erinevate valdkondade

programmidest, on oluline, et seaduses oleks fikseeritud ka

raamatukogu, kui hariduskeskuse roll.

Raamatukogu = avatud asutus, mis pakub privaatsust

Raamatukogu on asutus inimeste jaoks, mis lähtub inimeste

huvidest. Lugejate privaatsuse ja isikuandmete kaitse on

inimeste huvides!

Eestis pole erinevaid seadusest tulenevaid juhiseid

raamatukogudest lähtuvalt koostatud (vt. Ameerika

Raamatukogude Ühingu (ALA) erinevad privaatsust puudutavaid

dokumente).

Isiku privaatsus on eelduseks vaba mõtte arengule. Kui inimene

tajub kontrolli, siis on tema mõtlemisvabadus piiratud.

Mõtlemisvabaduse piiramine piirab ka vaba mõtte, teaduse, kunsti

jm loometegevuse arengut.

Selleks, et raamatukogud saaksid tagada lugejatele privaatse

ruumi, tuleb Eestis teha nii lugejate kui töötajate seas suurt

teavitustööd. Meil on reeglid teiste riikidega võrreldes leebed ning

töötajate teadlikkus madal.

Eesti raamatukogunduses on mitmeid vastukäivaid praktikaid:

- Keda võib pildistada, kus ja kuidas pilte avaldada jne?

- Andmed laenutuste kohta (laenutuste ajalugu) on delikaatsed

isikuandmed, sest kajastavad isiku eelistusi/huvisid. Seetõttu ei

tohi see info olla nähtav ei töötajale ega teistele lugejatele. Eestis

täidab seda nõuet ESTER, RIKS ja URRAM aga mitte.

- Hetkel on lahendamata olukord, kus mõne lugeja puhul on

vajadus lisada andmebaasi kirje juurde märkused tema tervisliku

seisundi kohta (potentsiaalselt ohtlik vaimuhaige vms.), lastele

vanemate poolt seatud piirangute kohta (interneti-keeld), kuid

seaduse järgi pole sellised märkused lubatud.

- Paljudel juhtudel tuleb telefoni teel suhelda teavikute tähtaegade

pikendamise sooviga lugejatega või võlglastega otse letist, kus

teised lugejad/töötajad on läheduses ning võivad kuulda

delikaatseid isikuandmeid.

- Kuidas saab raamatukogu tõkestada e-andmebaaside pakkujate

lugejaandmete kuritarvitamist?

- Kas laps on inimene? Mis hetkest on lapsel õigus ise otsustada?

Mil määral on vanemal õigus lapse valikuid kontrollida/piirata?

Kui laps on võlglane, kas on õigus teavitada vanemaid? Milliseid

vanema andmeid tohib lisada lapse lugejakirjesse? Mis vanusest

on laps inimene?

- On olnud juhuseid, kus inimesed paluvad digiteeritud materjale

veebist eemaldada. Palunud teha tumedaks ajalehe digiteeritud

Seadusesse kirja, et

raamatukogu kannab

hariduskeskuse rolli!

3. TREND: PRIVAATSUSE JA

ANDMEKAITSE VAHELISED PIIRID

DEFINEERITAKSE UUESTI.

Valitsuste, igasuguste firmade ja

ettevõtete hoitavad ja säilitatavad

järjest suurenevad andmehulgad

toetavad üksikisikute isikuandmete

järjest täpsemat kogumist, samas kui

keerukad suhtlusandmete jälgimise ja

filtreerimise meetodid muudavad

üksikisikute jälgimise odavamaks ning

lihtsamaks. Selle tulemusena kannatab

tõsiselt üksikisiku privaatsus ja

usaldus interneti vastu.

Vajame juhendit

„Raamatukogude toimimise hea

tava“, seaduste töörühma ja

riikliku aruandluse

kooskõlastamist Andmekaitse

seadusega!

Koostada digikogude haldajaid

abistav dokument, mis võtaks

kokku raamatukogude

omavahelised kokkulepped ning

erinevates seadustes kehtestatud

nõuded raamatukogude praktikaid

silmas pidades. Kõik raamatukogu

töötajad peavad tundma

seadusandlust, et tagada lugejate

andmete kaitse.

Virtuaalmaailma toimimist

selgitavaid koolitusi saaks teha

koostöös teiste ministeeriumitega

Töötada välja koolitused, mis

annaksid aimu sellest, kuidas

virtuaalmaailm toimib. Võiks

koostöös nt majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumiga

teha üle-Eestiline

küberturvalisusele ja

netikäitumisele keskendunud

projekti, kuhu raamatukogud

saavad end külge haakida.

Ametlikud Facebooki kontod

luua asutustena.

Kui raamatukogu konto loodud

isikuna, on sõprade andmed

avalikud, asutusena ei ole.

3. TREND: PRIVAATSUSE JA

ANDMEKAITSE VAHELISED PIIRID

DEFINEERITAKSE UUESTI.

Valitsuste, igasuguste firmade ja

ettevõtete hoitavad ja säilitatavad

järjest suurenevad andmehulgad

toetavad üksikisikute isikuandmete

järjest täpsemat kogumist, samas kui

keerukad suhtlusandmete jälgimise ja

filtreerimise meetodid muudavad

üksikisikute jälgimise odavamaks ning

lihtsamaks. Selle tulemusena kannatab

tõsiselt üksikisiku privaatsus ja

usaldus interneti vastu.

Vajame „Raamatukogude

toimimise hea tava“, seaduste

töörühma ja riikliku aruandluse

kooskõlastamist Andmekaitse

seadusega!

Koostada digikogude haldajaid

abistav dokument, mis võtaks

kokku raamatukogude

omavahelised kokkulepped ning

erinevates seadustes kehtestatud

nõuded raamatukogude praktikaid

silmas pidades. Kõik raamatukogu

töötajad peavad tundma

seadusandlust, et tagada lugejate

andmete kaitse.

Virtuaalmaailma toimimist

selgitavaid koolitusi saab teha

koostöös

Töötada välja koolitused, mis

annaksid aimu sellest, kuidas

virtuaalmaailm toimib. Võiks

koostöös nt majandus- ja

kommunikatsiooni-

ministeeriumiga teha üle-Eestiline

küber-turvalisusele ja

netikäitumisele keskendunud

projekti, kuhu raamatukogud

saavad end külge haakida.

Ametlikud Facebooki kontod

Kui raamatukogu konto loodud

isikuna, on sõprade andmed

avalikud, asutusena ei ole.

Raamatukogu roll on

teadvustada ja koolitada

Olukordades, kus informatsiooni

võrku postitamine suurendab

märkimisväärselt kontrolli selle

info üle, peavad inimesed leidma

tasakaalu oma osalemis-, sisu

loomis- ja suhtlussoovide ning

püsiva digitaalse jalajälje jätmisega

seotud riskide vahel.

Lk6

versioonis nende kohta käiv artikkel, eemaldada andmebaasist

kirje nende teadustöö kohta vms. Millised on raamatukogude ja

millised inimeste õigused? Töörühmas jõuti seisukohale, et

andmete eemaldamine kogust on põhjendatud vaid ametliku

otsuse alusel (kohtuotsus, andmekaitsenõukogu ettekirjutus). Kus

läheb piir „õiguse olla unustatud“ ja privaatne ning avaliku huvi,

kultuuripärandi säilitamise jms. vahel? Kas tuleb taastada

„erikogud“?

- Riikliku programmi aruandluses küsitakse lugejatele kasutatud

kirjanduse põhjal tehtud teadustöid e teaduskollektsiooni

teaduskasutust, samas kui teiste loetud raamatuidki ei ole seaduse

järgi õigus teada.

Raamatukogu = kogunemispaik

Selleks, et kaasamine oleks võimalik, on vaja ruumi.

Raamatukogudel on võimalik pakkuda füüsilist ruumi (space)

huvigruppide ürituste korraldamiseks, kokkusaamisteks,

grupitöödeks. Lisaks füüsilisele toale võimalus pakkuda „kodu“

spetsiaalses serveris. Avatud ruum individuaalseks

töötegemiseks. Probleem tekib, siis kui ruumi tahavad kasutada

äärmuslikud rühmitused. Lahenduseks on pakkuda sellist pinda

vaid neile huvigruppidele, kelle väärtused on kooskõlas

ühiskonnas aktsepteeritutega.

Raamatukogu, kui neutraalne pind (place) pakub lastele, töötutele,

keeleõppijatele, lauamängude mängijad jm. huvigruppidele

anonüümset kooskäimise kohta, mis on turvaline, hubane ega

sildista. Sellise ruumi olemasolu võimaldab kaasata erinevaid

huvigruppe – keelelised vähemused, välisõpilased, kunstnikud,

loojad, gümnasistid, luulehuvilised, kodu-uurijad, O.T.T. jne.

Võimalik on kutsuda erasektorit raamatukokku - nt Hansapank

soetas AIP arvutid, sai reklaami; SEBE bussiraamatukogu

kampaania, kirjastuste müügipäevad, lugerite tutvustamine jne.

Paljutki, mida mujal juba raamatukogudes aktiivselt tehakse, meil

veel ei tehta. Põhjuseks võib olla teadmatus, harjumused,

mugavustsoonis eksisteerimine.

Raamatukogu = osake infomajandusest

Raamatukogud sobivad hästi kaug- ning vabakutselise inimese

tööelu toetama, pakkudes neile pinda koosolekuteks, head

internetiühendust, printimis ja koopiate tegemise võimalusi, infot

ja juurdepääsu avalikule teabele. Teisalt saavad raamatukogud

oma töökorralduses kasutada teatud lõikudes kaugtöö võimalusi –

metadata loomine ja e-materjalide koostamine kodust, puuetega

inimeste kaasamine jne.

4. TREND: HÜPERLINGITUD

ÜHISKONNAD KUULAVAD UUSI

HÄÄLI JA HUVIGRUPPE NING

ANNAVAD NEILE

TEGUTSEMISJÕUDU.

Hüperlingitud ühiskondades on rohkem

võimalusi kollektiivseks tegutsemiseks.

See võimaldab uute häälte

esilekerkimist ja aitab kaasa ühe

konkreetse probleemi lahendamisele

pühendatud liikumiste tekkimisele.

Avatud valitsuse algatused ja

juurdepääs avaliku sektori andmetele

viib suurema läbipaistvuseni ja

kodanikule keskendunud teenusteni.

Raamatukogu maine

Raamatukogu peab paistma põneva

ja atraktiivse kohana, kus on

võimalik omaette olla, sõpradega

kohtuda, tegutseda.

Raamatukogu ruumid ja sisustus

on multifunktsionaalne

Heliraamatud massidesse

Eestis on suurepärane heliraamatute

kogu Pimedate Raamatukogus.

Hetkel on selle kogu laiem

kasutamine Autoriõiguse seadusega

vastuolus, ent tasub mõelda, kuidas

ja mis tingimustel saaksid ka teised

huvilised neid raamatuid laenutada.

Lauamängude jmt ühishange

Kas raamatukogu läheb

kogukonna juurde või tuleb

kogukond raamatukokku?

5. TREND: UUED TEHNOLOOGIAD

MUUDAVAD GLOBAALSET

INFOMAJANDUST.

Hüperlingitud mobiilsidevahendite

kiirelt kasvav hulk, mitmesuguste

seadmete ja infrastruktuuride

võrkuühendatud sensorid, 3D

trükkimine ja keeletõlketehnoloogiad

muudavad globaalset infomajandust.

Paljude tööstusharude praegu

toimivates ärimudelites tekkivaid

muutusi kannustavad kasutuselevõetud

uuenduslikud seadmed, mis aitavad

inimestel ka kõrges eas püsida

majanduslikult aktiivsed sõltumata

oma elukohast.

Lk7

Suurenenud rõhuasetus IKT kasutamisele tähendab seda, et

raamatukoguhoidjatel peaks olema IT-spetsialisti ette-

valmistusega inimene häda korral kohe abiks võtta – nt võiks

selline raamatukogutöötajate nõustaja olla keskkogu või riikliku

raamatukogude arenduskeskuse juures. Samuti tuleb

raamatukoguhoidjaid e-keskkondade ja infotehnoloogiliste

vahendite kasutamisel nõustamisoskuste pädevuste tõstmiseks

praegusest pisut erinevalt ette valmistada. Pakkumaks oma

piirkonnas parimat võimalikku (info)teenust tähendab pidevat

tööd KOV otsustajate teadlikkuse tõstmisel ning suuremat

aktiivsust maaraamatukoguhoidjate endi poolt. Vajalik on

laiemalt kaaluda raamatukogude rahastamismudeli muutmist.

Raamatukogud saavad olla uute info- ja meediatoodete testimise

kohad. Suurendama peaks kindlasti e- ja audioraamatute, filmide

laenutamisvõimalusi. Eesti suuruses riigis on kolm erinevat

andmebaasi ilmselge ressursi raiskamine. Lugejasõbralik oleks

üks andmebaas, mille vahendusel saab geograafilisest asukohast

olenemata ID-kaardi alusel raamatukoguteenuseid kasutada. Ühe

andmebaasi-süsteemi arendamine aitaks koondada ressursse

arenduste, innovatsiooni ja parema turunduse elluviimiseks.

Kui kolmanda trendi juures mõeldi isikuandmete kaitsele ja

privaatsuse/anonüümsuse tagamisele raamatukogus, siis siin tuli

välja, et arendama peaks hoopis Big Data andmehulkade

analüüsimist ning arendama personaalset raamatukoguteenust

ning pilveteenuseid. Infovahendus ja teavituse osatähtsus

suureneb, kuna globaalne kogu eeldab väga personaalset

lähenemist lugejale – raamatukogu peab olema parem kui Google.

Raamatukogu võimalus suurenenud infotulvas on sisuloome:

metasisu loomine e-raamatute juurde (lingid retsensioonidele,

soovitused jne.), kohaliku info/mälu kogumine ja säilitamine, oma

piirkonna eripära väärtustamine.

Raamatukogu on kaugtööd

toetav keskus

Olemas on vajalik ruum,

tehnilised vahendid ja materjalid.

Pilveteenuste võimalused.

Vajalik on toimivam

rahastusmudel

rahvaraamatukogudele

Isiklik raamatukoguhoidja e

personaalne lugejateenindus

(nagu perearst)

1 laenutussüsteem ja 1 ID-kaart

Suurem tsentraliseeritus aitab

maaraamatukoguhoidjatel

paremini nõu küsida. Ei ole survet

kõigil kõike teada, kuid on

võimalik end vajadusel kiiresti

kurssi viia ning tagada lugejale

parim teenus üle Eesti.

Infovahendite laenutamine

Lisaks e-lugerile jms võiksid

raamatukogud laenutada ka

mikroskoope, teleskoope,

teaduslaboreid jne.

Jätkuv rõhk erilaadilistele

teavikute laenutamisel

Oluline on sisu, mitte infokandja

Meelelahutuse ja sisu

kokkuviimine

3D printer (loovus), Wii (sport)

Rohkem nutikaid

raamatukoguteenuseid nt

raamatukogude app

Lk8

KOKKUVÕTE

Ülemaailmse raamatukoguorganisatsiooni IFLA visioon viiest raamatukogundust mõjutavast

arengusuunast on andnud võimaluse vaagida erinevaid suundumusi globaalsest lokaalsena. Aasta

jooksul on uue mõtte töörühma eestvedamisel püütud asetada neid trende Eesti konteksti ning leida

probleemidele võimalikke lahendusi.

Aasta jooksul peetud arutelude põhjal võib väita, et Eesti raamatukogunduses valitseb väga palju

omavahel kokku leppimata praktikaid ning paljudele probleemidele pole üheselt mõistetavaid

lahendusi leitud. Vastuoluliselt arvavad meie spetsialistid, et ühelt poolt tuleb suurendada privaatset

lähenemist lugejateeninduses ning teisalt arendada tsentraliseeritust ja ühtset üleriigilist teenust.

Kuude jooksul nende arutelude keskmes olnuna ei ole see dokumendi koostaja silmis sugugi

vastuoluline – me peamegi tsentraliseeritumalt arendama kulukamaid lahendusi (e-teenused,

raamatukoguhoidjate koolitamine, tehnilised vahendid jms.), selleks, et saaksime kohapeal

keskenduda oma kogukonna eripära väljatoomisele ning personaalsemale klienditeenindusele.

IFLA poolt tõstatatud küsimused on väga aktuaalsed ning töörühma poolt kogutud arvamused

näitavad, et mitmeski punktis oleks hädavajalik arutelusid ja ka selgitustööd jätkata. Mitmete

seadusandlusega seotud küsimuse juures on vaja kokku leppida praktikas rakendatavad põhimõtted.

Aasta jooksul peetud arutelude tulemusel kujundatud seisukohad ja pakutud lahendused võetakse

aluseks raamatukogunduse arengukava koostamisel ning edasise raamatukogupoliitika kujundamisel.

Lk9

Lisa 1: Töögrupi liikmete arutlused enne mõttetalguid

Raportist välja nopitud küsimused

- Kas raamatukogud on infokaevandamise ärimudeli osad?

- Kuidas me kaitseme oma lugejate andmeid?

- Kas keelame Google Glass ja nutitelefonidega salvestamise raamatukogus või harime inimesi teiste

privaatsust austama?

- Kui usaldusväärsed on otsingumootorid? Kui ahistav on see, et eri maade Google googeldab

erinevaid vasteid? Kui palju mõjutavad eelmiste otsingute tulemused järgmisi otsingutulemusi?

- Kui võimekad/pädevad me oleme infokirjaoskuse õpetamisel?

- Kui keel globaliseerub, siis kas kõik saavad kõigest õigesti aru? Kas masintõlge annab vastused või

nõuab lisateadmisi?

- Filtrid ja /või piirangud vs piiramatu juurdepääs?

- Kuidas tagada infootsijale parim sisu?

UMT liikmete saadetust väljanopitud küsimused:

1. TREND: UUED TEHNOLOOGIAD NII LAIENDAVAD KUI KA PIIRAVAD

JUURDEPÄÄSU INFORMATSIOONILE.

- Kuidas saavad raamatukogud kaasa aidata sotsiaalse lõhe kitsenemisele ning haridusliku ebavõrdsuse

vähendamisele Eesti ühiskonnas?

- Kas meie raamatukoguhoidjate infotehnoloogilised teadmised on piisavad? Kui raamatukoguhoidja

ei oska lugejat suunata ja juhendada uute tehnoloogiate kasutamisel, siis on ka lugejal väiksem

võimalus pääseda ligi teda huvitavale infole.

- Kuidas mõjutab demograafilineolukord eestlaste oskusi infootsioskusi?

- Kui kiiresti jõuavad raamatukokku uued tehnoloogilised vahendid (e-luger, iPad jne.)?

- Piirid info tootjate ja tarbijate vahel on segased – millist infot usaldada?

Kommentaarid:

Kristina Pai

Ja muidugi digitaalne lõhe eri vanusegruppide vahel - noor ja eakas elavad eri maailmades. Kardan,

et suur osa vanemast põlvkonnast seda lõhet ei ületagi. Kuid võimalik, et ka järgmiste põlvkondade

puhul hakkab sama korduma (mitte enam nii drastiliselt), sest tehnoloogia uueneb väga kiiresti.

Tuuliki Tõiste

Siinkohal näen infole juurdepääsu takistusena ka raamatukoguhoidjate infotehnoloogilisi teadmisi (st

kui raamatukoguhoidja ei oska lugejat suunata ja juhendada uute tehnoloogiate kasutamisel, siis on

ka lugejal väiksem võimalus pääseda ligi teda huvitavale infole). Kindlasti tuleb probleem veelgi

teravamalt esile üldise elanikkonna vananemise taustal. (Esimeseks kohtumiseks)

Raamatukogudes üldiselt on olemas arvutid ja internet, pakutakse ligipääsu e-ressurssidele.

Ohuna näen riistvara ja tarkvara aegumist (optimaalseks peetakse arvutite 5-aastase intervalliga

väljavahetamist). Raamatukogude varustamine kaasaegse riist- ja tarkvaraga võiks olla üheks üle-

eestiliseks prioriteediks, eriti maapiirkondades, kus uuem ja parem arvuti meelitaks raamatukokku

rohkem kasutajaid.

Juurdepääsu informatsioonile kitsendab ka infokirjaoskuse erinev tase (nii raamatukogu kasutajate

kui ka töötajate). Võimalus raamatukogudele: teha infokirjaoskuse koolitusi, samuti mõelda neti- ja

nutieetika teemadele. (Teiseks kohtumiseks)

Reelika Pukk

Lk1

0

Raamatukoguhoidja ei saa lugejale öelda, mis on vale või õige, selle peaks iga lugeja ise ära tundma,

selekteerima endale vajamineva info ja oskama seda õigetel eesmärkidel kasutada. Oluline on, et

raamatukoguhoidja oskaks lugejat suunata õige info/andmebaaside juurde. Infot hangivad: lapsed,

eakad, üliõpilased, erivajadustega inimesed jne. Raamatukoguhoidja ülesandeks on mõelda kõigile

sihtgruppidele. Küsimuste formuleerimine ei ole sugugi kerge erinevates otsingumootorites saab

küsimusi püstitada erinevalt. Raamatukoguhoidjad peaksid väga hästi valdama infokirja!

2 TREND: E-ÕPE DEMOKRATISEERIB, AGA KA LÕHUSTAB ÕPPIMIST KOGU

MAAILMAS.

- Kas raamatukogu on õpikeskus, teadmiste meka, suhtlemis- ja sotsialiseerumispaik?

- Kas raamatukogud liiguvad praegu haridusasutusena tunnustamise suunas?

- Kui head on meie infokirjaoskuse õpetamise oskused?

- Kas raamatukoguhoidja peab vastutama infokirjaoskuse levitamise eest?

- Kas raamatukoguhoidja peab valdama ainult enda raamatukogu infosüsteeme või ka teisi?

- Kas me oleme võimelised ise kohalikke olusid arvesse võtvaid suuri (nr infokirjaoskuse) e-

õppeprogramme välja töötama ja levitama/propageerima?

Kommentaarid:

Kaie Viigipuu-Kreintaal

Küllap need trendid on kõik võrdselt olulised, aga ma pööraksin tähelepanu ka trendile number 2, mis

puudutab e-õpet. Minu arust on praegu hädavajalik, et raamatukogud liiguksid haridusasutusena

tunnustamise suunas - see oleks üks võimalus nö ellu jääda ja aktsepteeringut pälvida. Me ise küll

nimetame ennast muuhulgas ka haridusasutuseks, aga keegi ei võta seda tõsiselt. Me võiksime ise

suuri (näiteks infokirjaoskuse) e-õppeprogramme välja töötada ja neid kampaaniate saatel levitada.

See tuleks kuvandile ainult kasuks.

Tuuliki Tõiste

Globaalne e-õppimise saab enda kasuks tööle panna, kui pakkuda konkreetsetele e-kursustele

lisamaterjale. Nt mõni kogukonda huvitav kursus raamatukogu veebi kaudu nähtavaks teha ja

sinna juurde pakkuda erinevaid infoallikaid lisandväärtusena. Kui e-õpitakse mõnes võõrkeeles, siis

võiks raamatukogu pakkuda lisalugemist samal teemal eesti keeles. Raamatukogu kohana ja

juurdepääsuvõimaluse pakkujana saaks olla nö klassiruumiks. Koostöös haridusasutustega võib

raamatukogu pakkuda ka viiteid samasisulistele koolides pakutavatele kursustele.

E-õpingute toetamine avaldab raamatukogudele samas ka negatiivset mõju – iga õppija loodab

raamatukogust leida oma huvidele vastavat kirjandust, kuid ükski raamatukogu ei suuda täiuslikku

kogu komplekteerida. Kuna raamatukogul pole kõigi huvidele vastavat materjali pakkuda, siis

loobutakse teenuse kasutamisest üsna kiiresti.

Võimalusena näen, et raamatukogu tegutseb ise aktiivselt materjali pakkudes erinevatelt teemadelt,

ei oodata nõudmist, vaid tehakse pakkumine enne nõudlust olemasolevate ja juurdepääsetavate

materjalide põhjal.

3. TREND: PRIVAATSUSE JA ANDMEKAITSE VAHELISED PIIRID DEFINEERITAKSE

UUESTI.

- Kas kõike, mida riiklikes aruannetes küsitakse, tohib andmekaitse seaduse kohaselt aruannetesse

kirjutada?

- Kuidas saame kaitsta oma lugejate isikuandmeid maailmas, kus kõik on suurfirma käeulatuses?

- Milliseid andmeid meil tööks tegelikult vaja on?

- Kuidas me suhtume sellese, et igaüks võib nutiseadmega filmida, lindistada ja kõik riputatakse

valimatult interneti?

Lk1

1

Kommentaarid:

Kristina Pai

Üks teema, millega igapäevaselt kokku puutun - isikuandmed. Nimelt nõuab riikliku programmi

projekti aruanne, et esitaksin meie kogude baasil tehtud tööde nimekirja (st pean teadma, kes meie

kogusid kasutab ja nende baasil teadust teeb) - mis on tegelikult isikuandmete kaitsega vastuolus. Me

ei tohi seda teada, kes mida loeb, ammugi selle põhjal järeldusi teha. Seega vastuolu on riiklikus

aruandluses.

Tuuliki Tõiste

Suureneb elanike arv, kellel on võimalus kasutada arvutit, internetti, nutiseadet. Seadmed ehitatakse

üha intuitiivsemateks, see võimaldab tavakasutajal unustada tehnoloogia kasutamisega kaasnevad

riskid ja ohud. Inimesed kipuvad unustama küberruumi avatuse.

Võimalus raamatukogudele: töötada välja loengud/ koolitused, mille eesmärk on kasutajatele

teadvustada virtuaalmaailma toimimismehhanismi. Nt eluliste juhuste varal näidata, milline on

sotsiaalvõrgustikku, foorumisse vms jäetud teate või sõnumi eluiga, teekond, säilimise/ säilitamise

aeg, kuidas tekivad/ tekitatakse seoseid isikute vahel. Kuidas see mõjutab inimeste privaatsust,

anonüümsust, eraelu, tööelu.

Selline kursus eeldab raamatukogu töötaja suurt tööd, iseenda harimist, IT-spetsialistide

kaasamist. Võiks koostöös nt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga teha üle-eestilise

küberturvalisusele ja netikäitumisele keskendunud projekti, kuhu raamatukogud saavad end külge

haakida.

Teisalt peab silmas pidama, et raamatukoguteenuse pakkumiseks vajalike isikuandmete kaitse

(kogumine, säilitamine, kasutamine) teema peab olema raamatukogu töötajatele selge. Pean

oluliseks töötajate koolitamist, neile regulatsioonide tutvustamist ja konkreetsete tegevusjuhiste

andmist (võiks olla üle-eestiline programm).

4. TREND: HÜPERLINGITUD ÜHISKONNAD KUULAVAD UUSI HÄÄLI JA

HUVIGRUPPE NING ANNAVAD NEILE TEGUTSEMISJÕUDU.

- Kuidas märgata ja toetada kogukonnasiseseid subkultuure, huvigruppe? Nende panust paremini ära

kasutada?

- Kuidas mõjutavad veebikommuunid reaalseid kogukondi?

- Mis on tuleviku kultuuripärand?

Kommentaarid:

Veronika Raudsepp Linnupuu

Hüperlingitud ühiskond ja uued liikumised, mis ei sõltu riigipiiridest vaid moodustuvad huvi alusel

ja paisuvad globaalseteks kogukondadeks kogukondade sees. Näited:

- Vabavaralist tarkvara propageerivad inimesed üle maailma

- Toidupank, „Järelkorjajad“ (inimesed, kes söövad prügikastidest, kuna soovivad vähem tarbida),

Urban farming, kohvikutepäevad (Ühel hetkel saavad kokku ja tekitavad nt raudteede äärele

köögiviljakasvatuse peenrad, kus kasvatatud juurikaid kasutatakse nt supiköökide varustamiseks või

avavad ühes kohas kodukohvikud, et propageerida oma eluviisi)

- Ühel konverentsil kuulsin ideed, kus väikeses kohas, kus KOVil puudusid ressursid raamatukogu

piisavaks varustamiseks, lõid kohalikud andmebaasi, kuhu sisestasid oma kodus olevad raamatud,

mida olid nõus laenutama. Lisaboonuseks oli kohalikul tasandil isiklike suhete paranemine, sest

raamatu laenutamiseks tuli selle omanikuga isiklikult kokku leppida, kust raamat kätte saadakse, kui

kauaks jne.

Kuidas raamatukogud saavad selle valguses kaasa minna, muutuda?

Tuuliki Tõiste

Linkimine ja muu info jagamine on niivõrd lihtne, et jagajad võivad unustada, kelle infot jagatakse

(ja enda loomingu pähe esitatakse). Raamatukogude roll võiks siinkohal olla autoriõiguse ja –kaitse

Lk1

2

teemadel kasutajaskonna koolitamine (viitamine, plagiaatide vältimine jms). Raamatukogu võiks olla

„füüsiliseks ja virtuaalseks koduks“ mõnele rühmitusele, kogukonnale, nt pakkudes seminariruumi

või nö kettaruumi (koduloo uurijad, valla arendajad jms). Aktiivselt tegutsev huvirühm ja

raamatukogu haaraks endaga laiema ringi inimesi, kes kasutaksid aktiivselt raamatukogu pakutavat.

NB! siinkohal peab raamatukogu leidma siduva teema või tegevuse, millega kaasatud olla.

5. TREND: UUED TEHNOLOOGIAD MUUDAVAD GLOBAALSET INFOMAJANDUST.

- Loeme erinevatest väljaannetest ja artiklitest, et raamatukogundus on üks kiiremini muutuvaid ja

arenevaid valdkondi. Kas see on nii või meile meeldib nii mõelda?

- Kui kiiresti jõuavad raamatukokku uued tehnoloogilised vahendid (e-luger, iPad jne.)

- Formaalsed kirjastused vs blogid, fanfic-keskkonnad, Wattpad jms? Kas vabavaraline kirjandus- ja

teadusloome on vähem infoallikas? Kuidas need mõjutavad infomajandust?

- Kas ja kuidas vabavaraline tarkvara/erinevad seadmed/tehnoloogia areng/küberkeskkonnad

muudavad ja moonutavad digiandmeid? (à la maali värv, koma, šrift, resolutsioon jne – just

veebiarhiveerimisel jms oluline)

Kommentaarid:

Reelika Pukk

Loeme erinevatest väljaannetest ja artiklitest, et raamatukogundus on üks kiiremini muutuvaid ja

arenevaid valdkondi. Kas see on nii või meile meeldib nii mõelda? Kui kiiresti jõuavad raamatukokku

uued tehnoloogilised vahendid (e-luger, iPad jne.) Tegelikkus on, et meieni jõuavad uued

tehnoloogiad hiljem, kui kodudesse ja koolidesse. Tõenäoliselt ei ole paljud raamatukoguhoidjad e-

lugerit ja iPadi katsuda saanudki, sest raamatukogudel puuduvad rahalised võimalused neid soetada.

Raamatukoguhoidja peaks/võiks olla üks esimesi, kes uute vahenditega tutvuda saaks!

Tuuliki Tõiste

Raamatukogu võiks luua teenuseid, mida saab üle veebi kasutada kodus, kuid millele raamatukogus

kohapeal kasutades lisatakse väärtust (eesmärk võiks olla võimalikult suure hulga kasutajaskonna

kaasamine, kuid nii, et neil oleks vajadus ka aeg-ajalt raamatukogus kohapeal käia).

Lk1

3

Lisa 2: Mõttetalgute teemajuhtide märkmed

1. TREND: UUED TEHNOLOOGIAD NII LAIENDAVAD KUI KA PIIRAVAD

JUURDEPÄÄSU INFORMATSIOONILE

KÕLAMA JÄÄNUD MÄRKSÕNAD

raamatukoguhoidja motiveeritus, huvitatus, koolitatus

tehnoloogiline pädevus

infokirjaoskus

raamatukogude loodavate metaandmete tähendus ja tähtsus

autoriõigus, viitamine

võõrkeelte oskus

koolitus

individuaalne lähenemine raamatukogu töötajale ja kasutajale

privaatsus

pealiskaudsus

info usaldusväärsus

piiratud otsitulemused

erasektori eelised

üle-eestiline raamatukogunduse arenduskeskus

JUURDEPÄÄSU LAIENDAVAD

raamatukoguhoidja ja tema tehnoloogiline pädevus ning üldine haritus– raamatukogu peab

erinevaid võimalusi raamatukogu kasutaja jaoks välja tooma, pakkuma erinevaid teenuseid (kui

kasutaja ei näe raamatukogus ühtki kaasaegset tehnoloogiaseadet, siis ta ei tule ka sel teemal nõu

ja abi küsima). Oluline on ennast arengutega kurssi viia ja pakkuda teenus välja, siis tekib ka

asjast huvitatuid, st raamatukogule uusi kasutajarühmi.

infokirjaoskus – oluline, et raamatukogude töötajad valdaksid lisaks oma raamatukogus

pakutavale infole (olenemata kandjast) ka digimaailma toimimist ja seaduspärasusi laiemalt.

Oluline on teha infole juurdepääs lihtsaks ja mõistetavaks, tuua esile erinevaid pakutavaid Eesti

kui ka maailma e-teenuseid (Eesti puhul e-riik: sellest võidavad nii raamatukogu kasutajad kui ka

riik).

teadlikkus allikatest ja metaandmetest– oluline on pakkuda kasutajale erinevaid infootsi allikaid,

et ei piirdutaks üksnes esmaste tulemustega, vaid osataks väärtustada ka sisulisemat ja

põhjalikumat informatsiooni.

regulaarne koostöö ja koolitus – koostöö erinevate raamatukogutüüpidega, pidev koostöö IT

praktikutega, koostöö oma kogukonnas. Kasutajatele pakutavad rühma- ja personaalsed

koolitused.

Lk1

4

kasutajate aktiveerimine – kui inimesed hakkavad tunnetama, et jäävad tehnoloogia tõttu

millestki ilma, siis ehk hakatakse ka ettevõtjaid survestama.

raamatukogude kuvand – kui raamatukogu näitab end kaasaegse, tehniliselt ja tehnoloogiliselt

arenenud asutusena, siis hakatakse ka rohkem raamatukogus pakutavat uut teenust usaldama.

privaatsuse suurenemine nt laenutus- ja tagastusautomaatide olemasolu raamatukogus

JUURDEPÄÄSU PIIRAVAD

infokirjaoskus(oskamatus) – tehnoloogiliste seadmete kasutajad leiavad, et informatsioon jõuab

nendeni kiiresti ja kergelt, seepärast ei otsita enamat, rahuldutakse Google vastustega. Tehnika

käsitlemise oskuseta võidakse jääda ilma teatud teenustest (nt riigi e-teenused).

tehnoloogia piirab infole juurdepääsu, kuna pakutava info sisu on eelkõige mõeldud eratarbijale

– nt e-raamatute puhul raamatukogude ja kirjastajate huvid ei kattu; seadusandlus ja

regulatsioonid pole veel uuenenud tehnoloogiale järele jõudnud.

Eesti väike turg – ei olda valmis spetsiaalseid lahendusi välja töötama, neid tõlkima või päris

algusest midagi uut looma – ressursid seavad piiranguid.

digimaalima inglisekeelsus (võõrkeelsus)

nutiseadmete kasutajate illusioon, et piisab infost, mis mahub minu eksraani esilehele, vähene

süvenemine, leviv pealiskaudsus

raamatukogude praegune kuvand – ollakse harjunud, et raamatukogu on koht, kus ulatatakse

üle leti p-raamat; rohkemat ei oodatagi.

vananenud riist- ja tarkvara, mis kasvatavad digitaalset lõhet veelgi. Valmisolek uue tulemisel/

hankimisel jälle õppimisega ja õpetamisega alustada.

privaatsuse kadumine – on inimesi, keda häirib, et algoritmid ja ettevalmistatud mustrid loovad

neile teatud tulemusi. Digitaalne jalajälg on hoomamatu ja uus teema, millele ei pöörata erilist

tähelepanu, kuid kui jäädakse hätta, siis on mõistmine ja ehmatus suured.

MÕNED PRAKTILISED TEGEVUSED (VÕIMALIKUD STSENAARIUMID)

Raamatukogudel üle-eestiliselt peaks olema ühtne tehnoloogiline platvorm e-teenuste

pakkumiseks, tehnoloogilist lahendust toetaks riik rahaliselt ja ka nt IT toe näol (nt oma äpp või

e-raamatute laenutuse platvorm vms). Koostöö erasektori tehnoloogia arendajatega ja nt

maaletoojatega (igasse raamatukokku e-raamatu luger – reklaam nii raamatukogule kui ka toote

pakkujale).

Raamatukogudele võiks pakkuda regulaarset IT tuge kas keskkogudes töötavad spetsialistid või

nt raamatukogude arenduskeskuses töötavad IT inimesed; tugi ei peaks olema pidevalt kohapeal

olemas, kuid vajadusel oleksid olemas inimesed, kes saaksid sõita kohapeale või lihtsamate

olukordade lahendamiseks kasutaksid nt Skype abi (teenus/ tugi üle võrgu).

Vabatahtlike kaasamine igapäevasesse tegevusse, nt korraldada klubilisi üritusi, kus oma

kogukonna liikmed jagavad omi teadmisi klubis käijatele, kohtumispaigaks raamatukogu (nt

arvutinõustamisklubi). Tänased lapsed on nutiseadmete kasutamises nutikad, neid saaks kaasata

tehnikapoolelt, raamatukogu pakuks omalt poolt sisulist tuge.

Lk1

5

Raamatukogud peavad keskenduma eelkõige sellele, et tehnoloogia on üksnes vahend sisu

pakkumiseks. Tehnika olemasoluga ja selle kasutamisvõimaluste tundmisega saame toetada

inimese arengut, kuid me ei tohi jääda kinni vahendisse kui asja, oluline on vahendada sisu.

Infokirjaoskuse õpetamine üldhariduskoolides peaks olema senisest suurem ja keskenduma

digimaalima võimalustele ja ohtudele.

Tuuliki Tõiste

2. trend: e-õpe demokratiseerib, aga ka lõhustab õppimist kogu maalimas

Arutelu käigus leiti, et tõlge „lõhustab õppimist kogu maailmas“ on pisut eksitav, ehk oleks

sobivam: devalveerib/alandab/vähendab õppe taset vms.

Töötoa käigus koorus välja 3 suurimat vajadust e-õppe alal raamatukogunduses:

1. Vaja oleks „raamatukogunduse peaevangelisti“ e eestkõnelejat nii nagu Google'il ;)

2. Väga vajalik on raamatukogunduse riiklik arenduskeskus, mis suunaks üle riigi eri tüüpi

raamatukogude tegevust ning leiaks ka nende ühisosa.

3. Väga oluline on tihedam koostöö eri tüüpi raamatukogude vahel.

Ja siit järgmised, otseselt e-õpet puudutavad punktid:

1. Raamatukogu kui vaba ja avatud institutsioon, informaalse elukestva õppe keskus;

Raamatukogu on avatud ruum, kus inimene saab õppida, kasutada tehnoloogilisi vahendeid, et

osaleda e-õppes jne. Raamatukogu vahendab e-õppe võimalusi, ise e-õppe kursuste loomine ei

ole esmatähtis.

2. E-õpe raamatukogus: suunatud, vajadus- ja kogukonnapõhine;

3. E-õpe nii raamatukoguhoidjale kui kasutajale; Kasutajale just infokirjaoskuse alased e-

kursused, mis kuulub raamatukogu ja raamatukoguhoidja pädevusse.

4. Raamatukoguhoidja on kui lavastaja ja suunaja; Raamatukoguhoidja aitab kasutajal leida talle

vajalikke e-õppeks vahendeid, allikaid, ressursse;

5. Luua tuleks usaldusväärne e-ressursside kogum (sellega peaks tegelema riiklik

raamatukogunduse arenduskeskus või hetkel RR koolituskeskus)

6. Oluline on ka raamatukoguhoidjate e-koolitamine. Raamatukogunduslikku haridust pakkuvad

Eesti kõrgkoolid peaksid pakkuma raamatukoguhoidjatele tasuta või soodsaid erialaseid e-

kursusi.

7. Selleks, et raamatukogud saaksid oma mitmekülgsele tegevusele taotleda toetusi erinevate

valdkondade projektidest, on oluline, et seaduses oleks fikseeritud ka raamatukogu kui

hariduskeskuse roll.

Lk1

6

Krista Visas

Kadri Tomson

3. TREND: PRIVAATSUSE JA ANDMEKAITSE VAHELISED PIIRID DEFINEERITAKSE

UUESTI.

Moto: Raamatukogu on asutus inimeste jaoks, mis lähtub inimeste huvidest. Lugejate privaatsuse

ja isikuandmete kaitse on inimeste huvides!

Miks on antud teema oluline? Vt. Ameerika Raamatukogude Ühingu (ELA) erinevaid

privaatsust puudutavaid dokumente (vrdl. Eestis selliseid juhiseid, mis rõhutaksid raamatukogu

kontekstist lähtudes vastu võetud ei ole). Isiku privaatsus – see on eelduseks vaba mõtte

arengule. Kui inimene tajub kontrolli, seda et keegi kontrollib tema huvisid, jälgib, mida ta loeb,

siis on tema mõtlemisvabadus piiratud. See aga piirab ka vaba mõtte, teaduse, kunsti jm

loometegevuse arengut!

Eesti kontekstis oluline

1) Raamatukogu kui lugejate privaatne ruum

Lugejate privaatsuse kaitse: pildistamine, filmimine raamatukogus (nutiseadmed,

tulevikus Google Glass) ja selle materjali kasutamine (valimatult internetti riputamine

jne): kehtestada kindlad reeglid, mis olukorras pildistamine/filmimine on lubatud

(inimeste pildistamine/filmimine vaid nende loal) ja teavitada, et sellist materjali ilma

nõusolekuta ei tohi levitada. Laste puhul peab nõusoleku tema pilte kasutada andma

lapsevanem. Eestis on reeglid võrreldes paljude teiste riikidega väga leebed ja

töötajate teadlikkus ei ole kuigi suur.

2) Raamatukogu kui lugejate isikuandmete koguja

Kõik raamatukogu töötajad peavad tundma seadusandlust (Andmekaitseseadus), et

tagada lugejate andmete kaitse. Eri töötajad puutuvad kokku erinevate andmetega eri

situatsioonides.

Lugejate andmed tuleb säilitada turvaliselt (nii paberil kui e-kujul).

Isikuandmete vahendamine kolmandatele osapooltele on keelatud (ajakirjanikele,

poliitikutele jt).

Rk-l on lubatud vaid otseselt tööks vajalike andmete kogumine.

Delikaatseid isikuandmeid (usk, rass, rahvus, tervist puututav jm) rk ei kogu. Kui on

vaja teada näiteks mis keelset kirjandust komplekteerida, tuleb küsida mitte rahvust vaid

lugeja keele-eelistust.

Ka andmed laenutuste kohta (laenutuste ajalugu) on delikaatsed isikuandmed, sest

kajastavad isiku eelistusi/huvisid. Seetõttu ei tohi see info olla nähtav ei töötajale ega

teistele lugejatele. PS! ESTER täidab seda nõuet, RIKS ega URRAM hetkel mitte.

Hetkel lahendamata: vajalik oleks mõne lugeja puhul lisada tema lugejakirjesse

märkusi tervisliku seisundi (potentsiaalselt ohtlik), lastel vanemate seatud

piirangute kohta (interneti-keeld). Seaduste järgi see vist hetkel ei ole lubatud.

PS! Viljandi linnark-s on igast osakonnast 1 isik läbinud andmekaitse-alase koolituse!

Kas rk. saab kuidagi tõkestada seda, et e-andmebaaside pakkujad/firmad ei kuritarvitaks

rk. lugejate andmeid? Lugejate isikuandmete (kes mida kasutab, kui sageli jne)

kogumine ja töötlemine rk vahendatavate andmebaaside tootjate poolt. Rk kui

vahendaja kohustused/võimalused?

Isikuandmed võivad saada rk-s avalikuks ka seetõttu, et töötajad peavad suhtlema nt

telefoniga, kuid teised töötajad/lugejad on samas ruumis.

3) Kas rk. lugejad on võrdsed? Millised on lapse õigused?

Kuidas defineerida lapse ja lapsevanema õigused/kohustused?

Lk1

7

Isikuna on lapsel õigus teha valikuid ja ise otsustada. Mil määral on vanemal õigus tema

valikuit kontrollida/piirata?

Kas lapse lugejakirjesse tohib lisada vanema andmed? Kui jah, siis millised?

Kui laps on võlglane, kas on õigus teavitada vanemat?

Kas vanemal on õigus teada, mida laps loeb? Või lausa keelata mingite raamatute

lugemist/interneti kasutamist?

4) Digitaalsete andmete avalikustamine ja säilitamine

Digiteeritud kogude puhul saavad „avalikuks“ seni vaid trükitud kujul ilmunud

materjalid. Kui Google poolt indekseeritud, siis kasutajaskond kasvab hüppeliselt.

Seoses sellega on mitmeid juhuseid, kus inimesed paluvad digitud materjali veebist

kustutada/maha võtta. Millised on siin rk ja millised inimeste õigused? Mis on

privaatsus? Kas nt. vanaema kohta käivad kohtulahendid on minu isikut riivavad?

Igapäevane probleem digikogude haldajate jaoks, mis vajaks kiiresti reguleerimist:

rk-de (ja arhiivide) käitumise hea tava (sageli seadused ei reguleeri).

5) Internetikasutus rk-s, digitaalne jalajälg ja turvalisus

Kas saame tagada, et lugeja privaatsus on rk. võrgus kaitstud?

Probleemsed lugejad, kurjamid – eelkõige on probleemiks oma läpakaga WIFI võrgus

toimetamine. Kas ja mida saaks/peaks rk. ohtude ärahoidmiseks tegema? Kuidas toimib

internet? Võimalus raamatukogudele: töötada välja koolitused, mis annaksid aimu

sellest, kuidas virtuaalmaailm toimib: nt milline on sotsiaalvõrgustikku, foorumisse vms

jäetud teate teekond, säilimise aeg, kuidas tekivad seosed isikute vahel, kuidas see

mõjutab inimeste privaatsust, anonüümsust, era- või tööelu. Sellised kursused eeldavad

raamatukogu töötajalt suurt tööd, iseenda harimist, IT-spetsialistide kaasamist. Võiks

koostöös nt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga teha üle-eestilise

küberturvalisusele ja netikäitumisele keskendunud projekti, kuhu raamatukogud

saavad end külge haakida. Rk-des lisaks jooksvale koolitamisele ka nt. plakatitel oluliste

tõdede rõhutamine. Appi saaks võtta vabatahtlikena kooli- ja üliõpilasi, kes

virtuaalmaailmaga hästi kursis. (Californias on seadusena kinnitud „õigus olla unustatud“

– isik saab enda kohta käiva ebasündsa info internetist maha võtta/kustutada).

Rk. FB-konto loomine vaid asutusena (kui rk konto isikuna, on sõprade andmed avalikud,

asutusena ei ole).

Lugejatele turvalise arvutikasutamise õpetamine (väljalogimine, paroolide salajas

hoidmine jm). Tagada e-kataloogi ja andmebaaside turvalisus (regulaarne kohustuslik

paroolide vahetamine raamatukogu hallatavates süsteemides).

Riikliku aruandluse kooskõlastamine Andmekaitse seadusega (nt riikliku programmi

aruandluses küsitakse lugejate kasutatud kirjanduse põhjal tehtud teadustöid (e.

teaduskollektsiooni teaduskasutust), samas kui teiste loetud raamatuidki ei ole õigust

teada).

IFLA Trend: Olukordades, kus info võrku postitamine suurendab märkimisväärselt

kontrolli selle info üle, peavad inimesed leidma tasakaalu oma osalemis-, sisu loomis-

ja suhtlussoovide ning püsiva digitaalse jalajälje jätmisega seotud riskide vahel.(Rk

roll – teadvustada ohte ja koolitada lugejaid.)

Rk-d peaksid nt ERÜ egiidi all vormistama probleemsete teemade jaoks dokumendi nimega

RK-DE TOIMIMISE HEA TAVA – selles saaks fikseerida probleemid, mida seadusloome

ei kata. ERÜ juurde võiks selleks tööks luua seaduste töörühma.

Kristina Pai

Lk1

8

4. trend – hüperlingitud ühiskonnas uued hääled ja huvigrupid

Ruum – põhiline tingimus selleks, et saaks suuremal või väiksemal määral toimuda mingisugust

kaasamist:

Grupitöö, individuaaltöö – erinevate ruumide olemasolu vajalik, et nt mingi huvigrupi

tegevus ei segaks teise huvigrupi liikmete tegevust;

Raamatukogu füüsilise ruumi (space) pakkumine teenusena:

Ürituste korraldamiseks pakutav,

Kelle käest küsida raha, kellelt mitte – nt erafirmadelt jah, MTÜdelt mitte?

Mida teha kriminaalse taustaga inimestega või äärmuslasega? Ühest küljest peaks olema

raamatukogu väärtustega kooskõlas. Või siis hoopis: kui ajavad oma asja suletud uste taga,

ei tohiks kedagi ju häirida.

Sõnastuse kasutamine – kuna raamatukogu on „võrdset kohtlemist toetav“ asutus, võivad

seal ka seksuaalvähemused üritusi korraldada ilma, et see probleeme ju tekitaks.

Raamatukogu kui neutraalne pind (place):

Seotud ka erinevatele huvigruppidele pinna võimaldamisega, kuid mitte ainult

Laste jaoks turvaline paik, raamatukoguhoidja kui sõber

Töötukassa tööõppijad

Aktiivsus-käitumishäiretega laste vanemad – kes mujal võivad saada „sildi“ külge jne.

Ühiskonda kaasamine – nt kirikuraamatukogud Saksamaal tegelevad osana koguduse

tegevusest nt narkosõltlastega.

Noorte lugemisoskuse % aluseks vanglakohtade arvu kalkuleerimisel.

Tugi avalike teenuste kasutamisel:

Avaliku teabe seaduse kohaselt on olemas teatud miinimumnõuded, millele peab AIP

vastama, et oleks võimalik riigi e-teenuseid seal inimestel kasutada. Mida teha, kui nõuded

ei vasta, masinapark aastast 2003: kirjutada KOViLE, kuna KOVil lasub kohustus seda

masinaparki korras hoida.

Huvigrupid:

Keelelised vähemused (kohalikud),

Välisüliõpilased, uusimmigrandid (välismaalased, aga ka teisest linnast tulnud) – et aidata

kohanemisel; koolitus lõimumisest rahvaraamatukogudele.

Emakeeleõpetajad, kunstnikud, fotograafid, gümnasistid, teised kultuuriasutused jne

Keeleõppijad, lauamängude mängijad (vajavad kohta, kus koos käia)

Erasektoriga suurem arvestamine – ka äriettevõtetel võiks olla võimalus midagi

raamatukogus teha

o SEB kampaania raamatutega

o Üritused – kas peaks sisu osas piire tõmbama?

o Reklaam, sloganid – kust läheb piir?

o PIKAAJALINE koostöö

o Kirjastajatega koostöö

Lk1

9

Raamatukogu maine (sellest peakski alustama):

Kas raamatukogu on koht, kus lihtsalt laenutatakse raamatuid või on seal üldse võimalik

midagi muud teha – erinevate huvigruppide, partnerite puhul võib ebasobiv maine takistada

koostöö tegemist.

Kas raamatukogu läheb kogukonna juurde või tuleb kogukond raamatukokku?

Tehnilises mõttes:

Hämewiki – kohalikud kirjutavad kodulinna kohta, rmtk võib koordineerida;

OTT – otse tootjalt tarbijale võrgustik, kontaktide jagamine.

Petitsioon.ee tutvustamine, detailplaneeringute jms avaliku info valdamine, selle

tutvustamine – avaliku info alane koolitus vajalik.

FB lehekülg – raamatukogule või raamatukoguhoidjale; kas ka väikesele raamatukogule.

Uue meediaga seoses küsimus, kus ikkagi kasutajaskond pidama jääb, kaua tal sabas sörkida

jaksatakse.

Miks meil ei tehta asju, mida tehakse mujal:

Teadmatus

Harjumused – ka raamatukoguhoidja enda poolt,

Mugavustsoon

Konkreetsed suuremat käsitluspinda nõudvad teemad (ei seostu otseselt kaasamisega):

Audioraamatud rohkem massidesse (praegu kättesaadavad puudetunnistuse alusel) –

autoriõiguste teema;

Lauamängude ühishange raamatukogudele.

Krista Lepik

5. TREND

- kaugtöö, renditavad töökabiinid (varustus + raamatud)

o koosolekuruumid kiireteks kohtumisteks

o hea internet kui piirkonnas kehv teenus

o kaugtöökeskus

o raamatukogu töös kaugtöö kasutamine (kirjeldamine, e-materjalide koostamine,

puuetega inimeste kaasamine tööjõuturule). Paindlik tööajakorraldus, osa-ajaline töö

lapsehoolduspuhkuse ajal.

o pakkuda kaugtöökeskuse teenust väljapoole organisatsiooni

o idufirmadele tausta kaugtöövõimaluste loomine (kohaliku maksubaasi toetamine

kaudselt)

- raamatukogu on koht, kus on kogu teave ja nõustamine kõikvõimalike e-keskkondade kohta,

eeldab teistsugust ettevalmistust raamatukogutöötajale! Keskmine koolilaps teab rohkem kui

raamatukogutöötaja.

- Tahvelarvutite, laptoppide, e-lugerite jne laenutamine, milliste tehnilist teadlikkust ja

nõustamisoskus see vajab? Kui palju erineb/sarnaneb IT spetsialisti ettevalmistusega.

Lk2

0

Keskkogudes spetsialist, kes omakorda konsulteerib hättajäävaid raamatukoguhoidjaid.

Tulevikus ilmselt eeldatakse, et raamatukogu nõustab kõikide tehniliste seadmete

kasutamist, mis vahendavad infot. Infovahendite laenutamine (teleskoop, mikroskoop,

teaduslaborid) jne.

- KOVide teadlikkuse suurendamine, suurem aktiivsus kohalikul tasandil raamatukogude

poolt – mõtteviisi muutus, teha mõttetalgud teemal, mida saab kogukonnas ära teha suurema

aktiivsuse kaudu

- Uued värbamise eeldused – infoühiskonna infospetsialistile ei saa kunagi koolitustest

piisama, kuna teadmised ja oskused uuenevad kiiremini kui formaalne koolitussüsteem

- Raamatukogude juurde kutsuda kogukonnad, kus tehaksegi uusi asju (vrd Garage48). Ühest

küljest arendama raamatukoguteenust ja teisest küljest lihtsalt pakkuda neile nö

pesitsemisruume. Raamatukogu on vaba koht, kus kõiki uusi asju testida.

- Raamatukogu füüsilistest asukoharuumidest välja viia, sinna kus on sihtrühmad, praegune

keskkond ei ole atraktiivne muuks kui vaid laenutustegevuseks.

- Kõiki uusi asju peab pikalt ja katkestamata tegema – kui AIP, siis jätkusuutlikult näiteks

- Rahastusmudel: kuidagi teistmoodi kui praegu riik+KOV. Seab piirid teenuste arendamisele

nii praegu kui tulevikus.

- Suurem koostöö äriettevõtetega: raamatukogu töötajad testivad, kasutavad, laenutavad,

annavad tagasisidet ettevõtetele.

- Koostöö ettevõtetega? Kui palju on ja jääb raamatukogu neutraalseks paigaks ja kui palju

peaks „alluma“ ärimaailma diktaadile

- Tulevikus ilmselt suurem vabatahtlike kasutamine, nt noored IT-huvilised, kes on oluliselt

teadlikumad kaasaja tehnilistest võimalustest kui võib-olla raamatukogu töötaja iial saab

olema

- Big data andmete analüüsimine ja selle põhjalt otsuste tegemine/soovitamine. Kuidas aidata

infotulvasegaduses inimesi, kas võtta big data analüüs kasutusele ka raamatukogus?

- Inimesed sõidavad pikalt kodu ja töökoha vahel – e-lugerid bussis ja rongis

- E-raamatute laenutamine – eestikeelne-raamatute lugemise platvorm luua

- Raamatute laenutamine üle-eestiliseks, praegu peab alati kohaliku raamatukogu lugejaks

regama

- 1 laenutussüsteem ja 1 ID kaart! Praegu 3 erinevad andmebaasi, ressursi raiskamine. Kas

üks on just parim, aga omavahel nad peaksid seotud olema küll! Tsentraalne koht

arenduseks, innovatsiooniks, turundamiseks. 1 e-kataloog, mida arendatakse paljude

töörühmade kaudu (vt ELNET konsortsium). Kindlasti peaks olema rahastusmudel IT

algatuste jaoks raamatukogudele.

- Kasutajaliidese arendamine kõikidel keskkondadel

- Raamatukogu ja filmitootjad – filmilaenutamise õiguste kokkuleppele jõudmine

- Audioraamatud kõigile kättesaadavaks (nn pimedate raamatukogu), kasvõi tasu eest!

- Raamatukogu personaalseks, pilveteenuste kasutuselevõtt: personaalne portaal, kust

vaadatakse TV, laenutatakse raamatuid jne. Isikustatud on nii raamatukogude, teenuste kui

ka inimeste vajaduste kaupa. Pilveprintimise teenus.

- Raamatukogus ise publitseerimine, nt e-raamatute tegemine

- Sisuloomine tuua raamatukokku: metasisu loomine e-raamatute juurde (nt kriitika lingid,

sisse- ja väljajuhatuse info, soovituse jne pädev meta, mis kuskilt mujalt ei tule). Paikkonna

raamatukogu salvestab ümbruskonna infot olulisemal määral kui muud (nn kohalik mälu

internetti): sündmuste videod, asjade skaneerimine, dokumentide analüüs ja failide

säilitamine, paikkondade väärtustamine – KOVile müügiargument, teat detsentraliseerimine.

Lk2

1

- Infovahendus ja teavitus võtab uued mõõtmed -> osatähtsus suureneb. Kui on oma kogu, siis

on lihtne ja mugav. Kui on globaalne „kogu“, siis mis? Teenus peab muutuma väga

personaalseks vastavalt kliendi või lugeja soovidele

- Kui tulevikus saame raamatukogu kui sellise nö on vajaduste ahelas vahele jätta, siis

raamatukogu saab pakkuda füüsilist ruumi ja inforuumi (kindlate piiride ja kokkulepetega)

- Raamatukogu otsing peab olema parem kui Google -> inimene peab kohe aru saama, et

raamatukogu otsing on parem

- Meelelahutuse ja sisu kokkuviimine, 3D printer, Wii jne – ettevõtete lobby parem

ärakasutamine ja koostöö

- EBL Platvorm Krisostomuselt kasutusele võtta lühiajalistele laenutustele. Krisol ka uute

tehnoloogiate rändnäitus.

- Tasuta MOOCid

- Suurem tsentraliseeritus, eriti maaraamatukogude hüvanguks, kus ei ole nii palju jõudu

ennast kursis hoida ja koolitada

- Raamatukogude äpid Eestis peaaegu puuduvad, v a mRIKS

- Kuidas tagada ühtlane raamatukoguteenus üle Eesti?

Signe Susi

Lk2

2

Lisa 3: 31. juulil Põltsamaal rahvaraamatukogude suveseminaril

osalejate poolt välja toodud punktid

29.-31. juulil toimus Jõgevamaa Keskraamatukogu korraldamisel Eesti rahvaraamatukogude

suveseminar-laager.

Veronika Raudsepp Linnupuul oli laagri viimasel päeval antud trendiraporti ja uue mõtte

töörühma töö tutvustamiseks kaks akadeemilist tundi. Lühikese ettekande järel jagas lektor laagris

osalejad viide gruppi, jagas igale grupile abistava töölehe (vt 5. mai mõttetalgute materjale) ning

lasi igal grupil mõelda ühele trendile ning sellele, kuidas see arengusuund meie raamatukogusid

mõjutab. Pooletunnise arutelu järel kommenteeris iga grupp oma mõtteid. Peamised punktid

alljärgnevalt:

1. TREND: UUED TEHNOLOOGIAD NII LAIENDAVAD KUI KA PIIRAVAD

JUURDEPÄÄSU INFORMATSIOONILE.

Probleem on väga tähtis

Internetikoolitus – ei ole väga kvaliteetne, oluline on individuaalne lähenemine

Vanus ? Õpitud abitus

Inimeste teadmised on erinevad interneti kasutamisel

Väga oluline on infotöötaja kompetentsus

E-riik ja e-teenused

Kasutajal võimalik teada saada interneti kasutamisest (märkus – mõeldud, saada kogemust)

Informatsiooni usaldusväärsus – sotsiaalne võrgustik? Laps ja internet

Motivatsioon – mis motiveerib inimesi digiteenuseid kasutama?

2. TREND: E-ÕPE DEMOKRATISEERIB, AGA KA LÕHUSTAB ÕPPIMIST KOGU

MAAILMAS.

Eeldused e-õppe propageerimiseks puuduvad

Tehnilised võimalused raamatukogudes piiratud, vajalik riiklik toetus

Raamatukogude valmidus uute tehnoloogiate kasutamiseks puudub

Vajalik infopank uute võimaluste kohta – ülevaatlik, arusaadav, lingitav (info raskesti leitav)

Vajalik meie töötajate koolitamine uute võimaluste kasutamiseks – riiklikud projektid

Vajame uut „tiigrihüpet“ e. e-hüpet

3. TREND: PRIVAATSUSE JA ANDMEKAITSE VAHELISED PIIRID

DEFINEERITAKSE UUESTI.

Paindlikkus isikuandmete töötlemisel ja kasutamisel. Regulaarne raamatukoguhoidjate

sellealane koolitamine

MUNA ÕPETAB KANA! Privaatsussätete seadistamine. Infokirjaoskuse õpetamine nii

noortele kui vanadele. Põlvkondade vaheline õpe

Raamatukoguhoidjad peavad ise olema aktiivsed, et leida ja kutsuda kohale tasuta

koolitajaid (avalike teenuste, seadusandluse jne.) Koolitused nii kasutajatele kui

raamatukoguhoidjatele.

Maakonnas/KOV võiks olla ühine IT-spetsialist, kes hooldaks/juhendaks

raamatukoguhoidjaid ja jälgiks arvutisüsteemi turvalisust

Kontrollida, et töölepingus oleks fikseeritud, et töötaja ei kuritarvita/ei edasta kolmandatele

osapooltele delikaatseid isikuandmeid

KOMPETENTSUS & HUVI

4. TREND: HÜPERLINGITUD ÜHISKONNAD KUULAVAD UUSI HÄÄLI JA

HUVIGRUPPE NING ANNAVAD NEILE TEGUTSEMISJÕUDU.

Lk2

3

Füüsiline ruum kogukonna huvigruppidele

o Kas oleme selleks valmis?

o Ruumid multifunktsionaalsed, omatulu teenimise kohustus, kas tahame kõiki

huvigruppe

Lõimumise teema (Keeleklubid)

5. TREND: UUED TEHNOLOOGIAD MUUDAVAD GLOBAALSET

INFOMAJANDUST.

Seda trendi arutlenud grupp vastas küsimustele, mis olid abistavatel töölehtedel näitena loetletud (vt. 5. mai

mõttetalgute stsenaarium:

1. Kas raamatukogud on infokaevandamise ärimudeli osad? Kes loeb, mida loeb, palju loeb, mille kohta

uurib? Ja kuidas seda kõike teades talle

2. Kuidas on võimalik edendada innovatsiooni ja juurdepääsu siusle, säilitades samas lugupidamise selle

looja vastu?

3. 3)Kuidas tagada uuenevate haridus - ja ärimudelite taustal infootsijale vajalik sisu?

4. Kuidas saavad raamatukogud kaasa aidata erivajadustega inimeste võimalustele tööelus kaasa lüüa?

Kuidas toetada freelace-ettevõtjaid ja kaugtöö vormi eelistavaid inimesi? Kuidas saavad raamatukogud

arengutrende silmas pidades kohalikke ettevõtjaid nende majandustegevuses toetada?Raamatukogu kui

urban office teenuse pakkuja - WiFi, tööruumid, arvutid, printerid, skännerid. Võimalus: Raamtukogud

vahendavad/tutvustavad/ koolitavad aktiivsemaltavalike e-teenuseid kasutama

5. Kuidas paremini kaasata teaberingi vabavaralist kirjandust ja andmekogusid? (blogid, fanfic-

keskkonnad, app`id)

6. Kas juurdepääs “igal ajal, iga vahendiga” õõnestab füüsilise omamise kontseptsiooni - kuni

raamatukogude kui füüsilise ruumi lõpliku kadumiseni?

1. Raamatukogu on teataval määral infokaevandamise ärimudeli osa. Arvestame lugeja soove.

Kõik on üksteisega seotud, mõjutame seeläbi ka kirjastuste tööd.

2. Austades autoriõigust. Lugejat usaldades

3. Pakkudes uuemat teavet, samas mitte unustada vana ja head. Tutvustada uuemaid

otsinguvõimalusi portaalides

4. Võimaldame oma tehnoloogiat ja teavikuid. Pakume õpikeskkonda (teabekeskkonda).

Tutvustame andmeportaale

5. Iseennast ja oma võimalusi reklaamides. Uuemat tehnikat reklaamides ja tutvustades.

6. EI ja veelkord EI